Eelnõu eesmärk on tagada tavatarbijatele bensiin 95 ja diislikütuse kättesaadavus hinnaga kuni 1,40 eurot liitri kohta. Algatajate hinnangul on kütusehindade tõus suurendanud oluliselt inimeste igapäevaseid kulutusi ning avaldab laiemat mõju majandusele.

Eelnõu kohaselt tehakse valitsusele ülesandeks töötada välja õiguslikud lahendused, mille järgi bensiin 95 ja diislikütuse maksimaalne hind Eesti numbrimärgiga sõiduki tankijale oleks 1,40 eurot liitri kohta; kütusemüüjate kasumimarginaal ei ületaks 10 protsenti; juhul kui kasumimarginaal langeb alla 5 protsendi, kompenseerib riik puudujääva osa tegevustoetusena.

Lisaks nähakse ette, et kuluarvestuse ja kasumimarginaali õigsust kontrollib Konkurentsiamet, kelle roll on tagada meetme läbipaistvus ning vältida võimalikke kuritarvitusi.

Eelnõu rõhutab vajadust tasakaalustada tarbijate kaitse ja turu toimimine, et vältida olukorda, kus kütusemüük muutub ettevõtjatele kahjumlikuks ning põhjustab tarnehäireid või tanklavõrgu vähenemist.

Valitsusel tuleb eelnõu kohaselt esitada vajalikud õigusaktid ühe kuu jooksul pärast otsuse jõustumist. Samuti peab valitsus hakkama esitama iga kolme kuu järel majanduskomisjonile ülevaadet kavandatud ja rakendatud meetmetest ning nende mõjust kütusehindadele, riigieelarvele ja konkurentsiolukorrale.

Meetme eesmärk pakkuda inimestele hinnakindlust ning leevendada kütusehindade tõusust tulenevat survet nii kodumajapidamistele kui ka ettevõtlusele.

Eelnõu andis sisse EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets.

Link uudisele: EKRE tegi valitsusele ettepaneku määrata kütusele hinnalagi 1,40 eurot liitri kohta

Eelnõu kohaselt lisatakse tulumaksuseadusesse säte, mille järgi peavad residendist krediidiasutused ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalid tasuma lisaks kehtivale tulumaksu avansilisele maksele täiendavat maksu. Täiendav makse moodustab 50% netointressitulust selles osas, mis ületab varasema kolme aasta kvartalite keskmist taset enam kui poole võrra.

Muudatuse eesmärk on vähendada olukordi, kus pangad kannavad intressimäärade tõusu kiiresti üle laenuvõtjatele, kuid viivitavad hoiuste intresside tõstmisega. Selline praktika on viimastel aastatel toonud pankadele märkimisväärseid lisakasumeid, samal ajal kui leibkondade finantskoormus on kasvanud.

Eelnõu algatajate hinnangul aitab täiendav maks motiveerida panku kujundama tasakaalustatumat intressipoliitikat, parandada hoiustajate olukorda kõrgemate intressimäärade kaudu, tuua riigieelarvesse täiendavat maksutulu.

Prognooside kohaselt oleks sarnane maksumeede võinud juba 2024. aastal tuua riigieelarvesse ligikaudu 130–140 miljonit eurot. Seetõttu peab EKRE vajalikuks luua püsiv regulatsioon, mis tagaks, et erakorraline kasum jaguneb õiglasemalt ühiskonna kasuks.

Eelnõu toob kaasa riigieelarve tulude suurenemise.

Eelnõu andis sisse EKRE fraktsiooni saadik Rain Epler, eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.

Link uudisele: EKRE: pankade erakorraline kasum tuleb maksustada

See vajadus tuleneb tõigast, et Vene-Ukraina sõja kõrvalmõjuna on kasvanud riskid, milles võivad saada kahjustada Eestis elavate inimeste vara ning inimestel puudub võimalus selliste kahjude hüvitamiseks kindlustusleping sõlmida.

