Opositsioonierakondade fraktsioonide esimehed nentisid nõupidamisel, et rahandusminister on olnud oma töös vastutustundetu. “Eesti riigi eelarvestrateegia näeb ette riigivõla hüppelist kasvu, mis 2029. aastaks tõstab selle teenindamiseks vajaliku intressimaksed praeguselt 184 miljonilt eurolt 464 miljoni euroni. Riigivõlg kasvab neljal aastal kokku 7,7 miljardi euro võrra ehk praeguselt 9,7 miljardilt eurolt 17,5 miljardi euroni. Selleks, et Eesti riik saaks toimida, peame jooksvate kulutuste katteks laenu võtma. Oleme sattunud võlaspiraali, millel on karmid tagajärjed,” lausus Lauri Laats.

Lauri Laatsi sõnul ütles Jürgen Ligi vähem kui kaks aastat tagasi, et riigi laenukoormuse suurendamine annaks eelarvedefitsiidile ainult hoogu juurde. “Lühinägelike ja populistlike otsuste huvides on Reformierakond unustanud igasugu põhimõtted ning riigi rahakotiga käiakse ümber äärmiselt hooletult. Jürgen Ligi ei tohi rahandusministrina jätkata!” rääkis ta.

Link uudisele: Opositsioonierakonnad annavad Kristen Michalile nädal aega Jürgen Ligi ametist vabastada

Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et ühes kohtuasjas näitas kaebaja e-häält andes eksperimendiga ära, et häält on võimalik nakatada viirusega, mis suudab häält seejärel märkamatult muuta. “Riigikohtu hinnangul ei rikutud kaebaja õigusi, sest kaebaja nakatas hääle viirusega ise. Aga asjaolu, et selline võimalus iseenesest eksisteerib, jäeti tähelepanuta. Vandeadvokaat Paul Keres on kehtivat korda tabavalt kirjeldanud – Riigikohtu seisukoht on selline, et kui näiteks naabri häält on võltsitud, siis on see ainult naabri mure, olgugi et hääletustulemused ja minu hääle mõju sõltub sellest otse,” rääkis ta.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart juhtis tähelepanu, et sellele kitsaskohale viitas ka OSCE/ODIHR oma eelmisel aastal avaldatud raportis. “Justiitsministeerium koos Riigi valimisteenistusega on lubanud tulla valimisseaduse muudatuste paketiga välja, kuid siiamaani pole seda tehtud,” märkis parlamendisaadik. “Eelnõu eesmärk on muuta valimised läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks ning anda kodanikuühiskonnale paremad võimalused valimisprotsesside järelevalves. Muudatus aitab muuhulgas tagada, et ka sellised rikkumised, mis eraldi võttes tunduvad väikesed, kuid võivad koos mõjutada valimistulemust, jõuaksid menetlusse ja saaksid lahendatud. Samuti aitab see ennetada probleemide kordumist, sealhulgas e-hääletamisega seotud küsimustes.”

Link uudisele: Anastassia Kovalenko-Kõlvart: häälte võltsimise kahtluse korral peab saama kaebuse esitada

Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul tuli istungil välja, et varustuskindluse eest vastutav Elering ei teadnud niivõrd olulisest tehingust midagi ning sai selle kohta infot meediast ja erikomisjoni istungit jälgides. “Arvestades, et elektripaketile on tekkinud uus tasu varustuskindluse tagamiseks, mida kogutakse 60 miljonit eurot aastas, on hämmastav, et niivõrd olulised küsimused otsustatakse saladuskatte all kitsas ringis. Eraldi väärib tähelepanu asjaolu, et Eesti Energia taotles Uus-Kiviõli kaevemahtude suurendamist 4 miljonilt tonnilt 10 miljoni tonnini juba 2019. aastal. Ent küsimus oli tükk aega lahendamata ning Keskkonnaamet andis loa mahtude suurendamiseks 2025. aasta septembri lõpus. Vähem kui kahe kuu pärast registreeriti see luba koos suuremate kaevemahtudega ümber VKG nimele.”

Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et murettekitava asjaoluna on Rahandusministeerium ja Kliimaministeerium end täielikult distantseerinud antud tehingust. “Ministeeriumid väidavad, et nad pole sellega seotud ning on jätnud sellele viidates istungile ilmumata. Samasugust taktikat kasutavad ka ministrid Andres Sutt ja Jürgen Ligi. Ilmumata jätsid ka Eesti Energia nõukogu esindajad. Kes kannab tehingu eest vastutust ja kelle huvides otsuseid langetatakse, kui väidetavalt ministeeriumid ja ministrid sellega seotud ei ole?” küsis erikomisjoni esimees. “Kuigi tehingu hind on meedias välja hõigatud, keeldutakse erikomisjonile jätkuvalt edastamast ametlikke dokumente, mis kinnitaksid, et tehingu summa oli reaalselt 15 miljonit eurot.”

