SlimCleaner on maailma esimene tarkvara, mis võimaldab optimeerida Windows süsteemi pilvepõhiselt, saades rakenduste ja programmide kohta reaalajas infot kasutajatelt saadud tagaside põhjal. Nii saab näiteks kasutajate hinnangute ehk reitingute põhjal aimu, kas koos Windows avanemisega tööle hakkavad rakendused (Startup) või mõned teenused (Services) on vajalikud või mittevajalikud, samas ka kas head või halvad rakendused.

Kuna iga programmi kasutaja saab teatud programmile või rakendusele ise oma hinnangu anda, siis ettevaatusabinõuna jälgitakse pilvepõhisesse andmebaasi jõudvaid reitinguid ning tuvastatakse ja keelatakse automaatselt sellised valehinnangud, mida mõni kasutaja iseenese lollusest võib mõnele rakendusele anda. See garanteerib, et hinnangud rakendustele oleksid õiged.

Süsteemi puhastaja Cleaner kasutab kiiret ja võimsat mootorit, mis analüüsib ja leiab süsteemist mittevajalikud failid, mis aeglustavad arvutitööd. Kui praht ning vigased faild on kustutatud, pakutakse kohe ka kõvaketta defragmentimist, kuid kes soovib, võib selle esialgu vahele jätta ja hiljem eraldi funktsiooni alt selle teostada.

Arvuti optimeerimise Optimize funktsioonis tuleks jälgida hinnanguid, mida reaalajas rakendustele või teenustele antakse. Samas saab kahtluse korral kohe kontrollida (Cloud AV – View Results) veebipõhise online viirusskänneriga failide puhtust.

Funktsioonis Software saab eemaldada ebaolulisi või harva kasutatavaid programme, mis koormavad süsteemi. Samuti saab siin vaadata reaalajas infot, kas paigaldatud tarkvara on hea või halva hinnanguga. Väga kasulikuks tuleb pidada arvutis oleva tarkvara uuendamise võimalust (Updates), kuna programme värskendades uusimate versioonide vastu lisatakse neile turvaparandusi haavatavuse vastu ja parandatakse programmivigu.

Funktsioonilahter Browsers ehk “Veebilehitsejad” annab võimaluse eemaldada ebavajalikke või isegi pahatahtlikke tööriistaribasid või brauserilisasid. Toetatud on veebilehitsejad Interner Explorer, Mozilla Firefox, Google Chrome, Apple Safari ja Opera.

Disk Tools abil saab analüüsida kõvaketta või kõvaketaste olukorda, hävitada turvaliselt andmeid, leida korduvaid faile ketastelt või kettaid defragmentida.

Windows Tools annab kõige kiirema ligipääsu Windows operatsioonisüsteemiga kaasasolevatele vahenditele nagu süsteemiinfo (System Information), teenused (Services), Windows värskendamine (Windows Update), kasutajakonto (User Accounts) jne.

Hijack log loetleb äärmiselt põhjalikult üles kõik programmid ja pluginad, mis võivad olla tundlikud kolmanda osapoole rünnakutele.

Programmi saab ajatada arvutit puhastama teatud päevaks või nädalaks. Sätetest saab valida installeerimiseks portatiivse ehk kaasaskantava versiooni programmist, mida saab kasutada USB-ga ühendatavatel seadmetel.

Sobib operatsioonisüsteemidele Windows 7 (32-bit ja 64-bit), Vista (32-bit ja 64-bit), Windows XP, Windows 2000.

Programmi ülevaade videona – SlimWare Utilities SlimCleaner Free:

Best free all-in-one tune-up utilities SlimCleaner Free from arvutiturve on Vimeo.

Programmi või tirida siit. Kes soovib alla laadida portatiivse ehk kaasaskantava programmiversiooni, siis seda saab teha sellelt lehelt.

Kui arvutisse soovitakse taastaja paigaldada eesti keelsena, siis installeerimise alguses valige kohe eesti keel, mina isiklikult vanast harjumusest eelistan inglise keelseid programme.

