Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE), mille kohaselt vähenevad riigi tulud 24 miljonit ja kulud suurenevad 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenevad eelnõu kohaselt 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot.

Eelnõuga suunatakse 10,98 miljonit eurot kulusid ja investeeringuid Eesti.ai projektidele, millega muu hulgas soovitakse parandada inimeste AI-oskusi ja muuta avalik sektor tõhusamaks. 17 miljonit eurot eraldatakse idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused. Täpsustatakse ka ASi Riigi Kinnisvara ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid ning eraldist Eesti Kultuurkapitalile suurendatakse hasartmängukorraldajate vabatahtlikult riigieelarvesse tehtud maksete ja nendelt tasutud tulumaksu võrra.

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.

Eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.

Teiseks lugemiseks lisas rahanduskomisjon eelnõusse üksikvanema lapse toetuse tõusu 80 eurolt 100 eurole alates 1. septembrist 2026. Muudatusega kaasneb riigieelarvele 2026. aastal lisakulu ligikaudu 600 000 eurot, mis kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala IT investeeringute eelarve arvelt, lükates projekte edasi järgmisesse aastasse. Alates 2027. aastast arvestatakse lisakuluga riigi eelarvestrateegia 2027–2030 koostamise käigus.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin (KE), Aivar Kokk (I), Urmas Reinsalu (I), Helmen Kütt (SDE), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) ja Vladimir Arhipov (KE).

Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust, sest selle poolt hääletas 17 ja vastu 41 Riigikogu liiget.

Eelnõu teine lugemine lõpetati ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 10. juuni kell 17.15.

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu

Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE). Eesti on allkirjastanud Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, kuid see tuleb ka ratifitseerida.

Euroopa Liidu jaoks on tekitanud väljakutseid olukorrad, kus energiaharta lepingut tõlgendatakse kui ELi-siseseid suhteid hõlmavat instrumenti, kuigi see ei ole kunagi olnud energiaharta mõte. EL, Euratom ja liikmesriigid ei ole soovinud ega saanudki energiaharta kaudu luua omavahelisi kohustusi, sest energiaharta on kujundatud välispoliitilise vahendina energiakoostööks kolmandate riikidega. ELi sisemine energiapoliitika põhineb ulatuslikel ja detailsetel siseturuõigusnormidel, mis reguleerivad liikmesriikide vahelisi suhteid.

Euroopa Liit ja liikmesriigid näitavad kokkuleppega, et harta artikkel 26 alusel moodustatud vahekohtus ei saa lahendada ELi liikmesriigi ja EList pärit investori vahelist vaidlust energiakoostöö asjades, vaid neid vaidlusi tuleb lahendada ELi õiguse kohaselt. Vahekohtud võivad lahendada asju, kus vaidluse teine pool on kolmas riik või kolmanda riigi investor. ELi-siseste vaidluste lahendamiseks puudub vahekohtutel kohtualluvus.

Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on kujundada selge rahvusvaheline õigusinstrument, mida vahekohtud ja muud vaidlusorganid peavad rahvusvahelistes vaidlustes arvesse võtma. Kokkulepe järgneb deklaratsioonile, mis käsitleb Komstroy kohtuasjas (Moldova vs. Komstroy, kohtuasi C-741/19) Euroopa Kohtu tehtud otsusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi.

Kokkuleppe osapool ei ole Ungari, kes ei nõustunud lepingus viidatud Euroopa Liidu aluslepingute õigusliku alusega. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (924 SE) täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo õigusi saada maksude kontrollimiseks ja rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige pangakontode ja kontoandmete kohta. Sätestatakse selgelt, et MTAl on õigus nõuda maksumenetluses teavet ka krediidiasutustelt ning see õigus hõlmab ka pangasaladust.

Täpsustatakse ja piiritletakse, milliseid andmeid võib MTA küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Kui MTA küsib teavet täitmisregistri kaudu, peab korralduses edaspidi olema selgitus faktiliste asjaolude kohta, sealhulgas põhjendus, miks ei olnud võimalik vajalikke andmeid saada maksukohustuslaselt endalt. See muudab andmete küsimise läbipaistvamaks ja aitab piirata põhjendamatut sekkumist isiku õigustesse.

