Õiguskomisjoni esimehe Madis Timpson sõnul peegeldab nõusolekupõhine käsitlus paremini tänapäevast arusaama seksuaalsuhetest ning aitab viia Eesti õiguse kooskõlla ühiskondlike ootuste ja rahvusvaheliste põhimõtetega.

„Ma isiklikult pean normaalseks, et intiimsus põhineb vastastikusel soovil, mitte sellel, et teine inimene pole suutnud piisavalt vastu hakata. See ei tähenda, et iga seksuaalakt nõuaks mingit kirjalikku lepingut. Küsimus on selles, et inimene peab mõistlikult veenduma teise poole vabatahtlikus osalemises,“ ütles Timpson.

Timpsoni hinnangul ei ole tegemist üksnes karistusõigusliku muudatusega, vaid ka ühiskondliku väärtusruumi küsimusega. “Karistusõigus ei määra ainult seda, milline käitumine on karistatav, vaid väljendab ka seda, milliseid norme ühiskond õigeks peab,” sõnas Timpson.

Komisjoni ettepaneku kohaselt toimub eelnõu teine lugemine Riigikogus 3. juunil ning kolmas lugemine 10. juunil 2026.

Link uudisele: Madis Timpson: nõusolekuseadus liigub Riigikogus edasi teisele lugemisele

Edaspidi ei pea lapse vaktsineerimisega nõustuvad vanemad esitama kooliõele eraldi kirjalikku nõusolekut. 

“Vaadakem fakte. Laste vaktsineerimisega hõlmatus on Eestis kümne aasta jooksul järjepidevalt langenud. Eelmisel aastal jõudsime kriitilise tasemeni, kus ligikaudu veerand lastest ei ole saanud immuniseerimiskava kohaseid vaktsiine. Nende numbrite juures ei saa ükski vastutustundlik poliitik õlgu kehitada,” ütles Lees.

Lees rõhutas, et eelnõu ei muuda vaktsineerimise vabatahtlikku iseloomu. “Vaktsineerimine on ja jääb igaühe vabaks valikuks. Samas need pered, kes soovivad oma lapsi vaktsineerida, peavad saama seda teha võimalikult lihtsalt ja sujuvalt. Just seda käesolev muudatus teebki – kõrvaldab ebavajalikke takistusi,” sõnas Lees.

Ta lisas, et vaktsineerimisotsuse langetamisel on määrav teaduspõhine info. “Tõenduspõhine meditsiin on viimase sajandi jooksul päästnud lugematuid elusid. Kui pered teevad oma otsuseid, peavad nad saama tugineda parimale võimalikule teadusinfole, mitte sotsiaalmeedias levivale väärinfole.”

Lees juhtis tähelepanu ka sellele, et vaktsineerimise langus puudutab kogu ühiskonda. “Kollektiivne kaitse hoiab ka neid lapsi, keda ei saa tervislikel põhjustel vaktsineerida, näiteks vähilapsi või neid, kes on vaktsiini saamiseks veel liiga väikesed,” märkis Lees.

Link uudisele: Mihkel Lees: sundvaktsineerimise jutuga ei tasu inimesi hirmutada

“Eesti ettevõtjad on aastaid valjuhäälselt öelnud, et meil napib kvalifitseeritud tööjõudu. See ei puuduta ainult üksikuid sektoreid, vaid mõjutab tööstust, eksporti ja innovatsiooni tervikuna,” ütles Pillak.

Pillak viitas OSKA prognoosidele, mille kohaselt jääb Eestis igal aastal puudu ligikaudu 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat. “Ka ettevõtjad ise on öelnud, et nende esimene eelistus on palgata inimesi Eestist, kuid paraku ei jätku neid kõigis valdkondades,” lisas ta.

Seadusemuudatuse keskne osa on tööjõupuudusega tegevusalade erisuse loomine, mis suunab välistööjõu just sinna, kus puudujääk on suurim. 

