Lauri Laats kutsub kõiki Riigikogu saadikuid enne 24. augustil lõppevat kandidaadi ülesseadmise tähtaega tõsiselt kaaluma, kas praegune protsess on parim viis Eestile järgmiseks viieks aastaks riigipea valida. Keskerakonna saadiku hinnangul annaks vähemalt kahe presidendikandidaadi olemasolu võimaluse pidada laiapindsemat avalikku debatti.

“See omakorda tagaks valitavale presidendile tugevama mandaadi ning suurema kindluse täita oma põhiseaduslikku rolli kogu Eesti ja kõigi meie inimeste huvides,” ütles Lauri Laats. “Praegu on veel võimalik valida tee, mis suurendab usaldust presidendivalimiste vastu. Kutsun kõiki Riigikogu liikmeid vaatama erakondlikest kokkulepetest kaugemale ning mõtlema sellele, milline valimisprotsess oleks Eesti jaoks kõige parem.”

Link uudisele: Keskerakonna saadikud andsid toetusallkirjad Tiit Landile

Keskerakond peab oluliseks, et päriselt toimuksid presidendivalimised, mitte riigipea määramine ning seetõttu on vähemalt kahe kandidaadi olemasolu demokraatia seisukohalt vajalik, lisas Mihhail Kõlvart.

“Kohtumine Tiit Landiga näitas, et tegemist on inimesega, kes suudab keerulistele küsimustele läheneda sisuliselt ja pragmaatiliselt. Rääkisime erinevatest Eesti jaoks olulistest teemadest – energeetikast, demograafiast, haridusest, majandusest ja rahvusvahelistest suhetest. Tiit Landi valmisolek nende teemade üle sisuliselt arutleda jättis väga hea mulje. Ta ei otsi ideoloogilisi vastandumisi, vaid lahendusi,” lausus Keskerakonna esimees.

Mihhail Kõlvarti hinnangul on järgmise presidendi üks olulisemaid ülesandeid taastada usaldust Eesti ühiskonnas ning olla erinevate maailmavaadete ja ühiskonnarühmade ühendaja. “Eesti ühiskond on viimastel aastatel muutunud järjest enam vastanduvaks. Me vajame presidenti, kes suudab kuulata erinevaid inimesi, otsida ühisosa ja tuua ühise laua taha ka need, kelle vaated on väga erinevad. Tiit Landil on selleks eeldused olemas,” märkis ta.

Mihhail Kõlvart ütles, et Tiit Landi pikaajaline kogemus ülikoolide juhtimisel annab talle hea ettevalmistuse ka Eesti teaduse, hariduse ja innovatsiooni eest seismiseks. “Eesti konkurentsivõime sõltub väga palju sellest, kas suudame olla innovaatilised, haritud ja avatud uutele lahendustele. Tiit Land mõistab neid teemasid sügavuti ning presidendina võiks ta olla nende valdkondade tugev eestkõneleja,” märkis Kõlvart.

Link uudisele: Keskerakond toetab presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri

Lauri Laats tõi välja, et negatiivse hinnangu andis riigirahandusele ka hiljuti Eestis viibinud Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon. “Rahvusvahelised eksperdid tõid välja, et prognooside kohaselt läheb Eesti eelarve pärast käesolevat aastat veelgi rohkem tasakaalust välja ning praeguste poliitikate jätkumisel liigub riigivõlg jätkusuutmatul kursil. Selle asemel, et kriitika omaks võtta ja olukorra parandamiseks vajalikke samme astuda, süüdistab Jürgen Ligi eelmisi valitsusi ja peab enda otsuseid ainuõigeteks. See ei ole rahandusministrile kohane käitumine,” rääkis ta.

Lauri Laatsi sõnul on Eesti varsti ainus Euroopa Liidu riik, kus ei rakendata toiduainetele vähendatud käibemaksumäära. “Paraku ei ole see teadmine jõudnud kohale Reformierakonnale ja Jürgen Ligile. Eesti on Euroopa Liidus toiduainete kallinemise tempo poolest esikohal. Toidu hind on Eestis viimastel aastatel tõusnud 60% ja see on muutunud luksuskaubaks, kaubandusketid räägivad müügimahtude langusest ning poevarguste arv kasvab pidevalt. Iga nädal sulgeb ukse mõni tunnustatud restoran, kuid Jürgen Ligi ei soovi toiduainete käibemaksu teemat isegi arutada,” kritiseeris Lauri Laats.

