12.-13. detsembril toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses juba kuues v��rtuskasvatuse konverents „Hea kool. Peeglike, peeglike seina peal, kes on parim kogu maal?“. Konverentsi eesm�rk on arutada, kuidas kooli eneseanal��s aitaks saada paremaks kooliks ning keskendub k�simusele, kuidas toetada Eesti koolide arengut.

�sjailmunud PISA uuringu tulemused n�itasid, et Eesti p�hikoolid teevad v�ga head t��d, samas on koolidevahelised erinevused v�ga suured. Konverentsi peakorraldaja, Tartu �likooli eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi s�nul on konverentsi eesm�rk otsida vastust k�simusele, kuidas motiveerida k�iki koole paremaks saama. „Teadmine, kus kool pingereas asub, ei pane kooli arenema. Nagu halb hinne v�ib koolipoisil v�tta �ldse �ra isu �ppida ja alatine viiemees v�ib muutuda muretuks, nii v�ib ka pingerea l�ppu j��nud kool kaotada eneseusu v�i pidevalt esimeste hulgas olev kool j��da loorberitele puhkama. T�htis on, et iga kool tahaks areneda, et ta oskaks oma tugevusi ja n�rkusi anal��sida ning leida �les oma arengupotentsiaal. Hea kooli mudeliga t��d tehes oleme j�udnud arusaamisele, et k�ige olulisem on kasvatada koolide v�imekust oma tegevuse olulisi aspekte nagu juhtimist, �ppe- ja kasvatust��d ning koolikeskkonda ise �igesti hinnata,“ selgitas professor Margit Sutrop.

Hea kooli mudeli eesm�rk on s�nastada erinevad aspektid, mis iseloomustavad head kooli ning leida tunnused, mis n�itavad nendega tegelemist, et koole saaks �iglaselt hinnata. T� eetikakeskust ja paljusid koost��partnereid motiveeris mudelit looma soov n�idata, et �pitulemuste alusel koostatud koolide pingeread on �hek�lgsed v�i lausa kahjulikud, p�rssides nii arengut kui koost��d. Koolijuhtide ja �petajate suurt huvi hea kooli mudeli loomise vastu n�itab ka konverentsile registreerunute arv – 350.

Konverentsil tehakse kokkuv�tteid esimesest koolidele ja lasteaedadele suunatud „Hea kooli rajaleidja“ ja „Hea lasteaia rajaleidja” konkurssidest, kuhu esitasid oma eneseanal��si 11 kooli ja 14 lasteaeda.

Samuti antakse konverentsil �le traditsioonilised tiitlid „V��rtuskasvatuse kool 2013“ ja „V��rtuskasvatuse lasteaed 2013“.

Konverentsi v�lisk�laline Linda Leith tutvustab Suurbritannia hea kooli tunnustuss�steemi QiSS ning Inglismaa Folkestone'i akadeemia �ppealajuhataja Warren Smith r��gib sellest, mida nende kool tegi, et saada heaks kooliks ja p�lvida QiSS-i tunnustus.

Eesti koolijuhid ja haridust��tajad arutlevad konverentsi paneelis selle �le, kas kooli motiveerib arenema pigem piits v�i pr��nik: kas t�htsam on tugevdada v�lis- v�i sisehindamist, milliseid andmeid peaks koolide tegevuse kohta keskselt koguma ja kui paljusid neist avalikustama. Tallinna Kuristiku g�mnaasiumi direktor Raino Liblik anal��sib, mida on muutnud seriaal „�heksandikud“ Kuristiku g�mnaasiumi elus.

Konverentsi avab Briti suursaadik Eestis Mr. Christopher Holtby. Konverentsil esinevad Linda Leith ja Warren Smith Inglismaalt, Tiina Annus, Halliki Harro-Loit, Toomas Kruusim�gi, Irene K�osaar, Raino Liblik, Margit Sutrop, Margus T�nissaar, Ain T�nisson jpt

Konverents toimub haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti �hiskonna v��rtusarendus 2009-2013“ raames. Seda korraldab Tartu �likooli eetikakeskus koost��s Eesti koolijuhtide �hendusega. Konverentsi toetavad haridus- ja teadusministeerium, hasartm�ngumaksu n�ukogu, Briti n�ukogu ja Briti saatkond Eestis.

Konverents on otse�lekandena j�lgitav ka UTTVst.

12.–13. detsembril 2013

Tartus Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2, IV korrus)

Korraldajad: T� eetikakeskus koost��s Eesti Koolijuhtide �hendusega

Toetajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartm�ngumaksu N�ukogu, Briti N�ukogu ja Briti Saatkond Eestis

Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi

„Eesti �hiskonna v��rtusarendus 2009–2013“ raames

Konverentsi eesm�rgiks on arutada, kuidas kooli eneseanal��s aitaks saada paremaks kooliks.

