Sotsiaalmeediasse on pandud video koledast avariist Ukrainas Lutskis. Audi sõitis suurel kiirusel punase tulega ristmikule, kus ajas alla 14-aastase poisi.

Audi sõitis peatumata minema. Poiss hukkus saadud vigastuste tagajärjel.

Siin on video. NB! Häirivad kaadrid, nõrganärvilistele mittesoovitav

In Lutsk, a 19-year-old Audi driver hit a 14-year-old teenager at speed.

The boy died from his injuries.

Follow @blyskavka_ua pic.twitter.com/85fQVUf1tL

— BLYSKAVKA (@blyskavka_ua) August 4, 2026

The post VIDEO: kole avarii Ukrainas NB! Nõrganärvilistele mittesoovitav appeared first on eestinen.

Ukraina põllumajandusministri sõnul saavutavad alternatiivsed teraviljaekspordi marsruudid vajaliku läbilaskevõime kõige varem augusti lõpuks, kuid ta hoiatas, et need võimaldavad vedada vaid poole sellest mahust, mida käideldi Venemaa rünnakute tõttu häiritud Musta mere sadamates.

Venemaa on hoogustanud raketi- ja droonirünnakuid välisriigi lipu all sõitvatele tsiviillaevadele Odessa sadama piirkonnas, mille kaudu liigub suurem osa Ukraina teraviljasaadetistest.

Olukord ohustab ligikaudu poolt tänavusest prognoositud teravilja- ja õliseemnete ekspordimahust, ütles minister Tarass Võssotski Reutersile.

„Kui seda probleemi ei lahendata, jääb märkimisväärne osa toodangust – täpsemalt veidi üle 30 miljoni tonni – rahvusvahelistele turgudele eksportimata,” sõnas ta.

Ukraina infrastruktuuriministeeriumi andmetel registreeriti juulis 35 rünnakut sadamates viibinud ja 22 rünnakut merel olnud laevadele, samuti tabas 67 rünnakut sadamarajatisi. Võrdluseks: terve eelmise 2025. aasta jooksul rünnati laevu kokku 14 korral.

Selle tagajärjel on laevaomanikud peatanud sissesõidud Odessa piirkonna sadamatesse ning ligi kahe nädala jooksul pole sinna sisenenud ühtegi laeva, seda ajal, mil Ukraina suvine saagikoristushooaeg on täies hoos.

Moskva väidab, et ründab sõjalise tähtsusega sihtmärke. Venemaa, maailma suurim nisu eksportija, on viimastel nädalatel teatanud rünnakutest ka oma põllumajandustoodangu ekspordirajatistele ja kaubalaevadele Mustal merel.

Ukraina tootjad tunnetavad juba mõju, kuna õlikultuuride ja teravilja hinnad on Võssotski sõnul langenud keskmiselt 30 protsenti.

„Olukord on erakordselt keeruline. Mõnes mõttes on see isegi raskem kui 2022. aasta märtsis-aprillis,” ütles ta, viidates Venemaa täiemahulise sissetungi alguskuudele.

Ukraina põllumajandussektori otsene kahju võib tänavu ulatuda 1,5–3 miljardi dollarini, ütles minister. Sellest summast ei ole varem teatatud.

Täna teisipäeval 4. augustil kiitis Ukraina valitsus heaks ekspordi miinimumhindade korrigeerimise, see oli esimene erakorraline samm põllumeeste toetamiseks.

Ukraina jaoks on peamisteks alternatiivseteks transporditeedeks Doonau jõgi ning raudtee- ja maanteetransport, kusjuures esmaseks valikuks on raudtee, ütles Võssotski.

Neid marsruute on katsetatud juba varem, kui Venemaa püüdis sõja ajal kaubavahetust blokeerida. Praegu ei mängi aga põua tõttu kannatav Doonau – mille veetase on langenud ajalooliselt madalale – kuni oktoobrini olulist rolli, märkis ta.

Kuigi ametivõimud on vajalikud protseduurid käivitanud ja tootjad saavad neid marsruute juba kasutada, kulub vähemalt suve lõpuni, enne kui need saavutavad „enam-vähem stabiilse töörežiimi”, ütles Võssotski.

Ent isegi siis suudaksid need marsruudid katta vaid 50–55 protsenti Musta mere sadamate igakuisest, ligikaudu 6 miljoni tonnisest läbilaskevõimest, seega oleks tegemist pigem ajutise lahenduse kui pikaajalise alternatiiviga meritsi toimuvale transpordile, sõnas minister.

Alternatiivsed marsruudid suurendaksid tootjate kulusid praeguste hindade juures veel 45–50 dollari võrra tonni kohta.

„Odessa sadamatele ei ole alternatiivi, kui Ukraina soovib jätkata toidujulgeoleku tagajana,” ütles Võssotski.

Viimastel hooaegadel on Ukraina andnud umbes 6 protsenti maailma nisu- ja 11 protsenti maisiekspordist ning on ühtlasi oluline õliseemnete ja taimeõlide eksportija.

Riik eksportis 2025./2026. hooajal 34,4 miljonit tonni teravilja ning ametnikud on hinnanud, et käesoleval hooajal on eksporditavaks ülejäägiks 43 miljonit tonni.

