Kuidas tavaliselt edastatakse ostuarved raamatupidajale?

Olen raamatupidamisega tegelenud piisavalt kaua… 20+ aastat… et mäletada kuidas dokumente toodi paberina. Viisakad kliendid tõid kaustaga koos ning korra toodi ka prügikotiga :-/ …et vali ise mis sobib kasutada.

Järgmine edasiminek oli, ja kohati siiani, et dokumente saadetakse e-kirjaga või pannakse käsitsi kuhugi pilvepõhisesse kausta – Google Drive, Dropbox, Microsoft OneDrive, Apple Cloud on populaarsemad.

Tasuliste variantidena on kasutusele võetud erinevad äpid, millega telefoni abil dokumente sisse pildistada ja kuhu saab ka e-kirju edasi suunata. CostPocket on Eestis enim levinud, kuid on ka teisi nagu Envoice.

Tasuline on hea, kuid Tasuta on veel parem

Järgmised automatiseerime raamatupidamise esimese etapi ehk dokumentide kokku korjamise kasutades selleks tasuta Google vahendeid.

Küsi ka järgmiste etappide kohta ja raamatupidamisteenuse kohta – olen ära automatiseerinud Gemini AI abil dokumentide tuvastamise. Ja sealt edasi kokku pannud skripti dokumentide edastamiseks Merit Aktiva programmi otse Ostuarveks (jättes vahele Kinnitamata ostuarved etapi) või Müügiarveks (kui arve on kuskil mujal loodud, näiteks veebipoes või kasvõi Wordi dokumendina).

Vajalikud töövahendid

• Tasuta Gmail konto – kui Sul veel pole, siis palun tekita see endale
• Tasuta Google Drive äpp – otsi enda telefoni äpipoest äppi nimega Google Drive (see tuleb kaasa tasuta Gmaili kontoga)
• Tasuta Google Apps Script – see tuleb kaasa tasuta Gmaili kontoga

Märkus

Püüan järgnevalt vältida liigset detailsust. Samas kui midagi jääb selgusetuks, siis küsi kommentaaris lisaks.

Gmaili piirangud

Paljud teavad, et Gmailis saab kasutada Filtreid. Kuid seal on oluline piirang – filtritega pole võimalik öelda, et võta e-kirjast manus (attachment) ja salvesta see konkreetsesse Google Drive kausta.

Filtritega saame teha vajadusel muud kasulikku nagu Siltide lisamine.

Filtrid leiad Gmailis Seaded alajaotusest (hammasratas üleval paremal).

Kuna Filtrid meid käesoleva ülesande lahendamisel kuidagi ei aita, siis sellel teemal hetkel rohkem ei peatu.

Esimene praktiline samm: Teeme dokumentide jaoks uue Google Drive kausta

• Ava Google Drive
• Tee Uus kaust
  • Vajuta Uus
  • Vajuta Uus kaust
  • Pane nimeks näiteks Raamatupidamise dokumendid
• Ava Uus kaust
  • Vaata aadressiriba
  • Leia sealt aadressiosa mis järgneb tekstile /folders/
    • See on kausta ID ehk unikaalne kood Google süsteemis
  • Kopeeri kausta ID (võid seda teha ka hiljem kui meil on seda vaja; praegu on oluline, et tead kuidas selle kätte saab)

Teine praktiline samm: Teeme skripti ehk ilma kasutajaliideseta programmi

• Ava Google Drive
• Ava eelmises sammus loodud kaust Raamatupidamise dokumendid
• Alustame uue Skripti loomist
  • Vajuta Uus
  • Vajuta Rohkem
  • Vajuta Google Apps Script
• Avaneb uus aken ja kohe on seal hoiatus, et kui peaksid jagama kellegagi Raamatupidamise dokumendid kausta, siis too inimene näeb ka Sinu skripti sisu (ja võib selle käima panna)
  • Vajuta Create script

NB! Skriptidega saab teha palju head, kuid ka palju kurja – seega päriselt tekita skript ainult sellisesse kausta kuhu ligipääs on ainult Sinul või lisaks usaldusväärsel inimesel (raamatupidajal).

Kopeeri ja pane järgmine kood Koodi kirjutamise alasse.

• Asenda allolevas koodis KAUSTA_ID enda kausta ID-ga mille enne leidsime.
• Kindlasti Salvesta kood.
• Reeglite ridu võid juurde teha. Iga reegel algab { loogelise suluga ning lõppeb }, ehk siis loogelise sulu ja komaga.
• All on mõned näited… Näidisrida ei tee midagi kuna see algab // ehk siis on kommentaar.
• Kõiki kriteeriume ei pea ära täitma, kuid ole ettevaatlik – kui jätad näiteks saatja (sender), saaja (recipientName), pealkirja (subjectContains) tühjaks ja täidad ainult kausta ID (folderId) ning labelName (sildi nimi) – siis leitakse kõik kirjad mis on Sulle tulnud ja millel on fail kaasas ning kõik need failid salvestatakse määratud kausta ning kirjadele lisatakse Silt nimega “Arved”.
• Ehk pane nii piiravad kriteeriumid kui võimalik… kuid kindlasti ära pane pealkirja arve numbrit mis on alati erinev. Pane ainult see osa kirja pealkirjast, mis on alati sama.
• Alloleva koodiga saab alla laadida PDF arveid kirjadest kus need on kaasas, kuid lisatud on ka Forus Takso ning Bolt Arve näited kus kirjades on ainult link PDF arvele.
• Küsimused kirjuta kommentaari… samuti kui Sul on soovitusi koodi täiendamiseks.

function otsiKirjadest() {
  const rules = [
// Näidisrida:    { sender: "saatja@example.com",  recipientName: "peeter@sigma.ee", subjectContains: "Pealkiri", folderId: "KAUSTA_ID", labelName: "Arved" },

// Takso arved
    { sender: "billing@forus.eu", recipientName: "peeter@sigma.ee", subjectContains: "Arve", folderId: "KAUSTA_ID", labelName: "Arved", isLinkBased: true },
    { sender: "receipts-tallinn@bolt.eu", recipientName: "peeter@sigma.ee", subjectContains: "Bolti sõit", folderId: "KAUSTA_ID", labelName: "Arved", isLinkBased: true, isBolt: true },

// Parkimise arved
    { sender: "no-reply@pargi.ee", recipientName: "peeter@sigma.ee", subjectContains: "", folderId: "KAUSTA_ID", labelName: "Arved" },

  ];
  // --------------------

rules.forEach(rule => { // Iga reegliga käivitatakse järgmine kood – kui soovid aru saada, mis siin toimub, siis kopeeri see kood AI-le ja palu selgitada
    const folder = DriveApp.getFolderById(rule.folderId);
    let label = GmailApp.getUserLabelByName(rule.labelName) || GmailApp.createLabel(rule.labelName);

    let query = `from:${rule.sender} "${rule.recipientName}" is:unread`;
    if (!rule.isLinkBased) query += " has:attachment";
    if (rule.subjectContains) query += ` subject:(${rule.subjectContains})`;

    const threads = GmailApp.search(query);

    threads.forEach(thread => {
      const messages = thread.getMessages();
      messages.forEach(message => {
        if (!message.isUnread()) return;

        const fullRecipient = message.getTo();
        const subject = message.getSubject();
        const matchesRecipient = fullRecipient.includes(rule.recipientName);
        const matchesSubject = rule.subjectContains === "" || subject.toLowerCase().includes(rule.subjectContains.toLowerCase());

        if (matchesRecipient && matchesSubject) {
          let success = false;

          if (rule.isBolt) {
          success = processBoltEmails(message, folder);
          } else if (rule.isLinkBased && rule.sender === "billing@forus.eu") {
            // Kutsutakse välja Foruse spetsiifiline funktsioon
            success = processForusEmails(message, folder);
          } else {
            // Tavaline manuste salvestamine
            const attachments = message.getAttachments();
            attachments.forEach(attachment => {
              folder.createFile(attachment);
              console.log(`Salvestatud manus: ${attachment.getName()}`);
              success = true;
            });
          }

          if (success) message.markRead();
        }
      });
      thread.addLabel(label);
      thread.moveToArchive();
    });
  });
}

function processForusEmails(message, folder) {
  const body = message.getBody();
  const subject = message.getSubject();
  
  const linkRegex = /href="([^"]+)"[^>]*>Lae alla PDF/i;
  const match = body.match(linkRegex);

  if (match) {
    let fileUrl = match[1]
      .replace(/=\r?\n/g, "")
      .replace(/=3D/g, "=")
      .replace(/&/g, "&")
      .trim();

    try {
      const params = {
        followRedirects: true,
        muteHttpExceptions: true,
        headers: {
          "User-Agent": "Mozilla/5.0 (Windows NT 10.0; Win64; x64) AppleWebKit/537.36 (KHTML, like Gecko) Chrome/91.0.4472.124 Safari/537.36"
        }
      };
      
      const response = UrlFetchApp.fetch(fileUrl, params);
      const responseCode = response.getResponseCode();
      const blob = response.getBlob();
      const contentText = response.getContentText(); // Võtame sisu tekstina, et kontrollida algust

      // KONTROLL: Kas kood on 200 JA (tüüp on PDF VÕI sisu algab %PDF-iga)
      if (responseCode === 200 && (contentText.indexOf("%PDF") === 0 || (blob.getContentType() && blob.getContentType().indexOf("pdf") > -1))) {
        
        // Puhastame failinime
        const fileName = subject.replace(/[/\\?%*:|"<>]/g, '-') + ".pdf";
        
        // Sunnime õige tüübi ja nime
        const finalBlob = blob.copyBlob().setContentType("application/pdf").setName(fileName);
        
        folder.createFile(finalBlob);
        console.log("Edu: Foruse PDF tuvastatud sisu järgi ja salvestatud: " + fileName);
        return true;
      } else {
        console.log(`Viga: Sisu ei ole PDF. Kood: ${responseCode}`);
        return false;
      }
    } catch (e) {
      console.log("Viga allalaadimisel: " + e.toString());
      return false;
    }
  }
  return false;
}

function processBoltEmails(message, folder) {
  const body = message.getBody();
  const subject = message.getSubject();
  
  // Otsime linki teksti "Laadi alla PDF-arve" juurest
  // Kasutame veidi paindlikumat regex-it, et tabada linki isegi kui seal on reavahetused
  const linkRegex = /href="([^"]+)"[^>]*>Laadi alla PDF-arve/i;
  const match = body.match(linkRegex);

  if (match) {
    // Puhastame URL-i (sama loogika mis Foruse puhul)
    let fileUrl = match[1]
      .replace(/=\r?\n/g, "")
      .replace(/=3D/g, "=")
      .replace(/&amp;/g, "&")
      .trim();

    try {
      const params = {
        followRedirects: true,
        muteHttpExceptions: true,
        headers: {
          "User-Agent": "Mozilla/5.0 (Windows NT 10.0; Win64; x64) AppleWebKit/537.36 (KHTML, like Gecko) Chrome/91.0.4472.124 Safari/537.36"
        }
      };
      
      const response = UrlFetchApp.fetch(fileUrl, params);
      const responseCode = response.getResponseCode();
      const blob = response.getBlob();
      const contentText = response.getContentText().substring(0, 100);

      // Kontrollime, kas saime PDF-i (kas päise või sisu alguse järgi)
      if (responseCode === 200 && (contentText.indexOf("%PDF") > -1 || (blob.getContentType() && blob.getContentType().indexOf("pdf") > -1))) {
        
        const date = Utilities.formatDate(message.getDate(), "GMT+2", "yyyy-MM-dd");
        const fileName = `Bolt_${date}_${subject.replace(/[/\\?%*:|"<>]/g, '-')}.pdf`;
        
        // Sunnime tüübi PDF-iks
        const finalBlob = blob.copyBlob().setContentType("application/pdf").setName(fileName);
        
        folder.createFile(finalBlob);
        console.log("Bolt PDF edukalt salvestatud: " + fileName);
        return true;
      } else {
        console.log(`Bolt viga: Link ei viinud PDF-ini. Kood: ${responseCode}, Sisu algus: ${contentText}`);
        return false;
      }
    } catch (e) {
      console.log("Viga Bolti allalaadimisel: " + e.toString());
      return false;
    }
  }
  console.log("Bolti meilist ei leitud 'Laadi alla PDF-arve' linki.");
  return false;
}

Teise sammu jätkuks: Koodi käivitamine ja õiguste andmine esimesel korral

• Vajuta nuppu Run
• Anna vajalikud õigused
  • Avanenud aknas vajuta sinist nuppu “Review permissions”
  • Avanenud hoiatuses “Google hasn’t verified this app” vajuta “Advanced”
  • Ja avanenud osas vajuta “Go to Arvete otsija (unsafe)”
  • Järnevas vaates vajuta “Select all”
    • Sellega valid kolme õiguse andmise:
      • Lugeda, kirjutada, saata, kustutada jne e-kirju Sinu gmaili postkastist (kahjuks eraldi ei saa neid valida)
      • Näha, muuta, luua, ja kustutada faile Sinu Google Drive kaustadest (kahjuks eraldi ei saa valida õiguseid)
      • Ühenduda väliste teenustega (antud juhul on need välised teenused Gmail ja Google Drive)
  • Vajuta samas aknas “Continue”
• Kood käivitus… nüüd vaata “Execution log” ekraaniosa, mis just avanes
  • Siia tuleb info tegevuste koha ning veateated.
• TUBLI! Oled skripti käsitsi käivitanud ning programm on teinud oma töö ära

Kolmas samm: Paneme skripti automaatselt tööle

• Skripte on võimalik käivitada automaatselt ja regulaarselt
• Selleks vajuta Kella ikoonile ekraani vasakus ääres
• Seejärel vajuta sinisele “Add Trigger”
• Kui Sulle sobib, et skript käivitub korra tunnis, siis vajuta kohe “Save”
• Kui soovid muud intervalli, näiteks korra minutis, siis tee vajalikud muudatused… võid valida ka korra ööpäevas või mingid kindlad ajad.

