<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>eestinen</title>
	<atom:link href="https://eestinen.fi/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://eestinen.fi/</link>
	<description>Soome info eesti keeles</description>
	<lastBuildDate>Tue, 28 Apr 2026 14:52:34 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=6.9.4</generator>

<image>
	<url>https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2016/11/cropped-favicon-eestinen-100x100.jpg</url>
	<title>eestinen</title>
	<link>https://eestinen.fi/</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
<site xmlns="com-wordpress:feed-additions:1">121019149</site>	<item>
		<title>President Karis Soomes: Eesti ja Soome ühendavad Balti- ja Põhjamaid</title>
		<link>https://eestinen.fi/2026/04/president-karis-soomes-eesti-ja-soome-uhendavad-balti-ja-pohjamaid/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[eestinen]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 28 Apr 2026 14:52:34 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://eestinen.fi/?p=169088</guid>

					<description><![CDATA[<p><img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/55235873599_e66748f992_k-copy-150x150.jpg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/55235873599_e66748f992_k-copy-150x150.jpg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/55235873599_e66748f992_k-copy-600x600.jpg 600w" sizes="(max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="169089" data-permalink="https://eestinen.fi/2026/04/president-karis-soomes-eesti-ja-soome-uhendavad-balti-ja-pohjamaid/55235873599_e66748f992_k-copy/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/55235873599_e66748f992_k-copy.jpg" data-orig-size="1200,674" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;RAIGO PAJULA&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;Raigo Pajula&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="55235873599_e66748f992_k copy" data-image-description="&lt;p&gt;Karis Stubb&lt;/p&gt;
" data-image-caption="&lt;p&gt;Foto: Raigo Pajula/ Presidendi kantselei&lt;/p&gt;
" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/55235873599_e66748f992_k-copy-1024x575.jpg" />President Alar Karis rõhutas kohtumisel Soome riigipea Alexander Stubbiga Soome ja Eesti olulist rolli Põhjala ja Baltimaade koostöö tihendamisel ja piirkonna tugevdamisel. „Meil...</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/president-karis-soomes-eesti-ja-soome-uhendavad-balti-ja-pohjamaid/">President Karis Soomes: Eesti ja Soome ühendavad Balti- ja Põhjamaid</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/55235873599_e66748f992_k-copy-150x150.jpg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/55235873599_e66748f992_k-copy-150x150.jpg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/55235873599_e66748f992_k-copy-600x600.jpg 600w" sizes="(max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="169089" data-permalink="https://eestinen.fi/2026/04/president-karis-soomes-eesti-ja-soome-uhendavad-balti-ja-pohjamaid/55235873599_e66748f992_k-copy/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/55235873599_e66748f992_k-copy.jpg" data-orig-size="1200,674" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;RAIGO PAJULA&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;Raigo Pajula&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="55235873599_e66748f992_k copy" data-image-description="&lt;p&gt;Karis Stubb&lt;/p&gt;
" data-image-caption="&lt;p&gt;Foto: Raigo Pajula/ Presidendi kantselei&lt;/p&gt;
" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/55235873599_e66748f992_k-copy-1024x575.jpg" /><div class="elementToProof">President Alar Karis rõhutas kohtumisel Soome riigipea Alexander Stubbiga Soome ja Eesti olulist rolli Põhjala ja Baltimaade koostöö tihendamisel ja piirkonna tugevdamisel.</div>
<div></div>
<div class="elementToProof">„Meil on soomlastega palju ühist – keel, kultuur ja mõtteviis – mistõttu saame teineteisest sageli aru poolelt sõnalt. Meil on ühine ajalugu ja mälu, meid seovad sajandite pikkused sidemed, tuhanded nähtavad ja nähtamatud niidid. Meie kultuur, majandus ja julgeolek on põimunud, meie riikide koostöö on praktiline ja tulevikku suunatud,” märkis president Karis.</div>
<div></div>
<div class="elementToProof">„Eesti ja Soome saavad koos täita olulist rolli ka Põhja- ja Baltimaade riikide liitmisel tugevaks piirkondlikuks jõuks. NB8 on kujunemas üheks sidusamaks ja strateegiliselt olulisemaks piirkondlikuks partnerluseks Euroopas. Selle eripära ei seisne üksnes geograafilises läheduses, vaid ühises arusaamas ohtudest ja kõrges riikidevahelises usalduses. Tugevam piirkondlik koostöö tähendab ka tugevamat NATO-t ja võimekamat Euroopa Liitu,” märkis riigipea.</div>
<div></div>
<div class="elementToProof">„Venemaa osas on meie seisukoht selge. Venemaa kujutab jätkuvalt kõige tõsisemat ohtu Euroopa julgeolekule. Selle agressioon Ukraina vastu seab kahtluse alla Euroopa stabiilsuse aluspõhimõtted. Meie vastus peab jääma kindlaks: jätkuv toetus Ukrainale, püsiv surve Venemaale ning selge pühendumus Euroopa kaitsevõime tugevdamisele koos tugeva Atlandi-ülese koostööga,” ütles president Karis.</div>
<div></div>
<div class="elementToProof">„Euroopa peab olema esindatud igas lauas, kus arutatakse Euroopa julgeolekut. Ukraina rahuläbirääkimised ei näi praegu edenevat, kuid peame olema valmis kõigiks arenguteks. Euroopa peab võtma tugeva positsiooni, et aidata Ukrainal saavutada õiglane ja püsiv rahu. Edasi vaadates on Ukraina tulevik NATOs ja Euroopa Liidus,” lausus Eesti riigipea.</div>
<div></div>
<div class="elementToProof">Soome peaministri Petteri Orpoga kõneles president Karis ühise naabri Venemaa püsivast ohust, Ukraina toetamisest ja sanktsioonidest ning riikidevahelistest ühendusest, elektri- ja sidekaablitest ja Rail Balticast. Eelkõige aga kaitsekoostööst. „Nii nagu meie majandused on seotud, on meil palju ühiseid huvisid ja võimalusi ka kaitsetööstuste teadmiste ühendamiseks ja koostööks,” ütles Eesti riigipea.</div>
<div></div>
<div class="elementToProof">Kohtumisel Soome parlamendi spiikri Jussi Halla-ahoga arutati Euroopa julgeolekut, toetus Ukrainale ja Läänemere piirkonna koostööd. „Eesti ja Soome parlamentide pikaajaline koostöö on tihe ja sisukas nii komisjonide kui ka sõprusrühmade tasandil,” märkis president Karis.</div>
<div></div>
<div class="elementToProof">President Alar Karis on Soome riigipea Alexander Stubbi kutsel koos abikaasa Sirje Karisega täna ja homme riigivisiidil Soomes. Riigipead saadavad visiidil Riigikogu liikmed Henn Põlluaas ja Mati Raidma, kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo ning mitmekümneliikmelised äri- ja kultuuridelegatsioonid. Soome presidendipaar oli riigivisiidil Eestis 2024. aastal.</div>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/president-karis-soomes-eesti-ja-soome-uhendavad-balti-ja-pohjamaid/">President Karis Soomes: Eesti ja Soome ühendavad Balti- ja Põhjamaid</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
		<post-id xmlns="com-wordpress:feed-additions:1">169088</post-id>	</item>
		<item>
		<title>Sõja ülevaade: Ukraina eest sõdivad vanaisad, samal ajal kui noori mehi säästetakse</title>
		<link>https://eestinen.fi/2026/04/soja-ulevaade-ukraina-eest-sodivad-vanaisad-samal-ajal-kui-noori-mehi-saastetakse/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[eestinen]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 28 Apr 2026 13:44:00 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://eestinen.fi/?p=169085</guid>

					<description><![CDATA[<p><img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/01/ukra-sod-1-150x150.jpg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/01/ukra-sod-1-150x150.jpg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/01/ukra-sod-1-600x600.jpg 600w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/01/ukra-sod-1-50x50.jpg 50w" sizes="(max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="162457" data-permalink="https://eestinen.fi/ukra-sod-1/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/01/ukra-sod-1.jpg" data-orig-size="1200,659" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="ukra sod 1" data-image-description="&lt;p&gt;Ukraina sõdurid&lt;/p&gt;
