Venemaa on ähvardanud rünnata Briti tehased vastusena Ühendkuningriigi toetusele Ukrainale – sammuna, mida on nimetatud „poolsõjaliseks” –, ning Vladimir Putin hoiatas, et „Pandora laegas on avatud”.

Esmaspäeval 24. augustil süüdistas Moskva Ühendkuningriiki „selles sõjas osalemises” pärast seda, kui peaminister Andy Burnham saabus Kiievisse oma esimesele välisvisiidile, vahendab Daily Mail.

Burnham oli teatanud, et Euroopa kaitseettevõttele MBDA on antud luba jagada teavet Ühendkuningriigi komponentide kohta, mida kasutatakse kaugmaarakettides Storm Shadow/ Scalp – see tähendab, et Ukraina võiks alustada nende rakettide kohalikku tootmist.

See samm kutsus Kremlis esile ägeda reaktsiooni: Putini kõrge nõunik hoiatas nüüd agressiivsema vastuse eest ja väitis, et Venemaa peab Ühendkuningriiki „kurjuse kehastuseks number üks”.

Eile ütles Venemaa endine välisministri asetäitja Andrei Fjodorov BBC saates „Newsnight”, et Venemaa reaktsioon Burnhami avaldusele oli „väga negatiivne” ning Putin hoiatas, et sellega avati „Pandora laegas”.

Küsimusele selle ähvarduse kohta vastas Fjodorov: „President Putinile avaldatakse praegu väga tugevat poliitilist ja ühiskondlikku survet võtta Ühendkuningriigi suhtes tarvitusele teatud meetmeid, sest ta peab Ühendkuningriiki osaliseks Ukraina sõjas ning sealt tulevat abi käsitletakse riigi otsese sekkumisena sellesse sõtta.”

Ametnik hoiatas, et eskaleerumise uues etapis võib Venemaa vastus Ühendkuningriigile olla „mitte ainult sõnaline, vaid ka mingil moel nähtav”.

Täpsustades, milline see reaktsioon võiks olla, ütles Fjodorov: „See võib olla niinimetatud tehniline vastus, näiteks häkkerite rünnak tundmatust allikast – muidugi mitte ametlikul tasandil.

Võib tulla mitmesuguseid poliitilisi samme. Samuti ei saa ma sajaprotsendiliselt välistada näiteks mingisuguseid poolsõjalisi meetmeid.”

Ta selgitas, et sellise sammu raames võivad „tundmatud jõud” rünnata Briti tehaseid, mis toodavad Ukrainale droone.

Samuti võtaksid häkkerid sihikule konkreetsed ettevõtted, mis on seotud droonide või Storm Shadow’ (Scalp-rakettide Briti versioon) rakettide komponentide tootmisega.

Fjodorov selgitas, et kuna Burnham andis üle raketitootmise joonised kasutamiseks Ukrainas, on Suurbritannia sõtta „palju enam kaasatud”.

„Moskva peab Ühendkuningriigi peaministri samme otseseks sõjaliseks sekkumiseks sellesse konflikti,” lisas ta.

Fjodorovi kommentaarid järgnesid Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi esmaspäevasele väitele, et „Suurbritannia osaleb selles sõjas” Ukraina poolel.

„Suurbritannia valab süstemaatiliselt ja järjepidevalt õli tulle ning kavandab süstemaatiliselt ja järjepidevalt samme, et takistada rahuprotsessis edasiliikumist,” sõnas ta.

Ta lisas, et Venemaa relvajõud on võtnud eesmärgiks tuvastada selliste rakettide tootmiskohad ja muu sõjatehnika tootmiskohad, et need hävitada.

Burnham aga rõhutas, et Ühendkuningriigi toetus Ukrainale võitluses Vladimir Putini agressiooni vastu ei vähene, ning nimetas Venemaa ähvardusi Ühendkuningriigi suunal „skandaalseteks”.

„Kes selle tulekahju süütas? See on ju küsimus,” ütles ta.

Nädalavahetusel selgus, et Venemaa suursaadik on Londonist tagasi kutsutud, kuna suhted on veelgi halvenenud.

