USA president Donald Trump vihjas, et USA ei lähe ilmselt Taiwanile sõja korral appi. Ta lisas, et Taiwan on varastanud USA-lt kiibitööstuse.

„Kui vaadata väljavaateid, siis Hiina on väga-väga võimas ja suur riik. See on väga väike saar,” sõnas Trump.

„Mõelge sellele, see on 59 miili (ligi 100 kilomeetri) kaugusel. Meie oleme 9500 miili (ligi 15 000 kilomeetri) kaugusel. See on natuke keeruline probleem,” lisas ta.

„Kui vaadata ajalugu, siis Taiwan arenes välja tänu presidentidele, kes ei teadnud, mida nad teevad. Nad varastasid meie kiibitööstuse,” lausus ta.

Trump ütles, et USA ei taha Taiwani iseseisvust toetada. „Me ei taha, kui keegi ütleb: „Oleme iseseisvad, sest Ameerika Ühendriigid toetavad meid”,” ütles ta pärast kohtumist Hiina liidri Xi Jinpingiga.

Trump keeldus ka ütlemast, kas ta kiidab heaks uued relvatarned Taiwanile: „Võib-olla kiidan heaks, võib-olla mitte.”

Trump on Taiwan:

When you look at the odds, China is a very, very powerful, big country. That’s a very small island.

Think of it; it’s 59 miles away. We’re 9,500 miles away. That’s a little bit of a difficult problem.

If you look at the history, Taiwan was developed because we… pic.twitter.com/O9xAQjKyfa

— Clash Report (@clashreport) May 15, 2026

The post Trump vihjas, et USA ei lähe ilmselt sõja korral Taiwanile appi appeared first on eestinen.

Ukraina endine president Dmõtro Kuleba hoiatas sarnaselt president Volodõmõr Zelenskiga rünnaku eest Valgevenest.

Valgevene osas on ainult kaks küsimust: „Kus ja millal nad ründavad?” ütles Kuleba. Ta väitis, et Valgevene liidri Aleksandr Lukašenko sõnad sõjaks valmistumise kohta on tõesed.

„Kui Valgevene meid ründab, lendab sinna nii palju ja hävitatakse nii palju, et „ema, ära kurvasta”. Ja see võib Valgevenet tõsiselt raputada,” märkis Kuleba.

Ta lisas, et ka Putin soovib, et Valgevene võitleks.

“If Belarus attacks us, so much will fly there and so much will be destroyed that “mother, don’t be sad.” And this can seriously shake Belarus,” – noted Kuleba https://t.co/G8FgK6EyC6

— MAKS 25 (@Maks_NAFO_FELLA) May 16, 2026

The post Ukraina endine välisminister hoiatas samuti Valgevene rünnaku eest appeared first on eestinen.

Eilsed reedesed droonid liikusid Soome suunas Venemaalt, teatati väljaandele Iltalehti kaitseväe peastaabi kommunikatsioonibüroost.

Droone seostati Ukraina suure rünnakuga Venemaa vastu Moskvast läänes ja loodes ning lähimad sihtmärgid asusid 300 kilomeetri kaugusel Soome rannikust, vahendab Yle.

Kaitsevägi sai teavet droonide võimaliku Soome sisenemise kohta ööl vastu reedet veidi enne kella 1.

Pärast teabe saamist intensiivistas kaitsevägi oma operatsioone ja valmisolekut, mida oli näha ja kuulda Helsingi piirkonnas nii merel kui ka õhus. Muuhulgas intensiivistati maaväe helikopterite ja mereväe laevade kasutamist.

Ka piirivalve intensiivistas oma valmisolekut. Lisaks võeti ühendust liitlastega.

Võimudele teatati asjast veidi enne kella 3 öösel.

Otsustati õhuruum sulgeda. Kaitseväe olukorrapilt sel ajal näitas, et droonid võivad Soome siseneda kella 4 ja 7 vahel hommikul.

Meil ​​pole teavet ega tähelepanekuid, et droonid oleksid seekord Soome territooriumile sisenenud, ütles kaitseväe operatsioonide juht Kari Nisula reedel pressikonverentsil.

The post Soome kaitsevägi: droonid lähenesid Venemaa poolt appeared first on eestinen.

