Täiendav hoop maamaksu prognoositavusele on maksumäära suuruse etteteatamistähtaja lühendamine kolme kuu võrra, 1. juulilt 1. oktoobrile, mis jätab maaomanikele palju lühema aja maksutõusudega kohaneda.

Isamaa aseesimehe sõnul on sarnane sõnamurdlikkus ka üleriigilise kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine 2026. aastast. „2013. aastal Isamaa eestvedamisel loodud kodualuse maa maksuvabastus kannab kõiki neid aateid, mille poole on Eesti riik iseseisvuse taastamise järgselt püüelnud: eraomand on puutumatu ja oma kodu inimeste kindlus. Kahjuks näeme, et ametisolev valitsus neid põhimõtteid enam pühaks ei pea,“ ütles Kokk.

„Valitsuserakonnad üritavad väita, et maamaksu tõstmisega ja üleriigilise kodualuse maa maksuvabastuse kaotamisega antakse juurde kohalikele omavalitsustele otsustusõigust oma tulubaasi üle. Tegelikkus on risti vastupidine: omavalitsuste otsustusvabaduse asemel pannakse paika piirid, millest vähem ei tohi maamaksu tõsta ning selle sammu varjus, ennustan riigieelarve läbirääkimistel toimuva hakkavat, hakatakse piirama KOV-ide riigipoolset rahastust,“ ütles Kokk.

Isamaa pöördub oma argumentidega ka Vabariigi Presidendi poole, et riigipea ei kuulutaks põhiseadusega vastuolus olevat eelnõud seadusena välja.

Link uudisele: Isamaa: maamaksu tõus on põhiseadusvastane

„Seal bussi tagapingil on mugav küll istuda, aga kui bussis juhti ei ole, siis see läheb Eestile kalliks maksma,“ kritiseeris Reinsalu valitsuse tegevusetust ning soovitas peaministril ametist lahkuda.

Isamaa esimehe sõnul on praeguses olukorras mõistlik jätta ära Reformierakonna kalleima valimislubaduse, tulumaksureformi ellu viimine tuleva aasta jaanuarist. Selle sammuga oleks võimalik riigi eelarvepositsiooni parandada üle poole miljardi euro võrra.

Reinsalu rõhutas, et Isamaa ei nõua oma eelnõuga, et valitsus loobuks oma tulumaksureformi plaanist: „Me ei ütle, et see tuleks täielikult tühistada, vaid ettepanek on Reformierakonna maksuküür lükata edasi 2028. aastani. Nii riigieelarvest kokku hoitav summa aitab katta riigikaitsekulusid ning säästab Eesti maksumaksjaid täiendavatest maksutõusudest.“

Link uudisele: Isamaa algatas eelnõu tulumaksureformi edasi lükkamiseks

„Isegi lubatud 12,7 miljonit eurot, mis on palgatõusuks justkui planeeritud, ei ole veel lisaeelarvena Riigikogu menetlusse antud. Praegu on vaid katteta lubadused,“ sõnas Tõnis Lukas. „Isamaa soovib valitsust survestada, et koalitsioon täidaks oma lubadused ja töötaks välja vajalikud õigusaktid selleks, et õpetajate palka lubatud määral tõsta ning et töötingimustega seotud karjäärimudel vastavalt koormuse arvestuse ja lisatööülesannete sisse arvestamisega ka välja töötataks.“

Link uudisele: Isamaa algatas eelnõu õpetajate töötingimuste parandamiseks

Täiendavalt tõi Isamaa fraktsiooni esimees välja, et teisipäeval streigi lõpetuseks leitud lahendus, 5,7 miljonit eurot õpetajate palgatõusuks kuue erineva ministeeriumi eelarvest, tekitab tegelikkuses uue probleemi. „Me mäletame kõik 2023. aasta riigieelarve menetlemist, mil siseminister otsustas oma ministeeriumi kuluridadelt suunata vahendeid teistele enda erakonnaga seotud ministeeriumidele ja omavalitsustele tegevusteks, mis ei kuulunud siseministeeriumi haldusalasse. Praegu välja käidud võimalus tõsta õpetajate palka kuue ministeeriumi haldusalast leitud vahenditega, sealjuures neid ministeeriume juhtiva ministri parteilise kuuluvuse järgi defineerides, on toonase käitumise võimendus.“

Seeder lõpetas: „Selline valitsemiskultuur on vastuolus Põhiseaduse vaimuga ja näitab, et valitsus põhiseadusliku institutsioonina ei toimi ning ministeeriumeid oma valitsemisaladega käsitletakse erakondade käepikendustena ja valitsus on laadataoline kauplemiskontor.“

Link uudisele: Helir-Valdor Seeder: peaministri umbusaldamise asemel peaks kaaluma kogu valitsuse umbusaldamist

„Vastab tõele, et Isamaa eelnõu puudutas kitsalt rahvusvaheliste vedudega tegelevate juhtide päevaraha küsimust, sest seal on probleem kõige akuutsem. Eesti naaberriikides, Lätis, Leedus ja Soomes on päevarahad kuu lõikes kuni 600 eurot kõrgemad, mis annavad sealsetele vedajatele tõsise konkurentsieelise. Isamaa eelnõu oli mõeldud Eesti ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks,“ ütles Kokk.