Programmi on äärmiselt lihtne ja mugav kasutada, millega saavad hakkama ka algajad arvutikasutajad.

Ise eelistaksin programmi avamisel kasutada abistavat viisardit, kui saab ise valida, millistelt ketastelt ja milliseid faile (fotosid, videoid, muusikat, tekstifaile jne) on vaja taastada. Iga kasutaja mäletab kindlasti, milliselt kettalt said failid kogemata kustutatud ja just nimelt mis failid, mis vajavad taastamist. Kui aga seda ei mäletata, siis tasub failide päästmisel liikuda viisardis ainult Next – Edasi nuppu kasutades. Hiljem saab juba ise eraldi valida failitüüpe, mida on võimalik taastada. Kõik see on näidatud ka videos.

Kui näiteks taastatakse faile C-kettalt, siis valige taastatavate failide paigutuskohaks arvuti teine ketas või väline USB-ga ühendatav seade, sest samale kettale taastamine vähendab võimalusi, et kõik korralikult taastatakse. Kui esialgse otsinguga ei leita otsitavaid faile, siis võib aktiveerida põhjaliku otsingu, mis võtab rohkem aega.

Rohelise märgistusega failid on hea kvaliteediga, kollase märgiga failid tõenäoliselt veidi kahjustada saanud, kuid eeldatavasti saab neid loetavaks taastada, punase märgiga failid on rikutud.

Recuva taastab igat tüüpi faile – office dokumente, pilte, videoid, audiofaile, arhiivifaile (Zip, Rar jne), e-maile jne. Faile on võimalik taastada mitte ainult arvutist vaid ka digitaalkaamerate mälukaartidelt, USB-pulkadelt, MP3-mängijatelt, iPod meediamängijatelt ja välistelt kõvvaketastelt. Programm toetab FAT12, FAT16, FAT32, exFAT, NTFS, NTFS5 , NTFS + EFS failisüsteeme.

Sobib operatsioonisüsteemidele Windows 8, 7, Vista, XP ja 2000, 32-bit ja 64-bit süsteemid.

NB! Kogemata kustutatud faile tuleb hakata taastama esimesel võimalusel! Kui failid on prügikastist kustutatud, sellest on aega mööda läinud, samal ajal olete tirinud arvutisse filme või uusi pilte, samuti ka neid kustutanud, paigaldanud uusi programme ja neid eemaldanud, siis on väga võimalik, et andmeid ei annagi enam taastada, sest need on eelnimetatud tegevustega üle kirjutatud.

Kui aga mõni kuumavereline noormees õudusega avastab, et tal on kustutatud arvestatav kogus paljaid ja erootilistes poosides tüdrukukute pilte ning videoid, mida igaüks saab soovi korral taastada, näiteks õde või ema, siis võib ta ebavajalike failide täielikuks kustutamiseks kasutada programmi Secure Eraser abi ja valida funktsioon Free Space deletion.

Loodan, et sellest artiklist saab abi ka Kostja, kes artikli EaseUS Partition Master Home Edition kommentaarides küsis nõu videote taastamisel.

Kustutatud failide taastaja Recuva tutvustav video:

Best Free File Recovery and Data Undelete Utility Recuva from arvutiturve on Vimeo.

Eelkõige väikekontoris kasutamiseks mõeldud IT turvareeglite koostamisel on lähtutud aastatega kujunenud kogemusest ja üldlevinud headest tavadest. Igaühel on vaba voli kohandada näidiseeskirja oma ettevõtte vajadustele sobivamaks, samuti on teretulnud mistahes ettepanekud ja täiendused.