Ühendkuningriigi otsus tähendab, et süvalöökideks mõeldud raketti Scalp – mis on valminud nii Briti kui ka Prantsuse tehnoloogiat kasutades – võidakse nüüd toota Ukrainas.

Need relvad on üliolulised kauglöökide andmisel sihtmärkide pihta sügaval Venemaa territooriumil.

Pidades Kiievis Püha Sofia katedraali ees kõnet Ukraina iseseisvuse 35. aastapäeva puhul, võrdles Burnham riigi vastupanu võitlusega Natsi-Saksamaa vastu.

„Minu rahvas hoidis Euroopa vabaduse leeki elus 20. sajandil, teie hoiate seda leeki 21. sajandil,” ütles ta „Vaatamata Venemaa ennekuulmatutele ähvardustele minu riigi aadressil jätkame me Ukraina toetamist.”

Oma esimeses suures rahvusvahelises kõnes kiitis Burnham Ukraina rahva „tohutut jõudu”, nimetades seda „tõeliselt imetlusväärseks”, ning märkis, et „praegu on õige hetk hoida Venemaa surve all ja piirata nende võimet seda ebaseaduslikku sõda rahastada”.

„Ukraina on olnud Euroopa kaitsja – mitte koorem meie julgeolekule, vaid esirinnas Euroopa turvalisuse tagamisel,” lisas ta.

„Ukraina rahvas väärib lisaks meie jätkuvale toetusele ka meie tänu ja austust,” ütles ta, tänades ukrainlasi nende „uskumatu vastupanu” eest.

Esmaspäeva pärastlõunal juhatas Burnham ka oma esimest „tahte koalitsiooni” – riikide rühma, mis pakub Ukrainale tugevdatud toetust – kohtumist.

Pöördudes ilmselgelt Donald Trumpi poole, ütles ta koalitsioonile, et Ukraina vajab viivitamatult rohkem Patrioti süsteemi tõrjerakette, „et aidata kaitsta oma rahvast”.

Samuti kutsus ta USA parlamenti Kongressi üles Venemaale avaldatavat majanduslikku survet tugevdama.

Toetades meie seast lahkunud vabariiklasest senaatori Lindsey Grahami algatatud sanktsioonide eelnõud, märkis Burnham, et Venemaa majandus on raskustes rekordilise eelarvepuudujäägi ja vähenevate naftatulude tõttu.

Kreml on varem hoiatanud „tagajärgede” eest seoses sellega, et Ukraina kasutab Ühendkuningriigi droone rünnakuteks sügavale Venemaa territooriumile.

Moskva teatas eelmisel nädalal, et mida enam Suurbritannia konflikti sekkub, „seda kõrgemat hinda ta maksab”.

Burnham ütles: „Ukraina iseseisvuse 35. aastapäeval ei tohiks selle rahval olla vähimatki kahtlust: Ühendkuningriik seisab teie selja taga.

Nii käimasolevas võitluses kui ka eelseisvas ülesehitustöös seisame me Ukraina kõrval. Venemaal ei tohiks olla kahtlust meie otsusekindluses. Me ei tagane enne, kui saavutatakse kestev rahu.”

Venemaa aga teatas, et suhted Suurbritanniaga on langenud „enneolematult madalale tasemele”, ning kutsus oma suursaadiku Andrei Kelini pärast seitset ametiaastat Moskvasse tagasi.

Kelin on süüdistanud Ühendkuningriiki selles, et riik on valinud Venemaaga suheldes „vastasseisu tee”.

Burnham ütles: „Venemaal ei tohiks olla kahtlust meie otsusekindluses. Me ei tagane enne, kui saavutatakse õiglane ja kestev rahu.”

The post Venemaa ähvardas rünnata sõjaliselt Briti relvatehaseid appeared first on eestinen.

Leedu kaitsevägi on paigutanud Vilniuse lähistele keskmaa-õhutõrjesüsteemi NASAMS, asendades sellega varasemad lähimaa-õhutõrjesüsteemid, mis olid seal kasutusel alates eelmise aasta esimestest Valgevene poolt lähtunud droonide sissetungidest.