Valmis! Oleme automatiseerinud raamatupidamise esimese etapi ehk arvete kogumise postkastist.

Vihje! Kui soovid saada tasuta e-arveid enda postkasti PDF failidena, siis kasuta teenust nimega Billberry. Billberry on ainus e-arvete operaator mille kaudu saab vastu võtta ja saata e-arveid täiesti tasuta. Selle asutaja Andri Möll ei olnud nõus maksma e-arvete liigutamise eest ning lõi seetõttu uue operaatori.

Billberrys saad määrata e-posti aadressi kuhu Sulle saadetakse e-arvega kaasa tulnud PDF failid. Ning üleolevat koodi saad kasutada ka nende salvestamiseks kindlasse Google Drive kausta.

Automatiseerimise järgmised etapid

Dokumentide tuvastamine ehk siis piltidest ja PDF failidest masinloetava dokumendi tekitamine.

E-arvete vastuvõtmise aktiveerimine, et seekaudu saada otse masinloetavaid e-arveid.

Raamatupidamisandmete ja masinloetavate dokumentide sidumine sellisel kujul, et need saab salvestada otse raamatupidamisprogrammi Ostuarved jaotusesse (ning täielikult vahele jätta Kinnitama ostuarved etapi).

Olen ka need automatiseerimised enda jaoks ära teinud

Küsimusi? Kommenteeri ja küsi.

Soovid teha koostööd?

Parim viis selleks on raamatupidamisteenuse tellimine.

The post PDF arved Gmailist Google Drive kausta first appeared on Fast Track Education.

Ainuüksi mõned aastad tagasi oleksin sellele küsimusele vastanud nagu hea raamatupidaja – võimalikult palju kuludena, hoia juhatuse liikme tasu miinimumil ning maksimaalselt dividendina – et noh, tead ju küll, hoida maksud minimaalsed.

Mis sellel tüüpvastusel viga on?

Mitte midagi, kui ettevõttes on raha. Aja jooksul aga sain aru, et selle küsimuse esitajatel tavaliselt pole raha ei ettevõttes ega endal.

Tere tulemast ettevõtlusvaesusesse.

Minu kogemus ehk ettevõtlusvaesuse põhjused

Minu kogemus on pole kindlasti kõige hullem. Seega pea vastu ja loe edasi kuni jõuame lahendusteni. Lahendusteni, mis aitavad isegi siis kui Sinu kogemus on midagi hoopis hullemat.

Põhjus 1: Vale hinnastamine

Ettevõtlusvaesus hakkab pihta õige hinna määramisest enda teenustele ja toodetele. Õnneks kuulsin enda ettevõtlusteekonna alguses kasulikku soovitust – alustav ettevõtja peaks lisama enda otsekuludele 600%.

Enne kui mind hulluks pead ja loobud edasi lugemast, siis kuula mind ära. Loogika selle taga on selles, et ainult nii tekib piisavalt vahendeid, et rahastada ettevõtte kiiret kasvu müügist. Kahjuks ka minul pole see enamasti õnnestunud, kuid püüan jõuda võimalikult lähedale.

Alternatiiv on, mille enamus valib sunnitult, kasvada aeglasemalt. Aeglane kasv vajab vähem vaba raha.

Teine alternatiiv, mille valivad startupid, on kaasata kapitali ehk anda osa enda ettevõttest ära. Selle miinuseks on, et koos osalusega pead loobuma ka kontrollist.

Minu valikud:

1) Kirjastuses püüdsin jõuda võimalikult lähedale +600% hinnastamisele, vähemalt algse hinna osas. Reaalselt toimus enamus müüke allahindlusega. Ja 2023 müüsin FTE kirjastuse tegevuse Edu Akadeemiale, et enda fookus ja rohkem aega pühendada järgnevale:

2) Koolitusettevõttes on olukord keerulisem – sest kui palju on minu aeg väärt? Live koolituste puhul mitte eriti palju. Internetikoolituste puhul selgub väärtus aastate jooksul kuna sama salvestust saab müüa üha uuesti. Siin muutub pigem oluliseks, et turundusele kulutatud summad tuleksid +600% tagasi. 1000 eurot sisse [turundusse] ja 7000 eurot müüki tagasi on ideaal.

3) Miniladude ettevõttes Jüri Nutilaod sellist juurdehindlust saavutada pole võimalik, mistõttu kaasasin 2021 aastal 160-lt investorilt 784 000 eurot ning teise asukoha jaoks Soomes Kangasalas umbes 190 investorilt 854 000 eurot.

Põhjus 2: Liiga suured kulud

Raamatupidaja ju soovitas: raha kättesaamiseks on vaja võimalikult palju kulusid. Ja ettevõtjana hakkame kulutama – vajalikule, meeldivale, eksperimenteerimisele, töötajatele, kontorile, autole, jne jne.

Enne kui aru saame, on kulutatud rohkem kui ettevõttel raha on. Tuleb tuttav ette? Sest tüüpküsimus number kaks on ettevõtjatel: kuidas ettevõttele laenu anda.

Tõsta käsi üles, kui oled “süüdi”. Mina olen. Ettevõtjana kulutasin aastaid eelkirjeldatud viisil – nii vajalikule, kui meeldival, kui eksperimenteerimisele, kui tegelikult mitte vajalikele töötajatele jne.

Ah ja, laenu andsin ka ettevõttele, et see suudaks kõige eelneva eest maksta.

Põhjus 3: Endale tasu mitte maksmine

Kuidas saab ettevõtlusvaesuses põhjuseks olla endale tasu mitte maksmine? “Oled Sa hulluks läinud, Peeter?”, võid küsida kõva häälega.

Illusioonid – vältimatu edasilükkamine – reaalsuse peitmine. Kui Su ettevõte ei suuda Sulle maksta samapalju või rohkem töötasu kui saaksid palgatöötajana kellegi teise heaks tööd tehes, siis miks Sa seda teed?

Me oleme loomingulised sellele küsimusele vastamisel. Ajaline vabadus [teha tööd rohkem kui 8h ööpäevas ja 7 päeva nädalas, õigus?]. Ma pean kannatama, et tulevikus teenida rohkem. Natuke veel ja siis hakkab üle jääma [raha]. Ja nii aastaid …

Jah, ma olen ka selles osaline olnud.

Juurpõhjus: Raha vale juhtimine

Ma ei saanud sellest aru, kuniks edukas ettevõtja Ott Kraut soovitas lugeda raamatut “Kasum esimesena”. Ja soovitusest jäi ka väheks. Kuulasin seda ingliskeelsena JA ei muutnud midagi.

Siis kuulsin Otti rääkimas:

„Kasum esimesena süsteemi kasutades kasvatasime oma ettevõtte käibe aastaga kolmekordseks, miljoni euroni ning tõstsime ka kasumit kolm korda. Kasum esimesena võib tunduda liiga lihtne süsteem, kuid selles peitubki selle võlu ja efektiivsus.”

Ott Kraut, ettevõtja

Kuidas see on võimalik – kasvatada samaaegselt käivet ja kasumit? Tavaliselt, kui Sul on ettevõtjana kogemust, siis Sa tead seda, tähendab müügi kasvatamine suurenevaid kulusid turundusele ja allahindlustele, mis üsna tavapäraselt sööb suurema osa kasumist, nii lisamüügilt, kuid juhtub ka nii, et niiöelda tavamüügilt.

“Kasum esimesena” muudab ettevõtte raha juhtimist nii, et kõigepealt paned kõrvale [teisele pangakontole] kasumi, seejärel tasu iseendale ja maksud. Ülejäänud jääb kuludele.

Sellest ma sain lõpuks aru alles siis kui lugesin “Kasum esimesena” eestikeelsena. Ja mul oli eelis – Oti soovitusest innustatuna küsisin selle raamatu litsentsi ning kirjastasin “Kasum esimesena” eestikeelsena, mistõttu sain seda lugeda esimesena [kohe peale tõlkija lõpetamist] Ja ma pidin sellest üksikasjalikult aru saama, et tõlkija tehtud vead parandada.

Eestikeelse tõlke toimetamise juures oli ka Ott Kraut abiks, aidates mul mõista detaile, millest ma sel hetkel veel polnud aru saanud.

Võtsin “Kasum esimesena” kohe kasutusele ja siin on tulemused [enne, 2021 ja 2023]

Kuna mul pole luba kellegi teise näidet kasutada, siis järgnevalt näed minu rahakotti ehk kasutan näitena enda koolitusettevõtet.

Enne ehk kasum esimesena süsteem algab tegutseva ettevõtte puhul hetkeolukorra kaardistamisest – selleks on lihtne tabel raamatus (Kasum esimesena Kiirhindamise ankeet):

Mida Sa selles tabelis 1 näed?

Kõige detailides mõistmiseks palun loe “Kasum esimesena” raamatut.

Lühidalt on tabelis kirjas: 12 kuu müük oli 164 000 eurot + käibemaks. Sellest 78 600 eurot kulus raamatute ja lauamängude ostule. Seega ettevõtte tegevuseks jäi alles 85 400 eurot.

Sellest 85 400 eurost maksin endale “miinimumpalka” juhatuse liikme tasuna – hei, vähemalt “haigekassa” oli olemas. Kokku läks maksudeks aasta jooksul (käibemaks ja juhatuse liikme tasu maksud) 10 450 eurot. Ning ülejäänud kulus ära. Päris efektiivne, või kuidas?

Täpselt “raamatupidaja soovituse” järgi – võimalikult palju kuludena.

Oot – kuid miks ma seda ettevõtet oman? Mu sissetulek oleks olnud suurem kui ma oleks töötanud kellegi teise heaks. [Ja neid pakkumisi on aja jooksul olnud piisavalt – et tule meie juurde tööle.]

Kasum esimesena kasutuselevõtt ehk vahepeal

Mais 2020 võtsin kasutusele kasum esimesena süsteemi. Teavitasin sellest enda Edasijõudnud kinnisvarainvestorite kogukonda JA vähemalt üks selle kogukonna liikmetest [klient] oli kohe mures – kas see tähendab, et ma vähendan kuidagi kogukonna kvaliteeti ja sisu?

Ta eeldas, et kulude vähendamine tähendab kehvemat teenust / toodet. Ja see hakkab talle kui kliendile avaldama negatiivset mõju.

Ta eksis.

Mida ma tegin?

Muutsin ettevõtte panka. Avasin LHV panka 4 uut kontot: Laekumised; Omaniku töötasu; Maksud; Tegevuskulud. Aga kus on kasum? Avasin Coop Panka ühe konto: Kasum.

“Kasum esimesena” süsteem soovitab kasumi konto panna eraldi panka, silma alt ära. Kuhugi, kus ma iga päev ei käi ja jooksvalt ei arvelda.

Otsustasin teha kasum esimesena ülekandeid üks kord kuus, kuu 1.-sel kuupäeval. Seega esimesed ülekanded 1. juuli 2020.

Juuni 2020 oli edukas müügikuu. Müük oli 17 656,36 + käibemaks. Sellest reaalne käive (ehk raamatute ostuhind maha) oli 11 681 eurot. Seega jagama sai hakata 11 681 eurot, ümardatult 11 700 eurot.

• Kasumiks 5% ehk 585 eurot. Peale ülekande tegemist polnudki nii hull. Sai küll kõrval panna teise panka. Kuigi väike närv oli sees. Varem ju ei jäänud raha üle kasumiks.
• Omaniku töötasu kontole 16% ehk 1872 eurot. Esialgu ma ei julgenud seda välja maksta. Jätkasin miinimumtasuga, kuid hakkas kogunema reserv, et saaks hakata maksma reaalset töötasu.
• Maksude kontole 21% ehk 2457 eurot. Sellest esialgu piisas.
• Ülejäänud raha läks Tegevuskulude kontole. Kasum esimesena reegel on, et ettevõtte arveid võib tasuda ainult Tegevuskulude kontolt. Kui raha pole [saab otsa] siis tuleb leida lahendus, näiteks rohkem müüki, küsida pikemat tähtaega vms. Kuid mitte mingil juhul ei tohi muudelt kontodelt raha võtta ja laenu kaasamine on samuti ülihalb [näitab halba raha juhtimist].

Iga kvartal hakkasin vastavalt kasum esimesena süsteemile muutma ettevõtet paremaks – tõstsin protsenti, mis läheb Kasumiks, Omaniku töötasuks, Maksude kontole ja vähendasin Tegevuskulude kontole minevat.

Enne kui räägime viimase 12 kuu tulemustest, jagan Sinuga ka kahte kõige kehvemat kuud, sest minu ettevõtte tegevuskuud pole vennad.

Juuli ja sellele järgnenud august 2021 oli viimase pooleteise aasta, mil olen kasutanud kasum esimesena süsteemi, kõige kehvemad müügikuud. Müüki oli juulis vaid 4754,19 + käibemaks ja augustis vaid 4228,58 eurot + käibemaks.

Hei, mu ettevõtte jooksvad kulud on ca poole kõrgemad kui see summa JA see ei sisalda veel raamatute ostukulu. Üllatav on see, et nii juuli kui augusti 2021 reaalne käive ehk mida sai jagama hakata oli mõlemal juhul sama 3800 eurot:

• Kasumiks 5% ehk 190 eurot. Päris imelik oli kasumit võtta kui tead, et müük ei kata isegi kulusid, rääkimata enda töötasust ja maksudest.
• Omaniku töötasu kontole 22% ehk 836 eurot. Selleks ajaks olin enda igakuise juhatuse liikme tasu tõstnud 1600 eurole ehk see summa kattis ca pool sellest.
• Maksude kontole 27% ehk 1026 eurot. See ei katnud isegi töötasu makse, rääkimata käibemaksust.
• Ülejäänud raha läks Tegevuskulude kontole. See oli pisku võrreldes kuludega.

Varem, enne kasum esimesena süsteemi, oleksin võinud vanduda, et [ropp sõna] kliendid kes te suve naudite, lugege raamatuid ja istuge rohkem internetis [minu tasulisi videokoolitusi vaadates]. JA oleks pidanud laenu võtma jooksvate kulude katmiseks. NING muidugi oleksin pidanud loobuma endale tasu maksmisest. Kas isiklike tulude “ameerika mäed” on Sulle kui ettevõtjale tuttav? Jep, seda ma arvasin.

