Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Brasiilia jalgpallur sai Hondurase liigamängus kohutava jalatrauma.

Romario da Silva põrkas vastasega kokku, komistas ja murdis jala nii, et see tuli peaaegu otsast.

Siin on video. NB! Häirivad kaadrid, nõrganärvilistele mittesoovitav.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Meridiano Online (@meridianoonline)

.

The post VIDEO: jalgpallur kaotas mängu ajal peaaegu oma jala NB! Nõrganärvilistele mittesoovitav appeared first on eestinen.

Lisaks Soomele mõjutas öine droonioht ka Eestit ja Lätit. Sarnaselt Soomele hoiatas Läti oma elanikke droonide eest. Eesti kaitsevägi tõstis küll ohutaset, kuid hoiatust ei andnud.

Ukraina viis öösel läbi ulatuslikke droonirünnakuid Venemaa vastu. Venemaa välisministeerium teatas, et droonid ründasid muuhulgas Pihkvat Eesti piiri lähedal, vahendab Yle.

Soome eksperdid on spekuleerinud, et Soome võis saada drooniohu kohta teavet Ukrainalt.

Nii Eesti kui ka Läti ametivõimud on Yle-le öelnud, et Ukraina selliseid eelhoiatusi ei anna.

Läti kaitsevägi teatas Yle-le, et riik ei saa ega nõua Ukrainalt eelhoiatusi rünnakute kohta Venemaale.

Eesti õhuväe sõnumis Yle-le ei anna Ukraina NATO riikidele eelhoiatusi NATO õhuruumile lähenevate droonide kohta.

Yle küsis ka, kas riigid hoiatasid Soomet potentsiaalselt lähenevate droonide eest.

„Tänu Eesti ja Soome õhuväe vahelisele sujuvale kahepoolsele suhtlusele ja koostööle säilitasime kogu intsidendi vältel täieliku olukorrateadlikkuse,” kirjutas Eesti kaitseväe pressiesindaja Siim Verner Teder vastuseks Yle-le.

Läti kaitsevägi teatas Yle-le saadetud kirjalikus vastuses, et riik teeb „tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega, et tagada piirkonna julgeolek ja olukorrateadlikkus”.

Soome lõunaosas Uusimaal paluti inimestel tänase reede varahommikul siseruumides püsida. Hoiatus mõjutas ligikaudu 1,8 miljonit elanikku.

Kaitseväe teatel sai Soome lähenevate droonide kohta eelneva hoiatuse ja tegutses riskianalüüsi alusel, kuigi droone ei täheldatud.

Olukord Lätis oli öösel sarnane Soome omaga.

Läti kaitsevägi kutsus üles püsima siseruumides ja järgima „kahe seina põhimõtet” võimaliku ohu tõttu riigi idaosas.

Umbes kell 6.30 teatas Läti õhuvägi ohu kadumisest. Lätis ei nähtud samuti droonide lendamist riigi õhuruumi.

Läti peaminister Evika Silina astus eile tagasi ja samal ajal langes ka riigi valitsus. Valitsuse lahkarvamused tulenesid muu hulgas suutmatusest kaitsta end riiki sisenenud Ukraina droonide eest.

Eestis ei olnud elanike hoiatamiseks piisavat ohtu, ütles kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja kolonel Uku Arold ringhäälingule ERR.

Arold ütles intervjuus, et NATO riikide vahel puudub ühtne standard selle kohta, millal ohuhoiatusi saata.

Soome peaminister Petteri Orpo ütles täna reedel pressikonverentsil, et Soome ei reageerinud olukorrale üle.

„Kui on selge oht, et relvi kandev droon siseneb Soome kõige tihedamalt asustatud piirkonda, siis ma ei arva, et häiretaseme tõstmine saab olla ülereageerimine,” ütles Orpo.

The post Meedia: öine droonioht puudutas ka Eestit, aga häiret Eestis ei antud appeared first on eestinen.

Venemaa valmistub Valgevenes pealetungiks Tšernihivi-Kiievi suunal või mõne NATO riigi vastu, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski

Zelenski ütles, et Venemaa veenab Valgevenet selle operatsiooniga liituma.

„Me jäädvustame jätkuvalt Venemaa katseid Valgevenet veelgi enam Ukraina-vastasesse sõtta tõmmata. Meile on teada, et Venemaa poole ja Lukašenko vahel on toimunud täiendavaid kontakte, mille eesmärk on veenda teda liituma uute agressiivsete Venemaa operatsioonidega,” teatas Zelenski.

