„Ainult lollid nõuavad Iraani sõja jätkamist,” ütles USA president Donald Trump.

„Kõik on vaimustuses, et me kokkuleppele jõudsime. Mitte ükski riik pole meile öelnud: „Palun, söör, jätkake neile pommide viskamist. Palun jätkake pommide viskamist. Ainult lollid ütlevad seda.,” sõnas ta.

Trump ütles, et ei välista osalemist memorandumi allkirjastamisel Iraaniga.

The post Trump: ainult lollid nõuavad Iraani sõja jätkamist appeared first on eestinen.

Euroopa Ülemkogu presidendi António Costa kabineti liige võttis ühendust, et avada Kremliga suhtluskanal, ütles üks EL-i ametnik väljaandele Politico.

Otsene suhtlus – et murda de facto EL-i poliitikat mitte suhelda otse Venemaaga alates 2022. aasta täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse – toimub ajal, mil Euroopa juhid arutavad otseste läbirääkimiste alustamist Moskvaga sõja lõpetamiseks.

Kontakte, mis ametniku sõnul toimusid viimastel nädalatel, kirjeldati kui lühikesi ja sisuliselt mitteseotud, kuid peegeldavad asjaolu, et EL-il on „konkreetsed huvid, mida tuleb kaitsta”.

„Seetõttu on oluline luua diplomaatilised kanalid Venemaaga,” ütles ametnik. Neile anti anonüümsus tundliku diplomaatia arutamiseks.

Kuigi üksikutel EL-i juhtidel on viimastel kuudel olnud otsekontakte Venemaa presidendi Vladimir Putiniga – ja kolm Prantsuse, Suurbritannia ja Saksamaa suursaadikut kohtusid juuni alguses Moskvas Venemaa asevälisministriga –, pole Euroopa Liit ega enamik EL-i pealinnadest toetanud ühtegi kooskõlastatud ega ametlikku pingutust. Costa oli „tihedalt Euroopa juhtidega koostööd teinud võimaliku Venemaaga suhtlemise ja küsimuste osas, mida arutada vajalikul hetkel”, ütles ametnik, kes lisas, et EL „ei ole vahendaja” Ukraina ja Venemaa vahel.

Jutud Euroopa sisenemisest Venemaa-Ukraina läbirääkimistesse on kuumenenud pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus eelmisel kuul Küprosel toimunud kohtumisel EL-i juhte üles Kiievi ja Moskva vahelistel rahuläbirääkimistel aktiivsemat rolli võtma.

Ukraina juht väitis, et EL peaks sammu edasi astuma, arvestades, et Ameerika Ühendriigid on pingutustest taganenud, ütlesid diplomaadid, kes olid teadlikud tema märkustest EL-i juhtide mitteametlikul kohtumisel. Ukraina välisminister Andri Sõbiha on öelnud, et EL peaks läbirääkimistel Ameerika Ühendriikide kõrval rolli mängima.

Üleskutsed otsekõnelustele on tekitanud bloki 27 liikmesriigi seas arutelu selle üle, kes, kui keegi peaks, EL-i esindama. Poola ja Balti riigid on neid pingutusi tõrjunud, väites, et otsekõnelused võivad õõnestada survet Moskvale, samas kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron on kõnelusi toetanud.

G7 konverentsil Prantsusmaal Evians-les-Bainsis ütles USA president Donald Trump, et Washington hakkab taas huvi tundma Ukraina-Venemaa kõneluste vastu pärast seda, kui tema administratsioon on sõlminud Iraaniga relvarahuleppe raamlepingu.

Konverentsil kiitis Macron USA pingutusi Venemaa sõja lõpetamiseks, lisades samas, et sellised algatused pole seni tulemusi andnud. „President [Donald] Trump on nagu meiegi just tunnistanud, et Venemaal puudub tõsine soov rahu tuua.”

Küsimus Euroopa rollist rahuläbirääkimistel kerkib tõenäoliselt üles neljapäeval Brüsselis toimuval EL-i juhtide kohtumisel, kuid kahe EL-i diplomaadi sõnul pole oodata otsust selles, kes peaks neid juhtima.

The post Euroopa Ülemkogu juht lõi otseühenduse Putiniga appeared first on eestinen.

Soome võttis vastu seadused, mis tühistavad tuumarelvade riiki toomise keelu. See on Põhjala riigi jaoks suur muutus, kuna see süvendab integratsiooni kaitseliiduga NATO.

Seadusandjad hääletasid täna kolmapäeval 17. juunil häältega 125:61 seaduseelnõu poolt, mis lubab tuumarelvade importi, transporti, tarnimist ja omamist Soome territooriumil, kui see on vajalik riigikaitseks. Valitsus on öelnud, et muudatuse eesmärk on parandada heidutust ettearvamatumas julgeolekukeskkonnas, väites samal ajal, et Soomel ei ole plaanis tuumarelvi majutada, vahendab Bloomberg.