Koka sõnul on koalitsioonisaadikud olnud peagi aasta valitsuse kummitempliks, mistõttu on ära unustatud, kuidas Riigikogus seaduste menetlemine käib. Ta selgitas: „Huvitaval kombel tunnistasid nii Toomas Uibo (E200) kui ka Priit Lomp (SDE) oma kõnedes, et probleem päevarahade ja konkurentsivõimega eksisteerib, aga hääletasid eelnõu menetlusest välja, kuna see ei vaadanud probleemi laiemalt. Koalitsioonisaadikud on ära unustanud, et sellisteks juhtudeks on Riigikogus olemas muudatusettepanekud.“

Isamaa Erakonna aseesimees osundas, et Toomas Uibo lubas päevarahade küsimuse tõstatada suve lõpus peetavatel RESi läbirääkimistel ehk enam kui poole aasta pärast. „Seega lastakse probleemil veel enne arutelude avamist pool aastat vinduda, et siis selle lahendamiseni jõuda 2025 riigieelarvega ehk aasta pärast. Sama käitumist näeme praegu ka õpetajate palgaküsimuses. Kui suuri kahjusid peavad vahepeal Eesti inimesed ja ettevõtjad kandma ainult seetõttu, et valitsus ei ole enne suve nõus ühtegi kokkulepet sõlmima?“ küsis Kokk.

Link uudisele: Aivar Kokk: koalitsiooni arvates tasub tänaseid probleeme lahendada alles aasta pärast

Isamaa eelnõu Riigikogu otsuseks tugines ametisoleva valitsuse koalitsioonileppe punktile, mis sedastas: „Koalitsioon võtab eesmärgiks Riigikogu ja üldise poliitilise töökultuuri parandamise.“ Selle esitamise tõukeks oli kevadel kogetu, kus seadusmuudatusteks anti huvigruppidele ja ministeeriumidele vaid mõnepäevased kooskõlastusajad. Kahjuks oleme sarnast käitumist näinud juba ka sügisistungjärgul, mistõttu on valitsusele vastava suunise andmine jätkuvalt väga päevakohane.

Mul on hea meel, et hääletusel toetasid Isamaa eelnõud kõik osalenud sotsiaaldemokraatide saadikud. Reformierakonna ja eriti Eesti 200, kelle üheks valimislubaduseks oli poliitilise kultuuri parandamine, fraktsioonid olid aga küsimuses lõhki.

Vastuhääled ei tulnud Isamaa eelnõule mitte kogemata vaid täiesti teadlikult, sest need koalitsioonisaadikud kas eitavad probleemi Eesti poliitilises kultuuris või ei saa selle kriisi tõsidusest aru.

Mul on hea meel, et eelnõu leidis siiski Toompea lossi suures saalis toetust. Tegu pole mitte üksnes Riigikogu selge sõnumiga, et koalitsioon külvab oma käitumisega Eestis madalat poliitilist kultuuri, vaid ka konkreetse ettekirjutusega valitsusele seda parandada. Esimene samm selleks peaks olema Riigikogus esindatud erakondade esimeeste kohtumine, mida on Reformierakonna juht Kaja Kallas viimastel kuudel blokeerinud.

Link uudisele: Helir-Valdor Seeder: Riigikogu tegi valitsusele ettekirjutuse parandada poliitilist kultuuri

Ta jätkas: „Võta nüüd kinni, kas peaminister mängis koalitsioonikaaslastega kokku, et istung ära jääks, või ei soovi valitsusparteide esindajad peaministri arvamust kuulata. Igal juhul on tegu parlamentaarse kultuuri õõnestamisega.“

Seeder rõhutas, et koalitsioonisaadikud on sügisistungjärku alustanud Riigikogu komisjonide töö blokeerimisega. „On ohtralt seaduseelnõusid, mis peaksid olema seadusest tulenevalt praeguseks Riigikogu istungite päevakorras, kuid neid pole veel arutanud juhtivkomisjonidki. Esmaspäevasel istungil väitis parlamendi aseesimees Toomas Kivimägi, et komisjonid ei jõua eelnõusid menetleda. Ometi kogunes õiguskomisjon möödunud nädalal kaks korda, sel nädalal vaid korra – kuigi Riigikogu töönädalal peaks olema kavas kolm komisjoni istungit, lisaks vajadusel erakorralised istungid,“ rääkis Isamaa fraktsiooni esimees. „Seega aega töö tegemiseks on, aga koalitsioonil tahet selleks mitte. Sellega blokeeritakse parlamendi tööd.“

Link uudisele: Helir-Valdor Seeder: koalitsioon on asunud Riigikogu tööd blokeerima

Seeder rõhutas, et oluline on silmas pidada konteksti, milles uut maksu looma hakatakse: keset enneolematut elukalliduse tõusu ja koos ohtrate teiste maksutõusudega. „Tegu pole riigieelarve täitmise ega kliimaeesmärkide poole pürgimisega, vaid lihtsalt Eesti inimeste maksukoormuse ümber jagamisega. Reformierakond võtab neilt inimestelt, kel pole oma igapäevaelus muud võimalust kui autoga liigelda, raha ära, et kinkida maksusoodustus kõrgemapalgalistele,“ sõnas ta.