„Mis puudutab kvalitatiivset muutust, siis nagu plaanitud ja lubatud, oleme juba asendanud oma lähimaa-õhutõrjesüsteemi RBS-70 süsteemiga NASAMS – tänaseks on Vilniuse lähenemisteed kaitstud palju tõhusamalt ja võimsamalt ning suurema tegevusraadiusega,” ütles kaitseväe juhataja Raimundas Vaikšnoras uudisteagentuurile BNS.

Ta ei täpsustanud, millal süsteem kohale toodi.

„Kriitikud võivad väita, et NASAMS ei ole just see süsteem, millega odavat drooni kalli raketiga alla lasta, kuid seni, kuni meil muid võimekusi pole, on see ilmselt kõige paindlikum lahendus.

See sarnaneb rakettidega, mida kasutavad Balti õhuturbemissioonil osalevad hävitajad. Need on küll kallid, kuid praegu kõige tõhusamad vahendid, sest drooni saab kinni püüda ja hävitada ükskõik kus Leedu õhuruumis. Seega annab NASAMS meile kiiruse, tegevusraadiuse ja täpsuse,” sõnas kindral.

See samm astuti ajal, mil NATO idapoolsete liikmesriikide õhuruumi on korduvalt tunginud droonid. Viimati tungis droon Leedu õhuruumi maikuus.

Sarnane juhtum oli Lätis augusti alguses. Mehitamata õhusõiduki tulistas alla NATO hävitaja, mis tõusis õhku Leedus asuvast Šiauliai lennubaasist.

Praegu on Leedul kaks NASAMS-i patareid ning kolmas peaks saabuma 2028. aastal.

The post Leedu paigutas rünnaku ohu tõttu õhutõrjesüsteemi Vilniuse lähedale appeared first on eestinen.

Soome majandus on pöördunud kasvule, aga inimesed kurdavad, et nemad seda oma rahakotis ei tunne, mis näitab, et kindlustunde paranemine võtab veel aega.

Soome peaminister Petteri Orpo ütles eelmisel nädalal enda juhitava Koonderakonna (Kokoomus) suvisel üldkogul, et läheb sügisesele poliitika-hooajale vastu innustunult. Tema sõnul annab Soome areng tunnistust sellest, et valitsus ajab õiget asja, vahendab ERR.

„Aasta tagasi nimetas väljaanne Suomen Kuvalehti mind üksikuks optimistiks, kuna olin ainus, kes nägi ja uskus, et majanduses on häid märke. Nüüd on Soome majanduskasv Euroopa tipus, esimeses kvartalis oli see Euroopa Liidu riikide seas kõige kiirem,” rääkis Orpo.

Soomlased on üllatunud, kui poliitikud raporteerivad edusammudest. Inimesed seda oma rahakotis ei tunne, üle kümne protsendi tööealisest elanikkonnast on ikka ilma tööta ja ka eluasemeturg ei ole elavnenud.

The post Soome majandus pöördus kasvule appeared first on eestinen.

Tänase teisipäeva 25. augusti hommiku seisuga oli Lätit tabanud nädalavahetuse tormi tõttu elektrita veel umbes 31 000 klienti.

Elektrivarustus on taastatud enam kui 250 000 kliendil ehk rohkem kui 90 protsendil neist, kellel tormi tõttu vool kadus, vahendab lsm.lv.

Elektrivõrguettevõte Sadales Tikls teatas, et jaotusvõrgus on kõrvaldatud 700 tormist tingitud riket. Elektrivarustuse taastamistööd jätkuvad.

Pärast ülekandevõrgu rikete kõrvaldamist taastati esmaspäeva õhtul elektrivarustus Preiļi linnas ja ligikaudu pooltel klientidel Preiļi piirkonnas, mis oli tormis eriti rängalt kannatada saanud.

Suurimad elektrikatkestused esinevad endiselt Ogre, Aizkraukle, Preiļi, Rēzekne, Jēkabpilsi ja Bauska omavalitsustes.

Nii rikete otsimine kui ka parandustööd jätkuvad – paljudes kohtades on liinidele langenud suuri puid, juhtmed on katkenud või elektriliinide mastid purunenud. Raskesti ligipääsetavates kohtades kasutatakse liinide ülevaatamiseks droone.

Kahjustuste kõrvaldamisega tegeleb üle 200 remondibrigaadi – mobiliseeritud on kõik ettevõtte võimalikud ressursid ning appi on tulnud ka brigaadid Eesti jaotusvõrguettevõttest Elektrilevi.

