Google’ile ei määrata sanktsioone väidetavate ebaseaduslike raietööde eest, ütles keskkonna- ja kliimaminister Sari Multala väljaandele Uutissuomalainen.

Lubade väljastamise ja järelevalve eest vastutav asutus kohustas Google’it peatama Muhoses ja Kajaanis kavandatavate andmekeskuste ettevalmistustööd. Peatamine peab kehtima seni, kuni mõlema projekti puhul on lõpule viidud keskkonnamõju hindamise (KMH) protseduurid.

Peatamine tuleneb asjaolust, et Google on nähtavasti rikkunud keskkonnamõju hindamise (KMH) seadust – vähemalt Muhoses ja võimalik, et ka Kajaanis. Google tellis Muhoses asuval andmekeskuse ehitusplatsil 330 hektari metsa raadamise enne, kui keskkonnamõju hindamine oli lõpule viidud.

Multala ütles väljaandele Uutissuomalainen, et kehtivad keskkonnamõju hindamist reguleerivad õigusaktid ei võimalda sanktsioone vahetult kohaldada.

Samuti märkis Multala, et tal on raske hinnata, mil määral olid erinevad osapooled ehitusplatsidel toimuvast teadlikud. Lisaks ei osanud ta öelda, milline roll oleks pidanud olema kohalikul omavalitsusel.

The post Google ei saa Soomes karistada arvatava ebaseadusliku metsaraie eest appeared first on eestinen.

Naftaturul suurenesid korraga nii geopoliitilised kui ka ilmastikust tingitud tarneriskid ning rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind kerkis täna neljapäeval 8. oktoobril ligi kaks protsenti.

Brenti toornafta hind ulatus neljapäeva pärastlõunal ligi 105 dollarini barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on umbes 92 dollarit barreli kohta, vahendab Wall Street Journal.

Analüüsifirma InTouch Capital Markets analüütikud märkisid, et naftahindade tõusule aitasid kaasa huthide uued rünnakud ja tormist tingitud tootmisseisakud Mehhiko lahe piirkonnas.

The post Nafta hind kerkis 105 dollari peale barrel appeared first on eestinen.

Euroopa Liidu pealinnad valmistuvad vaikselt ulatuslikuks hübriidrünnakuks, mis tooks kaasa paljude kodanike hukkumise. Sellest teatas USA meediaväljaanne Politico, viidates viiele diplomaatilisele ja ametlikule allikale Euroopa Liidus.

Viimastel nädalatel on kõigi EL-i riikide suursaadikute vahel arutatud nn õudusstsenaariumi üle. Arutelud toimusid piiratud koosseisus – see tähendab ilma telefonide ja nõuniketa.

Läbirääkimised hoogustusid pärast seda, kui Saksamaal Leipzigi lennujaamas avastati augustis lõhkeainega varustatud droon.

EL on aastaid valmistunud hübriidoperatsioonideks, mis hõlmavad küberrünnakuid, sekkumist valimistesse ja sabotaaži. Politico andmetel on aga hiljutised arutelud keskendunud veelgi tõsisematele rünnakutele – sellistele, mis võivad põhjustada arvukalt inimohvreid.

Kaks diplomaatilist allikat teatasid meediale, et eelmisel nädalal toimunud EL-i suursaadikute kohtumisel keskenduti just seda laadi ohtudele.

Arutelud on hõlmanud kriisiohjeüksuste lähetamist, EL-i erakorralise abi rahastamist ja EL-i liidrite vahelist suhtlust. „Peame valmistuma millekski tõsiseks,” ütles kõrge EL-i diplomaatiline allikas Politicole. „Kahjuks näitas Leipzig meile, et väga tõsist õnnetust – sellist, mis toob kaasa arvukalt ohvreid – ei saa välistada.”

Teine EL-i ametnik, kes vestles USA meediaga, andis veelgi murettekitavama hinnangu. „Arvestades Venemaa tegevuse ulatust ja mastaapi, on ohvrid varem või hiljem paratamatud. See, et neid seni pole olnud, on puhas õnn,” ütles EL-i ametnik Politicole.

