Draakoni aasta alguses andsin ma enesele lubaduse – oktoobrist kuni novembrini seiklen ma Hiinas, mitte üksi ikka kaksi, koos oma hea sõbraga.

Minuga oli lihtne ja Hiinal polnud vaja mulle ennast müüa. Ma olin põhimõtteliselt langetanud juba oma otsuse ning Hiina tundub just olevat minu jaoks see õige koht, kust alustada oma Aasia kogemuste kogumist. On ju Hiina niivõrd suur, laiudes enam kui üheksal miljonil ruutkilomeertil ja olles seega suuruselt neljas ning kus elanike arv küünbib tugevasti üle 1,25 miljardi inimese. Riik, mis on kultuuriliselt, ajalooliselt, klimaatiliselt ja kulinaarselt mitmekesine.

Raskemaks pähkliks ostus aga hoopis sõber, keda vaatamata odavatele lennupiletitele, polnudki niivõrd lihtne kaasa meelitada. Kuigi internetist leitud soodsad piletid algusega Tallinnast läbi Riia ja Brüsseli või siis Berliini otse sihtkohta ja Tallinna tagasi olid pisut enam kui 400€, ei olnud piletite hind määrav. Aasia ei olnud lihtsalt tollel hetkel silmapiiril. Tänu Vimeo paarile ilusale videole Shanghaist ja Hong Kongist, sai idee maha müüdud.

Nüüd aga hakkab planeerimine pihta. Paika on vaja panna täpne marsruut, kuidas liigume, kas rongiga või lennukiga või hoopis bussiga ja kuhu tahame minna ning mida näha? Kus ööbime, kas odavamas ja mõnevõrra kallimas? Arvestada tuleb aga sellega, et kogu reisi eelarve on 3000€.

—

Olen algaja seljakotiturist, kes on harjunud puhkama ja “seiklema” vanas ja turvalises Euroopas või nn lääneühiskonnas, näpuotsas vaid kohver, ID-kaart või pass ja rahakott.

Olgu siinkohal öeldud, et kõik head soovitused on oodatud ja teretulnud!

Pakett on arvestatud 6-sele seltskonnale! 

Hinnakiri

• 450 €

  Kalamehe pakett standard toas, KUUELE

  Hinnas: 1 öö majutust, 3 kahekohalist standard tuba, rikkalik hommikusöök, koolitus "Talvine kalapüük", kalapüügivahendid, puurid, söödad, kalale kaasa piknikukorv (pirukad ja kuum jook), kokk valmistab püütud kaladest roa, 1h sauna külastust koos õlu ja Müllerbecki vaagnaga, reisibüroo teenustasu.

• 552 €

  Kalamehe pakett juunior sviidis, KUUELE

  Hinnas: 1 öö majutust, 3 juunior sviiti, rikkalik hommikusöök, koolitus "Talvine kalapüük", kalapüügivahendid, puurid, söödad, kalale kaasa piknikukorv (pirukad ja kuum jook), kokk valmistab püütud kaladest roa, 1h sauna külastust koos õlu ja Müllerbecki vaagnaga, reisibüroo teenustasu.

• 672 €

  Kalamehe pakett sviidis, KUUELE

  Hinnas: 1 öö majutust, 3 sviiti, rikkalik hommikusöök, koolitus "Talvine kalapüük", kalapüügivahendid, puurid, söödad, kalale kaasa piknikukorv (pirukad ja kuum jook), kokk valmistab püütud kaladest roa, 1h sauna külastust koos õlu ja Müllerbecki vaagnaga, reisibüroo teenustasu.

Tingimused:

• pakkumine kehtib uutele broneeringutele ja vabade tubade olemasolul;
• soodushinnaga tubade arv on piiratud;
• väljaostetud pakett ei kuulu muutmisele ega tühistamisele;
• check-in alates 14.00; check-out järgmisel päeval 12.00

Pakkumine kehtib kuni järvel jää peal on!

Hinnakiri

• 46 €

  Pakett kahele (P-N) / Kehtib vähemalt 3 toa broneerimisel

  Hinnas: 1 öö majutust, kahene tuba, tervislik ja rikkalik buffee - hommikusöök, basseini ja üldsaunade piiramatu kasutamine, seltskonnale tervituseks pudel vahuveini või valget või punast majaveini ja juustuvalik, kõikidest spaahoolitsustest soodustus -20%, reisibüroo teenustasu.

• 62 €

  Pakett kahele (R-L) / Kehtib vähemalt 3 toa broneerimisel

  Hinnas: 1 öö majutust, kahene tuba, tervislik ja rikkalik buffee - hommikusöök, basseini ja üldsaunade piiramatu kasutamine, seltskonnale tervituseks pudel vahuveini või valget või punast majaveini ja juustuvalik, nädalavahetusel tasuta piletid ööklubisse Privilege, kõikidest spaahoolitsustest soodustus -20%, reisibüroo teenustasu.

• 62 €

  Pakett kahele superior toas (P-N) / Kehtib vähemalt 3 toa broneerimisel

  Hinnas: 1 öö majutust, kahene superior tuba, tervislik ja rikkalik buffee - hommikusöök, basseini ja üldsaunade piiramatu kasutamine, seltskonnale tervituseks pudel vahuveini või valget või punast majaveini ja juustuvalik, kõikidest spaahoolitsustest soodustus -20%, reisibüroo teenustasu.

• 82 €

  Pakett kahele superior toas (R-L) / Kehtib vähemalt 3 toa broneerimisel

  Hinnas: 1 öö majutust, kahene tuba, tervislik ja rikkalik buffee - hommikusöök, basseini ja üldsaunade piiramatu kasutamine, seltskonnale tervituseks pudel vahuveini või valget või punast majaveini ja juustuvalik, nädalavahetusel tasuta piletid ööklubisse Privilege, kõikidest spaahoolitsustest soodustus -20%, reisibüroo teenustasu.

NB! Pakett on arvestatud seltskonnale, seega on nõutav vähemalt 3 toa broneerimine korraga!

Lisatasu eest

• Arensburg spaa privaatsauna kasutamine 1 tund
  25 €
• Avastusretk Kuressaare linnusesse (avatud K-P 11-19)
  4.50 €

Tingimused:

• pakkumine kehtib uutele broneeringutele ja vabade tubade olemasolul;
• soodushinnaga tubade arv on piiratud;
• väljaostetud pakett ei kuulu muutmisele ega tühistamisele;
• check-in alates 14.00; check-out järgmisel päeval 12.00

Pakkumine kehtib kuni 31.03.2012

Hinnakiri

• 27 €

  Valentinipäeva õhtusöök restoranis Maikrahv

  Hinnas: roheline salat tomati, basiiliku ja parmesanijuustuga; grillitud kanafilee pihlakamarja kastmega juurviljapadjal või Seafilee kartuligratääni ja sinepikastmega; juustukook valge shokolaadi ja marjakastmega, tasuta kohvi või tee, 0,25l punast või valget majaveini, reisibüroo teenustasu.

Tingimused:

• pakkumine kehtib uutele broneeringutele ja vabade laudade olemasolul;
• soodushinnaga õhtusöögipakettide arv on piiratud;
• õhtusöögi kellaaeg tuleb teatada koos paketi broneerimisega.

Pakkumine kehtib kuni 14.02.2012

Hinnakiri

• 68 €

  Grand Rose Romantika, pakett kahele (P-N)

  Hinnas: 1 öö majutust, kahene tuba kaunistustega, trühvlid ja vahuvein saabumisel, rikkalik hommikusöök, piiramatu SPA ja saunakeskuse kasutamine, reisibüroo teenustasu.

• 108 €

  Grand Rose Romantika, pakett kahele (R-L)

  Hinnas: 1 öö majutust, kahene tuba kaunistustega, trühvlid ja vahuvein saabumisel, rikkalik hommikusöök, piiramatu SPA ja saunakeskuse kasutamine, reisibüroo teenustasu.

Tingimused:

• pakkumine kehtib uutele broneeringutele ja vabade tubade olemasolul;
• soodushinnaga tubade arv on piiratud;
• väljaostetud pakett ei kuulu muutmisele ega tühistamisele;
• check-in alates 14.00; check-out järgmisel päeval 12.00

Pakkumine kehtib kuni 30.04.2012

Hinnakiri

• 70 €

  Kubija Romantikapakett, kahele

  Hinnas: 1 öö majutust kahekohalises tavatoas, buffee-hommikusöök, hommikumantli kasutus, Spa- ja saunakeskuse piiramatu kasutus, toas puuviljavaagen saabudes, romantiline õhtusöök restoranis koos pokaali majaveiniga, reisibüroo teenustasu.

• 124 €

  Kubija Romantikapakett savisviidis, kahele

  Hinnas: 1 öö majutust kahekohalises savisviidis, buffee-hommikusöök, hommikumantli kasutus, Spa- ja saunakeskuse piiramatu kasutus, toas puuviljavaagen saabudes, romantiline õhtusöök restoranis koos pokaali majaveiniga, reisibüroo teenustasu.

Tingimused:

• pakkumine kehtib uutele broneeringutele ja vabade tubade olemasolul;
• soodushinnaga tubade arv on piiratud;
• väljaostetud pakett ei kuulu muutmisele ega tühistamisele;
• check-in alates 15.00; check-out järgmisel päeval 12.00

Pakkumine kehtib kuni 31.05.2012

Hinnakiri

• 72 €

  Romantiline puhkus Jurmala Spas, standard tuba kahele

  Hinnas: 1 öö majutust, standard toas, hommikusöök, saunade, basseinide ja jõusaali kasutamine saabumise päeval kuni 18.00 ja lahkumise päeval kuni 12.00, maitsev kokteil Seaside baaris, reisibüroo teenustasu.