Kuna Venemaa on sadamate liikluse taas praktiliselt peatanud, võivad toiduainete hinnad järsult tõusta, mõjutades tarbijaid kogu maailmas, märkis Võssotski.

„Toit muutub kallimaks ja vaeseimate inimeste jaoks võib see muutuda lihtsalt kättesaamatuks,” ütles ta.

Võssotski kutsus liitlasi üles aitama tagada Mustal merel julgeolekut, sest vaid tugev Ukraina sõjavägi selles piirkonnas suudab tagada ekspordi toimimise Venemaa jätkuvate rünnakute kiuste.

Isegi kui laevaliiklus homme taastuks, kuluks Võssotski sõnul vähemalt kuu, et naasta varasema ekspordimahu juurde.

The post Suur häda: Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad, kahju on tohutu appeared first on eestinen.

Ukraina ja Venemaa on lukustatud lahingusse teineteise energiasüsteemide purustamiseks – kampaania, mis määrab kõik tulevased rahuläbirääkimised, ütles Ukraina asepeaminister ja energeetikaminister Denõs Šmõhal väljaandele Politico.

„Putin tahab meie energiasüsteemile lõpu teha ning meie majanduse ja relvatootmise rööpast välja viia,” ütles Šmõhal eksklusiivintervjuus oma kabinetis Ukraina pealinnas. „Ta loodab ka, et talvel murdub meie ühiskond kurnatusest ja avaldab juhtkonnale survet alistumisavaldusele alla kirjutada.”

Ukraina vastab pikamaarünnakute kampaaniaga Venemaa rafineerimistehaste vastu, mis on hävitanud umbes 40 protsenti Venemaa peamisest rafineerimisvõimsusest ja tekitanud kasvava kütusepuuduse kogu riigis.

„See on nagu poksimatši kaheteistkümnes raund ja kumbki poksija loodab, et vastane kukub esimesena,” ütles Šmõhal.

Šmõhal märkis, et Kiiev loodab, et nii nende rünnakud kui ka liitlaste kehtestatud sanktsioonid survestavad Venemaa liidrit Vladimir Putinit sõda sel sügisel lõpetama. Kui see ei õnnestu, ootab Ukrainat ees järjekordne talv, mil Venemaa ründab riigi energiataristut – kordub eelmise aasta kampaania, mis jättis Ukraina linnad külma kätte ja pimedusse.

„Venemaa eesmärk on nüüd hävitada meie veevarustus. Eelmisel talvel võeti sihikule elekter ja küte, kuid elektrikatkestuste ajal oli võimalik ellu jääda, kui olid olemas gaas ja vesi,” ütles Šmõhal. „Ilma vee ja kanalisatsioonita on raske kauem kui kolm päeva vastu pidada.”

Talve üleelamiseks vajab Ukraina oma Patriot-õhutõrjesüsteemidele PAC-3 tüüpi tõrjerakette, et hävitada Venemaa ballistilisi rakette. President Volodõmõr Zelenski on rääkinud eesmärgist hankida 300 tõrjeraketti. USA varud on aga madalad – nüüd avaldavad Kiiev ja tema liitlased survet sellistele riikidele nagu Hispaania ja Kreeka, et need loovutaksid oma PAC-3 raketid Ukrainale.

Zelenski rõhutas eile esmaspäeval 3. augustil, et Ukraina käimasolev sõjaline tegevus Venemaa vastu ja karmistatud sanktsioonid on prioriteediks, avaldades lootust, et see „ei jäta Venemaale muud valikut kui rahu”.
„Kuid me mõistame selgelt, kellega meil tegemist on, ja teame, et Putin loodab sõda veelgi pikendada,” ütles ta, hoiatades talvise energiasõja eest.

Lisaks kaitsevõime tugevdamisele suurendab Ukraina ka oma energeetika- ja infrastruktuurisüsteemide vastupidavust, ütles Šmõhal.

Ukraina rajab kaitsekatteid elektri-, vee- ja gaasihoidlatele, et kaitsta neid Venemaa rünnakute eest. Samuti jagatakse laiali moodulkatlamaju ja elektrigeneraatoreid – need on tavapärastest elektrijaamadest väiksemad ja hajutatumad, mistõttu on Venemaal keerulisem neid rivist välja lüüa.

Elektrita on Ukrainal raske toota relvi, pumbata vett, käigus hoida haiglaid ja tööstust, samuti jäävad miljonid inimesed oma kodudes külma kätte.

„Ukraina on omandanud võime kriiside ja väljakutsetega väga kiiresti kohaneda,” ütles Šmõhal.

Venemaa on tekitanud Ukraina elektrivõrgule ränka kahju.

Enne 2014. aastat, mil Venemaa okupeeris Krimmi ja vallandas sõja Ida-Ukrainas, tootis riik 54,5 gigavatti elektrit. Täiemahuline sissetung vähendas selle näitaja 32 gigavatini, kuna olulised rajatised – sealhulgas Euroopa suurim, Zaporižja tuumaelektrijaam – ei saanud enam elektrit tarnida.

Pärast Venemaa talviseid rünnakuid oli Ukraina energiatootmisvõimsus tänavu vaid umbes 12 GW, mis tekitas 6 GW suuruse puudujäägi ja sunnib kogu riigis rakendama graafikujärgseid elektrikatkestusi, ütles Šmõhal.