The post Soome kaotas tuumarelva riiki toomise keelu, kuna oht on suur appeared first on eestinen.

Soome õhuväe ülem Timo Herranen ütles Iltalehtile, et on andnud käsu kiirendada F-35 hävitajate operatiivkasutusse võtmist.

„Andsin ülesandeks, et need võetakse operatiivkasutusse nii kiiresti kui võimalik,” rõhutab Herranen.

Seni on õhuvägi öelnud, et Soome uued F-35 hävitajad saavutavad esialgse operatiivvõime 2028. aasta alguses, mis on umbes pooleteise aasta pärast.

Herranen kasutab esialgse operatiivvõime kohta sõjaväe lühendit IOC.

„Meil on olnud IOC 2028. aastaks, kuid teeme kõik endast oleneva, et saaksime F-35-d oma territoriaalse terviklikkuse valvamiseks nii kiiresti kui võimalik,” ütleb Herranen.

Esimesed kaheksa hävitajat F-35 on plaanis Rovaniemisse tuua käesoleva, 2026. aasta oktoobris.

Praeguses etapis ei ole enam võimalik saabumist kiirendada, seega tulevad nad siis, kui nad tulevad, sõnas ta.

Ülem rõhutab, et õhuvägi soovib operatiivset kasutuselevõttu algsest ajakavast kiirendada.

Nii kiiresti kui võimalik. Selleks tehakse kõik endast olenev, võtab Herranen kokku.

Esimesi Soome F-35 piloote treenitakse praegu Ameerika Ühendriikides Ebbingi baasis. Kui lennukid Soome saabuvad, alustatakse pilootide väljaõpet ka Rovaniemis.

Ülem põhjendab oma uusi juhiseid vajadusega parandada Soome droonide vastumeetmeid.

F-35-del on sellele mõju, mis tähendab, et tegemist on täiesti erineva põlvkonna süsteemiga. Kui me räägime droonide allatulistamisest, siis relvasüsteemid on sama tüüpi mis Hornetil, aga avastamis- ja tuvastamisvõime on hoopis teisest klassist.

F-35 radar suudab kaugelt tuvastada väikeseid ja madalalt lendavaid sihtmärke ning paremini kindlaks teha, kas lähenevad sihtmärgid on lõhkeainet kandvad sõjaväedroonid.

F-35-l on elektrooniliselt skaneeriv uue põlvkonna radar, mis suudab näha, ja muud andurisüsteemid. Selles on see Hornetist oluliselt parem, võrdleb Herranen.

Herranen peab võimalikuks, et Venemaa üritab juhtida Ukraina droone Soome ja teiste NATO riikide õhuruumi, võltsides nende satelliitidelt saadud asukohaandmeid.

Tehniliselt on see võimalik, ütleb ta.

Asukohaandmete võltsimist nimetatakse kõnekeeles ka spoofimiseks.

Võin öelda, et segamine on võimalik. GPS-i segamine on spoofimine, ütleb Herranen.

Sel juhul saadetakse droonile soovitud signaal samal sagedusel. Võltsimine on võimalik, kuna satelliidilt tulev signaal on nõrgem kui maapinnalt või maapinna lähedalt tulev signaal.

F-35 esialgne operatiivvõime tähendab antud juhul õhk-õhk võimekust. Täisvõimsusel on meil kõik missioonivariandid kasutusel, täpsustab Herranen.

Õhuväe eesmärk on saavutada F-35-ga täielik operatiivvõime 2030. aasta lõpuks. Seni kasutab õhuvägi paralleelselt lennukeid F/A-18 ja F-35A.

NATO andmetel on käimasolev õppus Ramstein Flag 2026 Põhjamaade suurim õhusõjaõppus.

Soome ja Rootsi õhuruumis asuval harjutusalal lendab iga päev ligikaudu 120 hävituslennukit erinevatest NATO riikidest.

Rovaniemis paiknevaid Luftwaffe Eurofighteri ja Tornado eskadrille juhib kolonelleitnant Thomas Kötting.

NATO harjutab erinevate hävituslennukite ühendamist tugevaks lahingujõuks.

F-35-l on suurepärased sensorid ja meil on raketid, mis suudavad kaugele tulistada. F-35-d annavad meile sihtmärgiinfot ja oleme sisuliselt suur raketiheitja. Sünergiaeelised on suurepärased, hindas Kötting Rovaniemis Iltalehtile.

Kötting rõhutab ühte asja. Hävituslenduri vaatenurgast on õhusõda läbimas suurt muutust. Droonide tõrjumine nõuab uut tüüpi operatiivvõimekust.

Õhutõrjesüsteemidel on kaugele ulatuvad raketid. Need suudavad sihtmärke kaugelt jälgida, kuid algselt ehitati need hävitajate, st suurte sihtmärkide vastu võitlemiseks, illustreerib Kötting.

See on justkui ajas tagasi minemine.