• 85 €

  Romantiline puhkus Jurmala Spas, superior tuba kahele

  Hinnas: 1 öö majutust, superior toas, hommikusöök, saunade, basseinide ja jõusaali kasutamine saabumise päeval kuni 18.00 ja lahkumise päeval kuni 12.00, maitsev kokteil Seaside baaris, reisibüroo teenustasu.

Tingimused:

• pakkumine kehtib uutele broneeringutele ja vabade tubade olemasolul;
• soodushinnaga tubade arv on piiratud;
• väljaostetud pakett ei kuulu muutmisele ega tühistamisele;
• check-in alates 15.00; check-out järgmisel päeval 12.00

Pakkumine kehtib kuni 29.02.2012

Hinnakiri

• 74 €

  Pakett

  Hinnas: 1 öö majutust kaheses toas, individuaalne hommikusöök tuppa, romantiline õhtusöök küünlavalgel, toas punane roos, pudel noort punast "Beaujolais" ja magus "Fantaasia" kahele, reisibüroo teenustasu.

Tingimused:

• pakkumine kehtib uutele broneeringutele ja vabade tubade olemasolul;
• soodushinnaga tubade arv on piiratud;
• väljaostetud pakett ei kuulu muutmisele ega tühistamisele;
• check-in alates 15.00; check-out järgmisel päeval 12.00 (võimalusel hiline check-out kell 14.00)

Pakkumine kehtib kuni 29.02.2012

Hinnakiri

• 80 €

  Sõbrakuu pakett Meresuus spas, kahele

  Hinnas: 1 öö majutust, kahekohaline tuba, rikkalik hommikusöök restoranis Meloodia, vee- ja saunakeskuse ning jõusaali piiramatu külastus, unikaalne "päikesetoa" nauding kahele, hommikumantlid toas, reisibüroo teenustasu.

Lisatasu eest

• Laps 6-12a lisavoodil, samas toas
  13.50 €
• Laps al. 13a lisavoodil, samas toas
  27.50 €

Tingimused:

• pakkumine kehtib uutele broneeringutele ja vabade tubade olemasolul;
• soodushinnaga tubade arv on piiratud;
• väljaostetud pakett ei kuulu muutmisele ega tühistamisele;
• check-in alates 14.00; check-out järgmisel päeval 12.00

Pakkumine kehtib kuni 29.02.2012

Hinnakiri

• 82 €

  Romantikapakett L`Ermitage hotellis, kahele

  Hinnas: 1 öö majutust kaheses toas, buffee-hommikusöök, vahuvein ja puuviljad toas, tasuta parkimine, reisibüroo teenustasu

Lisatasu eest

• 2-käiguline õhtusöök kahele
  30 €
• 2-tunnine sauna kasutus
  35 €

Tingimused:

• pakkumine kehtib uutele broneeringutele ja vabade tubade olemasolul;
• soodushinnaga tubade arv on piiratud;
• väljaostetud pakett ei kuulu muutmisele ega tühistamisele;
• check-in alates 14.00; check-out järgmisel päeval 12.00 (võimalusel hiline check-out kell 14.00)

Pakkumine kehtib kuni 31.03.2012

Hinnakiri

• 94 €

  Valentikuu pakett Hansahotellis, kahele

  Hinnas: 1 öö majutust kaheses toas, kosutav hommikusöök rootsi lauas, saabumisel toas pudel vahuveini, puuviljavaagen ja roosiõis, 2 pääset Aura Veekeskuse terviseklubisse, 10% allahindlust Hansatalli toidu- ja joogimenüüst, tasuta pääsmed Õlletaresse, reisibüroo teenustasu.

Tingimused:

• pakkumine kehtib uutele broneeringutele ja vabade tubade olemasolul;
• soodushinnaga tubade arv on piiratud;
• väljaostetud pakett ei kuulu muutmisele ega tühistamisele;
• check-in alates 14.00; check-out järgmisel päeval 12.00

Pakkumine kehtib kuni 31.03.2012

Red Rocki kanjon Mojave kõrbes asub põnevate punavalgevöödiliste mägede vahel. Valisin sealt neljanda matkaraja. Suurem osa autosid külastajatega jäi maha kahe esimese raja parkimisplatsidele. Minu matkarada kandis nimetust Keystone Thrust. Rada läbi halliokkaliste põõsaste ja mägikadakate viis üha kõrgemale.

Viibisin otsekui kummulikeeratud poti kujulises hiigelorus. Ümberringi kõrgusid eri värvi mäed, vasakul valge White Rock Spring ja paremal kirju Calico, ees silmapiiril La Madre mäed. Taevas lisas värve juurdegi. Täna oli see rõõmsalt sinine, väheste valgete udemetega. Allpool laiuv org oli hallikat karva, sekka varajast kevadrohelist. Mida kõrgemale kulges rada, seda laiem vaade avanes Red Rocki orule. Teeäärsed sildid viitasid läheduses paiknevale eelajaloolisele indiaani köögile. Leidsin selle kaktustekeetmise koha üles, samas oli ka petroglüüfe. Rada ise oli mõõdukalt raske, vaid 4,8 kilomeetrit pikk. Raja lõpuosa läbis sügava ja hirmujudinaid tekitava jõeoru. Aegade ja vete voolus olid sinna veeretatud tohutud kivirusud, mis nüüd matkajale tee sulgesid. Kui see kriik ehk ajutiselt kuiv jõesäng kord äikesetormi või lumevee tõttu ellu ärkab, pole küll pääsu. Raja ääres üksteise kukile rajatähistuseks asetatud kivitornid mõjusid päästeinglitena. Jõeorus järskude kallaste vahel nõudis tagasitee otsimine veidi aega. Olin siiski mõned sammud valesti teinud ja seetõttu tuli märgistuste jälgimisel eriti tähelepanelik olla. Õigel teel hõiskasin kergendatult. Sügaval Las Vegase orus lookles halli lindina autotee koju…

6. aprill 1998. Sonora kõrb.

Kirjutan Arizonasest, mis asub kodusest Nevada osariigist kagu pool. Oleme kraadi võrra lõuna pool ja merepinnale lähemal. Las Vegase ümbruse kõrgkõrb on taimestikuliselt vaesem ja vähem roheline. Phoenixi linn on meie peatuspaigast 30 kilomeetri kaugusel. Hotelli nimi on Boulders, niisiis kivirahn. Ja tõepoolest, ümberringi oleks justkui hiiglane asetanud tohutud kivilahmakad, mis on iga hetk alla kukkumas. Inimene tundub nende taustal sipelgana.

Meie Mattiasega võtsime ette matka kevadises Sonora kõrbes, kaaslaseks filmikaamera. Mööda golfiradasid lapsekäruga sõita on veidi ohtlik, ent kogemus tundub riski väärt olevat. Golfimuru pind on erkroheline ning põõsastel lehepungad alles lahti läinud. Mind üllatab, kui palju on siin mitmesuguseid kaktuselisi. Mõni on suur nagu puusammas. Alles 50-aastasele isendile kasvab esimene haru. Enamik kaktusesambaid on seega saja-aastased. Sonora kõrbet iseloomustavadki kõrgekasvulised kaktused, Mojavet aga tääkliiliad. Paljud madalakasvulised kaktused õitsevad, agaavid on valgetes kobarates kui printsessid. Kevadvärske taimestiku kohal valvavad kivihiiglased kui heitevalmis Kalevipoja lingukivid. Varjud muutuvad võrratus kõrbepäikses järjest tumedamaks. Väike matkaja käruski väsib ning silmad vajuvad vaikselt kinni. Vurame läbi imekaunite heleroheliste vihmavarjude kupliga prosoopispuude allee. Neil puudel on naiselik iseloom, lehed on õrnalt längus ning tüvi keerdus ja peen. Saguaaro-karneegiakaktus mõjub aga mehelikuna. Palju on ka vanemaid auklikke ja astlalisi tüvesid. Aukudes tegutsevad kaktusteelanikud. Linnul, kes selle kõrbe kõrgeima tipu endale eluasemeks valib, peab olema tugev ja pikk nokk.

Kõige levinumad kaktuseperekonnad Sonora kõrbes on viigikaktused, kreosoodipõõsad ning tsertsiidiumid. Hiigelkaktusi on siin kahest perekonnast: jabukko kaktus ja tääkliiliad. Jabukko kaktust iseloomustab see, et tüvi algab nagu puu ja haruneb vaid ühest kohast, meenutades seega alusele kinnitatud hiigeltorusid. Voldid tüvel on lainetavad ja astlad üsna väiksed. Mida vanem taim, seda auklikum tüvi. See võib mahutada kuni kuus tonni vett. Tääkliiliad tunnevad end selles kuumuses samuti hästi. Meelde on jäänud graatsilise punast värvi varrega punane tääkliilia ning banaanitaoline tääkliilia, mille õied on valged ja rippuvad nagu Aafrika leivaviljal banaanil. Agaav on tääkliiliast eristatav vaid selle poolest, et esimene haruneb maapinna lähedalt, teine aga kasvatab esmalt kõrge tüve ja alles hiljem haruneb. Kõige okkalisemad sukulendid Sonoras on viigikaktused, eriti sellesse perekonda kuuluvad iseäranis astlalised ja lülilised ‘cholla kaktused’. Naljakas karu käppa meenutav päkapikk on Opuntia bigelovii, mille ingliskeelne nimetus võiks tõlkes kõlada kui ‘kaisukarukaktus’. Peenikeste pliiatsijuppe meenutavate vartega taime Opuntia arbuscula kutsutakse ‘pliiatskaktuseks’. Viigikaktusi on Ameerikas üle 250 liigi, seega liialt palju, et neid kõiki meelde jätta. Indiaanlased valmistasid neist maitsvat toitu: materdasid varred enne pehmeks ja panid siis roheliste lehtede vahele.