„Venelased on hävitanud või kahjustanud enam kui 80 protsenti Ukraina elektritootmisvõimsusest,” lisas minister.

50-aastane Šmõhal on töötanud Ukraina valitsuses üle kuue aasta erinevatel kõrgetel ametikohtadel, sealhulgas peaministrina. Teda tuntakse ühe Zelenski kriisijuhina, ta asus energeetikaministri ametikohale ajal, mil Venemaa viis läbi laastavat talvist pommitamiskampaaniat Ukraina energiasüsteemi vastu.

Lisaks tõrjerakettidele vajab Ukraina ka rahalisi vahendeid oma energiasektori vastupidavuse suurendamiseks, märkis Šmõhal.

Umbes 40 riiki ja organisatsiooni on annetanud kokku 2,1 miljardit eurot Ukraina energiaabi fondi, mille on loonud ja mida haldab Euroopa Energiaühenduse sekretariaat. Kiiev edastab fondi haldajatele nimekirjad esmatähtsatest vajadustest, et korraldada seadmete ostmist ja kohaletoimetamist.

Fond sõlmis eelmisel 2025. aastal 367 ostulepingut ja andis energiaabi 447 miljoni euro väärtuses. Kolmveerand rahastusest suunati elektri tootmisse, jaotamisse ja ülekandesse. Abi koondati piirkondadesse, mis kannatasid kõige rängemate pommitamiste all, teatas sekretariaat esmaspäeval.

„Kuid seadmed hävivad ja me vajame talveks varusid,” ütles Šmõhal, lisades, et Ukraina vajab enne talve veel 500 miljonit eurot.

Kiiev vajab samuti ligikaudu 400 miljonit eurot, et aidata riiklikul gaasiettevõttel Naftogaz Venemaa rünnakute järel taastuda, ning loodab selles osas Kanada toetusele, märkis Šmõhal.

Šmõhali eelistatud stsenaariumi kohaselt mõistab Putin, et ei suuda sõda võita, ja sõlmib sel sügisel rahuleppe.

Kremli juht ei ole aga näidanud üles mingeid märke sellest, et ta kavatseks oma nõudmisi Ukraina suhtes leevendada, mis tähendab tõenäoliselt järjekordset sõjatalve.

„Ta küll veritseb, kuid veab meid siiski talve,” sõnas Šmõhal. „See on küll pessimistlik stsenaarium, kuid olen optimistlik, et me elame selle talve üle – oleme selleks valmis.”

The post Ukraina info: Venemaa võtab talvel ette vee- ja kanalisatsioonitaristu appeared first on eestinen.

Droonirünnakutest räsitud Vene veebikaubamaja ehk nn Vene Amazon – Wildberries kolib oma laod ümber Kasahstani.

Ettevõte rajab Kasahstani uusi ladusid, mille kogupindala ületab 260 000 m².

Kasahstani kaubandusministri sõnul ehitatakse Almatõ lähedale enam kui 100 000 m² suurune ladu, samal ajal kui Astanas on ehitamisel teine, 160 000 m² suurune kompleks.

Rajatiste töölehakkamist oodatakse järgmise 2027. aasta alguses.

Praegu rendib ettevõte riigis ligikaudu 46 000 m² laopinda.

Logistikategevuse laiendamine väljaspool Venemaad järgneb olukorrale, kus Wildberries kaotas droonirünnakute tõttu osa oma Venemaal asuvatest laoressurssidest.

The post Ühe õnnetus on teise õnn: droonirünnakutest räsitud Vene Amazon kolib laod Kasahstani appeared first on eestinen.

Ukraina ametnikud, droonitootjad ja riikliku julgeoleku eksperdid valmistuvad järjekordseks äärmiselt raskeks talveks, kartes, et Venemaa rünnakud energiataristu vastu võivad kujuneda sõja seni suurimaks katsumuseks.

Juba aprillist alates on Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutanud vajadust tagada, et riigi energia- ja taristurajatised oleksid eelseisvaks kütteperioodiks täielikult töökorras ja usaldusväärselt kaitstud, vahendab CNBC.

Alles eelmisel kuul, Ukraina suve kõrghetkel, kinnitas Zelenski ametisse Ukraina uue peaministri Serhi Koretski ning sõnas, et riikliku gaasiettevõtte Naftogaz endine juht aitab kaitsta inimelusid „ja tagada, et me talve üle elaksime”.

Need avaldused tehti ajal, mil Ukraina on oma täiustatud droonivõimekuse abil püüdnud suurendada Venemaa jaoks sõja hinda ja proovile panna president Vladimir Putini otsusekindlust pärast nelja ja poolt aastat kestnud konflikti.

Venemaa väed on viimastel nädalatel suurendanud raketirünnakuid Ukraina linnadele, püüdes tõenäoliselt ära kasutada Kiievi puudust ballistiliste rakettide tõrjesüsteemidest.

Ukraina droonitootja Fire Point tegevjuht Irõna Terehh ütles, et Kiiev peab suhtuma eelseisvate kuude ohtudesse realistlikult, eriti arvestades riigi teravat puudust õhutõrjesüsteemide osas.

„Talv on muidugi tulemas ja eelmine talv oli Ukraina ning üldiselt suurte linnade jaoks väga raske. See talv ei tule kergem – ja tõenäoliselt isegi raskem,” ütles Terehh CNBC-le antud videointervjuus.