EKRE teeb valitsusele ettepaneku valmistada ette ja esitada Riigikogule hiljemalt 1. juuniks 2026 seaduseelnõu, millega luuakse mehhanism Ukraina-Vene sõjast tulenevate (nt Eestisse eksinud drooni, drooni osa või muu sõjalise objekti poolt tekitatud kahju) Eestis elavate inimeste varale tekkinud kahjude  hüvitamiseks.

Samuti enne eelnõu koostamist analüüsida, kas eesmärgi täitmiseks parim viis on Tagatisfondi uue osafondi loomine, eraldi fondi loomine sõjakahjude hüvitamiseks või muu viis.

Ettepanek on tagada sõjakahjude hüvitamiseks loodud fondi rahastamine Eestis tegutsevate kahjukindlustusseltside ning kahjukindlustusseltside filiaalide sissemaksetest ning kaaluda võimalust, et fondi rahastamises osalevad ka Eestis tegutsevad pangad, kuna nende huvides on laenu tagatiseks ja liisingu objektiks olevatele varadele tekkinud kahjude hüvitamine.

25. märtsil tabas Auvere elektrijaama korstent droon, tegemist oli juba mitmenda “eksinud” drooni intsidendiga Eestis. On teada, et Eestis tegutsevate kahjukindlustusseltside kindlustuslepingud selliseid sõjategevusega seotud kahjusid inimeste varale ei hüvita. See tähendab, et kui droon või drooni osa või muu sõjalise tegevusega seotud objekt peaks kahjustama inimese kodu, autot või muud vara, puudub kannatanul võimalus kahjude korvamiseks hüvitist saada.

Käesoleva eelnõu eesmärk on kohustada Vabariigi Valitsust leidma kiire ja toimiv lahendus, et hüvitada Vene – Ukraina sõjast tulenevad võimalikud varakahjud Eestis elavatele inimestele.

Eelnõu esitas Riigikogu EKRE fraktsiooni saadik Rain Epler.

Link uudisele: EKRE soovib, et valitsus leiab lahendused Eesti elanike vara hüvitamiseks, mis tekivad Vene-Ukraina sõja tõttu

Eelnõu lähtub eesmärgist suurendada avaliku võimu teostamise läbipaistvust, laiendades huvide deklaratsioonis avaldatavate andmete ringi nii, et see hõlmaks lisaks majanduslikele huvidele ka deklarandi organisatsioonilisi kuuluvussuhteid ning võimalikku muu riigi kui Eesti Vabariigi kodakondsust. Selline regulatsioon aitab avalikkusel paremini mõista avaliku võimu teostajate tausta ning hinnata võimalikke huvide konflikte või muid tegureid, mis võivad mõjutada nende hoiakuid ja otsuseid avaliku võimu teostamisel.

Eelnõu valmistas ette Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid.

Link uudisele: EKRE soovib suurendada avaliku võimu teostamise läbipaistvust

See vabastaks Eesti ettevõtted saastekvootide ostmisest, mille eesmärk on ohjeldada energia- ja tööstustegevuse hinnatõusu.

“Euroopa konkurentsivõime väheneb katastroofilise kiirusega, kuid ELi otsustusprotsess on nii kohmakas, et iga riik peab ise samme astuma, et tagada oma tööstuse ja energiasektori ellujäämine,” kommenteeris EKRE esimees Martin Helme.

„Kohtudes Euroopa tööstusjuhtidega ütlesid Saksamaa ja Itaalia hiljaaegu vägagi otse, et kogu see CO2  kvoodikaubanduse süsteem tuleks ära kaotada või seda väga tõsiselt reformida,“ lausus Rain Epler eelnõud üle andes.

