Euroopa Liidu asjade komisjon - Riigikogu

Tali arutab Iirimaal kolleegidega Euroopa konkurentsivõimet ja julgeolekut

Merilin Kruuse — Mon, 13 Jul 2026 04:33:09 +0000

„Äsja algas Iirimaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine. Peamiseks eesmärgiks on võetud Euroopa konkurentsivõime, julgeoleku ja Euroopa Liidu väärtuste kaitse tugevdamine. Meie vaates on kõige tähtsam sanktsioneerida Venemaad ja pöörata tähelepanu Ukraina toetamisele, et agressor ei võidaks sõda,“ lausus Tali. „Putini Venemaa ründab meie euroopalikke väärtusi ja vabadust. Just seepärast on tähtis jätkata Euroopa kaitsevõime arendamisega, tehes seejuures koostööd NATO ja ÜROga. Heameel on näha neid eesmärke Iirimaa prioriteetide seas.“

„Euroopa Liidu väärtuste kaitse kontekstis rõhutatakse, et Ukrainat toetades on vaja saavutada õiglane ja püsiv rahu ning rahvusvahelise õiguse järgimine, samuti viidatakse, et eesmärk on tugevdada ELi rolli reeglitel põhineva maailmakorra edendajana,“ ütles Tali. „Konkurentsivõime parandamise osas oleme igati nõus sihiga, et reeglid oleks lihtsamad, kaubandussuhted edeneks, energiahinnad langeks ja digiareng kiireneks.“

Iirimaa võttis 1. juulil kuueks kuuks Euroopa Liidu Nõukogu eesistujarolli, seades fookusesse majandusliku jõukuse, julgeoleku ja põhiväärtuste tugevdamise ELis. Kohtumisel arutatakse ka parlamentaarset koostööd ja demokraatlikku säilenõtkust ebakindlas maailmas. Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) esimeeste kohtumise alul tervitab rahvusparlamentide saadikuid Iirimaa parlamendi alamkoja Dáil Éireanni spiiker Verona Murphy.

COSAC on 27 liikmesriigi rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjone ühendav koostööformaat. COSAC täiskogu toimub Dublinis 6.–8. detsembril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Tali arutab Iirimaal kolleegidega Euroopa konkurentsivõimet ja julgeolekut

Riigikogu toetab Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse andmise pikendamist piiranguga

Merilin Kruuse — Fri, 10 Jul 2026 11:18:50 +0000

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali märkis, et ajutise kaitse andmise jätkamisega soovivad Euroopa Liidu riigid aidata ukrainlasi, sest Ukraina ei ole kindlasti praegu ohutu koht rahulikult elamiseks.

„Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on kestnud juba üle nelja aasta. Putini režiim ei suuda rindel läbimurret saavutada ning seetõttu jätkab massiivsete terrorirünnakutega Ukraina inimeste, linnade elamurajoonide ja elutähtsa tsiviiltaristu vastu. Venemaa on püüdnud muuta õhurünnakutega tavaliste inimeste elu Ukrainas võimalikult ohtlikuks, et murda ukrainlaste kaitsetahe,“ ütles Tali.

„Ukraina üks suuremaid sõjalisi väljakutsed on rindeüksuste mehitamine ja mobilisatsioon ning just seepärast ei ole mõistlik ega aus anda sõjapõgeniku staatust Ukraina kodanikele, kes peaksid rindel olema. See on põhimõtteline muudatus, mille eesmärk on toetada, et Ukraina suudaks enda kaitsmist jätkata,“ sõnas Tali ning lisas, et nende ukrainlaste jaoks, kellel juba on ajutine kaitse, ei muutu midagi.

Ajutine kaitse annab sõjapõgenikele õiguse Euroopa riikides elada, töötada ja õppida, samuti ligipääsu sotsiaalsetele teenustele. Rakendusotsuse järgi pikendatakse ajutist kaitset kuni 2028. aasta 4. märtsini. Praegu saab Euroopa Liidus ajutist kaitset peaaegu 4,4 miljonit Ukrainast põgenenud inimest.