Rahapesu Andmebüroo puhul täpsustatakse, et tal on õigus saada põhjendatud juhtudel täitmisregistri kaudu kontoandmeid, sealhulgas konto saldot ja kontoväljavõtet. Samuti nähakse ette, et füüsilist isikut tuleb kontoväljavõtte päringust teavitada viie aasta möödumisel, kui teavitamist takistavad seaduses sätestatud alused on ära langenud. See kohustus hakkab kehtima nende päringute suhtes, mis tehakse pärast seaduse jõustumist.

Eelnõu kohaselt lühendatakse seniseid säilitamistähtaegu, et vähendada isikuõiguste riivet. Osa andmete säilitamist puudutavatest sätetest jõustub hiljem, 30. juunil 2027.

Muudatuste taust on õiguskantsleri tähelepanekutes, et MTA juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on kehtivas seaduses ebaselgelt reguleeritud ning RABi õigus saada pangakonto väljavõtet ei ole piisavalt selgelt sätestatud. Eelnõuga püütakse need õigused selgemalt ja konkreetsemalt seadusesse kirjutada.

Lisaks piiritletakse andmesubjekti õigusi andmetöötlusega tutvumisel ning sätestatakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas alused, millal ja milliseid õigusi võib RAB piirata. Samuti korrastatakse RABi järelevalve regulatsiooni ja parandatakse sätete sõnastust, lähtudes Riigikohtu hiljutisest tõlgendusest ning vajadusest muuta rahapesu tõkestamise järelevalve regulatsioon terminoloogiliselt täpsemaks.

Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõuga (925 SE) võetakse Eesti õigusesse üle kaks ELi kindlustusdirektiivi. Eesmärk on kehtestada kindlustusandjate finantsraskuste varajase sekkumise ja kriisilahenduse raamistik ning ajakohastada kindlustusregulatsiooni, et tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta kindlustusvõtjaid ning muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja tulevikukindlamaks.

Eelnõu lihtsustab nõudeid ja turule sisenemise tingimusi eelkõige väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele. Näiteks ei pea nad koostama likviidsusriski juhtimise plaani ega kliimamuutuste stsenaariume ning nende riske ja maksevõimet hinnatakse iga kahe aasta järel, mitte igal aastal. Samuti ei pea nad hindama makromajanduslikke tegureid.

Eelnõuga pikendatakse järelevalve ja avalike aruannete tähtaegu kõigile kindlustusandjatele ning ajakohastatakse kindlustusandjate kapitali- ja investeerimisreegleid, et soodustada pikaajalisi aktsiainvesteeringuid ja vähendada turukõikumiste mõju.

Muudatustega tugevdatakse riskijuhtimist ja järelevalvet ning suurendatakse tähelepanu kliima- ja kestlikkusriskidega arvestamisele. Kindlustusandjad on kohustatud koostama kliimamuutuste stsenaariumid, kui kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad neid oluliselt. Samuti peavad kindlustusandjad koostama tegevusplaani, kuidas mõõta, jälgida ja vähendada keskkonna-, sotsiaal- ja muid kestlikkusega seotud riske. Lisaks tuleb kindlustusandjatel suurendada juhtorganite koosseisu mitmekesisust ja soolist tasakaalu.

Kindlustusvaldkonna kriisilahenduse regulatsioon loob võimaluse sekkuda raskustesse sattunud kindlustusandja korral varakult, et taastada kindlustusandja finantsseisund enne tõsiste probleemide tekkimist ning vajadusel rakendada meetmeid, mis kaitsevad kindlustusvõtjaid ja finantsstabiilsust. Kriisilahendus algatatakse üksnes juhul, kui muud lahendused ei ole piisavad ja see on vajalik avalikes huvides.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Vastuse sai üks arupärimine

Riigikogu liikmete arupärimisele, mis käsitles pöördukse efektist tulenevaid huvide konflikte Kliimaministeeriumi haldusalas (nr 1004), vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Päevakorrast jäi välja arupärimine Eesti inimeste toimetuleku ja finantstervise halvenemise kohta (nr 960), mille pidi vastama peaminister Kristen Michal. Arutelu jäi ära peaministri ajakava muutumise tõttu ja arupärijate nõusolekul.

