Keskerakonna fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi sõnul võis äsja ametisse asunud minister Liina Vahtras oma varasemat ametipositsiooni EIS-i juhatuse liikmena ära kasutada viisil, mis tekitas võimaliku huvide konflikti.

“Liina Vahtras oli Küprosel registreeritud ettevõtte Rochna Invest OÜ ainus juhatuse liige. Seesama ettevõte investeeris teistesse Eestis tegutsevatesse ettevõtetesse, mis said EIS-ilt kokku 1,25 miljonit eurot toetust. Seega minister istus sisuliselt mõlemal pool lauda – ühelt poolt EIS-i juhatuse liikmena, kelle ülesannete hulka kuulus toetuste üle otsustamine, ja teiselt poolt erasektori ettevõtte juhatuse liikmena, mis oli seotud toetusi saanud ettevõtetega,” ütles Laats.

Laatsi sõnul tekitab küsimusi ka Liina Vahtrase pikaajaline äriline seos endise Eesti 200 liikme Johanna-Maria Lehtmega, kelle üle toimub praegu kohtuprotsess seoses annetuste väärkasutamise kahtlusega. “Liina Vahtrasel oli Johanna-Maria Lehtmega ühine ettevõte rohkem kui kümme aastat ning see tegevus lõpetati vahetult enne Vahtrase ministriks saamist. Arvestades Lehtmega seotud kohtuasja ja selle asjaolusid, on avalikkusel õigus teada, milline oli nende ettevõtlusalane koostöö ning millist äri nad koos ajasid,” märkis Laats.

Laatsi hinnangul vajavad avalikkuse ees selget vastust ka küsimused selle kohta, milline taustakontroll tehti enne Liina Vahtrase nimetamist ministriks ning kas peaminister Kristen Michal oli nimetatud asjaoludest teadlik. “Sellised küsimused ei puuduta ainult üht ministrit, vaid kogu valitsuse ja poliitiliste institutsioonide usaldusväärsust. Seetõttu on oluline, et peaminister annaks avalikkusele selged vastused ja põhjenduse, miks otsustati Liina Vahtras kõigest sellest hoolimata ministriks nimetada,” rääkis Laats.

“Hiljutine mürsuskandaal on juba vähendanud inimeste usaldust poliitiliste institutsioonide vastu. Valitsus ei saa endale lubada olukorda, kus ministri varasem tegevus tekitab uusi põhjendatud küsimusi võimaliku huvide konflikti kohta, kuid neile ei anta ammendavaid vastuseid. Meie eesmärk on saada need vastused Riigikogus ja tuua võimalikud huvide konfliktid avalikkuse ette,” lisas Laats.

The post Keskerakond uurib peaministrilt minister Vahtrase võimaliku huvide konflikti kohta appeared first on Riigikogu.

“Eestis on viimastel aastatel oluliselt kasvanud toiduainete, tööjõu, energia ja muude sisendite hinnad. See on vähendanud nii Eesti elanike ostujõudu kui ka toitlustusettevõtete majanduslikku toimevõimet,” lausus Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats. “Aasta jooksul on uksed sulgenud üle 25 toitlustusettevõtte, millest kuus kuulus Michelini giidi. Toitlustussektori kasumimarginaal langes 2025. aastal ligikaudu 1,4 protsendini ning sektori kogukasum vähenes aastaga ligi 65 protsenti. Suur hulk toitlustusasutustest on kahjumis ja olukorra jätkudes võib neid oodata pankrot.”

Eelnõu kohaselt langeks käibemaks 13 protsendile toitlustusteenusele, välja arvatud alkohoolsed joogid. “21 Euroopa Liidu liikmesriiki 27-st maksustavad toitlustust 13% või madalamalt, kuid paraku ei ole Eesti valitsus selle sammu vajalikkust mõistnud. Reformierakonna lühinägelik majanduspoliitika ja maksutõusud on mõjunud perede toimetulekule ning toitlustussektorile väga karmilt. Eelnõu vastuvõtmine loob eeldused selleks, et käibemaksu langetus kandub vähemalt osaliselt edasi tarbijahindadesse,” kinnitas Keskerakonna saadik.