Valitsuse esitatud seisukohti Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse kohaldamise pikendamise kohta tutvustas komisjoni istungil siseminister Igor Taro. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas seisukohad konsensuslikult kinnitada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu toetab Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse andmise pikendamist piiranguga

Riigikogu toetab ettevõtete asutamise lihtsustamist Euroopa Liidus

Merilin Kruuse — Fri, 19 Jun 2026 11:22:19 +0000

Komisjoni esimehe Peeter Tali sõnul võimaldab EU Inc. äriühinguid asutada kiirelt ja digitaalselt üle Euroopa Liidu. „Algatuse eesmärk on muuta Euroopa Liidus tegutsemine ettevõtetele atraktiivsemaks, et siin loodud ja teenuseid pakkuvad ettevõtted ei liiguks Euroopa Liidust välja, sest nõnda viiakse kaasa ka innovatsioon ja kapital,“ märkis Tali.

„Toetame Euroopa Liidu ülest ühinguvormi, aga eeldusel, et ettevõtjate halduskoormus väheneb ja avalikule sektorile ei lisandu ebamõistlikke kohustusi,“ lausus Tali. „Toetame lahendust, mille järgi peab ettevõtte tüüppõhikirja alusel saama asutada 48 tunniga, digitaalselt ja madala kuluga. Eelnõust tuleb aga eemaldada sätted, mis ohustavad õiguskindlust, loovad põhjendamatuid kitsendusi ja suurendavad regulatiivset killustatust.“

Seisukohtades märgitakse, et Eesti ei toeta maksejõuetusõiguse sätteid määruses ega maksuõiguse küsimuste käsitlemist selles õigusaktis, kuna need teemad ületavad siseturul ühinguõiguse harmoniseerimise eesmärgi piire, on aluslepingulise pädevuse mõttes problemaatilised ning vajavad eraldi ja põhjalikumat kaalumist.

Seletuskirja järgi tahetakse eelnõu vastu võtta aasta lõpuks. Eesti toetab määruse eelnõu kiiret ajaraami, kuid rõhutab, et kiirus ei tohi suurendada ettevõtjate halduskoormust ega tuua avalikule sektorile ebaproportsionaalset lisakulu.

Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku „EU Inc.“, tutvustasid istungil justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning rahandusminister Jürgen Ligi. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas seisukohad täiendatud kujul kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu toetab ettevõtete asutamise lihtsustamist Euroopa Liidus

Läänemere-äärsete riikide saadikud keskendusid kohtumisel energiajulgeolekule

Merilin Kruuse — Tue, 16 Jun 2026 13:12:12 +0000

Kohtumise fookuses olid Läänemere piirkonna energiataristu ja -hinnad. „Euroopa energiaturg on pärast Venemaa täiemahulise rünnaku algust Ukraina vastu muutunud ning kuigi Euroopa Liit sõltub Venemaa gaasist kordi vähem kui varem, mõjutab selle hind meie elektriturgu jätkuvalt,“ lausus Tali, lisades, et oma mõju on ka Hormuzi väina kriisil. Tali toonitas, et energiaühendused on piirkonna riikide jaoks olulise tähtsusega küsimus ning erilist tähelepanu tuleb pöörata merealuse taristu kaitsmisele.

„Venemaa kasutab sanktsioonidest hoidumiseks ja nafta vedamiseks väga halvas seisus varilaevastikku, mis ähvardab keskkonnakatastroofiga ja mille laevad on hübriidsõja platvorm. Meie eesmärk on varilaevastiku operatsioonid Läänemerel peatada,“ kõneles Tali. „Peame varilaevastiku kontrollimisel ja ohtlike laevade tõkestamisel tegema tihedat koostööd ning tagama, et rannikuriigid ei pea vastutust ja võimalikku kahju kandma üksi. Eesti jätkab tööd varilaevastikuvastaste meetmetega ja pingutab, et saavutada neile ohtlikele alustele Euroopa Liidus täielik mereteenuste keeld.“

Kohtumisel osalesid lisaks Talile ka Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide juhid ning Islandi ja Norra parlamentide väliskomisjonide esimehed.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Läänemere-äärsete riikide saadikud keskendusid kohtumisel energiajulgeolekule