The post Euroopa Liidus valmistutakse ohvriterohkeks sõjaliseks konfliktiks appeared first on eestinen.

Täna neljapäeval 8. oktoobril seiskus rongiliiklus kogu Norras, vahendab NRK. Probleemid said alguse pärastlõunal Norra juhtiva telekommunikatsiooniettevõtte Telenori sideühenduse häiretest. Tõrked algasid veidi pärast kella 15.00 kohaliku aja järgi.

Telenor teatas telekanalile TV 2 pärast kella 18, et ühendus erinevate operaatorite vahel on taastunud.

Norra sideameti (Nkom) teatel ei olnud Telenori probleemid põhjustatud rünnakust.

Varem neljapäeval peatati rongiliiklus, kuna liikluskorralduskeskus ei saanud ühendust häirekeskustega. Otsus tehti ohutuse tagamiseks võimaliku raske õnnetuse korral, edastas NRK.

Norra riiklik raudtee-ettevõte Vy korraldas bussitranspordi Oslost suurematesse linnadesse. Vy hoiatas viivituste ja reiside ärajäämise eest.

Väljaande Aftenposten andmetel suunati reisijad Oslo pearaudteejaamas rongidest välja ja neile soovitati kasutada taksot. Olukorda taksode juures kirjeldati kaootilisena, kuna teenusehäire langes kokku tipptunniga.

Hädaabinumbritele helistamine oli võimatu, mis tähendas, et probleemid mõjutasid politseid ja päästeteenistusi. Aftenposten teatas, et inimestel soovitati kohalike politseijaoskondadega ühendust võtta alternatiivsete telefoninumbrite kaudu. NRK andmetel toimis ametiasutuste avariisidevõrk tavapäraselt.

Väljaanne VG teatas, et probleemid mobiilsidevõrkudes olid üle kogu Norra.

Telenori väitel ei olnud probleemid seotud häkkimise ega rünnakuga. Telenor ei avaldanud neljapäeval telekommunikatsioonihäirete põhjust.

Soome president Alexander Stubb viibis täna neljapäeval visiidil Norras, vahendab Yle.

The post Norras valitseb kaos, kuna rongid jäid seisma appeared first on eestinen.

Ukraina ja Lõuna-Korea vahel paisub diplomaatiline skandaal. Lõuna-Korea kutsub viivitamatult tagasi oma suursaadiku Ukrainast, teatas Lõuna-Korea välisministeerium.

Välisministeeriumide vahel tekkis hiljuti vaidlus pärast seda, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski avalikustas teabe kahe Venemaa poolel sõdinud Põhja-Korea sõjavangi üleandmisest Soulile. Lõuna-Korea teatas, et oli palunud seda teavet mitte avalikustada, ning peab Ukraina välisministeeriumi saadetud vabandust ebapiisavaks.

South Korea recalls its ambassador from Ukraine following a dispute over North Korean prisoners of war

The diplomatic row was sparked by Volodymyr Zelensky’s statement about the transfer of two North Korean soldiers to Seoul after they were captured by Ukrainian forces in Russia’s Kursk region.

South Korea claims the transfer was supposed to remain confidential to protect the prisoners and their families still living in North Korea. However, Kyiv denies that any confidentiality agreement existed.

South Korean Foreign Minister Cho Hyun said Ukraine had apologized, but Seoul considered the apology insufficient.

— NEXTA (@nexta_tv) October 8, 2026

The post Ukraina ja Lõuna-Korea vahel paisub diplomaatiline skandaal appeared first on eestinen.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kuidas Ukraina pealinnas Kiievis tulistati Vene droon alla elurajooni kohal.

Videos on näha, kuidas alla tulistatud droon tabab elumajade piirkonda.

Hiljem teatati, et Venemaa ründas elurajooni.

Venemaa ründas täna neljapäeval 8. oktoobril Kiievis elektrivõrku. Linnas kadus mitmes piirkonnas elekter.