Asutuse andmesüsteemi turvareeglid 1.0-1 (RTF)

Asutuse andmesüsteemi turvareeglid 1.0-2 (PDF)

Asutuse andmesüsteemi turvareeglid 1.0 (Word 2003 dokument)

Asutuse andmesüsteemi turvareeglid 1.0 (ODT)

Näidisturvareeglite valikut pakub ka RIA: https://www.ria.ee/raamdokumentide-naidised/

Tegemist on üsna lihtsate vigadega, kuid on arusaadav, et tavakasutaja ei pruugi neid teada. Arvatavasti on teenused (services) välja lülitatud (disabled), mis tuleb uuesti sisse lülitada. Võimalik, et teenused on välja lülitatud selle tõttu, et kasutatakse mõnda arvutitöö kiirendamise- või tweak´imise programmi, mis automaatselt sulgeb programmi arvates mittevajalikke teenuseid, et suurendada süsteemi jõudlust.

ID-kaardi paigaldamisel peavad kasutajal olema administraatori õigused.

ID-kaardi tarkvara installeri saab tirida arvutisse sellelt lehelt. Valige installer, mis sobib teie arvuti süsteemiga, kas 32-bit või 64-bit. Kuidas kindlaks teha, kumma süsteemiga on tegemist, saate kindlaks teha lugedes siit.

Juhul, kui installeerimisel kuvatakse veateated ja et vajalikke teenuseid jälle käima saada, tuleb avada Start – Control Panel – Administrative Tools – Services, üles otsida mittetöötava teenuse nimi, olenevalt veast kas siis Smart Card või Ceritificate Propagation, teha teenusel kaks klõpsu, avanevas aknas valida Startup type Automatic, vajutada Apply ja OK. Kui ei soovita taaskäivitusele minna (restart), siis tuleb teenus kohe ka käsitsi tööle panna vajutades Start (the service).

Teenusteni (Services) jõuab ka nii, kui teha My Computer ikoonil paremklikk, valida Manage, avanevas Computer Management aknas valida Services and Applications ja paremast lahtrist nime (Name) alt avada Services.

Vista ja Windows 7 opisüsteemidel võib ka avada Start menüü, kirjutada otsireale services.msc ja vajutada Enter. Windows XP puhul avada Start – Run – kirjutada aknasse services.msc ja Enter.

Kui ID-kaardi tarkvara on edukalt paigaldatud ja mõnel teisel päeval ID-kaardi haldusvahendit avades kuvatakse viga “SmartCard/PCSC teenus ei tööta”, siis nagu eelnevalt oli juttu, tuleb Smart Card teenus käivitada.

Kui aga ID-tarkvara paigaldamisel kuvatakse viga „Service Smart Card (ScardSvr) could not be stopped. Verify that you have sufficient privileges to stop system services“, siis selle vea parandamisest on juttu siin.

Juhendav video:

 

Service Smart Card or Ceritificate Propagation… by arvutiturve

Et faile turvaliselt hävitada, peab selleks kasutama programme, mis purustavad andmed mitmekordset ülekirjutamse teel. Ükeks tasuta erakasutuseks mõeldud andmepurustajaks on Secure Eraser Standard Edition.

Secure Eraser Standard Edition on küllalt võimas utiliit, mille peamine eesmärgiks on jäädavalt kustutada faile ja kaustu arvutist või välistelt andmekandjatelt kasutades turvalisi purustamisalgoritme. Nii saab vältida, et volitamata kasutajatel oleks võimalik andmeid taastada ja kätte saada tundlikku teavet isegi spetsiaalse tarkvara abil. Secure Eraser kasutab hinnatuid purustamisstandardeid, millest U.S. DoD (US Department of Defense) 5220.22-M ECE kirjutab andmeid seitsme kordselt üle ja Peter Gutmann standard 35 kordselt.

Programmi juures meeldib mulle see, et kui paljud teised andmepurustajad, millest olen kirjutanud näiteks artiklis Privaatsete failde kustutamine Eraser ja Free File Shredder abil, on mõeldud ainult andmete purustamiseks, siis Secure Eraser pakub ka võimalust süsteemi puhastamiseks (System cleaning) ning Windows registrist vigade otsimiseks ja parandamiseks (Registry cleaning).

