Väljaande Phileleftheros allikate andmetel oli Küprose julgeolekuasutustel juba mitu päeva enne 2. märtsi varahommikul Briti baasidele toimunud droonirünnakut eelnev luureinfo, et tõsine intsident on peatselt toimumas.

Vabariigi enda teenistused koostöös välisagentuuridega olid rünnakule eelnenud päevadel jälginud mitmeid isikuid. Allikate sõnul teadsid võimud eelmise nädala keskpaigast alates, et on märke isikutest, kellel on kahtlane tegevus seoses Iraaniga ja võimalik, et ka sealse armee Islamirevolutsioonikaardiga (IRGC).

Küprose politsei ja koostööd tegeva asutuse hallatav luureinfo näitas, et kavandatakse mehitamata õhusõidukite liikumist. Kuigi luureandmed ei täpsustanud, mis juhtuma hakkab, oli selge, et Küprose pinnal toimuvad droonidega seotud intsidendid. Küprosel asuvates Iisraeliga seotud kohtades rakendati erakorralisi turvameetmeid.

Allikate sõnul on Larnakas terrorismisüüdistuste alusel vahistatud paar otseselt seotud ülaltoodud luureandmetega. Kaks kahtlusalust on 28-aastane Aserbaidžaani kodanikust mees ja 27-aastane Eesti kodanikust naine.

Nende kinnivõtmine järgnes veebruari lõpus politseile edastatud salastatud luureandmete hindamisele, mis edastati politsei peakorteri kriminaaluurimise osakonnale (TAE). 28-aastast meest kahtlustatakse korduvas reisimises Iraani ning on alust arvata, et IRGC värbas ta.

Enne kui nad 27. veebruaril vahistamismääruse arutamiseks kohtu ette toodi, pandi paar füüsilise jälgimise alla, mis politsei sõnul näitas käitumist, mis oli kooskõlas väljaõppinud agentide taktikaga. Paphoses, Limassolis ja Larnakas viibimise ajal olid nad väidetavalt pildistanud konkreetseid kohti ulatuslikult ja mitme nurga alt – kõiki Paphose kohti ühendab üks ühine joon: neid külastavad sageli Iisraeli päritolu isikud. Uurijad selgitavad nüüd, kas fotosid edastati välismaisele kontaktile.

Politsei leiab, et 28-aastane mees kasutas vastuluuretehnikaid, mis on kooskõlas meetoditega, mida on varem identsete juhtumite puhul kasutanud uuritud isikud. Kuigi paar esitles end kui turiste, ei broneerinud nad Küprosele lende koos. 27-aastast naist kahtlustatakse oma väidetava abikaasa spionaažitegevuse varjamises.

Nad võeti kinni Larnakas enne kavandatud lahkumist Küproselt eelmisel reedel. Politsei taotlusel määras kohus eelmisel kolmapäeval neile 8-päevase kinnipidamismääruse. Isiklikud asjad on kohtuekspertiisi ja muu ekspertiisi jaoks konfiskeeritud.

Küprose politsei seostab 28-aastast meest konkreetse agendiga, kes oli varem värvanud teisi Iraani huvides terroriaktide toime panema. Politsei luureandmete kohaselt on seesama agent seotud 44-aastase Aserbaidžaani mehega, kellel on Briti pass ja kes võeti Küprosel kinni 21. juunil 2025 ning keda süüdistatakse terrorismis ja spionaažis.

Kahtlusalusele esitatakse süüdistus spionaažis, kaitsetöödega seotud teabe avaldamises, keelatud alale sisenemises ja rahapesus. Teda süüdistatakse täiustatud kaamera ja mobiiltelefonide kasutamises RAF Akrotiri ja Andreas Papandreou õhuväebaasi pildistamiseks Iisraeli-Iraani õhu- ja raketirünnakute ajal. Tema kohtuasi on esitatud Limassoli kohtusse.

Nagu Phileleftheros eelmise aasta 6. novembril teatas, esitasid Briti õiguskaitseasutused Küprose Vabariigile ametliku koostöötaotluse selles asjas, saates oma kirjaliku seisukoha Eurojusti kaudu ja taotledes ühise uurimisrühma moodustamist edasiseks uurimiseks.

Breaking: Iran just attacked a UK base in Cyprus.

