Vene väed korraldasid täna teisipäeval, 14. juulil Odessa oblastis rünnakuid sadama infrastruktuurile.

Pihta sai Tšornomorski sadamast Odessa sadamasse teel olnud tanker.

Vene kaitseministeeriumi teatel tabati Odessa oblastis Južnõi sadamas kütuse mahalaadimiseks kasutatavaid seadmeid ja seitset mahutit.

Samuti tabati Južnõi sadamas konteinerterminalis mahalaadimise ajal sõjalasti vedanud kaubalaeva.

The Russian Ministry of Defence claimed that today’s series of strikes on port infrastructure in Odesa Oblast targeted facilities at Yuzhnyi Port used for unloading fuel and lubricants, as well as 7 oil tanks.

They also stated that drones struck a dry cargo ship at container… https://t.co/k9yp1CRsPu

— AMK Mapping (@AMK_Mapping_) July 14, 2026

The Russian Armed Forces continue measures to isolate Odesa from the Black Sea. Another vessel, presumably hit by a drone, has reportedly been struck in the roadstead between Odesa and Chornomorsk. pic.twitter.com/cKldyoDETg

— Z.O.V Military (@WarHunter2222) July 14, 2026

The post Ukrainas said tabamuse kaubalaev ja tanker appeared first on eestinen.

Vene „viimsepäeva” lennuk maandus täna teisipäeval, 14. juulil Iraani pealinnas Teheranis.

Tegemist on õhus liikuva juhtimiskeskusega, mis maandus Iraani pealinnas hommikul, edastab kohalik meedia.

See Tu-214PU tüüpi lennuk on mõeldud relvajõudude juhtimiseks eriolukordades, sealhulgas tuumasõja korral.

The post Midagi on toimumas: Vene „viimsepäeva” lennuk maandus Teheranis appeared first on eestinen.

Espoos elav Anders Blomberg nakatus puukborrelioosi ehk Lyme’i tõppe parmuhammustuse tagajärjel.

Blomberg meenutab, et jälgis vahetult enne jaanipäeva Espoos Kauklahtis oma tütre suveteatrietendust, kui teda ründas tervelt kolme sentimeetri pikkune parm. Kuigi Blombergil õnnestus parm tappa, oli see teda juba hammustanud vasaku käe sõrmede vahele.

Mõni päev hiljem märkas Blomberg hammustuskohal põletikunähte, vahendab Iltalehti.

Arst määras nahapõletiku raviks antibiootikumikuuri, mis esialgu näis toimivat. Pärast kuuri lõppu sümptomid aga ootamatult süvenesid.

Blomberg hakkas kahtlustama, et sümptomite põhjuseks võib olla puukborrelioos. Kuna hammustuskoha ümber oli tekkinud borrelioosile iseloomulik rõngakujuline lööve, nõustus arst määrama vastavad laborianalüüsid. Analüüsid kinnitasid, et tegemist on tõepoolest puukborrelioosiga.

Blomberg märgib, et tema ja ta lapsed kontrollisid suveteatris käies end iga päev puukide suhtes, kuna teater asub piirkonnas, kus puuke leidub rohkelt. Puuke ei leitud, mis toetab veelgi järeldust, et borrelioos sai alguse just parmuhammustusest.

Blomberg ütles väljaandele Iltalehti, et tema üldine tervis on praegu hea.

Blomberg soovib inimestele meelde tuletada, et vaatamata sellele haruldasele juhtumile pole põhjust putukaid liigselt karta. Olulisem on end kontrollida ning sellistes olukordades nõu pidada sõprade või arstiga, selle asemel et murega üksi jääda.

Parmuhammustuse kaudu puukborrelioosi nakatumine on äärmiselt haruldane, selleks peab parm olema vahetult enne inimese hammustamist hammustanud looma, kes kannab endas borrelioositekitajat.

The post Soome mees sai borrelioosi parmu hammustusest appeared first on eestinen.

Leedu siseministri kohusetäitja Vladislavas Kondratovičius kiitis täna teisipäeval 14. juulil heaks üksikasjaliku riikliku evakuatsiooniplaani, mille kohaselt suudaks ligikaudu 75% elanikkonnast evakueeruda iseseisvalt.