Tundlike failide või kasutade hävitamiseks tuleb avada File & Folder Deletion, tõsta sinna noolega ülekirjutamist vajavad failid (drag and drop), avada need linkide kaudu Add Files ja Add Folder või teha purustamist vajaval failil paremklikk ja valida Delete securely with Secure Eraser.

Funktsiooni Drive/partition deletion kasutamisel olge väga ettevaatlikud, et te oma arvuti vajalikult kettalt kogemata oma andmeid ei purustaks. See vahend ongi mõeldud selleks, kui soovite oma müüki pandud arvuti kõvaketastelt või välistestelt andmekandjatelt (USB-pulgad, välised kõvakettad) andmeid purustada.

Kui te kohe kasutate spetsiaalseid andmete taastamise programme, millest enne kirjutasin, siis näete, kui palju te leiate arvutist kustutatud faile, mida saaks taastada. Funktsioon Free Space deletion puhastab turvaliselt kõvaketta tühja ruumi neist failidest ja keegi enam ei saa tulevikus neid faile loetavaks muuta. Mida turvalisem kustutamisalgoritm, seda rohkem aega tuleb varuda.

Sobib operatsioonisüsteemidele Windows XP, Vista, Windows 7, Windows 8 (kõik 32-bit ja 64-bit süsteemid).

Tutvustav video:

Secure erase files with Secure Eraser Standard Edition Free from arvutiturve on Vimeo.

Varem olen kirjutanud kahest tasuta draiverite otsimise ja uuendamise programmist, kuid neist veel paremaks, põhjalikumaks ning lihtsamalt käsitsetavaks pean SlimDrivers Free draiveriuuendusprogrammi. Programm leiab draivereid enamikule arvuti komponentidele ja arvutiga ühendatavatele seadmetele – video- ja helikaartidele, emaplaatide kiibistikule (Motherboard Chipsets), monitoridele, võrgukaartidele, modemitele, printeritele, skänneritele, koopiamasinatele, CD/DVD seadmetele, mängukontrolleritele (Game controller) jne.

Kasutades pilvepõhist tehnoloogiat leitakse süsteemist puuduvad või uuendamist vajavad draiverid. Programmi aknas kõigepealt tulebki vajutada Start Scan, väga kiire ajaga leitakse aegunud või kadunud draiverid, mille siis kasutaja saab ise arvutisse laadida vajutades Download Update.

 Allalaadimise lingile vajutades küsitakse kõigepealt, kas teha süsteemitaaste punkt. Tehke see kindlasti, sest kui juhul draiver mingil põhjusel ei sobi süsteemi, saab süsteemitaastet kasutades ennistada operatsioonisüsteemi endine seis. Seejärel tirib programm õige draiveri alla, mille saate koheselt paigaldada. Paigaldamise lõpus, kui pakutakse taaskäivitusele minemist (restart), tehke ka seda, sest ka selle järgi saab kinnitust, et kas konkreetne draiver sobis süsteemiga või tekitas probleeme. Asi ei ole mitte selles, et programm valib vale draiveri, vaid põhjus võib olla selles, et draiveri arendajad ei ole suutnud seda ühildada korralikult toimima kõikide süsteemidega.

Näiteks minul, kui paigaldan arvutisse ATI Radeon HD draiverit, siis taaskäivituselt tulles kuvatakse mulle sinine surmaekraan. Kusjuures sama on siis, kui tirin driveri viimase versiooni otse tootja kodulehelt. Ehk siis minu arvutisse sobib siiani vaid kõige esimene driver, mis videokaardiga sai paigaldatud.

Kui arvuti taaskäivitamiselt on tagasi tuldud, kontrollige, et kõik oleks korras. Kui täheldate vigu, tehke kas süsteemitaaste, või kes on varem teinud sama programmiga kõigist draiveritest varufailid (Backup), valige programmist Restore, leidke koht, kuhu paigutasite draiverite taastefailid ja taastage need endisesse seisu (videos on see näidatud).