Russian jet drone struck school near the Petrovskyi Kvartal residential complex in Kyiv. https://t.co/uEdkD0Uwfs

— MAKS 26 (@Maks_NAFO_FELLA) October 8, 2026

The post VIDEO: Ukrainas tulistati droon alla elurajooni kohal appeared first on eestinen.

USA välisminister Marco Rubio ütles, et sõda Ukrainas on jõudnud ohtlikku tupikusse ja võib lõppeda vaid kahel viisil: kas vastastikuste järeleandmistega läbirääkimiste teel või eskaleerumisega.

USA on püüdnud vahendada läbirääkimisi ja jätkab püüdlusi. Teine variant, kuidas tupiku olukord laheneb on eskalatsioon ehk sõja laienemine. Kas üks, teine või mõlemad pooled laiendavad sõda, et treist poolt ja tupiku olukorda murda. See on väga ohtlik olukord Vene-Ukraina sõjas. See ähvardab viia sabotaažini Venemaa naaberriikidest NATO riikide vastu, need võivad olla löögid või midagi muud. Kahe riigi vaheline sõda võib kiiresti muutuda palju laiemaks ja ohtlikumaks piirkondlikuks konfliktiks, sõnas ta.

Rubio ütles seda täna neljapäeval, 8. oktoobril Portugali pealinnas Lissabonis ajakirjanike küsimustele vastates.

Enne seda ütles Rubio intervjuus, et ei näe võimalust kokkuleppeks läbirääkimiste teel. „Praegu näib, et läbirääkimiste teel saavutatavaks kokkuleppeks pole väljavaateid. Oleme varem selliseid katseid teinud, kuid seni pole meil õnnestunud tulemusi saavutada,” sõnas Rubio.

US Secretary of State Marco Rubio said the war in Ukraine has reached a dangerous deadlock and can end in only two ways: negotiations with mutual concessions, or escalation that risks turning into sabotage against NATO countries and a wider regional conflict. https://t.co/Z0RBcWbeWl

— MilitaryNewsUA (@front_ukrainian) October 8, 2026

The post USA välisminister: Vene-Ukraina sõda on jõudnud tupikusse ja see on väga ohtlik appeared first on eestinen.

Viis olukorraga kursis olevat inimest teatasid, et Venemaa ja USA kõrged ametnikud – sealhulgas USA eriesindaja Jared Kushner – on pidanud läbirääkimisi USA investori kaasamiseks Nord Streami gaasijuhtmetesse, mille kaudu tarniti Saksamaale gaasi enne Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Allikate sõnul osalesid aruteludes Venemaa presidendi Vladimir Putini lähinõunik Kirill Dmitrijev ja USA presidendi Donald Trumpi väimees Kushner, vahendab Reuters.

Kushner, kes on püüdnud vahendada Venemaa ja Ukraina vahelist vaherahu, peab äritegevust rahu taastamise keskseks teguriks. Selline kokkulepe võimaldaks USA investoritel pärast sõja lõppu Euroopasse suunduvatest energiavoogudest kasu saada.

Dmitriev ja Kushner on viimastel nädalatel kohtunud Moskvas ja New Yorgis. Kuigi polnud selge, mil määral nad neil kordadel Nord Streami teemat arutasid, on Reutersile öeldud, et teema on endiselt päevakorras.

„Kõik kokkulepped peab Venemaa läbi rääkima DFC-ga (USA Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsioon) ja Rahandusministeeriumiga ning need peavad tooma kasu Ameerika Ühendriikide maksumaksjatele ja ettevõtetele,” ütles Valge Maja ametnik, kui temalt torujuhtme arutelude kohta küsiti.

Ametnik ütles Reutersile, et viimasel ajal pole Nord Streami teemal arutelusid peetud.

Dmitrijev, kes on propageerinud Venemaa gaasimüügi taastamist Saksamaale, kohtus eelmisel kuul USA energeetika- ja rahandusministeeriumi esindajatega, et arutada võimalikke USA ja Venemaa vahelisi energeetikaalaseid algatusi.