" data-image-caption="" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/01/ukra-sod-1-1024x562.jpg" />Ukraina armee on Euroopa suurim ja kogenuim. See on ka vanim, keskmise vanusega 45 aastat, võrreldes Euroopa Liidu umbes 30 aastaga. Ukraina mehed...</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/soja-ulevaade-ukraina-eest-sodivad-vanaisad-samal-ajal-kui-noori-mehi-saastetakse/">Sõja ülevaade: Ukraina eest sõdivad vanaisad, samal ajal kui noori mehi säästetakse</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/01/ukra-sod-1-150x150.jpg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/01/ukra-sod-1-150x150.jpg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/01/ukra-sod-1-600x600.jpg 600w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/01/ukra-sod-1-50x50.jpg 50w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="162457" data-permalink="https://eestinen.fi/ukra-sod-1/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/01/ukra-sod-1.jpg" data-orig-size="1200,659" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="ukra sod 1" data-image-description="&lt;p&gt;Ukraina sõdurid&lt;/p&gt;
" data-image-caption="" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/01/ukra-sod-1-1024x562.jpg" /><p>Ukraina armee on Euroopa suurim ja kogenuim. See on ka vanim, keskmise vanusega 45 aastat, võrreldes Euroopa Liidu umbes 30 aastaga. Ukraina mehed mitte ainult ei võitle kauem, vaid surevad ka nooremana, nende oodatav eluiga on vaid 66,9 aastat, võrreldes Iiri meeste 80,3 aastaga.</p>
<p>Kuna sündimus langes järsult 1990. aastate iseseisvusjärgse majanduskriisi ajal, on Ukraina vananev ühiskond. Valitsus tegi teadliku valiku säilitada noorte meeste elud, et nad saaksid pärast sõda taasasustada ja riigi üles ehitada. President Volodõmõr Zelenski seisis vastu USA survele alandada ajateenistuse iga 25-lt 18-le eluaastale.</p>
<p>Vanemseersant Oleksandr Jurõtško (55) on üks sõduritest, keda tuntakse kui „didisid” ehk vanaisasid. Ta on Stepi Huntide asutajaliige, mis on vabatahtlik pataljon, mis loodi 2018. aastal meestele, kelle regulaararmee vanuse, sõjahaavade või halva tervise tõttu tagasi lükkas. Juritško sõnul teeb valitsus õigesti, et noori säästab. Ta meenutab tänapäeva Ukraina kasakatest esivanemaid. „Kasakad ei lasknud oma lastel võidelda. Nad ütlesid, et noormees ei tohiks surra enne, kui tal on perekond, muidu me sureme välja.”</p>
<p>Enne esimest Venemaa sissetungi 2014. aastal oli Juritško mehaanik ja tegeles kickboxinguga Zaporižja lähedal Orihivis. Ta liitus 43-aastaselt ja võitles viimase 12 aasta suurimates lahingutes. „Mu tervis jupsib, aga mul on veel natuke jõudu alles,” ütleb ta.</p>
<p>Täiemahulise sissetungi esimesel päeval 2022. aastal pommitasid venelased Orihivit. „Meie maja sai kahjustada,” ütleb Juritško. „Mu naine ja lapsed olid keldris. Evakueerisin nad samal päeval. Pakkisin kogu oma elu ühte seljakotti.”</p>
<p>Stepi Hundid parandavad Zaporižja laos armee varustust, eskordivad humanitaartöötajaid rindele ja evakueerivad haavatud sõdureid. Mõned osalevad endiselt rünnakutes, mis on sõduri jaoks kõige ohtlikum missioon, vahendab <a href="https://www.irishtimes.com/world/europe/2026/04/28/ukraines-grandfathers-go-to-war-as-young-are-spared-to-rebuild-the-nation/">Irish Times</a>.</p>
<p>„Mu sõber Juri, kes on 67-aastane, osaleb endiselt rünnakutes,” ütleb Juritško. „Ta oli varem ajalooõpetaja.”</p>
<p>Juritško näeb välja räsitud, sitke ja kõhn. Ta uhkustab 43 kg varustuse kandmisega. Tema viimane rünnak Venemaa liinidele toimus 2025. aasta juunis Robotõne lähedal, 40 km kaugusel Zaporižjast.</p>
<p>„Sisenesime külla ja mõne minuti pärast kasutasid nad keemiarelva,” ütleb ta. „See lämmatas mind. Ma ei saanud hingata. Meid evakueeriti enne, kui nad meid tappa said.”</p>
<p>Juritškole anti järjekordne medal Zaporižja linna kaitsmise eest ja ta vabastati armeest. Ta veetis kaks kuud oma naise Oksana, kolmega neljast lapsest ja kolme lapselapsega Lätis Riias.</p>
<p>„Lätlased pakkusid mulle alalist elukohta. Munitsipaalpolitsei pakkus mulle tööd. Ma ütlesin neile: „Te andsite mu perele varjupaiga. Kui Lätis on sõda, siis ma võitlen Läti eest.” Nad vaatasid mind nagu hullu ja ütlesid: „Me ei võitleks Läti eest; me jookseksime minema.””</p>
<p>Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fjodorov ütles jaanuaris, et kaks miljonit Ukraina meest väldib sõjaväeteenistust. Instagrami ja Telegrami sõnumiteenusesse postitatakse peaaegu iga päev videoid meestest, keda värbajad jälitavad ja väärkohtlevad.</p>
<p>„Mõnikord maksavad noored ja terved inimesed raha, et mitte võidelda,” ütleb Juritško. „Aga kui vanad mehed kutsutakse, siis nad lähevad.”</p>
<p>Ajateenistusse kutsutakse isegi 60-aastaseid mehi.</p>
<p>„Hiljuti sain kõne, kus küsiti, kas ma võtaksin endaga kaasa kellegi, kelle värbaja on kinni püüdnud. Ma ütlesin, et ma ei taha teda, sest kui ta ei taha võidelda, on ta meile lihtsalt koormaks,” märgib ta.</p>
<p>Samal ajal kui Juritško Vene gaasirünnakust toibus, viis ta naine ta Riiga Ukraina seltskondlikule üritusele. Seal nägi ta endast 10–15 aastat nooremaid mehi. „Ma küsisin: „Miks te oma riiki ei kaitse?” Nad ei vastanud.”</p>
<p>Juritško suundus tagasi Stepi Huntide juurde. Ukraina armees on krooniline isikkoosseisu puudus. „Armee arstid ütlesid ei, aga ülemad olid mind nähes rõõmsad. Nad ütlesid: „Sa peaksid nüüd kergemaid ülesandeid täitma.” Ma ütlesin, et ma ei kavatse mingil juhul kergemaid ülesandeid täita.”</p>
<p>Ta jätkab humanitaartöötajate saatmist rindele ja haavatute evakueerimist. Ta on saanud lähedaseks Kanada vabaühendusega, kes kutsub teda Ramboks.</p>
<p>Ühel aprilli alguse õhtul sõitsid Juritško ja 67-aastane Juri haavatud sõdurit evakueerima. Vene droon lendas tee kohal rippuva kaitsevõrgu alt läbi ja suundus otse nende poole.</p>
<p>Juritško näitab haigla ees pinkidel istudes videot nende auto salvestisest. Hall ja punane droon sööstab pimedusest välja ja põrkab vastu esiklaasi. Kõik läheb valgeks. See on hirmutav.</p>
<p>„Meil õnnestus sekund enne kokkupõrget välja hüpata,” ütleb ta. „Sain plahvatusest põrutuse. Seda juhtub kogu aeg. Kraavis peidavad end ootedroonid ja niipea, kui mööda sõidad, ründavad nad sind. Kui sõidad väga kiiresti, löövad nad sind tagant. Seda juhtis fiiberoptiline kaabel, nii et seda ei saanud segada.”</p>
<p>Juritško on oma vanema poja üle uhke. Oleksandr noorem (26) käis Lvivis sõjaväeakadeemias ja on leitnant, kes võitleb Donetskis. Oleksandr sai eelmisel kuul suurtükimürsu tõttu jalgadest raskelt haavata.</p>
<p>Juritško ei taha, et tema teine ​​poeg Ihnat (18) võitleks. „Ma vaatan teda ja teisi noori ning näen, et neil pole motivatsiooni. Noored peidavad end. Värbamisametnikud üritavad nüüd 50-aastaseid kinni nabida. Oleksandr ja mina oleme piisavad.”</p>
<p>Rahu ajal matavad pojad oma isad; sõjas matavad isad oma pojad, kirjutas antiik-Kreeka filosoof Herodotos.<br />
Juritško loodab, et Ukraina suudab loodusseadusi eirata. „Ma tahan, et meie lapsed elaksid. Ma tahan, et meie lapsed ei näeks seda sõda. Isegi need, kes peidavad end seelikute all,” ütleb ta.</p>
<p>Tuhanded noored Ukraina mehed ja naised on valinud võitluse Vene sissetungijate vastu. Paljud neist on surnud ja oleks ebaõiglane nende ohverdust ignoreerida. Nõukogude totalitarismi all üles kasvanud vanaisad ootasid sõtta saatmist. Noor põlvkond on maitsnud Lääne individualismi ja vabadust, kuid pole sageli valmis selle nimel oma eluga riskima.</p>
<p>Küsimusele, miks noored ei taha võidelda ja vanad tahavad, vastas Juritško: „Ma arvan, et nad ootavad, et see iseenesest laheneks. Ma ei oska seda seletada. Ma näen palju haavatud sõdureid ja nad kõik on vanemad mehed.”</p>
<p>Juritško sõnul on ta 12 sõja-aasta jooksul tapnud või vangi võtnud sadu Vene sõdureid.</p>
<p>„Nad on sissetungijad,” ütleb ta. „Läbi ajaloo alustavad nad sõda kõikjal, kuhu nad lähevad. Nad on valetajad ja vastikud inimesed. Nad on ebainimlikud, aga inimeste tapmine pole midagi, mille üle rõõmu tunda. Ma ei naudi seda. Me peame seda tegema oma riigi kaitsmiseks. Pärast võitlust tunnen südames rasket valu, sest ma saan aru, et mees, kelle ma tapsin, oli kellegi poeg.”</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/soja-ulevaade-ukraina-eest-sodivad-vanaisad-samal-ajal-kui-noori-mehi-saastetakse/">Sõja ülevaade: Ukraina eest sõdivad vanaisad, samal ajal kui noori mehi säästetakse</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
		<post-id xmlns="com-wordpress:feed-additions:1">169085</post-id>	</item>
		<item>
		<title>NATO on muutnud ohuhinnangut &#8211; Venemaa rünnak on võimalik lähiajal</title>
		<link>https://eestinen.fi/2026/04/nato-on-muutnud-ohuhinnangut-venemaa-runnak-on-voimalik-lahiajal/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[eestinen]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 28 Apr 2026 13:03:12 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://eestinen.fi/?p=169083</guid>