Ukraina sõltub Vene ballistiliste rakettide tõrjumisel endiselt suuresti Ameerika Patriot PAC-3 süsteemist, seda ka ajal, mil kodumaised ettevõtted nagu Fire Point pingutavad oma raketitõrjetehnoloogia hankimise nimel.

„Püüame suruda mõne aasta sisse programmi, mille arendamine võtab tavaliselt 20–30 aastat, ja seda ei saa teha kolme kuu jooksul enne talve,” ütles Terekh.

USA president Donald Trump, kes on viimasel ajal näidanud üles suuremat valmisolekut Ukrainat toetada, seadis taas kahtluse alla, kas Washington nõustub täitma üht Kiievi pakilisemat nõudmist. 30. juulil väljaandele Financial Times antud telefoniintervjuus ütles Trump, et ta pole veel otsustanud, kas lubada Ukrainal toota Patrioti õhutõrjerakette.

Viidates Venemaa väidetavale Põhja-Korea raketi kasutamisele surmavas rünnakus Radušne külale, rõhutas Ukraina president Zelenski, et õhutõrjeraketid – sealhulgas Patriot-süsteemid – on endiselt esmatähtsad.

„Loodan, et kõik meie partnerid – eeskätt Ameerika partnerid, aga ka sõbrad Euroopas – mõistavad, et inimelud sõltuvad sellest, kas nad meid aitavad,” edastas Zelenski 30. juulil sotsiaalmeedias.

Valmistudes eelseisvaks talveks, tugevdab Ukraina oma energiataristu kaitset ja kogub varusid, et tagada piisav soojus- ja elektrienergia varustus.

Samuti taotletakse lisarahastust Euroopa partneritelt – eelkõige Euroopa Liidu 90 miljardi euro suurusest finantsabipaketist – ning püütakse kokku panna talveabi paketti.

Kiievis tegutseva mõttekoja Ukraina Julgeoleku- ja Koostöökeskus juht Serhi Kuzan märkis, et osa Zelenski hiljutistest personalimuudatustest valitsuses näib olevat seotud vajadusega valmistuda karmiks talveks.

„Sisuliselt on valitsust reformitud ja elavdatud, et lähtestada institutsionaalsed protsessid ja parandada eri ametkondade vahelist koostööd,” ütles Kuzan CNBC-le saadetud e-kirjas.

„Tõepoolest, nagu president Zelenski märkis, on uuendatud valitsuskabineti peamine ülesanne tagada, et energia- ja julgeolekutaristu oleks külmadeks ilmadeks täielikult valmis,” lisas ta.

Kõik ei ole siiski veendunud, et Zelenski neljas valitsuse ümberkorraldus pärast Venemaa täiemahulist sissetungi oli seotud talveks valmistumisega, kuigi Kuzan juhtis tähelepanu sellele, et Ukraina president oli juba maikuust alates rõhutanud vajadust personalimuudatuste järele, kui kavandatud meetmeid ei tõhustata ega viida ellu kiiremini.

USA endise NATO-suursaadiku Kurt Volkeri sõnul pole kahtlustki, et Putin püüab taas talve ära kasutada, et Ukraina lõplikult murda, lüües rivist välja riigi elektri- ja küttesüsteemid.

Samas märkis Volker, kes kuulub Ukraina suurima eraenergiaettevõtte DTEK nõuandvasse kogusse, et Kiiev on Venemaa ballistiliste rakettide rünnakutega toimetulekuks paremas seisus kui eelmisel talvel.

„Putin liigub pikaajaliselt lüüasaamise suunas. Ta ei suuda korvata lahinguväljal kantud kaotusi. Ukraina hävitab nafta rafineerimis- ja ekspordivõimekust, mis vähendab Kremli eelarve tulusid,” ütles Volker CNBC-le saadetud e-kirjas.

„Putin võitleb seni, kuni suudab, ilma et seaks ohtu Venemaa riigi püsimise, kuid tema võimalused seda jätkata muutuvad üha piiratumaks. Usun, et ta jätkab tegevust läbi talve – uskudes, et see annab Venemaale eelise –, kuid kevadeks põrkub Putin oma agressioonisõjas tõenäoliselt tõsistele piirangutele ja peab nõustuma relvarahuga,” lisas ta.

Analüütikud on nimetanud Ukraina hiljutist strateegiat võtta sihikule olulised logistikakeskused – nagu näiteks Amazoni-laadne jaemüügihiid Wildberries – katseks suurendada Venemaa ettevõtete jaoks sõja hinda, lootes sundida Putinit läbirääkimiste laua taha.

Fire Pointi tegevjuht märkis, et Ukraina sõltub jätkuvalt oma Lääne liitlaste toest, et pidada vastu järjekordsele oodatavale talvisele rünnakule oma energiataristu vastu.

„Näeme, et maailm eelistab aidata võitjaid – ja mitte halastusest, sest halastustunne on üürike ning seejärel tuleb hinnata, kas panus on seda väärt,” ütles Terekh.

„Ükskõik kui küüniliselt see ka ei kõlaks, just nii ma ukrainlasena olukorda näen. Psühholoogilises mõttes me kindlasti enam ohvri rollis ei ole, kuid vajame siiski toetust ega suuda üksi võidelda,” lisas ta.