Nüüd polnud tegelikult hullu midagi – kasum esimesena süsteem oli tekitanud reservi kõikidele kontodele – nii omaniku töötasu kontole, kui ka maksude ja tegevuskulude kontole. Seega ma sain rahulikult jätkata endale sama, stabiilse, töötasu maksmist ning maksud olid makstud ja kulud samuti.

2021 ehk algse postituse kirjutamisele eelnenud 12 kuud kokkuvõte kasum esimesena süsteemi kasutades

Vaatame samu numbreid ehk teeme uuesti Kasum esimesena kiirhindamise:

Mida Sa selles tabelis 2 näed?

Kõige detailides mõistmiseks palun loe “Kasum esimesena” raamatut.

Lühidalt on tabelis kirjas: 12 kuu müük oli 130 000 eurot + käibemaks. APPI, müük on vähenenud 34 000 eurot võrreldes perioodiga tabelis 1. Kuid, kas see ikkagi on probleem? Kas käive ehk müük on kõige olulisem?

Reaalne käive ehk see raha, mida ettevõte saab kasutada enda kulude katmiseks on 95 200 eurot. JA see summa on suurem, täpsemalt 9 800 eurot suurem kui tabelis 1 toodud perioodil.

Müüki on vähem, kuid raha on rohkem? Kas pole huvitav paradoks. JA mida veel on vähem – pakkimist. Jah, raamatute ja lauamängude pakkimist. Kus kohast see suurem müük varem tuli, ilma et sellega oleks tegelikult rohkem raha ettevõttes kaasnenud? Edasimüügist, sealt see tuli. Lihtsalt raha vahendamisest ja pakkimisest… pakkimisest, et asjad pakiautomaati panna ja maksta ka selle eest.

Kasumiks liikus 5014 eurot [enne oli 0]. Kõike seda ma endale välja ei maksnud kuna kasutan kasum esimesena süsteemi edasijõudnute osast kontseptsiooni nimega Seif.

Loe täpsemalt raamatust, kuid lühidalt lisab see süsteemi veel ühe konto kuhu kanda kord kvartalis [samal päeval kui maksan dividende endale] pool kasumi kontole laekunud rahast kuniks sinna koguneb 3 kuu ettevõtte kulude jagu. See raha Seifis on ootamatuste jaoks – nagu koroonakriisi täielik sulgemine või mõni muu suur muudatus Sinu valdkonnas, mis tapab müügi päevapealt – et Sul oleks vajadusel aega ettevõtte suunda muuta või see korrapäraselt sulgeda [jah, sulgemine ka maksab].

Teine pool kasumist läks dividendideks ehk siis minu isiklikule kontole isiklikuks otsatarbeks

Omaniku töötasu kontole läks 19 856 eurot [enne 6010 eurot]. Nonii, nüüd ma saan endale, ettevõtte kõige tähtsamale töötajale maksta stabiilselt, igakuiselt ja mõistlikus summa juhatuse liikme tasu. Mina olen rahul ja Maksu- ja Tolliamet on rahul kuna see on kooskõlas nende juhendiga. Kogu see summa polnud selleks ajaks veel välja makstud, kuid oli mind ootamas ja tagas seda, et saan tasu ka neil rasketel kuudel.

Maksud kontole läks 24 447 eurot [enne 10 450]. Selge, et kui töötasu ja dividendid kasvavad, siis peab ka maksude summa oluliselt kasvama. Natuke kahju ju on, maksta kaks ja pool korda rohkem makse, kuid võib-olla see näitabki ettevõtte täiskasvanuks saamist.

Tegevusukulud kontole läks 45 883 eurot [enne 68 940] ehk siis 23 057 eurot vähem. Mis toimub? Kuidas nii? Ja ettevõte on veel elus? Tegelikult paistab, et sellest oli veel ca 9 000 eurot kuuvahetuse seisuga alles. Ja ausalt, midagi ettevõtte toimimiseks vajalikku pole ära jäänud. Vastupidi sai uuendatud arvutit üle viie aasta, et videokõnede failide töötlus kestaks tunni asemel [kõne kohta] 10 kuni 15 minutit.

Tegelikult juhtus see mida “Kasum esimesena” raamatu autor kirjeldab kui väiksema taldriku kasutamine – kuna raha on olnud vähem, siis olen teinud vähem emotsionaalseid oste ja vähem eksperimente ning pole palganud “abi” ehk igasugu otseselt mittevajalikke kulusid on vähem – nii paarkümmend tuhat vähem aastase perioodi jooksul.

Ah ja, ja kinnisvarainvestorite kogukonna liikme mure, et vähem raha tegevuskuludele võiks tähendada kehvemat teenust, kehvemat kogukonda?

Tegelikult on läinud vastupidi.

Kuna koolitusfirma muutus finantsiliselt stabiilsemaks, siis tegin ära julge sammu, milleks olen pikalt hoogu võtnud ning panin praktikasse raha kaasamise kinnisvarainvesteeringuks ning alguse said Nutilaod. Ning kogukonna liikmed on saanud olla esireas – osa neist ka investorina, kuid kõik igal juhul reedestel virtuaallõunatel kuulnud samm sammu haaval kuidas see on toimunud.

Alates Nutilaod ideest, dokumentatsiooni kokkupanekust, esimesest ebaõnnestunud katsest ja teisest õnnestunud katsest. Ja kolmandast õnnestunud katsest, sel korral Soomes. Ehitusega seotud probleemidest ja lahendustest jne jne ehk kogukond on saanud tänu kasum esimesena kasutusele võtule hoopis parema teenuse ja kogemuse.

Ja nüüd ma kasutan juba Nutilaod ettevõtte algusest peale kasum esimesena süsteemi – Jüri Nutilaod OÜ raha asjad on sellest lähtuvalt korraldatud.

2023 ehk postituse uuendamisele eelnenud 12 kuud kokkuvõte kasum esimesena süsteemi kasutades

Põnev… 2 aastat on vahepeal algsest postitusest möödunud… kuidas on numbrid muutunud?

Vaatame samu numbreid ehk teeme uuesti Kasum esimesena kiirhindamise:

Mida Sa selles tabelis 3 näed?

Kõige detailides mõistmiseks palun loe “Kasum esimesena” raamatut.

Suures pildis on numbrid liikunud raamatu ideaalile lähemale:

• Tegevuskulud on õiges suurusjärgus sellise ettevõtte kohta.
• Kasumiga on lood isegi 3x paremad
• Omaniku töötasu ja maksud on tagurpidi, kuid mulle tundub, et siin olukord pigem ei lähe paremaks, sest Eestis (laiemalt Euroopas) on maksud oluliselt kõrgemad kui USAs (“Kasum esimesena” raamatu autori elukoht).

Mis on jäänud samaks? Mis on muutunud? (Viimase 2 aasta jooksul.)

Samaks on jäänud see, et tabelis on toodud eraldatud summad vastavale kontole. See ei tähenda, et kogu see raha oleks välja makstud. Igal kontol on varud, mistõttu on minu kui ettevõtte omaniku sissetulekud kuust kuusse stabiilsed, isegi kui vahepeal on endiselt hädiseid kuid, millal ettevõtte müük on kuludest poole väiksem (viimase 12 kuu jooksul on selliseid kuid olnud 3).

Muutunud on turundusse panustamine ja raamatumüügist loobumine. Seega viimase 12 kuu “Materjal ja allhange” summast on ligi 23 000 eurot summa, mis on liikunud Facebookile. See on nii suur summa, et selle tegevuskulude real kajastamine ajaks kogu süsteemi uppi. Seega kui mõnes muus ettevõttes oleks sellel real näiteks füüsiline tooraine millegi tegemiseks, siis minul on siin Facebook.

Tekkis küsimusi?

Kirjuta kommentaarina ja arutleme edasi.

The post Kuidas saada ettevõttest raha kätte? (2023) first appeared on Fast Track Education.

Alates 2008 aastast on toimunud alguses kogunemistena. Hiljem, alates 2015 videokoolitused ja kinnisvarainvestorite kogukond.

Järgnevalt on lihtsa loeteluna ajalugu… uuemast vanemate koolituste poole.

Videokoolitused / internetikoolitused / kogukond

Kõikides internetikoolitustes saab teemade / videote all juurde küsida ning seda on kasutatud üle tuhande korra ehk koolituste peale kokku on üle 1000 lisaküsimuse ning üle 1000 põhjaliku lisavastuse.

alates 2018

Strateegiakogumik: 30 võimalust kuidas Eestis kinnisvaraga rikkaks saada

alates 2016

Kiirtee enda esimese kinnisvara investeeringuni (võimalus liituda kaks korda aastas)

Edasijõudnud kinnisvarainvestorite kogukond (võimalus liituda kaks korda aastas)

alates 2015

Vaesest palgatöötajast rikkaks ettevõtjaks – meistrikursus (2015 kuni 2018)

Maksukoolitus ettevõtjatele ja investoritele (võimalus liituda kord aastas)

Kogunemistena ehk LIVE koolitused

Live koolitused lõpetasime kuna mõistlikum oli tarkused ära salvestada nii, et igaüks saab neid endale sobival ajal ja tempos vaadata ning omandada.

2016

Oktoober

28 – 30 Kinnisvara koolitus 12

1 Rikkaks saamise päev

Juuli kuni Oktoober

Äri käivitamise koostöögrupp

Aprill / Mai

29 – 1 Kinnisvara koolitus 11

2015

November

20 – 23 Kinnisvara koolitus 10

Aprill

18 – 19 Kinnisvara koolitus 9

Aprill kuni Detsember

Ettevõtluse praktikum

Märts

7 Kasumlik üürikorter

Veebruar / Märts

28 – 1 Kiirtee ettevõtlusesse

2014

Detsember

13-14 Raamatupidamine, Maksud, Vara kaitse ja Pärandamine

November

29 – 30 DISC baaskoolitus

22 Aktsiate baaskoolitus

Oktoober

29 TASUTA Webinar Ken McElroyga (võimalik järelvaadata)

11 – 13 Kinnisvara koolitus investoritele 8

September

27 – 28 Rich Dad Live Londonis

8 TASUTA Webinar Robert Kiyosakiga (võimalik järelvaadata)

Mai

24 – 25 Raamatupidamine, Maksud, Vara kaitse ja Pärandamine

Aprill

12 – 13 Kinnisvara koolitus investoritele 7

Märts

1 Kuidas turvaliselt laenu anda?

2013

Detsember

15 Aktsiate baaskoolitus

November

30.11 – 1.12 Raamatupidamine, Maksud, Vara kaitse ja Pärandamine

2 Kiirtee ettevõtlusesse

Oktoober

19 – 20 Kiyosaki Amsterdamis

12 – 13 Kinnisvara koolitus investoritele 6

Mai

18 – 19 Raamatupidamine, Maksud, Vara kaitse ja Pärandamine

Aprill

27 Kinnisvara matemaatika

6 – 7 Ettevõtluskoolitus

2012

Detsember

1 – 3 Kinnisvara koolitus 5

Oktoober

27 – 28 Ettevõtluskoolitus

Mai

19 – 20 Raamatupidamine, Maksud, Vara kaitse ja Pärandamine

4 – 6 Kinnisvara koolitus 4

Jaanuar

28 – 29 CASHFLOW metsas 11: Tulemuslik esinemine

2011

November

19 – 20 Raamatupidamine, Maksud, Vara kaitse ja Pärandamine

Oktoober

21 – 23 Kinnisvara koolitus 3

Aprill

16 – 17 Kinnisvara koolitus 2

Märts

13 Mandrake mehhanism

Veebruar

5 – 6 CASHFLOW metsas 10: Ettevõtluse alustamine / korrastamine

2010

Oktoober

16 – 17 CASHFLOW metsas 9: Esinemine2 Cowboy Exchange

September

11 – 12 CASHFLOW metsas 8: Kinnisvara [Kinnisvara koolitus 1]

Juuni

3 Seminar CASHFLOW klubi liidritele ja aktiivsematele klubi liikmetele, esinejaks Robert Kiyosaki, Kim Kiyosaki, Ken McElroy ja Tom Wheelwright

Aprill

25 Seminar Mandrake mehhanism: Kuidas tekib ja kaob raha?

Veebruar kuni Mai 2010

4 kuuline programm: Äri käivitamise koostöögrupp III

Jaanuar

30 Cowboy Exchange Tartus

2009

Detsember

9 Cowboy Exchange Tallinnas3 Cowboy Exchange Tallinnas

November

28 Cowboy Exchange Tartus28 Mandrake mehhanism Tartus

Oktoober

31 Vastuväidetega hakkamasaamise koolitus: Ei => Jah

17 Koolitus: Enesekindlus = Sisemine hääl

Oktoober 2009 kuni Jaanuar 2010

4 kuuline programm: Äri käivitamise koostöögrupp II

September

16 Seminar Mandrake mehhanism: Kuidas tekib ja kaob raha?

5 Seminar naistele: Kuidas alustada oma teekonda finantsvabadusse

August

31 Cowboy Exchange Tallinnas

22 – 23 Leadership training, koolitaja Ron Salvador

8 Seminar: P.E.R.T. Õpi planeerima nii nagu Rich Dad ja NASA seda teevad

Juuli

25 Seminar: Kuidas saavutada müügis edu

11 Seminar: Kuidas toime tulla vastuväidetega

Juuni

27 Seminar: Avaliku esinemise võtteid Robert Kiyosaki arsenalist ehk kuidas esineda Rich Dad moodi Pärnus

13 Seminar naistele: Kuidas alustada oma teekonda finantsvabadusse

Juuni kuni September 2009

4 kuuline programm: Äri alustamise koostöögrupp I

Mai

30 Seminar: Kuidas esineda Rich Dad moodi

Aprill

18 – 19 CASHFLOW metsas 7: Esimesed sammud oma ärini

4 Seminar: Kuidas esineda Rich Dad moodi Tartus

Märts

14 Seminar: Kuidas esineda Rich Dad moodi, koolitaja Ron Salvador

Veebruar

21 – 22 CASHFLOW metsas 6: Kuidas raha tekib?