Peame rakettidelt tagasi minema laskemoona ja õhutõrje juurde, mis jälgib väikeseid droone. Kuna need droonid lendavad madalalt ja aeglaselt, ei ole meie aastate jooksul ehitatud süsteemid võimelised neile vastu astuma, ütleb Kötting.

Luureradarid tuleb väikeste droonide tõttu ümber seadistada. Algselt tõrjutakse uut ohtu hävitajatega.

Me teame, et see pole eriti kulutõhus, aga see on väga tõhus. Seepärast me seda teemegi, selgitab Saksa ohvitser.

Hävituslennuk jõuab tõrjepiirkonda mõne minutiga. Samal ajal tuleb arendada kulutõhusat droonitõrjet.

Kötting rõhutab, et tulevikus on heade radaritega varustatud hävitajate ülesanne edastada sihtmärgi koordinaate maapealsetele üksustele. Eriti ei taheta droonide allatulistamise jaoks kasutada kalleid rakette, kui see pole hädavajalik.

„Me saame oma hävitajatega läbida pikki vahemaid ja infrapunarakettidega droone alla tulistada, aga saame edastada teavet ka maapealsetele õhukaitseüksustele. Nad saavad neid meie asemel ja kulutõhusamalt rünnata,” illustreerib Kötting eri relvaliikide ühisoperatsioonide olulisust.

The post Soome õhuväe ülem andis käsu uued hävitajad kiiremas korras kasutusele võtta, sest oht on suur appeared first on eestinen.

G7 tööstusriigid otsustasid tänasel 17. juuni kohtumisel muuta Ukraina relvakeskuseks, mille kaudu korraldatakse rünnakuid sügaval Venemaal.

Ukrainat puudutav osa G7 avaldusest:

• Meie, G7 juhid, toetame Ukrainat ühiselt ja vankumatult tema vabaduse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel. Kinnitame taas oma solidaarsust Ukraina elanikkonnaga, kes kannatab kriitilise infrastruktuuri ja kultuuripärandi rünnakute all. Kiidame Ukrainat viimaste kuude vastupanuvõime ja edusammude eest lahinguväljal ning rõhutame, et nüüd on käes uus hoog.
• Selle uue hoo toetamiseks ja kiirendamiseks lepime kokku õhutõrjevõimekuse, täiendavate süsteemide ja püüdurrelvade ning pikamaavõimekuse suurendamises. Samuti oleme valmis kaaluma Ukrainale litsentside andmist, et võimaldada Ukraina sõjalise toodangu suurenemist.
• Rõhutame energiavarustuskindluse olulisust, lähtudes Ukraina ametivõimude väljendatud vajadustest ja prioriteetidest. Lepime kokku, et pakume edasist tuge, et riik saaks järgmise talve üle elada.
• Pühendume surve suurendamisele Venemaa sõjamajandusele. Sellega seoses tugevdame oma sanktsioone, sealhulgas nafta- ja gaasisektori sanktsioone. Peame seda õigeks hetkeks täiendavate meetmetega edasi liikuda, kuna president Trump on saavutanud Hormuzi väina taasavamise kokkuleppe, mida me toetame.

The post G7 tööstusriigid otsustasid muuta Ukraina relvakeskuseks, mille kaudu rünnatakse Venemaad appeared first on eestinen.

Ukraina relvajõudude drrooniünnaku tagajärjel sai tabamuse Valgevene laste jalgpallivõistkonna buss, hukkus lapsi saatnud naine ja neli teismelist said vigastada, teatas Brjanski oblasti kuberneri kohusetäitja Jegor Kovaltšuk.

Ühe lapse vigastused on rasked.

Rünnak toimus Venemaal Brjanski oblastis Potšepi rajoonis maanteel A-240.

Lõhkekeha oli väidetavalt varustatud kobarmoonaga, et vigastada võimalikult paljusid inimesi.

Valgevene välisministeerium süüdistas Ukrainat pärast seda terrorismis.

„Mõistame teravalt hukka rünnaku Valgevene kodanikke, sealhulgas lapsi vedanud tsiviilbussile Venemaa Föderatsioonis Brjanski oblastis. Peame seda järjekordseks terroriaktiks tsiviilisikute vastu. Nõuame Ukraina poolelt põhjalikku selgitust,” seisab avalduses.

The post Venemaal sai tabamuse Valgevene laste buss, üks inimene sai surma appeared first on eestinen.

Olukord Volkswageni kontsernis on potentsiaalselt palju dramaatilisem, kui seni arvati. Sellele järeldusele ei jõudnud mitte autotööstuse eksperdid ega kallid väliskonsultandid, vaid ettevõtte enda tippjuhid.

Siseküsitluses küsitleti anonüümselt juhatuse ja nõukogu liikmeid. See ebatavaline küsitlus oli mõeldud sisemise ühtekuuluvuse hindamiseks.