Lauri Laats tuletas meelde, et rahandusminister peab teenima riiki ja tema inimesi, mitte suruma üleolevalt peale oma poliitilisi tõekspidamisi. “Jürgen Ligi väljaütlemised näitavad täielikku arusaamatust inimeste ja ettevõtete tegelikest probleemidest. Paljud tema kommentaarid tekitavad paratamatult küsimuse, kui adekvaatselt minister toimuvat hindab. Näiteks soovitus mitte vaadata tankla poole ja ise hindadega hakkama saama, ning väide, et toiduainete hindade langetamine oleks rumal otsus, tekitavad pehmelt öeldes hämmingut,” rääkis Keskerakonna aseesimees.

Umbusaldusavaldusele on alla kirjutanud Isamaa, EKRE ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud ning fraktsioonitutest saadikutest Peeter Ernits, Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Ester Karuse, Ants Frosch, Jaak Aab, Tanel Kiik, Züleyxa Izmailova, Henn Põlluaas, Andre Hanimägi, Leo Kunnas, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Varro Vooglaid ja Kalle Grünthal.

Link uudisele: Riigikogu opositsioon andis üle umbusaldusavalduse Jürgen Ligile

Opositsioonierakondade fraktsioonide esimehed nentisid nõupidamisel, et rahandusminister on olnud oma töös vastutustundetu. “Eesti riigi eelarvestrateegia näeb ette riigivõla hüppelist kasvu, mis 2029. aastaks tõstab selle teenindamiseks vajaliku intressimaksed praeguselt 184 miljonilt eurolt 464 miljoni euroni. Riigivõlg kasvab neljal aastal kokku 7,7 miljardi euro võrra ehk praeguselt 9,7 miljardilt eurolt 17,5 miljardi euroni. Selleks, et Eesti riik saaks toimida, peame jooksvate kulutuste katteks laenu võtma. Oleme sattunud võlaspiraali, millel on karmid tagajärjed,” lausus Lauri Laats.

Lauri Laatsi sõnul ütles Jürgen Ligi vähem kui kaks aastat tagasi, et riigi laenukoormuse suurendamine annaks eelarvedefitsiidile ainult hoogu juurde. “Lühinägelike ja populistlike otsuste huvides on Reformierakond unustanud igasugu põhimõtted ning riigi rahakotiga käiakse ümber äärmiselt hooletult. Jürgen Ligi ei tohi rahandusministrina jätkata!” rääkis ta.

Link uudisele: Opositsioonierakonnad annavad Kristen Michalile nädal aega Jürgen Ligi ametist vabastada

Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et ühes kohtuasjas näitas kaebaja e-häält andes eksperimendiga ära, et häält on võimalik nakatada viirusega, mis suudab häält seejärel märkamatult muuta. “Riigikohtu hinnangul ei rikutud kaebaja õigusi, sest kaebaja nakatas hääle viirusega ise. Aga asjaolu, et selline võimalus iseenesest eksisteerib, jäeti tähelepanuta. Vandeadvokaat Paul Keres on kehtivat korda tabavalt kirjeldanud – Riigikohtu seisukoht on selline, et kui näiteks naabri häält on võltsitud, siis on see ainult naabri mure, olgugi et hääletustulemused ja minu hääle mõju sõltub sellest otse,” rääkis ta.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhtis tähelepanu, et sellele kitsaskohale viitas ka OSCE/ODIHR oma eelmisel aastal avaldatud raportis. “Justiitsministeerium koos Riigi valimisteenistusega on lubanud tulla valimisseaduse muudatuste paketiga välja, kuid siiamaani pole seda tehtud,” märkis parlamendisaadik. “Eelnõu eesmärk on muuta valimised läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks ning anda kodanikuühiskonnale paremad võimalused valimisprotsesside järelevalves. Muudatus aitab muuhulgas tagada, et ka sellised rikkumised, mis eraldi võttes tunduvad väikesed, kuid võivad koos mõjutada valimistulemust, jõuaksid menetlusse ja saaksid lahendatud. Samuti aitab see ennetada probleemide kordumist, sealhulgas e-hääletamisega seotud küsimustes.”