Veebi on lekkinud pildid Kremli kriitiku Aleksei Navalnõi surnukehast. Navalnõi suri range režiimiga koloonias 16. veebruaril 2024. aastal. Ta oli selleks ajaks kolm aastat vangis istunud. Ta oli surres 47-aastane.

Piltide puhul on tegemist kohtuarstliku ekspertiisi materjalidega. Esimesel lehel on pildid kehast, teisel aju välisvaade.

Piltidel on näha, et kael, ülad ja selja alaosa on siniseks tõmbunud.

Pildid on siin. NB! Häirivad kaadrid, nõrganärvilistele mittesoovitav vaatamine.

The post Veebi on lekkinud pildid Navalnõi surnukehast NB! Nõrganärvilistele mittesoovitav appeared first on eestinen.

Soome kaitseminister Antti Häkkänen ütles, et Soome oli valmis eilse reede 15. mai hommikul tõrjuma droone, mis võisid Soome siseneda.

Kõige olulisem on märkida, et see oht ei realiseerunud. Ja isegi kui need droonid oleksid meie lähiümbrusesse jõudnud, oleks kaitseväel olnud maaväe, mereväe ja õhuväe võimekusega hea võimekus neid tõrjuda, kinnitas Häkkänen Yle hommikusaates.

Lõpuks droonid siia ei jõudnud, aga see oli väga mõistlik ja tark ettevaatusabinõu. Ohustsenaarium, mida mõõdeti nende droonide kantud lõhkeainete hulgaga oli üsna märkimisväärne, jätkas Häkkänen.

Kaitsevägi sai reede öösel teavet, et Ukraina droonid, mis on varustatud varasematest juhtumitest suuremate lõhkeainetega, võivad Uusimaale sattuda kella 4 ja 7 vahel hommikul.

Uusimaale anti reede hommikul välja ohuteade Ukraina droonide võimaliku sisenemise tõttu.

Reedel ei jõudnud Soome ükski droon.

Häkkänen ei öelnud täpsemalt, kui palju Ukraina droone suure lõhkeaine kogusega võis Soome siseneda.

Antud juhul oli tegemist erakordselt olulise lõhkeainelastiga, mis on loomulikult saavutanud märkimisväärse hävitusjõu. Seetõttu püüti reageerida üsna jõuliste vahenditega, sõnas ta.

Meil ​​oli selleks vastumeetmeks reserveeritud maaväe varustus, helikopterid, mereväe laevad, õhuväe hävitajad ja muu, kui peaks vajadus tekkima, ütles Häkkänen.

Häkkäneni sõnul puudus Soomel täpne teave selle kohta, kui palju suure lõhkeaine kogusega droone võis Soome siseneda.

Viimastel hetkedel räägiti vaid mõnest üksikust. Kuid esialgu, esialgse info põhjal polnud täielikku kindlust, millisest arvust me räägime, ütles Häkkänen.

Tuleb meeles pidada, et Ukraina on viimastel kuudel Soome lahe idaosas läbi viinud väga olulisi massirünnakuid. On mitu erinevat tegurit, mille alusel droonid siia sattuda võivad. Me ei avalikusta oma teabe üksikasju, mida me teame, mille alusel miski siia satub, lisas Häkkänen.

Kaitsevägi ei kasutanud reede hommikul drooniohu ajal sõjalist jõudu.

The post Soome kaitseminister: droonioht oli eile hommikul märkimisväärne appeared first on eestinen.

Soome president Alexander Stubb tõi Leedu meediale antud intervjuus välja paradoksi, kus Euroopa peab Ukraina droonide eest Ukrainalt endalt kaitset paluma.

Järgneb intervjuu Alexander Stubbiga väljaandele LRT:

Sooviksime alustada sündmustest, millega meie piirkonnas silmitsi seisame. Mai alguses sisenes teie riigi õhuruumi mitu Ukraina drooni. Kuidas peaks meie piirkond sellistele intsidentidele reageerima?

Sellele küsimusele on ilmselt kaks vastust. Esimene on see, et alati, kui teie õhuruumi rikutakse ja selles lendavad aktiivsed droonid, on see ilmselgelt tõsine mure. Iga juht – nii Leedus kui ka Soomes – on selle pärast mures. Õnneks on kahju olnud piiratud.