The post Analüüs: Ukrainat ootab ees raskeim talv alates sõja algusest appeared first on eestinen.

Venemaa süüdistab NATO-t ja Euroopa Liitu terrorismis pärast seda, kui Ukraina korraldas rünnaku Musta mere piirkonda, kus droon plahvatas Gelendžiki rannas.

Rünnakus hukkus 7 inimest, nende seas 3 last. Enam kui 50 sai haavata.

Enne rünnakut oli Musta mere kohal lennanud NATO luurelennuk Bombardier Artemis II. Vene allikate andmetel on tõenäoline, et see lennuk suunas Ukraina droonirünnakut Gelendžiki rannas asuva objekti vastu.

Rünnakut kommenteerides märkis Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova, et NATO ja EL on muutunud osaks rahvusvahelisest terroritegevusest:

„Euroopa südames tegutseb terroristlik jõuk, mis on haaranud enda kätte Ukraina riigiaparaadi. NATO riigid on terrorismi rahastajad. Veel hiljuti kuulutasid NATO ja EL välja nulltolerantsi terrorismi suhtes. Nüüd on nad ise muutunud osaks rahvusvahelisest terroritegevusest.”

NATO and EU have become part of international terrorist activity — Russian FM spox Maria Zakharova on Ukraine’s attack on Gelendzhik’s beach

‘In the heart of Europe, a terrorist gang that has taken over the Ukrainian state apparatus is operating’ pic.twitter.com/LdnMf8Q3XT

— Avinash K S (@AvinashKS14) August 3, 2026

The post Venemaa süüdistab NATO-t ja Euroopa Liitu terrorismis appeared first on eestinen.

USA maavägi on viis kuud kestnud sõjas Iraaniga ammendanud suure osa oma ülemaailmsetest ülitäpsete kaugmaarakettide varudest – nii väidavad kolm olukorraga kursis olevat allikat –, mis tekitab muret sõjaväe valmisoleku pärast võimalikeks tulevasteks konfliktideks.

Jutt käib eelkõige maaväe „maa-maa”-tüüpi relvadest, mis on tuntud kui Army Tactical Missile Systems (ATACMS) ja Precision Strike Missiles (PrSM). Kahe allika sõnul on USA kasutanud ära „praktiliselt kõik” sellised relvad, vahendab Reuters.

Seni pole avaldatud teavet selle kohta, mil määral on sõjaväel vähenemas ATACMS- ja PrSM tüüpi rakettide varud.

Need kaugmaarelvastusse kuuluvad raketid – millest igaüks maksab üle miljoni dollari – on sõjaväe arsenali oluline osa, võimaldades sooritada täppislööke ohutust kaugusest. USA tarnitud ATACMS-raketid on mänginud Ukraina sõjas võtmerolli, võimaldades Ukraina vägedel rünnata sihtmärke Venemaa territooriumil. PrSM on uuem ja täiuslikum rakettide põlvkond, mis asendab lühema tegevusraadiusega ATACMS-e.

Täppisjuhitavate kaugmaarakettide varude märkimisväärne vähenemine tähendab, et kui USA president Donald Trump peaks alustama uusi ulatuslikke rünnakuid Iraani vastu, võib ta olla sunnitud rohkem lootma riskantsematele mehitatud pommitusmissioonidele.

Allikad keeldusid avaldamast, kui palju igast laskemoonaüksusest USA-l alles on.

Trump alustas veebruaris koos Iisraeliga Iraani sõda, ennustades, et konflikt kestab lühikest aega.

Kuid sõja venides väljendasid kolm asjaga kursis olevat inimest muret, et langevad raketivarud võivad piirata USA võimet vastaseid, sealhulgas Venemaad ja Hiinat heidutada.

Neljas asjaga kursis olev isik ütles, et hoolimata täppisrelvade laialdasest kasutamisest saab USA varusid täiendada. Keskväejuhatus – mis juhib USA vägesid Lähis-Idas – on suutnud relvi üle maailma USA sõjalistest varudest uuesti laadida, ütles isik.

Selle loo jaoks intervjueeritud allikad rääkisid anonüümselt.

Kui Valge Majalt paluti varude andmete kohta kommentaari, tegi Trumpi avalduse, milles öeldi, et USA-l on „palju rohkem laskemoona kui kellelgi teisel maailmas” ja „palju rohkem, kui meil vaja on”.

„Meie kaitsetööstusettevõtted toodavad praegu rohkem laskemoona kui kunagi varem ning laiendavad ühtlasi rekordilises mahus oma tehaseid ja tootmisvõimekust,” ütles Trump.

Analüütikud nõustuvad, et teatud tüüpi laskemoona – sealhulgas suurtükimürske ja mitmesuguseid rakette – toodetakse rekordtasemel, kuid hoiatavad, et varudest ei pruugi jätkuda pikaajaliseks sõjategevuseks.

Lockheed Martin, mis toodab ATACMS- ja PrSM-rakette ning ballistiliste rakettide tõrjesüsteemi THAAD, ei vastanud viivitamatult küsimustele Trumpi avalduste või varude taseme kohta. Samuti ei vastanud kohe Raytheon, mis toodab Tomahawk-rakette ja Patriot-süsteemi tõrjerakette – kaht olulist USA relvasüsteemi.