Väljaande Manager uuring avaldab nüüd esmakordselt tulemused. Uuringu andmetel olid tippjuhid suures osas ühel meelel, et Volkswageni kontserni olukord on äärmiselt kriitiline. Üheksast küsitletud juhatuse liikmest kuus kirjeldasid, et ettevõte seisab silmitsi lausa eksistentsiaalse ohuga. Veel kolm iseloomustasid seda kui pingelist. Keegi ei valinud varianti „mitte kriitiline”.

Üheksa üheksast anonüümselt küsitletud juhatuse liikmest pooldasid strateegia radikaalset muutmist. Samuti andsid nad ilmselt drastilise hinnangu Hiina ja Põhja-Ameerika strateegiatele. See salvav analüüs ei tõota tõenäoliselt head Euroopa suurimale autotootjale, eriti arvestades, et selle kaubamärgid esitasid hiljuti kehvad kvartalitulemused.

The post Karm uuring: Volkswagen võib üldse turult kaduda appeared first on eestinen.

Pärast raamlepingu sõlmimist Iraaniga, loodeti luua kontakt Venemaa ja Ukraina vahel? Sel eesmärgil kutsus Emmanuel Macron G7 tippkohtumise võõrustajana ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski Evian-les-Bainsi.

Eilse teisipäeva 16. juuni hommikul saatis ta isiklikult Kiievist saabunud erikülalise seitsme suure tööstusriigi – USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada ja Jaapani – kõrgeimate esindajate kohtumisele, vahendab bzbasel.ch.

Õhkkond oli pingevaba, tervitusi vahetati kallistustega, nalja tehti jalgpalliennustustega. Ainult kaks kohalviibijat tundusid olevat omavahel tülis: USA president Donald Trump ei teinud isegi katset Zelenskit tervitada. See oli ilmselge: 80-aastane ameeriklane suhtus ukrainlasesse, kes viisakalt tagaplaanile jäi, esialgu külmalt. Macron, kes oli istutanud Trumpi ümarlaua taha endast paremale ja Zelenski vasakule, tundus samuti seekord vaikne.

Selle käitumisega tegi Trump sisuliselt kõik selgeks: Ukraina ei saa USA-le rohkem loota. Trump oli tõepoolest esmaspäeval Zelenskiga rääkinud. Ukrainlane tegi ettepaneku isiklikuks kohtumiseks Venemaa presidendi ja sõjaväe juhi Vladimir Putiniga, väidetavalt formaadis, mis teeks Putinil keeldumise oluliselt raskemaks.

Trump, kes oli ka Putiniga telefonitsi rääkinud, kirjeldas kõnelusi kui „väga häid” ja lisas, et kaks sõdivat juhti olid „avatud”. „Venemaa peaks kokkuleppele jõudma,” jätkas Trump. „Ma olen lahendanud kaheksa sõda ja see tundus olevat kõige lihtsam lahendada.”

Ent ta eksis. Trump keeldus taas kord reaalsust tunnistamast – see tähendab Kremli juhi karmi joont. Ta kurtis, et sõjas sureb iga kuu 25 000 sõdurit –, kuid ta keeldus absoluutselt süüdistamast Putinit. Putini pressiesindaja kinnitas teisipäeval, et Venemaa ja Ukraina vahel ametlikke kontakte ei ole. Ta lisas halvustavalt: „Zelenski on alati Moskvasse teretulnud, kui ta soovib vastutustundlikult ja tõsiselt läbi rääkida.”

Putin on küllaltki näidanud, et tal pole mingit kavatsust vastutustundlikult ega tõsiselt läbi rääkida. Zelenski kuulutas Evianis: „Venemaad tuleb sundida lõpetama sõda meie rahva vastu.” Pärast Venemaa raketirünnakut kuulsa Kiievi Petšerski Lavra (koobaskloostri) katedraalile ründas Ukraina õhuvägi droonidega Venemaa naftatöötlemistehaseid. Moskva linnapea Sergei Sobjanin väitis, et tema riik oli alla tulistanud 60 Ukraina drooni. Zelenski avaldas aga video põlevast naftatöötlemistehasest.

Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi pressiesindaja teatas, et sõjarindel on dünaamika muutunud pärast seda, kui Ukraina on saavutanud „tugeva positsiooni”. „Esmakordselt saab siin aeglaselt avaneda aken diplomaatiale,” kuulutas Merz enne oma lahkumist Eviani.

See võimaluste aken jäi aga Evianis suletuks. Pärast Macroni juhitud intensiivseid läbirääkimisi näisid G7 riigid olevat teisipäeval kokku leppinud uutes Venemaa-vastastes sanktsioonides. Prantsuse valitsuse allikate sõnul on sanktsioonid peamiselt mõeldud nafta- ja gaasisektori vastu. Ent see, kas USA, kes oli märtsis taaskehtestanud veidi leebemad sanktsioonid, osaleb selles viimases sanktsioonide karmistamises, ei olnud kohe teada.

