Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson sõnas, et komisjonide ühisel istungil oli sisuline ja avameelne arutelu ning tähelepanu keskmes Ukraina. „Eesti piiririigina tajub olukorda selgelt. Näeme, et õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks tuleb jätkata Ukraina toetamise ning Venemaale surve avaldamisega. Alles siis, kui agressor mõistab, et sõjaga jätkamine ei too soovitud tulemust, saab ta olla valmis päriselt läbi rääkima. Lähiajal Venemaaga kõnelusi alustada ei saa, küll aga saab Euroopa tegutseda selle eesmärgi nimel ning jätkata oma julgeoleku tugevdamisega,“ lausus Mihkelson.

Kallas andis istungil ülevaate Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika aktuaalsetest küsimustest, viidates, et kõige suurem tähelepanu on praegu Ukrainal ja Lähis-Idal.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid arutasid ELi kõrge esindaja Kaja Kallasega välispoliitika küsimusi

Mullu oli elektriautosid uutest autodest Euroopa Liidus 27 protsenti. „Uute elektriautode tootmist ELis on oluline soodustada, et sõltuksime vähem kolmandate riikide kütustest. Samuti aitab see leevendada survet, mille on meie autotootjatele pannud Hiinas toodetud odavad elektriautod – see on Euroopa majanduses tõsine probleem,“ toonitas Tali.

Istungil selgitati, et autotootjad on juba teinud investeeringuid, et üle minna madala heitega autode tootmisele, mistõttu suuremat sihi langetamist pole mõttekas kaaluda. Seejuures märgiti sedagi, et autotööstusega riigid ei ole heitesihi ulatuslikku allapoole toomist ette pannud. Reeglid puudutavad ELis toodetud uusi, mitte juba turul olevaid sõidukeid.

Kinnitatud seisukohtade järgi peab Eesti oluliseks, et paindlikkuse rakendamine ei tooks liikmesriikidele kaasa täiendavat halduskoormust. Paindlikkusmeetmed peavad toetama, mitte piirama ega raskendama sõidukite, sealhulgas elektrisõidukite kättesaadavust Euroopa Liidu turul. Seetõttu tuleb lahendused kujundada viisil, mis toetab ühtaegu kliimaeesmärkide saavutamist ning toimiva ja konkurentsivõimelise sõidukituru säilimist ELis.

Valitsuse esitatud seisukohti sõiduautode ja kaubikute CO₂ heitestandardeid muutva algatuse kohta tutvustas istungil Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas seisukohad kooskõlas majandus- ja keskkonnakomisjoni arvamustega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu toetab paindlikumaid heitenorme Euroopa Liidu autotootjatele

Delegatsioonil on kavas kohtuda Hispaania parlamendi ülemkoja ja alamkoja väliskomisjonide, Euroopa Liidu asjade komisjoni, alamkoja kaitsekomisjoni ja fraktsioonide liikmetega. Samuti kohtutakse Hispaania peaministri büroo Euroopa asjade peadirektori Maider Makua García ja Euroopa Liidu asjade riigisekretäri Fernando Sampedro Marcosega. Peale selle on kavas kohtumised mõttekodades.

Neljapäevani kestval visiidil osalevad lisaks Talile ka Leedu, Läti, Poola ja Ukraina parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide juhid ja saadikud.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Tali osaleb Läänemere-äärsete riikide saadikutega Ukrainat toetaval visiidil Madridi

„Näiteks toetame kliimapoliitikas majandusülest lähenemist, mis tähendab, et kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärk võiks olla terve majanduse kohta, mitte iga sektori jaoks eraldi. Samuti pooldame paindlikkust, et iga riik saaks ise valida, kuidas eesmärgini liigub – kui palju vähendab heidet ja palju seob süsinikku,“ sõnas Tali.

Seisukohtades seisab veel, et Eesti toetab kasvuhoonegaaside netoheite arvestamise ja aruandluse raamistikku, mis tagab selged reeglid kliimaeesmärkide saavutamise jälgimiseks ja investeerimiskindluse. Samuti peame oluliseks, et raamistik võimaldab paindlikult reageerida ajutistele kõrvalekalletele ning majanduslikele ja tehnoloogilistele muutustele.

Eesti seisukoht on seegi, et raamistik ei tohi kaasa tuua ülemäärast halduskoormust ega seada liigseid vahe-eesmärke. Sanktsioonimehhanismi tuleb rakendada üksnes viimase abinõuna, tagades, et see oleks selgelt piiritletud, õiglane ning rikkumisega vastavuses.