Madalamad kaktuselised on eriti innukad õitsejad. Tähelepanu köidab Opuntia basilaris, inglise keelest tõlgituna ‘koprasaba-viigikaktus’, mille suur punane kollase südamega õis sarnaneb maasikaga. Pirn-viigikaktused oma laiade labidasarnaste varrelülidega meenutavad Eestis toataimena kasvatatavat ämmakeelt. Kreosoodipõõsad, 12 000 aasta vanused raugad, on ühed maailma vanimad taimorganismid. Nad eritavad tõrvalõhna, mis peletab teised taimed sellisest naabrusest eemale, andes ainuvalitsejale õiguse võimutseda. Kaugelepaistva õrna kollase võraga tsertsiidiumid on kevade praeguses staadiumis silmatorkavaimad põõsad. Nende ingliskeelne nimetus palo verde tähendab hispaania keeles ‘rohelised kaikad’. Taim näeb tõepoolest välja kui maapinnast kõrgele harunev roheliste kaigaste pundar, millele on visatud kollane pitskardin. Tüves sisalduv klorofüll aitab kuumas kliimas hakkama saada. Toreda kõrgele tõusva vitsakimbu moodustab ka Fonquieria splendens, ingliskeelse nimetusega ocotilla. Kevadel, kui sademeid on piisavalt, läheb vitsakimp õide kui vana armastav naine. Oranþi rebasesaba meenutav õis iga haru tipus teeb sellest taimest tõelise Sonora kaunitari. Indiaanlased valmistasid sellest enamasti lehtedeta kõrbetaimest tarasid. Nagu viigikaktustelgi, on ka selle taime iga haru võimeline maha langedes uuesti kasvama hakkama. Arvukalt sirgub siin prosoopispuid, millest kauneim on tumeda tüve ja helerohelise lehekrooniga mesi-prosoopispuu. Taime ingliskeelne nimetus pärineb magusat mett meenutavast vaigust.

Tume teelint juhatab üha edasi järgmiste kõrbevõlude juurde. Kahju vaid, et mitte mägedesse. Tsiviliseeritud ameeriklane ei viitsiks vist kivide vahel turnida. Ka meil Mattiasega on tasase raja peal lihtsam rännata. Päike kõrvetab võimsalt, kuid jahe kevadtuul ei lase sel meile liiga teha.

1 päev – kohalejõudmine läbi Larnaca lennujaama, ca kell 1 päeval. Hotelliga tutvumine, ümbruskonnaga tutvumine, esimene ujumine hotellirannas, õhtusöök, õhtuoleng.

2 päev – Pafos, Lääne-Küprose linn. Reis ekskursiooniga või omal käel auto laenutamisega (auto laenutamine võib maksta ca 15 euri päev). Hääletamisest ma väga ei tea- autojuhid võtavad inimesi auto peale ka ilma hääletamata, kuid siin soovitaksin kindlasti turvaliseks jääda ja  enne auto peale minemist endamisi mõelda, mis on õige ja mis vale.

Pafos ei ole  mitte ainult linn omaette, mida külastada vaid sinna vahepeale jäävad veel mitmed kohad, mida kindlasti külastama peab. Nt jääb Limassoli ja Pafose vahele selline ajalooline paik nagu Petra toi Romiou (legendil põhinev).

Pafosel olles tasub kindlasti külastada kirikuid, samuti on Pafosel haruldane Pafos Bird and Animal Park. See park on haruldane selle poolest, et seal on võimalik tutvuda mitmete linnuliikidega, kes Küprosel pesitsevad. Küpros on tuntud oma mitmekesise linnuliigi poolest. Vahel võib ka juhtuda , et hommikul ei ärka sa mitte hotelliteenindajate kolistamise peale üles, kes su tuba soovivad korda teha vaid hoopis linnulaulu peale, mis kostab su akna taga!

Arvan, et selle külastuse juurde võib sobida ka Coral Bay ranna külastus, mis ei jää kaugele Pafose linnakeskusest.

Pafose lähedale (ca 2 km) jääb koht nimega The Tombs of the Kings, mis nõuab sissepääsupiletit (1.70 euro), kuid mis on suurepärane nö miiniväli imelise tasandikuga . The Tombs of the Kings omab kohta ka UNESCO World Heritage Site hulgas.

3 päev – Troodos. Kindlasti tasub sinna sõita autoga, kuid tasub mõelda ka ekskursioonigrupiga minemise peale. Hästi saab sinna ka bussiga.

Troodosel on kindlasti Värvitud Kirikutel (Painted churches) oma koht, mis kuulub samuti UNESCO World Heritage Site nimekirja hulka. Kõrgeim tipp Olympos (ca 2000 m). Milomery veejuga. Kykkos Monastery on selle koha üheks külastavamaks kohaks.

4 päev – nö city break Limassolis. Soovitatav on sõita bussiga (kaks euri päevapilet). Bussisõidu ajal näeb Vana-sadama piirkonda kui ka Uue- sadama piirkonda, kui juhtud bussiga lõpppeatuseni välja sõitma. Vahepeale jäävad Molos piirkond, Germasoya piirkond, “ostutänav“ jm. Limassoli loss ei ole kaugel Vana-sadama bussipeatusest, samuti mõned teised galeriid ja muuseumid (nt. Arheoloogia muuseum (3.40 euri pilet)) vahetus läheduses.

5 päev – soovitavalt Nikosia reis. Selle reisi võib vabalt bussiga ette võtta, mis tähendab, et vaja on kahte bussipiletit… või ka kolme… sõltuvalt sellest, kui palju soovite Nikosias bussiga ringi sõita. Esimene pilet 2 euri Limassolis, et õige bussi peale minna oiges peatuses. Nikosia buss läheb maksma ca 8 – 10 euri ja Nikosiasisene bussipilet ei ole vast rohkem kui Limassoli linnasisene.

6 päev – ranna päev, mis tähendab, et reis võiks toimuda Agia Napale, kus teid ootavad ees valged liivarannad ja öö täis klubitamist. Agia Napale on samuti soovitav auto rentida, kuid võib ka bussiga minna. Autoga minnes on teil võimalik läbi astuda veel Governors beachilt ning hiljem, Agia Napa läheduses olevatest merekoobastest.

Lend tagasi kodumaale. Iga aeg sobib, kuna isegi öösel Larnaca lennujaama jõudes, ei tunne sa, et koht on välja surnud. Mõned kohvikud ja poed on lahti, mis tähendab, et sul on võimalik lendu oodates üht-teist huvitavat veel proovida.

PS! Kohale on hea saabuda päevavalges. See annab sulle võimaluse kliimaga tutvuda ja samuti on võimalik näha ümbruskonda lennujaamast hotellini.

Minu soovitus hotelli eelistamiseks on kindlasti mugavus. Hotellis on olemas mitmed erinevad teenused teie sealolemise paremaks muutmiseks. Võimalik on valida erinevate hotellide vahel, millest mõned pakuvad nt. All-inclusive bakette, mis tähendab et hind sisaldab endas majutust ja ka söögikordi hotellis. Enamasti on hinnas hommiku- ja õhtusöök nö “rootsi lauas“.

Lahedat sooja puhkust maale, mida on voimalik armastama hakata!!!

Kuumakõrbete vöönd Suurest nõost lõunas jagatakse eriomaste taimede ja sademete iseloomu alusel omakorda kolmeks eri kõrbeks: Mojave kõrb Nevada lõunaosas, poole Californiani välja; Sonora kõrb Arizona ja California osariigi territooriumil ning Chihuahuani kõrb, mis hõlmab väikese maa-ala New Mexico osariigist ja Texase äärmise lääneosa. Nii Sonora kui ka Chihuahuan paiknevad aga suuremas osas hoopis Mehhiko aladel. Kahe riigi territooriumil laiuv Chihuahuani kõrb on Põhja-Ameerika suurim kõrb, mis hõlmab üle kolmandiku kogu Põhja-Ameerika kõrbealadest.

Nagu mujalgi, oleneb ka kõrbete õhutemperatuur laiuskraadist ja kõrgusest. Suur nõgu kui põhjapoolseim ja merepinnast kõige kõrgemal asetsev (keskmiselt 120 meetrit üle merepinna), on kõige jahedam Ameerika kõrb. Sonoras on õhk soojem, sest ala asub lõuna pool ja veidi madalamal. Mojave kõrbe kõrgus üle merepinna on väikseim ning sealne õhutemperatuur on kõrgeim. Eriti kuuma kohana on tuntud Surmaorg Californias. Neis ebasõbralikes paigus on päikese radiatsioonitase äärmiselt kõrge. Vähese aurustumise tõttu leidub vähe pilvi, mis kaitseksid maad päikesekiirte eest. Pilvede puudus põhjustab ka termaalse energia kadu kõrbepinnalt: soojus läheb tagasi ilmaruumi, eriti intensiivselt öösiti. Temperatuuri kõikumine ööpäeva jooksul on ebatavaliselt suur. Kõigis neljas kõrbes võib õhutemperatuur langeda alla nulli. Näiteks Phoenixis on külmakraade keskmiselt viiekümnel päeval aastas. Udu ja kaste on selles kuivuses aga tundmatud nähtused.