Lauri Laatsi sõnul mängib toitlustussektor olulist rolli nii turisminduses kui ka regionaalpoliitikas. “Külastaja ei sõida Eestimaa äärealadele, kui seal ei ole kus süüa. Kui piirkonna paar toitlustuskohta kinni lähevad, kaob kogu sealne turismitoode ja suureneb töötus ehk riigilt sotsiaaltoetusi saavate inimeste hulk. Külakõrts, teeäärne kohvik ja väikelinna söökla ei ole ainult äri. Need on kohad, kus kohalik elu käib, ja töökohad, mida maal asendada ei ole. Lisaks annab maksulangetus ettevõtetele stiimuli vähendada ümbrikupalga maksmist ja tagab riigile laiema maksubaasi,” rääkis ta.

Riigikogus on juba menetluses Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud toiduainete käibemaksu langetamise eelnõu, mis tuleb loodetavasti juba õige pea ka täiskogu istungile hääletusele. Toitlustusteenuse käibemaksu langetamine on Lauri Laatsi sõnul täiendav meede vähendamaks teenuse lõpphinda ning parandamaks tarbijate ostujõudu.

The post Keskerakond annab menetlusse eelnõu langetada toitlustusteenuse käibemaks 13 protsendini appeared first on Riigikogu.

“Praeguseks oleme saanud erinevatelt osapooltelt üksteisele vastukäivaid selgitusi selle kohta, kuidas Dataselini üldse jõuti, kes ettevõttega suhtles ning milline oli Kaitseministeeriumi poliitilise ja ametkondliku juhtkonna roll. Nüüd tahame näha dokumente, e-kirju, kohtumiste materjale ja muid säilinud tõendeid, et saada aru, mis tegelikult toimus,” ütles Kovalenko-Kõlvart.

“Üks keskseid küsimusi on, mida Kaitseministeeriumi juhtkond probleemidest ja riskidest teadis ning millal sellest teada saadi,” jätkas Kovalenko-Kõlvart. “Seetõttu soovime näha ministri otsustuskoosolekute protokolle ja sinna esitatud materjale. Tahame teada, millised lepingud ja riskid ministri lauale viidi, milliseid otsuseid seal tehti ning milliseid suuniseid RKIK-ile anti.”

Komisjon soovib tutvuda ka dokumendiga, millele viitas RKIK-i endine peadirektor Magnus-Valdemar Saar. Tema väitel tegi RKIK 2025. aasta alguses ministri otsustuskoosolekule kirjaliku ettepaneku lõpetada sellisel kujul laskemoona vahendamise lepingute sõlmimine ning tagastada lepingutega katmata vahendid. Saare sõnul ei nõustunud toonane kaitseminister ettepanekuga ning otsustas vahendamisega jätkata.

“Kui selline dokument ja otsustuskoosoleku protokoll on olemas, tahame neid näha. See võimaldaks täpselt tuvastada, milliseid riske RKIK selleks hetkeks nägi, millal neist ministeeriumi juhtkonda teavitati ja millistel põhjendustel otsustati sellest hoolimata vahendamisega jätkata,” ütles Kovalenko-Kõlvart.
Keskerakonna saadiku sõnul tuleb tõsiselt suhtuda ka riigieelarve menetlemisel Riigikogu liikmetele antud eksitavasse infosse. “Saadikutele öeldi väga selgelt, et riigieelarvele riske ei võeta. Seda korrati nii 2024., 2025., aga ka 2026. aasta eelarve puhul. Nüüd teame, et see ei vastanud tegelikkusele. Küsimus on selles, miks selline kinnitus Riigikogule anti, millele see tugines ning kas parlamenti eksitati tahtlikult,” arutles Kovalenko-Kõlvart.

Komisjon soovib muu hulgas välja selgitada, kas Dataseli osas tehti sisuline taustakontroll ning kes käisid enne lepingute sõlmimist välismaal tootmisvõimekust ja tehaseid kontrollimas ning milline memo selle põhjal koostati. RKIK-i peadirektor Elmar Vaher ja vandeadvokaat Maria Pihlak tutvustavad komisjonile koostatud kronoloogiat ning seni kogutud infot lepingute sõlmimise asjaolude ja infovahetuse kohta.

The post Anastassia Kovalenko-Kõlvart: korruptsioonivastane erikomisjon läheb RKIK-i dokumentidega tutvuma appeared first on Riigikogu.