Nagu varem teatatud, tabas Lätit 22. ja 23. augustil tugevaim suvetorm vähemalt alates 1966. aastast, mil vastavaid andmeid registreerima hakati – sellise info edastas Läti Keskkonna-, Geoloogia- ja Meteoroloogiakeskus.

Jelgavas hukkus üks inimene, kui tormis varises kokku uus hoone. Mitmed inimesed said vigastada langevate puude ja okste tõttu. Päästetööde käigus said viga kaks tuletõrjujat. Tormi haripunktis, pühapäeva hommikul oli elektrivarustus häiritud ligikaudu 277 000 majapidamisel.

The post Lätis on tuhanded majapidamised endiselt elektrita appeared first on eestinen.

LSM.lv tellimusel uuringufirma Norstat läbi viidud küsitluse kohaselt on vaid 40 protsenti elanikkonnast märganud 1. juulil jõustunud käibemaksumäära langust teatud toiduainete puhul.

Küsimusele, kas nad on märganud poodides hinnamuutusi, vastas jaatavalt 40 protsenti vastanutest, eitavalt 41 protsenti ning ülejäänud märkisid, et nad kas ei pööranud sellele tähelepanu või ei tundnud asja vastu lihtsalt huvi.

Jaemüüjad ise tõdesid, et käibemaksumäära muutusel on olnud väike mõju.

Maxima jaeketi kommunikatsioonijuht Liene Dupate-Ugule ütles: „Analüüsides vähendatud käibemaksumääraga esimese kuu tulemusi, näeme praegu nõudluse kerget kasvu vastavates tootekategooriates võrreldes eelmise kuuga.”

„Kõige märgatavam nõudluse kasv on toimunud munade puhul. Samas ei anna müügiandmed veel selget pilti algatuse pikaajalisest mõjust. Objektiivsemaid järeldusi saame teha pikema aja möödudes, kui klientide ostuharjumused on stabiliseerunud ja analüüsiks on olemas põhjalikumad andmed,” lisas ta.

Samal ajal näitavad konkureeriva jaeketi Rimi andmed, et kõigis neljas vähendatud käibemaksuga tooterühmas on müügimahud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud – suurimat kasvu on täheldatud piima, leiva ja munade puhul, ütles ettevõtte esindaja Inese Pētersone. Pärast 1. juulit ja käibemaksumuudatusi on suurenenud nõudlus mahekanaliha järele. Samuti on täheldatud nõudluse kasvu kõigis linnulihatoodete rühmades – kana- ja kalkuniliha, linnuliha siseelundid ning linnuliha hakkliha.

Rimi koostatud andmed näitavad, et keskmine hinnalangus oli leiva puhul 7,48%, värske jahutatud linnuliha puhul 7,55%, munade puhul 7,51% ja piima puhul 7,75%.

„Need on esmatarbekaubad, mis on eriti olulised madalama sissetulekuga inimestele, seega on vähendatud käibemaksumäär positiivne samm ning näeme, et igapäevased esmatarbekaubad, nagu piim, munad, leib ja kana, on ostjatele veelgi kättesaadavamaks muutunud,” sõnas Pētersone. Tema hinnangul tuleks tulevikus kaaluda võimalust kohaldada vähendatud käibemaksumäära alaliselt – praegu on see kehtestatud üheks aastaks – ning laiendada seda veelgi suuremale hulgale toiduainetele.

The post Uuring: Lätis pole teatud toiduainete käibemaksu alandamine erilist tulemust andnud appeared first on eestinen.

Konsultatsioonifirma MDI välja töötatud EVPY-indeksi kohaselt on Soome elujõulisus viimase 15 aasta jooksul vaevu arenenud. Ettevõtte teates märgitakse, et alates 2010. aastast on 15 OECD riiki Soomest selle indeksi elujõulisuse näitaja poolest möödunud.

Uue indeksi nimi tuleneb sellega uuritavatest mõõtmetest: elujõulisus, atraktiivsus ja inimeste paigale jäämine (retentsioon) ning sotsiaalne jätkusuutlikkus, vahendab Yle.