Euroopa Liidu asjade komisjon: heitkoguste tasuta ühikuid ei tohi vähendada liiga järsult

Merilin Kruuse — Fri, 12 Jun 2026 08:49:29 +0000

Komisjoni esimehe Peeter Tali sõnul on lubatud heitkoguse tasuta eraldatavad ühikud õige teatud aja tagant üle vaadata, kuid neid vähendades tuleb arvestada ettevõtetega ja vältida liiga järske muudatusi. „Praegu on Euroopa Komisjon pakkunud liiga kiire tasuta ühikute vähendamise. Meie ettepanek on ühikute hulk lähiaastateks külmutada või vähemalt ühikuid vähendada aeglasemas tempos, kui praegu välja on käidud,“ lausus Tali.

Eesti seisukohtades viidatakse, et kehtivad kogused tagavad ettevõtetele kulude prognoositavuse ja investeerimiskindluse, mistõttu tuleks ühikute hulka muuta võimalikult mõõdukalt, ning Euroopa Komisjoni ettepanekus vähendatakse mitme sektori võrdlusaluseid võrreldes tehnoloogiliste ja majanduslike võimaluste paranemisega liiga kiiresti.

Lisaks osutatakse Eesti seisukohtades, et heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) direktiivi üle vaadates tuleks põhjalikult uuendada ka ühikute määramise metoodikat, et see arvestaks paremini sektorite tegeliku võimekusega heidet vähendada ning tehnoloogilise valmisoleku paranemisega. Praegu direktiivi ei muudeta, üle vaadatakse vaid direktiivi alamakt.

Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks 2026–2030, tutvustas istungil Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas.

Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas seisukohad kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Euroopa Liidu asjade komisjon: heitkoguste tasuta ühikuid ei tohi vähendada liiga järsult

Riigikogu muutis Euroopa Liidu droonivaldkonna tegevuskava seisukohad nõudlikumaks

Maris Meiessaar — Fri, 05 Jun 2026 10:41:31 +0000

Komisjoni esimehe Peeter Tali sõnul peab Euroopa Liit tegutsema usutava droonivõime loomiseks otsekohe otsustavalt. „See on pikas plaanis Euroopale nii konkurentsi kui ka kaitsevõime jaoks võtmetähtsusega. Droonidega seotud õppekavade kiire arendamine, inseneeriale ja robootikale suunatud õppe alustamine võimalikult varases haridusastmes ning liikmesriikide vaheline koostöö haridusmudelite kujundamisel on väga oluline,“ ütles Tali.

„Seepärast lisas ELAK Eesti seisukohtadele klausli, et droonivaldkonna õppekavade, kompetentsikeskuste ja piirkondlike testimisvõimekuste arendamiseks peab olema võimalik taotleda rahastust juba nii olemasolevatest Euroopa Liidu programmidest kui ka järgmise eelarveperioodi 2028–2034 vahenditest,“ selgitas esimees.

Samuti on Tali sõnul Eesti jaoks olulise kaaluga võimalus osaleda droonitõrje testimisvõimekuse arendamisel. „Euroopa Liit soovib toetada drooni- ja droonide tõrje tehnoloogiate testimiskeskuste loomist Ida-Euroopasse. See initsiatiiv on meie jaoks väga oluline – arvestades nii üldist julgeolekuolukorda, eriti aga viimase poole aasta sündmusi, rääkimata sellest, et see oleks väga hea võimalus meie kaitsevaldkonna ettevõtetele. Küll aga oleme seisukohal, et testimiskeskus peaks kindlasti asuma, mitte Ida-Euroopa, vaid Euroopa Liidu idapiiri riikides, ehk siis kas Soomes, Lätis, Leedus, Poolas või Rumeenias. Meil päriselt droonid lendavad ja Putini režiim kasutab päriselt elektroonilise sõja vahendeid,“ selgitas ta.

Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava kohta tutvustas istungil Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna nõunik Regina Tagger. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas seisukohad konsensuslikult kooskõlas riigikaitsekomisjoni arvamusega.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu muutis Euroopa Liidu droonivaldkonna tegevuskava seisukohad nõudlikumaks

Riigikogu esimees Albaania spiikrile: meie koostöö julgeoleku nimel jätkub

Merilin Kruuse — Tue, 02 Jun 2026 12:46:49 +0000

Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles kohtumisel, et Eesti ja Albaania on head liitlased NATOs. Ta tunnustas, et Albaania on panustanud palju Euroopa kaitsesse ja Ukraina toetamisse. „Meie koostöö julgeoleku tagamise nimel jätkub,“ sõnas Hussar. Ta märkis, et Albaania on teinud märkimisväärseid edusamme ka Euroopa Liiduga liitumise nimel. „Sarnaselt mõtlevad riigid peavad kokku hoidma. Eesti toetab Albaania saamist ELi liikmeks – Albaania liitumine tugevdaks Euroopa Liidu siseturgu ja julgeolekut.“

ELAKi esimees Peeter Tali ütles, et Albaania liitumiseks Euroopa Liiduga on oluline jätkata reformide elluviimist, ent heameel on näha riigi pühendumust ja haruldast üksmeelt ELiga integreerumise osas. „Albaania plaan on läbirääkimistel Euroopa Liiduga enamik peatükke sulgeda selle ja kõik neist järgmise aasta lõpuks ning täisliikmesus saavutada 2030. aastaks. See eeldab kõigi 27 liikmesriigi toetust,“ sõnas ta. „Laienemine on poliitiline otsus, aga konsensust on alati sujuvam saavutada, kui kandidaatriigil on kodutöö eeskujulikult tehtud.“

Kohtumistel räägiti veel kahepoolsetest suhetest, koostööst eeskätt kaitsetööstuse ja digioskuste vallas, samuti olukorrast Lääne-Balkanil, Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu ning transatlantilistest suhetest. Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe ja Albaania parlamendi esimehe kohtumisel osales ka Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Urve Tiidus.

Peleshi kohtus hommikul ka president Alar Karisega ning külastas kommunismiohvrite memoriaali Maarjamäel. Veel kohtuvad Albaania spiikriga täna Riigikogu Eesti-Albaania parlamendirühma esimees Eerik-Niiles Kross ja parlamendirühma liige Andrei Korobeinik.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu esimees Albaania spiikrile: meie koostöö julgeoleku nimel jätkub

Riigikogu toetab Euroopa Liidu kaitseinnovatsiooni programmi

Merilin Kruuse — Mon, 01 Jun 2026 13:49:41 +0000

Komisjoni esimees Peeter Tali ütles, Eesti toetab programmi „Agile“ eesmärke, nagu kaitsevaldkonna innovatsioonitsüklite kiirendamist, murranguliste ja kulutõhusate tehnoloogiate arendamist ning väiksemate ettevõtete rolli kaitseinnovatsioonis.

„See 115 miljonit eurot pole küll suur summa, kuid kuskilt tuleb ju alustada ja see läheb õigesse kohta. Positiivne on, et algatus soodustab väiksemate ettevõtete koostööd suurte kaitsetööstusettevõtetega ning tootmist just Euroopa Liidus, et meie iseseisev tootmisvõimekus kaitsetööstuses kasvaks. See on kahtlemata vajalik Euroopa julgeoleku tugevdamiseks ning igati kasulik ka Eesti kaitsetööstusettevõtetele,“ lausus Tali. „Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas ning kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius on teinud ja teevad head tööd.“

Seisukohtades seisab, et toetame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja innovatsiooni kaitsesektoris. Samuti toetame programmi jätkumist järgmises Euroopa Liidu eelarveperioodis. Leiame, et programm peaks toetama lahendusi, mis lähtuvad Euroopa idatiiva riikide kaitse vajadustest ning Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja õppetundidest. Oleme seda meelt, et taotlusi peaks saama esitada ka Ukraina ettevõtted.

Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu erksa ja kiire kaitseinnovatsiooni programmi „Agile“ loomise kohta tutvustas istungil Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise osakonna juhataja Miiko Peris. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas seisukohad konsensuslikult kooskõlas riigikaitsekomisjoni arvamusega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu toetab Euroopa Liidu kaitseinnovatsiooni programmi

Riigikogu komisjonid arutasid ELi kõrge esindaja Kaja Kallasega välispoliitika küsimusi

Merilin Kruuse — Thu, 14 May 2026 15:55:15 +0000

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali ütles arutelu kokku võttes, et fookus oli Ukrainal. „Kestva rahu saavutamiseks tuleb tegutseda mitmel rindel: peame toetama Ukrainat, jätkama tööd sanktsioonidega agressorile, reformima Euroopa kaitsesektorit ja tegutsema Euroopa Liidu laienemise nimel – Euroopa tugevus peitub ühtsuses ja koos uute liikmesriikidega saame olla veel tugevamad,“ sõnas Tali. „Samuti on tähtis, et teeksime Euroopas veelgi tihedamat koostööd, et tõsta oma kaitsevõimet ja edendada kaitsetööstust, koostööd saame kaitsesektoris edendada nii juhtimises kui ka relvahangetes.“

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson sõnas, et komisjonide ühisel istungil oli sisuline ja avameelne arutelu ning tähelepanu keskmes Ukraina. „Eesti piiririigina tajub olukorda selgelt. Näeme, et õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks tuleb jätkata Ukraina toetamise ning Venemaale surve avaldamisega. Alles siis, kui agressor mõistab, et sõjaga jätkamine ei too soovitud tulemust, saab ta olla valmis päriselt läbi rääkima. Lähiajal Venemaaga kõnelusi alustada ei saa, küll aga saab Euroopa tegutseda selle eesmärgi nimel ning jätkata oma julgeoleku tugevdamisega,“ lausus Mihkelson.

Kallas andis istungil ülevaate Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika aktuaalsetest küsimustest, viidates, et kõige suurem tähelepanu on praegu Ukrainal ja Lähis-Idal.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid arutasid ELi kõrge esindaja Kaja Kallasega välispoliitika küsimusi

Riigikogu toetab paindlikumaid heitenorme Euroopa Liidu autotootjatele

Merilin Kruuse — Fri, 08 May 2026 10:47:37 +0000

Komisjoni esimees Peeter Tali märkis, et praegu kehtivate reeglite järgi peaks aastal 2035 kõik Euroopa Liidus toodetavad sõiduautod olema madala CO₂-heitega. „Selleks et toetada Euroopa Liidu autotööstuse jätkusuutlikkust ja paindlikku üleminekut on õige normid üle vaadata. Seejuures tuleb arvestada tehnoloogia arengu ja taristu valmidusega,“ lausus Tali.

Mullu oli elektriautosid uutest autodest Euroopa Liidus 27 protsenti. „Uute elektriautode tootmist ELis on oluline soodustada, et sõltuksime vähem kolmandate riikide kütustest. Samuti aitab see leevendada survet, mille on meie autotootjatele pannud Hiinas toodetud odavad elektriautod – see on Euroopa majanduses tõsine probleem,“ toonitas Tali.

Istungil selgitati, et autotootjad on juba teinud investeeringuid, et üle minna madala heitega autode tootmisele, mistõttu suuremat sihi langetamist pole mõttekas kaaluda. Seejuures märgiti sedagi, et autotööstusega riigid ei ole heitesihi ulatuslikku allapoole toomist ette pannud. Reeglid puudutavad ELis toodetud uusi, mitte juba turul olevaid sõidukeid.

Kinnitatud seisukohtade järgi peab Eesti oluliseks, et paindlikkuse rakendamine ei tooks liikmesriikidele kaasa täiendavat halduskoormust. Paindlikkusmeetmed peavad toetama, mitte piirama ega raskendama sõidukite, sealhulgas elektrisõidukite kättesaadavust Euroopa Liidu turul. Seetõttu tuleb lahendused kujundada viisil, mis toetab ühtaegu kliimaeesmärkide saavutamist ning toimiva ja konkurentsivõimelise sõidukituru säilimist ELis.

Valitsuse esitatud seisukohti sõiduautode ja kaubikute CO₂ heitestandardeid muutva algatuse kohta tutvustas istungil Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas seisukohad kooskõlas majandus- ja keskkonnakomisjoni arvamustega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu toetab paindlikumaid heitenorme Euroopa Liidu autotootjatele