Mis iseloomustab head kooli/lasteaeda? Millised tegevused aitavad kooli paremaks muuta? Milliste vahenditega toetada koolide sisulist eneseanal��si? Kuidas koguda usaldusv��rseid andmeid �ppeasutuste kohta? Milliste m��dikutega hinnata kooli/lasteaia erinevaid aspekte? Milline peegel on k�ige usaldusv��rsem kooli headuse hindamisel? Sisehindamine vs v�lishindamine.  

Selleaastase konverentsi peamiseks sihtgrupiks on koolide juhtkonnad. Konverentsile on oodatud �petajad, tugispetsialistid, haridusvaldkonna t��tajad, lapsevanemad, �pilased

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

P�hikooli ja g�mnaasiumi uued riiklikud �ppekavad ja Haridusstrateegia 2020 peavad Eesti hariduse peamiseks v�ljakutseks liikumist arengut ja koost��d toetava kooli poole. Seda eesm�rki peaks toetama ka koolide hindamine. Paraku on praegu avalikkuses koolide headuse hindamise ainsaks m��dupuuks g�mnaasiumi riigieksamite tulemuste alusel tehtud pingeread,  mis soodustavad pigem konkureerimist ja keskendumist kitsalt akadeemiliste teadmiste edastamisele. Kui soovime, et koolid keskenduksid iga �pilase individuaalsete v�imete v�ljaarendamisele ning loovust, ettev�tlikkust ja �pihimu toetava arengukeskkonna loomisele, siis vajame teistsugust hindamismudelit.

2012. aastal toimunud konverentsil „Hea kooli m��dupuud“ t�deti, et hea kooli m�iste on v�ga mitmetahuline ning kooli headust ei saa m��ta vaid �he m��dupuuga. Konverentsi tulemusel asusid T� eetikakeskus, Haridus- ja Teadusministeerium ja T� haridusuuringute ja �ppekavaarenduse keskus koos arvukate koost��partneritega v�lja t��tama hea kooli mudelit, mille sihiks on saavutada �hiskondlik kokkulepe hea kooli aspektides ning leida need m��dikud, mis kooli headust k�ige paremini n�itavad. Hea kooli mudel rakendab kujundava hindamise p�him�tteid koolide hindamises, pannes suurt r�hku kooli eneseanal��sile, kogemuste vahetamisele ning toetavale tagasisidele. Konverentsil tutvustame hea kooli aspekte ning leiame viise, kuidas nende aspektidega tegelemist hinnata. Paralleelselt koolidega on alustatud ka hea lasteaia mudeli v�ljat��tamist ning seega tuleb lisaks koolidele konverentsil juttu ka hea lasteaia aspektidest.

Kuna v��rtuskasvatuse konverentsidel on olnud traditsiooniks tutvuda ka teiste maade kogemusega, siis �pime seekord tundma Inglismaa hea kooli mudelit ning sellel p�hinevat tunnustuss�steemi QiSS (Quality in Study Support and Extended Services), mis on olnud inspiratsiooniallikaks hea kooli mudeli loomisel Eestis.

Konverentsi kava: 

12. detsember 2013

9.00–10.00 Registreerumine ja tervituskohv

Alustame algusest. Kelle jaoks on koolide edetabelid? Mis n�itab kooli headust?

Moderaator: Olga Schihalejev (T� religioonipedagoogika dotsent)

10.00–10.15 Avas�nad, Margit Sutrop (Tartu �likool), Toomas Kruusim�gi (Eesti Koolijuhtide �hendus), Christopher Holtby (Briti Saatkond Eestis)

10.15–10.30 Tervituss�nav�tt, Ain T�nisson (Haridus- ja Teadusministeeriumi v�lishindamisosakonna juhataja)

10.30–11.30 Milline peegel n�itab, kui hea kool on? Margit Sutrop (T� eetikakeskuse juhataja, filosoofiaprofessor)

11.30–12.30 Inglise hea kooli mudel ja tunnustuss�steem QiSS (Quality in Study Support and Extended Services), Linda Leith (QiSS-i juhataja)

12.30–13.30 L�una

Hea kooli ja lasteaia rajaleidjad

Moderaator: Juhan Hellerma (T� eetikakeskuse referent)

13.30–14.00 Riikliku v��rtusprogrammi „Eesti �hiskonna v��rtusarendus 2009–2013“ raames 2013. aastal toimunud tegevuste �levaade ja konkursil osalenud koolide ja lasteaedade tunnustamine