Suurbritannia peaminister Keir Starmer seevastu üritas suurendada survet Kremlile endale. Tema valitsus teatas uutest sanktsioonidest 70 üksuse, sealhulgas Venemaa varilaevastiku korraldajate vastu. Briti väed hõivasid pühapäeval La Manche’i väinas ühe neist tankeritest. Starmer teatas ka, et tema riik tarnib Ukrainale rikastatud uraani oma tuumaelektrijaamade hooldamiseks.

Siin on video, kust on näha, kuidas Trump keeras selja, kui Zelenski ja Macron talle lootusrikkalt lähenesid:

Did you notice President Trump turning his back on Volodymyr Zelenskyy? pic.twitter.com/BPGfvFneKN

— USA NEWS (@usanewshq) June 16, 2026

The post Trump vältis Zelenskit G7 kohtumisel, andis mõista, et USA peale ei saa enam loota appeared first on eestinen.

Prantsuse president Emmanuel Macron avaldas video G7 tippkohtumisest Vene hittloo Capybara saatel.

Märgitakse, et samal ajal, kui maailma liidrid kätt suruvad ja fotode jaoks poseerivad, mängib taustal vene hitt hiiglaslikust närilisest.

See on väidetavalt juba teine kord, kui Macron kasutab taustaks Vene hitti. Kommentaarides nõutakse palgatõusu sellele, kes muusika valib.

Küsitakse, millise Vene laulu peaks Macron järgmisena valima.

Video on siin:

Macron’s team is doing it again.

For the second year in a row, an official G7 video from the Élysée Palace features the viral Russian song “Capybara.”

As world leaders shake hands and pose for photos, a Russian hit about a giant rodent plays in the background.

The comments… pic.twitter.com/8K17b9gbRi

— Russian Road (@RussianRoad_) June 17, 2026

The post Kas varjatud sõnum? Prantsuse president avaldas G7 video koos Vene hitiga appeared first on eestinen.

Venemaa reageeris varilaevastiku tankeri hõivamisele Briti sõjaväe poolt tulistamisega Briti jahtlaeva suunas, kui laev väidetavalt Vene sõjalaevale lähenes.

Briti paar, kelle jahtlaeva suunas Vene sõjalaev La Manche’i väinas tulistas kinnitab, et nad ei teinud midagi valesti ja on juhtumit nimetanud tarbetuks, vahendab Daily Mail.

Puhkajad Jane Kelvey (68) ja tema abikaasa Alan (70) purjetasid eilse teisipäeva 16. juuni hommikul laevaga Bright Future Inglismaalt Lymingtonist Prantsusmaale Cherbourg-en-Cotentini, kui nad märkasid Vene laeva 500 meetri kaugusel neist.

Lähemale purjetades kuulis pensionil olev paar Vene fregati Admiral Grigorovitš viit signaali.

Buckinghamshire’is asuvas Iveris elavad innukad meresõitjad ütlesid, et nad pöördusid kohe kaks kraadi vasakule märgiks kursi muutmisest, et seejärel kuulda sõjalaevalt veel viit signaali – millele sekund hiljem järgnes tulistamine.

Juhtum pani paari hetkeks kartma halvimat.

Venemaa kaitseministeerium on sellest ajast alates süüdistanud jahi kaptenit ohtliku kursi järgimises, lisades, et see oli laevast vaid 150 meetri kaugusel.

Kuid Briti paar vastas, et nad on avamerel toimunud sündmustes süütud.

Rääkides väljaandele i paper oma katsumusest, ütles Jane: „See oli natuke hirmutav. Ma kükitasin maha. Ma ei arvanud, et meie turvalisus on ohus. Aga see oli kindlasti ebatavaline. Kui me minema purjetasime, ütlesime teineteisele: „Mis pagan just juhtus?””

Ta lisas: „See oli täiesti ebavajalik. Me ei saanud neilt [admiral Grigorovitšilt] raadio teel mingit kontakti.”

„Me ei liikunud nende poole – olime ohutus kauguses. Aga me hakkasime neist kaugemale liikuma,” lisas ta.

Paar on sellest ajast peale avaldanud murettekitava intsidendi kohta lisateavet, sealhulgas seda, et sõjalaev ei ilmunud nende automaatsesse identifitseerimissüsteemi (AIS), puudus selle riiki näitav lipp – ja meeskond ei üritanud nendega raadio teel ühendust võtta.

BBC Newsnightile antud intervjuus ütles Jane: „Kui me lähemale jõudsime, nägime pardal kirillitsas tähti. Olime umbes 400 või 500 meetri kaugusel, see oli meie parempoolsel küljel, see oli liikumatult paigal.

Kui me lähenesime, andsid nad viis signaali, mis tähendas „kas te olete meid näinud?””

Vaatamata sellele, et nad manööverdasid oma jahi sõjalaevast eemale, kohtas paari see, mida nad peavad „hoiatuslasuks, mis õhku tõusis”.