„Evakuatsioon on kriitilise tähtsusega tsiviilkaitsemeede ning me peame olema valmis hädaolukorras kiiresti ja koordineeritult tegutsema. See plaan võimaldab riigi ja omavalitsuste tegevust eelnevalt kooskõlastada, tagades ressursside jaotamise ning selle, et elanikud saaksid kriisi ajal kogu vajaliku teabe ja abi,” ütles Kondratovičius.

Plaani kohaselt korraldavad omavalitsused ülejäänud 25% elanike evakueerimise – nende seas on inimesed, kellel puudub isiklik sõiduk või kes vajavad täiendavat abi. Prioriteediks on haavatavad rühmad, sealhulgas väikelastega pered, puudega inimesed ja eakad, vahendab lrt.lt.

Siseministeeriumi teatel kirjeldab dokument kogu protsessi alates otsuste langetamisest ja elanikkonna teavitamisest kuni transpordi, ajutise majutuse ja esmavajaliku abi pakkumiseni.

Samuti sätestab see põhiprintsiibid evakuatsioonimarsruutide kavandamiseks, kogunemis- ja vastuvõtupunktide töö korraldamiseks ning asutustevahelise koostöö tagamiseks.

Kodanikke teavitatakse ohtudest riikliku hoiatussüsteemi, mobiiltelefonide leviedastustehnoloogia, sireenide, LT72 rakenduse ning ametlike valitsuse ja omavalitsuste kanalite kaudu.

Plaan koordineerib tegevust erinevate asutuste, sealhulgas kodanikukaitse, politsei, tervishoiuteenuste, sotsiaalkindlustusasutuste ja sõjaväe vahel. Evakuatsiooniteed koordineeritakse sõjaväevõimudega, et tagada tsiviilisikute ohutu liikumine, arvestades samal ajal sõjaväelise liikuvuse nõudeid.

Ministeerium teatas, et plaan on osa laiematest jõupingutustest Leedu kodanikukaitsesüsteemi tugevdamiseks. Selle tõhusust testitakse riiklikul tasemel kodanikukaitseõppustel.

The post Leedu kinnitas riikliku evakuatsiooniplaani – enamus lahkub iseseisvalt appeared first on eestinen.

Läti riigiettevõte AS „Latvijas Valsts meži” (LVM) ostis Ludza piirkonnas asuvas Pasiene vallas ligi 5000 hektarit metsamaad selle varasematelt Rootsi omanikelt veidi enam kui 26 miljoni euro eest, teatas põllumajandusministeerium 13. juulil.

Ministeeriumi teatel registreeriti eelmisel nädalavahetusel äriregistris muudatused, millega LVM-ist sai kahe Lätis registreeritud ettevõtte omanik, nende ettevõtete ainsaks varaks on maa ja varem kuulusid need Rootsi kodanikele. Vastavalt õigusaktidele oli ettevõtete omandamiseks vajalik valitsuse nõusolek, mille LVM sai 30. juunil, vahendab lsm.lv.

Ministeeriumi hinnangul tugevdab selle metsamaa omandamine riigimetsa majandamise jätkusuutlikkust ja tagab Läti majandusele pikas perspektiivis täiendavaid kvaliteetse puidu ressursse.

Ühe hektari maa hinnaks kujunes keskmiselt 4500 eurot. Kokku osteti 5800 hektarit maad, millest 4800 hektarit on metsamaa.

Omandatud metsaalal on peamisteks puuliikideks kuusk (ligikaudu 1600 hektarit), kask (ligikaudu 1500 hektarit) ja mänd (ligikaudu 600 hektarit), ülejäänud aladel kasvavad teised puuliigid. Ligikaudu 80 hektarit metsaalast on kaitsealad. Veel 600 hektarit on põllumajandusmaa.

LVM-i pikaajalise metsanduskava kohaselt on prognooside järgi võimalik nendelt aladelt järgmise 120-aastase metsandustsükli jooksul saada ligikaudu 3,45 miljonit kuupmeetrit kvaliteetset puitu ja energiapuitu (hakkpuitu), mis annab olulise panuse Läti majandusse ja tugevdab riigi sõltumatust, märkis põllumajandusministeerium.

Põllumajandusministeerium tõi välja, et LVM on maad era- ja juriidilistelt isikutelt ostnud alates 2007. aastast, kuid tegemist on ettevõtte ajaloo suurima ühekordse ostuga. LVM liidab kaks omandatud ettevõtet endaga, lisas ministeerium.

The post Rootslased on asunud Lätis metsa müüma appeared first on eestinen.