					<description><![CDATA[<p><img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/vene-mopp-150x150.jpeg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/vene-mopp-150x150.jpeg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/vene-mopp-600x600.jpeg 600w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="167732" data-permalink="https://eestinen.fi/vene-mopp-2/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/vene-mopp.jpeg" data-orig-size="2560,1706" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;0&quot;}" data-image-title="vene mopp" data-image-description="&lt;p&gt;Vene sõdurid mopp&lt;/p&gt;
" data-image-caption="" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/vene-mopp-1024x682.jpeg" />Soome kaitsevägi teatas 20. aprillil ootamatult, et korraldab kiirkorras kordusõppused. Iltalehti andmetel valmistutakse puhuks, et Venemaa testib lähiajal NATO 5. artikli toimivust, näiteks...</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/nato-on-muutnud-ohuhinnangut-venemaa-runnak-on-voimalik-lahiajal/">NATO on muutnud ohuhinnangut &#8211; Venemaa rünnak on võimalik lähiajal</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/vene-mopp-150x150.jpeg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/vene-mopp-150x150.jpeg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/vene-mopp-600x600.jpeg 600w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="167732" data-permalink="https://eestinen.fi/vene-mopp-2/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/vene-mopp.jpeg" data-orig-size="2560,1706" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;0&quot;}" data-image-title="vene mopp" data-image-description="&lt;p&gt;Vene sõdurid mopp&lt;/p&gt;
" data-image-caption="" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/vene-mopp-1024x682.jpeg" /><p>Soome kaitsevägi teatas 20. aprillil ootamatult, et korraldab kiirkorras kordusõppused. <a href="https://www.iltalehti.fi/politiikka/a/292b35dc-a773-4c87-a2d4-9258c6b245cd">Iltalehti</a> andmetel valmistutakse puhuks, et Venemaa testib lähiajal NATO 5. artikli toimivust, näiteks droonirünnakuga.</p>
<p>NATO on muutnud oma ohuhinnangut, sellest rääkisid Iltalehtile rahvusvahelised välis- ja julgeolekupoliitika allikad.</p>
<p>Riigipea ei tee selliseid avaldusi ilma luureinfota. Donald Tuski avaldus põhineb salajasel teabel ja hinnangutel, kuid ainult riigipea saab neid avalikustada, ütleb üks allikas.</p>
<p>Poola peaminister Tusk hoiatas Venemaa rünnakuohu eest <a href="https://www.ft.com/content/1a5a2502-a45a-40c1-af6f-b30ecc34bacb">Financial Timesile</a> antud intervjuus.</p>
<p>Allikad kinnitavad, et Tuski avaldus põhineb luureanalüüsidel ja -aruannetel. Nad peavad võimalikuks, et Venemaa testib lähikuudel NATO artikli 5 ehk ühiskaitse kehtivust.</p>
<p>Ma räägin pigem kuudest kui aastatest, ütles Tusk.</p>
<p>Allikate sõnul näib riigipeal – antud juhul Tuskil – olevat „salajane tempel”.</p>
<p>Samal ajal peavad allikad Tuski intervjuu sisu hoolikalt läbimõelduks. Poola peaminister on mures Euroopa võime pärast end vajadusel ilma USA toetuseta kaitsta.</p>
<p>USA sõjaväe põhivõimed on seotud Lähis-Idaga. USA sõjaväel on piirkonnas kolm lennukikandjate gruppi ja Euroopast minema viidud merejalaväelased.</p>
<p>Soome kaitseminister Antti Häkkänen ütles eelmisel nädalal parlamendis ajakirjanikele, et riigi kaitseamet on esitanud uued ohuhinnangud.</p>
<p>Nende sisu tõttu otsustas peaminister Petteri Orpo valitsus eelarvearutelul, et Soome kaitserahastust suurendatakse veelgi.</p>
<p>Kaitsealaste eraldiste kasv aastateks 2027–2030 on kokku 1,13 miljardit eurot.</p>
<p>NATO on hakanud artiklile 3 rohkem tähelepanu pöörama. USA jälgib tähelepanelikult, millised liikmesriigid selle sätteid täidavad, ütleb NATO allikas.</p>
<p>Kaitseliidu artikkel 3 kohustab iga liikmesriiki investeerima oma riigikaitsesse, sest ainult nii on NATO-l tugev ennetav heidutus ja liikmesriikidel on võime üksteist aidata.</p>
<p>Soome valitsus andis eelmise 2025. aasta sügisel oma selle aasta eelarve ettepanekus kaitseväele kuus miljardit eurot.</p>
<p>Need on uskumatult suured summad. Tellimusi suurendatakse 0,4 miljardilt kuue miljardini. Mitu korda. Viisteist korda, ütles rahandusminister Riikka Purra relvaostude kasvu kohta.</p>
<p>Allikate sõnul on Soome riigi juhtkonnal juurdepääs samale luureinfole nagu Donald Tuskil ning selle sisu on mõjutanud ka kaitseväe operatsioone.</p>
<p>Soome kaitsevägi teatas 20. aprillil, et korraldab kiirkorras kordusõppused. Osalema kutsuti reservväelased, kes olid eelnevalt andnud nõusoleku kiirkorras teenistusse astuda.</p>
<p>Hetkel otsest sõjalist ohtu Soomele ei ole. Praegu korraldatavad kordusõppused on osa kaitseväe ettevalmistustest tulevikuks, ütles peastaabi valmisolekuülem brigaadikindral Aki Heikkinen edastatud teates.</p>
<p>Allikad paluvad tähelepanu pöörata Heikkineni kasutatud sõnale „hetkel”.</p>
<p>Iltalehti andmetel ei olnud kordusõppuste eesmärk mitte ainult Soome sattuda võivate droonide kahjutuks tegemine, vaid ka valmistumine võimaluseks, et Venemaa testib lähitulevikus NATO artiklit 5, näiteks droonirünnakuga.</p>
<p>Eraldi rõhutas kaitsevägi operatiivjulgeolekut ja kutsus tsiviilelanikkonda üles mitte avaldama infot „varustuse, personali ja vägede liikumise või asukohtade kohta, näiteks sotsiaalmeedias”.</p>
<p>Sarnaseid üleskutseid pole varem olnud.</p>
<p>Kui Venemaa otsustab lähitulevikus rünnata NATO riiki, on rünnak allikate sõnul tõenäoliselt piiratud. See aga ei vähenda ohu tõsidust.</p>
<p>Luurehinnangud ei eelda ka seda, et Venemaa rünnak on vältimatu. NATO püüab seda ennetada, tugevdades oma heidutust eelnevalt.</p>
<p>Valmisoleku kiirendamise rõhutamist on viimastel päevadel rõhutatud arvukates intervjuudes, mis on olnud silmatorkav.</p>
<p>Soome loodava NATO FLF-brigaadi ülem, Rootsi kolonel Daniel Rydberg ütles eelmisel nädalal Iltalehtile antud intervjuus, et NATO on teadlik Venemaa eesmärkidest.</p>
<p>Aega on vähe. Peame nende probleemidega kiiresti tegelema ja oma valmisoleku võimalikult kiiresti üles ehitama, hindas kolonel Rydberg.</p>
<p>Rootsi viib praegu läbi suurõppust Aurora 26, mille üks fookus on NATO liikumisvabaduse tagamine Läänemerel. See on oluline, et vajadusel saaks Balti riikidesse massiliselt täiendusi toimetada.</p>
<p>Auroral osaleb ligikaudu 16 000 NATO sõdurit. Lisaks võõrustajariigile osalevad õppusel USA, Suurbritannia, Soome, Poola, Norra, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Taani, Austria, Saksamaa ja Prantsusmaa.</p>
<p>Õppus Kevadtorm, kus osaleb 12 000 NATO sõdurit, algab Eestis 4. mail. Nende hulgas on Briti 4. brigaad, mis integreeritakse Eesti uude NATO maaväediviisi.</p>
<p>Lisaks Eestile osalevad Kevadtormil Kanada, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Portugal, Rumeenia, Hispaania, Rootsi, Tšehhi Vabariik, Holland, Suurbritannia, USA ja Ukraina.</p>
<p>Allikad rõhutavad Iltalehtile, et muu hulgas tahavad NATO riigid nende kattuvate suurõppustega näidata Venemaale, et nad on koheselt valmis tõrjuma iga rünnakut. Maikuus osalevad Soome idapiiri lähedal õppustel samuti tuhanded NATO sõdurid.</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/nato-on-muutnud-ohuhinnangut-venemaa-runnak-on-voimalik-lahiajal/">NATO on muutnud ohuhinnangut &#8211; Venemaa rünnak on võimalik lähiajal</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
		<post-id xmlns="com-wordpress:feed-additions:1">169083</post-id>	</item>
		<item>
		<title>Mis saab siis, kui Soomes puhkeb sõda &#8211; avalikustati jahmatav stsenaarium</title>
		<link>https://eestinen.fi/2026/04/mis-saab-siis-kui-soomes-puhkeb-soda-avalikustati-jahmatav-stsenaarium/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[eestinen]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 28 Apr 2026 12:04:12 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://eestinen.fi/?p=169081</guid>

					<description><![CDATA[<p><img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/09/i.php_-150x150.jpeg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/09/i.php_-150x150.jpeg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/09/i.php_-50x50.jpeg 50w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="156696" data-permalink="https://eestinen.fi/i-php/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/09/i.php_.jpeg" data-orig-size="1400,592" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="i.php" data-image-description="&lt;p&gt;NATO&lt;/p&gt;
" data-image-caption="&lt;p&gt;Kaitseväe pilt.&lt;/p&gt;
" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/09/i.php_-1024x433.jpeg" />Soome varustuskindluskeskus (HVK) avaldas täna teisipäeval 28. aprillil stsenaariumi Soome sõjaolukorra ja selle mõjude kohta. HVK tuletab meelde, et sõjalise konflikti stsenaarium ei...</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/mis-saab-siis-kui-soomes-puhkeb-soda-avalikustati-jahmatav-stsenaarium/">Mis saab siis, kui Soomes puhkeb sõda &#8211; avalikustati jahmatav stsenaarium</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/09/i.php_-150x150.jpeg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/09/i.php_-150x150.jpeg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/09/i.php_-50x50.jpeg 50w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="156696" data-permalink="https://eestinen.fi/i-php/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/09/i.php_.jpeg" data-orig-size="1400,592" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="i.php" data-image-description="&lt;p&gt;NATO&lt;/p&gt;
" data-image-caption="&lt;p&gt;Kaitseväe pilt.&lt;/p&gt;
" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/09/i.php_-1024x433.jpeg" /><p>Soome varustuskindluskeskus (HVK) avaldas täna teisipäeval 28. aprillil stsenaariumi Soome sõjaolukorra ja selle mõjude kohta.</p>
<p>HVK tuletab meelde, et sõjalise konflikti stsenaarium ei ole prognoos, vaid kirjeldus ühiskonna elutähtsate teenuste järjepidevusest tõsiselt keerulises olukorras, vahendab <a href="https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/f0eee963-3605-47e6-9989-a21347ce7757">Iltalehti</a>.</p>
<p>Stsenaariumi eesmärk ei ole ennustada, mis sõjas juhtub, ega kirjeldada detailselt kõike, mis võib juhtuda, vaid ergutada mõtlemist ja toetada valmisolekuvajaduste hindamist, märgib HVK.</p>
<p>Stsenaariumi ettevalmistamises on osalenud kaitseväe, Traficomi küberjulgeolekukeskuse ning loa- ja järelevalveameti eksperdid.</p>
<p>Esialgse stsenaariumi kohaselt on Ukraina sõda vaibunud relvarahuks. Venemaa on suurendanud oma relvajõudude suurust 1,5 miljonini ning sõjaline tugevus Soome piiri lähedal on märkimisväärselt kasvanud.</p>
<p>Venemaa sõjaväeõppused hõlmavad ka ulatuslikku kübersõjatreeningut nagu GPS/GNSS-i segamine, raadiohäired ja asukoha võltsimine, mis suurendab ebastabiilsust eriti piirialal.</p>
<p>Samal ajal on Ameerika Ühendriigid sisepoliitiliste arengute tõttu pöördunud sissepoole ja on Euroopast üha enam kaugenenud. Ühiste lahenduste leidmine otsustustasandil ja neile pühendumine on aeglane ja ebakindel isegi Euroopas.</p>
<p>Soome on pikka aega olnud Venemaa tugeva poliitilise surve all, sealhulgas seoses Ahvenamaa demilitariseerimise jälgimisega. Soomet esitletakse avalikult sõjalise ohuna Venemaa riigi julgeolekule.</p>
<p>Soome on olnud erakordselt intensiivse luuretegevuse sihtmärgiks ning erinevate häireteadete arv on järsult suurenenud.</p>
<p>Lisaks tekitab muret rahutu olukord idapiiril. Väidetavalt kasutab Venemaa instrumentaliseeritud immigratsioonis kolmandate riikide kodanikke. Avalikkuses on kinnitamata hinnang, et potentsiaalseid saabujaid võib olla kuni 10 000.</p>
<p><strong>1.faas</strong></p>
<p>Sõjaolukorra progresseerumine jaguneb HVK stsenaariumis viieks erinevaks faasiks.</p>
<p>Esimeses faasis, <em>kriisis</em> (0–3 kuud), on aeg sügise lõpp.</p>
<p>Kriisiolukorra olulisemad tunnused:</p>
<ul>
<li>Laiaulatuslik ja mitmekesine hübriidmõju</li>
<li>Luuretegevuse järsk suurenemine ja häireteadete märkimisväärne sagenemine</li>
<li>Kuulujutud ja süüdistused näiteks Venemaa elanikkonna diskrimineerimise ja infomõju kohta</li>
<li>Ravimipuudus kogu Euroopas</li>
<li>Tööjõu vastupanuvõime ja kättesaadavus halvenevad</li>
<li>Varude kogumine: kütus, toit, ravimid, sularaha</li>
<li>Erinevate häirete sagenemine</li>
<li>Rahvusvaheliste satelliidiühenduste häired</li>
<li>Küberolukorra oluline halvenemine: pahavara ja teenusetõkestamise rünnakud, küberrünnakud</li>
<li>Telekommunikatsiooniühenduste ja digiteenuste häired</li>
<li>Elektrikatkestused</li>
<li>Kütuse jaotamise häired</li>
<li>Pangateenuste häired</li>
<li>Tarneahelate häirete süvenemine ja sagenemine</li>
<li>Sektorite tegevusvõime tõsiste häirete arvu suurenemine</li>
</ul>
<p><em>Allikas: HVK stsenaarium</em></p>
<p><strong>2.faas</strong></p>
<p>Sõja teist faasi (3–6 kuud) nimetatakse <em>tõsiseks häireks</em>.</p>
<p>Tõsise häire olulisemad tunnused:</p>
<ul>
<li>Rünnakud kriitilisele taristule on ulatuslikud ja märkimisväärsed</li>
<li>Soome elektrisüsteem on tõsises häireseisundis. Suur osa riigist on vahelduvalt elektrikatkestuste all</li>
<li>Voolupuudust püütakse hallata vahelduvate elektrikatkestuste abil. Uute rünnakute võimalus raskendab taastumise hindamist.</li>
<li>Pealiin Helsingi &#8211; Oulu on katki</li>
<li>Magistraalivõrgu põhiliinide ühendused on mitmes kohas katkenud</li>
<li>Transport üle Läänemere on praktiliselt peatunud</li>
<li>Elektriline ühistransport on Helsingis seisma jäänud</li>
<li>Õhuruum on tsiviilliiklusele suletud</li>
<li>Kütusejaotus on enamikus tanklates peatatud, elektriautode laadimine pole võimalik</li>
<li>Toiduainete jaotuses on katkestusi</li>
<li>Telekommunikatsioonitaristu on oluliselt kahjustatud, andme- ja sideühendustes on tõsiseid häireid</li>
<li>Energiamahukas töötlev tööstus on olulistes osades seiskunud</li>
<li>Kaugküttes on olulisi või täielikke häireid</li>
<li>Vee puhastamine ja reovee puhastamine on laialdaselt häiritud</li>
<li>Digitaalsete teenuste, näiteks makseteenuste toimimises on tõsine ebakindlus ja nende rikke ettearvamatus. Selle tulemusena on inimeste usaldus teenuste vastu kokku varisemas. Murelikud ja vihased inimesed süüdistavad olukorras ametivõime ja teenusepakkujaid. Tõsised või talumatud häired sektorite toimimises</li>
<li>Varustuskindluse olukord elanikkonna seas on ebaselge, „kuulujutud“ ja teadmiste illusioon on nüüd ohtlikumad kui teabe puudumine</li>
</ul>
<p><em>Allikas: HVK stsenaarium</em></p>
<p><strong>3.faas</strong></p>
<p>Sõja kolmas faas (6–12 kuud) on <em>eskalatsiooni periood</em>.</p>
<p>Eskalatsiooni perioodi olulisemad tunnused:</p>
<ul>
<li>Märkimisväärne vajadus seada esikohale tootmine ja tarbimine samal ajal, kui tootmist hävitatakse ja impordivõimalused on nõrgenenud</li>
<li>Ettevõtted lähevad pankrotti ja ka rindejoone läheduses asuvad kriitilised ettevõtted peavad tegevuse lõpetama või turvalisemasse piirkonda kolima</li>
<li>Kriitilise infrastruktuuri seisukord halveneb järk-järgult (hävib, parandatakse, hävitatakse edasi)</li>
<li>Varuosade, tooraine ja komponentide nõrk kättesaadavus</li>
<li>Välisabi vastuvõtmine, jaotamine ja protsessid on alanud, kuid nõrgenenud logistika muudab olukorra keeruliseks</li>
<li>Normeerimine: kütus, toit, elekter, ravimid</li>
<li>Vaesus suureneb ja igapäevaelu on paljude inimeste jaoks raske</li>
<li>Elektri-, soojus- ja veevarustuses on ulatuslikke pidevaid häireid, katkestuste kestus varieerub tundidest nädalateni</li>
<li>Telekommunikatsiooniühendustes on pidevaid katkestusi, mõned rahvusvahelised ühendused on maas</li>
<li>Digitaalteenustes esineb korduvaid häireid, mis raskendavad ettevõtete ja elanikkonna tegutsemist. Konto- ja kaardimaksete katkestused kestavad mõnest tunnist mitme päevani</li>
<li>Hädaolukorra varud tühjenevad kiiremini kui neid saab täiendada</li>
<li>Tööstus- ja elektritootmisvõimsus on parimal juhul umbes pool</li>
</ul>
<p><em>Allikas: HVK stsenaarium</em></p>
<p><strong>4.faas</strong></p>
<p>Sõja neljandas faasis (üle 12 kuu) <em>pikenevad häired</em> ja käimas on kurnamissõda.</p>
<p>Pikema häireolukorra olulisemad tunnused:</p>
<ul>
<li>Sõjast saab püsiv seisund, kus ühiskond ehitab oma vastupanuvõimet nappuse keskel</li>
<li>Varustuskindlusest saab pikaajalises kriisis püsiv tegutsemismudel</li>
<li>Normaalsuse taastamist ei oodata, ühiskond kohaneb pideva ebakindlusega</li>
<li>Majanduse loogika muutub: tegutsemiskindlus alistab efektiivsuse ja kulude optimeerimise</li>
<li>Laod integreeritakse tootmis- ja tarneahelatesse</li>
<li>Kriitiliste ressursside (vesi, toit, energia, ravimid) kättesaadavus muutub keskseks</li>
<li>Piir sõjaväe ja tsiviilühiskonna vahel hägustub, taristu on osa kaitsest</li>
<li>Tööjõupuudus ja ettevõtete rahalised raskused nõrgestavad majanduse toimimisvõimet</li>
<li>Kolmanda sektori roll põhiteenuste ja sotsiaalse toe täiendajana kasvab</li>
<li>Valitsuse juhised ja otsuste tegemine on tsentraliseeritud, prioriseerimine põhineb kriitilisusel</li>
<li>Suurim sisemine risk on usalduse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse nõrgenemine</li>
<li>Psühholoogiline koormus ja elanikkonna kogemuste diferentseeritus suurenevad aja jooksul</li>
</ul>
<p><em>Allikas: HVK stsenaarium</em></p>
<p><strong>5.faas &#8211; sõja lõpp</strong></p>
<p>Viimases faasis sõda lõpeb ja ühiskond hakkab järk-järgult liikuma uue reaalsuse poole.</p>
<p>Stsenaariumi kohaselt hõlmab see faas nii leevendust kui ka ebakindlust. Sõja ajal kogetud pinge vaibub, kuid asendub vajadusega hinnata, kuidas ühiskonna toimimist samm-sammult taastada.</p>
