„Nõusolekuseaduse põhimõte on lihtne: seksuaalsuhe peab põhinema vabatahtlikul nõusolekul. Küsimus ei ole selles, kas inimene suutis piisavalt vastu hakata, vaid selles, kas ta soovis seksuaalvahekorras osaleda. Vastutus lasub inimesel, kes algatab intiimse kontakti ja peab veenduma, et teine pool seda soovib,“ ütles Suslov.

Tema sõnul püüavad osad riigikogu opositsioonipoliitikud nõusolekupõhist käsitlust naeruvääristada juttudega allkirjastatud lepingutest või bürokraatlikust romantikast, kuid tegelikult tähendab see üksnes austust teise inimese tahte vastu.

„Enamik inimesi lähtub oma suhetes sellest põhimõttest juba praegu. Nad tunnetavad, küsivad, märkavad ja hoolivad. Seadus ei loo uut käitumisreeglit, vaid annab sellele arusaamale selgema õigusliku ja väärtusliku raami,“ märkis Suslov.

Tema sõnul ei määra seadused üksnes seda, mis on lubatud ja mis keelatud, vaid kujundavad ka ühiskondlikke norme ja hoiakuid.

„Nii nagu aastate jooksul muutus ühiskonna suhtumine perevägivalda, aitab ka nõusolekupõhine lähenemine kujundada arusaama sellest, et austus, vastutus ja teise inimese piiridega arvestamine on iga terve suhte loomulik osa. Seetõttu on selle eelnõu tähendus laiem kui üksnes muudatus karistusseadustikus,“ ütles Suslov.

Link uudisele: Timo Suslov: nõusolekuseadus ütleb, et teise inimese tahe loeb

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme ja eelnõu juhtivmenetleja Margit Sutropi sõnul on muudatuste eesmärk anda tudengitele paremad võimalused õppimisele keskenduda.

„Meie tudengid töötavad Euroopa keskmisest rohkem ning sageli mitte selleks, et endale luksust lubada, vaid selleks, et katta oma igapäevased elamiskulud. Kui õppimise kõrvalt tuleb teha peaaegu täiskohaga tööd, kannatavad õpitulemused, vaimne tervis ja lõpuks ka kogu ühiskond. Soovime, et tulevastel õpetajatel, arstidel, inseneridel ja teadlastel oleks võimalik rohkem õppimisele pühenduda,“ ütles Sutrop.

Tema sõnul kasutab õppelaenu praegu vaid ligikaudu 1800 üliõpilast aastas ehk umbes neli protsenti võimalikest laenusaajatest, mis näitab, et senine süsteem oli ajale jalgu jäänud.

Seadus toob kaasa kolm olulist muudatust. Alates 2026. aasta septembrist kaob õppelaenu taotlemisel käendaja või kinnisvaratagatise nõue. Õppelaenu kommertsintress langeb seniselt kuni kolmelt protsendilt kuni 1,5 protsendini, millele lisandub kuue kuu euribor. Samuti pikeneb õppelaenu tagasimakseperiood maksimaalselt 20 aastalt 25 aastani.

„Käendaja nõude kaotamine avab õppelaenu võimaluse ka neile noortele, kellel seni ei olnud võimalik sobivat käendajat leida. Pikem tagasimakseaeg ja soodsamad tingimused tähendavad lõpetajatele väiksemat finantskoormust tööelu alustamisel,“ märkis Sutrop.

Tema sõnul aitab seadus vähendada tarbetuid tõkkeid ning muuta kõrghariduse omandamise kättesaadavamaks.

Link uudisele: Margit Sutrop: õppelaen muutub tudengitele kättesaadavamaks

Raidma sõnul koondab seadus ühtseks tervikuks seni eraldi olnud hädaolukorda, erakorralist seisukorda ja sõjaseisukorda puudutavad seadused ning loob arusaadavama süsteemi kriisideks valmistumiseks ja nende lahendamiseks. „Inimese jaoks tähendab see eelkõige suuremat kindlustunnet, et kriisi korral teavad riik, omavalitsused ja elutähtsate teenuste osutajad täpselt, mida nad peavad tegema ning vajalik abi jõuab inimesteni kiiremini,“ ütles Raidma.

Tema sõnul on tegemist pikaajalise töö tulemusega. „Riigikaitseõiguse revisjoniga alustati juba 2015. aastal ning 2022. aastal laiendati see kogu kriisiõigusele. Käesolev eelnõu on küpsenud aastaid ning riigikaitsekomisjon arutas seda viimase kaheksa kuu jooksul kokku 15 istungil,“ märkis Raidma. 