Küsimusele, kas nad nõustuvad Vene ametnikega, et nemad olid tulistamises süüdi, vastas paar: „Absoluutselt mitte”.

Jane lisas: „See oli täiesti ebavajalik. Nad süüdistavad meid, [aga] meie arvates olime süütud.”

Jane tahtis pärast seda sürreaalset intsidenti piirivalvelt raadio teel abi saada.

„Aga ma ei tahtnud VHF-i kasutada, sest [venelased] oleksid meid kuulnud, seega pidin ootama, enne kui sain signaali ja helistasin hädaabinumbrile 999.”

Paar väljendas meediahuvi üle üllatust ja paljastas, et nad mõlemad olid pärast intsidenti närvide rahustamiseks kange joogi joonud.

„Jane on roosa veini peal,” tunnistas tema abikaasa. „Alan on õlut joonud,” lisas tema naine, mõlemad endiselt hämmeldunud varasematest sündmustest.

Paar – mõlemad olid varem reklaammaterjalide ettevõtte juhid – ütlesid ka, et on otsustanud oma purjetamispuhkusega järgmised kaks kuud jätkata.

Nende katsumus saabus ajal, mil G7 juhid, sealhulgas peaminister Keir Starmer kohtusid Prantsusmaal Évian-les-Bains’is, et pidada läbirääkimisi muu hulgas Venemaa sõja üle Ukrainas.

RFN Admiral Grigorovitš, üks Vladimir Putini Musta mere laevastiku laevadest, on juba mõned nädalad Briti vete lähedal tegutsenud.

Seda on nähtud varilaevastiku tankereid saatmas ja Suffolki ranniku lähedal asuva tuulepargi lähedal liikunud.

Kaks Kuningliku Mereväe jõeklassi avamere patrull-laeva HMS Mersey ja HMS Tyne jälgisid laeva esmaspäeva pärastlõunal teekonnal läbi La Manche’i väina enne teisipäevast intsidenti.

MarineTrafficu andmed näitavad, et 13 meetri pikkune ja 3 meetri jala laiune Bright Future sõitis teisipäeval umbes kell 4 hommikul lõunaranniku linnast Lymingtonist välja.

Seejärel lookles see mööda Wighti saarest ja üle La Manche’i väina, enne kui põrkas kokku Venemaa sõjalaevaga.

Pärast intsidenti randus laev teisipäeval umbes kell 17.15 Prantsusmaa põhjarannikul asuvas Cherbourg-en-Cotentini väikelinnas.

Kelveyd pidasid varem blogi oma purjetamisseiklustest Bright Future’il, milles nad avaldasid, et leidsid aluse mahajäetuna MDL-i Chathami jahisadama tagaosas Medway jões ajaloolise Upnori lossi vastas.

Blogipostituses seisab: „Bright Future oli hüljatud nagu Marie Celeste, tegemata voodid, roostes õllepurke täis külmkapp (mitte töötav) ja riideesemed kappides laiali pillutatuna.

Oma, tollal väikeste laste abiga tegime tõsise puhastuse nii seest kui väljast, määrisime kõik, mis paigal seisis, ja pärast pikka tööd äratasime Bright Future uuesti ellu.”

Arvatakse, et intsident oli umbes 20 meremiili Wighti saarest lõunas, väljaspool Ühendkuningriigi territoriaalvett.

Venemaa kaitseministeerium tunnistas, et sõjalaev tulistas jahti ennetavalt.

Telegrami avalduses väideti, et jaht lähenes laevale mootorite abil ohtlikul kursil.

Vastavalt rahvusvahelistele merel kokkupõrgete vältimise eeskirjadele tegi fregati meeskond mitu katset tsiviillaevaga rahvusvahelisel raadiokanalil ühendust võtta. Jahi kurss ega rahvusvahelise raadiokanali päringute peale ei muutunud.

Jahi meeskonna tähelepanu köitmiseks lasti rakette ja anti helisignaale. Vaatamata neile meetmetele jätkas laev ohtlikku lähenemist.

Pärast 150 meetrini jõudmist otsustas fregati komandör anda laeva kursile ennetava tule käsirelvadest. Seejärel muutis Briti lipu all sõitev jaht kohe kurssi ja jätkas liikumist Venemaa sõjalaevast eemale.

Fregati Admiral Grigorovitš meeskond tegutses rangelt vastavalt rahvusvahelistele laevanduseeskirjadele ja rakendas kõik vajalikud meetmed intsidendi ärahoidmiseks, edastas Vene ministeerium.

Briti kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles teisipäeva õhtul: „Pärast katseid saada ühendust Briti laevaga La Manche’i väinas tulistas Grigorovich hoiatuslaske.

Need ei olnud suunatud laeva pihta ja olid katse vältida võimalikku kokkupõrget.

Meie hinnangul on see üksikjuhtum ega ole seotud Ühendkuningriigi poolt Smyrtose hõivamisega sel nädalavahetusel.