Link uudisele: Anastassia Kovalenko-Kõlvart: häälte võltsimise kahtluse korral peab saama kaebuse esitada

Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul tuli istungil välja, et varustuskindluse eest vastutav Elering ei teadnud niivõrd olulisest tehingust midagi ning sai selle kohta infot meediast ja erikomisjoni istungit jälgides. “Arvestades, et elektripaketile on tekkinud uus tasu varustuskindluse tagamiseks, mida kogutakse 60 miljonit eurot aastas, on hämmastav, et niivõrd olulised küsimused otsustatakse saladuskatte all kitsas ringis. Eraldi väärib tähelepanu asjaolu, et Eesti Energia taotles Uus-Kiviõli kaevemahtude suurendamist 4 miljonilt tonnilt 10 miljoni tonnini juba 2019. aastal. Ent küsimus oli tükk aega lahendamata ning Keskkonnaamet andis loa mahtude suurendamiseks 2025. aasta septembri lõpus. Vähem kui kahe kuu pärast registreeriti see luba koos suuremate kaevemahtudega ümber VKG nimele.”

Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et murettekitava asjaoluna on Rahandusministeerium ja Kliimaministeerium end täielikult distantseerinud antud tehingust. “Ministeeriumid väidavad, et nad pole sellega seotud ning on jätnud sellele viidates istungile ilmumata. Samasugust taktikat kasutavad ka ministrid Andres Sutt ja Jürgen Ligi. Ilmumata jätsid ka Eesti Energia nõukogu esindajad. Kes kannab tehingu eest vastutust ja kelle huvides otsuseid langetatakse, kui väidetavalt ministeeriumid ja ministrid sellega seotud ei ole?” küsis erikomisjoni esimees. “Kuigi tehingu hind on meedias välja hõigatud, keeldutakse erikomisjonile jätkuvalt edastamast ametlikke dokumente, mis kinnitaksid, et tehingu summa oli reaalselt 15 miljonit eurot.”

Anastassia Kovalenko-Kõlvart tõi välja, et lisaks Uus-Kiviõli kaevaõiguste müügiga tegi Eesti Energia otsuse ka Narva kaevanduse sulgemiseks. “Istungil selgus, et alles mõni aasta tagasi esitati taotlus Narva kaevandusõiguste pikendamiseks, kuid mida pole siiani lõpuni menetletud. Mis vahepeal juhtus, et niivõrd lühikese aja jooksul tekkisid sellised suunamuutused?” lausus ta.

Link uudisele: Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Riigikontroll algatas kontrolli põlevkivi tehingu üle

Keskerakonna saadiku hinnangul ei ole see usutav, sest Eesti Energia nõukogus on nii Kliimaministeeriumi kui ka Rahandusministeeriumi esindajad. “Pole lihtsalt võimalik, et tehingust ei räägitud ministritele,” lisas Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

“Istungi käigus selgus ka see, et Eesti Energia nõukogu ei ole kursis tehingu oluliste üksikasjadega,” jätkas Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “Eesti Energia nõukogu esimees Anne Mere ütles, et tehing ei ole lõplik, kuna Keskkonnaamet pole kaeveõiguse luba veel ümber registreerinud ning ei pruugi seda teha. Ent Enefit Industry juhatuse esimees Lauri Karp lükkas selle ümber, öeldes, et Keskkonnaametilt saadi see luba juba novembris. Tekib küsib, kuidas otsustusprotsess toimub ning kas tõesti nõukogu ega ministrid ei tee järelevalvet?”

Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul jääb siiski mulje, et suurtehingut valmistati pikalt ette. “Viimaste aastate jooksul toimus Kliimaministeeriumi ja kaevandusloa ostnud ettevõtte VKG vahel 18 lobikohtumist, sealhulgas põlevkivi jaotuse osas. Üks kohtumine oli minister Andres Suti ja VKG juhi vahel kuu aega enne tehingu sõlmimist ning samal kuul, kui Keskkonnaametilt tuli luba kaevandusõiguse ümberregistreerimiseks. Seetõttu ei ole imestada, et ministrid Jürgen Ligi ja Andres Sutt jätsid tänasele istungile tulemata,” rääkis ta. “Ka Konkurentsiamet avaldas hämmastust, et energia varustuskindlus pannakse ohtu ja energiaettevõtete vahel pole selles osas kokkulepet. Samuti ei ole meil infot, mis saab Eesti varustuskindlusest 15 aasta pärast, kui Eesti Energia enda põlevkivivarud saavad otsa ning mida see tähendab tarbijale.”