Minu teine ​​tähelepanek on see, et see on osa Venemaa jätkuva agressiooni tagajärjel tekkinud kahjust. Ukrainal on õigus ennast kaitsta ja praegu toimub osa kaitsest meie piirkonnas ning see õpetab meile üht-teist.

Esimene on see, et me ei ole tingimata droonide tegevuseks täielikult valmis, mitte rahuajal [ja] sõjaajal. Ja teine ​​on see, et meil on ukrainlastelt palju õppida.

Seega on paradoksaalne see, et meil on Ukraina droonid, aga me peame ukranlastelt endilt õppima, kuidas end nende eest kaitsta.

Kas te arvate ja tunnete, et ukrainlased on nende murede ja meie palvete suhtes tähelepanelikud?

Kindlasti. Ma räägin Volodõmõr Zelenskiga vähemalt kord nädalas, mõnikord isegi rohkem kui kord nädalas.

Pärast esimest [drooni]intsidenti helistasin talle kohe. Ma küsisin: „Volodõmõr, mis toimub?” Ja ta vastas: „Oh, vabandust, me ei tahtnud seda teha. Teate, see oli viga ja see oli meie droon, aga GPS-süsteem oli segatud.” Seega jah, ukrainlased kuulavad meid.

Ärge süüdistage neid kaitsesõja pidamises. Kõrvalkahju on väga kahetsusväärne ja meil on õigus see tõstatada ja sellega tegeleda.

Kuuleme ähvardavat Venemaa narratiivi Ukraina rünnakutest Kaliningradi vastu. Sellisel juhul peaksid droonid ületama Poola või Leedu territooriumi. Millised tagajärjed võiksid teie arvates sellisel rünnakul piirkonnale olla?

Ma ei tegele hüpoteetiliste väidete ja kuulujuttudega. Ma tegelen luureandmetega ja ma ei jaga neid luureandmeid, aga ma ei ole teadlik millestki sellisest toimuvast. Aga lihtsalt tavalise inimese vaatenurgast, kui Kaliningrad saaks pihta, kas see ei toimuks Läänemere rahvusvahelistest vetest?

See on nii olnud […] Primorskis, seega me ei luba oma õhuruumi, mereruumi ega maismaaruumi kasutamist ja olen kindel, et ka Leedu ja Poola ei luba seda.

Te olete üks neist Euroopa poliitikutest, kes räägivad vajadusest uuendada dialoogi Venemaaga, sest Euroopa huvid ei kajastu praegu. Milliseid tingimusi või isegi punaseid jooni peaks Euroopa Venemaale sellises dialoogis seadma?

Esiteks, tagasiteed endise juurde ei ole. Soome on selle hea näide – me liitusime NATO-ga, kuna Venemaa ründas Ukrainat, seega meil ei teki sarnaseid suhteid nagu varem.

Tingimused on minu arvates üsna klassikalised. Need on seotud sõja lõpetamise püüdluste ja üldiselt diplomaatiliste suhete loomisega. Ja on kaks põhjust, miks ma arvan, et aeg Euroopal seda teha on lähenemas.

Esimene on see, et Ukraina on nüüd tugeval positsioonil ja Venemaa nõrgal positsioonil. Ja võib öelda, et Ukraina on seda sõda tegelikult võitmas, seega on Venemaa huvides seda vestlust alustada.

Ja teine ​​on Euroopa huvid. Kui te ei ole laua taga, süüakse teid laual ära. Ma arvan, et parem on pidada mingisugust dialoogi. Kes seda teeb, millised on tingimused, ma arvan, et on veel vara öelda. Aga see on oluline.

Kas teie arvates on Euroopa juba piisavalt ühtne selliseks dialoogiks Venemaaga?

Kindlasti. Ausalt öeldes pole ma kunagi näinud Euroopa Liitu ühtsemana kui praegu. Me olime ühtsed koroona ajal, me olime ühtsed, kui Venemaa agressioonisõda Ukrainas algas. Me oleme olnud ühtsed oma toetuses Ukrainale, välja arvatud mõned erimeelsused, nagu Ungari Viktor Orbánil.

Nüüd, kui see takistus on kõrvaldatud, saame Ukrainat aidata. Ainult üks inimene ei saa kõigi nimel arutleda, aga ma arvan, et oluline on see, et meil oleks üks, kaks, kolm või neli inimest, olgu neid kui palju tahes, kes arutavad venelastega praktilisi asju, kuidas asju edasi viia ja kuidas me saame rahuprotsessis abiks olla.