Ukraina ründas ööl vastu tänast teisipäeva, 14. juulit droonidega Venemaal kütusetaristut.

Baškortostanis on pärast rünnaku leekides Gazprom Neftekhimi Salavati kompleks – üks Venemaa suurimaid naftatöötlemis- ja naftakeemiakeskusi, mille töötlemisvõimsus on kuni 10 miljonit tonni toorainet aastas.

Kubani oblastis rünnati taas Afipski naftatöötlemistehast – Lõuna-Venemaa peamist rafineerimistehast.

Gelendžikis teatati lennuvälja lähedal puhkenud tulekahjust pärast plahvatuste seeriat.

The post Ukraina ründas Venemaal kütusetaristut appeared first on eestinen.

Ukraina pealinn Kiiev mattus tänase teisipäeva, 14. juuli hommikul suitsu sisse pärast Venemaa öis raketirünnakut.

Venemaa korraldas Kiievile rünnaku, kasutades kaheksat modifitseeritud ballistilist raketti S-400.

Välja tulistati 5–6 (hiljuti tarnitud) Patrioti süsteemi tõrjeraketti, mis hävitasid neist ligikaudu neli. Ülejäänud neli raketti tabasid kaht erinevat sihtmärki linnas, sealhulgas Holosijivski rajoonis.

Tabati väidetavalt objekte, mis on seotud rakettide ja mehitamata õhusõidukite (UAV) arendamise ja tootmisega.

Lisaks tabati Odessa oblastis asuva Južnõi sadama kütusetaristu objekte.

Kyiv is shrouded in smoke following last night’s Russian ballistic missile attack. pic.twitter.com/a7WFzPAeEB

— AMK Mapping (@AMK_Mapping_) July 14, 2026

Overnight, Russia carried out a new attack on Kyiv using 8 modified S-400 ballistic missiles.

5-6 (recently delivered) Patriot interceptors were launched, intercepting ~4 of the missiles. The other 4 impacted two different targets in the city, including in the Holosiivskyi… pic.twitter.com/uvc4Rh4PeH

— AMK Mapping (@AMK_Mapping_) July 14, 2026

The post Venemaa korraldas taas õhurünnaku Ukraina vastu appeared first on eestinen.

Toornafta Brenti hind hüppas tänase teisipäeva, 14. juuli hommikul 85 dollari peale barrel pärast seda, kui USA alustas uuesti sõda Iraani vastu.

Iraan sulges vastukäiguna uuesti Hormuzi väina.

Veel nädal tagasi oli hind 70 dollari juures barreli eest.

The post Nafta hind hüppas taas üles, kuna USA alustas uuesti sõda Iraani vastu appeared first on eestinen.

NATO liigutab tuumarelvi Venemaa piiridele lähemale. Sealne väljaanne Izvestija teatab, et kuus varem tuumarelvadeta riiki laiendavad oma osalust alliansi missioonidel.

Leedu ja Soome leevendavad piiranguid ning Poola, Läti ja Eesti on valmis oma territooriumil majutama tuumarelvade kandesüsteeme. Norra integreerib nendesse operatsioonidesse hävitajad F-35.

See hõlmab muu hulgas programmi „Nuclear Sharing” (tuumarelvade jagamine), mille raames hoitakse USA tuumarelvi tuumarelvadeta NATO riikide baasides ning mida need riigid võivad konflikti korral oma lennukitega kasutada. Poolat peetakse kõige tõenäolisemaks riigiks, kuhu võidakse paigutada taktikalised tuumapommid B61.

Venemaa on teatanud, et rakendab sõjalis-tehnilisi vastumeetmeid nende riikide suhtes, mis paigutavad oma territooriumile tuumarelvi Venemaa piiride läheduses.

The post Venemaal kasvab ärevus, kuna naaberriikidesse tuuakse tuumarelv appeared first on eestinen.

Euroopa Liit importis 2026. aasta esimesel poolel Venemaa juhtivast veeldatud maagaasi (LNG) projektist rohkem gaasi kui kunagi varem, võttes vastu peaaegu kogu Siberis asuva rajatise toodangu – seda ajal, mil EL-i keeld Venemaa gaasi impordile polnud veel jõustunud.

Analüüsifirma Kpler andmetel ulatusid EL-i ostud Yamal LNG-lt – mida kontrollib Venemaa eraettevõte Novatek – aasta esimese kuue kuuga rekordilise 9,89 miljoni tonnini, mis on 18 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, vahendab Financial Times.