Toompea lossis toimus riigikaitse suurõppuse ILVES 2026 raames varjumisõppus, mis tõi kaasa vaheaja Riigikogu istungil.

Istung lõppes kell 18.52.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu lõpetas lisaeelarve eelnõu teise lugemise

Komisjoni liige Mihkel Lees alustas ettekannet tõdemusega, et lapsed liiguvad liiga vähe. „Maailma Terviseorganisatsioon soovitab lastel liikuda vähemasti 60 minutit päevas. Eestis täidab selle soovituse vähem kui pool lastest,“ sõnas ta. „Sellel on tagajärjed. Ligikaudu 78% kooliõpilastest kogeb iganädalasi tervisekaebusi. Juba esimeses klassis on ülekaalulisi või rasvunud lapsi rohkem kui iga neljas ja neljandaks klassiks on selliseid lapsi juba iga kolmas. Samal ajal ei suuda ligi 70% noortest ajateenistuse alguses täita Kaitseväe füüsilise testi miinimumnõudeid,“ loetles ta ja nentis, et need arvud ei räägi meile ainult laste ja noorte kehalisest võimekusest, need räägivad laste tervisest ja tulevikuväljavaadetest.

Lees tõi esile, et on teaduslikult tõestatud, et regulaarne liikumine parandab keskendumisvõimet, õpitulemusi ja vaimset heaolu. Füüsiliselt aktiivsetel lastel esineb vähem ärevust ja depressiooni sümptomeid ning nad tulevad paremini toime igapäevaste pingetega. „Liikumine ei ole üksnes sportlik tegevus, see on üks tõhusamaid vaimse tervise murede ennetusmeetmeid, mis meil üldse olemas on. Sama kehtib ka füüsilise tervise kohta. Regulaarne liikumine vähendab ülekaalu, südame-veresoonkonna haiguste, teise tüübi diabeedi ja paljude teiste krooniliste haiguste riski,“ rääkis ta.

Sotsiaalkomisjoni liige kirjeldas juba töös olevaid liikumisaktiivsuse tegevuskava, liikumisõpetuse reformi koolides, Tartu Ülikooli liikumislabori eestvedamisel toimuvast „Liikuma kutsuva kooli“ programmi ja Eesti Olümpiakomitee loodud programmi „Sport koolis“. Lees pani ette, et nende programmide laiendamist kõikidesse Eesti koolidesse, samuti laste kehalise aktiivsuse monitoorimise vajadust ning vajadust pöörata senisest rohkem fookust ka lasteaialaste kehalise aktiivsuse suurendamisele. Ühtlasi tuleb Leesi sõnul keskvalitsusel ja omavalitsustel jätkata investeeringuid liikumist toetavasse avalikku ruumi.

Samuti tõi Lees esile, et praegu panustab riik nimetatud programmidesse kokku vähem kui miljon eurot aastas. „Samal ajal arvutused näitavad, et nende programmide täiemahuline rakendamine nõuaks suurusjärgus 13 miljoni euro suurust investeeringut aastas. Ma näen, et mõnel kolleegil läksid silmad päris suureks. Te mõistate, et see ei ole väike summa. Siin tuleb appi võtta nii keskvalitsuse kui ka omavalitsuste rahakotid, siin tuleb usutavasti appi võtta ka Euroopa toetusraha. Ma tean, et seda ka Kultuuriministeerium näiteks „Sport koolis“ programmi tarbeks juba plaanimas on. Aga kui me teame seda, et iga ennetusse suunatud euro toob meile selle suurusjärgus 16 eurot tagasi, siis see raha on tegelikult ju mõistlikult kulutatud,“ rääkis ta.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori esindaja Merike Kull rääkis oma ettekandes, et vähene liikumisaktiivsus ühiskonnale väga kulukas. „Meie naabrid soomlased on arvutanud välja selle kulu riigile. Seda on hinnatud ligi 3,2 miljardit – miljardit! – eurot aastas, vähese liikumisaktiivsuse kulu riigile aastas. „Seetõttu ei ole vähene liikumisaktiivsus üksnes terviseprobleem, vaid ka majanduslik väljakutse.“