Kui aga õnnetuseks Windows enam ei avane ja tuleb ette sinine surmaekraan, siis arvuti alglaadimisel vajutage klaviatuurilt F8 ja mustal ekraanil valgete kirjete seast leidke Last Known Good Configutaration, nooltega liikuge selle peale ja vajutage Enter. Selleks saigi enne draiveri paigaldamist süsteemitaastepunkt tehtud, et arvutit saaks taastada olekusse, kui kõik veel korras oli.

Kui ka see ei aita, valige Safe Mode ja kaitstud režiimis olles tehke süsteemitaaste, eemaldage probleeme põhjustanud draiver (programmiaknas Uninstall) või kasutage SlimDriver abi driverite taastamisel, ku need on teil enne ettenägelikult varundatud.

Programmi saab ajatada uusimaid draivereid otsima iga päev, nädalas või mitme nädala tagant (programmis Options – Scedule). Et SlimDrivers koos Windows avanemisega stardiks, ei ole mõttekas, seega võiks linnukese ära võtta kirje eest Options – General – Run at windows startup.

SlimDrivers on portatiivne ehk kaasaskantav rakendus, mille saab paigaldada USB mälupulgale, välisele kõvakettale jne.

Süsteeminõuded: Windows 7, Windows 8, Windows Vista, Windows XP (kõik 32-bit ja 64-bit süsteemid).

Tutvustav video draiverite allalaadijast ja paigaldajast:

Best free driver update software SlimDrivers Free from arvutiturve on Vimeo.

Drag’n'Crypt ULTRA kasutab turvalist Twofish krüpteerimisalgoritmi. Krüpteerimiseks tuleb teha vajalikul failil (või failidel) paremklikk, leida rippmenüüst Drag’n'Crypt Ultra (sätetest märkida linnukesega Use Context Menu), avada programmi aken ning sisestada kaks korda parool. Korraga võib krüpteerida ka kogu kausta seal olevate failidega. Samuti võib krüpteerimist vajava faili või kausta koos failidega lohistada Drag`n`Crypt ikoonile.

Vahend sobib krüpteeritult salasõnaga kaitsma igasuguseid faile – erinevaid dokumente, arhiivifaile, videosid, fotosid, audiofaile jne. Ei pea kasutama ühte ja ainust salasõna, nii nagu paljud teised krüpteerimisrakendused nõuavad, vaid erinevatele failidele saab määrata erinevaid paroole – just seetõttu sobib see ideaalselt arvutisse, kus mitmed inimesed saavad selle abil just omale tähtsaid faile isikliku salasõnaga kaitsta.

Mida pikem salasõna, seda turvalisem. Kõige turvalisema parooli saamiseks kasutage salasõnas ka suuri tähti, numbreid, punkte, komasid, kooloneid jne. Ärge kasutage salasõnade määramisel kõike seda, mis puutub teie lemmikutesse, sest teid hästi tundev sama arvuti kasutaja võib seda teilt eeldada. Samuti võib faili nimesid muuta, et pealkiri ei tekitaks teistes arvuti ühiskasutajates ebaharilikku huvi – näiteks dokumendi „Minu isiklik päevik“ võib ümber nimetada „MIP“ või kuidas keegi iganes soovib. Faili nime peab teiseks muutma enne krüpteerimist! Kindlasti tuleks krüpteerimisel lähtefail kustutada, märkides programmi sätetes linnukesega „Secure erase of the source file“.

Krüpteeritud failide avamiseks tuleb teha failil topeltklikk ja avanevasse aknasse kirjutada õige parool. Kui soovitakse terve kaustatäis krüpteeritud faile avada, siis kaustal paremklikk ja valige Drag’n'Crypt Ultra. NB! Failidele määratud salasõna või erinevaid salasõnu loomulikult ei tohi unustada, sest siis peate palvetama, et parool meelde tuleks (parafraseerides rakenduse kodulehel olevaid sõnu), muidu  ei suuda te ise ka neid enam avada ning mõni väga oluline fail võibki jääda kadunuks.