Kõiki mõõtmeid arvesse võttes on Soome 38 OECD riigi seas kuuendal kohal, kuid just elujõulisuse osas pole edasiminekut toimunud. Selles kategoorias on Soome viimase 15 aasta jooksul langenud üheksandalt kohalt 24. kohale.

„Kuues koht on hea tulemus, kuid elujõulisuse osas mahajäämine võib lõpuks avaldada negatiivset mõju Soome tugevatele külgedele,” märgib MDI ekspert Risto Heikkinen.

Indeks mõõdab riigi elujõulisust selliste tegurite põhjal nagu erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused, rahvamajanduse kogutulu ja tööhõive määr.

Sitra rahastatav EVPY-indeks uurib OECD riikide atraktiivsust elamis- ja tööpaigana aastatel 2010–2024. Indeks koosneb 22 erinevast näitajast ja hõlmab ajavahemikku 2010–2024.

The post Karm hinnang: Soome ei ole elujõuline appeared first on eestinen.

Soome reisikorraldaja Aurinkomatkat jälgib aktiivselt kõhugripi olukorda Rhodosel, teatab ettevõtte kommunikatsiooniosakond. Praegu viibib Kreekale kuuluval Rhodose saarel üle 700 firma Aurinkomatkat kliendi.

„Oleme teadlikud tavapärasest suuremast arvust teadetest kõhuhaiguste kohta Rhodosel viimastel nädalatel,” edastab ettevõte.

Aurinkomatkat keeldus intervjuust, eelistades vastata küsimustele e-posti teel. Ettevõte soovitab Rhodosele reisijatel järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid kätehügieeni ja toitlustuse osas.

„Jälgime olukorda jätkuvalt ja värskendame oma juhiseid, kui ametivõimude hinnang olukorrale muutub,” teatas ettevõte.

Üks Iltalehti lugeja teatas varem, et uuris firmalt Aurinkomatkat olukorda seoses kõhuhaigustega. Lugeja sõnul vastas ettevõte eelmisel nädalal, et epideemiat ei ole ning tegemist on vaid üksikute ja kergete seedetrakti vaevustega. Aurinkomatkat ei kommenteerinud, kas olukord on pärast eelmist nädalat halvenenud.

Samuti ei vastanud Aurinkomatkat küsimusele, kas kõhuhaiguste juhtumeid on esinenud ettevõtte koostööpartneritest hotellides.

Rhodesil on augustis esinenud ebatavaliselt ulatuslik kõhuhaiguse puhang. Kohaliku väljaande andmetel on seedetrakti vaevuste tõttu pöördunud erakorralise meditsiini osakonda iga päev 40–50 inimest.

The post Üle 700 soomlase on taudikaose piirkonnas appeared first on eestinen.

Soome kaitsevägi sõlmis 24. augustil ettevõttega Insta Group Oy lepingu mehitamata õhusõidukite süsteemide hankimiseks. Lepingu kogumaksumus koos optsioonidega on 14 miljonit eurot.

Lepingu allkirjastasid Soome kaitseväe logistikakeskuse ülema asetäitja brigaadikindral (insener) Juha-Matti Ylitalo ja Insta müügi-, turundus- ja avalike suhete direktor Tuure Lehtoranta.

Hange on osa Soome kaitseväe mehitamata õhusõidukite ja -süsteemide võimekuse pikaajalisest arendamisest. FPV- (vaatevälja edastavad) mikrodroonide süsteemid, mis võimaldavad kanda kasulikku koormust ja mida hangitakse väljaõppe eesmärgil, laiendavad väljaõpet kõikidesse väeosadesse ning jätkavad mehitamata õhusõidukite võimekuse süsteemset ja mitmetasandilist arendamist.

Hangitavad süsteemid toodetakse Soomes. Leping hõlmab ka väljaõpet, varuosi ja hooldusteenuseid. Mehitamata süsteemide tähtsus tänapäevases sõjapidamises on viimastel aastatel kasvanud ning nende kasutamist ja sellega seotud väljaõpet arendatakse sihikindlalt. Maavägi alustas ajateenijate väljaõpetamist FPV-droonioperaatoriteks maaväe akadeemias 2025. aasta sügisel ning alates 1/26 teenistusse astujate rühmast on väljaõpe laienenud ka teistesse väeosadesse.