Kommentaaripalvele vastates ütles sõjaministeeriumi Pentagoni pressiesindaja Sean Parnell: „Ameerika sõjavägi on maailma võimsaim ja sellel on kõik vajalik, et viia operatsioone läbi presidendi valitud ajal ja kohas. Oleme läbi viinud mitmeid edukaid operatsioone erinevate väejuhatuste vastutusalades, tagades samal ajal, et USA sõjaväel oleks meie inimeste ja huvide kaitsmiseks ulatuslik võimekuste arsenal.”

Varude suurust puudutavad andmed on viimase nädala jooksul liikunud föderaalvalitsuse ringkondades, samal ajal kui Trumpi administratsioonis on peetud pingelisi arutelusid selle üle, kui kaua suudab USA jätkata Iraani ründamist ilma varusid kahandamata tasemele, mis piiraks sõjaväe võimekust reageerida kriisidele mujal maailmas.

Üks allikatest märkis, et ATACMS-i ja PrSM-i varude vähenemine peegeldab Trumpi administratsiooni otsust vältida riskantsemaid viise Iraani sihtmärkide ründamiseks, nagu näiteks mehitatud lennukite kasutamine pommide heitmiseks.

Kuna need relvad võimaldavad sõjaväel rünnata sihtmärke distantsilt, on need analüütikute hinnangul väärtuslikud sõjas tugeva õhukaitsega vastase, näiteks Hiina vastu. Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse (CSIS) märtsikuise raporti kohaselt on neid kasutatud Iraani-siseste sihtmärkide ründamiseks.

Raporti kohaselt olid PrSM-i varud algusest peale väikesed, kuna tegemist on suhteliselt uue relvatüübiga, kuid USA sõjavägi on tellinud neid suurel hulgal aastaks 2027. Maavägi on teatanud, et ATACMS-id võetakse järk-järgult kasutusest maha ning tootmine suunatakse uuematele PrSM-rakettidele.

Kahe allika sõnul on sõjaväejuhid nädalaid hoiatanud presidenti, et kaitserelvade – sealhulgas ballistiliste rakettide vastu tõhusate Patrioti süsteemi püüdurrakettide – varud on kahanemas. Eelmisel nädalal teatasid mitmed meediaväljaanded, et Trump otsustas mitte alustada uut ulatuslikku rünnakut Iraani vastu, osaliselt seetõttu, et tema sõjalised nõuandjad olid hoiatanud USA varude olukorra eest.

Üks USA ametnik vaidlustas need väited, öeldes, et Trump otsustas uue rünnakuga mitte edasi liikuda Pärsia lahe riikide avaldatud surve tõttu.

Lähis-Ida konflikt on vallandanud ägeda vaidluse Trumpi volituste üle alustada sõjategevust Iraani vastu ilma parlamendi Kongressi loata. Kongressile ei ole esitatud taotlust sõja kuulutamiseks ega sõjalise jõu kasutamise lubamiseks.

Eelmisel nädalal avaldas CSIS raporti, milles hinnati, et ajavahemikus veebruarist juulini kasutati ära ligikaudu 65% Patrioti süsteemi püüdurrakettidest ning et USA THAAD-süsteemi ballistiliste rakettide püüdurite varud on vähemalt 38% väiksemad kui sõja alguses. Patriot ja THAAD on süsteemid, mis tuvastavad ja hävitavad lähenevaid rakette, kuuludes riigi relvastuse kõige tõhusamate vahendite hulka.

Kuigi Reuters ei ole tarneandmeid ise näinud, vastavad need arvud USA sisemistele andmetele, nagu kinnitasid kaks allikat.

Ühe allika sõnul on USA sõja algusest saadik ära kasutanud ka veidi vähem kui poole oma ülemaailmsetest Tomahawk-tiibrakettide varudest, neid rakette lastakse tavaliselt välja laevadelt. Reutersil ei õnnestunud seda arvu sõltumatult kinnitada.

Tomahawk on mereväe relv, mida tulistatakse hävitajatelt, ristlejatelt ja allveelaevadelt, see on pikka aega olnud mereväe peamine vahend tugevalt kaitstud sihtmärkide ründamiseks ilma piloote ohtu seadmata.

RTX-i tütarettevõte Raytheon on sõlminud Pentagoniga esialgse mitmeaastase kokkuleppe, mille eesmärk on suurendada Tomahawkide tootmist – sarnaselt teiste laskemoonaliikide tootmise suurendamisega –, kuna Washington püüab kiiresti varusid taastada.

The post Uus häda: USA-l on raketid otsas appeared first on eestinen.

Soome S-Pankkil on probleemid olnud juba üle ööpäeva.

Eilse esmaspäeva 3. augusti hommikul tuvastati häireid ja aeglustumist S-Pankki internetipanka ning S-mobiili rakendusse sisselogimisel.

Täna teisipäeval kella 13 paiku teatas S-Pankki Yle-le, et mõnel kliendil esineb endiselt probleeme maksete, pangaülekannete ning säästu- ja investeerimisteenustega.

Pank soovitab klientidel eelistada veebiostude puhul kaardimakseid.

Pank jätkab häire põhjuse väljaselgitamist.