Need arvud rõhutavad Euroopa jätkuvalt olulist rolli Venemaa lipulaevaks oleva energeetikarajatise töös hoidmisel ajal, mil Moskva sõda Ukraina vastu on kestnud juba üle nelja aasta ja sisenemas viiendasse aastasse.

Valitsusvälise organisatsiooni Urgewald hinnangul võis Euroopa nende tarnete eest maksta koguni 6 miljardit eurot.

Kpleri andmetel olid peamised Euroopa ostjad Prantsusmaa, Belgia ja Hispaania, kes importisid 2026. aasta esimesel poolel Yamalist vastavalt 3,6 miljonit, 2,9 miljonit ja 2,7 miljonit tonni.

Urgewaldi sanktsioonide teemaline eestvedaja Sebastian Rötters nimetas neid arve „ehmatavateks”, eriti kuna need „ei toimu vaakumis”, vaid peegeldavad ajavahemikku, mil Venemaa hoogustas rünnakuid Ukraina energeetika- ja tsiviiltaristu vastu.

EL-i reeglid keelavad juba praegu Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) ostmise lühiajaliste lepingute alusel – see tähendab, et iga Euroopasse suunduva Jamali gaasilaadungi puhul on vaja importiva riigi tolliasutuse kinnitust, et müük toimus pikaajalise lepingu alusel.

Alates 1. jaanuarist 2027 jõustub EL-i keeld importida Venemaalt veeldatud maagaasi pikaajaliste lepingute alusel. See sunnib Venemaad otsima alternatiivseid marsruute. Hiljem samal aastal keelustatakse ka torujuhtme kaudu tarnitav gaas.

Euroopa valmisolek Jamali gaasilaadungeid vastu võtta on olnud projekti jaoks ülioluline. Projekt asub Venemaa Arktikas ja sõltub väikesest hulgast spetsiaalsetest Arc7 jääklassi tankeritest.

Rajatisest väljaveetava gaasi kogus sõltub suuresti sellest, kui kiiresti suudavad need laevad Euroopa sadamates lasti maha laadida, samas kui alternatiiv – teekond Aasiasse mööda Põhja-mereteed – on riskantsem ja võtab palju kauem aega.

Kuigi aasta esimesel poolel sai Euroopa Jamalist rohkem veeldatud maagaasi, vähenesid Aasiasse suunatud mahud 74 protsenti, langedes veidi üle 510 000 tonni.

Tavaliselt kasvavad saadetised Jamalist Aasiasse suvekuudel, kuid tänavu on itta liikunud väiksemad kogused. Asjaga kursis olevate inimeste sõnul on selle põhjuseks osaliselt asjaolu, et mõned rahvusvahelised laevandusettevõtted, kindlustusfirmad ja rahastajad tunnevad muret EL-i sanktsioonidega seotud riskide pärast.

Samuti sõltuvad Jamali toodangut vedavad jääklassi laevad remonditööde osas endiselt suurel määral Euroopa laevatehastest, sealhulgas Prantsusmaal Brestis asuvast Dameni tehasest ja Taani ettevõttest Fayard A/S.

„Jamal LNG sõltub ekspordi jätkumiseks väikesest spetsialiseeritud laevastikust, Euroopa sadamatest ja Euroopa teenustest. Euroopa pakub jätkuvalt kõiki kolme,” ütles Urgewaldi esindaja Rötters.

2017.aastal president Vladimir Putini poolt avatud Jamal on endiselt Venemaa suurim veeldatud gaasi tootja, mille projekteeritud tootmisvõimsus on 17,4 miljonit tonni aastas, kuigi tegelik toodang ületab sageli seda taset.

Lisaks enamusomanikule Novatekile kuuluvad projektis osalused ka Prantsusmaa ettevõttele TotalEnergies ja Hiina ettevõttele CNPC.

Veebruaris ütles TotalEnergies’i tegevjuht Patrick Pouyanné, et kontsern – kellel on Jamaliga seotud pikaajalised ekspordilepingud – võib olla sunnitud lõpetama gaasi ekspordi mitte ainult EL-i, vaid projektist üldse, viidates EL-i keelu „ebaselgusele”.

The post Euroopa Liit ostis Venemaalt rekordkoguses gaasi appeared first on eestinen.