„Euroopa Liidu rohepööre, mis on algusest peale olnud majanduslikult hukutav ning keskkonnakaitse seisukohast küsitav ideoloogiline ja enesehävituslik poliitika, on jõudnud tupikusse. See poliitika on põhjustanud tootmiskulude ja energiahindade järsu tõusu, ettevõtete sulgemise, töökohtade kadumise ning tööstuse massilise väljarände. Tulemuseks on Eesti ja kogu Euroopa konkurentsivõime järsk langus, mis ohustab meie majanduse jätkusuutlikkust, investeeringuid ja inimeste elatustaset,“ seisab eelnõu seletuskirjas. „Euroopas on juba hulk riike avalikult nõudnud heitkogustega kauplemise süsteemi reformimist või täielikku kaotamist, kuna see mehhanism on osutunud ebaefektiivseks, ülemääraselt bürokraatlikuks ja majandust hävitavaks. Eestil kui väikesel, dünaamilisel ja paindlikul riigil on võimalus ning kohustus astuda kiireid samme oma majanduse päästmiseks. Me peame prioriteediks seadma Eesti ettevõtete, töökohtade ja konkurentsivõime säilimise.“

Olulisimad mõjud avalduvad eelnõu rakendumisel majanduses, ettevõtete konkurentsivõimes ja riigi halduskoormuses.

Kui kavandatav seadus heaks kiidetakse, jõustuks see 1. jaanuaril 2027, rõhutades Eesti strateegiat majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks ELi keskkonnapoliitika kontekstis.

Link uudisele: EKRE esitas seaduseelnõu, millega kaotatakse CO2  kvoodikaubanduse süsteem

EKRE teeb ettepaneku teha eelnõus järgmised muudatused, et näidata, kust on võimalik raha ära võtta ja kokku hoida:

*Vähendada 174 143 120 euro võrra riigieelarve vahendeid kliimaministeeriumi valitsemisalal Rail Balticu projektilt. Selle eesmärk on tagada riigieelarve vahendite mõistuspärasem ja tulemuslikum kasutamine Eesti sisese taristu arendamiseks. Projekti praegune kulukus, ebaselge majanduslik tasuvus ja puudulik kaubaveo perspektiiv ei õigusta miljarditesse ulatuvaid investeeringuid, eriti olukorras, kus riigil puuduvad piisavad vahendid oluliste kodumaiste ühenduste – nagu neljarealised maanteed Tallinn–Tartu ja Via Baltica suunal – väljaarendamiseks. Raha suunamine Rail Balticu asemel Eesti teedevõrgu ja regionaalsete ühenduste parandamisse toetaks otsesemalt majanduse elavdamist ja ettevõtluse arengut. Arvestades, et Rail Balticu keskkonnamõjud ja pikaajalised majandusriskid on jäänud põhjalikult hindamata, on põhjendatud projekti rahastuse vähendamine kuni seniste kulude ja kasude sõltumatu analüüsi läbiviimiseni.

*Vähendada 44 534 000 euro võrra eelnõu riigieelarve vahendeid samuti kliimaministeeriumi valitsemisalal taastuvenergia osakaalu suurendamise rahastuses, et riiklikud energiapoliitika kulutused oleksid läbipaistvad, proportsionaalsed ja tasakaalus teiste avalike huvidega. Praegune praktika, mille kohaselt taastuvenergia arendust käsitletakse automaatselt „ülekaaluka avaliku huvina“, on õiguslikult ja sisuliselt problemaatiline, sest eirab kohalike kogukondade, looduskeskkonna ja alternatiivsete lahenduste kaalumist. Nii õiguskantsler kui ka mitmed kodanikuühendused on rõhutanud, et ükski avalik huvi ei saa põhiseaduslikult olla teistest tähtsam ilma konkreetse sisulise kaalumiseta. Tulevased investeeringud ei saa olla üksnes formaalsete eesmärkide täitmised arendajate huvides.

*Vähendada 11 468 000 euro võrra taas kliimaministeeriumi valitsemisalal kliimamuutuse programmis.

Muudatusettepaneku eesmärk kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise rahastuse vähendamiseks on tagada, et riigi ressursse kasutataks teaduspõhiselt ja majanduslikult otstarbekalt, mitte ideoloogiliste suundumuste alusel. Praegune kliimapoliitika on muutunud ülemäära kalliks ja vähetõhusaks, keskendudes peamiselt süsihappegaasi kvoodimajandusele ning subsiidiumidele, mille tegelik mõju kliimale on marginaalne, ent majanduslik koormus ettevõtetele ja tarbijatele suur. Kliimameetmete ülemäärane rahastamine moonutab energiaturgu, pärsib konkurentsivõimet ja suunab ressursid eemale Eestile strateegiliselt olulisematest valdkondadest, nagu energeetiline iseseisvus, infrastruktuur ja teadusarendus. Seetõttu on mõistlik vähendada kliimapoliitika kuluridasid seni, kuni pole selgunud nende programmide tegelik tõhusus ja positiivne mõjule Eesti majandusele ning elanike heaolule.