Jaanuar

24 – 25 Kuidas majanduslanguse ajal laiendada äri, kasutades teiste inimeste aega ja raha?, koolitajad Kelly Ritchie ja Ron Salvador

2008

Detsember

13 – 14 CASHFLOW metsas 5: Kuidas luua oma tulevikku?

November

8 – 9 CASHFLOW metsas 4: Kuidas raha tekib?

September

6 – 7 CASHFLOW metsas 3: Kuidas läbi viia ametliku CASHFLOW klubi üritust

Veebruar

9 – 10 CASHFLOW metsas 2: Diskussioon majanduse arengute teemal… kuhu investeerida langevas majanduses?

2007

Jaanuar

20 – 21 CASHFLOW metsas: CASHFLOW mängimine, rabamatk

The post Toimunud koolitused first appeared on Fast Track Education.

Ja üks kõigile tudengitele kättesaadav raha on õppelaen. Tegelikult on see üks soodsamaid laenutooteid, mis on üldse täna kättesaadav. Näiteks LHV pakub õppelaenu intressiga 1.95% + 6 kuu euribor ja Swedbank pakub õppelaenu 1,99% + 6 kuu euribor. Ja kuigi see annab tulemuseks juba üle 6% aastas, siis õppelaenu maksimaalne intress, mida õppur peab tasuma on 5% ehk see on ainus laenutoode kus intressil on katus ees. See 5% intressi katus tuleneb Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 16 punktist 6.

Laenu peaks võtma see, kellel seda vaja pole.

Nagu ikka on kõige lihtsam saada laenu siis kui Sul seda vaja pole. Õppelaenu peaksid samuti võtma need tudengid, kes seda ei vaja. Ja selle investeerima kõrgema tootlusega kui makstav intress. JA vahe endale võtma.

Kuhu õppelaenu investeerida?

Mina panin selle kinnisvarasse. Õppelaenust sai alguse minu teekond. Sellest ka väga isiklik suhe selle teemaga. 2019 sai sellest pikemalt räägitud ka Äripäeva raadiohommikus. Samuti on sellest kirjutanud Äripäev 2016 aastal – selles artiklis saavad sõna sellised tuntud rahatarkuse eestkõnelejad nagu Jaak Roosaare ja Taavi Pertman. 2016 probleemideks olid õppelaenu väiksus ning sobilike investeerimiskohtade puudus.

Hetkel on käimas LHV allutatud võlakirjade märkimine (kuni 26.09 kell 16:00). Nende võlakirjadele pakutakse 10,5% tootlust.

Kui mina oleksin tudeng, siis ma suhtleks Swedbankiga* – võtaks juba täna õppelaenu maksimaalses määras ehk 3000 eurot ja märgiks selle rahaga sama LHV võlakirju** või paneks selle tähtajalisse hoiusesse paremate ideede tulekuni.

Teeme arvutuse ka juurde lähtudes maksimaalselt ilusast pildist LHV võlakirjadega* ehk kui oma oleksin esmakursuse tudeng ja plaaniga õppida vähemalt magistrantuuri lõpuni ehk 5 aastat:

Väljaminekute pool: 3000 eurot x 5% aastas x 5 aastat ehk 150 x 5 = 750 eurot

Sissetulekute pool: 3000 eurot x 10,5% aastas x 5 aastat – 22% tulumaksuks ehk 315 x 5 – 346,50 = 1228,50 eurot

Kogukasu kui saame 1228,50 eurot ja peame ära maksma 750 eurot: 478,50 eurot

KUID veel suurem kasu on laenuvõtmise ja investeerimise kogemus.

* LHV ise ei tohi anda laenu enda võlakirjade ostmiseks. Seega õppelaen selleks otstarbeks tuleks saada konkurendi juurest Swedbankist. Muul juhul võib ikka LHV poole pöörduda.

** LHV võlakirjad on siinkohal toodud näitena ja see ei ole soovitus. Käesoleva kirjatüki autor ei plaani neid võlakirju märkida. LHV võlakirjadega kaasnevad riskid, mis on ära toodud prospektis ja lühendatud kujul neid tutvustaval kodulehel. Püüa ka sellest poolest aru saada.

Kui mina oleksin tudeng, siis ma võtaks ka igal järgneval aastal õppelaenu.

Magistrikraadi omandamise lõpuks oleks seega mul vähemalt 5x 3000 ehk 15 000 euro jagu vaba raha (ja kohustus).

Seda 15 000 eurot ma kasutaks kinnisvara sissemaksuks või ettevõtlusega alustamiseks algkapitalina.

Seega jooksvalt oleks minu ülesandeks väikese riskiga teenida vähemalt 5% intressitulu. Kuna tudengiks oleku ajal ei teeni arvatavasti piisavalt, siis oleks see raha ka maksuvaba (kui mahub tulumaksuvaba tulu piiresse).

Ja väljakutse oleks hoida eemale kõikvõimalikest “ratsa rikkaks” skeemidest millega raha kaotab. Või kui ei suuda eemale hoida, siis saaks väikse rahaga õpetliku kogemuse. Noorena nagunii ei kuula targemaid – või kuulad?

Minu päriselu kogemus õppelaenuga

Võtsin esimese õppelaenu 19.04.2004 aastal ning seda viiel järjestikusel aastal. Kokku sain õppelaenu 8116,78 eurot. Tollal oli see muidugi kroonides.

Esimene õppelaen oli 17 000 krooni ehk 1086,50 eurot… järgmistel aastatel see summa kasvas.

Esimesed õppelaenud läksid kohe üürikorteri ostuks sissemaksena, lisandus kodulaen ja laenud mujalt. Kui õigesti mäletan, oli rahavoog 50 krooni ehk 3,20 eurot kuus positiivne.

Tagantjärgi on need numbrid kõik väikesed, kuid sellest kõik algas. Sain kogemusi, mida siiani kasutan üürnikega suhtluses. Hetkel siis ca 80 üürniku miniladudel, kuid see arv kasvab tänast ladude koguhulka vaadates 130-ni. Kuid algas see kõik esimesest üürnikust (tegelikult oli neid 3 – kursakaaslased, kes seda korterit jagasid).

Õppelaenu tagasimaksmisega pole kiiret

Õpingute lõppedes koostati mulle 10 aastane maksegraafik. Selle on lisandunud ca 5 aastat perioode mille jooksul graafik seisis ning intresse tasus minu laenult riik (laste tõttu).

Seega täna vaatab internetipangast mulle vastu graafiku lõpp 14.10.2027 ning hetkejääk 3294,06 EUR.

Kuigi mul on aja jooksul olnud korduvalt ahvatlus see laen lihtsalt ja korraga ära maksta, siis olen jätnud selle tegemata – nostalgia ja mälestus esimesest üürikorterist

Ja esimesest passiivsest tulust.

The post Õppelaenuga investeerima (2023) first appeared on Fast Track Education.

1. Maksud

Iga inimese suurim kulu on maksud. Kohe kui Sinu raha hakkab raha teenima, olgu selleks kasvõi mõni sent arveldusarvel olevalt rahalt, on riigi rasvased näpud kohal ning osa tulust läheb Maksu- ja Tolliameti kaudu riigile… kuid see ei pea alati nii olema.

Aktiivne tulu vs passiivne tulu

Näiteks võiks igaüks teada, et aktiivselt teenitud tulult on palju kõrgem karistusmäär kui passiivselt tulult. Seega igaühe ülesanne on suurendada passiivse tulu osakaalu ning võimalusel aja jooksul aktiivsest tulust loobuda.

Aktiivse tulu karistus: 1000 euro kättesaamiseks tuleb tasuda 734,95 eurot makse. Vaata arvutuskäiku palgakalkulaatorist.

Passiivse tulu karistus: 1000 euro kättesaamiseks tuleb tasuda 250 eurot makse (tulumaks 20/80 määraga).

Maksustamise hetk

Palgatöötajast aktiivse tulu teenija peab maksma maksud kohe, ettevõtjast nii aktiivse kui passiivse tulu teenija maksab maksud enne raha tarbimisse võtmist.

Palgatöötaja maksab maksud kohe.

Ettevõtja vahetult enne tarbimisse võtmist s.t. saab maksustamist kasvõi 10 aastat edasi lükata ning kogu selle aja vältel seda raha maksueelselt edasi kasvatada.

Maksustamise järjekord

Palgatöötaja maksab maksud kõigepealt ning seejärel saab järelejäänut investeerida ja tarbida. Ettevõtja enne investeerib ja teeb ettevõtluseks vajalikke kulutusi ning maksab maksud ainult isiklikku tarbimisse võetud summalt.

Palgatöötaja maksab maksud kogu sissetulekult. Sealhulgas investeerimisele minevalt rahalt.

Ettevõtja maksab maksud ainult isiklikku tarbimisse võetud summalt. Kõik investeeringud on maksueelsest rahast.

Tulemuseks on tohutu vahe rahatarga inimese, kes saab aru kuidas maksud enda kasuks tööle panna ning teiste vahel.

2. Head laenud suurendavad sissetulekuid ja rikkust

Rahatargad oskavad eristada häid laene ja halbu laene. Lihtsustatult on igasugune laen hea kui see suurendab Sinu sissetulekuid ning halb kui vähendab Sinu sissetulekuid.

Rahatargad teavad ka seda, et kõige parem laen on selline, mis suurendab Sinu sissetulekut, samal ajal kui teised maksavad selle laenu tagasi.

Liiga lihtne näide, kuid töötab – laenad ise raha 5% intressiga (näiteks võtsin kunagi nii õppelaenu) ning laenad selle välja 10% intressiga. Vahepealne 5% jääb Sulle.

Keerulisemad näited, mida reaalelus kasutatakse igapäevaselt on seotud ettevõtluse ja kinnisvaraga.

3. Üürikorteri omamine

Madalaima riskiga hea laenu võtmiseks sobib hästi üürikorteri omamine. Lisaks madalale laenuintressile maksab keegi teine (üürnik) Sinu eest selle laenu tagasi. Olen nüüdseks mitme korteriga seda kogenud – üürnikud on ca 10 aastaga korteri täielikult kinni maksnud. PS! Olen hetkel kahte sellist korterit müümas.

Üürikorteri omamise eelised

1. Saab madalaima võimaliku intressiga laenu. Seetõttu ei pea endal (eriti) raha olema.
2. Keegi teine (üürnik) maksab selle laenu tagasi. Sina pead haldajana tagama üürniku olemasolu ning üürimaksed kokku koguma.
3. Inflatsioon ehk raha odavnemine aja jooksul. Väljendub kinnisvara hinnakasvus.
4. Tallinnas: pikaajaline rahvastiku kasv millele kinnisvara arendajad ei jõua järele. Väljendub kinnisvara hinnakasvus.

Veel midagi puudu?

Palun kirjuta kommentaarina mis Sinu arust on veel sellest strateegiast puudu.

The post 3 peamist puudust Rahatark Eesti strateegias first appeared on Fast Track Education.

MJ DeMarco nimelt pole Sinu tavaline koolitaja või finantsguru või panga finantsnõustaja (neid on meil Eestis jalaga segada ning enamik räägib sama reaalses elus mittetoimivat lolli juttu palgatöö kõrvalt väikeste summade säästmisest ja selle summa kasvatamisest liitintressi abil) – MJ DeMarco kirjeldab teekonda mida mööda jõuda reaalse rikkuse ja veelgi olulisem, vabaduseni, et saaksid ellu viia enda unistused ja nautida SÕLTUMATUT elu. Ja peale kahe raamatu pole tal midagi muud mulle ega Sulle müüa – seega tal suva, ta ei pea Sulle poliitkorrektset juttu ajama, et teha lisamüüki – tema raamatud on pikad ja põhjalikud, valusalt teravad ning mõeldud muutma lugejate ehk minu ja Sinu elu. Seega MJ DeMarco on miljonär, kes elab juba üle paarikümne aasta SÕLTUMATUT elu ning kulutas kolme aasta vältel aega, et panna kirja kuidas tema teekonda jäljendada ning saavutada sarnased tulemused.

Kui Sinu jaoks on okei teha seda, mida teevad keskpärased inimesed keskpäraste tulemuste saavutamiseks, siis siit edasi ei tasu lugeda. Jätka parem kogumist indeksfondis – ja saad keskpärasuse.

Kas sain Sinu tähelepanu [urlparam param=”FirstName, First, name” default=”” /]? Tahad enamat kui keskpärasus? Arvesta sellega, et SÕLTUMATUT teekonda ei saa proovida, Sa kas asud liikuma või mitte. Proovimine, katsetamine, unistamine, hädaldamine jne ei vii Sind keskpärasusest kaugemale. Tegutseda on vaja. Miks ja kuidas loe “Sõltumatu” raamatust.

Pensionireformist läbi “Sõltumatu” prillide (mõtteid raamatust pensioni kohta)

Pensionisambad, börsil investeerimine ja hinge lämmatav säästlikkus on neile, kes kummardavad liitintressi fantaasiat ja soovivad olla nagu nagu kõik kuradima teised siin planeedil.

Selle tempoga, nagu Su pensionisambad kasvavad, pääsed Sa pensionile kahekümne neljandal sajandil.

– MJ DeMarco, raamatute “Miljonäri kiirtee” ja “Sõltumatu” autor

Skripti soovitused, mida masside lambad järgivad: Alusta pensioni planeerimist. Kuula tülgastavate raadiosaatejuhtide nõuandeid. Kuula finantsnõuandeid, mida jagavad läbikukkunud börsimaaklerid. Õpi, kuidas rikkaks saada inimestelt, kes ise ei ole rikkad. Säästa 10 protsenti oma palgast, maksimeeri kolmas pensionisammas ja tee makseid indeksfondi. Investeeri kõik oma säästud aktsiaturgu, looda 10-protsendist kasvu ja palveta, et krahhi ei tuleks. Usu, et Sa saad kuuekümne viieselt pensionile. Usu, et Sa oled kuuekümne viieselt elus. Usalda panku. Usalda liitintressi, lootes, et see annab Sulle aastas 10 protsenti tootlust hoolimata sellest, et viimasel kümnendil on intressimäär olnud null. Usu, et majandusel on Sinu jaoks alati töökoht varuks.