Kohtumisel rahandusministriga tekkis mitmel korral arusaam, et Võrklaev ei mõista tegelikult, milleks Eesti inimesed oma isiklikku sõiduvahendit kasutavad. „Perekonnad peavad viima lapsed trenni ja huviringidesse, maainimesed jõudma tööle või poodi, seda tihti talviti kehvasti hooldatud teedel, mille parendamiseks riik raha eraldada ei kavatse.

Minister Võrklaev väitis mitmel korral, et kui inimesel on raha, et autot ülal pidada, siis on tal ka võimekus automaksu maksta. Seda on ministripalgaga hea väita, aga tegelikkuses on paljudel eestimaalastel tõeline mure, kuidas leida lisaks kõigile muudele maksutõusudele aastas veel mitusada eurot auto, esmatarbekauba ülalpidamiseks,“ ütles Seeder.

Automaks on planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. juulist ning kõigepealt tuleb seda tasuda poole aasta eest. Plaani järgi peaks alates 2025. aastast olema arve esitamise kuupäev 15. veebruaril – kuupäev on valitud, et inimesed saaksid selle tasumiseks kasutada tuludeklaratsiooni esitamisel tagasimakstavaid summasid.

„See on järjekordne näide sellest, kuidas Reformierakond ühe käega lubab inimestele rohkem raha kätte jätta, aga tegelikult võetakse seda teisega läbi maksude palju rohkem ära,“ nentis Seeder.

Link uudisele: Isamaa fraktsioon: rahandusminister ei mõista, milleks Eesti inimesed autot kasutavad

Riigikogu esimees saatis perehüvitiste seaduse Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks 15. juunil ning Põhiseaduse kohaselt on riigipeal otsuse tegemiseks aega 14 päeva. Seega kukub tähtaeg lähipäevil. Isamaa saatis esmaspäeval presidendile teistkordse pöördumise palvega jätta seadus välja kuulutamata.

„Vabariigi President on mitmed seadused, mis võeti vastu alles eelmisel nädalal, juba välja kuulutanud, kuid perehüvitiste kärbet veel mitte. See on selge sõnum, et ka presidendil on seaduse osas arvestatavaid kahtlusi.“ lisas Seeder. „Viimastel nädalatel on Isamaa Riigikogu saadikud saanud mitmeid pöördumisi huvigruppidelt ja mõttekodadelt, kes tunnevad end võimuerakondade käitumisest solvatuna. Samamoodi on rahvastikuteadlased toonud välja seaduse negatiivse mõju meie rahva kestmise vaatenurgast. Mitmed vastavad kirjad on minu teadmist mööda jõudnud ka presidendi lauale, sealjuures Eesti Lasterikaste Perede Liidu poolt, mis kogus seadusemuudatuse vastu vähem kui kuuga 23 748 allkirja. Tegu on ilmse näitega, et ühiskond on koalitsiooni käitumise hukka mõistnud ning poliitikud peavad naasma ühise laua taha, et leida demograafilisele kriisile tegelik lahendus, mitte halvendama kiirkorras meie perede toimetulekut.“

Link uudisele: Helir-Valdor Seeder: perehüvitiste kärped on saanud ühiskondliku hukkamõistu

Isamaa esimees jätkas: „Meie ülesanne on olla hääl inimestele, kellele selline käitumine ei sobi. Kes ei soovi olla osalised kultuurisõdades ja kannatada kõrge maksukoorma all, mida kavatseb valitsus sügisel vaid suurendada. Me tuletame seda valelikku ja inetut käitumist meelde.“

Reinsalu sõnul pole praegune valitsus suuteline tegelema Eesti elu põhiküsimustega: inimeste elujärje ja majanduse kasvule suunamise ning riigi julgeolekuga. „Kummastav oli peaministri umbusaldamisel Kaja Kallase suust kostunud väide, et tema pole ühtegi riigikaitselist soovitust tagasi lükanud, kui alles eelmise nädala lõpus kirjutas ERR, kuidas riigikaitse arengukavast jäid muuhulgas välja Kaitseväe juhataja ettepanekud luua tankipataljon, diviisi ja brigaadide droonitõrjevõimekus ning täiendavad jälgimisvõimekused.

Tegelikele põhiküsimustele keskendumise asemel tegeleb valitsus ühiskonna lõhestamise ja majanduslanguse süvendamisega.“

Link uudisele: Urmas Reinsalu: tuletame inimestele Reformierakonna valelikku ja inetut käitumist meelde