Kogu see külma- ja kuumakõrbete ala asub piirkonnas, mida nimetatakse Nõgude ja Ahelike provintsiks, ulatudes Ameerika Ühendriikide loodeosariikide Idaho ja Oregoni lõunaosast Mehhiko lõunaosani välja. See Ameerika Ühendriikide territooriumist kaheksa protsenti hõlmav piirkond on kaetud laialdaste nõgudega ning pikitud hulga väiksemate mäeahelikega. Õhust on see kergesti eristatav ulatuslike paljaste ja tasaste alade tõttu. Sellegi poolest varieeruvad kõrgused suuresti, asub ju Surmaorg enam kui 87 meetrit allpool meretaset ning mägede tipud on merepinnast kuni 1500 meetri kõrgusel. Ümbritsevate mägede kõrgus ulatub maksimaalselt 4900 meetrini üle merepinna. Ehkki ala on väga kuiv, võib nõgudes näha rohkesti siniseid järvesilmi. Leidub peaaegu kogu aasta veega täidetud järvi ning kriike ehk ajutisi jõe- ja järvesänge, mis enamiku ajast on kuivad. Ajutiste veekogude kuivades jääb pinnale valge soolakirme.
Kõik, mis kuiv, pole kõrb. Peamine tegur kõrbete määratlemisel on kuivus. Varem usuti, et see on ainus kriteerium, ning kõiki alasid, kus sademete hulk on alla 250 millimeetri aastas, peeti kõrbeteks. Kuid selle määratluse järgi leidub kõrbeid, mis on lokkavalt rohelised ning mida ei saa välisilmelt kuidagi kõrbeks pidada. Nõnda hakati arvestama ka teist olulist tegurit – aurumise hulka. Kõrbeks peetakse kõiki alasid, kus aurumine ületab sademete hulga.

Põhja-Ameerika kõrbealad paiknevad piirkonnas, mis on tuntud arvukate tormide poolest. Tormid, mis saavad alguse Vaiksest ookeanist, tuhisevad talviti üle kõrbete ida poole ning kuna mäed nende hoogu ei takista, koguvad nad vaid jõudu juurde. Vihmapilvi kandvad tuuled liiguvad risti üle Sierra Nevada ja Sierra Madre ahelike. Esimesed talvised tormid möllavad läänepoolsetel kõrbealadel. Kevadel liigub tormide südamik põhja poole ning Vaikselt ookeanilt puhuvad tuuled nõrgenevad. Mojave ja Suur nõgu saavad talviseid sademeid: Mojave kui lõunapoolsem vihmana, Suur nõgu aga lumena. Chihuahuani kõrb paikneb liiga kaugel idas, et talv seda oluliselt mõjutaks. See kõrb saab sademeid suvel. Sonora paikneb kahesuguste tormide keskel ning saab tunda nii talve- kui ka suvetorme. Sademete hulk pole kuigi suur, jäädes enamasti alla kolme sentimeetri aastas. Mõnedes paikades, nagu Surmaorg ja California kõrb, tuleb ette koguni aastapikkusi sajuta perioode. ”Kõrbevalu” on keeruline taluda ka seetõttu, et muudab sademete hulka ei osata ennustada.

Kõrbete ürgne kutse. Kõrbete võlule suudavad vastu panna vaid vähesed. Esimese kõrbepisiku sain tudengina kevaditi Kesk-Aasia kõrbetes. Kakskümmend aastat hiljem rändasin peaaegu iga nädal Nevada osariigis, sealses punases Red Rocki kõrbes, tehes põikeid ka Arizona ja Mehhiko kõrbealadele. Mingi kummaline magnet on mind üha selle viljatuks kuulutatud paiga poole tõmmanud. Siin on koos kõige rohkem kauneid maastikke kogu Põhja-Ameerikas. Taimede ja loomade mitmekesisus on suur ning nende kohastumused raskeks eluks huvitavad ja vahel koguni raskesti usutavad.

Küpros ei ole just väga kaugel (kuigi oodatust kaugemal), kuulub ta ka Euroopa Liitu.
Lend algas pühapäeval kell 18.10 ja lõppes esmaspäeval kell 11.50 (ajad on kohalikud), siis võib arvata, kui mitu tundi selle aja sisse mahub ja kui mitu tundi sellest tegelikult lennukis viibisin. Siin peab mainima, et Küprose ja Eesti aeg on sama ning Küprosel keeratakse kella samuti kui Eestis.

Kopenhagenisse jõudsime kell seitse õhtul kohaliku aja järgi. Selle järel oli meil aega kuni kella seitsmeni hommikul, mis teeb täpslt kaksteist tundi. Kindlasti jõuab selle ajaga ka kenasti lähimasse hotelli sõita ja öö seal veeta, et hommikul, puhanuna ja kergema enesetundega, järgmise lennu peale minna.

Meie tegime teisiti- peale Kopenhaagenisse jõudmist, jäimegi lennujaama. Kopenhaageni lennujaam on väga põnev – suht suur, paljude poodide, restoranide ja muude äridega, mida külastada. Peale lennujaama jõudmist einestasime veidi; vaatasime, kuidas väljas pimedaks läheb ning samuti seda, kuidas inimesi aina vähemaks ja vähemaks jääb. Mulle väga meeldis see aeg lennujaamas; mitte söömine, mida ma ei teinud (ostsin hoopis mingisuguse Rootsi tervisejoogi ), vaid see atmosfäär, mis lennujaamas valitses- inimesed saabuvad ja väljuvad; hästi suur tahtmine oli erinevaid ärisi külastada ja üht-teist endalegi osta. Tundus, et see käib kuidagi väga lendamise sh ka reisimise juurde .

Kui me söönud , joonud ja jutustanud olime, siis proovisime leida terminali, kust meie järgmine lend pidi väljuma. Kuna seda oli raske leida, siis käisime lennujaama ühest osast teise ja kuna aeg oli väga hiline, siis leidsime ühe nurgataguse koha, kuhu jäime mõneks tunniks kaarte mängima, muusikat kuulama ja muud ootamist lõbusamaks muutvaid tegevusi tegema.

Selle ajaga tekkis suur väsimus. Magama küll ei jäänud, mille põhjuseks võis olla selle lennujaama osa huvitavad toolid, kus istusime! Tegu oli kindlasti Taani enda disainiga, mis on ju väga iseenesest mõistetav!

Üsna pea sai meil sellest kohast küllalt ja hakkasime lennujaamas jälle ringi kolama. Öö oli, kuid lennujaamas täitsa vaikne ei olnud- mõned inimesed peale meie olid samuti otsustanud ööseks lennujaama jääda, nii võis mõnes kõrvalisemas kohas leida toolidel pikutajaid. Samuti olid töölised millegi ehitamisega ametis, mis vahetevahel kõva müra tegi.

Kuna meil ülevalolemisest hoolimata siiski midagi teha ei olnud, võttis üks tüdruk oma läpaka ja näitas filmi. Filmi hästi vaadata ei saanud, kuna jäi kohati stoppama, aga kui filmi sisule mõelda, siis ehk oligi parem, sest vägivalda oli seal siiski liigselt! (sellistes olukordades on internet ja igas versioonis sülearvutid lausa hädavajalikud)

Nii me siis filme enam rohkem ei vaadanud ja otsisime järgmise koha, kus edasi oodata. Leidsime täitsa mõnusa restorani, mille juures olid paremad ootetoolid, kui eelmises nurgataguses kohas. Nendel ootetoolidel oli väga mõnus; arvan, et sain pool tundi korralikult magada.

Siis hakkas juba meie lennu aeg lähenema, mis tähendas seda, et me leidsime oma terminali ja läksime oma lennu ootesalongi.

See teine lennuk oli veidi teistsugune ja võibolla et isegi pool tühi. Lennu jooksul püüdsin ma magada, sest tegelikult olin väga väsinud! Selle lennu juures midagi söödavat lisaks ei pakutud, kui siis lisa tasu eest, mis oli erinev sellest, mida esimese lennu juures pakuti. Teise lennu juures, muide, tahtsin söödavat rohkem, kui esimese juures!

Kui Larnaca lennujaama jõudsime, oli kell ca 12 päeval. Lennuki pealt läksime bussi, mis viis meid pagasi terminali, kust edasi siirdusime välja, kust leidsime inimese, kes meid juba ootas, et hotelli viia.
Mida siis täpsemalt arvestada!?

Kohvrit pakkides on vaja kindlasti vaadata, et võtad kaasa nii väikesed särgid, seelikud ja kleidid, kui ka soojemad püksid ja pluusid. Kliima on soe, kuid kui õhtu kätte jõuab, on tuuline ja jahe, millega on vaja kindlasti arvestada, et nt haigeks ei jää.

Küprosel on väga soe ja väga ere. Ära päikeseprille unusta, sest päikesega harjumine võtab aega ja enne kui koju tagasi lendad ei ole samuti mõtet prillide peale kulutama hakata, kui sa seda juba varem teinud ei ole. Päike on väga kõrgel, kuid teeb olemise väga soojaks ehk tegelikult palavaks. Tuult on piisavalt, et kuumust veidi jahutada. Seda on vaja kindlasti mainida, et kliima on palav, kuid suht niiske.

Lained kõrguvad vahel väga kõrgele (tuule tõttu).

Mäed on tihedalt igal pool. Loodus väga roheline ei ole (palmid on kindlasti erandiks), pigem ära kuivanud looduse värvi maastik!

Mere ääres on kenad villad ning mööda rannikut asetsevad mitmed hotellid üksteise kõrval.

Küprosel on vasakpoolne liiklus.

See, millega arvestama peab, on aeg. Kas minna talvel või suvel; see on väga suure erinevusega. Küprosel ongi kaks aastaaega, nö suvi ja talv. Suvi on palav ja kuiv (vihmata), talv on tuuline ning ka vihmane.

Ühe nädala soovitus Küprosel veedetava puhkuse kohta leiad minu järgmisest kirjutisest! (Minu soovitus – üks nädal Küprosel.)