Veel skripti soovitusi – kas need tulevad Sulle tuttavalt ette? Peaksid, sest neid levitatakse ka Eestis.
– Selleks et saaksid minna jõukana pensionile, pead olema aastakümneid kannatlik ja laskma „liitintressi“ maagial oma tööd teha.
– Pensionile minnakse kuuekümne viieselt ning kui Sa oled eriti töökas ja hea investor, viiekümne viieselt.
– Jõukuse kasvatamise usaldusväärsed vahendid on pensionifondid ja hästi hajutatud väärtpaberiportfell, täpsemalt indeksfondid.

Raharaamatute laviini taga varitseb SKRIPT ja tema finantsasutuste külvajad, mitme triljoni dollarine finantssektor, mis koosneb pankadest, valitsusasutustest, fondidest ja fondihalduritest, sealhulgas vahendajatest, kes neid toetavad. Mis on nende ülesanne? Suunata Sinu finantstulevik usu-ja-palveta stiilis kolme kontrollimatu ja ennustamatu turu haardesse: tööjõuturg, aktsiaturg ja kinnisvaraturg. Täpselt nii, seo oma pension aktsiaturuga, kamba puutumatute pankuritega ja Ponzi skeemi laadse sotsiaalkindlustusega, mida toetab igiliikurist trükipress nimega valitsus.

Külasta oma finantsteemalist lemmikveebilehte ja loe ise: nad ütlevad Sulle, et jõuka ja mugava pensionipõlve saladus on usu-ja-palveta: 50 aastat investeeringuid aktsiatesse, võlakirjadesse või mis tahes hetkel mullitavasse varaklassi.

Kui me kanname „raha ajaväärtuse“ põhimõtte üle ajale endale, jõuame samale järeldusele: Vaba aeg täna on parem kui vaba aeg homme. Noorusaja müük (tehes tööd viis päeva nädalas), et saaksid osta aega vanaduspõlves (et pensionipõlvest saaks Sinu elu koidik), on väga halb panus.

Järgi SKRIPTi ettekirjutust ja Sa oled kinni kehvas tehingus, kus vaba aeg kui selline eksisteerib ainult nädalavahetustel, vähemalt pensionini, mis saabub jumal-teab-millal mustmiljoni aasta pärast. Pensionipõlve nimeks võiks samahästi olla „vaba aja sähvatus enne surma“.

Vastupidiselt eelkirjeldatule investeeris MJ oma elutöö süsteemi, mis austab aega. Tema elus oli 23 tööle pühendatud aastat ning ta saab nautida uskumatut 42 aastat vaba aega, millest enamikku saab ta kasutada pärast seda, kui on kolmekümnendates pensionile läinud. Tema sõnavarasse ei kuulu sõnapaar „mitte kunagi“, küll aga sisalduvad selles „millal“, „kus“ ja „kuidas“. Mis Sa arvad, kummale saab elus osaks rohkem suurepäraseid kogemusi: sõprust, kunsti, reisimist, toetust ja hingelist rahulolu? Kui eluportsjonid tilgutavad oma viimaseid piisku ja vikatimees koputab õlale, siis mida Su hing tunneb – kahetsust või rahu?

[inf_infusionsoft_inline optin_id=”optin_10″]

Peeter Pärteli mõtted ja tegevuskava seoses II sambaga

Mul on häbi tunnistada, et olen seda süsteemi kunagi ka ise müünud. Siis kui see välja tuli 2002 aastal ja mul oli veel 0 finantskirjaoskust ning iga allkirja eest pensionifondi haldurilt saadud tasu tundus mulle kui õpilasele ahvatlev. Lisaks sain kasutada enda autoriteeti – olin ju ikkagi Eesti õpilaste esindusorganisatsiooni Eesti Õpilasesinduste Liit juhatuses ja peaaegu iga kooli uks seega avatud – lammaste kari aeti saali kokku kuulama esilammast (selguse huvides, esilamba all pean silmas end… no ja aegajalt oli ka teisi kaasas – tagantjärgi tarkusena saab öelda, et keegi meist tegelikult asjast aru ei saanud, kuid meil olid Panga poolt kaasa antud slaidid).

Leidsin eelmine suvi enda vanemate garaažist kasti kooliaegse pahnaga ning seal see oli – meie 2002 aastal kasutatud müügiesitlus millega inimesi veensime II sambaga liituma. Selles hirmutati suurte punaste tähtedega “Mida aeg edasi, seda väiksemaks jääb riiklik pension!” hmh, ma pole tähele pannud uudist, et riikliku pensioni oleks vähendatud. Selles oli joonis taburetist – ikkagi kolm sammast. Selles oli lubadus, et 2035 aastaks on riiklik pension 409 eurot. Halloo… me oleme sellest juba möödas! Üks valeks osutunud “mitte-lubadus” teise järel… Selles oli kaval petukas “Põhimõtteliselt maksad sellest 6% ise ainult ca 1,5%” – et kui ei maksaks, siis saaks kätte 2% osast tulumaksu võrra väiksema osa… ja riik ei paneks 4% juurde (mainimata oli, et esimese samba arvelt) jne. Slaidides toodud Jaani näites läks ta pensionile 2492 eurose palgaga… ehk siis palka ilustati, riikliku pensioni näidati väiksemana… üak… jõuame viimase slaidini: Pikaajaline oodatav tootlus 6,5% – 7%.

OK, vähemalt ma ostsin ise sedasama [SEB Progressiivne Pensionifond (Aktiivne)], mida müüsin – mistõttu saan kontrollida lubatu ja reaalsuse vahet – avades täna Pensionikeskuse lehe Minu päringud -> II samba tootlus aastas saan vastuseks vapustavad 2,87%.

Loodan, et Sa mõistad erinevust – kui 7% tootlus hakkab 45 aastase graafiku peal juba “hokikeppi” meenutama, siis kui 2,97% panna 45 aasta peale on suht lame tulemus (igas mõttes, nii graafikul kui sisuliselt).

Finantskirjaoskuse kasvades hakkasin seda II samba makset nimetama pangandusmaksuks millega hoolitsetakse selle eest, et Sinu pankur vaeseks ei jääks. Kusjuures, suures pildis on väga oluline pankurite eest hoolitseda, sest meie kasutatav rahasüsteem ehk kreditism kukuks kokku kui pankur iga aasta korralikku kasumit ei teeniks.

Õnneks ma alustasin finantskirjaoskuse omandamist 2008 aastal ning saavutasin finantsvabaduse 2015 aastal ehk mul on sellest II sambasse kogunenud rahast suva – see ei ole osa minu finantsplaanist. Seega põhimõtteliselt ei juhtuks minuga midagi kui riik või fondihaldur selle omastaks. Ma pole sellega nagunii arvestanud.

Seoses pensionireformiga on mul siiski võimalik teha kaks valikut fondihalduri mängust välja jätmiseks. Kumba kasutada?
Esimene ja populaarne valik nagu oleme kuulnud oli kogu samba süsteem kuradile saata ning anda sisse korraldus “nui neljaks, andke mu raha tagasi”. See ei ole minu valik. Juba põhimõtte pärast võiks mängu edasi mängida… ja jätta hetkel selle tulumaksuga riik toetamata… samuti pole paha see, et 2% + 4% mänguraha lisandumine kontole jätkub. Eriti kuna valik kaks on muuta see enda mänguks.
Teine ja vähe tutvustatud valik (vihje: sellega fondihaldur ei teeni eriti) on muuta mäng enda mänguks ja liigutada II sambas olev raha PIKi ehk Pensioni Investeerimiskontole (avaldus vaja esitada enne 31.07.2021). Veelgi vähem on tutvustatud võimalust (sest sellega ei teeni pank üldse midagi) jätta kogu raha lihtsalt kontole ootama mõistlike võimalusi. Et siis iga kuu liigub 2% aktiivsest tulust + 4% esimese samba arvelt PIK kontole ja jääbki sinna. See on minu plaan – liigutada raha PIK kontole ja jätta see ootama börsikrahhi järgset aega. Seejärel kui mul tõesti on igav ja aega, siis teha investeering igavatesse ja turvalistesse kinnisvaraga tagatud võlakirjadesse (mitte spekulatsioon aktsiatega). Või siis teen endale selgeks kuidas luua võlakirjad, millesse saaks PIK kontolt panustada ning ostan endaga seotud võlakirju.

Minu plaan pole Sinu plaan. Käesolev arvamusavaldus pole soovitus. Ise teed, ise vastutad. Ehk tore, et lugesid, kuid otsustama pead ise. Loodetavasti on Sulle abiks peagi ilmuv raamat “Sõltumatu” – see sisaldab väga valusat tõde kuhu masside järgi liikudes jõuad. Ning näitab perspektiivi kuhu on võimalik sihikindlalt liikudes jõuda – Sõltumatu unistuste elu.

[inf_infusionsoft_inline optin_id=”optin_10″]

The post Pensionireformist läbi “Sõltumatu” prillide first appeared on Fast Track Education.

Miks peaksid loo autorit kuulama? Olen osalenud 2015ndast aastast Võlaõigusseaduse üüriõiguse aruteludel ja kaitsnud kogu selle 6 aasta jooksul kinnisvara väikeinvestorite huvisid. Kunagi lõpetan enda värvika kirjutise sellest, kuidas see protsess kulges ja millised rumalused suutsime ära hoida. Hetkel pole see lugu siiski nii pakiline kui muudatustega tegelemine.

Kirja pandud 12.12.2020 ning värskendatud 23.01.2021. Muudatused hakkasid kehtima 14.01.2021.

Lubatud on leppetrahvid, kuid raha saad siis kui üürnik vabatahtlikult seda maksab

Oled ikka teadlik, et seni olid need keelatud? Vaata enda üürilepingud üle, sest leppetrahvi võimalus peab kindlasti olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud.

Enne kui liigselt rõõmustad – leppetrahv võib olla ainult kuni 10% kokkulepitud üürist ning ka kõrvalkuludest ja hoone korrashoiu- ja parenduskuludest ehk siis sellest summast mida üürnik Sulle kuus kokku maksab.

Ja veel 2 piirangut – üle 20% kuus ei tohi trahvida ning leppetrahvi ei tohi võtta tagatisraha arvelt. Seetõttu mõtle hoolikalt läbi, mille eest leppetrahvi soovid ja et üürnik selle vabatahtlikult ka ära maksaks – sest ainus alternatiiv selle leppetrahvi kättesaamiseks on kohtutee (ehk liiga kulukas, et seda ette võtta).

Kokkuvõte: leppetrahv on pigem niiöelda hirmutamisvahend (näiteks kui suitsetad, siis pead maksma; kui lemmikloomi korterisse tood, siis pead maksma, kuid reaalselt saad selle trahvi kätte vaid siis kui üürnik selle vabatahtlikult ära maksab.

FTE edasijõudnud kinnisvarainvestorite kogukonna liikmetel on ligipääs videole, milles jagan kui palju läheb võla sissenõudmise alustamine maksma (mitu korda rohkem kui võlg ise), kui kaua see võtab Sinu aega (rohkem kui aasta) ning kuidas siis ikkagi suurt midagi kätte ei saa.

Vähendatakse oluliselt lubatud viivist ja Sinu senine viivise kokkulepe on tühine!

Kui võtad lahti ükskõik millise üürilepingu põhja, näiteks kv.ee oma siit [12.12.2020 seisuga ja 23.01.2021 ikka uuendamata], siis neis on kirjas vähemalt 0,1% viivis iga viivitatud päeva kohta. Üsna levinud on ka 0,5% viivis iga viivitatud päeva kohta.

Uus maksimum on 0,066% iga viivitatud päeva kohta ehk kolmekordne võlaõigusseaduse järgne määr (hetkel 24% aastas).

Sinu senine kokkulepe on tühine kui see ületab 0,066% päeva kohta ning sellisel juhul on Sul õigus küsida ainult 0,022% iga viivitatud päeva kohta! NB! Seega kindlasti sõlmi üürnikuga lepingu lisa viivisemäära muutmiseks lubatud vahemikku.

Avasin viivisekalkulaatori ja vähemalt minu enda tubade üüride korral ei tasu viiviste arvutamiseks enam aega kulutada – sellist mikroskoopilist summat välja arvutada ja arvele lisada… hmh, selleks kuluv aeg on vist kallim.

Lubatakse korteriühistu remondifondi (ja laenumakse) tasumine üürniku poolt

Selle pidi välja võitlema, kuigi see on tänagi tavapraktika, siis algselt taheti ikka imelikke lisatingimusi juurde lisada. Kuid täna, juhhuu! Olemas! Kuid mitte nii kiiresti, Sa pead üürilepingu selleks uuesti sõlmima!!! Just nii, vana üürilepingu lõpetama ja uue üürilepingu sõlmima! (17.12.2020 täiendus: Uue lepingu sõlmimise vajadus tuleneb seadusemuudatuse seletuskirjast, mis ütleb KÜ remondifondi (ja laenumakse) tasumise kohta: “Teiseks on selle kokkuleppe sõlmimine võimalik üksnes esialgse üürilepingu sõlmimisel, mitte aga lepingu kestel.” Sellest selgitusest tulenevalt ei saa seda kokkulepet vormistada lepingu lisana ning enne seaduse muudatuse kehtima hakkamist ei saanud sellist kokkulepet seaduslikult sõlmida.)

Üürilepingus pead selle kohta kasutama uut mõistet: hoone korrashoiu- ja parenduskulud. Ja üürnik peab neid tasuma ainult siis kui oled selles lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud. Ehk seda kokkulepet ei ole lubatud hiljem lisada! Seetõttu ei saa seda kokku leppida lepingu lisaga.