Mati Raidma rõhutas, et viimaste aastate kogemused on näidanud vajadust vaadata riigikaitset senisest laiemalt. „COVID-19 pandeemia, Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas ja kasvavad hübriidohud on näidanud, et klassikalisest arusaamast riigikaitse olemuse kirjeldamisel ja reguleerimisel enam ei piisa. Niinimetatud tsiviilmaailm ei ole enam kaasaegses riigikaitses toetavas rollis, vaid vahetu osaleja, kelle toimevõimest ja suutlikkusest sõltub väga palju. Lai riigikaitse ei ole enam ainult deklaratsioon või projekt, vaid saab nüüd ka Eesti seadusruumis konkreetse sisu,“ ütles ta. 

Tema sõnul muudab uus seadus kriiside lahendamise loogika lihtsamaks ja selgemaks. „Praktikas tähendab see, et riigi, omavalitsuste, ametiasutuste ja ettevõtete rollid on senisest täpsemalt paigas. Omavalitsused peavad olema valmis tagama inimestele hädavajalikud teenused, nagu veevarustus, küte ja teede korrashoid, samuti toetama vajadusel evakuatsiooni korraldamist. Riigi erinevad asutused tegutsevad ühise plaani järgi ning kriitilise tähtsusega ettevõtted peavad kriisideks paremini valmistuma. See aitab vähendada segadust ja parandada koostööd olukordades, kus iga tund võib olla määrava tähtsusega,“ selgitas Raidma. 

Riigikogu väliskomisjoni liikme Eerik-Niiles Krossi sõnul on seadus süsteemkriitiliselt vajalik samm Eesti õigusruumi kaasajastamisel, et see vastaks suurenenud julgeolekuohtudele ja laiapindse riigikaitse vajadustele.

„Selle seaduse eesmärk on saavutada õigusselgus erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra oludes. Seadus suurendab Eesti kriisikindlust ja aitab tagada, et riik, omavalitsused, ettevõtted ja elutähtsate teenuste osutajad suudaksid kriisiolukordadele kiiremini ja tõhusamalt reageerida. Julgeolekuolukord Euroopas on põhimõtteliselt muutunud ning Eesti õigusruum peab vastama laiapindse riigikaitse ja aktiivse kaitsehoiaku vajadusetele. Meil ei ole luksust valmistuda eilseteks kriisideks,“ ütles Kross.

Krossi sõnul on kahetsusväärne, et osa opositsioonierakondi otsustas nii olulise eelnõu puhul jääda päevapoliitilise vastandumise juurde.

„Eriti kurvastab mind, et EKRE kõrval hääletas seaduse vastu ka Isamaa. Riigikaitse on valdkond, kus eestimeelsed jõud on alati otsinud ja leidnud ühisosa, ja proovinud vältida poliitiliste punktide noppimist. See seadus ei ole mitte kellegi erakondlik projekt, vaid mitmeaastase ühispingutuse tulemus, mille käigus vaieldi kõikvõimalike osapooltega mitu korda läbi kõik üksikasjad. Enne kolmandat lugemist äkki hakata veiderdama on karjapoisi käitumine,“ ütles Kross.

Link uudisele: Mati Raidma: Eesti saab kriisikindlamaks

“Keskmisest rohkem kohtab vaesust just üksikvanemate peredes. Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal absoluutses vaesuses 11,1% ja suhtelises vaesuses 37,9% üksikvanemaga peredest. Samuti kasvas üksikvanemaga perede vaesus kõige rohkem. Sellepärast oleme otsustanud neid aidata,“ märkis Pillak.

Pillaku sõnul väärib meelde tuletamist, et üksikvanemad teevad iga päev topelttööd. “Nad käivad tööl, kasvatavad lapsi ja kannavad üksi vastutust, mida tavaliselt jagavad kaks inimest. Keerulistel aegadel vajavad nad riigi poolt tugevamat õlga,” lisas ta. 

Samuti meenutas Pillak, et üksikvanema lapse toetust tõsteti viimati 2023. aastal, kui see kasvas 19,18 eurolt 80 euroni kuus. „Kolme aastaga on hinnatõus olnud 12,7 protsenti ning lapse keskmine ülalpidamiskulu küündib juba 592 euroni kuus. Neid muutusi arvestades on üksikvanema toetuse tõstmine 100 euroni vajalik ja vastutustundlik samm, mis aitab peredel paremini toime tulla ja laste vaesust vähendada,“ ütles ta. 

