Peamine fookus oli endiselt jooksul, mida mahuliselt kogunes 2336km. Sinna kõrvale jõudsin natuke ka rattaga sõita, täpsemalt 1700km, millest suurem osa küll paraku kevadel/sügisel sisetingimustes.

Jooksu osas oli aasta siiski tubli võrreldes varasemate aastate mahtudega.

Jooks

Võistemine oli tugevalt lühikeste, 5km distantside poole kaldu- jooksin ca 12 korda ~5km võistlusdistantse. Rekordit ei saavutanud, ent viis korda õnnestus joosta kindlalt 20 minuti sisse.

Lühikeste jooksude pingutused said esmakordselt ka ära märgitud Lääne-Harju Liikumissarja M40 klassi esikohaga.

10km jooksin kahel korral, tulemuseks jäi 42:45 Peetri jooksul.

21,1km startisin vaid korra, Tallinna maratonil – taaskord kannatasin 1:30 tempogruppi vaid 10km, seejärel kulgesin lõpuni. Ajaks 1:37:01.

42,2km ajast õnnestus aga taaskord mitmeid minuteid maha lihvida – Tartu Linnamaratonil sain ajaks 3:27:08.

Ratas

Tegin kaasa Filter Temposarja – arusaadavalt häid resultaate edastada ei ole, aga hea on natukenegi “jalga soojas” hoida tulevikuks.
Samuti õnnestus osaleda Kõrvemaa rattamaratonil.

Plaanid

2025. aastal sooviksin treenida c 500h.
Maratoni eesmärk – 3:15
Poolmaratoni eesmärk – 1:30
10km eesmärk – 00:40
5km eesmärk – 19:00

Trennis näeme!

Arvudest – spordiga õnnestus tegeleda 303 tundi. Rattakilomeetreid kogunes ca 2200, joosta jõudsin 1409km. Kogumahu tundides on päris suur osa (ca 25h) kannakõõluse vigatuse ajal tehtud jalutuskäikudel.

Jooks

Kuna varakevadel tuli jooksutreeningutesse vigastuspaus, siis suuri lootusi ei julgenud jooksutulemustele panna.

Ometigi õnnestus maikuus juba täitsa vabalt jooksma hakata ning Vääna-Jõesuu jooksugrupiga sai palavatel suveõhtutel mõnusaid arendavaid lõike joostud vist rohkem kui kunagi varem. Samuti olen nüüd erinevaid jooksuharjutusi üsna regulaarselt teinud juba kauem kui aasta.

Saue õhtujooks – tahtsin 5km alla 4:00 tempo proovida teha. Proovisingi, aga vist esimene, osaliselt ülesmäge kilomeeter sai veidi liiast, 3:50 kanti joostud. See pani korraliku paugu, teine kilomeeter 4:03 ja kolmas hambad ristis 4:12. Neljanda pidin järgi andma, 4:30 ja viimane taas veidi kiirem, 4:08. Kokku keskmine tempo 4:09min/km. Rekord 20:25!

Tallinna Maratoni poolmaraton – plaan oli proovida 4:30 tempoga joosta ja polegi midagi öelda, tuli 4:29. Viimased kilomeetrid oli paras “peenikese punase joone” peal balansseerimine, et ilusti lõpuni välja veaks. Rekord 1:33:31!

Tartu Linnamaraton – nuputasin ühtepidi ja teistpidi, lõpuks võtsin plaani 3:45 lõppaja. Ca 17km tulingi 3:45 pundiga, siis vajusin veidi ette. 33ndal kilomeetril hakkas minema raskeks ja 38ndal tuli mitu murdumist ette. Lõpus Toomemäele jõudis tuli jälle elu sisse ning suutsin viimased sajad meetrid 4:00 kandis joosta. Rekord 03:43:01!

Ühe “katsevõistluse” korraldasime endale Vääna-Jõesuu jooksugrupiga ka ise. Oktoobri keskel kogunesime Tabasalu staadionile ning jooksime seal Cooperi testi. Julgesin loota tulemust üle 3000m ning see ka õnnestus. 12 minutiga suutsin joosta 3080m, keskmiseks tempoks teeb see 3:55min/km.

Ratas

Tartu Rattamaraton(89km) – Väike mure oli ikka sees, et pikki rattatrenne eriti all polnud. Tagantjärgi võiks öelda, et sõitsin ühtlaselt ja suht kindla peale ikkagi. Kokkuvõttes parim tulemus koha mõttes, mis on õnnestunud seitsme osaluskorraga saavutada. Eks osalejaid oli ka muidugi veidi vähem kui tippaegadel. Koht 466/1692.