Ühtlasi ütles Zelenski, et Venemaa kavandab rünnakuid Ukraina otsustuskeskuste pihta Kiievis.

Russia is considering plans for operations south and north of Belarus – either against the Chernihiv-Kyiv direction in Ukraine or against one of NATO’s member states, using Belarusian territory – President Zelenskyy.

President Zelenskyy also said that Ukraine possesses details… pic.twitter.com/jepwbdCA6Q

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) May 15, 2026

The post Ukraina president: Venemaa kavandab Valgevene kaudu rünnakut Kiievi või mõne NATO riigi vastu appeared first on eestinen.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez avaldas sotsiaalmeedias sõnumi, mis puudutab ka Soomet.

Sel aastal me Eurovisioonil ei osale, aga leiame, et oleme ajaloo õigel poolel, märgib peaminister.

Avaldust võib tõlgendada kui rünnakut Eurovisioonil osalevate riikide, näiteks Soome pihta.

Sotsiaalmeedias avaldatud videos ütleb Sánchez, et vaikimine ei ole ebaseadusliku sõja ja genotsiidi puhul võimalik ning et Gazas ja Liibanonis toimuvate sündmuste suhtes ei saa ükskõikseks jääda.

Peaminister tuletas meelde, et Venemaa jäeti võistluselt välja pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse.

Neid põhimõtteid tuleb rakendada ka Iisraelist rääkides. Topeltstandardeid ei saa olla, ütles peaminister.

Hispaania, Island, Iirimaa, Holland ja Sloveenia boikoteerivad Eurovisiooni protestiks Iisraeli tegevuse vastu Gaza sektoris. Boikott põhineb seisukohal, et Iisrael vastas Hamasi rünnakule Iisraelile 2023. aastal ebaproportsionaalse jõuga Gaza tsiviilelanikkonna vastu.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus on välja andnud Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu vahistamismääruse, süüdistatuna sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes.

Este año no estaremos en Eurovisión, pero lo haremos con la convicción de estar en el lado correcto de la historia.

Por coherencia, responsabilidad y humanidad. pic.twitter.com/cnTt7Kc5rk

— Pedro Sánchez (@sanchezcastejon) May 15, 2026

The post Soomele tuli karm sõnum Hispaaniast seoses Eurovisiooni lauluvõistlusega appeared first on eestinen.

USA president Donald Trump näib olevat alla neelanud Hiina presidendi Xi Jinpingi Taiwani ähvarduse. Visiidilt lekkinud info kohaselt ähvardas Xi Trumpi visiidi ajal isegi konfliktiga, kui USA peaks Taiwani küsimusse sekkuma.

Samas Iraani sõja ja kaubanduslepete osas väidetavalt mingeid kokkuleppeid ei sündinud, vahendab Reuters.

Teel Hiinast koju ütles Trump ajakirjanikele, et ta pole veel Taiwaniga sõlmitavat suurt relvalepingut heaks kiitnud, vahendab CNN.

Trumpi heakskiitu on oodanud üle 10 miljardi dollari väärtuses leping. Meedia teatel pole tehinguid ellu viidud, kuna USA ei tahtnud Trumpi ja Xi kohtumise ajal Hiinat provotseerida.

Air Force One’i pardal ütles Trump ajakirjanikele, et kavatseb oma otsuse langetada „väga lühikese aja jooksul”.

Trumpi märkused näivad aga olevat kooskõlas Hiina ametliku poliitikaga. Trumpi sõnul arutas ta kohtumise ajal president Xi-ga Taiwani teemat pikalt.

President Trump ütles ajakirjanikele, et Xi väitis nende aruteludes, et Taiwan on kuulunud Hiinale tuhandeid aastaid ja et Xi ei taha näha iseseisvusliikumist.

Hiina peab Taiwani, mis on de facto iseseisev riik, mässuliseks maakonnaks.

Ameerika Ühendriigid on omalt poolt jäänud Taiwani lähedaseks partneriks.

USA „ühe Hiina poliitika” kohaselt tunnustab Ameerika Ühendriigid sisuliselt kommunistlikku Hiinat ametliku Hiinana, kuid ei tunnusta Hiina Rahvavabariigi nõudeid Taiwani vastu.

Ameeriklased on aastakümnete jooksul müünud ​​Taiwanile miljardite dollarite eest relvi. Ameerika Ühendriigid on aga jätnud teadlikult lahtiseks, kas nad kaitseksid Taiwani sõjaliselt, kui Hiina saart ründaks.