Üksikvanema toetuse tõus on planeeritud 1. septembrist 2026.

Link uudisele: Reformierakond ja Eesti 200 tegid lisaeelarvesse ettepaneku tõsta üksikvanema toetust

„Praktika näitab alati kõige paremini, kas süsteem töötab või mitte. Eilsed sõnumid olid väga selged: Eesti julgeolekupoliitika toimib. Eesti oli kaitstud ning meie investeeringud riigikaitsesse lähevad õigesse kohta,“ ütles Laneman Riigikogus peetud kõnes.

Ta rõhutas, et keerulistes olukordades on võtmetähtsusega ka liitlassuhete toimimine. „Väga oluline on see, et liitlassuhted töötavad ka raskel hetkel. Suur tänu meie kaitseväelastele ja liitlastele professionaalse tegutsemise eest,“ sõnas ta.

Riigikaitsekomisjoni liikme sõnul peab väikeriik kompenseerima piiratud ressursse kvaliteedi, nutikuse ja tervikliku lähenemisega. „Kui meil ei ole võimalik hiilata massiga, siis peame seda tegema kvaliteediga. Väikeriigi puhul ei pea 2 + 2 olema 4, vaid vähemalt 8 või 10. Kõik riigikaitse osad peavad töötama ühe tervikuna,“ ütles ta.

Lanemani sõnul ühendab julgeolekupoliitika aluste dokument üheks tervikuks ühiskonna sidususe, majandusliku julgeoleku, sisejulgeoleku, sõjalise kaitse ja rahvusvahelise tegevuse.

„Julgeolekupoliitika ei tähenda ainult sõjalist kaitset või välispoliitikat. See on laiapindne riigikaitse, kus kõik valdkonnad peavad olema omavahel seotud ja toetama üksteist,“ märkis Laneman.

Ta tõi esile ka dokumendi põhjaliku ettevalmistusprotsessi ning märkis, et selle koostamine oli hästi juhitud ja sisuline. „Arutelud olid pikad ja kohati emotsionaalsed, kuid tulemus on seda väärt. Tänased arengud annavad esimesed kinnitused, et dokument on kooskõlas reaalse eluga ja toimiv,“ ütles ta.

Link uudisele: Alar Laneman: Eesti julgeolekupoliitika toimib ja eilne kinnitas seda

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ja Riigikogu liige Margit Sutrop rõhutas avasõnades, et tehisaru ei ole enam kauge tulevikutehnoloogia, vaid juba praegu hariduse igapäevaelu osa.

„Hariduses on praegu kõige olulisem küsimus, kuidas kasutada tehisaru nii, et inimene ei muutuks väiksemaks, vaid suuremaks,“ sõnas Sutrop.

Riigikogu kõrghariduse toetusrühma ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostöös korraldatud seminar tõi kokku hariduse, teaduse ja eetika valdkonna eksperdid, et arutada, kuidas tehisaru muudab õppimist, õpetamist ja teadmiste loomist ning milliseid võimalusi ja vastutust see haridussüsteemile kaasa toob.

TI-Hüpe SA tegevjuht Ivo Visak andis ülevaate sellest, kuidas uus haridusprogramm on üles ehitatud ning kuidas õpetajad ja õpilased on selle vastu võtnud. Tartu Ülikooli kaasprofessor Jaan Aru arutles, kas ja kuidas TI-Hüppe õpirakendus arendab õpilaste õpioskusi. Margit Sutrop, Katrin Laas-Mikko, Liina Kamm ja Andra Siibak tutvustasid Tartu Ülikooli eetikakeskuse läbi viidud TI-Hüppe haridusprogrammi analüüsi esmaseid tulemusi, tuues välja kümme suuremat riski, mille maandamisega tuleb Eestis teadlikult tegeleda. Tartu Ülikooli professor Veronika Kalmus ja kaasprofessor Dagmar Kutsar kirjeldasid uuringute põhjal konteksti, kuhu tehisaru laiem kasutus asetub – muu hulgas noorte süvenevat üksindustunnet ja kalduvust tehisaru antropomorfiseerida.

Seminarilt jäi kõlama küsimus, kuidas õpetada olukorras, kus masinad suudavad ära teha suure osa ülesannetest, mida seni on õpilastele antud. Sutropi sõnul ei saa hariduse eesmärk olla üksnes testitulemuste parandamine või tööturuks valmistumine.