“Reformierakonna juhitud valitsus on kaotanud rahva usalduse ja käinud maksumaksja rahaga hooletult ringi,” lausus Lauri Laats. “Tekkinud mürsuskandaal on Eesti poliitilise maastiku aegade suuremaid fopaasid ning uuel kaitseministril lasub vastutus kord majja lüüa ja töörahu tagada. Kaitsevaldkonna rahastamine on olnud viimastel aastatel Eesti riigi peamine prioriteet ning lisaks India ettevõttele tehtud ettemaksetele peab meil olema ülevaate enda varudest. Riigikontrolli aruande kohaselt on meil seal suur korralagedus.”

Lauri Laats lisas, et kindlasti pööratakse tähelepanu tõsiasjale, et ilmsiks tulnud kaose alged tekkisid ajal, kui Martin Herem oli Kaitseväe juhataja. “Reformierakond on kaitsevaldkonna rahastamiseks tõstnud makse ja kärpinud toetusi, mis omakorda on halvendanud perede toimetulekut ning ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti inimestel on õigus teada, millele seda raha kulutatud on,” märkis Keskerakonna saadik.

“Loomulikult suhtume tõsiselt asjaolusse, et Martin Herem töötas viimati kaitsevaldkonnas tegutsevas eraettevõttes ning kuna tulevane minister Riigikogu valimistel ilmselt ei osale, siis on suur tõenäosus, et ta naaseb erasektorisse. Kaitsevaldkonnas liiguvad suured rahad ja võimalikud riskid tuleb eos maandada,” täpsustas Lauri Laats.

The post Keskerakond kohtub kaitseministri kandidaadi Martin Heremiga appeared first on Riigikogu.

RKIK teatas kirjalikus vastuses korruptsioonivastasele erikomisjonile, et Soraineni õigusabikulud enne menetlusi ning vahekohtu- ja Harju Maakohtu menetluses on praeguseks kokku 156 226,31 eurot. Sellele lisandub 180 000 USA dollari ehk ligikaudu 155 000 euro suurune arbitraažitasu. Seega ulatuvad teadaolevad kulud juba enam kui 300 000 euroni.

„Seejuures ei ole tegemist lõpliku summaga. RKIK-i vastusest tuleneb, et praegu ei ole võimalik hinnata, kui suureks edasised kulud kujunevad, sest pole veel selge, milliste nõuete ja vastunõuete osas menetlused jätkuvad. See tähendab, et riigi menetluskulud võivad kasvada veel märkimisväärselt,“ ütles Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Keskerakonna saadiku sõnul selgus viimasel erikomisjoni istungil, et Datasel on omalt poolt esitanud 35 miljoni euro suuruse vastunõude. “Jätkuvalt on küsimus selles, kas Datasel vaidlustab ka ettemakstud raha tagastamise ja nõuab sellele lisaks 35 miljonit eurot või seisneb vastunõue milleski muus. Ka Kaitseministeeriumi kantsler ei olnud sellest nõuest teadlik ega polnud sellega tutvunud. Arvestades selliste kohtuvaidluste keerukust, tuleb need asjaolud võimalikult kiiresti välja selgitada, et hinnata, kui suureks võivad kujuneda nii menetluskulud kui ka võimalik kahju Eesti maksumaksjale,” rääkis Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Komisjoni esimees lisas, et RKIK-i vastusest ilmneb ka oluline asjaolu Kaitseministeeriumi informeerituse kohta. “RKIK-i dokumendihaldussüsteemi andmetel koostati juba 4. juulil 2024 Kaitseministeeriumile Ukraina kaitseotstarbelise abi vahendamise teemaline märgukiri, mis viidi ministri otsustuskoosolekule. Sama aasta novembris koostati RKIK-is ja edastati Kaitseministeeriumile veel üks märgukiri, mis on kaitstud riigisaladusega.

See muudab veel olulisemaks küsimuse, mida Kaitseministeeriumi poliitiline ja ametkondlik juhtkond nende lepingute kohta tegelikult teadis. Komisjonis oleme saanud selles küsimuses erinevaid selgitusi,” märkis Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Kuna RKIK ei saa konfidentsiaalsuskohustuse tõttu dokumente edastada, lepiti kokku, et erikomisjon läheb dokumentidega tutvuma RKIK-i ruumidesse kolmapäeval, 16. septembril kell 9.00. RKIK-i peadirektor Elmar Vaher ja vandeadvokaat Maria Pihlak tutvustavad komisjonile koostatud kronoloogiat ning seni kogutud materjale lepingute sõlmimise asjaolude ja infovahetuse kohta.

Link dokumendile.

The post Anastassia Kovalenko-Kõlvart: RKIK-i probleemsete lepingutega seotud vaidluste menetluskulud on juba üle 300 000 euro appeared first on Riigikogu.