Kõrvemaa Rattamaraton(45km) – viimastel aastatel minu jaoks traditsiooniks saanud viimane rattavõistlus enne hooaja lõppu. Sõiduga võib seekord rahule jääda täitsa. Esimeses pooles sattusin parajasse punti, koos millega liikusin kuni 10km oli jäänud lõpuni. Väikese tõusukese, laskuva singli ja vist ka pundi motivatsioonivähesuse tõttu sattusin pundist 100m ette ja otsustasin proovida üksi. Panin kõik välja, mis oli panna, paraku mõned kilomeetrid enne finišit jõudis punt siiski mulle järele. Vahepealse tugeva pingutuse tõttu olid jalad lõputõusuks üsna sodid ja pundi riismetest mingi osa lõpetas enne mind. Kokkuvõttes oli tore “atrõõvike” ja andis sõidule rohkem juurde kui need paar võibolla kaotatud kohta lõpukilomeetril ära võtsid. Koht 76/353.

Triatlon

Eelmisel hooajal ei õnnestunud ühegi triatloni starti jõuda, sel aastal sai tavapärased “sprindikad” ära tehtud. Ujuda endiselt väga hästi ei oska, ei jõua ja harjutada ka ei taha. Natuke peaks siiski proovima ujuda, muidu kipuvad uppumismõtted stardis vägisi pähe.

Nõmme Õhtutriatlon – uuendusena oli ujumine eraldistardina. Veest väljudes läks võistlus edasi ja lõppkohad selgusid alles peale viimase võistleja finišeerumist. Seega võistluse ajal päris täpselt ei saagi aru, mis positsioonil oled. Rattas keskmine 31.5km/h(4. aeg), jooksus 4:13min/km(5. aeg). Poodium jäi 42sek kaugusele. Koht 5/30.

Haapsalu Triatlon – päris pikalt mõtlesin, kas tahan ikka vette minna. Hädapärast sulistasin ära selle 350m, veest väljusin tagantpoolt kolmandana. Rattaga tuli 23km eraldistart keskmise kiirusega 36.68km/h(14. koht), jooks 4km tempoga 4:24(23. koht). PS! Haapsalu triatlonil on alati hea soe ilm. Koht 31/69.

Plaanid

2023. aasta alguskuudel olen enda kohta päris tublisti pukki sõitnud, siianu umbes 45h / 1100+km. Õueminekut ootab uus grupisõiduratas Megamo Pulse Elite, mis minu puhul usutavasti samuti soodustab pikemaid rattatrenne. Arvan endiselt, et minu õige ala on ratas ja sinna tuleks enim panustada.

Jooksu osas tahaks parandada kindlasti 10km ja maratoni rekordeid. Samuti oleks soov 5km lõpuks alla 20:00 saada ning poolmaraton 1:30ga ei teeks ka paha. Kui “tehnika” kestab siis peaks need kõik tehtavad olema.

Veebruaris hakkas vaikselt tunda andma parema jala kannakõõlus. Otseselt ei olnud valu, aga peale pikemaid/intensiivsemaid jooksutrenne kippus kergelt paistetama ja hommikuti “plõksuma”. Lisaks oli kõõluse siseküljel katsudes tunda kahte kõva mügarikku. Andsin paar päeva rahu ja jätkasin treeninguid. Selline tsükkel kordus mitmeid nädalaid ja märtsi kuu esimesed kaks nädalat pidin juba jooksust “vabaks võtma”. Peale seda joosta proovides selgus, et midagi paremaks ei olnud läinud. Seega jäi terve märts jooksmata ja etteruttavalt võin öelda, et see on siiani nii.

Perearst saatis mind ultrahelisse, kus tuvastati tõenäoline osaline kõõluse rebend. Mulle tundub veider, et kõõluse rebend on tulnud ilma suurema valuta. Ma ei ole hetkel kindel, millised tulevikuväljavaated jooksu osas sellise diagnoosiga on. Loodan lähiajal hea ortopeedi juures ära käia, kes kindlasti oskab sellele küsimusele vastata.

Kuna joosta ei saa, siis olen üritanud sellevõrra rohkem rattatrenne teha(siiani pukis). Trennid kipuvad küll olema üsna lühikesed, üldjuhul 45min-1h. Aga siiski olen teinud arendavaid lõike ja selle käigus on FTP läinud 3,2W/kg peale. Loodan osaleda ka vähemalt mõnel Filter Temposõidu etapil.