The post Soome kaitsevägi ostab minidroone appeared first on eestinen.

Venemaa krüptovaluutaturg on jõudmas olulise verstapostini. Venemaa Keskpanga väljakuulutatud plaani kohaselt jõustub 1. septembril 2026 krüptovaluutade uus regulatiivne raamistik, mis toob krüptovaradega kauplemise ja sellega seotud teenused veelgi selgemini määratletud regulatiivse süsteemi alla.

See ei ole ainult Venemaa investorite probleem. Alates Euroopa MiCA-st kuni digitaalsete varade regulatsioonide kehtestamiseni üha rohkemates riikides on selgeks saamas trend: krüptovaluutad kiirenevad küpsema ja institutsionaliseerituma turufaasi.

Tavainvestorite jaoks tekitab see ka uue küsimuse. Traditsiooniline krüptoturul osalemise loogika on tavaliselt osta ja oodata hinna tõusu. Aga mis siis, kui turg järsku stagneerub või korrektsiooni teeb? Seetõttu hakkab üha rohkem inimesi keskenduma teisele probleemile:

Lisaks hinnatõusu ootamisele, millist muud väärtust saab digitaalsete varade hoidmine luua?

Selle taustal on Bull DeFi pälvinud märkimisväärset tähelepanu, luues digitaalsete varade jaoks rohkem võimalusi.

Alates hinnatõusu ootamisest kuni teistsuguse väärtuse otsimiseni

Erinevalt lühiajaliste hinnakõikumiste sagedastest ennustustest võimaldab Bull DeFi tavakasutajatel osaleda plokiahela võrgustikes ja teenida preemiaid ilma, et nad peaksid ise keerukat riistvara ostma ja hooldama.

See ei asenda pikaajalist hoidmisstrateegiat, vaid pakub pigem alternatiivset osalemisviisi: investorid saavad jätkuvalt säilitada oma ootusi krüptovaluuta tulevase hinnatõusu osas, lubades samal ajal oma digitaalsetel varadel suuremat rolli mängida.

Osalemiseks on vaja vaid kolme lihtsat sammu

Bull DeFi lihtsustab osalemisprotsessi, muutes osalemise nii algajatele kui ka kogenud investoritele lihtsaks.

1. Registreeri konto

Külasta Bull DeFi ja registreeru oma e-posti aadressiga, et saada 20 dollari suurune preemia.

bulldefi.com

2. Arvutivõimsuse lepingu valimine

Kasutajad saavad kasutada registreerimispreemiaid või valida paindlikult arvutusvõimsuse lepingu vastavalt oma finantsolukorrale.

3. Kasumi jaotamine

Kui leping jõustub, töötab süsteem automaatselt. Kasutajad saavad oma päevast kasumit igal ajal oma isiklikul juhtpaneelil selgelt vaadata ja vabalt valida, kas raha välja võtta või reinvesteerida.

Populaarsed lepingute näited:

• Algaja leping: tähtaeg: 2 päeva, investeeringusumma: 100 dollarit, päevane tootlus: 8 dollarit
• Põhileping: tähtaeg: 5 päeva, investeeringusumma: 500 dollarit, päevane tootlus: 6,5 dollarit
• Vahepealne leping: tähtaeg: 15 päeva, investeeringusumma: 2700 dollarit, päevane tootlus: 36,45 dollarit
• Täiustatud leping: tähtaeg: 25 päeva, investeeringusumma: 12 000 dollarit, päevane tootlus: 206,4 dollarit

[Lisateabe saamiseks külastage Bull DeFi veebisaiti]

Praegu toetab Bull DeFi peamisi krüptovaluutasid nagu BTC, XRP, USDT, DOGE, LTC, ETH ja SOL, pakkudes paindlikku ja tõhusat viisi ülemaailmsetele kasutajatele osalemiseks.

Nõuetele vastavuse, turvalisuse ja tehnoloogia osas kehtestab Bull DeFi mitu mehhanismi:

Audit ja läbipaistvus: PwC iga-aastased auditid ja sertifikaadid tagavad finantside ja tegevuse läbipaistvuse.