Pillak rõhutas, et muudatused on sihitud ega ava ust kontrollimatule sisserändele. “See on lahendus valdkondadele, kus tööjõudu lihtsalt ei ole piisavalt. Praegu puudutab see eelkõige töötlevat tööstust ning veonduse ja laonduse sektorit,” ütles ta.

Ta lisas, et muudatused ei too Eestisse odavat tööjõudu. “Palgakriteeriumiks määratakse 80% Eesti keskmisest palgast, mis välistab odava tööjõu sissetoomise. Eesti rändepoliitika jääb kontrollituks ja sisserändekvoot ei muutu,” märkis Pillak. 

Link uudisele: Õnne Pillak: välismaalaste seaduse muudatused aitavad leevendada tööjõupuudust

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Alar Lanemani sõnul võimaldavad need muudatused arendada senisest kiiremini taristut, mis on vajalik nii riigi kaitseplaanide tõhusaks elluviimiseks kui liitlaste vastuvõtmiseks. 

„Edaspidi saab valitsus kaitseministri ettepanekul ja ohuhinnangu alusel määrata hoone riigikaitseliseks ehitiseks. See võimaldab keskenduda strateegiliselt oluliste objektide kiirele arendamisele, sealhulgas kaitsetööstuse tootmisrajatistele ja muule riigikaitseks vajalikule taristule,“ ütles Laneman. 

Laneman selgitas, et riigikaitseliste ehitiste kavandamisel vähendatakse bürokraatiat ning jäetakse ära mitmed ajamahukad etapid, mis seni ehitusprotsessi pikendasid. Näiteks tõi ta välja planeerimismenetluse ja metsateatise esitamise.

„See tähendab, et pärast vajalike lubade saamist saab ehitamisega alustada märksa kiiremini. Sama eriregulatsioon laieneb ka side- ja eelhoiatamissüsteemidele, harjutusväljadele, lasketiirudele ning sõjaväelinnakutele. Kõik see tagab, et meie olulised võimed ja üksused on valmis kiiremini, nii nagu praegune keeruline aeg nõuab,” märkis Laneman.

Lisaks tõi Laneman välja, et riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused lahendatakse edaspidi eelisjärjekorras nelja kuu jooksul, erandjuhtudel kuni kuue kuu jooksul.

„Praeguses julgeolekuolukorras on aeg kriitilise tähtsusega. Täna heakskiidetud muudatused annavad meile võimaluse tegutseda otsustavalt ja rajada vajalik taristu põhjendamatute viivitusteta,“ ütles Laneman. 

Link uudisele: Alar Laneman: riigikaitse areng muutub kiiremaks

„Iga pensioni taga on inimese elutöö ja panus meie ühiskonda. On oluline, et vanaduspõlv ei tooks kaasa ebakindlust, vaid pakuks rahu ja kindlustunnet,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak. 

Ta tõi esile, et aprillis tõusis keskmine vanaduspension 817 eurolt 860 euroni, kuid rõhutas järjepidevuse olulisust. „Pensionide tõstmine peab olema kindel ja usaldusväärne, et inimesed saaksid oma tulevikku planeerida,” sõnas Pillak. 

„Tänane mõttehommik on võimalus arutada koos ekspertidega, kuidas anda nii praegustele kui ka tulevastele pensionäridele rohkem kindlust, aga ka seda, kuidas eakad saaksid soovi korral aktiivselt ühiskonnas kaasa lüüa ning tunda end väärtustatuna igas eluetapis,” lisas ta. 

Ajakava: 

10.00 Avasõnad Reformierakonna Riigikogu fraktsioon juht Õnne Pillak

10.10 Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane „Pensioni suurus ja ostujõud aastaks 2050“

10.30 Paneeldiskussioon „Kuidas saavad eakad ühiskonda panustada?“

Osalevad Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees Ago Kokser, Tööandjate Keskliidu Tervise ja tööturu valdkonna juht Piia Zimmermann, Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar, Riigikogu Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo ning Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits.