Kull märkis, et lapsevanemaid ei tohi jätta laste vähese liikumise probleemiga üksi, vaid lahendused peavad olema süsteemsed ning tegi ülevaate neljast valdkonnast, kus saab kõige süsteemsemalt mõjutada laste ja noorte liikumisaktiivsust. Nendeks on kool, organiseeritud sport, avalik ruum ja andmepõhine otsustamine.

Kull tõi esile, et just koolis on võimalik jõuda kõikide lasteni ja pika aja vältel. „Kui me tahame laste ja noorte liikumisaktiivsust süsteemselt parandada, siis peab liikumine olema loomulik osa iga lapse ja noore koolipäevast. „Liikuma kutsuv kool“ on üks tõenduspõhistest lahendustest, mis pakub terviklikku, süsteemset lähenemist kogu koolipäevale ja ka koolikeskkonnale, alates sellest, kuidas koolipäev on üles ehitatud, kas seal on liikumisvõimalusi, ja kõikide koolipäeva elementide kaupa liikumisvõimaluste loomist, sealhulgas koolitegevuse, huvitegevuse ja aktiivse kooliteeni välja,“ kirjeldas ta. Kull lisas, et liikumine toetab ka vaimset tervist, õpilaste omavahelisi suhteid ja seeläbi ka üldist koolirõõmu ja motivatsiooni õppimiseks. „Seda kinnitab ka ulatuslik uuring, kus valimis on üle 100 000 lapse, et enam liikumisvõimalusi koolipäeva jooksul seostub paremate suhete ja suurema koolirõõmuga kõikides vanuseastmetes,“ lausus ta. „Seega, meie esimene ettepanek on, et kõik Eesti lapsed ja noored saavad õppida liikumist ja tervist toetavas koolis. Selleks peaks „Liikuma kutsuv kool“ jõudma enamikuni Eesti koolidest.“

Kulli sõnul on teine oluline suund, mis puudutab kõiki lapsi ja noori, liikumisõpetus. Eesti liikumisõpetuse ainekava on üks Euroopa tugevamais, kuid kavast üksi ei piisa. Ettekandja juhtis tähelepanu sellele, et kui algklassides on nädalas kolm liikumisõpetuse tundi, siis alates kuuendast klassist väheneb tundide maht kahele ja gümnaasiumis on keskmiselt alla ühe tunni nädalas. „Pole põhjust imestada, et kui gümnaasiuminoored lõpetavad gümnaasiumi, siis nad ei täida kehaliste võimete miinimumtesti,“ tõdes ta. „Kolmas kooliaste ja gümnaasium on eriti kriitiline, seal me vajame kiireid lahendusi. Seal ei ole selleks süsteemi tasandil tuge, et lapsed oleksid terved ja tugevad ja kehalised võimed areneksid.“

Kolmanda olulise suunana tõi Kull esile organiseeritud spordis osalemise. Ühelt poolt on probleem selles, et kõige vähem osalevad kõige keerukama majandusliku olukorraga perede lapsed. See näitab, et ligipääs huviharidusele Eestis ei ole kõigi laste jaoks võrdne. Teisalt jääb märkimisväärne osa lapsi sportimisest kõrvale, sest ei soovi osaleda saavutusspordis. Kulli sõnul peaks saavutusspordi ja harrastusspordi vahel liikumine olla sujuv ja võimalik.