14.00–14.15 V��rtuskasvatuse kool 2012: Saku G�mnaasiumi s�nav�tt, Ulvi L��nemets (Saku G�mnaasiumi direktor)

14.15–14.30 V��rtuskasvatuse lasteaed 2012: Rocca al Mare Kooli Veskim�ldre Lasteaia s�nav�tt, Anu Ratas (Veskim�ldre lasteaia direktor)

14.30–15.00 Hea kooli ja lasteaia aspektide anal��s „Hea kooli rajaleidja“ ja „Hea lasteaia rajaleidja“ konkursit��de alusel, Margus T�nissaar (T� haridusuuringute ja �ppekavaarenduse keskuse juhataja) ja Halliki Harro-Loit (T� ajakirjanduse professor)

15.00–15.30 Kohvipaus

Hea kooli hindamine

Moderaator: Airene Vaike Kumari (T� eetikakeskuse v��rtusarenduse koolitaja) 

15.30–16.00 Kool tervikuna. Milliseid andmeid koolide kohta kogutakse? Tiina Annus (Haridus- ja Teadusministeeriumi n�unik)

16.00–16.30 Kooli eneseanal��s. Kuidas kool ise saab koguda oma tegevuse kohta usaldusv��rseid andmeid? Halliki Harro-Loit (T� ajakirjanduse professor)

16.30–18.00 Paneeldiskussioon: Piits v�i pr��nik? Kumb motiveerib rohkem koole arenema? Arutlevad Toomas Kruusim�gi (Inglise Kolled�i direktor), Tiit Lepp (L�llem�e P�hikooli direktor), Toomas Takkis (Kuressaare G�mnaasiumi direktor), Tarmo Valgepea (M�etaguse P�hikooli direktor), Margit Timakov (Eesti �petajate Liidu juhatuse esimees) ja Signe Hohensee (Tallinna Haridusameti �ldhariduse osakonna peaspetsialist). Arutelu juhib Margus Pedaste (T� tehnoloogiahariduse professor).  

18.00–19.00 Raamatu "V��rtusp�hine kool. Eesti ja maailma kogemus" esitlus. Vastuv�tt.

 NB! Kell 19–20  toimuvad �marlauad konkurssidel „Hea kooli rajaleidja“ ja „Hea lasteaia rajaleidja“ osalenud koolidele ja lasteaedadele.  

13. detsember 2013

9.00–9.15 Sissejuhatus teise p�eva

Kooli eneseanal��s. Kas igat kooli on v�imalik heaks teha?

Moderaator: Margus Saks (T� eetikakeskuse v��rtusarenduse koolitaja) 

9.15–10.15 �he inglise kooli edulugu, Warren Smith (Folkestone'i Akadeemia �ppealajuhataja)

10.15–10.35 Koolijuhi kogemus sisehindamisega – mis aitaks koolil ennast paremini hinnata? Viljar Aro (Saaremaa �hisg�mnaasiumi direktor)

10.35–10.55 Kas igat kooli saab heaks teha? Ale Sprenk (Krabi P�hikooli direktor)

10.55–11.15 Mida on muutnud seriaal „�heksandikud“ Kuristiku G�mnaasiumi elus? Raino Liblik (Tallinna Kuristiku g�mnaasiumi direktor)

11.15–11.45 Kohvipaus

Moderaator: Margit Sutrop (T� eetikakeskuse juhataja)

11.45–12.05 Kriitiline s�ber kooli eneseanal��si toetajana, Kristi Raava (Tallinna 32. Keskkooli ps�hholoog, koolitaja)

12.05–12.30 Ministeeriumi kommentaar, Irene K�osaar (Haridus- ja Teadusministeeriumi �ldharidusosakonna juhataja) ja Ain T�nisson (Haridus- ja Teadusministeeriumi v�lishindamisosakonna juhataja)

12.30–13.00 Arutelu

13.00–14.00 L�una

Hea kooli indikaatorite ja m��dikute arutelu t��gruppides

14.00–16.00 Kuidas hinnata hea kooli aspekte?

Grupp 1: �ppe- ja kasvatust��, sh l�iming ja hindamine. Juht: Margus T�nissaar (T� haridusuuringute ja �ppekavaarenduse keskuse juhataja)

Grupp 2: �ppimist ja kasvamist toetav koolikeskkond. Juht: Kristi Raava (ps�hholoog, koolitaja)

Grupp 3: Juhtimine ja eestvedamine. Juht: Tarmo Valgepea (M�etaguse P�hikooli direktor)

Grupp 4: Koost�� ja head suhted. Juht: Liina Vaher (MT� Tulevikuhariduse PIRN juhatuse liige)

Grupp 5: Hea lasteaia aspektid. Juht: Mari-Epp T�ht (Haapsalu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja)

16.00–16.30 Kokkuv�tted, plaanid edaspidiseks

NB! Kavas v�ib ette tulla muudatusi.