Kuna meist keegi polnud kunagi autoga euroopas käinud ei kujutanud meist keegi ka ette kui pikk tee võib hollandisse olla ja kuidas seda läbima peaks. Sõideti muidugi vahetustega ja peatuti ainult söömiseks ja jalgade sirutamiseks ning sellise tempoga saime hollandisse sõidetud 26 tunniga ja sattusime sinna lihavõtte pühade aeg mis teadavalt sealse rahva pidupäev. Kuigi olime unistanud juba Saksamaale jõudes et saaks juba kohale ja ennast pesta ja riideid vahetada. siis selgus kohapeal et hotellidega on pühadel kitsas ja vabu kohti pea et pole. Kui on, siis öö hind oli selline mis oleks pisara silma võtnud ja nii saigi otsustatud et pestakse ennast tanklas ja magatakse esimene öö autos, kui magatakse.:)

Pestud, riided vahetatud, oli esimene suund linnapeale ja see mis seal juba nähti ei unune minul ilmselt kunagi. Inimesed olid linnas rõõmsad ja polnud sellist vaenutsemist nagu meil eestis ja mingit rahvusest tingituid konflikte nagu meil igas ööklubis kohtad ei ole seal arugi saada. Kõik olid sõbralikut ja tahtsid lihtsalt olla ja hetke nautida. Kuna linn oli suur ja tänavad kitsad ning keerulised, oli meil hiljem auto leidmisega suuri probleeme aga leidsime siiski ja oma esimese öö magasime autos ja järgmisteks päevadeks saime soodsad hotelli kohad.Pean tunnistama et see nädal möödus suht kiirelt ja kui oli tagasisõidu aeg siis avastasime et ei tea kas kütuse ja söögi jaoks rahasi jätkubki aga õnneks vedasime välja ja jõudsime õnnelikult tagasi eestisse. Kuid olen üsna veendunud et seda reisi ei unusta meist keegi. :)

Lõhe seinad laskuvad aste-astmelt sügavikku. Kui väga teraselt vaadata, võib sügavikus silmata looklevat kitsast jõelinti. Colorado jõgi voolab veerult arvestades poolteise kilomeetri sügavusel.

Maailma suurim kanjon on 446 km pikk, maksimaalselt 29 kilomeetrit lai ja 1,6 kilomeetrit sügav.

Eriti kaunid on vaated ja fotod, mis tehtud päikeseloojangu või -tõusu ajal ning pärast vihma, mil lõhe kohal löövad särama vikerkaared nagu mitmeastmelised sillad.

Hiiglase on vorminud teine hiiglane – Colorado ürgjõgi. Kliimatingimuste muutumine, vooluvete jõud ja kergesti lihvitavad settekivimite kihid tekitasid kümne miljoni aastaga sellise ime.

Suur kanjon on ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas.

Pika lõhe idaossa jääb 1919. aastal asutatud rahvuspark. Kui võtta seal ette matk, siis selleks on palju võimalusi. Alati ei pea minema jõeni, võib matkata kanjoni veerul asuvatel matkaradadel. Tuleb vaid teada oma võimeid. Kui aga soovida põhja välja jõuda, peab selleks varuma terve ööpäeva, tagasitulekuks isegi kaks.

Suvekuumuses ei soovitata jalgsimatku ette võtta. Temperatuur on siis üle 30 °C ning mida sügavamale oru põhja jõuda, seda raskem on kuumust taluda.

Neli tundi pärast teekonna algust jõuavad matkajad üle Colorado jõe viivale Mustale sillale.

Tagasitee mööda Bright Angeli rada, mis keereldes ja loogeldes mööda nõlva tervelt 15 km pikk on, kestab märksa kauem. Rada ei tõuse otse, kaldenurk on tunduvalt väiksem kui laskumisel, ometi on ohudki suuremad kui laskumisel.

Haruldased linnud-loomad

Suur kanjon kätkeb endas suurepärast uurimismaterjali. Fossiilid ning kivimid, mis seal leiduvad, pärinevad kolmest-neljast geoloogilisest ajajärgust, samuti on seal palju koopaid.

Pargis leidub mitmeid ökosüsteeme. On viis seitsmest loodusvööndist, mis on võrreldav loodusvööndite vaheldumisega reisil Mehhikost Kanadani. On ka kolm neljast kõrbetüübist.

Rahvuspark on koduks paljudele ohus olevatele looma- ja taimeliikidele. Üliharuldane kalifornia kondor tunneb end selle avaruste kohal liueldes ülihästi. Ümbritsevates metsades elavad hirved ja metskitsed.

Kiskjaid on raskem kohata, aga koiott ja ilves on siiski väga levinud. Kõikjal üle teede välkkiirelt ruttavad maa-oravad lisavad põnevust. Pikkade kikkiskõrvadega aberti orav on turistide radadel pidev kaaslane, kes kartmatult ning isegi agressiivselt nõuab tähelepanu ja toitu.

Rahvuspargis on alates aastast 1870 loendatud üle 600 surmajuhtumi. Levinumad põhjused on olnud helikopteriõnnetused, fotograafide üle ääre kukkumised, külastajate uppumised Colorado jõkke. On olnud ka hukkumisi üleväsimuse, südamepuudulikkuse või alajahtumise tõttu.

Soodne sõit

Otselende Suure kanjoni juurde küll ei toimu, aga väga lähedale saab, kui maanduda Phoenixis. Teine võimalus on rentida auto Las Vegasest. Odavaim on rentida auto nelja-viiekesi ja kui telkides ööbida, saab hoida kokku isegi motellide pealt.

Eelmise aasta sügisel tegin sellise reisi ihuüksi marsruudil Tallinn-London-Los Angeles. Los Angeleses üürisin mugavustega auto Budget Rendist ja tegin reisi 7000 krooni eest. Olin äärmiselt uhke, et sellega nii odavalt hakkama sain. Muidugi oleks ökonoomsem jagada kulu nelja peale.

Pärast Suurt kanjonit läksin Bryce Canyoni, sealt tagasiteel Hidden Valleysse ning Valley of Fire’isse.

Kõik kolm viimast on üldtoonidelt märkimisväärselt punased oma huvitavate kivimürakatega. Huvitav on ka Tuleorg oma veripunaste kaljude ja justkui puhtaks pestud liivaga.

Tuleorust läks mu üksildane reis edasi kuni Hooveri tammini. See on moodustatud Lake Meade’i, Las Vegast ja Kaliforniat toitva-jootva-elektrit andva kunstliku veekogu äärde. Autoreis lõppes Stripil – Las Vegase peatänaval, kus Bellagio luksushotelli ees purskkaevude veemuusika mäng rahustas maha meeled ja andis järjekordse elamuse.

Järgmisel päeval võtsin ette juba tagasisõidu LA-sse läbi Red Rock Canyoni.

Aga ikkagi, see Istanbul. Onu Tik-Tak ja tiiger Urr külastasid omal ajal sultani paleed, kus sultani vanaema käis oma kassikesega teed joomas, ringi askeldas sultani hiireke ning teed serveerisid salapärase muusika saatel kõhutantsu tantsivad idamaised kaunitarid. Millegipärast kujutasin ma juba tollal lapsena ette, et need hooned ja see keskkond peab kindlasti asuma kuskil Türgi kandis ja kunagi tuleb seda kõike kindlasti oma silmaga kaeda. Reaalsus on see, et Istanbulis asuv Topkapi sultanipalee ja mosheed näevad tõepoolest välja nagu onu Tik-Taki loo põhjal võiks eeldada, ent oma vanaemaga tee joomise asemel tegelesid sultanid pigem mõrvarlike plaanide haudumisega oma sugulaste ja ühtlasi ka konkurentide vastu ning tänapäeval tegeletakse kõhutantsuga suuremalt jaolt ainult turistide meeleheaks.Onu Tik-Taki reis mõlkus mul siiski mööda Istanbuli ajaloolisemat linnaosa Sultanahmeti ringi kolades jätkuvalt meeles.

Istanbul ehk kuulsusrikkama endise nimega Konstantinoopol on veel legendaarne selle poolest, et omal ajal sõitis siia otse Pariisist ilmselt maailma kuulsaim reisirong Orient Ekspress, mida paljud teavad kindlasti paremini selle järgi, et Orient Ekspress oli üks ütlemata sobiv paik inimeste mõrvamiseks. Ilmselt on just see rong üks paljudest põhjustest, miks Konstantinoopol oli ja on tegelikult siiani niivõrd õitsev ja oluline kaubanduslinn. Omal ajal ehitati ka Orient Ekspressi nimeline hotell (tollal ilmselt uhkeim linnas) majutamaks rongilt saabuvaid reeglina varakaid reisijaid ja see hotell on täiesti toimiv ja heal järjel praegugi. See muidugi paneb omakorda mõtlema sellele, et kui täna võin ma hommikul kell 9 startida Tallinnast, süüa kell 15 Istanbulis kebabi ja soovi korral istuda õhtul Seine kaldal Pariisis, siis kas minu kogemus reisimisest on üldse võrreldav omaaegse reisijaga, kes pidi tegema plaane mitu kuud ette, trotsima võimalikke ohtusid, reisima nädalaid või isegi kuid ühest paigast teise jõudmiseks, kasutama selleks aeglaseid laevu ja ronge? Selles mõttes tunnen ma kahetsust, et olgugi praegused võimalused kirjaldamatult laiemad, on reisimisest saanud laiatarbekaup, mida me enam ei oska hinnata selliselt, nagu oskas ehk kord kodanik, kes sõitis Orient Ekspressiga Pariisist Konstantinoopolisse.

Erinevate reiside käigus on mind tabanud erinevad värvikad juhtumised, nende hulgas vulkaanipurse, mudalaviin, töölisstreigid, paadi lagunemine India soodes…puudu on veel vast pantvangi sattumine, tulnukate invasioon ja meteoriidi langemine just täpselt minu reisisihtkohta. Seekord õnnestus Istanbulis kogeda rahvarahutusi, nimelt langes aastavahetuse ajale ka kurdide protestiaktsioon enda kui vähemusrahvuse õiguste eest Türgis. Tõeline intsident leidis aset kuskil Ida-Türgis Iraagi piiri ääres, kus Türgi õhujõud pommitasid kurdi asulat ja selle käigus sai surma 35 tsiviilisikut. Järgnes aktsioon Istanbulis, kus kurdid ja nende toetajad korraldasid protestimarsi linna peamisel jalutustänaval Istiklal Caddesil, mis on Istanbuli keskne kaubandus- ja turismikeskus. Marss möödus siiski üsna rahumeelselt, kohale saadetud politseisalgad vähemalt meie sealoleku ajal lihtsalt jälgisid sündmusi ega pidanud oluliselt sekkuma. Istiklal Caddesi oli siiski ummistatud ja rahulikust aastavahetusehõngulisest kulgemisest ei tulnud eriti midagi välja. Kummalisel kombel lehvitasid mitmed protestisalgad omaaegse NSVLi punalipuga, millel ilutsemas kuldsed sirp ja vasar. Võibolla on minu kultuurilooline silmaring selles osas kuidagi piiratud, kuid esialgu ei oska ma näha seost kurdide ja NSVLi punalipu vahel.