Ma arvan, et esimene asi, mille kallal peame tööle hakkama, on relvarahu. See on praegu välistatud. Meil ​​on olnud relvarahu juba paar päeva, aga ehk saaksid eurooplased ameeriklasi selles aidata, sest ameeriklased on praegu väga hõivatud Iraaniga.

Leedu ja Poola seisavad silmitsi Ameerika Ühendriikide kerge survega diplomaatilise dialoogi uuendamiseks Minskiga. Kas teie arvates on see olukord sarnane dialoogiga Venemaaga?

Ma arvan, et riik, mis tunneb Valgevenet peale Valgevene kõige paremini, on Leedu ja ka poolakad.

Oleme väga sageli kuulanud, mida te teha tahate. Minule tundub, et ameeriklased on praegu Valgevenega väga seotud suurte äritehingutega. Aga meie jaoks on Valgevene vaid instrument Venemaa agressioonisõjas Ukrainas. Seega me ei näe seda äritehinguna, vaid julgeolekuohuna, mis on sellise riigi nagu [Leedu] jaoks väga tõsine. Seepärast anname kogu võimaliku toetuse, eriti homse piirivisiidi ajal.

Endine Ameerika Ühendriikide armee ülemjuhataja Euroopas ütles, et tal on tunne, et ta ei ole Euroopas, sealhulgas sellistes riikides nagu Leedu, millel on otsene piir Venemaaga, teadvustanud pakilisustunnet. Kas te nõustute, et me ei tegutse piisavalt kiiresti?

Ma arvan, et te räägite ilmselt pakilisustundest vale inimesega. Meil ​​on Venemaaga 1340 kilomeetri pikkune piir, me mõistame, et Venemaa on pikaajaline oht.

Seepärast liitusime NATO-ga, sellepärast on meil kohustuslik sõjaväeteenistus ja miljon meest ja naist on selle läbinud. Sellepärast saame sõja ajal nädalate jooksul kokku 280 000 reservväelast. Sellepärast on meil üle 60 F-18; sellepärast me just ostsime 64 F-35. Sellepärast on meil pikamaaraketid, õhu-, maa- ja mererelvad, ja sellepärast on meil Euroopa suurim suurtükivägi [võimekus]. Seega oleme alati näinud pakilisust ja näeme seda ka edaspidi. Mind lohutab teadmine, et enamik NATO riike surub oma kaitsekulutused 5 protsendi SKP-st poole, kusjuures Leedus on see näitaja 5,4 protsenti. Aga me kõik teame, et sõdu ei peeta protsentidega, vaid võimetega, ja seepärast peame suurendama nii oma kaitsetööstust kui ka võimekust.

Soome on väga hea näide, aga näiteks Leedus on meil raskusi investeerimisvõimaluste üle vaidlemisega – droonid, õhutõrjesüsteemid, uued väljaõppealad. Kuidas te neid küsimusi Soomes lahendate?

Esiteks, me oleme selles koos – Soome ja Leedu. Pidage meeles, et me ei ole mitte ainult Euroopa Liidu liikmed, vaid ka liitlased, meid seob artikkel 5 ja see tähendab, et kui teil on probleeme, aitame meie teid. Kui meil on probleeme, aitate teie meid.

Nüüd on võtmetähtsusega koordineerida oma investeeringuid ja põhimõtteliselt omada plaani, operatiivplaani ning seejärel viia võimekus sellele vastavaks ja alles siis hakata selle kallal töötama. Ma arvan, et tänapäevane sõjapidamine on liikuv märklaud. Tegelikult ei muutu see igal aastal, kindlasti mitte iga viie aasta tagant – see muutub iga kuu ja see tähendab, et peame töötama tänapäevase sõjapidamise kallal, olgu selleks droonid, raketitõrje või droonide tootmine.

Seepärast peame looma tihedad suhted ja suhtlema Ukrainaga. Näiteks kaastootmine – me toodame näiteks Soomes või Leedus ja siis 90 protsenti neist droonidest, kuna neid on kohe vaja, on Ukrainas ja 10 protsenti jääb Soome. Ja kui sõda on läbi, on meil võimekus pidada kaasaegset sõda.