“Oleme aastaid kuulnud, kuidas Eesti inimesed ja ettevõtted peavad järjest rohkem panustama selleks, et tagada meie riigi ja inimeste julgeolek. Nüüd oleme teada saanud, et ka riigikaitse juhtimises valitsevad tõsised ja aastaid lahendamata probleemid. Kui inimestelt küsitakse julgeoleku nimel järjest rohkem raha, peab riik suutma vastutada selle eest, kuidas iga eurot kasutatakse,” ütles Lauri Laats.

Keskerakonna fraktsiooni juhi sõnul ei ole küsimus enam ühes ministris ega ühes valdkonnas. “Reformierakond on aastaid valitsust juhtinud. Selle aja jooksul on riigi võlakoormus kasvanud, tervishoius ja erihoolekandes kuhjuvad probleemid, haridusvaldkonnas valitseb ebakindlus ning regionaalpoliitika on jätnud paljud Eesti piirkonnad tagaplaanile. Nüüd näeme tõsiseid probleeme ka valdkonnas, mida valitsus ise nimetab oma kõige tähtsamaks prioriteediks – riigikaitses,” rääkis Lauri Laats.

“Peaminister ei saa lõputult peituda oma ministrite selja taha. Kui probleemid puudutavad üht valdkonda teise järel, on tegemist kogu valitsuse juhtimise probleemiga. Kaitseministri tagasiastumine ei vabasta peaministrit vastutusest,” lisas ta.

Lauri Laats nentis, et peaministril puudub rahva usaldus ja tema juhitud vähemusvalitsusel puudub Riigikogus kindel enamus. “Eesti vajab valitsust, kes suudab riiki juhtida ja oma otsuste eest vastutada. Seetõttu alustab Keskerakonna fraktsioon konsultatsioone teiste Riigikogu fraktsioonidega peaministri umbusaldamiseks,” kinnitas ta.

The post Keskerakond: kaitseministri lahkumisest ei piisa – vastutuse peab võtma ka peaminister appeared first on Riigikogu.

Lauri Laatsi sõnul jääb Keskerakonna fraktsioon kindlaks oma varem kujundatud seisukohale. “Võtsime ühiselt vastu otsuse, et me ei võta esimeses hääletusvoorus sedeleid välja. See on kõige ausam ja läbipaistvam lähenemine – vabas Eestis on Riigikogu liikmel vabadus hääletada, aga ka vabadus hääletamisest loobuda,” ütles Keskerakonna saadik.

Lauri Laats lisas, et selliselt tegutsedes ei ole võimalik Keskerakonda siduda erinevate poliitiliste kokkulepete ega tagatoa intriigidega. “Kuigi Ülle Madise kandidatuuri esitasid neli erakonda, ei ole sugugi kindel, et kõik tema kandidatuuri toetuseks allkirja andnud saadikud ka salajasel hääletusel tema taga on. Keskerakonna seisukoht on seevastu selge ja läbipaistev – meie selles määramise protsessis ei osale,” rääkis Lauri Laats.

The post Keskerakond presidendivalimistel hääletussedeleid välja ei võta appeared first on Riigikogu.

Lauri Laats kutsub kõiki Riigikogu saadikuid enne 24. augustil lõppevat kandidaadi ülesseadmise tähtaega tõsiselt kaaluma, kas praegune protsess on parim viis Eestile järgmiseks viieks aastaks riigipea valida. Keskerakonna saadiku hinnangul annaks vähemalt kahe presidendikandidaadi olemasolu võimaluse pidada laiapindsemat avalikku debatti.

“See omakorda tagaks valitavale presidendile tugevama mandaadi ning suurema kindluse täita oma põhiseaduslikku rolli kogu Eesti ja kõigi meie inimeste huvides,” ütles Lauri Laats. “Praegu on veel võimalik valida tee, mis suurendab usaldust presidendivalimiste vastu. Kutsun kõiki Riigikogu liikmeid vaatama erakondlikest kokkulepetest kaugemale ning mõtlema sellele, milline valimisprotsess oleks Eesti jaoks kõige parem.”

The post Keskerakonna saadikud andsid toetusallkirjad Tiit Landile appeared first on Riigikogu.

Keskerakond peab oluliseks, et päriselt toimuksid presidendivalimised, mitte riigipea määramine ning seetõttu on vähemalt kahe kandidaadi olemasolu demokraatia seisukohalt vajalik, lisas Mihhail Kõlvart.