Anastassia Kovalenko-Kõlvart tõi välja, et lisaks Uus-Kiviõli kaevaõiguste müügiga tegi Eesti Energia otsuse ka Narva kaevanduse sulgemiseks. “Istungil selgus, et alles mõni aasta tagasi esitati taotlus Narva kaevandusõiguste pikendamiseks, kuid mida pole siiani lõpuni menetletud. Mis vahepeal juhtus, et niivõrd lühikese aja jooksul tekkisid sellised suunamuutused?” lausus ta.

Link uudisele: Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Riigikontroll algatas kontrolli põlevkivi tehingu üle

Keskerakonna saadiku hinnangul ei ole see usutav, sest Eesti Energia nõukogus on nii Kliimaministeeriumi kui ka Rahandusministeeriumi esindajad. “Pole lihtsalt võimalik, et tehingust ei räägitud ministritele,” lisas Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

“Istungi käigus selgus ka see, et Eesti Energia nõukogu ei ole kursis tehingu oluliste üksikasjadega,” jätkas Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “Eesti Energia nõukogu esimees Anne Mere ütles, et tehing ei ole lõplik, kuna Keskkonnaamet pole kaeveõiguse luba veel ümber registreerinud ning ei pruugi seda teha. Ent Enefit Industry juhatuse esimees Lauri Karp lükkas selle ümber, öeldes, et Keskkonnaametilt saadi see luba juba novembris. Tekib küsib, kuidas otsustusprotsess toimub ning kas tõesti nõukogu ega ministrid ei tee järelevalvet?”

Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul jääb siiski mulje, et suurtehingut valmistati pikalt ette. “Viimaste aastate jooksul toimus Kliimaministeeriumi ja kaevandusloa ostnud ettevõtte VKG vahel 18 lobikohtumist, sealhulgas põlevkivi jaotuse osas. Üks kohtumine oli minister Andres Suti ja VKG juhi vahel kuu aega enne tehingu sõlmimist ning samal kuul, kui Keskkonnaametilt tuli luba kaevandusõiguse ümberregistreerimiseks. Seetõttu ei ole imestada, et ministrid Jürgen Ligi ja Andres Sutt jätsid tänasele istungile tulemata,” rääkis ta. “Ka Konkurentsiamet avaldas hämmastust, et energia varustuskindlus pannakse ohtu ja energiaettevõtete vahel pole selles osas kokkulepet. Samuti ei ole meil infot, mis saab Eesti varustuskindlusest 15 aasta pärast, kui Eesti Energia enda põlevkivivarud saavad otsa ning mida see tähendab tarbijale.”

Link uudisele: Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Eesti Energia keeldus avaldamast Uus-Kiviõli põlevkivi kaevandusõiguse tehingu hinda

Lauri Laatsi sõnul on hiljutine otsus jätta saadikupuutumatus ära võtmata tõstatanud olulisi küsimusi kehtiva regulatsiooni toimimise kohta. “Kehtiva korra kohaselt on õiguskantsleri roll taandatud sisuliselt menetluslikuks vahendamiseks võimaluseta hinnata esitatud taotluse põhjendatust või tõendite piisavust. Selline lahendus erineb varasemast praktikast, kus õiguskantsler täitis ka sisulist kontrollifunktsiooni,” selgitas ta.

Lauri Laats täpsustas, et rohkem kui kümme aastat tagasi oli korra muutmise üheks põhjuseks soov vältida menetluste takerdumist või aegumist, kuid praktika on näidanud ka teistsuguseid riske – eelkõige olukordi, kus otsus kujuneb üksnes poliitilise kaalutluse pinnalt sõltumatu õigusliku hinnanguta.

“Selleks, et otsida erakondadeülest konsensust, tuleks teemaga seotud küsimusi esmalt arutada Riigikogu vanematekogus. Leian, et õiguskantsleri sisulise rolli taastamine – vähemalt piiratud ulatuses – aitaks tugevdada menetluse kvaliteeti ning vähendada ohtu, et otsused põhinevad üksnes poliitilisel kaalutlusel,” selgitas Lauri Laats.