The UK is a founding member of NATO. Turkey, also a NATO member, should come to defend its fellow NATO allies and counter-attack Iran. pic.twitter.com/Ms6ReFZYlQ

— Uri Israel (@Israel2252) March 1, 2026

The post Meedia: Iraani droonirünnaku ettevalmistamisega Küprosel seostatakse Eesti kodanikku appeared first on eestinen.

Iraanis on internet olnud ära juba 200 tundi, alates USA ja Iisraeli täiemahulise rünnaku algusest riigi vastu.

Seetõttu võib arvata, et sealne rahvas ei tea suurt midagi, mis mujal maailmas toimub, välja arvatud see, et USA alustas sõda.

The post Iraanis on internet juba 200 tundi ära olnud appeared first on eestinen.

Soome välisministeeriumi korraldatud Lähis-Idas viibivatele soomlastele tagasilend väljus täna pühapäeval 8. märtsil Omaanist Muscatist. Välisministeeriumi teatel väljus lend Omaanist veidi pärast kella 16 Soome aja järgi.

Lend maandub Helsingi-Vantaa lennujaamas südaöö paiku.

Välisministeeriumi andmetel on lennul veidi üle 160 reisija, kellest üle 70 on lapsed. Välisministeeriumi andmetel oli lennust algselt huvitatud koguni 600 soomlast.

Lennule registreerus umbes 390 inimest, kellest veidi üle saja soomlase tühistas oma plaanid. Välisministeerium eelistas lennule minnes alla 16-aastaste lastega reisijaid.

Välisministeerium on tagasilennul eelistanud haavatavaid inimesi, näiteks lastega peresid.

Välisminister Elina Valtonen kommenteeris lennu väljumist sotsiaalmeedias.

Soomlasi vedanud buss saabus täna varahommikul turvaliselt Muscati lennujaama. Soome suunduv lend on just koduteele tõusnud, pardal on veidi üle 160 reisija. Pardal on umbes 70 last, märkis ta.

Soovin tänada kõiki, kes on väsimatult töötanud selle lennu korraldamise nimel nii kohapeal kui ka Helsingis, samuti kõiki pardal olevaid reisijaid kannatlikkuse ja järeleandlikkuse eest rasketes oludes, lisas Valtonen.

Välisministeerium teatas tagasilennu korraldamisest kolmapäeval. Tagasisõidulend maksab täiskasvanule 1230 eurot. Välisministeeriumi poolt varem esialgselt teatatud 2300 euro suurust hinda on vähendatud mõistlikule tasemele, nii et reisijatelt võetakse tasu ainult broneeritud lennu ühe otsa eest.

Hind sisaldab bussitransporti Abu Dhabist ja Dubaist Muscatisse. Eelmisel nädalavahetusel Iraanis alanud sõja tõttu on Lähis-Idas paljud lennud tühistatud.

Suomalaisia kotiutujia kuljettanut bussi pääsi turvallisesti perille Muscatin lentokentälle tänään alkuiltapäivällä. Lento kohti Suomea on juuri noussut kotimatkalle, kyydissään vähän yli 160 matkustajaa. Mukana noin 70 lasta.

Haluaisin kiittää kaikkia, jotka ovat tehneet…

— Elina Valtonen (@elinavaltonen) March 8, 2026

The post Soomlaste evakuatsioonilend Lähis-Idast pääses lõpuks tulema – lennukis on palju lapsi appeared first on eestinen.

Mõtted Iraani kohta algavad aukartusega, mida me taas tunneme USA sõjaväe vastu. Nende professionaalsus, rahulikkus ja julgus on muljetavaldavad ja inspireerivad. Ja me peame Donald Trumpile andma tunnustust: tema otsus oli julge, ta tegi ära suure asja.

Ajatolla Ali Khamenei ja paljude tema põrgulike võimulolijate lõpp ei ole maailmale halb, vaid hea uudis, nagu ka see, mis näib olevat vältimatu kahju või isegi võimalik lõpp Iraani tuumaprogrammile, kirjutab analüütik Peggy Noonan väljaandes Wall Street Journal.

Tuleb loota, et kõik õnnestub, et see muudab Ameerika positsiooni maailmas sentimeetri või paar paremaks, mitte sentimeetri või kaks halvemaks, et vägivaldne režiim asendatakse millegi parema ja turvalisemaga.

Kuid see on risk, tohutu risk, ja me saame alles hiljem teada, kas see oli õigustatud.