Pole selge, kui huvitatud on Washington Venemaa gaasitarnete taastamisest Saksamaale, mis on Euroopa suurim energiatarbija. USA ametnik märkis, et arvestades takistusi, on kokkuleppe saavutamine keskpikas perspektiivis ebatõenäoline. Nord Streami gaasijuhtmetele on kehtestanud sanktsioonid nii USA kui ka EL, mistõttu oleks nende töö taastamine ebaseaduslik.

Trump võiks USA sanktsioonidest loobuda või neid leevendada, kuid kui demokraadid saavutavad järgmisel kuul toimuvatel vahevalimistel kontrolli parlamendi Kongressi üle, muutuks see keerulisemaks.

Saksamaa ja teised Euroopa riigid, kes kulutavad miljardeid eurosid oma sõjalise võimekuse taastamisele end Venemaa eest kaitsmiseks, seisaksid kindlalt vastu Nord Streami taasavamisele.

Saksamaa majandus- ja energiaministeeriumi pressiesindaja ütles, et Nord Streamile ja Venemaa gaasile on Euroopas kehtestatud sanktsioonid ning Saksamaa on leidnud alternatiivsed lahendused. Ta lisas, et torujuhtmete taasavamine nõuaks valitsuse heakskiitu, mida aga ei soovita.

Enne Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ostis Saksamaa enam kui poole oma gaasist Venemaalt kahe Nord Streami gaasijuhtme kaudu. Need suleti pärast seda, kui Moskva piiras tarneid Euroopasse, ning hävitati 2022. aasta septembris toimunud veealuste plahvatustega.

Moskva ja Washingtoni vahelised kõnelused toimuvad olukorras, kus Euroopas valitseb sügav usaldamatus Venemaa kavatsuste suhtes.

Selle aasta alguses teatasid viie Euroopa luureagentuuri juhid uudisteagentuurile Reuters, et Venemaa ei soovi sõda kiiresti lõpetada, vaid kasutab USA-ga peetavaid kõnelusi hoopis äritehingute edendamiseks.

Venemaa ja Saksamaa – kes on üks suurimaid Ukraina sõjalise toetajaid – suhted on langenud madalseisu, kuna Berliini ametnikud on süüdistanud Venemaad süstemaatilise hübriidrünnakute kampaania korraldamises.

Mõned Saksa seadusandjad leiavad, et äritehingud tugevdaksid Moskvat ajal, mil see peab sõda Ukrainaga. „See ähvardab kujuneda räpaseks tehinguks, mis läheb Euroopale kalliks maksma,” ütles Michael Kellner, seadusandja, kes vastutas Saksamaa energiapoliitika eest pärast sissetungi Ukrainasse. „Ameeriklased ja venelased jagavad kasumi omavahel,” sõnas ta.
Kuigi Saksamaa koalitsioonivalitsus on gaasijuhtme töö taastamise vastu, pooldab seda riigi populaarseim erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD). Dmitrijev kohtub järgmise 2027. aasta alguses AfD juhtkonnaga, et arutada Venemaa gaasi müügi taastamist.

Siiski seisab Nord Streami gaasijuhtmeid haldava ettevõtte omandiõiguse müük USA investorile või Venemaa gaasi tarnete taastamine silmitsi mitmete takistustega. 51% ettevõttest kuulub Venemaa riiklikule energiahiiglasele Gazpromile, 31% jaguneb kahe Saksa ettevõtte vahel ning ülejäänud osa kuulub Prantsuse ja Hollandi firmadele. Kaks Saksa osanikku soovivad oma osalust säilitada, et hoida alles Saksamaa mõjuvõimu juhuks, kui Gazprom peaks oma osaluse maha müüma, märkis teine ​​allikas.

Mõni päev pärast Moskvas toimunud kohtumisi ütles Kushner Kiievis, et on arutanud Euroopa kolleegidega, kuidas sõda on energiahindu kergitanud, ning pooldas „heaolu-kokkuleppeid”, mis soodustaksid rahu ja annaksid „liidritele … midagi, mida oodata”.

Kuigi gaasilepe rõõmustaks Kremlit, lõhestaks see Saksamaa avalikku arvamust – sealne rahvas on Vene energia ostmise küsimuses eriarvamusel – ning ka Euroopat, kus Poola ja Balti riigid on Venemaa suhtes eriti haavatavad ega soovi energeetikaalaseid sidemeid.