*Vähendada 36 840 000 euro võrra Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi.

Riigieelarvesse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on täna.

Link uudisele: EKRE riigieelarve muudatusettepanekud hoiaksid kokku ligi 270 miljonit eurot

Selle otsuse on ajendiks on Riigikogu aseesimehe Arvo Alleri 17.09.2024 esitatud taotlus ODIHRile Eesti elektroonilise valimissüsteemi hinnanguks.

ODIHR teavitas 13. jaanuaril välisministeeriumit kolmeliikmelise ekspertmissiooni käivitamisest, mille juhteksperdiks Ardita Driza Mauer, paludes välisministeeriumi abi kohtumiste korraldamisel Eestis, sh Riigikogu juhatuse ja põhiseaduskomisjoni liikmetega ning fraktsioonide esindajatega, samuti valimiskomisjoni ja valimisteenistusega, õiguskantsleri ja riigikohtuga ning mitme teise ametiasutuse ning valitsusvälise organisatsiooni ja eksperdiga, teatas välisministeeriumi Rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste osakonna OSCE lauaülem Airi Alakivi.

ODIHR kaalus ka Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni kaasamist hinnangu koostamisse, kuid konsultatsioonide tulemusel otsustati seda antud hetkel mitte teha.

ODIHRi poolt sõnastatud üldeesmärgiks on kujundada Eesti e-valmiste süsteemi õiguslik hinnang koos soovitustega.

Riigikogu aseesimees Arvo Aller (EKRE) taotles oma mullu septembris saadetud kirjas OSCE-lt hinnangut e-valimiste süsteemile, Riigikogu ülejäänud juhatuse liikmed (Lauri Hussar ja Tooms Kivimägi) ei olnud nõus seda eelnõud istungite saali parlamendi ette saatma.

Kuigi pöördumisel oli algselt all nõutud 21 allkirja, jäi pärast Reformierakonnaga liitunud Alar Lanemani allkirja tagasivõtmist sinna üks allkiri vähem. Siiski on õigus ka Riigikogu juhatuse liikmel eraldi pöörduda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) poole taotlusega hinnata Eestis kasutatava e-valimiste süsteemi vastavust demokraatlike valimiste põhimõtetele. Ja seda õigust EKREt esindav Riigikogu juhatuse liige Arvo Aller ka kasutas.

Ühtlasi taotles Aller oma pöördumises, et e-valimiste kriitilise hindamise protsessi kaasataks ka riigiõiguse asjatundjatest moodustatud Euroopa Nõukogu komisjon “Demokraatia õiguse kaudu”, mida tuntakse ka Veneetsia komisjoni nime all.

Varem on ODIHR olnud e-valimiste süsteemi suhtes kriitiline. Muu hulgas toodi 2023. aasta Riigikogu valimiste järgselt esile, et Eestis tuleks teha pingutusi e-valimiste usaldusväärsuse suurendamiseks.

Link uudisele: OSCE/ODIHR otsustas käivitada ekspertmissiooni Eesti e-valimiste uurimiseks

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitaski täna otsuse eelnõu Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamiseks Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks.

Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul ei ole Nordica pankrot olnud vältimatu, vaid meie rahvuslik lennufirma hakkas alla käima siis, kui Reformierakond 2021. aasta alguses võimu üle võttis ja praegune peaminister Kristen Michal oli majandusminister.

„Kahtlustame, et see on olnud teadlik tegevus ja eesmärk on olnud riiklik lennufirma auti mängida, et keegi saaks selle soodsalt erastada, ja seejuures jääksid kulud maksumaksjale,“ lausus Helme.