Väga olulisel kohal on Istanbulis türgi saun ehk hamam. Muidugi on selle tähtsus viimasel poolsajandil oluliselt kahanenud, kuna kortermajade ehitamisega on kaasnenud ka paljud kaasaegsed hüved, sealhulgas dushiruumid, ning puudub otsene vajadus avaliku sauna järele, kuid eriti Istanbuli Aasia poolel on see komme jätkuvalt au sees just sotsiaalse ja seltskondliku suhtluse mõttes. Varasemalt oli just saun see, kus ülikute naised said õukonna silme alt ära olles omavahel vabalt lobiseda ja tegeleda seltskondliku klatshiga. Külastasin suvalist nurgatagust hamami Üsküdaris, mis asub Bospporuse väina aasiapoolsel kaldal ja kuhu turiste praktiliselt ei satu, ning see oli täis naisi, kes kõik omavahel lobisesid, naersid ja tegid erinevaid iluprotseduure. Türgi sauna omapära on see, et sauna minnes liitub sinuga kaaslane või „pesunaine“, kes vastavalt sinu soovile sind peseb, koorib, shampoonitab, masseerib jne. Teist sauna külastasin juba turistirajoonis ja väga veidral moel jõudis just saunaprotseduuride käigus minuni argine teadmine sellest, kuivõrd multinatsionaalse linnaga on tegemist. Ning kui sarnased on probleemid, kuhu iganes maailmas ka ei satuks. Nimelt massaažiprotseduuri käigus kuulsin korraga kuskil kõrval räägitavat vene keelt. Heakene küll, venelasi on Istanbulis üksjagu palju, mis on ka geograafilist asukohta Musta mere ääres arvestades üsna loogiline. Siis selgus, et vene keelt rääkis ka minu massöör. Kuuldes, et olen Eestist, arvas massöör, et ahhhaaa, sealt on ju pärit Sofia Rotaru. Mina jällegi olin arvamusel, et Sofia Rotaru on pärit Venemaalt. Selle peale läks avalikus saunaruumis tõsiseks diskussiooniks, mille käigus selgus palju asju: minu massöör oli Istanbulis elav armeenlanna, kõrval toimetav pesunaine ukrainlanna, lisaks olid mõned türklannad, mõned Saksa turistid ja mina kui Eesti turist. Kõik me üritasime ühiselt lahendada Sofia Rotaru probleemi ehk siis: armeenlanna arvas, et Sofia Rotaru on pärit Eestist, eestlanna arvas, et Venemaalt, ukrainlanna aga kinnitas, et hoopis Moldovast, ning türklannad ei osanud antud küsimuses seisukohta võtta ja laiutasid nõutult käsi. Lisaks paistsid armeenlanna ja ukrainlanna olevat üsna nördinud mõtte üle, et ma alguses neid vene keele oskuse järgi venelannadeks pidasin – mõlemad kinnitasid kui ühest suust uhkusega, et nõukogude ajal oli neil igatahes vene keele hinne koolis kaks mis kaks, mille peale tundsin veidi piinlikkust oma vene keele oskuse üle ja tegin meelega mõned vead sisse, et neile kinnitada, et ma ise ikka tõepoolest vene rahvusest ei ole.

Trammid on Istanbulis vähemalt enamasti rahvast täis kiilutud. Ühel päeval sõitsime meeletult täistuubitud trammis ning otse meie vastas seisid noor tüdruk ja ilmselt tema vanaema, omavahel türgi keeles elavalt vesteldes. Vestluse käigus vaatasid mõlemad oma käsi ja randmeid, mis olid täis peenikesi punaseid kriime, ning selle peale vaatasime meie automaatselt oma käsi, mis olid täis samasuguseid, juba paranevaid punaseid kriime. Kõik, kellel on või on kunagi olnud kodus kassid, mõistavad nende kriimude tähendust ilma ühegi sõnata ja nii sugenes meie vahele keele-  ja kultuuribarjääre ületav täielik teineteisemõistmine ja ühtsustunne. Mõned keeled on universaalsed. Lingua franca, eksole.

Kokkuvõtteks, mida tegime talvises Istanbulis 4 päeva? Lisaks eelmainitule jõlkusime Galata sillal, vaatasime linna ja sillal õngitsevaid kohalikke kalamehi, imetlesime kahte maailmajagu ühendavat Bosphoruse silda, mis lööb õhtu saabudes värvilistes tuledes särama, lonkisime Istanbuli aasiapoolsel kaldal ja hingasime sisse kohalikku hõngu. Kolasime Grand Bazaaril (mis olevat maailma suurim siseruumides olev turg) ja vürtsiturul, ostsime eksootilisi teesid, lobisesime keeleoskajate kohalikega, kellest üks vürtspoodnik olevat elanud kaheksakümnendatel Tallinnas ja teine, praamil töötav mees, sõitis omal ajal kaubalaevadega mööda Läänemerd. Aastavahetust Istanbulis kuigi suurejooneliselt ei tähistata, ilutulestik oli üsna tagasihoidlik ja mingeid suuri rahvapidustusi kuskil ei silmanud. Millegipärast ei õnnestu mul juba mitmendat päeva lisada siia postitusse pilte, nii et seekord jääbki pildimaterjal puudu.

Eesti inimest huvitab ikka ja alati kõige rohkem ilm. Ilm oli keskmiselt +10 kraadi, mis oli päikeselisel päeval üsna meeldivalt kevadine, vihma ja tuulega aga pea sama ebameeldiv kui Eesti talv. Siinkohal teengi väga asjaliku ettepaneku Go Travelile, nimelt võiks te edaspidi sponsoreerida minu emigreerumist Tongale. Vastutasuks tasuta reportaažid ekvatoriaalvöötmest J Eksole?

Esimesel pilgul nägin neid saari kui hõljuvaid vanglaid- iga saar ette määratud eriliselt lühidale eluajale, triivimas hukule. Ometi osutus sõna “paradiis” tõeks, sest on raske leida võrdväärsemat sõna kui see. Lühike kui üks päev elust antud maikärbsele kevadel, kuid vaimustav sellest hoolimata.

Esmalt viibisin ma seltskonnaga Kauail, seejärel Big Islandil. Teine reis Hawaiile viis mu aga Oahule. Kauai on saartest vanim, Big Island noorim, ainus saar kus laava ikka veel voolab, Oahu raharohkeim.

Moodne geoloogia peab Hawaii teket mitte vähem luulelennuliseks, kui Polüneesia legendid ja laulud. Teadus väidab et 30 milj aastat tagasi kui suured kontinendid olid piiratud oma rudimentsedesse kujudesse, olid Hawaii saared ikka veel kui pelk immitsus pulbitsevat magmat 20 000 jalga allpool merepinda. 4 milj. aasta eest ujutas seesama vedel laava merepõranda üle. Aeglane oli laava kogunemine ja kihtide teke. See kuhjas kihte
kihi haaval kuni lõpuks üle merepinna kerkis roos saare näol. Sisejõudude möju kestis edasi ja magma voolas ookeani põhja mööda kagu suunas edasi, venitades ka saarteketti. Samas ujutas sula magma kogu Vaikse ookeani plaadi üle. Paat aga liugles loodesse kandes äsja formeerunud saari endaga. Esimesena tekkinud maakoore mõras formeerusid Hawaii loodesektoris Kure ja Midway saared. Tänapäeval on siin rohkem kui 130 saart – laidu, mis kõik moodustavad Hawaii arhipelaagi. Geoloogid püstitasid hüpoteesi et “kuum pott”, nüüdseks peamiselt Big Islandi alal, võib jääda suhteliselt statsionaarseks ja et loodeosa saartekett vajub aastas 3-5 cm, mis otsene tagajärg mägede suure massi vajutusele sula magma peal.

Kuna Kona rannik on vajumas 1 cm võrra dekaadis, samas Big Islandi ikka veel aktiivse vulkaanilise tegevusega Mauna Loa ja Kilauea vulkaanid lisavad regulaarselt laavat, mis annab maismaad juurde. Hawaii on ainus USA osariikidest, mis kasvab territooriumilt juurde ja seda loodusikul teel. Big Islandilt 20 miili kaugusel on ootamas 3000 jalga allpool ookeanipinna Loihi – Seamount ehk Meremägi, et kerkida üle ookeanipinna ja teenida välja saare kaunis nimetus. Sagedased pursked on toonud seda järjest lpinnale lähemale ja ühel päeval võibki sündida uus maa.
Big Island ehk Hawaii saar on teistest vanematest kasuvendadest kõige unikaalsem.

Miks? Saar moodustab 63 % osariigi territooriumist. Oma 266 miilise rannajoonega ulatub saar pea 95 miili põhjast lõunasse ja 80 miili läänest itta. Kamukahi neem on saarel kõige idapoolsem punkt ja Ka Lae kõige lõunapoolseim.