Tegemist on portatiivse ehk kaasaskantava rakendusega, mida saab kasutada USB-pulkadel, välistel kõvaketastel, mälukaartidel jne. Kõik vähegi salajane, tundlik ja isiklik informatsioon on soovitatav välistel andmekandjatel krüpteerida, kuna sageli unustatakse neid tuttavate poole või kaotatakse ära.

Kuna erinevatesse süsteemidesse paigaldades võib igal programmil erineda vigasid, siis kõigepealt katsetage, et kõik laimatult töötaks – looge mittevajalikud failid ja kontrollige töökindlust!

Sobib operatsioonisüsteemidele Windows 2000, Windows XP, Windows Vista, Windows 7 (32-bit).

Tutvustav video:

Free file encryption software for windows Drag ‘n Crypt ULTRA from arvutiturve on Vimeo.

RIA hinnangul 0li eelmine, 2012. aasta Eesti küberruumis rahulik, suuremaid vahejuhtumeid polnud, hädaolukordadest rääkimata. Järelvalve registreeris 41 olulist intsidenti, neist meedia tähelepanu pälvisid Elioni katkestused, kaardimaksete süsteemi tõrked või lennujuhtimissüsteemi häired, ka nn “#opEstonia” juhtum, mis ei mõjutanud kriitiliste infosüsteemide tööd ning lahendati tavapärasest intensiivsema töö käigus. Tõsiseks saab veel lugeda paari kuritegelikku rünnet, mille käigus üritati petukirjade abil saada juurdepääsu pangakontodele.

Üldistatult on arvutikuritegevuse tase jäänud samale tasemele varasemate aastatega. 2012. aastal alustas Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei menetlusbüroos tööd V talitus, mille põhiülesandeks määrati kohtueelse menetluse teostamine infotehnoloogiaga seotud rasketes ja rasketes peitkuritegudes, samuti osalemine valdkonna tervikkoordineerimises.
Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul mõjutasid politsei tööd küberkuritegevusega võitlemisel 2012. aastal enim:

• Trojanite sõjad (Venemaa ja USA ning ka Hiina viirusetootjate vahelised vastasseisud) raha parast jätkusid. Sõjad on muutunud kommertslikumaks.
• Küberkurjategijad otsisid jätkuvalt varastatud infole müügikanaleid.
• Jätkus teenusteks muutunud ja teenustena pakutavate kelmuste arendamine.
• Küberkurjategijate võrgust eraldamised sundisid neid arenema (Man-in-the-browser (MITB) – st püüdu varastada infot otse brauserist).
• Häktivismi tõus.
• Kiire infovahetus lihtsustas gruppide tabamist ja botnettide operaatorite (e pahavara kasutajad, kes juhivad ja koordineerivad ründeid) tabamist.
• Erinevad teismeliste küberkiusamised saavutasid Child Groomingu (veebi kaudu ahvatletakse laps endast alasti pilte tegema ning siis algab raha väljapressimine ähvardusega, et muidu pannakse pildid nt Facebooki) mõõtmed.
• Tabatud lapsporno levitajad peavad enda moraalselt väärastunud tegevusi tavanormiks.

Samad trendid jätkuvad PPA hinnangul ilmselt ka 2013. aastal.

RIA 2012. aasta küberturbe ülevaate täistekst.