Neljandana peaks Kulli sõnul avalik ruum toetama aktiivset liikumist ja sportimist kõikides vanuserühmades. „See tähendab turvalisi kooliteid, rattateid, koolihoove ning mitmekesiseid mängu- ja liikumisalasid, mis kutsuvad liikuma nii koolipäeva sees kui ka koolipäevajärgselt ja üksi ja ka koos perega. See on vastus ka sellele, kuidas saame toetada lapsevanemaid,“ märkis ta. Viimasena tõi Kull esile andmepõhise otsustamise tähtsust ehk vajadust käivitada üleriigiline laste ja noorte kehaliste võimete monitooring. 

Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski kinnitas, et riigikaitse ei ole ainult sõjaline võimekus, riigikaitse on ühiskonna vastupidavus. „See tähendab, et meie kaitsevõime sõltub oluliselt ja otseselt sellest, millises seisus on meie inimeste tervis, eriti aga noorte füüsiline valmisolek, vaimne vastupidavus ja soov panustada millessegi, mis on suurem kui üksikisik ise. Just noored on need, kelle ülesanne on edasi kanda meie reservarmee jätkusuutlikkust,“ rääkis ta. 

Rannaveski tegi ülevaate ajateenijate seas läbi viidavast kompleksuuringust ning nentis, et vaid veerand ajateenijatest suudab teenistuse alguses täita füüsilise võimekuse normid, mida Kaitsevägi neilt ootab. “Kuigi teenistuse lõpuks suudab seda ligi kaks kolmandikku, tähendab ka see puudujääk olulist järeleandmist reaalse kaitsevõime tagamises,“ märkis ta.

Rannaveski tõi muu hulgas esile, et terviseseisundi hindamise põhjal tuleb igal aastal ligi 5000 noort meest jätta ajateenistusse kutsumata või anda neile ajapikendus mõne tervisehäire ravimiseks. Mõlemal juhul on selle peamine põhjus jätkuvalt psüühika- ja käitumishäired ning lihasluukonna haigused. Peale selle läbib igal aastal terviseseisundi hindamise ligikaudu 10 000 kutsealust. See tähendab, et viimasel kolmel aastal on iga viies hindamine lõppenud tulemusega, et kutsealune kas ajutiselt või püsivalt ei sobi ajateenistusse mõne vaimse tervise probleemi tõttu.

Kaitseressursside Ameti peadirektor nentis, et kõige enam tekitab muret noorte koondumine kahte äärmusse. „Ühel pool on noored, kelle elu on muutunud liiga mugavaks ja passiivseks, nad ei ole kehaliselt aktiivsed, neil puuduvad huvid, kohustused ja sotsiaalsed oskused, sest neilt ei nõuta midagi. Kutsealustena iseloomustab neid motivatsioonipuudus, ärevus, kohanemis- ja keskendumisraskused, vähene vastupidavus ning raskus pingutada. Teisel pool on noored, kellelt oodatakse kogu aeg maksimaalset sooritust – head hinded, pidev trenn, enesearendus, sotsiaalne edukus. Kutsealustena näeme nende puhul läbipõlemist, ärevust, uneprobleeme ja kohanemisraskusi. Nõrk psühholoogiline vastupidavus on see, mis ühendab mõlemat äärmust, sest osa ühiskonnast ei sea noortele erilisi nõudmisi, teine osa avaldab pidevat survet,“ kirjeldas ta.

„Tugev riik ei tähenda ainult hästi relvastatud riiki. Tugev riik tähendab ühiskonda, kes on valmis vastu pidama füüsiliselt, vaimselt ja ühises väärtusruumis. Me peaksime igaüks iseendalt ja üksteiselt üheskoos küsima, mida me teeme selleks, et järgmine põlvkond oleks tugevam kui eelmine. Noorte tervise, vaimse ja füüsilise vastupidavuse eest hoolitsemine on kogu ühine ühiskonna vastutus, nii nagu ka riigikaitse,“ rääkis Rannaveski.