„Haridus ei saa piirduda ainult teadmiste ja tööturuks ettevalmistamisega, vaid peab arendama inimeste võimet lahendada probleeme, mõista maailma, väärtustada maailma, eetiliselt arutleda ja maailmas vastutustundlikult tegutseda,“ ütles Sutrop.

Riigikogu liige ja teadlane Mario Kadastik võrdles tehisaru terava kööginoaga: hea tööriist võib oskusliku kasutaja käes olla väga võimekas, kuid valesti kasutades ohtlik.

„Tehisaru peaksid inimesed kasutama selleks, et oma tööd tõhustada, mitte selleks, et mõtlemine täielikult masinale üle anda,“ sõnas Kadastik. Tema hinnangul ei ole kooli eesmärk „toppida lapse sisse võimalikult suur kogus teadmisi faktide näol“, vaid arendada võimet analüüsida, luua seoseid ja lahendada probleeme.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõi esile, et suurim risk ei seisne mitte tehnoloogias endas, vaid selles, kui haridus jääb muutustele pelgalt reageerima.

„Tehisaru mõjutab meie mõtlemisvõimet rohkem kui senised tehnoloogiad,“ rõhutas Kallas. Tema sõnul ei ole Eesti eesmärk lihtsalt anda õpilastele uusi tööriistu, vaid mõista sügavamalt, kuidas tehisaru mõjutab õppimist ja mõtlemist.

„Meil ei ole veel Eestis vastuseid, aga me julgeme minna sellele teele, teades, et kui me mitte midagi ei tee, siis on riskid palju suuremad,“ sõnas minister.

Eesti.ai tiimi juht Kirke Maar rääkis, mida Eesti riik teeb selleks, et Eesti inimeste tehisarualane kirjaoskus kasvaks.

Mitmed esinejad tõid välja, et tehisaru kiire areng sunnib ümber mõtestama ka akadeemilise aususe ja hindamise küsimused. Kui tekstide, kokkuvõtete ja analüüside loomine muutub sekundite küsimuseks, peab muutuma ka viis, kuidas õppimist hinnatakse.

Aruteludest jäi kõlama, et hariduse keskmesse tõusevad järjest enam kriitiline mõtlemine, allikakriitika, loovus ja väärtuspõhine otsustamine. Need on oskused, mida ei saa lihtsalt masinale delegeerida. Fookus liigub senisest enam õppimise protsessile, arutlemisoskusele ja võimele oma mõtteid põhjendada.

Seminaril rõhutati, et tehisaru kasutamine hariduses vajab nii julgust kui ka ettevaatlikkust. Tehnoloogia võib õppimist toetada, kuid selle kasutamine peab olema seotud selgete hariduslike eesmärkide, õpetajate toetamise, õpilaste privaatsuse kaitse ning inimliku ja eetilise vastutusega.

Seminari saab järele vaadata SIIT. 

Link uudisele: Riigikogu ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse ühisel seminaril arutati tehisaru mõju haridusele: inimlikud oskused muutuvad üha olulisemaks

“Riigikaitse algab valvatud ja kaitstud piirist. Kaasaegne ja hästi turvatud piir on osa laiapindsest riigikaitsest,” ütles Akkermann. 

Tema sõnul eraldatakse lisaeelarvega Siseministeeriumile idapiiri väljaehitamiseks 17 miljonit eurot. „Kokku tehakse 2026. aastal idapiiri rajamise töid 24,7 miljoni euro eest. See võimaldab idapiiri väljaehitamise järgmisel aastal lõpule viia,“ märkis Akkermann. 

“Kaitseministeerium saab loa finantseerimistehingu suurendamiseks 38 miljoni võrra, et ministeerium oleks valmis investeerima lõhkeainetootjasse AS-i Hexest 45,9 miljonit juba 2026. aastal ehk kavandatust kaks aastat varem,” lisas ta. 

Teine oluline investeering puudutab Akkermanni sõnul inimeste tehisaruoskuste arendamist, selleks plaanitakse õpetada tehisaru kasutamist 100 000 inimesele üle Eesti ja saada kõige targemaks AI-rahvaks.

“Riikides, kus õpitakse tehisaru targalt kasutama, luuakse rohkem uusi ettevõtteid, paremini tasustatud töökohti ja suuremat heaolu. Eesti eesmärk on jõuda tehisaru kasutamisel maailma tippu. Selle abil kasvataksime oma majandust 2035. aastaks 50 protsenti,” ütles rahanduskomisjoni juht. 