Seisukoha järgi peab 2030. aasta järgne raamistik toetama majanduse ümberkujundamist ja uute väärtusahelate loomist, eelkõige ringmajanduse, kriitiliste toormete, keemiatööstuse ning jäätmete väärindamise valdkonnas, ning arvestama riigikaitseliste vajadustega.

Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu kliimapoliitika raamistiku avaliku konsultatsiooni kohta 2030. aasta järgsete riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamisel tutvustas istungil energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas seisukohad konsensuslikult kooskõlas keskkonnakomisjoni arvamusega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu kinnitas Eesti seisukohad Euroopa Liidu kliimapoliitika osas

Tali lisas, et kõnelda on plaanis ka Venemaa infosõjast ja valimistesse sekkumisest ning digijulgeolekust, aga ka läbirääkimistest Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2027–2034 üle, kuivõrd see pea kahe triljoni euro suurune eelarve määrab Euroopa arengu.

Delegatsioon kohtub täna esmalt Rumeenia Kaitseministeeriumis kaitsepoliitika riigisekretäri Sorin-Dan Moldovaniga. Seejärel on Rumeenia parlamendis kavas kohtumised saadikutekoja Euroopa asjade komisjoni esimehe Diana Stoica ning saadikutekoja ja senati Euroopa asjade komisjonide liikmetega ning saadikutekoja kaitsekomisjoni esindajatega.

Veel kohtutakse visiidi jooksul NATO Parlamentaarse Assamblee Rumeenia delegatsiooni esimehe Vasile-Daniel Suciu ja Rumeenia-Eesti parlamendirühma liikmetega ning Eesti suursaadikuga Rumeenias Aune Kotliga.

Peale Tali osalevad visiidil Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed Arvo Aller, Rain Epler, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Kadri Tali ja Luisa Värk.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Euroopa Liidu asjade komisjon on visiidil Rumeenias

Tali sõnul on relvastuse, varustuse ja kaitseväelaste Euroopas liigutamise rahuaegne bürokraatlik korraldus jäänud halvenevas julgeolekuolukorras ammu jalgu liitlasriikide sõjalisele vajadusele ning seepärast on mõistlik kasutada uusi nutikaid innovaatilisi digilahendusi. Eesti ettevõtted on juba välja töötanud täiesti uusi ja tõhusaid digilahendusi.

Eesti soosib olemasolevate ELi lahenduste kasutamist, piiriületusvormide ühtlustamist ning maa-, mere- ja õhuvormide eraldatust vaid kooskõlas NATO vajadustega. Samuti toetab Eesti lubade menetlusaja lühendamist kolmele tööpäevale ning ELi ja NATO lahendustega ühilduva küberturvalise ja suveräänse digitaalse süsteemi loomist.

Määrus hõlmab ka liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahelist infovahetust, seades tingimuseks andmekaitse ning piirangud tundliku teabe jagamisele, mida Eesti toetab, ent me ei toeta Euroopa Komisjoni ligipääsu sõjaliste sõidukite registritele. Liikmesriikides peab selline ligipääs ja teadmine Eesti seisukoha järgi olema liikmesriikide kaitsevägedel.

Valitsuse esitatud seisukohti määruse kohta, millega kehtestatakse meetmete raamistik, et hõlbustada kaitseotstarbelise varustuse, sõjaväeliste kaupade ja sõjaväelaste transporti liidus, tutvustas istungil kaitseminister Hanno Pevkur. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas seisukohad kooskõlas riigikaitsekomisjoni arvamusega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu toetab sõjalise liikuvuse otsustavat hõlbustamist Euroopa Liidus

Komisjonide juhid väljendavad ühisavalduses tugevat ja vankumatut toetust Moldovale Euroopa Liiduga liitumise teel. Samuti rõhutatakse avalduses, et Moldova ja ka Ukraina liitumine Euroopa Liiduga panustaks praeguses geopoliitilises olukorras rahu, julgeoleku, stabiilsuse ja heaolu tugevdamisse ning demokraatliku vastupanuvõime suurendamisse.

Euroopa asjade komisjonide juhid kutsuvad avalduses Euroopa Liidu liikmesriike üles tegema vajalikke otsuseid, et võimaldada ametlike liitumiskõneluste avamist Moldova ja Ukrainaga kõigis klastrites ning võimaldada ühinemisprotsessi edasiliikumist õigeaegselt ja prognoositavalt ning säilitada reformipüüdluste ja ühinemisprotsessi positiivne hoog.

Avaldusega ühinesid Eesti, Läti, Leedu, Moldova, Poola, Rootsi, Saksamaa ja Soome parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide juhid ja delegatsiooni liikmed. Eestist kirjutas avaldusele alla Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali.