Te rõhutate sageli, et Euroopa peab oma kaitse eest suurema vastutuse võtma. Samal ajal on nii Soomes kui ka Leedus kahtlusi, et ilma tuumarelvata pole miski efektiivne. Kuidas te seda väljakutset näete?

NATO kaitsel on kolm sammast ja pidage meeles, et see on maailma suurim kaitseliit. Teiseks on meil raketid. Ja kolmandaks on meil tuumarelv ning see tuumarelv tuleb sisuliselt USA-lt, teiseks Ühendkuningriigilt ja kolmandaks Prantsusmaalt.

Kas teie arvates peaksime mõtlema Euroopa programmile, et laiendada näiteks Prantsusmaa tuumarelva?

See ei ole mustvalge, see ei ole binaarne, see ei ole kas/või. Me vajame seda kõike ja tuumarelv on osa meie heidutusest, olgu see siis Prantsuse, Briti või Ameerika oma.

Ma ei näe, et Ameerika tuumarelv kuhugi kaoks. Vastupidi, nad arendavad nüüd oma tuumarelva, sest nad mõistavad, et venelased on taktikaliste tuumarelvade osas tegelikult üsna arenenud. Samuti näeme, kuidas Hiinal on 600 tuumalõhkepead, mis selle kümnendi lõpuks tõuseb 1000-ni ja 2035. aastaks 1500-ni.

Seega peame me kõik arendama oma tuumavõimekust. Kõigi all pean silmas heidutusraamistikku ja seepärast peame suurendama ka Euroopa tuumavõimekust.

The post Soome president: Euroopa peab Ukraina droonide eest Ukrainalt kaitset otsima appeared first on eestinen.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Brasiilia jalgpallur sai Hondurase liigamängus kohutava jalatrauma.

Romario da Silva põrkas vastasega kokku, komistas ja murdis jala nii, et see tuli peaaegu otsast.

Siin on video. NB! Häirivad kaadrid, nõrganärvilistele mittesoovitav.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Meridiano Online (@meridianoonline)

.

The post VIDEO: jalgpallur kaotas mängu ajal peaaegu oma jala NB! Nõrganärvilistele mittesoovitav appeared first on eestinen.

Lisaks Soomele mõjutas öine droonioht ka Eestit ja Lätit. Sarnaselt Soomele hoiatas Läti oma elanikke droonide eest. Eesti kaitsevägi tõstis küll ohutaset, kuid hoiatust ei andnud.

Ukraina viis öösel läbi ulatuslikke droonirünnakuid Venemaa vastu. Venemaa välisministeerium teatas, et droonid ründasid muuhulgas Pihkvat Eesti piiri lähedal, vahendab Yle.

Soome eksperdid on spekuleerinud, et Soome võis saada drooniohu kohta teavet Ukrainalt.

Nii Eesti kui ka Läti ametivõimud on Yle-le öelnud, et Ukraina selliseid eelhoiatusi ei anna.

Läti kaitsevägi teatas Yle-le, et riik ei saa ega nõua Ukrainalt eelhoiatusi rünnakute kohta Venemaale.

Eesti õhuväe sõnumis Yle-le ei anna Ukraina NATO riikidele eelhoiatusi NATO õhuruumile lähenevate droonide kohta.

Yle küsis ka, kas riigid hoiatasid Soomet potentsiaalselt lähenevate droonide eest.

„Tänu Eesti ja Soome õhuväe vahelisele sujuvale kahepoolsele suhtlusele ja koostööle säilitasime kogu intsidendi vältel täieliku olukorrateadlikkuse,” kirjutas Eesti kaitseväe pressiesindaja Siim Verner Teder vastuseks Yle-le.

Läti kaitsevägi teatas Yle-le saadetud kirjalikus vastuses, et riik teeb „tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega, et tagada piirkonna julgeolek ja olukorrateadlikkus”.

Soome lõunaosas Uusimaal paluti inimestel tänase reede varahommikul siseruumides püsida. Hoiatus mõjutas ligikaudu 1,8 miljonit elanikku.

Kaitseväe teatel sai Soome lähenevate droonide kohta eelneva hoiatuse ja tegutses riskianalüüsi alusel, kuigi droone ei täheldatud.