Registreerumine konverentsile on l�ppenud, kuna k�ik kohad on t�is. Vabandame! �lekannet konverentsist on v�imalik vaadata UTTV kaudu siitsamast konverentsi veebilehelt.

Konverentsil osalemine on tasuta.

Lisainfo:

Triin Pisuke-Roos

T� eetikakeskuse projektijuht

triin.roos@ut.ee

737 5426

Praktiline info:

Konverentsi k�lalistel on v�imalik ��bida Dorpati hotellis soodushinnaga. �hekohalise toa hind on 51 eurot, kahekohaline tuba maksab 65 eurot. Hindades sisaldub buffet hommikus��k, parkimine, interneti�hendus toas, hommikuujumine Aura Veekeskuse ujulas (hotellist 300 m kaugusel) kell 07.00-12.00. Toa broneerimiseks helistage 7 337184 v�i saatke e-kiri aadressil marje@dorpat.ee  M�rks�naks �elge "Hea kool". M�rks�na tuleb kindlasti �elda, et soodushinnaga tuba saada.

Kas me oleme suutelised andma igale t�sisema terviseprobleemiga inimesele vajaliku k�ttesaadavusega kvaliteetse arstiabi? On seda t�naste vahenditega �ldse v�imalik saavutada? Kas j�tkame olemasoleva tervishoiukorraldusega v�i tuleks selles midagi kohendada v�i muuta, et s�steem saaks veelgi paremini patsientide vajadusi rahuldada? Kas on selle juhtimisel piisavalt arvestatud pidevalt muutuvate sotsiaalsete oludega? Missugused on kindlustatute v�imalused Eesti t�nases tervishoius�steemis? Mida ootame oma tervishoius�steemilt viieteistk�mne aasta p�rast?

Ootame k�iki huvilisi kuulama, kaasa m�tlema ning oma s�na sekka �tlema!

Konverentsi kava:

11.00 – 11.10 Konverentsi avamine. Sissejuhatus teemasse – Hele Everaus, Eesti Bioeetika N�ukogu esimees

11.10 – 11.40 Ain Aaviksoo, “Arstiabi valulik areng elup��stjast eluaegseks partneriks”

11. 40 – 12.10 Heli Paluste, “Kvaliteetne ja k�ttesaadav tervishoid – riigi valikud”

12. 10 – 12.40 Tanel Ross, “Terviklik ravik�sitlus ja teadlik kindlustatu – riikliku ravikindlustuse arenguv�imalusi”

12.40 – 13.10 Diana Ingerainen, “Perearstikeskus – kas v�ti v�i lukk kvaliteetse eriarstiabi uksele?”

Kohvipaus

13.40 – 14.10 Mari Amos, “Kas piiri�lese tervishoiuteenuste direktiivi rakendumine ka tegelikult suurendab tervishoiuteenuste k�ttesaadavust?”

14.10 – 14.35 Mait Raava, “Ettepanekud osapoolte paremaks koost��ks kaasaegse ravi k�ttesaadavuse tagamisel”

14.35 – 15.45 Kokkuv�ttev arutelu

Konverentsist osav�tt on tasuta. Palume oma tulekust teada anda e-posti aadressil kristi.louk@ut.ee hiljemalt 20. novembriks 2013.

UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, T� eetikakeskus ning aktiivsed filosoofia�petajad kuulutavad v�lja sallivuseteemalise fotokonkursi. Osalema oodatakse k�iki filosoofiahuvilisi 9.-12. klasside �pilasi. Konkursi t�htaeg on 28. oktoober.

Konkursi eesm�rgiks on �hutada �pilasi m�rkama sallivusega seonduvat oma igap�evaelus ning seda enda jaoks lahti m�testama. Konkursi v�itjad selgitatakse v�lja veebilehel http://thales.ut.ee, kus osalejad ning teised huvilised saavad konkursit��dele h��li jagada. Enim h��li saanud t��de autorid (25 �pilast) kutsutakse Tartusse T� eetikakeskusesse 21. novembril toimuvale filosoofiap�evale, kus leiavad aset sallivuseteemalised arutelud ning p�nevad t��toad. Parimatele osalejatele on ka temaatilised auhinnad. 