<p>Stsenaariumi kohaselt on oluline uurida, millise ajakava ja järjekorra alusel saab piiranguid kaotada, kuidas turupõhist kasvu kontrollitult suurendada ning kuidas ühiskonna põhifunktsioone pärast pikka eriolukorda jätkusuutlikult taastada.</p>
<p>Normaliseerumine ei tähenda vana olukorra taastamist, vaid uut tasakaaluseisundit, mis arvestab sõja mõju majandusele, infrastruktuurile, organisatsioonide toimimisele ja kodanike igapäevaelule. Paljud funktsioonid tuleb jäädavalt ümber ehitada ja muuta.</p>
<p>Kohanemisel mängivad olulist rolli kriisi vaimsed ja sotsiaalsed mõjud, mis ulatuvad üksikisikutele, kogukondadele ja tööühiskondadele.</p>
<p>Olukorra normaliseerumiseks tuleb kodanikel aidata oma kogemusi töödelda, leida taas turvatunne ja naasta igapäevaste rutiinide juurde.</p>
<p>HVK andmetel hõlmab varustuskindluse teenuste valik meetmeid, mille eesmärk on reageerida erineva ulatuse ja kestusega häiretele.</p>
<p>Uusi meetmeid rakendatakse vastavalt olukorrale.</p>
<p>HVK stsenaariumiga saab tutvuda <a href="https://www.huoltovarmuuskeskus.fi/files/90cc600b061454f1c43833e422237fb331ff2677/julkaisu-hvk-suomeen-kohdistuva-sotilaallinen-voimankaytto-28.4.2026-final.pdf">siin</a>.</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/mis-saab-siis-kui-soomes-puhkeb-soda-avalikustati-jahmatav-stsenaarium/">Mis saab siis, kui Soomes puhkeb sõda &#8211; avalikustati jahmatav stsenaarium</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
		<post-id xmlns="com-wordpress:feed-additions:1">169081</post-id>	</item>
		<item>
		<title>Eesti president Soome meediale: Euroopa tegi Ukraina asjus 2022. aastal vea</title>
		<link>https://eestinen.fi/2026/04/eesti-president-soome-meediale-euroopa-tegi-ukraina-asjus-2022-aastal-vea/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[eestinen]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 28 Apr 2026 10:16:00 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://eestinen.fi/?p=169079</guid>

					<description><![CDATA[<p><img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/02/54353512802_29012e8759_k-150x150.jpg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/02/54353512802_29012e8759_k-150x150.jpg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/02/54353512802_29012e8759_k-600x600.jpg 600w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/02/54353512802_29012e8759_k-50x50.jpg 50w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="143330" data-permalink="https://eestinen.fi/54353512802_29012e8759_k/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/02/54353512802_29012e8759_k.jpg" data-orig-size="1024,683" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;RAIGO PAJULA&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;Raigo Pajula&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="54353512802_29012e8759_k" data-image-description="&lt;p&gt;Karis&lt;/p&gt;
" data-image-caption="&lt;p&gt;Foto: Raigo Pajula/ Presidendi kantselei&lt;/p&gt;
" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/02/54353512802_29012e8759_k.jpg" />President Alar Karis ütles intervjuus Soome rahvusringhäälingule Yle, et Euroopa tegi 2022. aasta kevadel vea ja lasi parimal võimalusel rahuläbirääkimisteks läbi sõrmede valguda....</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/eesti-president-soome-meediale-euroopa-tegi-ukraina-asjus-2022-aastal-vea/">Eesti president Soome meediale: Euroopa tegi Ukraina asjus 2022. aastal vea</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/02/54353512802_29012e8759_k-150x150.jpg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/02/54353512802_29012e8759_k-150x150.jpg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/02/54353512802_29012e8759_k-600x600.jpg 600w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/02/54353512802_29012e8759_k-50x50.jpg 50w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="143330" data-permalink="https://eestinen.fi/54353512802_29012e8759_k/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/02/54353512802_29012e8759_k.jpg" data-orig-size="1024,683" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;RAIGO PAJULA&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;Raigo Pajula&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="54353512802_29012e8759_k" data-image-description="&lt;p&gt;Karis&lt;/p&gt;
" data-image-caption="&lt;p&gt;Foto: Raigo Pajula/ Presidendi kantselei&lt;/p&gt;
" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/02/54353512802_29012e8759_k.jpg" /><p>President Alar Karis ütles intervjuus Soome rahvusringhäälingule <a href="https://yle.fi/a/74-20219430">Yle</a>, et Euroopa tegi 2022. aasta kevadel vea ja lasi parimal võimalusel rahuläbirääkimisteks läbi sõrmede valguda.</p>
<p>„Kui Vene väed suruti Kiievi lähedalt üsna Venemaa territooriumi lähedale, oleks Euroopal olnud võimalus saada agressor läbirääkimislauda. Nüüd ei tule läbirääkimislauda keegi,” avaldas Karis kahetsust.</p>
<p>Euroopa vajab Karise sõnul oma Venemaa-plaani nii rahuläbirääkimiste kui ka sõjajärgse aja jaoks. Selle plaani koostamist tuleb kohe alustada.</p>
<p>„Euroopa Liit on panustanud Ukrainasse väga palju. Ei saa olla nii, kui hetk saabub, on läbirääkimislauas hoopis Ühendriigid, Venemaa ja võib-olla mõni kolmas riik, aga üldse mitte Euroopat. Meil peab olema mõtteid ja plaane selle kohta, kuidas Venemaaga ümber käia. Neid plaane peab hakkama koostama kohe praegu, sest EL-is on protsessid aeganõudvad,” ütles Karis.</p>
<p>Karis eitas, et on nõudnud Ukrainalt territooriumide loovutamist. „See on Ukraina enda otsustada. Me ei saa hakata ütlema, mida nad tegema peavad,” rõhutas Karis.</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/eesti-president-soome-meediale-euroopa-tegi-ukraina-asjus-2022-aastal-vea/">Eesti president Soome meediale: Euroopa tegi Ukraina asjus 2022. aastal vea</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
		<post-id xmlns="com-wordpress:feed-additions:1">169079</post-id>	</item>
		<item>
		<title>Nafta hind kerkis 111 dollari peale barrel</title>
		<link>https://eestinen.fi/2026/04/nafta-hind-kerkis-111-dollari-peale-barrel/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[eestinen]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 28 Apr 2026 09:26:43 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Majandus]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://eestinen.fi/?p=169076</guid>

					<description><![CDATA[<p><img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/brent-280426-150x150.jpeg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/brent-280426-150x150.jpeg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/brent-280426-600x600.jpeg 600w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="169077" data-permalink="https://eestinen.fi/2026/04/nafta-hind-kerkis-111-dollari-peale-barrel/brent-280426/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/brent-280426.jpeg" data-orig-size="1024,610" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="brent 280426" data-image-description="&lt;p&gt;Nafta hind&lt;/p&gt;
" data-image-caption="" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/brent-280426.jpeg" />Enimkaubeldud Brenti toornafta hind kerkis täna teisipäeval, 28. aprillil 111 dollari peale barrel. Hind on viimastel päevadel taas kiiresti kerkinud. Naftabarrel on ligi...</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/nafta-hind-kerkis-111-dollari-peale-barrel/">Nafta hind kerkis 111 dollari peale barrel</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/brent-280426-150x150.jpeg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/brent-280426-150x150.jpeg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/brent-280426-600x600.jpeg 600w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="169077" data-permalink="https://eestinen.fi/2026/04/nafta-hind-kerkis-111-dollari-peale-barrel/brent-280426/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/brent-280426.jpeg" data-orig-size="1024,610" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="brent 280426" data-image-description="&lt;p&gt;Nafta hind&lt;/p&gt;
" data-image-caption="" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/brent-280426.jpeg" /><p>Enimkaubeldud Brenti toornafta hind kerkis täna teisipäeval, 28. aprillil 111 dollari peale barrel. Hind on viimastel päevadel taas kiiresti kerkinud.</p>
<p>Naftabarrel on ligi 160 liitrit.</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/nafta-hind-kerkis-111-dollari-peale-barrel/">Nafta hind kerkis 111 dollari peale barrel</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
		<post-id xmlns="com-wordpress:feed-additions:1">169076</post-id>	</item>
		<item>
		<title>VIDEO: Venemaal vallandus tulepõrgu &#8211; inimesi evakueeritakse</title>