Link uudisele: Akkermann: 2026. aasta lisaeelarve fookuses on julgeolek, riigikaitse ja majanduskasv

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Alar Lanemani sõnul parandab see samm väljaõppe kvaliteeti ja tugevdab Eesti kaitsevõimet. 

“Kaitsevägi ei ole keeltekool, kaitsevägi kaitseb riiki. Selleks peab iga ajateenija mõistma käsku, väljaõpet ja oma kaaslasi esimesest päevast. Õppustel ega lahinguolukorras ei tohi tekkida hetke, kus käsk jääb arusaamatuks või ohutusnõue tõlkimata,” ütles Laneman. 

Tema sõnul ei ole riigikeele oskus pelgalt formaalne nõue, vaid otseselt seotud ohutuse ja üksuste toimimisvõimega. 

„Julgeolekuolukord meie piiride taga on selline, et me ei saa endale lubada olukorda, kus osa väljaõppest jääb sisuliselt omandamata, sest vajalikust infost ei saada aru,“ märkis Laneman. 

Laneman rõhutas, et seadusemuudatus käib käsikäes eestikeelsele haridusele üleminekuga. „Need kaks reformi toetavad teineteist. Eestikeelne haridus annab igale noorele võimaluse osaleda täies ulatuses mitte ainult riigikaitses, vaid ka tööelus ja ühiskonnas,” sõnas Laneman.

Link uudisele: Alar Laneman: ajateenija peab mõistma käsku esimesest päevast 

Õiguskomisjoni esimehe Madis Timpson sõnul peegeldab nõusolekupõhine käsitlus paremini tänapäevast arusaama seksuaalsuhetest ning aitab viia Eesti õiguse kooskõlla ühiskondlike ootuste ja rahvusvaheliste põhimõtetega.

„Ma isiklikult pean normaalseks, et intiimsus põhineb vastastikusel soovil, mitte sellel, et teine inimene pole suutnud piisavalt vastu hakata. See ei tähenda, et iga seksuaalakt nõuaks mingit kirjalikku lepingut. Küsimus on selles, et inimene peab mõistlikult veenduma teise poole vabatahtlikus osalemises,“ ütles Timpson.

Timpsoni hinnangul ei ole tegemist üksnes karistusõigusliku muudatusega, vaid ka ühiskondliku väärtusruumi küsimusega. “Karistusõigus ei määra ainult seda, milline käitumine on karistatav, vaid väljendab ka seda, milliseid norme ühiskond õigeks peab,” sõnas Timpson.

Komisjoni ettepaneku kohaselt toimub eelnõu teine lugemine Riigikogus 3. juunil ning kolmas lugemine 10. juunil 2026.

Link uudisele: Madis Timpson: nõusolekuseadus liigub Riigikogus edasi teisele lugemisele

Edaspidi ei pea lapse vaktsineerimisega nõustuvad vanemad esitama kooliõele eraldi kirjalikku nõusolekut. 

“Vaadakem fakte. Laste vaktsineerimisega hõlmatus on Eestis kümne aasta jooksul järjepidevalt langenud. Eelmisel aastal jõudsime kriitilise tasemeni, kus ligikaudu veerand lastest ei ole saanud immuniseerimiskava kohaseid vaktsiine. Nende numbrite juures ei saa ükski vastutustundlik poliitik õlgu kehitada,” ütles Lees.

Lees rõhutas, et eelnõu ei muuda vaktsineerimise vabatahtlikku iseloomu. “Vaktsineerimine on ja jääb igaühe vabaks valikuks. Samas need pered, kes soovivad oma lapsi vaktsineerida, peavad saama seda teha võimalikult lihtsalt ja sujuvalt. Just seda käesolev muudatus teebki – kõrvaldab ebavajalikke takistusi,” sõnas Lees.

Ta lisas, et vaktsineerimisotsuse langetamisel on määrav teaduspõhine info. “Tõenduspõhine meditsiin on viimase sajandi jooksul päästnud lugematuid elusid. Kui pered teevad oma otsuseid, peavad nad saama tugineda parimale võimalikule teadusinfole, mitte sotsiaalmeedias levivale väärinfole.”

Lees juhtis tähelepanu ka sellele, et vaktsineerimise langus puudutab kogu ühiskonda. “Kollektiivne kaitse hoiab ka neid lapsi, keda ei saa tervislikel põhjustel vaktsineerida, näiteks vähilapsi või neid, kes on vaktsiini saamiseks veel liiga väikesed,” märkis Lees.

Link uudisele: Mihkel Lees: sundvaktsineerimise jutuga ei tasu inimesi hirmutada