Vulkaanitipp Mauna Kea kõrgub saare keskosas ja on eksisteerinud juba 3500 aastat. Ta igavesti valge lumemüts teenib Mauna Keale õigustatult maailma kõrgeima nimetuse. Madalaim saare tippudest Kilauea, tõuseb ainult 4078 jalga. Ta nimi tähendab rahutust ja tegelikkuses ta ongi maailma kõige rahutum vulkaan. Viimase 100 aasta jooksul on ta pursanud keskmiselt üks kord iga 11 kuu kohta. Hawaiilased usuvad et Pele -tulejumalanna asustab igat Hawaii vulkaaniketi vulkaani, kuid ta kodu asuvat Halemaumani kraatris Kilaueal. Kilauea on ka kõige paremini teaduslikult uuritud vulkaan, sellel töötab alaline observatoorium, mis ehitatud kraatri servale. On arvestatud,et järgmine purse võib esineda Puna piirkonnas. 1959 aastal ärkas ellu Kilauea Iki kraater, seda pärast 91 aastat suikumist. Kuigi voolud sellest polnud eriti suured tekkisid ometi fumaroolid kraatri servadelt. Kilauea on olnud väga rahutu eriti viimase paari aasta jooksul. On toimunud purskeid igas kuus korra ja arvatakse neid jatkuvat veel pikaks ajaks. Suurimat aktiivsust on üles näidanud Pu’u O’o kraater. Igaüks,kel võimalik seda meeldejäävat loodusnähtust näha võib olla õnnelik.

Saare ehitajaks peavad hawaiilased oma jumaldatud tulejumalannat Pelet. Jumalanna nimi tõlkub otseselt kui ”vulkaan”; “tulepüünis” või “laavapurse”. Kui jumalanna vihaseks sai nuttis ta tulepisaraid,mis langesid maale ja jahtudes moodustasid maa. Vulkanoloogid ütlevad, et saared on hiiglaslik küngas jahutatud basaltlaavat mis ümbritsetud biljonite polüüpskelettidega, mis on moodustanud korallriffid. Hawaii saared on nn. Kilpvulkaanide koonused, mis purskuvad nõrgalt ning vulkaaniline materjal kuhjub seetõttu väljavenitatud kilpkonna sarnaseks kilbiks. Big Island on suurepärane näide ühest kilpvulkaanist. Niipea kui laava ulatud üle merepinna, hakkab ta tohutu kaal vajutama maale pitserit. Lõplik kaater moodustub siis kui laavatuub, mille kaudu magma ulatud maapinnani sulgub. Rohkem purskeid saab toimuda vaid perioodiliselt ja need katavad juba olemasoleva saare kui härmatis titaanlikul koogil. Tuul ja vesi võtavad järgnevalt võimust. Niinimetatud välisjõud skulptureerivad toorest laavat nii kaljulõhedes kui orgudes. Kord ümar ja sile Kohala mägi või ükskõik milline teine muutuvad aastatega sakilisteks.

Kapten Hillar Kuke logiraamat on palju enam kui see, mida ta oma rännakul näeb. Vähemalt sama oluline on see, mida ta tunneb ja mõtleb, milliseid keerdkäike teevad inimsuhted ja kuhu viivad mälestused. On ülevat ja piinlikku, rutiinset argipäeva, suurt õnne ja õnnetustki. Aga nagu autor ise Saint-Exu- péryd tsiteerides ütleb – ma ei otsi ohtu, ma tean, mida ma otsin, ma otsin elu. Mänguliselt kujundatud mereraamat toob vaba mere tuuled iga lugejani. Raamat näeb nii kena välja, et kõlbab jõuluks kinkida ka igale merehuvilisele.

Janno Matt

„Veel enne pimenemist nad tulevadki, terved hordid vatikuubedes ja-pükstes ning viltides venelasi. Peas kõrvikmütsid, millel ees punane sovjetitäht. Nad tormavad meist mööda, et kiriku siseruumides naisi rünnata. Kõik, olgu noor või vana, vägistatakse. Üks vanem mees, kes püüab oma naist kaitsta, lüüakse põrandale ja lastakse maha”

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Kuni 1923. aastani on sissekanded päevikusse üsna napid, selgitust selleks paraku raamatust ei leia. Selgub aga see, et need sissekanded tegi autor hiljem tagantjärele.

1929. aastal viis armastus Augusti Ameerikast Nõukogude laevale, millega sõideti Vladivostokki, kus ootamas „armas Lindakene, mu südame rõõm“. Juba sõit Venemaale oli paras kino – proletaarlased jõid end purju, kaklesid laevatekil ja keeldusid mustemaid töid tegemast. August resümeerib: „Peab ütlema, et proletariaadi kultuur on veel ikka madal, sest paar sarnast elementi määrivad Nõukogude Liidu nime, oleks soovitav sarnastele tüüpidele proletaarlase kool.“ Kas pole lootusrikkalt naiivne?

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Reisil olles teadvustavad üldjuhul kõik inimesed, et turistina ollakse taskuvarastele kergem saak. Ikka kipub tähelepanu hajuma ning pea on kuklas, tutvudes ümberkaudsete vaatamisväärsustega. Varaste ohvriks langemise vastu kindlustavad inimesed end eri moodi, olles valmis märkamatuks rünnakuks. Kui aga rünnak tuleb hoopis ootamatult väga meeldival kujul, olles maskeerunud abistaja naeratava näo taha, ei oska enamus inimesi selle vastu ennast kaitsta. Näeme seda küllaltki tihti, et sellest rääkida.

Sularahaautomaadid ei tööta kõikides riikides mitte nii, nagu Eestis. Selleks et oma raha kaitsta, on soovitav kasutada rahaautomaate, mis ei asu vaiksetel kõrvaltänavatel.

Kui masin hakkab käituma isemoodi, kui sellega ollakse harjunud, siis ärge laske oma tähelepanu hajutada särava naeratusega kohalikel, kes ennast appi pakuvad. Kogu selle abipakkumise eesmärk võib olla näha ära teie PIN-kood, juhtida tähelepanu hetkeks automaadist kõrvale, et kaasosalised saaksid koos kaardiga teise lähima sularahaautomaadi juurde joosta. Kui kaart jääb sularahaautomaati ning ei tagasta seda mitte ühegi nupuvajutuse peale – võtke koheselt ühendust oma pangaga ning paluge kaart koheselt sulgeda. Kaart tuleb sulgeda igal juhul, kui see ei ole enam kaardiomaniku käes.

Oleme kuulnud ka juhustest, kus ligi astuvad politseinikuks kehastanud petturid ning erinevaid legende kasutades küsivad näha pangakaarte ning PIN-koode. Täpselt samuti tähelepanu hajutades varastatakse need kaardid ära ning tühjendatakse sularahaautomaatides.

Reisile minnes on soovitav mitte lootma jääda ainult ühele pangakaardile. Krediitkaardiomanikele pakume hädaabiteenust, kui kaardiga on midagi juhtunud.

Sularahaautomaatides peituda võivad ohud

Kui sularahaautomaadis või mõnes muus iseteenindavas terminalis, näiteks automaattanklas, tekib kahtlus, et see on varustatud mõne lisaseadeldisega, siis tuleks oma kahtlustest kohe teada anda kas politseile või automaati omavale ettevõttele. Lisaseadme olemasolule võivad viidata rippuvad juhtmed, vildakalt või logisevalt paiknevad osad, suured liimi- või lõhkumisjäljed automaadil. Samuti, kui kaardi sisestamine või kättesaamine automaadist on raskendatud ning selleks tuleb rakendada jõudu või mingeid erilisi võtteid, võib põhjuseks olla, et sisestusavale on ette paigaldatud mõni täiendav osa, mida originaalis seal ei tohiks olla.

Limiidid ja PIN-kood

Esimene soovitus kaardikasutajatele tuleb limiitide vallast. Kaardi limiidid tuleb seada mõistlikud ning reaalsetele vajadustele vastavad. Ei ole mõtet seada limiiti igaks juhuks maksimumini, kui sellest reaalselt igakuiselt vajatakse ainult väikest osa. Oma kaardi PIN-kood tuleks pähe õppida ning seda kandev paber hävitada. Uus kombinatsioon ei tohiks olla liiga lihtne, näiteks 0000, oma sünniaeg või maja ja korteri number. Tehinguid sooritades on mõistlik PIN-koodi sisestamist kõrvaliste pilkude eest peita, varjates tegevust käe, rahakoti või muu esemega.

Mõned üldised soovitused veel

Jälgige, mida teenindaja teie kaardiga teeb ning ärge laske tal kaardiga teie vaateväljast väljuda. Kui terminal asub kuskil eemal, minge teenindajaga tehingu sooritamiseks kaasa. Enne kviitungile allkirja andmist või tehingu kinnitamist PIN-koodiga veenduge, et summa, mille te aktsepteerite, on õige. Hilisemaid pretensioone on võimatu lahendada.

Turvalist pangakaardi kasutamist!

Tekst: Elke Haasma, Swedbanki pangakaartide osakonna juhataja

Reisides Euroopa Liidu liikmesmaades, on Eesti Haigekassas kindlustatutele arstiabi tasuta, küll aga tuleb tihti tasuda omast taskust mitmeid lisakulutusi. Näiteks visiiditasud, voodipäevatasud, ravimid ja protsetuurid moodustavad tihti kokku suure raviarve. Selleks et pääseda taolistest ootamatutest väljaminekutest, ongi olemas reisikindlustus. Reisikindlustus katab kindlustussumma ulatuses kõik vajalikud kulutused, mida Haigekassa ei kata, ning lisaks veel vajaduse korral transpordi tagasi Eestisse.

Ohtlikud spordialad

Reisikindlustuse sõlmimisel tuleks kind- lasti kindlustusnõustajaga läbi arutada spordialad, mida reisi jooksul harrastada soovitakse. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus sportimisel saadud vigastused pole kindlustuskaitse all. Kõige enam puudutab see klausel välismaiste mägede suusanõlvadel suusatajaid ja lumelaudureid. Kahjuks ei ole ka kogenud talisportlaste õnnetud kukkumised suusabaasides haruldane nähtus. Selle aasta alguses naasis Alpidest 15-liikmeline Eesti sõpruskond, kellest 13 naasid kas luumurru, nihestuse või rebestusega. Hüvitatud summa eest oleks mitu head uut autot osta saanud.