S-Pankki ei vastanud Yle küsimusele selle kohta, millal olukord laheneb.

The post Soome panga probleemid jätkunud enam kui ööpäeva appeared first on eestinen.

Valgevene-suunaline Pāternieki piiripunkt Lätis on endiselt suletud. See suleti infosüsteemide tehniliste rikete tõttu. Nagu Läti Raadio 3. augustil teatas, jäid nädalavahetusel mitmed veokijuhid sinna lõksu, kuna ei saanud oma dokumente vormistada.

Olukord pole muutunud – probleemid on endiselt lahendamata ja juhid ei saa sellest piiripunktist läbi sõita. Seda kinnitas Läti piirivalve pressiesindaja Kristīne Pētersone.

Veel pole selge, kui paljusid autojuhte olukord puudutab, kuna Pētersone ei osanud täpsustada ka esmaspäeva hommikul ootele jäänud sõidukite arvu. Asjaolude väljaselgitamine käib ning praegu pole teada, millal piiripunkt taas avatakse.

Küberturvalisuse intsidentide lahendamise keskus Cert.lv teatas, et puuduvad tõendid selle piiripunkti infosüsteemide vastu suunatud välise sekkumise kohta.

Cert.lv on saanud teate piirivalve infosüsteemides esinevatest kohalikest tehnilistest probleemidest, kuid praegune info ei viita välisele sekkumisele. Piirivalve jätkab asjaolude uurimist ja Cert.lv pakub vajalikku tuge.

Ühenduse Latvijas auto juhatuse esimees Aleksandrs Poceluiko ütles, et transpordiettevõtted kannavad kahju ning mis kõige tähtsam – puudub teave selle kohta, millal probleem lahendatakse.

„Piir ei tööta, veokeid ei lasta läbi ei ühes ega teises suunas. Elektrooniline järjekorrasüsteem on hangunud ega tööta. Loomulikult on vedajatel tõsised probleemid. Nad ei tea, mida teha või kuidas edasist tegevust planeerida, sest veosed on tollivormistatud just selle piiripunkti jaoks. Kõik lihtsalt seisavad ja ootavad.

Ja mis peamine – mingit ametlikku teavet ei ole. Ei siseministeerium ega transpordiministeerium ole meile infot andnud; keegi pole seda teinud. Oleme ühendusena saatnud kirja kõigile asjaomastele ametkondadele ja ootame vastust, milles selgitataks olukorda, selle põhjuseid ja kestust,” ütles Poceluiko.

Organisatsiooni „Latvijas auto” juhi hinnangul võib probleem puudutada ligikaudu 600 sõidukit, mis on nelja päeva jooksul sinna kogunenud. Iga päev võib lisanduda veel umbes 150 veokit, mis seisavad silmitsi samasuguste probleemidega.

Välisministeerium selgitas, et inimesed on ministeeriumi poole konsulaarteenuste asjus pöördunud ning nad on suunatud edasi piirivalve poole.

Välisministeerium kordab üleskutset mitte reisida Valgevenesse, arvestades riigi osalust Venemaa sõjalistes operatsioonides Ukraina vastu. Probleemide tekkimisel palutakse võtta ühendust Vitebskis asuva konsulaadiga, kogu vajalik teave on kättesaadav välisministeeriumi veebilehel või konsulaarosakonna ööpäevaringsel hädaabinumbril. Läti kodanikele mõeldud ööpäevaringne hädaabinumber on 26337711.

The post Läti-Valgevene piirile on jäänud veokid lõksu appeared first on eestinen.

Ukrainas Odessas 5. oktoobril 2022. aastal sündinud Varvava viidi Soomes lasteaiast haiglasse uuringutele 23. aprillil 2025. aastal. Järgmisel päeval oli ta surnud.

Lapse ema süüdistab lapse surmas arste, kes ei ravinud lapsel sepsist, kuigi lapse haiglasse toonud kiirabi oli andnud vastava hoiatuse. Laps jäeti haiglasse palaviku ja krambihoo tõttu jälgimisele, aga tema seisund halvenes öö jooksul kiiresti. Lapse ema sõnul olid lapse jalad sinised, aga haigla personal eitab seda.

Hommikul tuvastati lapsel sepsis, aga siis oli juba liiga hilja. Laps taheti viia edasi Helsingi haiglasse, aga tema seisund oli selleks juba liiga kehv.

Asjast kirjutab pikalt Iltalehti.

Palaviku ja krambihoo all kannatav laps viidi kiirabiga otse lasteaiast haiglasse, kui personal lapse seisundi pärast muret tundma hakkas. Laps suri Jyväskyläs haiglas Nova.

Sõltumatu arsti hinnangul oleks saanud lapse päästa, aga laps suri haigla ravivigade tõttu, mida on arsti väitel hakatud nüüd peitma. „Patsient veritseb ja on verekaotuse tõttu suremas, kuid sina otsustad ta vaid jälgimiseks osakonda paigutada ja piirdud sellega. Ja seejärel ta surigi verejooksu kätte,” räägib arst.

Arsti hinnangul olid haiglal kõik võimalused Varvara päästmiseks. Arst on seisukohal, et tegemist oli raviveaga ja haigla ei tuvastanud sepsist, kuigi oleks pidanud seda tegema.