Loomulikult on see sõda. Me pommitame suveräänset riiki ja oleme tapnud selle juhid; oleme uputanud suure osa Iraani laevastikust. See pole olukord, mis sobiks selliste fraasidega nagu „piiratud rünnakute seeria”. Kaitseminister Pete Hegseth on öelnud, et see võib kesta kolm nädalat, võib-olla kaheksa. Sa ei tea, kuidas ja millal see lõpeb, kui midagi sellist käivitad.

(Kiiresti hr Hegsethi kohta. Keegi peab ta maha rahustama. Ta peaks püüdma panna maailma nägema administratsiooni tegude tarkust. Selle asemel on ta midagi erutunud hommikuse telesaatejuhi ja kuke vahepealset, kes arvas, et tõi koidiku. „Me mängime oma võidu peale.” „Me lööme neid, kuni nad on maas.” Ta kiitleb meie „surmavusega”. Lõpetage selline rääkimine! Ärge toitke stereotüüpe, ärge ärritage jumalaid.)

Kas Kongress peaks sõda tõsiselt ja pikalt arutama? Jah, muidugi. See on tema töö. Me oleme vabariik. Jääge selle juurde, koos selle vormide, piiritlemise ja kohustustega. „Pool Kongressist on kasutu.” Pool Kongressist on alati kasutu, aga see on see, mis meil on.

Sõja poolt on tõsine argument: peaaegu pool sajandit on Iraani valitsus maailmas vägivaldseid probleeme tekitanud. See on suurendanud relvade tootmist, on juba ammu vandunud surma Ameerikale ja Iisraelile ning pärast juunis toimunud tuumarajatiste pommitamist ja detsembri- ja jaanuari tänavaprotestide mahasurumist on see tõsiselt nõrgenenud. Seega tegutsege.

Härra Trump võitis presidendivalimised esmakordselt ebaseadusliku immigratsiooni ja igaveste sõdade tuliste hukkamõistudega. Talle ei meeldi sõda, aga tundub, et ta on hakanud sädemeid armastama ja tal on viimasel ajal olnud palju õnne jõu kasutamisega. Kui ta esimest korda Iraani pommitas, ei vastanud see riik sellele kuigi palju; kui ta asus Venezuela kallale, tõmmates selle valitseja voodist välja, ei olnud tagasilööki. Võimalik, et see on pannud teda arvama, et maailma pahad on Potjomkini küla, kes räägib suurelt, aga annab kiiresti alla. Aga kas see on tõsi?

Ta mängib hasartmängu, kui arvab, et on võiduseerias. Iraani valitsus hoidis end juuni pommirünnakute ajal tagasi, aga nüüd võitlevad nad selle nimel, et mitte kõike kaotada. On raske ette kujutada, et režiimi surmavalu, kui see peaks juhtuma, saab olema ilus.

See pole hirmu õhutamine, kui mõelda USA tegevuse potentsiaalselt ränkadele tagajärgedele, mille hulka võivad kuuluda laienev sõda Lähis-Idas, sõjategevuse laienemine ja eskaleerumine, USA liitlaste kaasamine, meie relvastuse vähenemine, mis muutub potentsiaalsete vastaste provokatsiooniks, terrorirünnak või rünnakud Iraani operaatoritelt või valitsusvälistelt osalejatelt, naftahinna hüpped, energiašokk – 20% maailma naftast läbib Hormuzi väina. Paljud sõjaväelased ja võimalik, et ka tsiviilisikud võivad olla ohvrid.

Järgneb minu järeldus presidendi loogikast. Pommitamisel on suur tõenäosus aeglustada või peatada Iraani tuuma-, ballistiliste rakettide ja drooniprogrammid. See kindlasti lagundab ja kahjustab Iraani infrastruktuuri, mainet ja müstikat. Riik nõrgeneb. Kui selle juhid tapetakse, siis olgu nii. Kui need, kes neid asendavad, on paremad, siis hea. Kui nad on sama halvad või halvemad, siis vähemalt tegutsevad nad kehvemates tingimustes. Nad on sunnitud pöörduma oma riigi ülesehitamise poole. Seega võidakse nad vähemalt mõneks ajaks relvade tootmisest kõrvale juhtida. Ja kui nad tulevikus kahjulikul viisil käituvad, teavad nad sisimas, et USA võib neile uuesti pihta saada. See võib nende tegusid ja otsuseid leevendada.