HMS Mersey on jälginud Vene laeva ja jahi meeskonnale on osutatud tuge.”

Vigastatutest ega kahjustustest ei teatatud ning jaht jätkab oma teekonda läbi La Manche’i väina.

HMS Tyne’i merelaev on jahti külastanud, et koguda üksikasju ja kontrollida, kas sellel viibijad on turvalised.

Admiral Grigorovitš on 4000-tonnine juhitavate rakettidega fregatt ja oma klassi juhtlaev Venemaa mereväe Musta mere laevastikus.

Sõjalaev on võimekas mitmeotstarbeline platvorm, mis on loodud pinnatõrje-, allveelaevatõrje- ja õhutõrjeoperatsioonideks.

Sõjaväeallikate sõnul ei olnud intsidendil mingit seost Ühendkuningriigi otsusega arestida pühapäeval La Manche’i väinas Vene varilaevastiku tanker.

See on teine ​​juhtum, kus Vene laev on La Manche’i väinas 72 tunni jooksul osalenud.

Pühapäeval käskis Keir Starmer kuninglikel merejalaväelastel ja riikliku kuritegevuse agentuuri (NCA) ohvitseridel minna Kameruni lipu all sõitvale varilaevastiku tankerile Smyrtos, mille kapten hiljem arreteeriti ja talle esitati süüdistus Venemaa-vastaste sanktsioonide rikkumises.

38-aastast Ajay Panti süüdistatakse keelatud Venemaa naftatoodete otseses või kaudses tarnimises või üleandmises kolmandale riigile 2026. aasta juunis, rikkudes 2019. aasta Venemaa regulatsiooni 46Z9B (sanktsioonid).

Ta toodi eile Southamptoni kohtu ette. 2019. aasta määruste üheksanda osa kohaselt võib kaubanduskuriteo, milles Panti süüdistatakse, toimepanijat karistada kuni kümneaastase vangistusega, rahatrahviga või mõlemaga.

Pantil ei palutud teisipäeval Southamptoni magistraadikohtus Bournemouthi politseijaoskonnast videolingi vahendusel kohtusse ilmudes süüd tunnistada.

Ta kinnitas oma nime ja sünnikuupäeva ning teatas, et tema elukoht on Indias.

Kuid kaitsja James Diamond ütles: „Kostja on oma tegudes väga selge, et see ei olnud tema valik, kuhu see laev suundus või millist lasti see laev vedas. Ta lihtsalt täitis korporatsiooni töötajate käske. Ta on lihtsalt töötaja, kes teeb oma tööd ja sattus Briti kohtu ette.”

Kohus kuulis, et naftatanker oli osa Venemaa „700 laevast koosnevast salajasest laevastikust”, mis toimib selle „päästerõngana”, transportides 75 protsenti naftast ja aidates rahastada sõda Ukraina vastu.

Kohtunik David Robinson, kes osales videolingi vahendusel Portsmouthist, saatis asja 16. juulil Bournemouthi kroonikohtusse süüdistuse esitamiseks ja kohtuistungile ettevalmistamiseks ning jättis Pandi kuni selle ajani vahi alla.

Prokurör Varun Chuni ütles magistraadikohtu istungil: „14. juuni hommikul läksid kuninglikud merejalaväelased ja riiklik kuritegevuse agentuur naftatankeri MV Smyrtos pardale, mis oli sisenenud Ühendkuningriigi territoriaalvetesse ilma seadusliku liputa.”

„MV Smyrtos on naftatanker, mida kasutab Venemaa varilaevastik, varilaevastik on kirjeldus, mis antakse salajaste tankerite laevastiku kohta, mida Venemaa kasutab oma nafta transportimiseks üle maailma,” lisas ta.

„Nad tegutsevad mugavuslipu all ja nende tankerite tegelikke omanikke on väga raske leida. Õiguskaitseorganite petmiseks lülitavad nad jälgimistransponderid välja ning vahetavad regulaarselt lippe ja edastavad valesid asukohti.”

Ta ütles, et Smyrtos kanti 2025. aastal Ühendkuningriigi Venemaa-vastaste sanktsioonide nimekirja, mis „kehtestati Venemaale ja selle majandusele surve avaldamiseks”.

Ta ütles: „On teada, et see oli 5. juunil 2026 Venemaal ja lahkus Venemaa territoriaalvetest. Selle liikumist jälgiti ja seejärel sisenes see 13. juunil Kameruni lipu all Margate’ist ida pool asuvatesse Ühendkuningriigi territoriaalvetesse.”

Selle laeva kapten on tuvastatud kostjana. Ta on India kodanik ja ta arreteeriti 14. juuni õhtul ning on praegu vahi all.