11.15 Arutelu ja kokkuvõtted

Link uudisele: Reformierakonna fraktsioon korraldab arutelu pensioniea võimalustest ja väljakutsetest

„Äkilistele kriisidele tuleb reageerida kiiresti. Lähis-Idas puhkenud konflikt on vähendanud energiakandjate pakkumist ning tõstnud hindu maailmaturul. Aktsiisitõusude ära jätmine aitab vältida lisa hinnasurvet nii peredele kui ka ettevõtetele ning toetab majanduse vastupidavust ja konkurentsivõimet,“ ütles Akkermann.

„Ajal, kui ebakindlus ja hinnad kasvavad, on mõistlik teistes oludes tehtud otsused üle vaadata,“ lisas ta.  

Akkermann tuletas ka meelde, et alates selle aasta algusest kehtib kõigile 700 euro suurune maksuvaba tulu. “See tähendab, et inimestele jääb rohkem raha kätte – keskmise palga puhul ühe kuu palk aastas rohkem,” märkis Akkermann. 

“Täna heaks kiidetud otsusega tühistatakse 2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisimäärade tõusud mootorikütustele ehk bensiinile ja diislikütusele, kütteõlidele ning maagaasile ja elektrienergiale. See aitab hoida ära täiendava hinnatõusu nii majapidamistele kui ka ettevõtetele,” võttis Akkermann kokku. 

Link uudisele: Akkermann: aktsiisitõusude ärajätmine leevendab energiahindade tõusu mõju

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku sõnul muudab see vanemahüvitise arvestamise paindlikumaks ja parandab lastega perede majanduslikku toimetulekut. 

“Vanemahüvitis on sündimuse kasvule hästi mõjunud. Samas vajab seegi ajakohastamist. Oleme Reformierakonnas esitanud ka põhjalikumad ettepanekud, kuidas vanemahüvitise reformiga pakkuda noortele peredele rohkem kindlustunnet ja tugevdada järjestikuste sündide kaitset. Enne nende muudatusteni jõudmist on aga oluline teha ära kiiremad sammud,“ ütles Pillak. 

Pillaku sõnul sõltus seni vanemahüvitise suurus sellest, milline oli alampalk 1. jaanuaril. „See loogika on toiminud, sest alampalk on tavaliselt tõusnud aasta alguses. Ent elu on muutumises,“ märkis ta.

Ta tõi näiteks tänavuse olukorra, kus tööandjad ja ametiühingud leppisid kokku alampalga tõusus alates 1. aprillist. „Kehtiva süsteemi järgi jõuaks see tõus vanemahüvitisse alles järgmisel aastal. Nii pikk viivitus ei ole perede suhtes õiglane,“ selgitas Pillak.

„Juba mai alguses tõuseb töötasu alammääras vanemahüvitis seniselt 886 eurolt 946 euroni. See tähendab peredele 60 euro suurust lisatuge kuus,“ lisas ta.

Pillaku sõnul aitab muudatus vältida ka edaspidi olukordi, kus alampalga kokkulepe sünnib alles pärast aasta algust ning vanemahüvitise tõus jääb põhjendamatult venima.

Muudatus puudutab ligikaudu 1600 vanemahüvitise saajat.

Link uudisele: Õnne Pillak: alampalga tõus jõuab edaspidi kiiremini vanemahüvitiseni

„Tuumajaama rajamine on Eesti jaoks vajalik, sest see annab meile stabiilse ja ilmast sõltumatu elektritootmise, mis ei tekita heitmeid. See on väga oluline, kui liigume fossiilkütustelt puhtama energia suunas. Samuti aitab tuumaenergia vähendada sõltuvust kõikuvatest gaasi- ja kütuseturgudest ning tugevdab meie energiajulgeolekut ja hinnastabiilsust,” selgitas Kadastik.