Link uudisele: Keskerakond: õiguskantslerile tuleb saadikupuutumatuse menetlemisel anda sisuline roll

Sünnitoetuse tõstmine on osa meetmete paketist, mis aitab Lauri Laatsi sõnul kaasa sündimuse tõstmisele. “Sündimus on püstitanud kaks aastat järjest negatiivseid rekordeid ja aastas sünnib meil nüüd alla 10 000 lapse,” ütles Keskerakonna aseesimees. “Kahetsusväärsel kombel vaatab Reformierakonna valitsus kõike seda tegevusetult pealt. Praegune olukord läheb vastuollu põhiseadusega, mis näeb ette eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eesti rahvastik kahaneb ja vananeb ning praeguste trendide jätkudes tõusevad päevakorda eksistentsiaalsed küsimused.”

Lauri Laatsi sõnul kehtib praegune sünnitoetus 320 eurot juba 15 aastat ega ole tõusnud elukallidusega kooskõlas. “Eesti on viimased paar aastat olnud üks kiirema inflatsiooniga riik Euroopas ning see asjaolu on olulisel määral mõjutanud inimeste toimetulekut. Peredel puudub tuleviku osas kindlus ja see on negatiivselt mõjutanud meie iivet,” märkis Lauri Laats.

Lauri Laats täpsustas, et täiendav kulu sünnitoetusele kasvab maksimaalselt 8 miljoni euro võrra.

Link uudisele: Keskerakond: lisaks Tallinnale tuleb sünnitoetus tõsta 1000 euroni terves Eestis

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme lisas, et otsevalimised suurendavad inimeste otsest osalust riigielus, tugevdavad presidendi demokraatlikku mandaati ning lähendavad riiki ja rahvast. “Leiame, et presidendi valimise õigus peaks kuuluma rahvale. Ka avaliku arvamuse küsitlused on aastaid näidanud tugevat ja stabiilset toetust presidendi otsevalimisele, mis viitab ühiskondlikule ootusele muuta senist korda. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on presidendi otsevalimisi järjepidevalt toetanud ning esitanud vastavasisulisi algatusi ka varem. See punkt on olnud algusest peale ka EKRE programmis,” rõhutas Martin Helme.

Eelnõu kohaselt võib presidendikandidaadi üles seada vähemalt 10 000 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Kandidaatide registreerimine algab 60 päeva enne valimispäeva ja lõpeb 40 päeva enne valimispäeva. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest. Kui ükski kandidaat ei saavuta nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Teises voorus osutub valituks kandidaat, kes saab enam hääli. Häälte võrdsuse korral eelistatakse vanemat kandidaati.

Lisaks Keskerakonna ja EKRE saadikutele on eelnõule allkirja andnud Riigikogu fraktsioonitud saadikud Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Kalle Grünthal ja Leo Kunnas.

Link uudisele: Keskerakond ja EKRE taotlevad presidendi otsevalimisi

“Riiklikult rahastatavate majandusuuringute ja -analüüside teostamine ning neid läbi viivad ametiasutused peavad olema poliitiliselt sõltumatud,” rõhutas korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “Olukord, kus rahandusminister Jürgen Ligi surve tulemusel hakkab ligi 30 aastat uuringuid läbi viinud Konjunktuuriinstituudi asemel analüüside eest vastutama Statistikaamet, näitab, et tulemusi üritatakse endale soodsas suunas näidata.”

Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul puudub Statistikaametil sääraste uuringute tegemiseks nii metoodika kui ka varasem kogemus. “Nii peaminister Kristen Michal kui ka rahandusminister Jürgen Ligi on Konjunktuurinstituudi tulemusi korduvalt avalikult kritiseerinud, sest reaalse olukorra kirjeldus majanduslangusest neile ei sobinud. Lisaks teatas rahandusminister avalikult sellest, et Konjunktuurinstituut enam uuringuid ei teosta enne seda, kui hanke tulemused olid teada. See tekitab küsimuse, kas hankeprotsessi on poliitiliselt mõjutatud, et tagada endale sobivamad uuringud,” rääkis Keskerakonna saadik.

Asjaolu, et koalitsiooni saadikud ei soovinud majandusuuringute sõltumatust avalikult arutada, näitab Anastassia Kovalenko-Kõlvarti hinnangul ilmekalt seda, et teema on nende jaoks tundlik. “On kahtlus, et Statistikaamet pakub teenust kallimalt kui pikaajalise kogemusega Konjunktuuriinstituut. Kuid seda infot keeldub Statistikaamet korruptsioonivastasele erikomisjonile saatmast. Lisaks jättis rahandusminister ning ministeeriumi ja Statistikaameti esindajad komisjoni istungile ilmumata,” rääkis Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et sõltumatute ametite survestamine ja mõjutamine ministri või poliitikute poolt on poliitiline korruptsioon.