Tuleb tunnistada, et ka kõvemad rattatrennid ajavad aeg-ajalt kannakõõluse rohkem paiste, aga neist loobuda ma ei kavatse.

Olles nüüd teist kuud ainult rattatrenne teinud, võin öelda, et jooks on kindlasti palju loomulikum ja vähem vaevusi tekitav spordiala kui ratas. Aga kindlasti ka sama palju glamuursem. Lisaks tavainimese puhul alati probleemne ajafaktor – 1h jooksu on juba päris tubli treening, rattaspordis aga on see praktiliselt alles soojenduse aeg.

Ees ootab kindasti ka lõputu võitlus toitumisega – väiksem kalorikulu jooksu puudumise tõttu eeldab ka vähemate kalorite konsumeerimist päeva jooksul. Ideaalis sooviks ca 67kg kaaluda, mis oleks rattasõidus suur pluss.

Jooks
Jooksnud olen sel aastal rohkem kui kunagi varem – 2000km. Aprillikuus korraldasin endale “ultra” – tiirutasin kodu ümbruskonnas ca 7,5h ja läbisin selle ajaga 65km. Maratoniaeg selle sees tuli 4:20 ja see oli kindlasti kõige kergem maraton, mida olen kogenud(kuigi olen ka 4:30+ ajaga maratoni läbinud). Umbes 50km kandis läks suurem jooksuisu üle, sai kõnnitud ja Muraste poe juures murul Colat joodud ning lõpus jälle rohkem joostud. Huvitav kogemus, teeks veelgi ja rohkem.

Suvel jooksin 10km Virtsu Merepäeva jooksul ja Peetri jooksul. Neist viimasel tuli ajaks 44:00 – sellise ajani pole juba mitmeid aastaid küündinud.

Sügisesel Saue Õhtujooksul suutsin 5km läbida 4:10 tempoga.

Tallinna maratonil poolmaratoni läbides ja järgmisel päeval ka maratoni proovides tundus, et 5:15 min/km tempoga maraton võiks olla jõukohane. Paraku rikkus maratonisoorituse põlvevalu, mis sundis 29ndal kilomeetril katkestama. Olin vahepeal veel mõned päevad haige, aga põlv trennides tunda ei andnud ja nii olin kolm nädalat hiljem uuesti stardis Tartu Linnamaratonil. Vorm oli ilmselt parem kui kunagi varem – kui mitte füüsiliselt, siis vaimselt kindlasti. Julgesin objektiivselt mõelda maratoniajast alla 3:45.

Paraku taaskord tundsin ca 24nda kilomeetri kandis põlvevalu tekkimas. 30km suutsin läbida keskmise tempoga 5:12 min/km, peale seda ei lubanud põlv enam tempot hoida ja sealt edasi finiši poole liikusin kõnd-jooks intervallidena nii kuidas kannatas – uuesti katkestada ei soovinud mingil juhul. Ajaks tuli 3:56:56.

Ratas
Eesmärgipärast rattatrenni sel hooajal taaskord ei ole teinud. Kahel Aerobike temposõidu etapil(Maardu ja Kumna) siiski sattusin osalema. Kuna rattatrenni ei olnud teinud, siis polnud ka mingeid tulemusi(34,4 ja 36 km/h). Ülejäänud etappidel mitteosalemise tingis halb tulu/kulu suhe – ei ole mõtet korraldada lastehoidu ja sõita autoga a la 70km, et kuskil teisel pool linna jõuetu 15km pikkune veeremine teha.

Triatlon
Ühelgi triatlonil kahjuks osaleda ei õnnestunud.

Plaanid
Olen viimastel aastatel rumalas seisus – objektiivselt vaadates näen, et jooksualadel mul mingit perspektiivi ei ole ja tegelikult tuleks ikkagi rattasporti panustada, mis viimastel aastatel pea täiesti kõrvale on jäänud. Selgituseks – rattaspordis oleks(vähemasti on olnud) mul reaalne võimalus nn külakaid võita, aga jooksualadel on sellist asja küll pea võimatu ettegi kujutada. Samas oleks kurb ka jooksul täiesti minna lasta ja mõlemat asja korraga tehes ei saa kummastki asja – eriti kui arvestada asjaolu, et ma ei saa ajaliselt treenida nii palju kui tahaks või suudaks.

Seega jään hetkel uue hooaja osas vastuse võlgu, siiani olen ikka vaid jooksutrenni teinud.