Kadastiku sõnul seab eelnõu selged reeglid ka tehnoloogia valikule. “Nimelt tohib kasutada ainult lahendusi, mis on praktikas end juba tõestanud. Samuti luuakse tuumaohutuslubade süsteem ja tugev riiklik järelevalve, kus võtmeroll on sõltumatul regulaatoril ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil,” märkis Kadastik. 

“Oluline on ka see, et vastutus jääb selgelt tuumajaama rajajale ja käitajale. Nemad peavad tagama nii jaama ohutuse kui ka katma kõik kulud, mis tekivad jaama eluea lõpus. Selleks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu kogutakse jaama töö ajal raha, et hiljem oleks tagatud selle ohutu sulgemine ja jäätmete lõplik ladustamine,” sõnas ta. 

Kadastik lisas, et rahvusvahelised arengud ja Euroopa Liidu suundumused näitavad selgelt tuumaenergia kasvavat rolli, mistõttu on Eestil mõistlik teha vajalikud ettevalmistused juba praegu. “Pikemas vaates tagab tuumaenergia meile soodsa energia ning selle kasutuselevõtuks võimaluse loomine on oluline samm edasi,” rõhutas Kadastik. 

Link uudisele: Mario Kadastik: tegime sammu lähemale tuumaenergia kasutuselevõtuks Eestis

„Lugedes eelmisel nädalal Tallinna linnavalitsuse plaanist lubada 20 koolil jätkata ka järgmisel aastal venekeelse õppega, tekkis paratamatult küsimus, milleks kasutab Tallinn riigilt eestikeelsele õppele üleminekuks saadud vahendeid,” ütles Vaga. 

“Kuidas on võimalik, et Ida-Virumaa koolides minnakse eestikeelsele õppele üle kiirendatud korras, aga Tallinnale käib see reform üle jõu?” küsis ta. 

Vaga hinnangul jäi Tallinna linnapea selgitustest mulje, et praegusel linnavalitsusel puudub tugev poliitiline tahtmine eestikeelsele õppele üleminekuga tegeleda. “Ka arutelus kõlanu kohaselt soovib enamus muukeelsetest lapsevanematest panna enda lapse eestikeelsesse kooli, aga Tallinna tempo ülemineku elluviimisel ei tule nõudlusele järgi. Ebaselgeks jäi ka, kas praegu kavandatav erand, mis lubab koolidel jätkata venekeelse õppega, jääb viimaseks või on plaanis neid teha ka edaspidi,” märkis erikomisjoni aseesimees. 

“Eestikeelsele õppele ülemineku venitamise hinna maksavad kinni Tallinna lapsed ja noored, kelle emakeel ei ole eesti keel. Nii jäävad nad venekeelsesse inforuumi ning nende võimalused hariduses ja tööturul on kehvemad. Kaotajaks jääb tegelikult kogu ühiskond.”  

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni arutas avalikul istungil eestikeelsele õppele üleminekuks eraldatud eelarvevahendite kasutamist ja selle tulemuslikkust. 

Link uudisele: Kristo Enn Vaga: Tallinn läheb mugavama tempoga eestikeelsele õppele üle

“Toomas on riigikogu aseesimehe tööga suurepäraselt hakkama saanud. Ta tunneb parlamendi töökorraldust ning suudab jääda ka pingelistes olukordades väärikaks. Tema konkreetsus ning rahulik ja kaalutletud juhtimisstiil teevad temast tugeva kandidaadi riigikogu aseesimehe ametikohale,” ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak. 

Toomas Kivimägi on olnud riigikogu liige alates 2015. aastast. Varem töötas ta Pärnu linnapeana. Alates 2023. aasta aprillist on ta riigikogu esimene aseesimees. 

Link uudisele: Reformierakond esitab riigikogu aseesimehe kandidaadiks Toomas Kivimäe