Poola poliitiline juhtkond jälgib arutelusid gaasijuhtme taasavamise üle, kuid on sellele endiselt kindlalt vastu, ütles üks valitsuse seisukohtadega kursis olev isik.

Kushner ja Dmitrijev on arutanud ka Venemaa energiaettevõttele Lukoil kuuluvate ettevõtete – alates naftatöötlemistehastest kuni bensiinijaamadeni Euroopas ja mujal – müüki, ütlesid kaks teist asjaga kursis olevat inimest.

Selle plaani kohaselt ostaks varad föderaalse investeerimisagentuuri DFC ning Katari ja Araabia Ühendemiraatide investorite konsortsium, samal ajal kui USA ametivõimud tühistaksid sanktsioonid, märkisid samad allikad.

„Lukoili küsimuses tegid Steve (Witkoff) ja Jared (Kushner) koostööd DFC-ga, et leppida kokku märkimisväärses ettemakses ja kasumiosaluses Ameerika Ühendriikide jaoks,” ütles Valge Maja ametnik.

The post USA ja Venemaa kavandavad ühist gaasi müüki Euroopasse Ukraina sõja ajal appeared first on eestinen.

Eesti ja Soome võiksid sulgeda Soome lahe laevaliiklusele, kui Venemaa president Vladimir Putin peaks Euroopat ründama – sellise võimaluse käis välja Eesti välisminister Margus Tsahkna.

Välisminister tõstatas selle võimaluse – mida on ka varem avalikult arutatud – Londoni-visiidi ajal, vahendab Briti väljaanne Times.

„Me võime Läänemere mõne tunniga sulgeda. Läänemeri on Venemaa majanduse jaoks eluliselt tähtis ühendustee,” ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul tekitaks selle olulise meretee sulgemine Venemaa juhtkonnale eksistentsiaalse kriisi. Soome laht on Venemaa majanduse jaoks ülioluline marsruut, kuna hinnanguliselt 60 protsenti Venemaa meritsi toimuvast naftaekspordist liigub just Läänemere kaudu.

Seetõttu on ka Ukraina võtnud sihikule Venemaa naftaekspordi, rünnates Soome lahe kaldal asuvaid naftaterminale. Eelkõige on Ukraina kaugmaadroonide rünnakute sihtmärgiks olnud Ust-Luga ja Primorski sadamad.

Soome laht on ühtlasi eluliselt tähtis marsruut laevadele, mis liiguvad Venemaa eksklaavi Kaliningradi ja ülejäänud Venemaa vahel. Kaliningrad asub kahe NATO riigi – Poola ja Leedu – vahel.

Venemaa agressioonisõja ajal on korduvalt tehtud ettepanek sulgeda Soome laht – või koguni kogu Läänemeri – Venemaa laevaliiklusele.

Eestis on selle ettepaneku varem teinud riigi endine kaitseväe juhataja Martin Herem, Lätis aga on teema tõstatanud president Edgars Rinkēvičs.

Õiguslikust vaatepunktist oleks sellist otsust rahuajal siiski keeruline langetada, kuna rahvusvaheline mereõigus võimaldab rahvusvahelistes vetes suhteliselt vaba läbipääsu.

Võib-olla just seetõttu sidus Tsahkna oma ettepaneku konkreetselt stsenaariumiga, kus Venemaa on esimesena rünnanud mõnd Euroopa riiki. Seda ohuhinnangut on sügise vältel korduvalt väljendanud mitmed Euroopa liidrid.

„Oleme võimelised mõne tunni jooksul koondama 50 000 kogenud lahinguüksuslastest koosneva väe. Meil ​​on kõik need võimekused olemas. NATO heidutuse alusidee on see, et kui Venemaa ründab, järgneb sellele sõjaline vastus,” ütles Tsahkna.