Miina H�rma g�mnaasiumi filosoofia�petaja M�rt P�der selgitab: „Piltide kl�psimine on noortele m�rksa loomulikum tegevus kui traktaatide  kirjutamine ja foto on selline meedium, mis sobib sallivuse ja sallimatuse  kunstiliseks v�ljendamiseks suurep�raselt.”

Eesti filosoofiaol�mpiaadi eestvedaja Leo Luks lisab:„Kuna �he �tluse j�rgi on pilt v��rt rohkem kui tuhat s�na ja t�nap�eval ei ole noored eriti varmad pikki tekste kirjutama, siis otsustasime, et korraldame seekord filosoofiap�eva puhul hoopis fotokonkursi. Filosoofilise m�tlemise ergutamiseks n�uame siiski, et esitatud fotod oleks varustatud l�hikese saates�naga.”  

Konkursi kohta leiavad huvilised lisainfot veebilehelt http://thales.ut.ee �petajad v�ivad aga alla laadida abistavaid materjale sallivuse teema koolitundi l�imimiseks:

sallivus-6ppematerjalid.pdf

�lemaailmselt t�histatava filosoofiap�eva eesm�rgiks on  p��rata t�helepanu filosoofia p�randile ja edendada kriitilist m�tlemist ja anal��siv�imet. UNESCO Eesti rahvuslik komisjon ja T� eetikakeskus soovivad filosoofiap�eva ning selle raames korraldatava fotokonkursi l�bi toetada innovaatiliste ja n��disaegsete meetodite rakendamist Eesti haridusmaastikul ning rahu, inim�iguste, sallivuse, kultuurilise mitmekesisuse ja j�tkusuutliku arengu teemade �petamisele t�helepanu p��ramist.

Lisainfo:

Heidy Meriste

Tartu �likooli eetikakeskuse referent

56285693

heidy.meriste@ut.ee

ja Hanna-Liis Kaarl�p-Nani

UNESCO ERK haridusprogrammide koordinaator

55620921

hanna-liis.kaarlop-nani@unesco.ee

J�tkusuutliku ja sotsiaalselt vastutustundliku ettev�tluskultuuri arendamiseks ja toetamiseks Eestis ning �rieetika k�simustes teadlikkuse kasvatamiseks ning laiema avaliku debati tekitamiseks asutas Swedbank koost��s Tartu �likooli Sihtasutuse ja Tartu �likooli Eetikakeskusega  �rieetika stipendiumi, mille

KONKURSS

on Tartu �likooli Sihtasutuses avatud 1.oktoobrist kuni 1. novembrini.

V�lja on kuulutatud kuni neli 2 000 euro suurust stipendiumi.

Stipendiumile saavad kandideerida k�ikide Eesti k�rgkoolide k�ikide akrediteeritud erialade doktorandid, kes on motiveeritud tegelema vastutustundliku ettev�tluse ja �rieetika k�simustega ning kes soovivad teha selles valdkonnas teadusliku uurimist��.

Stipendiumi saajad osalevad Tartu �likooli Eetikakeskuse poolt koordineeritavas programmis, mille raames juhendatakse nende �rieetika alast uurimist��d,  toimub  eetikakeskuse poolt korraldatav �ppet�� Tartus 6 EAP mahus (32 auditoorset tundi+ 124 tundi iseseisvat t��d). Stipendiaadid osalevad ja esinevad avalikkusele suunatud �rieetilisi k�simusi puudutavatel seminaridel ja konverentsidel, teevad kaast��d eetikaveebile (www.eetika.ee) ning tutvustavad oma uurimist�� tulemusi   Swedbanki ettev�tete infoportaalis ja meedias.

Stipendiumile kandideerimiseks tuleb Tartu �likooli Sihtasutusele esitada elektrooniline taotlus, millele tuleb lisada:

1)    v�ljav�te �ppeinfos�steemist koos keskmise hinde �ra n�itamisega (esimese aasta doktorantidel info magistri�pingute kohta);

2)    plaanitava uurimust�� l�hikirjeldus;

3)    motivatsioonikiri, mis p�hjendab huvi �rieetika vastu vastu ning pakub ideid, kuidas tugevdada Eestis eetilise ning sotsiaalselt vastutustundliku ettev�tluskultuuri kujunemist ning harida avalikkust sotsiaalselt vastutustundliku ettev�tluse teemal;

4)    kraadi�ppuri juhendaja soovitus koos tema kontaktandmetega;

5)    muud taotleja poolt vajalikuks peetavad materjalid.

T�psem informatsioon ja n�uded stipendiumite taotlemiseks: www.sihtasutus.ut.ee  tel 7375852 v�i 55 540 773 (Triin Vakker)