Komisjoni ülesandeks on selgitada välja, miks riik ei suutnud läbi viia järjepidevat kontrolli Nordica tegevuse üle ja tuvastada juhtimisvigu; selgitada välja, kas Nordica ja sellega seotud ettevõtete juhtorganite liikmed on tegutsenud vastavuses Äriseadustikus toodud nõuetele, sh. nõudele täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega; selgitada välja, kas vastutava ministeeriumi ja selle ametnike tegevus on peale Nordicaga seotud probleemide ilmnemist 2023. aastal lähtunud Eesti Vabariigi huvidest; selgitada välja, kas juriidiliselt on võimalik ettevõtte juhtkonda panna vastutama tekkinud juhtimisvigade eest; selgitada välja, kui palju on Nordica juhtimisvead riigile täiendavalt maksma läinud ning kelle süül on need kulud tekkinud, selgitada välja, millised kulutused jäävad pankrotivara erastamisel riigi kanda.

Samuti töötada koostöös ekspertidega välja plaan Nordica ja seotud ettevõtete tegevuse lõpetamiseks viisil, mis on Eesti Vabariigi seisukohast kõige kasulikum.

Täna teatas Nordic Aviation Groupi juhatus, et lõpetatakse lennufirma tegevus ja esitatakse Nordic Aviation Group AS-i ja Regional Jet OÜ (Xfly) pankrotiavaldus.

Ettevõtte nõukogu esinaise Kadri Landi sõnul tuli teade pärast seda, kui potentsiaalne investor informeeris neid, et ei kavatse tehingu liigsete riskide tõttu erastamisega jätkata.

Link uudisele: EKRE soovib Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamist Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks

Link uudisele: Riigikogu aseesimees Arvo Aller taotleb OSCE-lt hinnangut e-valimiste süsteemile

Avalik pöördumine

Pöördume Teie kui õiguskantsleri poole seoses murega üha laieneva riigivõimu kuritarvitamise pärast, mille tunnistajaks Eesti Vabariigis paraku oleme.

1. septembril pidi Lihulasse eramaale paigaldatama mälestusmärk Nõukogude okupatsiooni vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel võidelnud ja langenud Eesti sõduritele. Nii kavatseti tähistada Eesti kaitselahingute 80. aastapäeva ning avaldada austust meestele, kelle suhtes on Eesti Vabariik jätnud kohase lugupidamise väljendamata.

Mälestusmärgi näol oli tegemist 2004. aastal Lihula kalmistult eemaldatud monumendi koopiaga, mille originaal asub praegu Lagedi muuseumis. Pärast 2004. aastal monumendi Lihulast eemaldamist tellis politsei ekspertiisi Tartu Ülikooli semiootikaprofessorilt Peeter Toropilt. Ekspertiis ei tuvastanud mälestusmärgil ühtki natsliku sümboolika tunnust:

“Kõikvõimalik SS-sümboolika on summutatud. Bareljeefil on küll rinnas rist, aga haakristi pole. Peas on mehel universaalne Saksa armee kiiver, mille kuju pole aga kaugeltki põhjus seda kohe natslikuks tunnistada. Peaks ütlema, et monumendil on hoopis välja toodud tugev Eesti aspekt. Näiteks käisel on trikoloori kujutis ja Vabadussõja risti südamiku kujutisega kraeembleem.”  [1]

1940.-1941. aastal saatis Nõukogude võim Eestis korda rea inimsusevastaseid kuritegusid. Uue Nõukogude okupatsiooni vastu seistes ei olnud Eesti meestel üldjuhul valikut, missuguses mundris seda teha. Eesti Vabariigi viimane seaduslik peaminister Jüri Uluots teatas oma raadiokõnes 7. veebruaril 1944, et pooldab Eesti meeste mobilisatsiooni Saksa sõjaväkke kui ainsat võimalust Eesti päästa:

“Ainult ühiselt ja koondatud jõul saab rahvas enda kaitset teostada. Seepärast toetan täielikult mobilisatsiooni head kordaminekut. Mõtlen, et sel viisil eestlased omaendi jõududega on vajaduse kohaselt võimelised kaitsma oma maad ja oma rahvast, oma isasid ja oma emasid, oma õdesid ja vendi, oma poegi ja tütreid.”[2]