Ma järeldan seda seetõttu, et hr Trump on oma otsuste kohta andnud palju põhjuseid. See pole rahustav. Ta on edasiliikumiseks pakkunud erinevaid selgitusi – tal oli tunne või et Iisrael kavatseb niikuinii tegutseda – ja lõpuks juhtub see, mida ta enda sõnul tahab. Kui režiim vahetub, on see olnud tema eesmärk algusest peale. Kui seda ei toimu, ei ole see see, mida ta otsis.

Lootus Iraani rahva relvastatud ülestõusule tundub mulle absurdne. Neil pole relvi. Nad elavad politseiriigis. Ajatollad on tegutsenud Mao arusaamaga, et võim tuleb relva torust. The Journal teatab, et Iisrael ründas mitte ainult Iraani raketi- ja droonirajatisi, vaid ka politseiriigi aparaati, sealhulgas Islamirevolutsioonikaardi peakorterit Teheranis, lootuses sillutada teed rahvaülestõusule.

Kas see võiks juhtuda? Inimesed, kes on elanud peaaegu pool sajandit diktatuuri all, on sunnitud ellu jääma ja tõusma haige süsteemi sees. Neil, kes kõige tõenäolisemalt seisavad vastu neid rõhuvale religioos-fašistlikule riigile, puudub tõenäoliselt tänavaislamistidele omane innukus. Kui teie riiki pommitatakse ja teie nõo naabruskonda tabatakse, on impulss kaitsta oma maad ja viibutada pommitajate poole rusikat.

USA küsitlused ei toeta seni presidendi otsust. Mis võiks olla nende reservatsioonide taga? Valitsuse mõtteviisi kommunikeerimine võiks tõepoolest oluliselt paraneda. Sellistes olukordades on vaja ametlikke ja üksikasjalikke selgitusi ametliku mõtteviisi kohta, kuid need ei ole maagia. George W. Bushi kõned Iraaki mineku otsuse kohta olid regulaarsed ja sisukad, kuid need ei suutnud sõda edukaks muuta.

Keegi väljaspool Iraani ei salli selle režiimi. Enamik ameeriklasi usuks, et see on meile ohtlik, et see soovib meile halba, et see on õitsenud terrori ja rõhumise pealt. Mullade valitsusel pole siin tõsist toetajaskonda. Kuid pärast Afganistani ja Iraaki arvavad inimesed, et Ameerika on Lähis-Idas maohammustus, et miski dramaatiline tõenäoliselt ei toimi. Väikesed, järkjärgulised sammud võivad diplomaatilises igapäevases suhtluses aidata. Aga sõjaline tegutsemine Lähis-Ida riigi vastu? Ei, me oleme maohammustus.

Kui ma oleksin Kongressis, kas ma hääletaksin praegu administratsiooni tegevuse toetamise poolt Iraanis? Ma arvan, et mitte, arvestades mõnede eespool kirjeldatud võimalike tagajärgede tõsidust.

On võimalik, et mõtlemine on kujutlusvõimetu ja liiga surnud hetke pakilisuse suhtes. Tegelikult saab sellisest asjast teada alles tagantjärele. Praegu ootame, et see „tagasivaade” toimuks. See on ebamugav olukord.

The post USA-s on hakatud muretsema Iraani sõja pärast, kuna see ei pruugi minna nii nagu loodetud appeared first on eestinen.

Araabia Ühendemiraadid ründasid Iraani esimest korda. Seda kinnitati Iisraeli väljaandele Ynet täna pühapäeval, 8. märtsil.

Rünnak oli suunatud Iraani merevee magestamise rajatise vastu ning Iisraeli hinnangute kohaselt on rünnak praegu vaid signaal režiimile ning kui Iraani rünnakud eskaleeruvad, on reaalne võimalus, et AÜE ühineb sõjaga.

AÜE on väidetavalt rünnakut eitanud.

The post Meedia: Emiraadid ründasid Iraani esimest korda appeared first on eestinen.

Iraanis on tänavate ääres tulejõed pärast USA ja Iisraeli rünnakut. See tuleb asjaolust, et nafta pääses vee äravoolusüsteemi.

Samuti tulevad teated, et Teheranis sajab taevast naftavihma, mis tähendab ulatuslikku keskkonnakatastroofi.