		<link>https://eestinen.fi/2026/04/video-venemaal-vallandus-tuleporgu-inimesi-evakueeritakse/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[eestinen]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 28 Apr 2026 09:06:33 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Majandus]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://eestinen.fi/?p=169073</guid>

					<description><![CDATA[<p><img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tuapse-4-150x150.jpg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tuapse-4-150x150.jpg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tuapse-4-600x600.jpg 600w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="169074" data-permalink="https://eestinen.fi/2026/04/video-venemaal-vallandus-tuleporgu-inimesi-evakueeritakse/tuapse-4/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tuapse-4.jpg" data-orig-size="1200,606" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="tuapse 4" data-image-description="&lt;p&gt;Tuapse põleng&lt;/p&gt;
" data-image-caption="" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tuapse-4-1024x517.jpg" />Venemaal Musta mere ääres asuvas Tuapse naftatöötlemistehases vallandus pärast Ukraina droonirünnakuid tulepõrgu, mille tagajärjel evakueeritakse linnast inimesi. Pärast rünnakut süttis vähemalt neli kütusemahutit....</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/video-venemaal-vallandus-tuleporgu-inimesi-evakueeritakse/">VIDEO: Venemaal vallandus tulepõrgu &#8211; inimesi evakueeritakse</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tuapse-4-150x150.jpg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tuapse-4-150x150.jpg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tuapse-4-600x600.jpg 600w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="169074" data-permalink="https://eestinen.fi/2026/04/video-venemaal-vallandus-tuleporgu-inimesi-evakueeritakse/tuapse-4/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tuapse-4.jpg" data-orig-size="1200,606" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="tuapse 4" data-image-description="&lt;p&gt;Tuapse põleng&lt;/p&gt;
" data-image-caption="" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tuapse-4-1024x517.jpg" /><p>Venemaal Musta mere ääres asuvas Tuapse naftatöötlemistehases vallandus pärast Ukraina droonirünnakuid tulepõrgu, mille tagajärjel evakueeritakse linnast inimesi.</p>
<p>Pärast rünnakut süttis vähemalt neli kütusemahutit. See oli juba kolmas rünnak viimaste päevade jooksul.</p>
<p>Lisaks on vallandunud tohutu keskkonnakatastroof &#8211; piirkonnas sajab taevast alla masuuti.</p>
<p>Tuapse naftatehas ja sadam on üks Venemaa suuremaid kütuse ekspordisõlmi.</p>
<p>Siin on <a href="https://x.com/nexta_tv/status/2049023307790553205/video/1">video</a> asja kohta:</p>
<blockquote class="twitter-tweet" data-media-max-width="560">
<p dir="ltr" lang="en">At least four fuel tanks are burning in Tuapse after the attack</p>
<p>OSINT analysts from “CyberBoroshno” say drones hit the refinery itself this time, not just the storage tanks as before.</p>
<p>There is a risk the fire could spread to nearby tanks. <a href="https://t.co/pUwksPgiGa">pic.twitter.com/pUwksPgiGa</a></p>
<p>— NEXTA (@nexta_tv) <a href="https://twitter.com/nexta_tv/status/2049023307790553205?ref_src=twsrc%5Etfw">April 28, 2026</a></p></blockquote>
<p><script async src="https://platform.twitter.com/widgets.js" charset="utf-8"></script></p>
<blockquote class="twitter-tweet">
<p dir="ltr" lang="en">Environmental disaster continues — third blast at recently extinguished Tuapse refinery</p>
<p>Residents reported explosions and a new blaze overnight. According to media and OSINT analysis, the strike hit a tank farm near the ELOU-AVT-12 unit.</p>
<p>This is the third attack this month —… <a href="https://t.co/BKxxh5cT2w">pic.twitter.com/BKxxh5cT2w</a></p>
<p>— NEXTA (@nexta_tv) <a href="https://twitter.com/nexta_tv/status/2049004433619464343?ref_src=twsrc%5Etfw">April 28, 2026</a></p></blockquote>
<p><script async src="https://platform.twitter.com/widgets.js" charset="utf-8"></script></p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/video-venemaal-vallandus-tuleporgu-inimesi-evakueeritakse/">VIDEO: Venemaal vallandus tulepõrgu &#8211; inimesi evakueeritakse</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
		<post-id xmlns="com-wordpress:feed-additions:1">169073</post-id>	</item>
		<item>
		<title>Eesti kultuuridelegatsioon keskendub Soome riigivisiidil kultuuripärandi kaitsele ning riikidevahelisele kultuurikoostööle</title>
		<link>https://eestinen.fi/2026/04/eesti-kultuuridelegatsioon-keskendub-soome-riigivisiidil-kultuuriparandi-kaitsele-ning-riikidevahelisele-kultuurikoostoole/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[eestinen]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 28 Apr 2026 08:44:31 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kultuur]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://eestinen.fi/?p=169070</guid>

					<description><![CDATA[<p><img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tom-brunberg-1bapjlOUFMo-unsplash-copy-150x150.jpg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tom-brunberg-1bapjlOUFMo-unsplash-copy-150x150.jpg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tom-brunberg-1bapjlOUFMo-unsplash-copy-600x600.jpg 600w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="169071" data-permalink="https://eestinen.fi/2026/04/eesti-kultuuridelegatsioon-keskendub-soome-riigivisiidil-kultuuriparandi-kaitsele-ning-riikidevahelisele-kultuurikoostoole/tom-brunberg-1bapjloufmo-unsplash-copy/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tom-brunberg-1bapjlOUFMo-unsplash-copy.jpg" data-orig-size="1200,657" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="tom-brunberg-1bapjlOUFMo-unsplash copy" data-image-description="&lt;p&gt;Oodi raamatukogu&lt;/p&gt;
" data-image-caption="&lt;p&gt;Foto: Tom Brunberg&lt;/p&gt;
" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tom-brunberg-1bapjlOUFMo-unsplash-copy-1024x561.jpg" />Eesti presidendi riigivisiidil Soomes 28.–29. aprillil osaleb kultuuridelegatsioon, mille koosseisu kuuluvad kultuuriministeeriumi kantsler Merilin Piipuu, kultuuriväärtuste asekantsler Eili Lepik ning kümne muuseumi esindajad....</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/eesti-kultuuridelegatsioon-keskendub-soome-riigivisiidil-kultuuriparandi-kaitsele-ning-riikidevahelisele-kultuurikoostoole/">Eesti kultuuridelegatsioon keskendub Soome riigivisiidil kultuuripärandi kaitsele ning riikidevahelisele kultuurikoostööle</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tom-brunberg-1bapjlOUFMo-unsplash-copy-150x150.jpg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tom-brunberg-1bapjlOUFMo-unsplash-copy-150x150.jpg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tom-brunberg-1bapjlOUFMo-unsplash-copy-600x600.jpg 600w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="169071" data-permalink="https://eestinen.fi/2026/04/eesti-kultuuridelegatsioon-keskendub-soome-riigivisiidil-kultuuriparandi-kaitsele-ning-riikidevahelisele-kultuurikoostoole/tom-brunberg-1bapjloufmo-unsplash-copy/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tom-brunberg-1bapjlOUFMo-unsplash-copy.jpg" data-orig-size="1200,657" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="tom-brunberg-1bapjlOUFMo-unsplash copy" data-image-description="&lt;p&gt;Oodi raamatukogu&lt;/p&gt;
" data-image-caption="&lt;p&gt;Foto: Tom Brunberg&lt;/p&gt;
" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2026/04/tom-brunberg-1bapjlOUFMo-unsplash-copy-1024x561.jpg" /><div id="block-leadtext" class="settings-tray-editable block block-vp-distro-core block-lead-text" data-drupal-settingstray="editable">
<div class="lead field field--name-field-lead-text field--type-string-long field--label-hidden field__item">Eesti presidendi riigivisiidil Soomes 28.–29. aprillil osaleb kultuuridelegatsioon, mille koosseisu kuuluvad kultuuriministeeriumi kantsler Merilin Piipuu, kultuuriväärtuste asekantsler Eili Lepik ning kümne muuseumi esindajad.</div>
</div>
<section class="w-100 region region-content">
<div id="block-mainpagecontent" class="block block-system block-system-main-block">
<article class="node node--type-news node--promoted node--view-mode-full">
<div class="node__content">
<div class="field field--name-field-news-components field--type-entity-reference-revisions field--label-hidden field__items">
<div class="mb-3 field__item">
<div class="paragraph paragraph--type--text-section paragraph--view-mode--default">
<div class="mb-3 field field--name-field-text-section-content field--type-text-long field--label-hidden field__item">