Hoiatus: Otsisin Google abil üürilepingu näidist ning leidsin lepinguid, mille pealkirja on pandud 2021 ehk justkui oleks see uuendatud. Tegin kiire otsingu lepingust, ning ei leidnud mõistet “hoone korrashoiu- ja parenduskulud” – see on üks uutest mõistest lisaks leppetrahvile ja kui sellest pole lepingus juttu, siis võid eeldada, et tegemist on vana põhjaga mida pole mõistlik enam kasutada.

Saad kuu kiiremini üürilepingu võlgnevuse tõttu üles öelda

Kui siiani pidid ootama kolm kuud… üürnik ei maksa ühel kuul, ei maksa teisel kuul ja ei maksa kolmandal kuul… andma siis kirjalikult (kohtu praktika põhjal välja kujunenud) mõistliku täiendava tähtaja maksmiseks ja siis saatma uue kirja üürilepingu ülesütlemiseks koos veelkord täiendava (kohtu praktika põhjal välja kujunenud) mõistliku tähtaja väljakolimiseks, siis edaspidi saab seda teha kiiremini.

Kui üürnik on kahe kuu eest võlgu, siis saada ühe kirjaga anda talle 14-päevase täiendava tähtaja tasumiseks ja ühtlasi öelda lepingu üles (samas kirjas) kui sellist tasumist ei toimu.

NB! Üürilepingu saad üles öelda ainult siis kahe kuulise võlgnevuse tõttu kui Sinu üürilepingus pole kirjas kolme kuud – enamikes lepingutes on see kahjuks kirjas, mistõttu pead uue lepingu sõlmima kahe kuu kehtima hakkamiseks.

NB! Ülesütlemine ei tähenda, et korter vabastatakse – puuküürnike probleem jäeti täielikult lahendamata hoolimata sellest, et palusime kogu kuueaastase perioodi jooksul sellega tegeleda, isegi eelkõige sellega tegeleda.

Täite- ja pankrotimenetlusest ostes on suurem kindlus, et ostetu valduse saab samuti kätte

Nimelt pandi selgelt kirja, et kui ostad kinnisvara täite- või pankrotimenetlusest, siis saad kolme kuu jooksul üürilepingud seal üles öelda ilma tungivat vajadust tõendamata nagu see seni oli.

Uus võimalus: saab kokku leppida, et üürnik tagastab ruumid nii, et sealt on kõrvaldatud kulumine

Ehk siis saab võimalikuks selliste üürilepingute sõlmimine, mis on laialdaselt levinud vanemates riikides – annad korteri valgete seintega üürnikule üle ja lubad üürnikul need üle värvida, tapeetida jne, kuid enne korteri tagastamist peab üürnik eemaldama tapeedid jne ning värvima seinad uuesti valgeks (või selle eest tasuma).

NB! Ole mõistlik üürileandja ja ära lisa sellist kokkulepet tavalise korteri üürilepingusse. Suurim probleem selliste kokkulepete lubamise juures on, kui pahatahlikud üürileandjad hakkavad sellist kokkulepet lisama tavalistesse üürilepingutesse – üür sisaldab juba tasu tavapärase kulumise eest ning see kokkulepe on mõeldud ikkagi olukordadeks kus Sa annad üürnikule suured võimalused üürikorteri enda käe järgi kujundamiseks ja see kokkulepe tagab selle, et algne olukord taastatakse.

Muudatusi on veel

Näiteks pandi kirja lause: “Üüri tõstmine ei ole ülemäärane, kui see on majanduslikult põhjendatud. Üüri tõstmine on majanduslikult põhjendatud eelkõige, kui: 1) see põhineb samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumide keskmise üüri tõusul;” ehk nüüd on seaduses kirjas, et kui üürid tõusevad, siis võid ka Sina üüri tõsta. Üllatus, kuid sellist iseenesest mõistetavat asja polnud kirjas ning üüri tõstmist sai üürnik ära hoida kui üüri tõstmise, puhtalt üüride kasvamise pärast, kohtus vaidlustas.

Üüride tõstmise teemal veel… see võib oluliseks muutuda! Kui tõstad üüri, siis üürnik võib Sulle 30 päeva jooksul kirjutada, et ta pole nõus ja ta kolib 30 päeva jooksul välja – sellisel juhul saad temalt need 30 + 30 päeva küsida veel ainult endist (madalamat) üüri. Seega on arukas üüri tõstmisest teada anda näiteks 90 päeva enne planeeritud tõusu… et see 30 + 30 jooksma hakkaks.

Kokkuvõtvalt kõik üürilepingud, kui tahad maksimaalselt muudatustest kasu saada, vajavad uuesti sõlmimist (vana lõpetada ja alustada uuega), et neis kokku leppida:

• Leppetrahvid [vajab uut lepingut]
• Viivis uues oluliselt madalamas määras [saab lepingu lisaga muuta]
• Lisada sinna uus mõiste “hoone korrashoiu- ja parenduskulud” ehk korteriühistu remondifond ja laenumakse [vajab uut lepingut]
• Lühem lubatud võlgu olemise aeg – 2 kuud varasema 3 asemel [saab lepingu lisaga muuta]

Küsimusi? Mõtteid?

Hea meelega vastan siin avalikult esitatud küsimustele. Kahjuks personaalseteks konsultatsioonideks mul aega pole. Seega Sinu küsimus?

The post Kõik üürilepingud vajavad muutmist 2021 alguses (mida tähele panna üürileandjana) first appeared on Fast Track Education.

Kõigepealt kaalu enda ettevõtte praegust panka.

Kui oled oma kasutuselolevast pangast vaimustuses, ütle neile, et soovid avada täiendavad arveldusarved. Kuid enne kontode avamist küsi neilt, kas uutele (või olemasolevatele) kontodele rakendub kuutasu ning ülekandetasud.

Kui Sinu ettevõtte praeguses pangas ei ole kuu- ja ülekandetasu:
Palju õnne, Sul on juba kasutusel pank, mis sobib tõenäoliselt kasum esimesena rakendamiseks.
Ava enda ettevõttele viis põhikontot (LAEKUMISED, KASUM, OMANIKU TÖÖTASU, MAKSUD, TEGEVUSKULUD) ja hakka kasutama kasum esimesena süsteemi.

Kui Sinu ettevõtte praeguses pangas on kuu- ja/või ülekandetasud:
Selgita enda ettevõtte kliendihaldurile pangas, et soovid seal hoida rohkem raha (näiteks, nagu kasum) ja selleks pead avama täiendavad kontod ning kandma raha ühelt kontolt teisele kontole.
Seejärel küsi, kas nad on nõus oma tasudest loobuma.
Kui nad pole nõus oma tasudest loobuma, on see (minu arvates) tugev näitaja selle kohta, kui huvitatud nad on Sinu ettevõttest ja Sinu ettevõtte toetamisest. Ja see on tugev näitaja, et pead leidma uue panga.

Uue panga otsimine

Väikesed pangad on enamasti kasum esimesena jaoks loodud. Miks? Kuna nad ei võta enamasti kuutasu ning ülekandetasu, nad pakuvad (paljudel juhtudel) paremaid tehnoloogilisi võimalusi kui suured asutused, kasutavad sageli kõige turvalisemaid pangalahendusi ja on need paremini tööle rakendanud väikeettevõtluse toetamiseks.
Kasutan ise ühte väikepanka ning mul on seal oma ettevõtte jaoks avatud kaksteist arveldusarvet. Ei mingeid tasusid ega probleeme. Olgugi, et saan Lorraine’lt aeg-ajalt (lõbusalt) silmapööritused, kui lähen panka uut arveldusarvet avama, saavad nad minu tegevusest aru ja minust on saanud nende üks suurimaid kliente.

Peeter Pärteli täiendus:
Siit leiad nimekirja kõigist Eestis tegutsevatest pankadest:
https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-krediit/krediidiasutused
Olles tutvunud kõigi pankade tingimustega, ja ise kasutusele võtnud kasum esimesena süsteemi, jõudsin selleni, et Eestis sobivad kasum esimesena süsteemi kasutamiseks Coop Pank ja LHV pank. Mõlemas puudub nii kuutasu, kui ka ülekandetasu. (Oktoober 2020 seisuga)
Kasutan ise LHV panka pank 1-na ja Coop panka pank 2-na (loe täpsemalt raamatust “Kasum esimesena”).

[inf_infusionsoft_inline optin_id=”optin_8″]

Uude panka kolimine

Ma tean, et see võib tunduda hirmutav, kuid ära jäta sellepärast seda vajalikku sammu tegemata. See on tegelikult lihtne ja valutu protsess, kui teed seda väikeste sammude haaval. Siin on juhis, kuidas panka vahetada:

1. Kui oled leidnud uue panga, mis ei võta kuutasu ega ülekandetasu ning võimaldab piiramatu arvu (või vähemalt 10) arveldusarvete avamist, ava seal kasum esimesena põhikontod.
2. Minimaalselt ava vähemalt järgmised arveldusarved: LAEKUMISED, KASUM, OMANIKU TÖÖTASU, MAKSUD ja TEGEVUSKULUD.
   Kasum esimesena edasijõudnute tehnikate jaoks saad hiljem avada täiendavad arveldusarved, kuid need viis aitavad Sul alustada.
3. Pärast nende kontode avamist oled valmis oma vanast pangast uude panka üle kolima.
4. Kuid ära veel vanas pangas kontosid sulge.
5. Alusta sellest, et annad enda klientidele teada uuest LAEKUMISED kontost. Kindlasti asenda arveldusarve enda müügiarvetel.
6. Kui võimalik, siis seadista vanas pangas automaatne ülekanne nii, et kõik sinna laekunud summad kantakse automaatselt edasi Sinu ettevõtte uude panka LAEKUMISTE kontole. Vaata üle ka see kuidas oled seadistanud ülekanded enda maksete töötlejate juures nagu Maksekeskus, Everypay, PayPal, Stripe jne. Asenda ka seal enda ettevõtte konto andmed uue LAEKUMISTE kontoga.
7. Kuna raha liigub nüüd Sinu ettevõtte uude panka, hakkad loomulikult maksma sealt pangast arveid ja järgima kasum esimesena süsteemi.
8. Kui Sul oli vanas pangas seadistatud automaatseid ülekandeid või e-arve makseid, siis hoolitse selle eest, et need saaksid lõpetatud. Mõne aja möödudes ei tohiks Sinu ettevõtte vanasse panka enam raha laekuda. Nüüd on aeg seal kontod sulgeda ja kanda jääk oma ettevõtte uude panka.

Ma ei suuda piisavalt rõhutada, kui oluline on kasutada panka, mis toetab kasum esimesena süsteemi. Mõistan, et esialgsete muudatuste jaoks võib kuluda mõni tund Sinu väärtuslikku aega mõne päeva jooksul, kuid ära lase end sellest heidutada. Sa ikka tahad ju kasumlik olla?

Ära lase neil endale valetada

Ära lase pankuril öelda, et kasum esimesena ei tööta Sinu jaoks.
See on naljakas, kuid kui mõned pankurid kuulevad kasum esimesena süsteemist, siis nad ütlevad näiteks „see on liiga keeruline“ või „see ei toimi“. Kuid nad kasutavad seda argumenti teadmatusest. Tõde on selles, et nad pole seda kunagi kasutanud ja nad ei tea ühtegi klienti, kes seda kasutaks, nii et nad lihtsalt eeldavad, et see ei toimi. Ja nad eeldavad, et see ei toimi, sest see on nende huvides Sulle seda öelda.
Näed siis, kui Sa ei proovi kasum esimesena süsteemi, siis pole neil vaja muuta seda, kuidas nad Sind pangana teenindavad. Neil on lihtsam sundida Sind tegema nii, nagu neile sobib.

Seisa vastu kiusatusele kuulata pankurit või kedagi, kellel pole kasum esimesena süsteemiga kogemusi. Nad võivad soovida head, kuid neil pole praktilisi kogemusi ja nad annavad “nõu”, mis on nende enda huvides. Pea meeles, et kasum esimesena toimib Sinu huvides. Teeme Sinu ettevõtte püsivalt kasumlikuks, selleks sobiliku pangaga!

[inf_infusionsoft_inline optin_id=”optin_8″]

Kiri lugejalt

Siin on e-kiri, mille sain lugejalt nimega Colby Street. Colby kogemus oma pangaga pole kahjuks liiga haruldane. Tema vastus ja käitumine olid täiuslikud. Kasum on selgelt olemas Colby tulevikus:

Naljakas lugu! Just helistasin oma praegusesse panka, et avada lisakontod, mida mul on vaja kasum esimesena süsteemi kasutamiseks enda isikliku raha juhtimiseks. Tüüp küsib, miks mul on nii palju kontosid vaja, ja aitas seejärel mind uute kontode avamisel hea meelega, kui olin talle lühidalt kasum esimesena süsteemi selgitanud.
Pärast seda selgitas ta kõiki lisavõimalusi mis iga kontoga kaasnevad ning ütles kui palju iga konto mulle lisaks hakkab maksma. Küsisin, kuidas ma saan neist lisadest (ja tasu maksmisest) loobuda. Ta jätkas üksikasjalikult selgitamist, kuidas mul peaks olema kõiki neid lisasid vaja (need on kõik vastuolus sellega, mille eest kasum esimesena seisab). Ma ütlesin talle, et minu kasutatava süsteemiga ei ole neid kunagi vaja ja kui ta neid tasusid ei eemalda, siis ma vahetan panka.

Tema vastus oli, et see kasum esimesena süsteem peab olema üks tülikas ja keeruline asi! See oli tema müügiargument! Nimetada seda, et olin huvitatud rohkem nende teenuseid kasutama RUMALAKS ja et see ei toimi!
Olen töötanud müügivaldkonnas üle kümne aasta ja olen teinud mõningaid metsa läinud katseid ebaõnnestunud müügi päästmiseks, kuid ma pole kunagi julgenud (kui seda nii nimetada) solvata otsustaja mõtteprotsessi!
Sul oli õigus. Inimesed ei saa sellest aru!