Varade kindlustus: Digitaalsed varad on kindlustatud Lloyd’si poolt Londonis, pakkudes maailma juhtivat hoiukindlustust.

Platvormi turvalisus: Cloudflare’i ettevõtteklassi tulemüüride ja McAfee pilveturbesüsteemide abil ulatub stabiilsus kuni 99,99%-ni.

Varade hoiustamine: Külmade ja kuumade rahakottide eraldamine ning mitmekihiline krüptimine ennetavad tõhusalt võimalikke rünnakuid.

Reaalajas riskikontroll: Tehisintellektil põhinev reaalajas riskide jälgimise süsteem tuvastab ja blokeerib kahtlaseid tehinguid ööpäevaringselt.

Turg muutub ja vastavalt sellele võib muutuda ka investeerimisloogika

Keegi ei suuda turgu täpselt ennustada. Aga neile, kes plaanivad krüptovaluutadega pikaks ajaks tegeleda: kui olete juba valmis ootama järgmist tõusu, siis miks raisata seda aega lihtsalt ootamisele?

Võimalus ei tuleta sulle meelde, et pead õigel ajal turule sisenema, aga tegutsemine küll.

Lisateabe saamiseks külastage palun veebilehte: bulldefi.com 

[Bull DeFi rakenduse allalaadimiseks klõpsake siin]

E-posti aadress: info@bulldefi.com

Bull DeFi kohta

Bull DeFi on Ühendkuningriigis asuv pilvandmetöötluse platvorm, mis järgib rangelt ELi krüptovarade turgude regulatiivset raamistikku (MiCA) ja finantsinstrumentide turgude direktiivi II (MiFID II). Hajutatud arvutusvõimsuse jagamise võrgu kaudu alandab Bull DeFi veelgi sisenemisbarjääri, muutes investeerimismudelid, mis olid varem kättesaadavad ainult suurettevõtetele, tõeliselt kättesaadavaks ka individuaalsetele investoritele. Platvorm haldab tsentraalselt seadmete juurutamist, käitamist, hooldust ja tehnilist kontrolli, võimaldades kasutajatel osaleda plokiahela võrgus ja teenida preemiaid ilma riistvara ostmata või keerulise infrastruktuuriga tegelemata.

The post Venemaa uued krüptovaluutareeglid jõustuvad 1. septembril: turgu võivad ees oodata suured muutused appeared first on eestinen.

Eesti ja Soome vaheline elektriühendus Estlink 1 on 27.–31. augustini plaanilises hoolduses. Tänavuste tööde käigus valmistatakse ette ka järgmiseks aastaks kavandatud kahekuulist hooldust.

Eleringi juhatuse liikme Reigo Kebja sõnul on elektriühenduste korrapärane hooldus vajalik Eesti elektrisüsteemi töökindluse hoidmiseks. „Hästi toimiva energiasüsteemi taga on suur hulk ennetavat tööd, mida inimesed tavaliselt ei märka. Estlink 1 plaaniline hooldus aitab hoida ühenduse töökindlana ning valmistada süsteemi aegsasti ette järgmise aasta mahukamateks töödeks,” ütles Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja.

Pikemas plaanilises hoolduses on Estlink 1 järgmisel aastal kaks kuud 15. märtsist 16. maini. Lisaks on kavandatud ka Estlink 2 kahenädalane katkestus 19. juulist 2. augustini 2027. Tegemist on töödega, mille eesmärk on säilitada Eesti ja Soome vaheliste ühenduste töökindlus ning tagada elektrisüsteemi piisavus ka tulevikus.

Hooldustööd valmistatakse ette koostöös Soome süsteemihalduri Fingridiga. „Kuigi järgmise aasta tööde kava on veel täpsustamisel, peab Elering oluliseks anda nende ulatusest varakult teada,” sõnas Reigo Kebja.

Estlinkid on Eesti ja Soome vahelised alalisvoolu elektriühendused. Estink 1 võimsus on 350 megavatti ning see valmis  2006. aastal. EstLink 2 võimsus on 650 megavatti ning ühendus valmis 2014. aastal.

The post Eesti-Soome kaabel Estlink 1 läheb neljaks päevaks hooldusesse  appeared first on eestinen.