Eesti Olümpiakomitee asepresident Gerd Kanter nentis, et Eesti seisab silmitsi vaikse kuid laastava kriisiga, mille lahendamiseks on vaja liikumisrevolutsiooni. Kanter tõi oma kõnes esile, et liikumine ei ole ainult lihastele, see on väga selge aju arengu kütus. „Dopamiini ja endorfiini, nende roll – need on aju looduslikud stressi leevendajad. Laps, kes ei liigu, on bioloogiliselt kaitsetu ärevuse ja depressiooni vastu,“ märkis ta.

Kanteri sõnul on lapsevanemate roll laste liikuma suunamisel unustatud ja alahinnatud. „Kui kodu ei väärtusta liikumist ja kui vanema ainus vaba aja veetmise viis on ekraan, ei suuda ükski koolireform last liikuma panna. Riik peab toetama ja koolitama ka peresid. Aktiivne eluviis ja värskes õhus viibimine peab olema pere ühine normaalsus, mitte karistus või kohustus,“ toonitas ta ning tõi esile vajadust digihügieeni järele. „Nutivaba koolipäev ei ole laste kiusamine, see on nende vaimse ja füüsilise tervise kaitsmine. Kui me võtame vahetunnist ära ekraani, tagastame me lastele nende loovuse, sotsiaalsuse ja füüsilise liikumisvajaduse. Piirates ekraane, me sunnime aju otsima uusi stiimuleid füüsilisest maailmast,“ rääkis ta ja kutsus üles nutipiirangute koolidesse toomist seaduse tasandil.

Samuti tunnustas Kanter „Liikuma kutsuva kooli“ kooli saavutusi, mille muudatused, tõstavad lapse igapäevast sammude arvu tuhandete võrra ilma igasuguse sunnita ja kutsus üles looma programmi „Liikuma kutsuv lasteaed“. Ühtlasi osutas ta programmi „Sport koolis“ panusele ja vajadusele tuua see esimesse kooliastmesse. „Esimeses kooliastmes programm „Sport koolis“ on meie parim relv ebavõrdsuse vastu. See tagab, et ka vähemkindlustatud või ääremaade lapsed saavad professionaalset liikumisõpetust ja harjumusi kogu eluks,“ sõnas ta.

Kanter toonitas, et üks liikumisharjumuse juurutamise võtmeküsimus on lastele turvalise koolitee tagamine. „Kui me soovime soodustada laste iseseisvat liikumisharjumust, siis keskkond ja taristu omavad selles väga suurt mõju. Laste autoga uksest ukseni sõidutamine, niinimetatud isiklik taksoteenus võtab neilt ära viimasegi igapäevase baasliikumise. Samas, aktiivne koolitee jalgsi või rattaga võib katta kuni poole lapse igapäevasest liikumisvajadusest,“ lausus ta ja toonitas vajadust korralike rattateede ja -parklate järele koolide ümbruses.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid (I), Kristina Šmigun-Vähi (RE), Tanel Kiik (SDE), Arvo Aller (EKRE), Tanel Tein, Timo Suslov, Anti Poolamets ja Jüri Jaanson.

Fotod (laekuvad istungi järel, autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu arutas laste kehalise aktiivsuse tõstmist olulise tähtsusega riikliku küsimusena

Seadusega kaotatakse alates 2026. aasta septembrist õppelaenu taotlemisel käendaja või kinnisvaratagatise nõue, et laenu saaksid taotleda ka need noored, kel seni polnud võimalik sobivat käendajat leida. Tagatise asemel hinnatakse edaspidi laenutaotleja maksekäitumist ning kui ta ei ole täitnud panga või mõne teise laenuandja ees oma muid kohustusi, võib pank õppelaenu andmisest keelduda.

Seadusega muutuvad soodsamaks ka laenutingimused. Õppelaenu intressimäär on muudatuse kohaselt senise kuni kolme protsendi asemel kuni 1,5 protsenti, millele lisandub kuue kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, mis on sellest õppeaastast kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.

Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis seaduse järgi pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20-lt 25 aastale. Pikem tagasimakseperiood võimaldab vähendada igakuiseid laenumakseid ja hajutada finantskoormuse pikemale perioodile. Praegu võtab õppelaenu aastas umbes 1800 üliõpilast, mis on neli protsenti võimalikest laenusaajatest. Muudatuste tulemusel laenuvõtjate arv eelduslikult kasvab.

Menetluse käigus täpsustas parlament uuele õppelaenude süsteemile üleminekut. Enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud jäävad üldjuhul kehtima nende sõlmimise aegsetel tingimustel, kuid kui laenusaajal ei ole tagasimaksekohustust veel tekkinud, võib ta viia oma lepingud krediidiasutusega kokkuleppel üle uuele regulatsioonile. Inimesele, kellel tagasimaksekohustus on juba tekkinud ja kes ei ole õpinguid jätkanud, sellist õigust ei anta, kuid tal säilib võimalus muuta krediidiasutusega kokkuleppel intressimäära.

Läbirääkimistel võtsid sõna Margit Sutrop Reformierakonna, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 77 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse (859 SE), mille eesmärk on tagada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säästlik kasutamine ja vältida olukordi, kus püük koondub ebasobivatesse tingimustesse vaid üldise laevade väljumispiirangu tõttu.

Praegu on valitsustevahelise kokkuleppe alusel lubatud Peipsi järvel teha kokku kuni 600 laevaväljumist aastas, sealhulgas 300 peenesilmalise ja 300 suuresilmalise püügivahendiga. 2023. aastast rakendunud individuaalkvoodid on aga näidanud, et üldine väljumiste lagi ei sobitu uue süsteemiga: see võib tekitada surve püüda lubatud saak võimalikult kiiresti, mis omakorda suurendab ülepüügi, tagasiheite ja varjamise riski.

Seadus täpsustab kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, püügiloa väljastamise tingimusi ning seda, kuidas arvestatakse püügivahendiga tehtud veealale väljumisi. Muudatused võimaldavad kaluritel paremini valida püügi aega, lähtudes ilmastiku- ja veeoludest, ning vähendavad vajadust teha püük võimalikult kiiresti üldkvoodi täitumise hirmus. Uut püügikorraldust plaanitakse rakendada teisest poolaastast.

Menetluse käigus täpsustati seaduses muu hulgas kalalaeva lisamise õiguse kasutamist ja pikendati selle kehtivust 66 kuule, sealhulgas anti selgus õiguse tagasiulatuva kohaldamise kohta. Samuti täpsustati püügivõimsuse jaotumist ning kehtestati selgemad alused püügivahendiga veealale väljumiste arvu ja selle arvestamise määramiseks, eristades need püügivõimalustest. Lisaks korrigeeriti täiendavate püügivõimaluste jaotamise põhimõtteid, et arvestada enam ettevõtjate tegelikku püügikasutust.

Seaduse vastuvõtmist toetas 68 ja selle vastu oli kuus Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse (886 SE), mille kohaselt saavad tervishoiutöötajad endale retseptiravimit välja kirjutada erandlikus olukorras kergema haiguse tavapäraseks raviks või varem määratud kroonilise haiguse ravi jätkamiseks. Kehtiv seadus lubab tervishoiutöötajatel retseptiravimeid välja kirjutada ainult teiste inimeste ravimiseks.

Seletuskirja kohaselt lähtub muudatus eeldusest, et ka ennast ravides peab tervishoiutöötaja tegutsema professionaalselt, lähtudes kehtivatest ravijuhenditest, ravimitega seotud regulatsioonidest ja kutse-eetika nõuetest. Tervishoiutöötaja peab võimalikult objektiivselt hindama oma pädevuse piire ka ennast ravides ning vajadusel pöörduma patsiendina teise tervishoiutöötaja poole.

Muudatusega lisatakse ravimiseadusesse ka volitusnorm, mille alusel saab minister kehtestada loetelu ravimite toimeainetest, mille välja kirjutamine on tervishoiutöötajal endale kui patsiendile piiratud või keelatud.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 74 Riigikogu liiget.

Viis eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu (727 SE), millega minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning loetakse nõusolekuta seksuaalvahekord vägistamiseks.