“Kohtumine Tiit Landiga näitas, et tegemist on inimesega, kes suudab keerulistele küsimustele läheneda sisuliselt ja pragmaatiliselt. Rääkisime erinevatest Eesti jaoks olulistest teemadest – energeetikast, demograafiast, haridusest, majandusest ja rahvusvahelistest suhetest. Tiit Landi valmisolek nende teemade üle sisuliselt arutleda jättis väga hea mulje. Ta ei otsi ideoloogilisi vastandumisi, vaid lahendusi,” lausus Keskerakonna esimees.

Mihhail Kõlvarti hinnangul on järgmise presidendi üks olulisemaid ülesandeid taastada usaldust Eesti ühiskonnas ning olla erinevate maailmavaadete ja ühiskonnarühmade ühendaja. “Eesti ühiskond on viimastel aastatel muutunud järjest enam vastanduvaks. Me vajame presidenti, kes suudab kuulata erinevaid inimesi, otsida ühisosa ja tuua ühise laua taha ka need, kelle vaated on väga erinevad. Tiit Landil on selleks eeldused olemas,” märkis ta.

Mihhail Kõlvart ütles, et Tiit Landi pikaajaline kogemus ülikoolide juhtimisel annab talle hea ettevalmistuse ka Eesti teaduse, hariduse ja innovatsiooni eest seismiseks. “Eesti konkurentsivõime sõltub väga palju sellest, kas suudame olla innovaatilised, haritud ja avatud uutele lahendustele. Tiit Land mõistab neid teemasid sügavuti ning presidendina võiks ta olla nende valdkondade tugev eestkõneleja,” märkis Kõlvart.

The post Keskerakond toetab presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri appeared first on Riigikogu.

Lauri Laats tõi välja, et negatiivse hinnangu andis riigirahandusele ka hiljuti Eestis viibinud Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon. “Rahvusvahelised eksperdid tõid välja, et prognooside kohaselt läheb Eesti eelarve pärast käesolevat aastat veelgi rohkem tasakaalust välja ning praeguste poliitikate jätkumisel liigub riigivõlg jätkusuutmatul kursil. Selle asemel, et kriitika omaks võtta ja olukorra parandamiseks vajalikke samme astuda, süüdistab Jürgen Ligi eelmisi valitsusi ja peab enda otsuseid ainuõigeteks. See ei ole rahandusministrile kohane käitumine,” rääkis ta.

Lauri Laatsi sõnul on Eesti varsti ainus Euroopa Liidu riik, kus ei rakendata toiduainetele vähendatud käibemaksumäära. “Paraku ei ole see teadmine jõudnud kohale Reformierakonnale ja Jürgen Ligile. Eesti on Euroopa Liidus toiduainete kallinemise tempo poolest esikohal. Toidu hind on Eestis viimastel aastatel tõusnud 60% ja see on muutunud luksuskaubaks, kaubandusketid räägivad müügimahtude langusest ning poevarguste arv kasvab pidevalt. Iga nädal sulgeb ukse mõni tunnustatud restoran, kuid Jürgen Ligi ei soovi toiduainete käibemaksu teemat isegi arutada,” kritiseeris Lauri Laats.

Lauri Laats tuletas meelde, et rahandusminister peab teenima riiki ja tema inimesi, mitte suruma üleolevalt peale oma poliitilisi tõekspidamisi. “Jürgen Ligi väljaütlemised näitavad täielikku arusaamatust inimeste ja ettevõtete tegelikest probleemidest. Paljud tema kommentaarid tekitavad paratamatult küsimuse, kui adekvaatselt minister toimuvat hindab. Näiteks soovitus mitte vaadata tankla poole ja ise hindadega hakkama saama, ning väide, et toiduainete hindade langetamine oleks rumal otsus, tekitavad pehmelt öeldes hämmingut,” rääkis Keskerakonna aseesimees.

Umbusaldusavaldusele on alla kirjutanud Isamaa, EKRE ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud ning fraktsioonitutest saadikutest Peeter Ernits, Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Ester Karuse, Ants Frosch, Jaak Aab, Tanel Kiik, Züleyxa Izmailova, Henn Põlluaas, Andre Hanimägi, Leo Kunnas, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Varro Vooglaid ja Kalle Grünthal.

The post Riigikogu opositsioon andis üle umbusaldusavalduse Jürgen Ligile appeared first on Riigikogu.