Jooks

Sügisel jooksin 10-päevase vahega kaks maratoni.

Tallinna maratoni virtuaaljooks – jooksin selle kodukülas, 2km pikkusel ringil. Minu jaoks ei olnudki see igav ja samuti ei tekkinud katkestamise mõtet siis, kui ca 10km enne lõppu raskeks läks nagu ikka. Abiks olid pereliikmed ja sõbrad, kes joostes, rattaga või niisama raja ääres meelt lahutasid. Ajaks tuli 4:09:49, ise olin valmis ca 4,5h rajal olema.

Tartu Linnamaraton – üks minu lemmikvõistlustest. Kuna 10 päeva tagune “treeningmaraton” oli all, siis julgesin ikka 4:00 pundi valida. Püsisingi seal kuni ca 25nda kilomeetrini, siis hakkasin eest libisema ja lõpetasin ajaga 3:56:42. Sellega parandasin oma senist, 2015. aastal joostud rekordit ca 2,5 minutiga. Parandus pole küll suur ja mõni minut alla nelja tunni aeg pole just asi, millega hoobelda, aga heameelt tegi ikka – rekord tähendab ju, et oled antud hetkel sellel alal oma senise elu parimas seisundis.

Ratas

Rattahooaeg algas kesiselt, temposõit oli taaskord regatud aga kohale ei kippunud minema kuna kilomeetreid all polnud. Hooaja teises pooles siiski mõned võistlused said läbitud – Kiideva-Puise, Linnamäe, Tartu rattamaraton, Kõrvemaa rattamaraton(ainus max võimekusega sõit sel aastal).

Triatlon

Ühelgi triatlonil sel aastal kahjuks osaleda ei õnnestunud.

Plaanid 2021

Jooksu osas olen saanud aasta esimeses kvartalis päris head mahtu teha, hetkel on joostud 523km ja nädal on veel minna kvartali lõpuni. Muret teevad regulaarselt valusaks jäävad tagumised säärelihased, lisaks on hetkel käsil mõnepäevane jooksupaus valu tegeva hüppeliigese läheduses jala siseküljel asuva lihase tõttu.

Kuna Stamina Vana-aasta maraton, mis oli lükatud aprilli, on piirangute tõttu muudetud nüüd virtuaalseks, on seis segane. Plaan oli kevadel joosta maratoni rekord, üksi ilma konkurentideta nõuab see parajat kogust meelekindlust. Tõsi – nagu eespool kirjutasin, olen ühe maratoni juba üksi jooksnud.

Ideaalis sooviksin sel hooajal joosta rekordid järgmistel distantsidel: 5km, 10km, poolmaraton ja maraton.

Jooksu eesmärgid hooajaks:

• 5km – alla 20min
• 10km – alla 41min
• Poolmaraton – alla 1:30
• Maraton – alla 3:30

Rattaga, mis peaks olema mu põhiala, on seis kehvem. Pukisõit pole väga edenenud, rattasõitu on esimese kvartaliga kogunenud vaid 17h. Siiski loodan kiirelt põhja alla saada, et hooaja teises pooles soovitud tasemel olla.

Rattasõidu eesmärgid hooajaks:

• Osaleda kõigil Filter Temposõidu etappidel
• Tartu rattamaratonil top 500 koht(korrigeerin seda eesmärki, kui hooaeg sujub kenasti)
• “Külakatel” ja muudel MTB sõitudel(Kiideva-Puise, Linnamäe, Jüri Ratase rattasõit, Marimetsa Kapp etapid) jõuda vastavalt kas poodiumile või saada oma parimad kohad

Triatloni eesmärgid hooajaks:

• Jõuda Stamina sprint-triatlonitel poodiumile
• Haapsalu triatlonil teha oma parim tulemus(senine parim koht 17 2015. aastal)

Jooks

Jooksutreeninguid oli väga vähe ja kaootiliselt – 1-2 nädalat trenni ja paar nädalat kuni paar kuud vahet.

Kevadel õnnestus siiski ka mitmeid nädalaid järjest jooksulindil treenida. Treeningud olid üldjuhul ca 30 minutit pikad ja nende ülesehitus oli järgmine:

5min soojendus => 6 x (2min tempo + 2min taastumine) => 3 minutit jahutus

Alustasin lõigutempoga 5:20 min/km ja tõstsin seda igal treeningul 10-20 sekundi võrra. Niimoodi jõudsin lõigutemponi 4:15min/km.