Link uudisele: Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Eesti Energia keeldus avaldamast Uus-Kiviõli põlevkivi kaevandusõiguse tehingu hinda

Lauri Laatsi sõnul on hiljutine otsus jätta saadikupuutumatus ära võtmata tõstatanud olulisi küsimusi kehtiva regulatsiooni toimimise kohta. “Kehtiva korra kohaselt on õiguskantsleri roll taandatud sisuliselt menetluslikuks vahendamiseks võimaluseta hinnata esitatud taotluse põhjendatust või tõendite piisavust. Selline lahendus erineb varasemast praktikast, kus õiguskantsler täitis ka sisulist kontrollifunktsiooni,” selgitas ta.

Lauri Laats täpsustas, et rohkem kui kümme aastat tagasi oli korra muutmise üheks põhjuseks soov vältida menetluste takerdumist või aegumist, kuid praktika on näidanud ka teistsuguseid riske – eelkõige olukordi, kus otsus kujuneb üksnes poliitilise kaalutluse pinnalt sõltumatu õigusliku hinnanguta.

“Selleks, et otsida erakondadeülest konsensust, tuleks teemaga seotud küsimusi esmalt arutada Riigikogu vanematekogus. Leian, et õiguskantsleri sisulise rolli taastamine – vähemalt piiratud ulatuses – aitaks tugevdada menetluse kvaliteeti ning vähendada ohtu, et otsused põhinevad üksnes poliitilisel kaalutlusel,” selgitas Lauri Laats.

Link uudisele: Keskerakond: õiguskantslerile tuleb saadikupuutumatuse menetlemisel anda sisuline roll

Sünnitoetuse tõstmine on osa meetmete paketist, mis aitab Lauri Laatsi sõnul kaasa sündimuse tõstmisele. “Sündimus on püstitanud kaks aastat järjest negatiivseid rekordeid ja aastas sünnib meil nüüd alla 10 000 lapse,” ütles Keskerakonna aseesimees. “Kahetsusväärsel kombel vaatab Reformierakonna valitsus kõike seda tegevusetult pealt. Praegune olukord läheb vastuollu põhiseadusega, mis näeb ette eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eesti rahvastik kahaneb ja vananeb ning praeguste trendide jätkudes tõusevad päevakorda eksistentsiaalsed küsimused.”

Lauri Laatsi sõnul kehtib praegune sünnitoetus 320 eurot juba 15 aastat ega ole tõusnud elukallidusega kooskõlas. “Eesti on viimased paar aastat olnud üks kiirema inflatsiooniga riik Euroopas ning see asjaolu on olulisel määral mõjutanud inimeste toimetulekut. Peredel puudub tuleviku osas kindlus ja see on negatiivselt mõjutanud meie iivet,” märkis Lauri Laats.

Lauri Laats täpsustas, et täiendav kulu sünnitoetusele kasvab maksimaalselt 8 miljoni euro võrra.

Link uudisele: Keskerakond: lisaks Tallinnale tuleb sünnitoetus tõsta 1000 euroni terves Eestis

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme lisas, et otsevalimised suurendavad inimeste otsest osalust riigielus, tugevdavad presidendi demokraatlikku mandaati ning lähendavad riiki ja rahvast. “Leiame, et presidendi valimise õigus peaks kuuluma rahvale. Ka avaliku arvamuse küsitlused on aastaid näidanud tugevat ja stabiilset toetust presidendi otsevalimisele, mis viitab ühiskondlikule ootusele muuta senist korda. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on presidendi otsevalimisi järjepidevalt toetanud ning esitanud vastavasisulisi algatusi ka varem. See punkt on olnud algusest peale ka EKRE programmis,” rõhutas Martin Helme.

Eelnõu kohaselt võib presidendikandidaadi üles seada vähemalt 10 000 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Kandidaatide registreerimine algab 60 päeva enne valimispäeva ja lõpeb 40 päeva enne valimispäeva. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest. Kui ükski kandidaat ei saavuta nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Teises voorus osutub valituks kandidaat, kes saab enam hääli. Häälte võrdsuse korral eelistatakse vanemat kandidaati.

Lisaks Keskerakonna ja EKRE saadikutele on eelnõule allkirja andnud Riigikogu fraktsioonitud saadikud Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Kalle Grünthal ja Leo Kunnas.

Link uudisele: Keskerakond ja EKRE taotlevad presidendi otsevalimisi