<p>„Meie visiidi fookuses on Eesti ja Soome jätkuv kultuurikoostöö, kultuuripärandi roll tänapäeva julgeoleku- ja koostöökontekstis ning selle kaitse kriisiolukordades,” rääkis kantsler <strong>Piipuu</strong>. „Teame, et kultuur aitab tugevdada ühiskondade vastupanuvõimet. Selle ühine kaitsmine ja vastastikune võimestamine aitab toetada meie kunstnike rahvusvahelist esiletõusu ning mõtestada muutuvat maailma.”</p>
<p>Visiidi esimesel päeval toimub külaskäik Oodi raamatukogusse Helsingis, kus Eesti president <strong>Alar Karis </strong>ja Soome president <strong>Alexander Stubb</strong> peavad avaliku vestluse lugemise ja kirjaoskuse teemal. Oodi kui kaasaegne kultuuri- ja kogukonnakeskus sümboliseerib mõlema riigi pühendumust haridusele, lugemisele ja kaasavale avalikule ruumile.</p>
<p>Delegatsioon koos presidendipaariga külastab ka Helsingi kaasaegse kunsti muuseumit Kiasma, kus alles hiljaaegu avati <strong>Edith Karlsoni </strong>isikunäitus „Sarastus” (Dawn till Dawn). Tegemist on esimese Eesti kunstniku isikunäitusega selles Põhjamaade tähtsamas nüüdiskunsti institutsioonis. Külastusel annab president Alar Karis Kiasmale üle Eesti riigi kingituse muuseumi püsikogusse.</p>
<p>Visiidi teisel päeval toimub Soome-Rootsi kultuurikeskuses Hanaholmen paneelarutelu „Nordic Baltic Cooperation in Cultural Heritage Preparedness”, kus eksperdid arutlevad kultuuripärandi kaitse, kriisivalmiduse ja regionaalse koostöö üle.  Arutelul osalevad kultuuriministeeriumi kantsler <strong>Merilin Piipuu</strong>, Soome Rahvusarhiivi haldusteenuste direktor <strong>Immo Aakkula</strong>, Soome kultuuri- ja kunstiorganisatsioonide keskorganisatsiooni KULTA ry peasekretär <strong>Rosa Meriläinen</strong> ning Rootsi Kaitseülikooli strateegiline nõunik <strong>Patrik Oksanen</strong>. Lisaks tutvustab Hanaholmeni tegevjuht <strong>Gunvor Kronman</strong> delegatsioonile uut Põhjamaade–Balti kultuuripärandi valmisoleku programmi Hanaholmen Heritage.</p>
<p>Visiidi käigus tutvutakse veel Soome tähtsaimate kultuuriasutustega, sealhulgas <strong>Alvar Aalto </strong>projekteeritud Finlandia-taloga, mis kuulub Aalto Works-sarja ning kandideerib koos teiste Aalto kavandatud arhitektuuriobjektiga UNESCO maailmapärandi nimistusse. Lisaks toimuvad kohtumised kolleegidega Ateneumi kunstimuuseumis, Soome Rahvusmuuseumis ning Amos Rexi kunstimuuseumis.</p>
<p>„Eesti kultuuridelegatsiooni kaasamine riigivisiidile kannab tugevat sõnumit, et Eesti ja Soome koostöös on kultuuril strateegiliselt tähtis roll. See tugevdab olemasolevaid, pikaajalisi koostöösuhteid, loob pinnase uutele ideedele ja sügavamale vastastikusele mõistmisele,” rõhutas Eesti kultuurinõunik Soomes, <strong>Grete Ahtola</strong>.</p>
<p>Riigipead saatvasse kultuuridelegatsiooni kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli muuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Fotografiska Tallinna, Tartu Kunstimuuseumi, Vabamu, Eesti Arhitektuurimuuseumi, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Meremuuseumi ning Eesti Loodusmuuseumi esindajad.</p>
</div>
</div>
</div>
</div>
</div>
</article>
</div>
</section>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/eesti-kultuuridelegatsioon-keskendub-soome-riigivisiidil-kultuuriparandi-kaitsele-ning-riikidevahelisele-kultuurikoostoole/">Eesti kultuuridelegatsioon keskendub Soome riigivisiidil kultuuripärandi kaitsele ning riikidevahelisele kultuurikoostööle</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
		<post-id xmlns="com-wordpress:feed-additions:1">169070</post-id>	</item>
		<item>
		<title>Soome politsei: koera poolt puretud naine leiti surnuna</title>
		<link>https://eestinen.fi/2026/04/soome-politsei-koera-poolt-puretud-naine-leiti-surnuna/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[eestinen]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 28 Apr 2026 06:19:45 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Uudised]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://eestinen.fi/?p=169068</guid>

					<description><![CDATA[<p><img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2021/09/polis-150x150.jpg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2021/09/polis-150x150.jpg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2021/09/polis-600x600.jpg 600w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2021/09/polis-65x65.jpg 65w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="72103" data-permalink="https://eestinen.fi/polis-6/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2021/09/polis.jpg" data-orig-size="1200,688" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="polis" data-image-description="&lt;p&gt;Politsei auto&lt;/p&gt;
" data-image-caption="" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2021/09/polis-1024x587.jpg" />Pühapäeval leiti Siuntios surnuna koera käest hammustada saanud naine. Lääne-Uusimaa politsei kinnitas juhtunut. Politsei teatel leiti keskealine naine surnuna oma korterist, vahendab Iltalehti....</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/soome-politsei-koera-poolt-puretud-naine-leiti-surnuna/">Soome politsei: koera poolt puretud naine leiti surnuna</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2021/09/polis-150x150.jpg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2021/09/polis-150x150.jpg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2021/09/polis-600x600.jpg 600w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2021/09/polis-65x65.jpg 65w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="72103" data-permalink="https://eestinen.fi/polis-6/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2021/09/polis.jpg" data-orig-size="1200,688" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}" data-image-title="polis" data-image-description="&lt;p&gt;Politsei auto&lt;/p&gt;
" data-image-caption="" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2021/09/polis-1024x587.jpg" /><p>Pühapäeval leiti Siuntios surnuna koera käest hammustada saanud naine. Lääne-Uusimaa politsei kinnitas juhtunut.</p>
<p>Politsei teatel leiti keskealine naine surnuna oma korterist, vahendab <a href="https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/0a23c7dd-b216-4231-ae35-4478dcca40d2">Iltalehti</a>.</p>
<p>Politsei kahtlustab, et korteris viibinud koer hammustas naist erinevatest kehaosadest. Politsei pole veel kindel, kas koer hammustas naist enne või pärast tema surma. Seetõttu pole politsei kindel, kas koera hammustused põhjustasid naise surma.</p>
<p>Politsei ei kahtlusta juhtumis kuritegu. Juhtumit uuritakse kui surma põhjuse uurimist.</p>
<p>Juhtunu ajal oli korteris ka teisi koeri. Politsei ei kahtlusta, et teised koerad surnud naisele viga tegid, kuna nende liikumine oli piiratud.</p>
<p>Juhtumiga seotud koer on hukatud.</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/soome-politsei-koera-poolt-puretud-naine-leiti-surnuna/">Soome politsei: koera poolt puretud naine leiti surnuna</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
		<post-id xmlns="com-wordpress:feed-additions:1">169068</post-id>	</item>
		<item>
		<title>Analüüs: Iraani sõda näitab, et NATO pole võimeline Venemaaga sõdima</title>
		<link>https://eestinen.fi/2026/04/analuus-iraani-soda-naitab-et-nato-pole-voimeline-venemaaga-sodima/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[eestinen]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 28 Apr 2026 06:10:18 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Majandus]]></category>
		<category><![CDATA[Poliitika]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://eestinen.fi/?p=169066</guid>

					<description><![CDATA[<p><img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/06/vene-balti-150x150.jpeg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/06/vene-balti-150x150.jpeg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/06/vene-balti-600x600.jpeg 600w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/06/vene-balti-50x50.jpeg 50w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="150755" data-permalink="https://eestinen.fi/2025/06/jahmatav-hinnang-venemaa-valjub-ukraina-sojast-tugevamana-kui-varem-jargmisena-on-sihikul-balti-riigid/vene-balti-2/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/06/vene-balti.jpeg" data-orig-size="1280,720" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;0&quot;}" data-image-title="vene balti" data-image-description="&lt;p&gt;NATO&lt;/p&gt;