Hiinast naastes keeldus Trump ka vastamast, kas Ameerika Ühendriigid kaitseksid Taiwani, kui saar peaks Hiinaga sõtta minema.

Taiwanis ja Ameerika Ühendriikides on tekkinud mure, et Trump võiks saart Hiinaga peetavatel läbirääkimistel ära kasutada.

Uudistekanali CNN andmetel on Trumpi vastumeelsus relvamüüki pooldava seisukoha võtmisel Pekingi jaoks väike võit. Teisest küljest on Trumpi välispoliitika heitlik ja Trumpi mõtted võivad ühes või teises suunas pöörduda.

Uudisteagentuur Xinhua teatas tänase reede 15. mai varahommikul, et president Xi on vastu võtnud Trumpi kutse külastada Ameerika Ühendriike. Neil kahel on plaanis kohtuda Trumpi kodumaal sügisel.

The post Meedias spekuleeritakse, et Trump neelas alla Xi sööda appeared first on eestinen.

Ukraina relvajõud hoiatavad Soome kaitseväge ette olukordadest, kus Ukraina droonid võivad Venemaa elektroonilise sekkumise tagajärjel sattuda Soome õhuruumi.

Välis- ja julgeolekupoliitika allikad rääkisid sellest Iltalehtile. Teavet on kinnitanud nii rahvusvahelised kui ka siseriiklikud allikad. Teema on tõstatatud ka rahvusvahelistel sõjaväeõppustel, mida Iltalehti on 2026. aastal külastanud.

Praktikas tähendab see seda, et Soome kaitsevägi teab ette, millised droonide mudelid võivad Soome sattuda ja milliseid lõhkeaineid need kaasas kannavad.

Ukraina sideohvitserid on paigutatud NATO idatiiva liikmesriikide sõjaväe peakorteritesse ning nad külastavad regulaarselt ka Soomet ja Eestit.

NATO riigid viivad praegu Eestis läbi suurõppust nimega Kevadtorm, milles osaleb 12 000 sõdurit. Õppuse keskmes on tänapäevase droonitõrje õppimine.

Õppusel osalevad Ukraina droonitõrje eriväed ja koolitajad.

Meil ​​on kohapeal Ukraina spetsialistid. Esitame neile väga detailseid küsimusi. Ma ei hakka neid ilmselgetel põhjustel loetlema. Need on seotud küberturvalisuse, side, elektroonilise sõjapidamise ja mehitamata õhusõidukitega, ütles õppuse juht kolonel Aron Kalmus.

Kevadtormi staap on loodud Võru väeosas Kagu-Eestis.

Staabis töötavad Ukraina ohvitserid, kes nõustavad oma NATO kolleege, millised droonisüsteemid on venelaste vastu suunatud kaitsesõjas tõhusad.

Ukrainlaste kohalolekust ja oskusteabe edastamisest NATO riikidele teatatakse avalikult, kuna hinnanguliselt suurendab see sõjalist heidutust, mis aitab Venemaa rünnakut juba ette ära hoida.

Venemaa väeosalinn Pihkva asub Võrust 90 kilomeetrit ida pool.

Ukraina relvajõud on Pihkvat regulaarselt rünnanud, viimati ööl vastu tänast reedet 15. maid.

Eile neljapäeval üritasid Vene relvajõud Eesti poolel satelliit- ja raadiosidet häirida ja halvata.

Venemaa segab siin ja praegu GPS-sidet. See segamine loob meile peaaegu sellise treeningkeskkonna, mida on vaja tänapäevaste sõjaliste operatsioonide harjutamiseks, rõhutas kolonelleitnant Lauri Teppo neljapäeval.

Teppo tutvustas väljaõppeüksuste tegevust männimetsas, täpselt 28,6 kilomeetrit Eesti ja NATO idapiirist läänes.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem Teppo avalikustas täpsed koordinaadid, mis näitavad, et NATO positsioneerimissüsteemid töötavad vaatamata Vene armee sekkumisele.

„See on NATO territoorium, mitte kellegi teise oma. Meil ​​on täielik õigus ja kavatsus siin väljaõppes osaleda,” rõhutas Teppo.

Eesti pataljon on saanud nime Vabadussõja kuulsa ohvitseri Julius Kuperjanovi (1894–1919) järgi.

Iltalehti teatas juba 2024. aasta augustis, et Venemaa on aastaid seganud Soome kaitseväe satelliitpositsioneerimisühendusi ja neil põhinevaid relvade sihtimissüsteeme.