Kõige kallim osa suusabaasides saadud vigastuste ravis ei ole tihti mitte otsene haiglaravi ise, vaid hoopis haige transport haiglasse. Kuna suusakeskused asuvad mägedes, suurtematest linnadest eemal, siis ei hakata raskemate kukkumiste korral suusatajat väntsutama, tuues teda autoga mööda kurvilisi mägiteid mäest alla. Selle asemel tellitakse suusamäele kohaliku haigla helikopter, mis siis kohe vigastatu haiglasse viib. Reisikindlustuse puudumisel katab helikopterisõidu kulud aga õnnetu suusataja.

If Kindlustuse reisikindlustuse tootejuht Terje Rabe sõnul on ette tulnud ka juhtumeid, kus suusatajaid transporditakse lähimasse kliinikusse, mis hilisemal kontrollimisel osutub erakliinikuks. Sellisel juhul tavaliselt Haigekassa ravikulusid ei hüvita ja kannatanul tuleb lisaks ravikulud täies mahus kinni maksta. Lisaks tuleb muretseda uued lennupiletid, mõnikord võtta kaasa ka ravipersonal, kes aitavad lõpuks tervelt koju jõuda.

Talisportlastel on soovituslik mäele kaasa võtta reisikindlustuse sertifikaat, mis on visiitkaardisuurune, mahub hõlpsalt taskusse ja kus on kirjas kindlustuspoliisi number ning kindlustatu nimi. Näiteks üks juhtum Ameerika Ühendriikidest, kus vigastatud lumelaudurit ei vormistatud enne haiglasse sisse, kui oli saadud tõend kindlustuse olemasolu kohta.

Ohtlikud harrastused

Lisaks erinevatele spordialadele tuleks tähelepanu pöörata ka ohtlikematele harrastustele, nagu näiteks sukeldumine. Sukeldujate suurimaks hirmuks on kessoontõbi, mis on tingitud kas liiga kiirest pinnale tulekust või liiga pikast vee all veedetud ajast. Kessoontõbe on võimalik ravida barokambris, mida leiab enamasti suurematest sukeldumiskeskustest, kuid selle kasutamine on tihtilugu kulukas toiming. Tähelepanu peab pöörama ka faktile, et Haigekassa katab vaid Euroopa Liidus saadub arstiabi, väljaspool Euroopa Liitu saadud ravi eest peab reisija eranditult ise maksma. Kuna enamik sukeldujaid käivad sukeldumas aga väljaspool Euroopa Liidu liikmesmaid, nagu Egiptus, India ja Tai, siis võivad sealsed õnnetused sukeldujatele üpriski kalliks maksma minna. Siinjuures sukeldumisel peaks kindlasti instruktor kaasas olema, vastasel juhul ei pruugi kindlustuskaitse sukeldumisele laieneda.

Samamoodi on levinud soojemate maade randades surfamine, veesuusatamine ja veelauaga sõitmine. Isegi siis, kui nendega tegeletakse ühekordselt ja hobikorras, tasuks need tegevused kindlustuspoliisile ära märkida. Sellisel juhul võib nende tegevuste käigus rahulik olla, teades, et õnnetuse korral on abi garanteeritud.

Kuidas käituda kahjujuhtumi korral?

Võta võimalikult kiiresti ühendust kahjukäsitlusega. Näiteks If Kindlustuse koostööpartneril SOS Internationalil on üle maailma oma agendid, kes aitavad teil arstiabi organiseerida ja selle eest tasuda. Hoia alles kõik tõendid, kviitungid ja tšekid – neid läheb hiljem kahju käsitlemisel vaja. Ära karda teha kaugekõnesid, seda ka teisel pool maakera olles. Kindlustusand- ja kompenseerib hiljem telefonikõnede maksumuse.

Tekst: Martin Hanson, If Kindlustus

TEL AVIV JA JERUUSALEMM

Tel Aviv on rahvaste paabel, kuhu on kokku jooksnud nii Euroopa turistid kui ka Birthright’i programmi alusel kohale aetud Kanada ja USA noored. Birthright’i programmi raames pakutakse Ühendriikide ja Kanada noortele võimalust külastada Iisraeli. Nädala jooksul tutvustatakse osalejatele Iisraeli erinevaid paiku ning tavasid, soovi korral saavad inimesed jääda veel lisakuudeks Iisraeli. Reisikulud katab Birthright’i organisatsioon. Osalemise tingimuseks on mingisugusegi juudi päritolu olemasolu.

Mainitud kõik-hinnas-nädala teeb veelgi huvitavamaks asjaolu, et üheskoos ca 20 oma juuri avastava noorega reisib hulk Iisraeli armee sõdureid, seda nii turvalisuse kui ka esiisade maale saabunud külalistega sotsialiseerumise eesmärgil. Programmi on aeg-ajalt süüdistatud ühesuunalise proIisraeli lobby pärast. Inimestega rääkideski jäi silma peamiselt kahte sorti osalejaid: tõsiusulised juudid ja puhkusele ning pidutsema tulnud kontingent. Viimaste seas oli ka üks Kanada tüdruk, kellele mainisin, et mu sõber töötas suvel West Bank’’il (ingl. Läänekaldal). Selle peale küsis ta: “Oh! In a bank! Which bank is that?”

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Samal ajal, kui ühes neist kuutidest kergete tõmbluste saatel mees peahaavast veritses, kirjutas arst meetri kaugusel ema süles röökivale väikelapsele välja leetrite jaoks miskit ointmenti ning rõugearmilise molu- ga koristaja lükkas suure räpase lapihunnikuga toast välja vere-, kuse-, süstalde- ja marlisuppi. Kui peahaavaga mehe korinad valjenesid, tabas minu uudishimuliku piilumise peale mind arsti pilk, kes ei öelnud enamat, kui et „shot to the head“. Aplaus.

Hiiglaslik haiglakompleks Jaipuri äärelinnas Indias meenutas mulle pigem mõne Balkanimaa ülemvalitseja absurdini küündivat lossi. Meeletu hulk kõrgeid maju, ühendatud tunnelite ning sildadega, inimesi hordides trügimas ning enesele abi otsimas. Samast uksest sisenesid nii rasedad, hambutud ja luumurrud kui tõugati kanderaamidel surnuid, kuuli- ja noahaavu ning rekkadega süldiks sõidetud patsiente. Rahvaste paabel.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Tänases rubriigis räägime aga marutõvest, loomade puhul marutaudist. Tegemist on ühe ja sama viirusega, mida teatakse erinevates maades nimedega, nagu Lyssa, Rabies, Hydrophobia, Encephalomyelitis. Marutõbe esineb ka Eestis. Tegemist on tõsise haigusega, mis sageli lõpeb surmaga, kuna diagnoosimine on raskendatud. Haige looma süljega satub viirus läbi naha lihasesse ja sealt edasi liigub närvilõpmetesse, haarates mingi aja järel kogu närvisüsteemi, sageli ka neerud, süljenäärmed, kõhunäärme. Kõige enam levib viirus Aasias ja Aafrikas.

Maailmas diagnoositakse inimestel aastas umbes 50 000−100 000 marutaudi haigusjuhtu. Haigusviiruse võib saada nii looma hammustusega kui ka kriimustusega või kokkupuutes haige looma süljega. Haigus võib levida loomalt inimesele kasvõi siis, kui ta lihtsalt lakub või võtab limpsides toidupala inimese käelt, kus on ainult väike kriimustus.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Objektiivi valik oleneb suuresti teist endast, peamiselt sellest, mida te pildistada armastate. Kui olete algaja fotograaf, siis tõenäoliselt kasutate peegelkaameraga pildistades niinimetatud tehasekomplekti objektiivi, millel on lühikene suumivahemik ning üsna keskpärane valgusjõud. Mida rohkem sellise objektiiviga pildistate, seda enam saab selgeks, millistes olukordades hätta jääte. Teisisõnu, kord ei mahu kõik soovitu kaadrisse, teinekord jääte objektist liiga kaugele ja kolmandal korral ei võimalda objektiiv nii lähedalt pildistamist, kui vaja oleks. Sellest lähtuvalt tekib ka hea arusaam, millisest objektiivist kõige enam puudus on.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

EEMALSEISVALT JA ENDASSETÕMBUNULT

Šoti folkmuusika scene meenutab mulle väga eesti oma. Ka seal on juhtiv ots ühe institutsiooni –Traditional Music and Song Association of Scotland (TMSA)– käes, kes nagu Eesti Pärimusmuusika Keskuski Viljandis defineerib, mis on õige ja mis on vale ning mida on soovitav teha või mida mitte. Peale selle eksisteerib väljaspool seda TMSAd hulk muusikuid, kes kaeblevad pidevalt keskse institutsiooni domineerimise üle ning üritavad oma loominguga muusikalise ortodoksia vastu võidelda. Kui juurde lisada see, et ka šoti pärimusmuusikas „on lubatud“ esitada vaid traditsioonilisi arhiivilugusid ning taunitud on omalooming, siis paralleel eesti pärimusmuusikaga on hämmastav. Nagu Eestiski, peab šoti pärimusmuusik olema olnud aastaid pildil enne, kui tema omaloomingu peale publik ja kolleegid nina kirtsutama ei hakka. Ta peab olema „usutav“ ja „ennast tõestanud“.

Kui võrrelda šoti pärimusmuusikat iiri omaga, siis sarnasus on suur, erinevus on aga pigem tonaalsuses. Mõlema rahva muusikas on enam-vähem samad instrumendid, samad käigud ja meloodiad ning tihti isegi samad lood, ent šoti muusika mõjub karge ja minoorsena iirlaste lõbusa ning mažoorse rahvamuusika kõrval. Isegi kiired šoti lood mõjuvad kuidagi eemalseisva ja endassetõmbununa.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-