Arst ei soovi oma nime avaldada, kuna teema on tundlik ja ta kardab, et sellega kaasneksid negatiivsed tagajärjed. Arsti sõnul vaadataks teise meediku vastu sõnavõtmisele meditsiiniringkondades viltu ning see tooks kaasa „avaliku lintšimise”. Iltalehti on arsti isikuga kursis ja on näinud äriregistri väljavõtet, mis sisaldab tema andmeid. See teave on kättesaadav ka riikliku sotsiaal- ja tervishoiuameti (Valvira) Terhikki-teenuse kaudu.

Arsti hinnangul ei uurinud ka järelevalveastutus Valvira – asutus, kelle ülesandeks oli juhtumit uurida – sündmusi nõuetekohaselt. 27. augustil 2025 tegi Valvira otsuse, milles tõdeti, et haigla ei ole toime pannud raviviga.

Iltalehti küsis ka teistelt arstidelt üldiste kriteeriumide kohta, mille alusel sepsist diagnoositakse. Mehiläineni nakkushaiguste arst Olli-Pekka Koukkari kinnitas Iltalehtile, et lapse sepsisega seotud diagnoosimisel võib lähtuda sellistest näitajatest nagu hingamissagedus ning kõrge palavik või ebatavaliselt madal kehatemperatuur. Iltalehti edastas Koukkarile samad näitajad, mida oli mõõdetud Varvaral. Koukkari kommenteeris teemat üldiselt.

Kõnealused kliinilised näitajad olid kehatemperatuur, hingamissagedus ja südame pulsisagedus. Üksikasjad palaviku ja hingamissageduse kohta sisalduvad Valvira otsuses, mis saadeti Varvara emale ja millega Iltalehti on tutvunud. Teave südame pulsisageduse kohta pärineb nimetatud otsuse lisadest, mida Iltalehti on samuti ema loal näinud.

Koukkari sõnul tuleb nende näitajate põhjal eeldada sepsist. „Kui selliste näitajatega kokku puututakse… noh, keegi ei suuda kuigi kaua hingata [kiirusel, mida täheldati Varvara puhul]. See on tõenäoliselt esimene asi, mis probleemiks muutub.”

„Soovin rõhutada, et selliste näitajate [Varvara näitude] puhul ei tohi antibiootikumiravi alustamist analüüsitulemuste ootel edasi lükata. Väikelastel esineb harva bakteriaalset infektsiooni, mis ei allu standardravile,” tõdeb ta.

Murelik ema viibis kogu öö oma lapse kõrval. Selle kriitilise öö jooksul ei vaadanud kaheaastast Varvarat üle ükski arst, seejärel lapse seisund järsult halvenes. Ema on varem süüdistanud haiglat hooletuses. Ta leiab, et tema tütre elu oleks võinud päästa, kui laps oleks saanud nõuetekohast ravi.

Kesk-Soome heaolu- ja tervishoiupiirkonna teenuste juhi Kati Kyrölä sõnul poleks antibiootikumid Varvarat tingimata päästnud. Ta märgib, et haigustekitajaks võis olla ka miski muu kui bakter.

„Lapse ravi siiski algas. Talle manustati vedelikku ja tema kliinilised näitajad paranesid. On üsna kahetsusväärne, kui kolleeg kritiseerib kogu raviprotsessi vaid ühe mõõtmistulemuse põhjal. Ravi eesmärk on ju ometi elutähtsate funktsioonide parandamine,” lausus ta.

Kyrölä viitab muuhulgas lapse õigusele privaatsusele seoses juhtumi avalikustamisega.

„Isegi kui patsient on surnud ja eestkostja on andnud nõusoleku, on surnud patsiendil ikkagi õigus privaatsusele, seetõttu pole õigustust arutada meedias tema terviseandmete iga üksikut detaili,” väidab ta.

Kyrölä ütleb, et ta ei taha, et meedias tekiks arusaam, mis viitaks sellele, et „meie spetsialistid tapavad siin lapsi”.

Märgitakse muu hulgas, et Soomes on sotsiaalsüsteemi ulatuslike kärbete tõttu muutunud tervishoid alarahastatuks. 2025. aasta mais väljastas Lääne- ja Sise-Soome piirkondlik haldusamet haiglale Nova ametlikud märkused ja haldusjuhised seoses selle erakorralise meditsiini osakonna tööga, pöörates erilist tähelepanu sellistele küsimustele nagu personalivarud ja patsiendiohutus. Väljaande Keskisuomalainen andmetel tuleneb märkus haiglat kimbutavast tugevast survest kulusid kärpida. Kesk-Soome heaolu- ja tervishoiupiirkonnal on Soomes suurim elaniku kohta arvestatud eelarvepuudujääk.

Varvara ema on teinud politseile kuriteoteate ja asja uuritakse jätkuvalt.

Varvara ema peab oma lapse mälestuseks sotsiaalmeedias lehekülge, kus ta kirjelduse kohaselt otsib „inimlikkust ja õiglust”. Ta kritiseerib teravalt süsteemi toimimist, märkides, et see kaitseb pigem spetsialiste kui perekondi.

The post Kas Soomes raviti laps surnuks? 2-aastasel Ukraina tüdrukul hakkas lasteaias halb, ta viidi haiglasse ja järgmisel päeval oli ta surnud appeared first on eestinen.