USA ja Iisrael alustasid eile laupäeval, 7. märtsil rünnakut Iraani naftataristu vastu. USA president Donald Trump lubas suurendada rünnakuid, et hävitada iraani rahvast. Eesmärk on nõrgestada Iraani enne USA maavägede sissetungi, vahendab Daily Mail.

Siin on video asja kohta:

The oil is flowing into the sewers and the streets are on fire in Tehran pic.twitter.com/00vKSORe5D

— Conflict Radar (@Conflict_Radar) March 7, 2026

The post VIDEO: Iraanis on tänavate ääres tulejõed pärast USA ja Iisraeli rünnakut appeared first on eestinen.

Vene presidendist lasti eetrisse töötlemata video, kus ta osutab oma kurgule ja köhatab.

Ta alustab oma 8. märtsi naistepäeva tervitusega… äkki hakkab kõvasti köhima, osutab oma kurgule ja palub veel ühe võtte teha…

Nad lõikasid selle kiiresti välja ja panid puhta versiooni üles… aga originaal oli juba kõikjal levinud.

Video on siin:

Propagandists just brutally set Putin up!

They accidentally leaked the raw unedited 8 March video.

He finishes the first take… suddenly starts coughing hard, points at his throat and asks to do one more take…

They quickly cut it and dropped the clean version… but the… pic.twitter.com/AtWcdixRGl

— NEXTA (@nexta_tv) March 8, 2026

The post Putinist lasti eetrisse töötlemata video appeared first on eestinen.

Bahreini valitsus andis teada, et riigis tabas täna pühapäeval, 8. märtsil rünnak veetehast, kus toodetakse soolasest mereveest magevett.

Kommentaarides märgitakse, et eile ründasid USA väed Bahreinist samasugust veetehast Iraanis, kus paljud inimesed jäid veeta.

Iraani sõjavägi viis operatsiooni läbi vastuseks sellele, mis korraldati Bahreini territooriumilt.

Iranian aggression indiscriminately attacked civilian targets and caused material damage to a water desalination plant following a drone attack.

— Ministry of Interior (@moi_bahrain) March 8, 2026

The post Bahreinis tabas droonirünnak veetehast appeared first on eestinen.

Ungari välisminister Péter Szijjártó rääkis, kuidas läbi Ungari veeti väidetavalt Ukraina riigile kuuluvat sularaha ja kulda.

Alates käesoleva, 2026. aasta algusest on seda olnud kokku 900 miljoni dollari eest, rääkis Szijjártó. 420 miljonit eurot sularahas ja 146 kilo kulda.

Ungari võimud kahtlustavad, et tegemist on Euroopas telefonipettuste teel kokku kogutud rahaga, mida Ukrainasse veeti. Ungaris peetakse seda Ukraina riiklikuks maffiaks, mis telefonipettustega tegeleb. Ilma riigi toetuseta ei saaks seda väidetavalt nii suures mastaabis teha.

Nüüd nõuab Ungari selgitust Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskilt, kust see raha pärineb.

Seitse ukrainlast on Ungaris kinni võetud, nende seas üks endine Ukraina kindral.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha kritiseeris Ungari tegevust ja ütles, et tegemist oli Ukraina riikliku Oschadbanki rahaga ning seda veeti Austriast Ukrainasse. Sõbiha ütles, et Ungari varastas ära Ukraina raha.

Today in Budapest, Hungarian authorities took seven Ukrainian citizens hostage. The reasons are still unknown, as well as their current well-being, or the possibility of contacting them.

These seven Ukrainians are employees of state-owned Oschadbank, who were operating two bank…

— Andrii Sybiha (@andrii_sybiha) March 5, 2026

The post Ungari välisminister rääkis, kuidas läbi Ungari veeti suurtes kogustes Ukraina raha ja kulda appeared first on eestinen.

Sotsiaalmeediasse on pandud video, kus Dubais on inimesed hakanud poodidest toitu ja muud esmavajalikku nagu vett kokku krabama, kuna kardetakse, et seda varsti enam ei jätku.

Hormuzi väina ja lennuühenduste sulgemise tõttu ei saa enam toiduvarusid vajalikul määral täiendada.

Siin on video:

Dubai Store #Dubai #IranWar #IranIsraelWar pic.twitter.com/DzndJU9Y7H

— Rebel_Warriors (@Rebel_Warriors) March 7, 2026

The post VIDEO: Dubais krabatakse poodidest toitu ja muud esmavajalikku appeared first on eestinen.