TEGUTSE NÜÜD KOHE

Nagu kõigega, näed tulemusi ainult siis, kui alustad koheselt ja tegutsed. Kohe preaegu leia see pank ning alusta protsessi. Soovin Sulle väga kasumlikke aastaid.

Tõlgitud autori loal. Toimetatud Eesti oludele vastavaks. Ingliskeelse originaali leiad Profit First Professionals lehel. © 2020 Mike Michalowicz

The post Kuidas leida pank, mis toetab kasum esimesena süsteemi? first appeared on Fast Track Education.

Oleme aastaid rääkinud sellest kuidas oma ettevõtet kasvatada… ja mitte ainult… olen ise enda ettevõtete kasvatamisesse pannud tohutult aega ja raha. Ja iga kord kui olen arvanud, et nüüd, nüüd hakkab asi minema – palkan täisajaga töötaja, kes võtab minu kohustused üle, siis reaalselt on asi täiesti käest ära läinud – ärkveloleku ajast jääb väheks, ajaline paindlikus kaob (pean olema tööl kui töötaja on tööl) ja kogu rahaline varu lihtsalt “põleb” (nagu idufirmad armastavad öelda). Kuniks rahavarud on põletatud ja olen alguses tagasi.

Ja siis sattusin kuulama 2019 aasta aprillis Robert Kiyosaki intervjuud Paul Jarvisega (järelkuulatav siin).

“Ühe inimese ettevõte” kõlas nagu provokatsioon. Ja alapealkiri pani mind seda raamatut tellima: “Miks väikeseks jäämine on ettevõtluses järgmine suur asi”

See raamat pani mind nägema ettevõtlust teise nurga alt ja avardas minu arusaama võimalustest ning “normaalsusest”.

“Ühe inimese ettevõte” ei tähenda ilmtingimata ühe inimesega ettevõtet. Paul Jarvis kutsub meid üles seadma kasvu kahtluse alla – kas kasvamine ikkagi suurendab ettevõtlusvabadust või hoopis piirab seda? Kas kasvamine toob meid finantsvabadusele lähemale või viib hoopis finantsvabaduse kaugemale? Millal on meie väikeettevõte valmis kasvamiseks?

Kas ta tõesti ütleb, et suurelt mõtlemine on halb?

Vaatasin raamatu teksti läbi ja leidsin, et Paul Jarvis kordab seda mõtet raamatus kahel korral ehk see on tema selge veendumus, millega me ei pea nõustuma.

Sa mõtled liiga suurelt kui Sinu ettevõtlusalane idee nõuab alustuseks palju raha, aega või ressursse või see vajab välisrahastust või riskikapitali.

Paul Jarvis, raamatus “Ühe inimese ettevõte”

Muidugi ei lõppe tekst lihtsalt selle veendumuse avaldamisega, vaid sellele järgneb soovitus: “Eemalda oma ideest kõik liigne ja mine tagasi asja tuumani – tee seda kohe, tee seda odavalt ja tee seda kiiresti – Sa saad seda hiljem järk-järgult edasi arendada. Alusta ilma automatiseerimiseta, infrastruktuurita ja püsikuludeta. Alusta ühe kliendi teenindamisega. Seejärel järgmise. See suunab Sinu fookuse inimeste aitamisele sellega, mida Sul praegusel hetkel pakkuda on. Tegele asjadega nagu müügitunnelid ja automatiseerimine siis, kui Sinu üllatav ja meeldiv isiklik kontakt klientidega ei ole enam vajalik. Me kõik oleme vaimustunud uutest tehnoloogiatest, uuest tarkvarast ja uutest seadmetest ning liiga sageli üritavad suured ettevõtted ja isegi ühe inimese ettevõtted neid oma olemasolevatesse struktuuridesse integreerida, eesmärgiga „sammu pidada”. Probleemiks on siinkohal „lihtsa” pidamine „kergeks”. Sageli proovime me olla lihtsamad ning lõpetame keerukamatena.”

Teises kohas järgneb sellele soovitusele: “Kuid kui Sinu idee nõuab alustuseks palju raha, aega või ressursse, mõtled Sa tõenäoliselt liiga vara liiga suurelt. Tule oma soovidega allapoole, selleni, mida saab teha nüüd ja kohe, odavalt ja kiiresti, ning siis korda seda.”

Ehk kontekst siin on selles, et suurelt mõeldes on lihtne luua endale “suur” takistus ja üldse mitte alustada või jätkata. Teiseks “suurelt mõtlemise” ilminguks on näiteks Eestis kogu meie idufirmade kultuur ja Paul Jarvis vastandab end sellele – ta on kriitiline investorite raha põletamisele ja osaluse äraandmise suhtes ning kõige selle suhtes, mis sellega kaasneb.

Kas eesmärkidel peaks olema ülemine piir (maksimum)?

“Ühe inimese ettevõte” autor Paul Jarvis soovitab seada eesmärkidele ülemised piirid. Miks see on üldse teema? Kui Sa oled ettevõtja, siis Sa mõistad seda veidi selle üle mõtiskledes. Kui oled palgatöötaja, siis võib olla on see küsimus täiesti arusaamatu. Seega veidi ettevõtja kontekstist:

Kui Sa oled palgatöötaja, siis Sul on kindel tööaeg (enamasti) või kindel eesmärk töötulemuse osas. Kui Sa oled ettevõtja, siis Sul on vabadus end otseses mõttes surnuks töötada (paljud ettevõtjad on uhked enda 80 tunniste töönädalate üle) ja võtta pidevalt uusi töötulemuse eesmärke ette kuniks … enam ei jaksa (või hullemal juhul saadki infarkti ja lõpetad surmaga – väga levinud ettevõtjate seas). Seega Paul Jarvise sõnum ettevõtjatele on – sea endale maksimum ehk eesmärgi ülemine piir. Ja edasi naudi enda tulemusi.

Rahalised eesmärgid

Meist paljud on alustanud enda ettevõtet mõne rahalise eesmärgiga. Esimene eesmärk võib olla näiteks teenida piisavalt palju kasumit, et saaks enda ettevõttest sama palju raha kui palgatööl käies. See on üsna kiiresti saavutatav. Aga edasi? Rohkem, veel enam, ja palju rohkem – tüüpilised järgmised eesmärgid. OK, ütleme, et nüüd on kasum niipalju, et see katab minu isiklikud kulud kahekordselt? Kas peaks edasi pikki päevi töötama? Tüüpiline vastus on jah, edasi, sest selline olukord on ajutine – isiklikud kulud “tulevad” järgi – pikki tööpäevi on vaja pereliikmetele “kompenseerida” kallite puhkusereisidega, kallite “mänguasjadega” jne. Seetõttu ei saa lõpetada ega isegi mitte aeglustada. Mis puudutab neid kalleid perepuhkuseid, siis tüüpilise ettevõtjana Sa tegeled ka puhkuse ajal tööga. OK, kas millalgi on küllalt? Kas suudame panna paika rahalise eesmärgi, mida me ei ületa ettevõtjatena? Oletame, et Sinu pere kulud on 2000 eurot kuus. Kui Sinu ettevõte suudab tekitada 4000 eurot kuus isiklikuks kasutamiseks, siis kas seda ettevõtet peaks edasi kasvatama? 4000 sisse ja 2000 välja, annab Sulle võimaluse ülejäänud 2000 investeerida (ja astuda Jaagu 50% klubisse).
Ma usun, et saad poindist aru. Kuid enamasti eesmärke seades me ei mõtle maksimumile. Paul Jarvis esitab meile väljakutse, seda edaspidi teha.

Näide Pauli sõbrast raamatupidajast

Raamatus on üks näide Pauli sõbrast raamatupidajast, kes tegutseb ühe inimese ettevõttena ja on fokusseerinud enda tegevuse Kanadas maksuaruannete koostamisele (meie tuludeklaratsiooni ja/või majandusaasta aruande analoog). Pauli raamatupidajast sõber on seadnud endale eesmärgi maksumimumi, kasutades eelmis näidet, oletame, et see on 48000 eurot aastas isiklikku tarbimisse. Kui Pauli sõber raamatupidaja saavutab eesmärgi ja raamatu näites saavutab ta selle enamasti augustiks, siis ülejäänud aasta võtab ta vabaks ning tegeleb enda matkamise hobiga. Alternatiiv oleks tal pakkuda täis raamatupidamise teenust, mis enamasti sisaldab ka palgaarvestust, kuluarvestust ja muid iganädalaseid või igakuiseid toiminguid kogu aasta vältel ning kasvamiseks palgata töötajaid, keda juhendada – nii saab kokku kiiresti tüüpilise 10-12 tunnise raamatupidamisettevõtte omaniku tööpäeva (8 tundi juhendamist + kuni 4 tundi “enda töö” tegemist). Analoogne valikuvõimalus on pea igal ettevõtjal – milline on Sinu valik? Kirjuta mulle enda valikust kommentaar.

Minimaalne elujõuline kasum

Tsiteerin veidi raamatut: “Sinu minimaalne elujõuline kasum – mitte klientide arv, mõõdetud kasv ega ka mitte müügikäive – on Sinu ettevõtte jätkusuutlikkuse kõige otsustavam näitaja. Kui Sa teenid kohe algusest peale kasumit, oled Sa võimeline välja mõtlema kõik muu. Kui Sinu väljaminekud on madalad, jõuad kasumini kiiremini. Otsuseid tuleks teha lähtuvalt realiseeritud kasumist, mitte tuginedes kasumi tekkimise võimalikkusele. See on niivõrd oluline ja peamine erinevus, kuidas kasvule orienteeritud ettevõtted ja ühe inimese ettevõtted tegutsevad. Kui ühe inimese ettevõttel peakski olema vajadus kasvada, saab see toimuda ainult siis, kui mõõdikud põhinevad tegelikul kasumil, mitte lootusrikastel kasumiprognoosidel.

Sinu minimaalne elujõuline kasum võib alguses olla väike, sest ühe inimese ettevõtted alustavad tavaliselt ainult ühe inimese või pisikese meeskonnana, koosnedes kahest kuni kolmest inimesest, kellel on võimekus ja oskused luua seda, mis loomist vajab. Need meeskonnad kasvavad suuremaks vaid siis, kui inimesi on tõepoolest juurde vaja ja kui kasum on võimeline seda toetama. Kasum tekib, kui ettevõte teenib piisavalt raha, et katta omaniku (või omanike) palk; see on „minimaalne“ osa minimaalsest elujõulisest kasumist, kuna ühe inimese ettevõte saab olla täiskohaga ettevõtmine vaid siis, kui selle raha sissevool on piisav vähemalt ühe inimese ülalpidamiseks.

Elujõulisus seisneb selles, et minimaalne elujõuline kasum kas jätkab selle ühe inimese ülalpidamist pikema aja jooksul või see suureneb ajas. Mida elujõulisemaks Sinu ettevõte muutub, seda rohkem saab Sinu kasum tõeliselt kasvada. Sealt alates võid Sa otsustada endale rohkem maksta, keskenduda eskaleeruvatele süsteemidele, töötada vähem ja jätkata endale samas mahus maksmist, investeerida täiendavalt ettevõttesse või suurenenud sissetuleva raha toel kasvada. Valik on Sinu.”

Kommentaar ja miks see osa kõnetas

Kas see osa raamatust ei tundu selline talupoja tarkus? Ometi on meil ühe populaarsem hoopis vaadata startupinduse poole – idufirmad peavad normaalseks “raha põletamist” st. kulutavad rohkem kui neil on kasumit, lootuses, et ühel päeval kasvab müük suuremaks kui nende kiiresti kasvavad kulud. Ja vähestel see ka õnnestub, kuid enamikul mitte. Ma püüan sellest iduettevõtete asjandusest aru saada… kuna selle ümber on niipalju elevust, kuid talupoja tarkus tõmbab ikka reaalsete asjade juurde – mis on juba täna reaalsed, mitte unistustes, võib-olla, kunagi. Kui Sa ei saa “raha põletamise” kasulikkusest aru, siis tea, et Sa pole üksi.

„PÜSIKULUD = SURM“

Miranda isa raamatus “Ühe inimese ettevõte”

Siia juurde käib raamatust läbi käinud mõte „PÜSIKULUD = SURM“. Keegi Miranda jagas seda enda isa põhimõtet raamatu autoriga. Ja tõesti kui mõelda kasumile ja püsikuludele, siis need on pöördvõrdelises seoses. Püsikulud on nagu koletis, kellele peab kogu aeg süüa andma, hoolimata sellest kas Sul on müüki või mitte. Selline äkkkriis nagu 2020 alguses oli, tapab ettevõtted, millel on suured püsikulud (või peaks juba kasutama “olid”, sest nad on juba surnud). Ühe inimese ettevõtte lihtne talupoja loogika väldib suurte püsikulude kokku kuhjamist. Ja seega oledki selline ettevõte mida autor kirjeldab “liiga väike, et ebaõnnestuda”.

“Järgne oma kirele” on vastutustundetu ärinõuanne

Ma olen üsna kindel, et oled sellist nõuannet kuulnud – tee ettevõte valdkonnas, mille suhtes Sul on kirg. Alusta ettevõtlusega valdkonnas, mis on Sinu lemmikhobi. Tee seda, mis Sulle meeldib. Ja me ühiskonnana imestame, miks nii paljud alustavad ettevõtjad ebaõnnestuvad?!? Kirel põhinev mõtteviis keskendub sellele, mida maailmal on pakkuda Sinule ja see ühildub väga harva sellega, mida teistel on vaja ja mille eest nad on valmis maksma. Seega kui alustad ettevõtet, mis tugineb Sinu kirele, siis… 99,9% juhtudest oled määratud ebaõnnestuma [ok, selle numbri ma mõtlesin ise välja, kuid küll Sa saad poindist aru].

Oot, oot, Peeter, võid Sa mõelda. Kas meil Eestis ei ilmu just mitmeid raamatuid sel teemal, mis soovivatavad keskenduda enda “elu kutse”, “oma tõelise kire”, “unistuste elu” jne avastamisele ja järgnemisele. Lisaks kõlavad pealkirjad nagu “avasta enda tõeline potentsiaal” jne. Need on kõik head üleskutsed, kuid alles pärast ühte väga olulist sammu.