Nende treeningute pealt õnnestus ka kaks võistlust teha:

• XXVI Tabasalu jooks – 4,8km ajaga 20:28 (4:16 min/km)
• Pae Pargi rahvajooks – 4,5km ajaga 19:27 (4:19 min/km)

Ratas

Rattavõistlustel 2019. hooajal ei osalenud.

Kui varasemalt on olnud peamiseks takistuseks ajapuudus, siis nüüd tundub, et lisaks sellele on tekkinud ka energiapuudus. Saabunud on hiline õhtutund, lapsed magavad ja teoreetiliselt oleks võimalik mingitsorti treeningut teha – silm aga tahab juba kinni vajuda ja peas tiirlevad muremõtted, et juba 8h pärast on vaja jälle ärgata. Nelja aasta pikkune uneaja vähesuse probleem lisab siia veel omakorda karmi pitseri.

RATAS

Filter temposõidu karikasari – kui viimasel paaril aastal olen peaasjalikult starti minema jätnud, peljates olematut vormi, siis sel aastal osalesin tublilt kõikidel etappidel. Õnnestus ka lausa finaaletapil Iklas sõitmas käia. Mitte, et ettevalmistus parem oleks olnud – hoidsin meeles asjaolu, et eraldistardi sõitmine on parim võimalik variant intensiivseks treeninguks.

Hooaja kokkuvõttes jäin 72. kohale. Parim tulemus etapilt oli samuti 72. koht Maardus. Suurim keskmine kiirus 38.2km/h Pirita etapil.

Marimetsa Kapp – õnnestus osaleda kolmel etapil(Ruila, Vormsi, Hiiumaa). Vormsil ja Hiiumaal õnnestus pikki “eraldistarte” sõita, mis pakkus rahulolu. Tulemuste osas ei ole eriti midagi kirjutada.

Tartu rattamaraton – juba kolm aastat pole saanud/julgenud ennast sellele kultusüritusele registreerida, nüüd tekkis võimalus ja leidsin ka julguse. Startisin viimasest koridorist. Õnnestus tõusvas joones ära sõita ja kriise vältida. Koht 1345.

Lisaks osalesin juba traditsiooniks saanud Jüri Ratase, Kiideva ja Linnamäe rattasõitudel. Suuri tulemusi pole ette näidata, aga mingi baastase on ikka olemas.

JOOKS

Jooksutreeningud on olnud väga kaootilised. Kohati on õnnestunud 2-3 nädalat järjest mõõdukas mahus teha(ca 30 km/nädalas), peale mida on tavaliselt mingitsorti takistused ilmnenud(valdavalt mitte tervisega seotud).

Tallinna maraton – nelja nädala jooksul enne maratoni tegin täpselt 2 treeningut(6km ja 10km). Need olid nii rasked, et maratonil startimine tekitas kõhklusi. Joosta jõudsin 4:30(lõppaeg, mitte tempo!!!) pundis ca 26km, siis pidin alustama kõnd/jooks intervallidega. Finišisse jõudsin ajaga 4:35:33. See oli väike ime – uskusin, et pean rajal viibima pigem 5h.

Tartu Linnamaraton – Tallinna maratoni ja Tartu Linnamaratoni vahele jäi ainult neli nädalat, kuhu sisse mahtus ka Tartu Rattamaraton. Samuti oli mul võimalik selle aja jooksul päris regulaarselt töölõuna asemel ca 8km ringi joosta. Enesetunde vahe Tallinna Maratoniga oli nagu öö ja päev – suutsin terve maratoni reaalselt ära joosta, ajaks tuli 4:11:30.

Vana-aasta maraton –  detsembris olin mitu nädalat haige, mistõttu pidin loobuma. Kahju!

TRIATLON

Nõmme õhtutriatlon – Ujumine nagu ikka tagumises otsas. Rattaga teine aeg, vahetusalasse esimesena, sealt välja juba kolmandana. Üks võistleja möödus jooksudistantsi vältel. Kokkuvõttes 4. koht, mis on minu parim selles sarjas.

Põldotsa Raudmees – Ujumast tulin 6ndana. Umbes nelja rattakilomeetriga jõudsin järgi liidrile. Selle koha peal lõpetas minu aju antud võistluse, võtsin mõttes vastu II koha diplomi. Hilisem võitja oli mulle teadaolevalt kõva jooksja, aga mitte nii tugev rattur. Arvestades, et eduka rünnaku puhul saanuks üksi sõita vähemalt 15km, siis…

Tõe huvides tuleb ära märkida, et konkurents polnud sel aastal väga suur. Väidetavalt olnud tegemist viimase “Põldotsa Raudmees”-nimelise võistlusega. Sellest on küll kahju.