Kui hüpoteetiline rünnak oleks suunatud mõne NATO riigi vastu, tähendaks see alliansi 5. artikli kohaselt rünnakut kõigi liikmesriikide vastu. Sõjaolukorras oleks mereliikluse peatamine igati õigustatud meede.

Juba 2023. aastal märkis Alexander Lott – kes on teadur nii Tromsø Ülikooli K. G. Jebseni mereõiguse keskuses kui ka Tartu Ülikoolis –, et sõja ajal võidakse mereliiklus mitte-NATO riikidele sulgeda.

Pärast Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga ei ole Läänemere kaldal – peale Venemaa – enam ühtegi riiki, mis jääks alliansist välja.

The post Eesti taotleb Soome lahe sulgemist appeared first on eestinen.

Soome tolli esialgsetel andmetel oli kaupade ekspordi väärtus 2026. aasta augustis 6,3 miljardit eurot. Augustis kasvas eksport 21,8 protsenti ning kogu ekspordi maht ajavahemikus jaanuarist augustini suurenes 11,5 protsenti võrreldes 2025. aasta sama perioodiga. Kõige kiiremini kasvas eksport farmaatsiasektoris, kusjuures suurem osa sellest suundus Ameerika Ühendriikidesse.

2026. aasta jaanuarist augustini suurenes Soome kaupade ekspordi koguväärtus aastatagusega võrreldes 11,5 protsenti. Seda vedas eelkõige 18,1-protsendiline ekspordikasv väljapoole Euroopa Liitu jäävatesse riikidesse. Augustis kasvas eksport väljaspool EL-i asuvatesse riikidesse 30,7 protsenti. Eksport Ameerika Ühendriikidesse ulatus augustis täpselt 1,0 miljardi euroni, mis tähendab 224,3-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aastaga.

„Suve jooksul on Ameerika Ühendriigid möödunud Rootsist ja tõusnud Soome suurimaks ekspordipartneriks. EL-i ja Ameerika Ühendriikide vaheline erakorraline kaubandusleping on ametlikult jõus 2026. aasta juulist kuni 2029. aasta lõpuni. Näib, et leping toob rahvusvahelisse kaubandusse prognoositavust – see on ettevõtete jaoks ülioluline,” märgib tolli statistika- ja teabeteenuste osakonna juhataja Olli-Pekka Penttilä.

Kasvu veavad ravimid

Soome tolli esialgsed andmed näitavad, et kõige kiiremini kasvas ravimite eksport. Selle tootekategooria väärtus kasvas võrreldes eelmise aasta augustiga 735 protsenti. Jaanuarist augustini kasvas selle kategooria eksport 251 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

„Ravimite ekspordi kasv on olnud äärmiselt kiire, see tootekategooria moodustab juba tublisti üle kolmandiku kogu ekspordi kasvust. Eksport Ameerika Ühendriikidesse on tänavu mitmekordistunud ja enam kui pool selle kategooria koguekspordist suundub nüüd USA turule,” ütleb Penttilä.

Augustis kasvas jõudsalt eksport enamikus Soome võtmesektorites. Tugev kasv püsis masinate ja seadmete (+11%) ning elektrotehnikatoodete (+23%) puhul. Lisaks aitas metsatööstuses paberi ja papi suurenenud eksport kaasa koguekspordi kasvule. Tugevat kasvu näitas augustis ka metallitööstustoodete eksport.

Transpordivahendite, energiatoodete ja tselluloosi eksport jäi eelmise aastaga võrreldes madalamaks.

Suur kaubanduspuudujääk energiatoodete osas

Augustis jäi kaupade ekspordi väärtus impordi väärtusele alla, mille tulemusena tekkis 1,1 miljardi euro suurune kaubanduspuudujääk. Kuna kaubandusbilanss on olnud negatiivne peaaegu igal kuul, ulatus kumulatiivne kaubanduspuudujääk jaanuarist augustini 2,8 miljardi euroni. Suurim puudujääk esines energiatoodete puhul, ulatudes jaanuarist augustini 3,5 miljardi euroni.

The post Soome eksport kasvas 22 protsenti, suurimaks ekspordipartneriks tõusis USA appeared first on eestinen.