Dimela artiklid lemmikloomapidajale http://www.dimela.ee/ Artiklid koertest, kassidest, hobustest ja teistest loomadest. et-ee info@dimela.ee (Dimela) info@dimela.ee (Dimela) Dimela <![CDATA[ Kuidas toita merisiga? ]]> http://www.dimela.ee/index.php?lan=ET&sid=182&tid=189&gr=&l3=50&l2=47&l1=45 Mon, 12 Feb 2007 15:28:15 +0200 Dimela189 Merisea p�hitoit koosneb heinast, mis peab loomal alati ees olema. Heinal on merisea jaoks mitmeid h�davajalikke omadusi: esiteks aitab see t�nu kiudainetele korras hoida seedimise, teiseks ei lase heina n�rimine hambaid liiga pikaks kasvada ja kolmandaks rahuldab n�rimisvajadust. Heina v�ib merisiga s��a nii palju kui tahab, sest selle kalorisisaldus on madal ning loomake ei saa heina s��misest rasva minna. Mida rohkem merisiga heina s��b, seda parem tema tervisele! Heina puhul j�lgi, et see oleks v�rske, hea l�hnaga ning ei hallitaks ega kopitaks. Kontrolli iga p�ev oma hoolealuse puuri ja eemalda sealt m��rdunud hein.

�ks kord p�evas v�id talle anda ka merisigadele m�eldud kuivtoidusegusid. Kuivtoit sisaldab k�iki meriseale olulisi toitaineid. Eriti vajalik meriseale on C-vitamiin, mida merisea organism ise ei tooda ning ta peab seda kindlasti saama toiduga. P�evane C-vitamiini kogus t�iskasvanud meriseale on 10-50 mg. Noored, kasvavad, haiged ning tiined ja imetavad loomad vajavad seda rohkem. Kuivtoitu hoia suletult ja soovitavalt jahedas, muidu hakkavad vitamiinid seal kiiresti h�vima.
Kuivtoidu valikul eelista toidusegusid, kuhu on lisatud C-vitamiini ning kus ei ole v�ga palju p�hkleid ega seemneid, mis on v�ga toitainerikkad. Samal p�hjusel �ra anna v�ga tihti teravilja baasil valmistatud kuivtoite.
Kuivtoidu valikul j�lgi ka selle proteiini sisaldust. Meriseale sobiv proteiini sisaldus on 12-20 %. Noorele ja kasvavale, samuti tiinele ja imetavale loomale vali proteiinirikkam toidusegu.
Samuti kontrolli kuivtoidu rasvasisaldust. Enamik m��gil olevaid meriseatoite on liiga rasvarikkad, sisaldades rasvu �le 3%, vahel isegi kuni 5%. Need toidud sisaldavad peamiselt teravilju, mis annavad k�rge t�rklise- ja energiasisalduse.
Eelista v�imalikult kiudainerikkaid toidusegusid. Kiudainete osakaal v�iks moodustada v�hemalt 16%.

P�evane kuivtoidu kogus �he looma kohta on 1/8-1/4 tassit�it ehk ca 30-40 grammi. Tiined ja imetavad loomad vajavad veidi rohkem. Kuivtoiduga ei maksa liialdada, sest need on energiarikkad, p�hjustades kergesti rasvumist, mis omakorda tekitab mitmeid terviseh�dasid. Lisaks v�heneb rasvunud loomakesel huvi n�rimise vastu, mis omakorda p�hjustab hammaste probleeme.

Pea meeles: hein ja vesi, �ldjuhul ka kuivtoit peavad meriseal alati ees olema!Erandi v�ib teha kuivtoidu osas juhul, kui loomakest on vaja hoida dieedil. N�lgida see loomake aga ei tohi, sest tema organism on toidupuuduse suhtes v�ga tundlik. Kui merisiga on juba 8 tundi ilma mingi toiduta, v�ib see tema magu kahjustada ja loomake v�ib surra.

Alati peab meriseal olema v�imalik juua ka vett.Vett pead vahetama iga p�ev, sest muidu see roiskub ning vees arenema hakanud bakterid v�ivad p�hjustada k�hulahtisust. Mida rohkem saab merisiga v�rsket puu- ja juurvilja, seda v�hem ta vett joob, kuid vesi peab siiski alati ees olema..

Lisaks �laltoodule v�ib merisiga iga p�ev saada juur- ja puuvilju ning suvel v�rsket rohtu. Puuvilju anna v�hem, kuna need sisaldavad ohtrasti fruktoosi ehk puuviljasuhkrut, mis suurtes kogustes meriseale h�sti ei m�ju. V�rske kraami osakaal v�iks olla ca 10-15 % looma p�evasest toidukogusest. P��a anda v�imalikult erinevaid k��givilju, kuna vaheldusrikas men�� kindlustab loomakese hea tervise! Aeg-ajalt v�iks meriseale anda ka kliisid kas kuivalt v�i v�hese sooja veega niisutatult. Kliid on rikkaliku kiudainete allikana p�rsa seedimisele v�ga kasulikud ning sisaldavad ka mitmeid teisi vajalikke toitaineid.

Vahel v�id osta oma loomale ma loomapoodides m��davaid maiuspulki, mille n�rimine m�jub h�sti looma hammastele. Nende andmisega ole aga ettevaatlik, sest need on v�ga toitainete rikkad ja v�ivad tekitada �lekaalulisust.

Anna oma notsule s��a 1 kord p�evas (kui sul on 2 v�i enam merisiga, siis j��b �hest toidukorrast ilmselt v�heks), soovitavalt kindlatel kellaaegadel, sest merisead armastavad korda ja kindlat p�evakava. �ra toida oma s�brakest sagedamini, kui kaks korda p�evas, sest muidu on oht teda �le s��ta. Pealegi saab ta ju pidevalt heina lisaks n�sida, nii et n�lga su loomake kindlasti ei tunne. J�lgi, kui palju su lemmikud s��vad, ning vastavalt sellele reguleeri toiduportsjonite suurust. Kui su loom(ad) pole ��p�eva jooksul kaussi t�hjaks s��nud, tuleb j��gid �ra visata ja asenda uue toiduga. Toidukaussi pese iga p�ev kuuma veega, et v�ltida pisikute levimist.


Mida ei tohi meriseale anda?

  • Piima? ja lihatooted. Merisiga on rangelt taimetoiduline loom ning piima- ja lihatooted on tema seedimisele kahjulikud!
  • Maiustused, mis pole m�eldud n�rilistele.
  • Soolast ja inimesele m�eldud toitu.
  • Hallitanud/kopitanud/roiskunud toitu.
  • Rabarber ja sibulad ? roheline sibul, murulauk, porrulauk jmt.
  • Taimedest on meriseale ohtlikud veel s�najalad, tulikalised, rododendron, h�beleht, kassitapp, verev s�rmk�bar ja maikelluke.
  • Toidusegud, mis sisaldavad v�ga palju p�hkleid, seemneid, kuivatatud puuvilja ja v�rvaineid.
  • K��likutele m�eldud toidusegud ei ole samuti parim valik. Need ei sisalda enamasti C-vitamiini, kuid m�ned neist v�ivad sisaldada hormoone v�i antibiootikume teatud k��likuhaiguste vastu, mis on meriseale m�rgised.
  • �ra anna multivitamiine! Puhas C-vitamiin on hea, kuid �leliigne A- ja D-vitamiini kogus v�ib su meriseal p�hjustada terviseh�ireid, kaasa arvatud p�iekivid.


Signe Ankur

]]>