31. augustil 2024 konfiskeeris aga PPA mälestusmärgi ajal, mil seda transporditi Lihulasse –Peterburi maantee 12. kilomeetril peatati mälestusmärki transportinud kaubik ning päästeameti kraana abil mälestusmärk konfiskeeriti. Seda tehes tugineti põhjendusele, et „monumendil on karistusseadustiku § 1511 tunnused ja on alust arvata, et monumenti võidakse püstitada avaliku eksponeerimise eesmärgil.” Siseministrit ja teisi valitsuse liikmeid oli enne operatsiooni algust sellest teavitatud, mistõttu võib eeldada, et operatsioon viidi ellu valitsuse heakskiidul.[3]

Karistuseadustiku paragrahvis 1511 lõikes 1 sätestatakse, et keelatud ja karistatav on “agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil”.[4]

Karistusseadustiku § 1511 koostamisse kaasatud vandeadvokaat Carri Ginteri väitel ei vasta politsei ja siseministri argumendid Lihula monumendi koopia konfiskeerimisel seaduses sätestatud nõuetele. Ginter osutab, et karistusseadustiku § 1511 koosseisu realiseerimiseks tuleb kõnealuseid sümboleid eksponeerida “neid tegusid toetaval või õigustaval viisil”. Samuti on Ginteri sõnul arusaamatu, kuidas sai politsei üldse transpordis oleva väidetava sümboli puhul tuvastada selel kasutamise agressiooni toetaval viisil. Ginteri järelduse kohaselt karistusseadustiku § 1511 kohast õigusrikkumist ei ole toimunud.[5]

Seega oli monumendi konfiskeerimine seadusevastane. Lisaks seondub väga tõsine küsimus PPA käitumise õiguspärasusest ka sellega, kuidas oldi üldse teadlik, kes, millal ja kuidas ausammast Lihulasse transpordib. Esineb põhjendatud kahtlus, et vastav teave saadi õigusliku aluseta jälitustegevuse kaudu.

Eelnevaga seoses palume Teilt kui õiguskantslerilt selgitust, mida peaksid kodanikud riigivõimu niisuguse kuritarvitamisega silmitsi seistes tegema. Võimalik soovitus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ei ole rahuldav, kuna kohtute käitumises on juba pikema aja vältel ilmnenud valitsuse kuritarvitusi õigustav muster, pealegi vältavad kohtumenetlused aastaid ja osutuvad ka väga kulukaks.

Olukord, kus täitevvõim rikub aina süveneva karistamatuse tundega kehtivat õigust, teades et kodanikel puuduvad tõhusad võimalused oma õigusi kaitsta ning seetõttu ei kaasne võimu kuritarvitustega mingit vastutust, on omane mitte õigusriigile, vaid diktatuurilistele režiimidele. Niisuguste mustrite süvenemine Eesti Vabariigis on äärmiselt kahetsusväärne ning nõuab õigusriigi ideaali oluliseks pidades täit tähelepanu.

Muu hulgas taotleme, et algataksite õiguskantslerina karistusseadustiku paragrahvi 1511 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, kuna on vägagi küsitav, kas selle laialivalguv ja ebamäärane sõnastus, mis soosib riikliku karistusvõimu kuritarvitamist, vastab põhiseaduse nõuetele.

Tallinnas, 11. septembril 2024

Martin Helme, riigikogu EKRE fraktsiooni esimees

[1]    https://www.err.ee/423302/semiootik-torop-lihula-sammas-pole-natslik
[2]    https://dea.digar.ee/?a=is&oid=eestisona19440208&type=staticpdf&e=——-et-25–1–txt-txIN|txTI|txAU|txTA————-
[3]    https://www.err.ee/1609441211/laanemets-valitsus-oli-lihula-samba-konfiskeerimisest-teadlik
[4]    https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023010#para151b1
[5]    https://www.err.ee/1609442177/ginter-seadus-ei-keela-lihula-samba-transportimist

Link uudisele: EKRE fraktsioon nõuab õiguskantslerilt hinnangut Lihula samba asjus