" data-image-caption="" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/06/vene-balti-1024x576.jpeg" />NATO on hoidunud eemale USA-Iisraeli sõjast Iraanis, kuid konflikt on sellegipoolest paljastanud praod alliansi kaitses, mis muudaksid selle Venemaa rünnaku korral kergeks sihtmärgiks....</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/analuus-iraani-soda-naitab-et-nato-pole-voimeline-venemaaga-sodima/">Analüüs: Iraani sõda näitab, et NATO pole võimeline Venemaaga sõdima</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<img width="150" height="150" src="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/06/vene-balti-150x150.jpeg" class="attachment-thumbnail size-thumbnail wp-post-image" alt="" decoding="async" loading="lazy" srcset="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/06/vene-balti-150x150.jpeg 150w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/06/vene-balti-600x600.jpeg 600w, https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/06/vene-balti-50x50.jpeg 50w" sizes="auto, (max-width: 150px) 100vw, 150px" data-attachment-id="150755" data-permalink="https://eestinen.fi/2025/06/jahmatav-hinnang-venemaa-valjub-ukraina-sojast-tugevamana-kui-varem-jargmisena-on-sihikul-balti-riigid/vene-balti-2/" data-orig-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/06/vene-balti.jpeg" data-orig-size="1280,720" data-comments-opened="0" data-image-meta="{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;0&quot;}" data-image-title="vene balti" data-image-description="&lt;p&gt;NATO&lt;/p&gt;
" data-image-caption="" data-large-file="https://eestinen.fi/wp-content/uploads/2025/06/vene-balti-1024x576.jpeg" /><p>NATO on hoidunud eemale USA-Iisraeli sõjast Iraanis, kuid konflikt on sellegipoolest paljastanud praod alliansi kaitses, mis muudaksid selle Venemaa rünnaku korral kergeks sihtmärgiks.</p>
<p>„Sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas ei ole eraldiseisvad nähtused; mõlemast on palju õppida, kui mõelda homsetele sõdadele,” ütles Prantsusmaa õhuväe asejuht kindral Dominique Tardif. „Need ühised õppetunnid peaksid viima meid paremini mõistma, kuidas suunata võimete arendamist.”</p>
<p>Euroopa sõjaväeametnikud on hoiatanud, et Moskva võib olla olukorras, kus ta võib 2029. aastaks rünnata alliansi liiget, rõhutades lahinguvalmiduse ja poliitilise ühtekuuluvuse vajadust kogu alliansis.</p>
<p>Politico vestles tosina diplomaadi, NATO praeguse ja endise ametniku ning kaitseeksperdiga – kellest mõnele pakuti anonüümsust, et tundlikust teemast vabalt rääkida –, et koostada viis alliansi lünka, mille Lähis-Ida sõda on paljastanud.</p>
<p><strong>1.Moona puudus</strong></p>
<p>Iraani sõda on teravalt esile toonud NATO laskemoonapuuduse.</p>
<p>USA põletas ära umbes poole oma kriitiliste Patriot õhutõrjerakettide koguvarust, samas kui Prantsuse ametnikud hoiatasid, et Aster ja Mica rakettide varud saavad otsa juba sõja kahe esimese nädala jooksul. Kaitsefirmad nagu Rheinmetall ja MBDA on samuti osutanud kasvavale nõudlusele ja ähvardavale puudujäägile.</p>
<p>Kui USA jätkab oma tähelepanu suunamist Indo-Vaikse ookeani piirkonnale, siis „kaovad Euroopast märkimisväärsed varad ära”, ütles üks NATO kõrgem diplomaat. „Meil on neid varasid liiga vähe.”</p>
<p>Kui NATO kurssi ei muuda, surub Venemaa meid sõjas kiiresti nurka, hoiatas Suurbritannia valitseva Tööpartei saadik Ühendkuningriigi parlamendi kaitsekomisjonis Calvin Bailey. Kuna Moskva toodab kuus 6000–7000 ründedrooni, jääksid NATO liitlased mõne nädala jooksul ilma väärtuslike õhutõrjerakettideta, ütles Kuningliku Ühendatud Teenuste Instituudi (RUSI) vanemteadur Justin Bronk.</p>
<p>See loob pakilise vajaduse taskukohasemate õhk-õhk tüüpi püüdurite järele, lisas ta, väites, et NATO peaks keskenduma Patrioti odavamatele alternatiividele,nagu laserjuhitav rakett AGR-20 – ja ehitama välja passiivseid kaitsesüsteeme, näiteks raudbetoonist lennukivarjendeid.</p>
<p>Ühe asjaga kursis oleva isiku sõnul on alliansi laskemoonapuudus nüüd NATO juhtide juuli tippkohtumisel olulisel kohal.</p>
<p><strong>2.Allajäämine õhus</strong></p>
<p>Iraani võime jätkata naaberriikide pommitamist enam kui 5000 raketi- ja droonirünnakuga vaatamata USA õhurünnakutele näitab selgeid piire ootusele, et riiki saab tavapäraste lennukitega pommitada ja alistuma panna, ütles Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi vanemteadur Pieter Wezeman.</p>
<p>Vastuseks peab NATO ümber mõtlema õhuvõimu ja otsima loomingulisi lahendusi Venemaa heidutamiseks, näiteks suurendades investeeringuid kaugmaa täppisrünnakurelvadesse, mis on võimelised sihtima Moskva droonide tootmist ja sõjaväeobjekte sügaval riigis, ütles Bronk.</p>
<p>„Kui suudame saavutada õhuülekaalu lahingualal, siis isegi Euroopa üksi suudaks hävitada Venemaa väed lahinguväljal,” ütles ta, pakkudes välja Ameerika päritolu rakettide AGM-88G ostmise suurendamist, mille ulatus on kuni 300 kilomeetrit.</p>
<p>Iraani sõda on juba tekitanud NATO-s uusi arutelusid vajaduse üle suurema süvarünnakuvõime järele, ütlesid kaks alliansi diplomaati, samal ajal kui sel aastal algavad läbirääkimised organisatsiooni järgmise nelja-aastase kaitseplaneerimise tsükli üle.</p>
<p><strong> 3.Nõrgad mereväed</strong></p>
<p>Euroopa piiratud vägede saatmine Pärsia lahe liitlaste abistamiseks on samuti illustreerinud NATO mereväkke tehtavate investeeringute tohutut vähesust.</p>
<p>Selgeim näide on Ühendkuningriik. Pärast seda, kui sõjalaev HMS Dragon Vahemere suunas kolm nädalat liikus, saadeti see tehnilise probleemi tõttu tagasi sadamasse.</p>
<p>See pole üllatav. Suurbritannia mereväe juhataja kindral Gwyn Jenkins tunnistas eelmisel kuul, et kuninglik merevägi pole sõjaks valmis, väites, et ka teised liitlased on maha jäänud. Kanada peaminister Mark Carney ütles varem, et vähem kui pool tema riigi laevastikust on töökorras.</p>
<p>„Alates 2022. aastast oleme keskendunud palju rohkem maavägedele &#8230; ja nüüd märkame äkki, et laevastiku kättesaadavus kogu NATO-s on tõesti üsna halb,” ütles endine NATO ametnik Ed Arnold.</p>
<p>Igasuguses konfliktis Moskvaga on merevägi hädavajalik allveelaevade jahtimisel Venemaa põhjapoolse Koola poolsaare lähedal ja pikamaa tiibrakettidega Kalibr varustatud laevade neutraliseerimisel, ütles RUSI merejulgeoleku ekspert Sidharth Kaushal.</p>
<p>NATO peab tema sõnul parandama ka ühiseid laevade hooldusrajatisi, samuti tegelema personalipuudusega ja investeerima paindlikesse laevadesse, mida saab kohandada erinevateks missioonideks – eeskujuks Hollandi multifunktsionaalse tugilaeva programm.</p>
<p><strong> 4.Sisemine lõhestatus</strong></p>
<p>Sõda on suurendanud ka NATO-sisest lõhet – Euroopa on ignoreerinud USA presidendi Donald Trumpi nõudmisi sõjalise toetuse saamiseks, mis on ajendanud Washingtoni välja töötama vastumeetmete võimalusi.</p>
<p>See tekitab alliansis uut muret, ütlesid kaks NATO diplomaati. Samal ajal on Trump jätkanud NATO kritiseerimist, nimetades seda korduvalt „pabertiigriks”.</p>
<p>Arnold lisas, et pärast Iraani on oht see, et president võib öelda: „Me ei sekku seekord” või lubada Moskva sissetungi korral vaid piiratud vägede saatmist.</p>
<p>Vastuseks peavad Euroopa pealinnad omaks võtma sama „tehingulise lähenemisviisi” nagu Trump, ütles NATO endine peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Nad peaksid oma toetuse Hormuzi väina taasavamisele selgelt siduma Washingtoni pühendumusega NATO-le.</p>
<p>Ta hoiatas ka Trumpi rahustamise jätkamise eest, mis on NATO peasekretäri Mark Rutte lähenemise põhipunkt USA presidendile. „Meelitamise aeg on läbi,” ütles Rasmussen.</p>
<p><strong>5.Ukraina on oluline</strong></p>
<p>Mõne päeva jooksul pärast Iraani sõja algust saatis Ukraina Lähis-Ida riikidesse oma droonieksperdid, kes on kogenud Venemaa poolt kasutatavate Iraani Shahed-tüüpi droonide allatulistamises. Kiiev sõlmis lõpuks kümneaastased kaitsepartnerlused Pärsia lahe riikidega.</p>
<p>NATO on kiiresti laiendanud oma institutsioonilisi sidemeid Ukrainaga, alates ühisest väljaõppe- ja uurimiskeskusest Poolas kuni sõjaväevisiitideni Kiievisse ja äsja loodud tööstusprogrammini uuendusliku tehnoloogia hankimiseks riigist, mille nimi on UNITE-Brave NATO.</p>
<p>Bronki sõnul peaks allianss nüüd töötama selle nimel, et luua Venemaa piirile lähemale droonidevastaste vahendite „vöönd”, mis toimiks esimese kaitseliinina.</p>
<p>Kahe NATO diplomaadi sõnul võiks liit teha ka rohkem oma tööstussuhete tihendamiseks Ukrainaga, sealhulgas suurendada UNITE-Brave&#8217;i rahastamist.</p>
<p>„Ukraina tegutseb julgeoleku tagajana,” ütles kolmas NATO diplomaat. Sõda Iraanis on seda tõestanud.</p>
<p>The post <a href="https://eestinen.fi/2026/04/analuus-iraani-soda-naitab-et-nato-pole-voimeline-venemaaga-sodima/">Analüüs: Iraani sõda näitab, et NATO pole võimeline Venemaaga sõdima</a> appeared first on <a href="https://eestinen.fi">eestinen</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
		<post-id xmlns="com-wordpress:feed-additions:1">169066</post-id>	</item>
	</channel>
</rss>