Olukord Lätis oli öösel sarnane Soome omaga.

Läti kaitsevägi kutsus üles püsima siseruumides ja järgima „kahe seina põhimõtet” võimaliku ohu tõttu riigi idaosas.

Umbes kell 6.30 teatas Läti õhuvägi ohu kadumisest. Lätis ei nähtud samuti droonide lendamist riigi õhuruumi.

Läti peaminister Evika Silina astus eile tagasi ja samal ajal langes ka riigi valitsus. Valitsuse lahkarvamused tulenesid muu hulgas suutmatusest kaitsta end riiki sisenenud Ukraina droonide eest.

Eestis ei olnud elanike hoiatamiseks piisavat ohtu, ütles kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja kolonel Uku Arold ringhäälingule ERR.

Arold ütles intervjuus, et NATO riikide vahel puudub ühtne standard selle kohta, millal ohuhoiatusi saata.

Soome peaminister Petteri Orpo ütles täna reedel pressikonverentsil, et Soome ei reageerinud olukorrale üle.

„Kui on selge oht, et relvi kandev droon siseneb Soome kõige tihedamalt asustatud piirkonda, siis ma ei arva, et häiretaseme tõstmine saab olla ülereageerimine,” ütles Orpo.

The post Meedia: öine droonioht puudutas ka Eestit, aga häiret Eestis ei antud appeared first on eestinen.

Venemaa valmistub Valgevenes pealetungiks Tšernihivi-Kiievi suunal või mõne NATO riigi vastu, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski

Zelenski ütles, et Venemaa veenab Valgevenet selle operatsiooniga liituma.

„Me jäädvustame jätkuvalt Venemaa katseid Valgevenet veelgi enam Ukraina-vastasesse sõtta tõmmata. Meile on teada, et Venemaa poole ja Lukašenko vahel on toimunud täiendavaid kontakte, mille eesmärk on veenda teda liituma uute agressiivsete Venemaa operatsioonidega,” teatas Zelenski.

Ühtlasi ütles Zelenski, et Venemaa kavandab rünnakuid Ukraina otsustuskeskuste pihta Kiievis.

Russia is considering plans for operations south and north of Belarus – either against the Chernihiv-Kyiv direction in Ukraine or against one of NATO’s member states, using Belarusian territory – President Zelenskyy.

President Zelenskyy also said that Ukraine possesses details… pic.twitter.com/jepwbdCA6Q

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) May 15, 2026

The post Ukraina president: Venemaa kavandab Valgevene kaudu rünnakut Kiievi või mõne NATO riigi vastu appeared first on eestinen.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez avaldas sotsiaalmeedias sõnumi, mis puudutab ka Soomet.

Sel aastal me Eurovisioonil ei osale, aga leiame, et oleme ajaloo õigel poolel, märgib peaminister.

Avaldust võib tõlgendada kui rünnakut Eurovisioonil osalevate riikide, näiteks Soome pihta.

Sotsiaalmeedias avaldatud videos ütleb Sánchez, et vaikimine ei ole ebaseadusliku sõja ja genotsiidi puhul võimalik ning et Gazas ja Liibanonis toimuvate sündmuste suhtes ei saa ükskõikseks jääda.

Peaminister tuletas meelde, et Venemaa jäeti võistluselt välja pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse.

Neid põhimõtteid tuleb rakendada ka Iisraelist rääkides. Topeltstandardeid ei saa olla, ütles peaminister.

Hispaania, Island, Iirimaa, Holland ja Sloveenia boikoteerivad Eurovisiooni protestiks Iisraeli tegevuse vastu Gaza sektoris. Boikott põhineb seisukohal, et Iisrael vastas Hamasi rünnakule Iisraelile 2023. aastal ebaproportsionaalse jõuga Gaza tsiviilelanikkonna vastu.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus on välja andnud Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu vahistamismääruse, süüdistatuna sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes.

Este año no estaremos en Eurovisión, pero lo haremos con la convicción de estar en el lado correcto de la historia.

Por coherencia, responsabilidad y humanidad. pic.twitter.com/cnTt7Kc5rk

— Pedro Sánchez (@sanchezcastejon) May 15, 2026

The post Soomele tuli karm sõnum Hispaaniast seoses Eurovisiooni lauluvõistlusega appeared first on eestinen.