Praktikas peavad Soome, Ukraina ja NATO riigid Venemaa vastu elektroonilist kaitsesõda.

Allikate sõnul viivad NATO riigid läbi vastusummutamist, et takistada venelastel positsioneerimist segamast.

Vastusummutamist tehakse seoses sõjaväeõppustega, aga ka muul ajal. Ilma vastusummutamiseta ei saaks Soome kaitsevägi ega teised NATO riigid kasutada oma relvasüsteeme.

Relvasüsteemide töökindlus tuleb tagada, et ennetav heidutus oleks venelaste silmis usutav.

Vastusummutamisel kasutavad Soome ja teised NATO sõdurid mis tahes raadiosagedusi, mida nad soovivad.

Ukrainlastega jagatakse infot selle kohta, millistel sagedustel droone juhtida saab, isegi kui Venemaa üritab nende lendu segada.

Ukrainlased osalesid äsja Rootsis toimunud õppusel Aurora. Samuti osalevad nad JEF-i riikide ühisõppustel.

„Ukrainlased nõustavad meid ja nad ei anna nõu ainult sellel õppusel, vaid kogu meie operatiivkoolituse vältel. Saame neilt tehnilisi õppetunde tänapäevase sõjapidamise kohta ja ka kontseptuaalset abi selle kohta, kuidas peame oma sõjalist doktriini ja taktikat arendama,” ütles Teppo.

Soome sõdurid on osalenud nii õppusel Aurora kui ka Kevadtorm. Briti ja Prantsuse sõdurid harjutavad droonitõrjet samuti Eesti idapiiri lähedal.

Briti armee pataljoni ülem kolonelleitnant Bridle rääkis Iltalehtile, et tema sõdurid varustati vastavalt enne NATO idapiirile saabumist 5. artikli õppusele.

Oleme saanud palju uut varustust, kuidas leida vaenlane, näha vaenlase tegevust ning otsustada, mida vaenlasega teha ja kuidas vaenlast lüüa. Kõik see võimaldab meil leida vaenlast kaugemalt kui varem ja ta kiiresti hävitada, seda üha suurenevas konkurentsis, rõhutab Bridle.

Briti ohvitseri juhitav armee pataljon on osa NATO uue kaitseplaani Eesti diviisist.

Allikad rõhutasid, et Soome toetab Ukraina õigust rünnata Venemaa sõjalisi sihtmärke olenemata sellest, kus Venemaal need asuvad.

Soome valitsuse seisukoha kohaselt on Ukraina sõjaline tegevus enesekaitse, mida õigustab ÜRO harta, mis lubab operatsioone agressori territooriumil ja õhuruumis.

The post Siseinfo: Ukraina annab Soomele teada droonidest, mis võivad sisse tungida appeared first on eestinen.

Venemaa ja Ukraina vahetasid täna reedel 15. mail langenud sõdurite surnukehi.

Ukraina saab 526 surnukeha, Venemaa 41.

Enne seda vahetati sõjavange valemiga 205:205.

The post Vene ja Ukraina vahel oli surnukehade vahetus 526:41 appeared first on eestinen.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Soomes liikus maanteel kütusemahuti maailma suurima kruiisilaeva jaoks.

See oli väidetavalt ajaloo suurim veos Soome teedel. Veose mass oli üle 500 tonni.

Siin on video:

The post VIDEO: Soome teel liikus kütusemahuti maailma suurima kruiisilaeva jaoks appeared first on eestinen.

Läti relvajõud (NBS) andsid tänase reede 15. mai varahommikul välja uue õhuruumi hädaolukorra hoiatuse seoses „võimaliku ohuga Läti õhuruumile Rēzekne, Ludza, Balvi ja Krāslava piirkondades”.

NATO Balti õhuruumi patrullmissiooni hävitajad tõsteti õhku, öeldi umbes kell 02.00 välja antud teates. Kell 06.30 kuulutati oht möödas olevaks, vahendab lsm.lv.

Eelnimetatud piirkondade elanikel paluti jääda siseruumidesse, sulgeda aknad ja uksed ning järgida nn kahe seina põhimõtet (sisuliselt valida võimalusel siseruum välisruumi asemel).

„Kui märkate madalalt lendavat, kahtlast või ohtlikku objekti, ärge sellele lähenege ja helistage numbril 112. Teavitame teid, kui oht on möödas,” teatas NBS.

Lisati, et õhuruumi jälgitakse pidevalt, et tagada võimekus reageerida viivitamatult potentsiaalsele ohule, ja rõhutati, et idapiiril on õhukaitsevõimekust tugevdatud, saates sinna täiendavaid üksusi.