Ühisavaldus inglise keeles

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Euroopa Liidu asjade komisjonide esimehed avaldasid toetust Moldova liitumisele ELiga

Visiidi jooksul on kavas kohtuda ka Moldova parlamendi esimehe Igor Grosu, välisminister Mihai Popșoi ja Euroopa integratsiooni asepeaministri Cristina Gherasimoviga. Samuti kohtutakse Moldova Riikliku Ülikooli tudengitega.

Kohtumine on jätkuks jaanuaris Küprose pealinnas Nikosias toimunud ELi rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) esimeeste kohtumisele, kus oli ühe teemana kõne all ka Euroopa Liidu laienemine.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Tali osaleb Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel Moldovas

Ettepaneku järgi seataks liikmesriikidele kohustuslikud eesmärgid aastateks 2030 ja 2035. Aastaks 2030 peaks Euroopa Liidu ettevõtete sõidukiparkides uutest sõiduautodest 69% ja kaubikutest 40% olema null- ja madala heitega. Aastaks 2035 peaks suurettevõtted tagama, et nende uutest sõiduautodest ja kaubikutest oleks vähemalt 95% null- või madala heitega. Eesti ei toeta liikmesriikidele kohustuslike sihttasemete seadmist ettevõtete uutele sõidukitele.

Teine kinnitatud seisukoht ütleb, et Eesti ei toeta ettepanekut piirata liikmesriikide õigust toetada ettevõtete sõiduautosid ja kaubikuid. Istungil selgitati, et algatus on praegu sõnastatud nii üldiselt, et pole välistatud, et see võib mõjutada ka riigihankeid, näiteks kiirabi- ja politseisõidukite hankimist. Toonitati, et kui riik soovib ettevõtteid sõidukite soetamisel toetada, näiteks julgeoleku tagamise eesmärgil, siis peab see võimalus olema.

Istungil märgiti, et läbirääkimised Brüsselis küll alles käivad, ent praegu tundub algatuse suhtes kriitilisi riike olevat piisavalt, et oleks koos blokeeriv vähemus.

Valitsuse esitatud seisukohti keskkonnahoidlike ettevõttesõidukite määruse eelnõu kohta tutvustasid istungil taristuminister Kuldar Leis ning Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Madis Ross. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas seisukohad kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Euroopa Liidu asjade komisjon ei toeta uusi kohustuslikke sihttasemeid ettevõttesõidukitele

„Elektrikaubikutel on rasked akud ning just kaalu tõttu kehtivad neile erinevalt tavalistest kaubikutest lisanõuded: neil peab olema kiiruspiirik ja sõidumeerik. Oleme selle poolt, et need piiravad lisanõuded riigisisestel vedudel kaotada,“ lausus Tali ja märkis, et see muudatus võimaldab ettevõtjatel rohkem elektrikaubikuid kasutusele võtta.

Samuti võib ettepaneku järgi B-kategooria loaga juhtida kuni 4,25-tonnise täismassiga alternatiivkütusega sõidukit. Meeriku nõude kaotamine siseriiklikul veol on vajalik, et vabastada B-kategooria juhid kohustusest kasutada neile võõrast eritehnikat.

Algatus näeb ette teisigi elektrisõidukite kasutamist soodustavad muudatusi. Näiteks toetab Eesti, et isiklikuks puhkuseks kasutatavatelt elektrimatkaautodelt ei pea nõudma sõidumeerikut ega töö- ja puhkeaja nõuete täitmist. Istungil märgiti, et see muudatus võib elavdada matkaautode rentimist ja turismisektorit. Samuti toetab Eesti väikese elektrisõiduki alamkategooria loomist. See võimaldab riikidel luua just väikeste elektriautode ostutoetuseid.

Euroopa Liidu asjade komisjon muutis majanduskomisjoni ettepanekul valitsuse esitatud seisukohta, mis käsitleb elektriautode nutikat ja kahesuunalist laadimist (V2G). Kinnitatud seisukoha järgi tuleb küll kehtestada ühtsed tehnilised nõuded ja sellist laadimist toetada, ent nutikat ja kahesuunalist laadimist ei peaks muutma kõikidele sõidukitele kohustuslikuks.

Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu autotööstuse lihtsustamise määruse ettepaneku kohta tutvustas Kliimaministeeriumi teede- ja raudteedeosakonna nõunik Martin Rumm. Komisjon kinnitas seisukohad muudetud kujul kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega.

Algatus on osa autotööstuse paketist, mille eesmärk on suurendada Euroopa Liidu autotööstuse konkurentsivõimet, kiirendada üleminekut kestlikule liiklusele ja lihtsustada ettevõtluskeskkonda.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu toetab elektriautodele kehtivate ülemääraste nõuete kaotamist