Link uudisele: Anastassia Kovalenko-Kõlvart: riiklikud majandusanalüüsid on langenud poliitilise surve alla

Keskerakonna fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi sõnul on avalduse eesmärk tagada Eesti elanikele taskukohane elekter ning tõsta Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõimet, mille langus on muutumas struktuurseks probleemiks. “Selleks tuleb tühistada ETS 2, mis laiendab CO₂-kvootide süsteemi hoonete ja maanteetranspordi kütustele, tõstes bensiini ja diislikütuse hinda,” lausus Lauri Laats. “Kõrged energiahinnad, mille oluline komponent on süsinikuheite hinnastamine, mõjutavad negatiivselt Euroopa ettevõtete tootmiskulusid, investeerimisvõimekust ning töökohtade säilimist. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted on juba suunanud investeeringuid väljapoole Euroopa Liitu piirkondadesse, kus energiahind on madalam ning regulatiivne keskkond prognoositavam.”

Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder lisas, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem on oma praegusel kujul muutunud jätkusuutmatuks. “Süsinikukvootide süsteem on oma olemuselt bürokraatlik ja avatud turuosaliste spekulatsioonidele. Selline olukord suurendab ebakindlust ja kahjustab Euroopa ettevõtluskeskkonna stabiilsust. Ehk lihtsalt öeldes, see pole jätkusuutlik ning tuleb ümber vaadata,” selgitas Helir-Valdor Seeder.

Avalduse eelnõu kohaselt teeb Riigikogu Euroopa Komisjonile ettepaneku algatada järgmised muudatused:
1) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi reformimine selliselt, et asendada senine turupõhine hinnakujundus fikseeritud heitmetasu süsteemiga, kus tasu oleks prognoositav, mõõdukas ning arvestaks Euroopa Liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet;
2) ETS 2 süsteemi tühistamine, arvestades selle prognoositavat mõju eluaseme- ja transpordikuludele ning sotsiaalsele stabiilsusele liikmesriikides;
3) kujundada Euroopa Liidu CO₂ hinnastamise raamistik selliselt, et see oleks kooskõlastatav ja läbiräägitav teiste suurte majanduspiirkondadega, vältimaks Euroopa ettevõtete konkurentsikahju ja süsinikuleket.

Link uudisele: Keskerakond, Isamaa ja fraktsioonitud saadikud taotlevad Euroopa Komisjonilt CO₂-meetme muutmist ning ETS 2 süsteemi tühistamist

“Praegune süsteem ei arvesta maksuvõime erinevusi ning toob kaasa olukorra, kus kõrgema sissetulekuga inimesed panustavad protsentuaalselt samas mahus kui madalama sissetulekuga inimesed,” jätkas Keskerakonna saadik. “ÜRO, OECD ja Euroopa Komisjon on korduvalt rõhutanud vajadust progressiivsete maksumeetmete järele, mis toetaksid sotsiaalset sidusust ja võimaldaksid jätkusuutlikku riigirahandust. Ka Eesti Pank ja Rahandusministeerium on juhtinud tähelepanu vajadusele leida uusi ja õiglasemaid maksutulusid olukorras, kus rahvastik vananeb ja avalike teenuste rahavajadus kasvab.”

Samuti teeb Keskerakond Vabariigi Valitsusele ettepaneku langetada toiduainete käibemaksu 9 protsendile. “Olukorras, kus Eesti majandus seisab paigal ja hinnad jätkavad kasvamist, on inimestel üha keerulisem lubada endale kvaliteetset toitu. Sellest, et kodumaine toidutootmine kiratseb ja inimesed eelistavad odavat importkaupa, on tingitud ka neljapäevane põllumeeste protestiaktsioon,” rääkis Andrei Korobeinik.

“Reformierakonda kuuluv rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann otsustas hiljuti, et 100 000 allkirjaga petitsioon, mis nõudis toiduainete käibemaksu langetamist, tuleb visata prügikasti ega lubanud seda saata Riigikogu täiskogu istungile hääletamiseks,” meenutas Andrei Korobeinik. “Keskerakond on teist meelt, sest Eestis on toidukaupade käibemaks 24 protsenti, mis on Euroopa võrdluses üks kõrgemaid. Enamikus teistes riikides kehtib toidule oluliselt madalam maksumäär või eraldi soodusmäär, et hoida esmatarbekaupade hinnad inimestele kättesaadavamad.”

Link uudisele: Riigikogu arutab täna astmelise tulumaksu kehtestamist ja toiduainete käibemaksu langetamist