„Niikaua kui Venemaa agressioon Ukrainas jätkub, võivad korduda juhtumid, kus välismaine mehitamata õhusõiduk siseneb Läti õhuruumi või läheneb sellele,” lisati teates.

Viimane hoiatus tuli vaid mõni tund pärast seda, kui eelmised drooniintsidendid neljapäeval Läti valitseva koalitsiooni kokku kukutasid. Peaminister Evika Siliņa (Uus Ühtsus) nõudis kaitseminister Andris Sprūdsi (Progressiivid) tagasiastumist seoses nädal tagasi Rēzeknes toimunud droonirünnakuga.

See omakorda viis selleni, et Progressiivid loobusid oma toetusest kolme partei koalitsioonis ning opositsioonierakonnad esitasid Siliņa vastu umbusaldusavalduse Läti parlamendis.

Enne usaldushääletuse toimumist astus Siliņa tagasi, kuna oli ilmne, et ta kaotab selle, mis süvendas veelgi niigi palavikulist õhkkonda Läti poliitikas enne oktoobris toimuvaid parlamendivalimisi.

Praegune valitsus jätkab ametis ajutise valitsusena, kuni lepitakse kokku uue koalitsiooni osas. President Edgars Rinkēvičsi korraldatud läbirääkimised toimuvad täna reedel hiljem.

Arvatakse, et eelmise nädala intsident ja teised sarnased intsidendid on tingitud Ukraina droonide rünnakust Venemaale, mis kaldusid kursilt kõrvale, võimalik, et Venemaa segamismeetmete tõttu.

Iespējams apdraudējums Latvijas gaisa telpā.

Nacionālie bruņotie spēki informē, ka iespējams apdraudējums Latvijas gaisa telpā Krāslavas, Ludzas, Balvu un Rēzeknes novados.

Nacionālie bruņotie spēki kopā ar NATO sabiedrotajiem pastāvīgi monitorē gaisa telpu, lai nodrošinātu…

— NBS (@Latvijas_armija) May 14, 2026

The post Lätis oli samuti õhuhäire appeared first on eestinen.

Võimude poolt kasutatav rakendus 112 Suomi ei töötanud täna reedel 15. mail korralikult, kui anti välja drooniohu kohta ohuteade.

Rakenduse kasutajad rääkisid Yle-le, et täna hommikul oli rakendusega mitu probleemi. Mõned inimesed ei saanud rakenduse kaudu oma telefonidesse ühtegi teadet. Mõned said ohu kohta teate alles pärast rakenduse avamist ja mõned said ainult ohuteate.

Lisaks kuvati rakenduses ohuteadet kehtivana veel pikka aega pärast ohuolukorra lõppu. Näiteks mõne Yle töötaja puhul näitas rakendus ka seda, et ohuteade oli välja antud alles kell 8.12 – rohkem kui tund pärast ohuolukorra lõppemist.

Lisaks oli Uusimaa piirkond ohu lõppemise teates kummalisel kombel piiratud.

112 Suomi on häirekeskuse mobiilirakendus, millel on siseministeeriumi andmetel ligikaudu kaks miljonit aktiivset kasutajat.

Häirekeskuse peadirektor Taito Vainio ütles Yle-le, et täna hommikul oli rakendusega probleem seoses ohu lõppemise teatega. Tema sõnul läks ohuteade ise välja ootuspäraselt.

Tehniline probleem seisnes selles, et mingil põhjusel ei saanud me ohu lõppemise teadet 112 rakendusele edastada. Sellel on ilmselt tehniline põhjus, mida praegu uuritakse, ütles Vainio.

Vainio sõnul on häirekeskus saanud teavet, et inimesed pole oma telefoni teadet saanud isegi ohust teatamise kohta. Ta ütleb, et teated ei pruugi töötada, kui rakenduse uusim versioon pole alla laaditud, asukohateave pole sisse lülitatud või rakenduse teavitusseaded pole õiged.

Vainio on kuulnud ka lugusid juhtumitest, kus teadet pole õigetest sätetest hoolimata laekunud.

Sellisel juhul uurime loomulikult ka seda, mis selle põhjus olla võiks. Loomulikult ei saa me teada, kas telefoni seaded on olnud ajakohased, märkis ta.

Vainio peab tänahommikust olukorda kahetsusväärseks ja kahetseb juhtunut.

The post Soome drooniteavitus ei toiminud korralikult, häirekeskuse juht vabandab appeared first on eestinen.