Teda kahtlustatakse selle laeva kaptenina sisuliselt selle eest vastutavana. Veetava nafta kogus on märkimisväärne, arvatakse, et see on 98 000 tonni naftat, mis on selgelt märkimisväärne kogus. Mis puutub selle väärtusse, siis on vaieldamatu öelda, et selle väärtus on väga märkimisväärne.

Arvatakse, et laeva hoitakse Portlandis.

NCA teatas eile, et 24 Gruusia ja India meeskonnaliiget jäid pardale ja abistasid uurimist.

Keir Starmeri korraldusel toimunud julget kuuetunnist reidi kiitis Ukraina president Volodõmõr Zelenski kui olulist sammu Venemaa naftalaevastiku vastu.

Smyrtos oli merel olnud üheksa päeva pärast seda, kui see 5. juunil toornafta lastiga Peterburi lähedal asuvast Ust Luga sadamast lahkus.

Ja pühapäeva varahommikul anti RAF Poseidon P-8-le luba õhkutõusmiseks RAF Lossiemouthist Šotimaal La Manche’i väina suunas.

Kuningliku mereväe HMS Sutherland ja HMS Ledbury olid juba kohal, toimides 270 meetri pikkuse tankeri ümber pinnakaitsevarjena.

Chinooki, Wildcati ja Merlini helikopterid, mille pardal olid eriüksuslased, tõusid õhku avalikustamata asukohast Edela-Inglismaal, kus toimusid reidi viimased harjutused.

Daily Maili andmetel lähenesid eriüksuslased Smyrtosele, nende Chinook hõljus pimeduses tankeri 46 meetri laiuse kere kohal.

Pärast laevale kiirelt köiega ronimist oli nende ülesanne see turvata. Liikudes taktikaliselt ja püssid kaasas, tormasid sõdurid sillale, et neutraliseerida igasugune oht, mida kujutasid endast kapten ja meeskond.

Neile järgnesid 42. komando kuninglikud merejalaväelased, kelle ülesannete hulka kuulus laeva läbiotsimine ja relvastamata NCA ohvitseride kaitsmine.

Vaatamata nende intsidentide ajalisele lähedusele hoiatas kaitseekspert, et inimesed peaksid olema ettevaatlikud ja neid omavahel mitte seostama.

Kriisijuhtimisfirma EOS risk nõuandeosakonna juht Martin Kelly ütles: „Olgem ettevaatlikud ja ärgem seostagem neid kahte intsidenti.”

Kelly ütles: „Sõjalaevadel, olenemata sellest, kes te olete või kust te pärit olete, on õigus enesekaitsele.”

„Kui läheneb laev, jaht jne, algavad jõu suurendamise reeglid VHF-i [väga kõrgsagedusliku raadio] hoiatusega ja kui vastust ei tule, on järgmine eskalatsioon intensiivsem hoiatus ning seejärel kuni hoiatuslaskudeni, milleni me siin jõudsime.”

Ta lisas: „Sellist asja juhtub igal pool kogu aeg, ma ausalt öeldes ei usu, et siin on seos. Kui Venemaa kavatseks vastata, siis teeksid nad seda ilmselt kaubalaeva vastu.”

Kuid need murettekitavad intsidendid juhtusid ajal, mil G7 juhid kogunesid arutama Venemaa sõda Ukrainas ja Donald Trumpi esialgset kokkulepet konflikti lõpetamiseks Iraaniga.

G7 juhtivate tööstusriikide tippkohtumise esimene täispäev toimus teisipäeval Prantsusmaa linnas Evian-les-Bainsis.

Vahetult enne saabumist teatas Trump kokkuleppest lõpetada 3,5 kuud kestnud USA sõda Iraani vastu.

„Nüüd, kui see [Iraan] on läbi, keskendume sellele,” ütles Trump, viidates Venemaa sõja lõpetamise püüdlustele Ukrainas.

Zelenski, kelle riik oli Prantsusmaal toimunud kohtumisel külaliseks, näitas Trumpile fotosid kahjustustest Kiievis asuvas austatud religioosses vaatamisväärsuses Uinumise katedraalis, mis sai tabamuse Venemaa pommirünnakus.

Kolm asjaga kursis olevat ametnikku rääkisid anonüümselt, kuna neil ei lubatud avaldada üksikasju juhtide kõneluste kohta G7 kohtumisel.

Zelenski fotode kasutamist kinnitamata ütles Prantsuse välisministeeriumi pressiesindaja Pascal Confavreux, et rünnakut arutati juhtide kohtumisel ja et kõik olid šokeeritud.

Küsimusele, kas Zelenski näitas Trumpile ja teistele juhtidele kirikurünnaku fotosid, vastas Confavreux, et arutelude kohta infot ei anta.

Kuid ta kinnitas, et nad arutasid viimaseid rünnakuid ja seda, kui vastuvõetamatud need kõigile olid, kuna need olid vastuolus rahvusvahelise õigusega.

The post Briti abielupaar on hämmingus pärast seda, kui Vene sõjalaev nende suunas tulistas appeared first on eestinen.