„Tegelikult on mul üks küsimus veel seoses nende Keyloggeritega. Olen aru saanud, et need jälgivad põhiliselt seda, mida tehakse veebibrauserites. Kuid kas on võimalik, et keegi sai nüüd ligipääsu ka minu arvuti kõvakettal olevatele failidele ja sai neid vabalt uurida tänu sellele Keyloggerile? Või siis sai jälgida, mida ma oma arvutis parasjagu mingitesse dokumentidesse kirjutan?“

Põhimõtteliselt on nii, et klahvinuhke avastavad nii viirusetõrjed kui ka tavalised nuhkvaratõrjed, tuleb vaid aeg-ajalt nendega arvuti üle skanneerida. Kuid tuleb ka arvestada, et tõrjed avastavad sellist pahavara, mis neile juba teada on. Küberkurjamite eesmärgiks on aga varastada infot kasusaamise eesmärgil nii, et nende nuhkvara programmid jääksid avastamata, vähemalt esialgu. Seega on vägagi võimalik, et selleks on loodud täiesti uus klahvinuhk, mida tõrjeprogrammid ei suuda veel tuvastada. Internetipiraatidele piisab ka sellest, kui vastloodud tundmatu klahvinuhk suudab tõrjete eest märkamatuks jääda kasvõi nädalaks – selle ajaga saavad nad juba arvestatava koguse salajast infot, mida nad vajavad, näiteks kasvõi panka sisselogimise kasutajatunnuseid ning paroole.

Kõige kindlam vahend klahvinuhkide vastu on see, kui kasutaja suudaks juba arvutis kõik oma klahvivajutused krüpteerida nii, et kui ükskõik mis info sellest peaks küberkurjategijate kätte sattuma senitundmatu klahvinuhi läbi, ei suudaks nad krüpteeringut avada.

Tasulist Zemana AntiLoggerit peetakse hetkel üheks paremaks klahvinuhivastaseks vahendiks maailmas. Nagu öeldud, kahjuks on tegemist tasulise programmiga ja paljudel pole ressursse seda omale osta. Kuid juba eelmise aasta lõpust pakub Zemana ka tasuta rakendust Zemana AntiLogger Free, mis töötab taustal ja krüpteerib iga kasutaja klahvivajutuse nii arvutis kui veebilehitsejates. Seega, kui artikli alguses olevast küsimusest lähtudes keegi kirjutab parajagu mingitesse dokumentidesse infot, siis kõik see info krüpteeritakse ja isegi kui halvad poisid saavad ligipääsu nendele andmetele, siis nad ei suuda seda krüpteeringut lugeda ning näevad vaid mõttetut tähtede või sümbolite jada. Nagu öeldud, arvutisse paigaldades rakendub kaitse kogu süsteemile ja programmidele, mida kasutatakse, ning ka veebilehitsejatele, kus kirjutatakse erinevatesse portaalidesse või kasvõi näiteks panka sisselogimiseks kasutajatunnuseid ning paroole.

Rakenduse installeerimine on väga lihtne ja peale paigaldamist võib selle n-ö unustada. Taustal väga vähe ressursse tarbides krüpteerib ta klahvivajutusi isegi siis, kui kasutaja kogemata programmi välja lülitab. Sobib operatsioonisüsteemidele Windows XP/Vista/Windows 7/Windows 8  – kõik 32-bit ja 64-bit süsteemid.

Tutvustav lühivideo:

Best free anti-keylogger is Zemana AntiLogger Free from arvutiturve on Vimeo.

Zemana Antilogger Free ei sobi kokku teise reaalaja veebilehitsejate krüpteerimisrakendusega KeyScrambler Personal  koos töötama, kuid see ei tähenda, et KeyScrambler peaks sel juhul maha installeerima. Sel juhul KeyScrambler kaitseb veebilehitsejaid ja Zemana Antilogger Free arvutisüsteemi, krüpteerides klahvivajutused.

ENISA spetsialistide kinnitusel pahavara otse ühest autost teist nakatada siiski ei suuda. Nakkus antakse autodele edasi odomeetri tagasikerimiseks kasutatava tarkvara kaudu. Kuna ükski autoremonditöökoda pole seni tagasikerimist üles tunnistanud, jätkuvad nakkusallika otsingud üle teve Euroopa Liidu.

Seni aga palub ENISA kõigil, eriti kasutatud autode omanikel oma sõiduriista käitumist tähelepanelikult jälgida ning kõikidest kahtlustest kohe teada anda.