Kiideva kalaküla rattasõit ja Linnamäe rattasõit – head lühikesed sõidud, mis toimuvad augusti lõpus, septembri alguses – hooaja parim aeg kroonilise treeningmahupuudusega sportlastele.
Kiideva sõidul suutsin soovitud positsioonil lõpuni ära istuda, ent lõpuga rikkusin sõidu enda silmis ära. Olen seda sõitu juba päris palju kordi sõitnud ja tean, kus ja mida tuleb proovida, et lõpuosa enda kasuks kallutada. Seekord ei olnud söekust midagi proovida, jäin statisti rolli. Tulemuseks M-klassi II ja üldarvestuse V koht.
Linnamäel olin veidi enesekindlam. Üsna sõidu alguses suutsin peale lühikest tööotsa pundi tuulest välja kukkuda, mispeale sain jälgida rongi saba teekäänakute taha kadumas. Kuna punt lagunes mingil hetkel, õnnestus edasise sõidu jooksul järk-järgult taas ettepoole tõusta. Viimaseks kilomeetriks olin jõudnud järgi kolmandal positsioonil sõitjale. Miskipärast jätsin asja viimasele 200m -le, aga mul polnud seal lootustki. Ilmselt olin jälle arg ja lihtsalt lükkasin asja edasi kuni oli juba hilja. Tulemuseks seega IV koht.

Jüri Ratase rattasõit – jälle traditsiooniks saanud sõit, õnnestus ka sel aastal osaleda. Kohe alguses velotreki kõrval jäin kukkumise taha, sõideti ka sisse veidi, ent õnneks jäi kõik terveks. Ilmselt olen varasematel aastatel seda sõitu ka oluliselt kõvemini suutnud sõita, ent koht sellest üks-ühele ju ei sõltu. Tulemuseks 25. koht, seniajani parim.

Noarootsi jaanitriatlon – kuna oli võimalus siis osalesin. Kahjuks sellel üritusel osalejate arv aastate jooksul kasvanud ei ole. Edaspidi püüan ehk ise mõne (spordi)sõbra osalema meelitada. Osalesin seekord “TT”-rattaga, atmosfäär oli kodune ja vilkuritega turvaauto taga vunkida mõnus. Jooks ca 4:20 tempoga.

Filter temposõidu karikasari – osalesin kahel etapil, kuigi olin terveks sarjaks registreerunud. Temposõitu on kehva vormiga eriti vastik sõita – valus ja raske on küll alati, aga preemia rahuldustpakkuva tulemuse näol jääb olemata. Parimaks jäi Jüri etapil saadud 38.3km/h (15km).

Marimetsa Kapp – osalesin Ruila, Märjamaa, Pikajala ja Matsalu etappidel. Pikajalas valisin XXL distantsi, ent pidin katkestama käiguvahetaja purunemise tõttu. Parimaks kohaks jäi 73. koht Matsalus.

Viimased kuud trenni praktiliselt ei olegi teinud, tervisespordiks ei kvalifitseeru keskmiselt üks jooks nädalas vist ka mitte. Suvisel ajal ikka natuke tuli, peamiselt rattaga töölkäimise arvelt. Uue aasta kohta ei oska midagi arvata.

Suvel käisin rattaga tööl ja tegin natuke tervisejooksu ka. Filter TT etappidele ei olnud eriti isu minna, kuigi olin registreeritud. Hooaja teises pooles söendasin juba ka mõned korrad starti asuda. Sügisel läbisin Tallinna maratoni läbimise mõttes, talvise vana-aasta maratoni jätsin pooleli(vist motivatsioonipuudusel peamiselt).

Jooksu tuli kokku 587km, ratast 2840km, lisaks kevadel 17h pukki. Treeningtunde kogunes aastaga 200h.

Kaasa tehtud võistlused:

1. Nõmme õhtutriatlon
2. Põldotsa Raudmees
3. Vabaõhumuuseumi triatlon
4. Hiiumaa rattamaratoni lühike distants
5. Kiideva rattasõit
6. Jüri Ratase rattavõistlus
7. Linnamäe rattasõit
8. SEB Tallinna maraton
9. Vana-aasta maraton

Foto: HIIUMAA FOTOPROJEKT

Alates 01.01.2017 proovin jälle. Aasta lõpus olen veidi ikka liigutanud, päris tühja koha pealt alustama ei pea.