Kohustuslik samm

Edukad ettevõtjad, maailma mõttes, on öelnud, et nad ei järgnenud oma kirele, vaid avastasid oma kire hoopis kogemata meeletu töörügamise käigus.

See kohustulik samm, mida paljud tahavad kas teadlikult või mitteteadlikult unustada, on meeletult suure hulga töö tegemine, mida teised hindavad Sulle selle eest korraliku tasu maksmisega. Sellest on “Ühe inimese ettevõte” raamatus pikemalt juttu.

Seega, miks siis sellised üleskutsed nagu “järgne oma kirele”? Lühike vastus: see müüb paremini, 100x paremini kui see millest ma Sulle praegu räägin (tööd on vaja teha, teistele kasulikku tööd). Meie aju on loodud otsima otseteid, jätma vahele raskuseid jne. Head turundajad kasutavad seda ära ja müüvad Sulle järjekordse raamatu, koolituse, kokkusaamise, kalli nädalavahetuse kus iganes jne lubades, et lahenduseks on kirg ja sellele järgnemine.

Tegelikult ka tahan, et Sa saavutaksid finantsvabaduse

FTE ja mina oleme võtnud ette teise tee – ma tegelikult ka tahan, et Sa saavutaksid finantsvabaduse, mitte unistustes, kauges tulevikus, vaid realistlikus lähitulevikus (max 10 aastat, pigem on see 5 aastaga tehtav) ja seepärast me toome Sinuni “Ühe inimese ettevõte” raamatu.

Peeter Pärtel, ettevõtja ja kinnisvarainvestor, FTE kirjastuse asutaja

Selles raamatu seisab näiteks mõte: “Sul peab olema oskus, mille eest Sulle makstakse või millega Sa lood tooteid, mida müüd, kuid Sul peab olema ka põhjalik arusaamine võtmeteemadest nagu turundus, raamatupidamine ja müük.” See pole kirele järgnemine… me ei uinuta Sind ilusate piltide ja lubadustega, vaid tegelikult ka, kui Sul pole täna oskust, mille eest teised on valmis Sulle kui ettevõtjale hästi maksma, siis #!#! [mis iganes poolropp sõna] omanda selline oskus! Ja ole lõpuks kasulik enamale kui ühele tööandjale.

Veel mõtteid raamatust: Seega ärinõuanne, mille kohaselt me kõik peaksime „järgnema oma kirele“, vihjab, et me peaksime saama palka töö eest, mis on kogu aeg nauditav ja see on iganenud või pigem pole see nõuanne kunagi kasulik olnud nõuande saajale. Kirg ei ole katalüsaator, mis loob edu, vaid sagedamini see, mis areneb välja pärast edu saavutamist. (Siin on mõeldud seda, ja seda olen ka ise tundnud, et kui Sa pakud midagi, mida teised tahavad ja selle eest hästi maksavad, siis kirg selle tegevuse kordamise suhtes üha suureneb [nagu ka pangakonto jääk] ja nii on tõesti lihtne olla kirglik

Kokkuvõte

Raamatust selle teema kokkuvõte: Lõppude lõpuks taandub ettevõtlus teiste teenindamisele vastastikku kasulikul viisil. Kliendid annavad Sulle raha, tänu ja entusiasmi ning Sina lahendad nende probleeme, süstides oma ainulaadseid oskusi ja teadmisi millessegi, mida Sa neile müüd.

Head lugemist! Alusta palun tasuta osast ja saad soodsama pakkumise kogu raamatu tellimiseks.

The post Ühe inimese ettevõte tutvustus first appeared on Fast Track Education.

Mida tähendab sõna flippima?

Kinnisvarastrateegiate kogumikus “30 võimalust kuidas Eestis kinnisvaraga rikkaks saada” kirjutasin flippimise kohta:

Sõna flippimine tuleb Ameerika inglise keelsest slängist, lähim tõlge oleks ümber pöörama ehk Sa võtad mingi kasutuskõlbmatu asja ja pöörad selle taaskord kasutatavaks. Oma rohkem kui 10 aastase kogemuse juures kinnisvara valdkonnas, näen jätkuvalt, et see strateegia ahvatleb pea kõiki alustajaid. Jah, kasvaval turul on võimalik seda strateegiat järgides teenida kiiresti võrdlemisi suuri summasid ehk kuue kuuga võib eduloo kokku saada :-). Samal ajal on see väga riskantne strateegia (kui see on ainus variant, ilma plaan B-ta), sest kui turg peaks muutuma, siis on kaotused kiired tulema. Muutus võib tähendada ka müügiperioodi pikenemist, alati pole kaotamiseks vaja hinna langemist. Enamasti kasutatakse flippimisel teiste inimeste raha (2. strateegia) ja kuna seda raha kasutatakse väga lühikest aega, siis on selle intress väga kõrge, 2% kuus on üsna tavaline. See kõrge intress saab vähimagi viivituse korral saatuslikuks, seega ole hoiatatud. Kuid kui Sulle sobib projektijuhi töö, siis lase käia… Kinnisvara ettevõtlus ootab Sind ja keegi peab ju kõik need kasutuskõlbmatud asjad ümber pöörama ehk kasutatavaks muutma. Miks mitte Sina?

Olemas on ka flopp!

Lühidalt tähendab sõna “flopp” ebaõnnestunud flippi ehk juhtumit kus flipp lõppeb kahjumlikult või üliväikese kasumiga. Vaata ka USA telekanali HGTV seriaali “Flip or Flop”.

Erinevad flippimise strateegiad ja kuidas teenida langeval turul?

Flippijate analoog väärtpaberiturul on päevakauplejad. Mõlemad toovad turule rohkem aktiivsust ja võimaldavad seega müüa ka neil, kellele tavameetoditega ostja puuduks. Flippijad lahendavad probleeme!

Nii nagu kinnisvarastrateegiate kogumikus “30 võimalust kuidas Eestis kinnisvaraga rikkaks saada” kirjutasin, siis kõige tüüpilisem flippimise strateegia on: ostan, renoveerin ja müün. Seega flippija muudab halva või kõlbmatu uuesti kasutatavaks.

Segastel aegadel on flippijatel mõistlik renoveerimine vahele jätta. Ja lihtsalt osta ja müüa. Seda saab teha eetiliselt ja ebaeetiliselt. Räägime eetilistest ja kasulikest variantidest (sest valeinfo ja muude pettuste kasutamine pole ok). Flippija viib kokku müügivajadusega inimese kellegagi, kes soovib osta, kuid erinevalt maaklerist ta enamasti omandab vahepeal kinnisvara ise (kas enda või laenatud raha eest). Seega flippija saab reaalselt kohe lahendada müüja probleemi – kui pead müüma, siis flippija on valmis kohe homme notarisse tulema. Selle teenuse eest soovib flippija müüjalt allahindlust. Teiselt poolelt on professionaalsel flippijal pikk ootenimekiri ostjatest ja ta teab mida keegi osta soovib ning millistel tingimustel. Seega enamasti flippija ei hoia kinnisvara pikalt enda käes, vaid ideaaltingimustel müüb kinnisvara edasi juba nädala pärast (ehk kohe peale seda kui omaniku vahetus on kinnistusraamatusse sisse kantud). Flippija suurimad ostjad on kinnisvarainvestorid, kellel on raha, kuid pole aega, et ise objekte otsida. Kinnisvaramaaklerid kahjuks sellist teenust kinnisvarainvestoritele ei paku.

Flippija ei saa olla kinnisvaramaakler

Need kaks tegevusala pole ühildavad, sest neil kahel on täiesti erinev eesmärk. Kui mõni maakler tegutseb ise ka flippijana, siis enamasti läheb asi ebaeetiliseks, näiteks annab maakler müüjale valeinfot turuhinna kohta, et omandada objekt odavamalt. Kinnisvaramaakleri eesmärk on müüja esindajana saada müüdava kinnisvara eest maksimaalselt kõrge hind. Flippija eesmärk on osta võimalikult odavalt.

Kinnisvaramaakler teenib komisjonitasu, mis on Eestis enamasti 3-5% kinnisvara müügihinnast ja seejuures jääb maaklerile endale sellest väike osa (suurem osa läheb ettevõttele, kelle juures kinnisvaramaakler toimetab, et tasuda tugiteenuste eest). Flippija teenib ostu ja müügihinna vahelt ning kuna ta võtab vahepeal omanikuks saamise (ja jäämise) riski, siis tema kasum on enamasti suurem – alla 10% kasumi pole mõistlik tegutseda. Pigem on eesmärgiks 20-30% kinnisvara hinnast.

Flippija ja kinnisvaramaaklerid teevad koostööd. Kui professionaalne flippija ei saavuta müüjaga kokkulepet, siis soovitab ta müüjale professionaalselt maaklerit. Maakler omakorda jagab enda komisjonitasu flippijaga ehk maksab vihjetasu.

Kuidas see kõik toimib langeval turul?

Langeval turul toimub suures pildis kõik samamoodi, kuid flippija saab teha tehinguid, mille allahindluse protsent on suurem.

Näiteks võtame 2020 kriisi. Kui konkreetsel kinnisvaral oli jaanuaris 2020 mingi turuhind (turuhind on alati hinnanguline, hindamisakti korral hindaja põhjendatud arvamus), siis 2020 märtsi lõpus leidis selline asi kiiresti ostja ca -20% sellest hinnast. Võis leida ka ostja -10% juures, kuid see oli selleks hetkeks juba tavahind ja flippija sellega arvestada ei saa. Seega märtsis 2020 pidi flippija saadav allahindlus olema vähemalt -30%, kuid see oleks ka liiga riskantne, sest suure tõenäosusega on see müügihinnaks aprillis ning sellise ostuhinna juures ei teeniks flippija midagi (ja kaotaks tehingutasude summa). Seega reaalne, turvaline allahindlus oleks flippija jaoks märtsi lõpus -50% jaanuari hinnast. See annaks talle veidi aega, et aprillis saada kinnistukaardil omanikuks ja pakkuda objekti enda kontaktidele atraktiivse -30% hinna juures.

Kriisiolukorras on oluline flippija kiirus. See määrab ära, kas flippija teenib või kaotab kogu varanduse… ja hullemal juhul lõpetab nii ettevõtte kui eraisiku pankrotiga. Seetõttu ei saa kriisi tingimustes tegeleda renoveerimisega.

Miks peaks keegi müüma flippijale kui too maksab -50%?!?

Kiirus

Esimene põhjus on kiirus. Kui on vaja kohe müüa. Olen näiteks ise olnud laenuandjaks (aastaid tagasi) tehingus, kus flippija ostis korteri inimeselt, kellel oli järgmiseks päevaks pilet Eestist lahkumiseks ja ta ei planeerinud enam kunagi siia tagasi tulla. Lisaks oli tal puudu abikaasa surmatunnistus, mistõttu sai müük olla tingimuslik (ühisvara) – toimub kui müüja saadab apostilletud abikaasa surmatunnistuse oma koduriigist kokkulepitud tähtaja jooksul. Ainus ostja – professionaalne flippija.

Alternatiivid on veel hullemad ehk jälle kiirus

Näiteks kohtutäitur on kolme päeva pärast välja kuulutamas enampakkumist kui võlgnik selleks ajaks ise kinnisvarale ostjat ei leia. Pole probleemi – professionaalne flippija saab olla abiks ja osta homme.

Üleüldine usaldamatus

Järgmisena on inimesi, kes ei usalda kedagi mis iganes põhjusel. Samuti pole enamikel kannatlikust neile rahulikult selgitada kuidas kinnisvara müük käib ja mis selleks teha on vaja. Appi tuleb professionaalne flippija, kes kuulab ära, annab selgitusi, aitab transpordiga ja mida kõike veel võib vaja minna.

Pärandvara koos tohutu koguse vallasvaraga

Inimestel on häbi. Nad on saanud korteri koos surnud sugulase vallasvaraga – ja see meenutab pigem ühte suurt prügimäge. Kuhu panna? Kuidas viia? Mida teha? Lisaks emotsioonid – ei taha selles korteris ise viibida. Appi tuleb professionaalne flippija ja ostab korteri nii nagu see on ehk koos kõigega ja lahendab ostujärgselt korteri tühjendamise probleemi.

Puudulik dokumentatsioon

Meil on Eestis päris palju kinnisvara, maju ja kortereid, kus on tehtud omaalgatuslikke ümberehitusi. Seejuures on dokumentatsioon enamasti puudu. Sellisele kinnisvarale puudub tavaostja kuna ta ei saa eluasemelaenu. Professionaalne flippija saab tulla appi ning sellegipoolest osta, sest flippijad ei kasuta pangalaenu (kasutavad laenu teadlikelt eraisikutelt või ettevõtetelt, kellest osa on tuntud kui hard money laenajad [laenuandja, kes laenab kõrge intressiga ning võtab tagatiseks ka puudustega kinnisvara]).

Milliseid olukordi Sa veel tead või oskad ette kujutada? Palun lisa kommentaarina.

Kinnisvarastrateegiate kogumikus “30 võimalust kuidas Eestis kinnisvaraga rikkaks saada” on flippimise kohta veel informatsiooni ja reaalse elu näiteid (see on seal strateegia 3 ehk üks tasuta saadetavatest strateegiatest).

Lahtiütelus

Igaks juhuks panen ka kirja, et mina, käesoleva kirjatüki autor, ei tegele ise flippimisega. Olen seda minevikus läbi teinud mõned üksikud korrad ja mulle ei sobi selline projektijuhi töö ning inimeste käe hoidmine, mida flippimine eeldab. Olen ise pikaajaline kinnisvara investor ehk ma võin kasutada flippija lähenemist objekti omandamiseks, kuid selle asemel, et sellele kohe ostjat otsida, jätan ma selle enda kinnisvaraportfelli pikemaks ajaks ning üürin välja.

The post Millist väärtust loob kinnisvara flippimine? first appeared on Fast Track Education.