Kui praegu on vägistamisega tegemist vaid siis, kui kannatanu kallal kasutati vägivalda või ta oli abitus seisundis ehk polnud võimeline osutama vastupanu või toimunust aru saama, siis eelnõu järgi on nõusolekuta vahekord vägistamisena karistatav ka siis, kui ohvri kallal vägivalda ei tarvitatud. Eelnõu kohaselt tuleb mõlemal poolel veenduda, et partner on seksuaaltegevusega nõus.

Menetluse käigus lisati eelnõusse sätted, kus on sõnastatud, mis nõusolek seaduse mõistes on. Muudatuse järgi peab korraga täidetud olema neli tingimust: nõusolek peab olema antud teadlikult ja vabatahtlikult, see peab olema väljendatud sõnaliselt või muul selgelt arusaadaval viisil enne suguühet või muud sugulise iseloomuga tegu ning olemas olema kogu selle teo jooksul.

Samuti viidi eelnõusse muudatus sugulise iseloomuga teo defineerimiseks. Muudatuse järgi on sugulise iseloomuga tegu karistusseadustiku tähenduses suguühe ning muu kehaline tegevus, millel on objektiivselt seksuaalne tähendus ja mille korral kahjustatakse oluliselt teise inimese seksuaalse enesemääramise õigust.

Lisaks lükatakse eelnõu jõustumine poole aasta võrra edasi, nii et vastuvõtmisel jõustub seadus järgmise aasta alguses.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helle-Moonika Helme ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Timo Suslov ja Madis Timpson Reformierakonna, Stig Rästa Eesti 200 ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsioonitud saadikud Maria Jufereva-Skuratovski, Züleyxa Izmailova ja Varro Vooglaid.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli üheksa, vastu aga 51 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE), mis valmistab ette krediiditeaberegistri loomist. Register laseb pankadel ja teistel laenuandjatel laenuvõtjate maksevõimet paremini hinnata ja aitab ennetada ülelaenamist.

Register hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaks või kiirlaen. Eelnõu kohaselt peavad Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad laenuandjad edastama registrisse info iga inimese võetud laenude kohta ning enne uue laenu andmist peavad nad kontrollima, millised kohustused inimesel juba olemas on. Sellise info ühte registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab inimeste lõhkilaenamist.

Menetluse käigus lisati eelnõusse muudatused, mis on seotud krediidiinkassode kohustusega esitada krediiditeaberegistrile andmeid. See on vajalik, et registris sisalduv teave oleks terviklik, ajakohane ja vastaks registri eesmärgile võimaldada krediidiandjatel hinnata võimalikult täpselt tarbija krediidivõimelisust.

Eelnõuga antakse loodavale registrile ligipääs neile isikutele, kel on seadusest tulenev kohustus laenusoovija krediidivõimelisust hinnata, ning sealt tohib infot pärida vaid inimeste kohta, kes on krediiti taotlenud või soovivad krediidilepingut muuta. Eelnõuga reguleeritakse ka laenuinfo säilitamist ja võimaldatakse inimestel seada endale laenukeeld.

Registripidamise ülesanne on plaanis delegeerida erasektorile ning katta kulud teenustasudega. Sarnaselt teistele finantssektori ettevõtjatele seatakse registripidajale ja tema tegevusele selged nõuded ja reeglid.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (883 SE), mille eesmärk on korrastada isikuandmete töötlemise ja toetuse haldamise registri regulatsioon.

Eelnõu kohaselt ei saa toetuse saaja nõuda riigivastutuse seaduse alusel intressi, kui toetuse tagasinõudmise otsus hiljem tühistatakse, kuid selle tõttu pole tekkinud kahju. Praegune kord võimaldab nõuda intressi ka juhul, kui toetuse saaja ei ole reaalselt kahju kandnud – edaspidi on kahjunõude aluseks tegelikult tekkinud kahju.

Samuti täpsustatakse eelnõuga registris töödeldavate isikuandmete kategooriaid. Andmete säilitamise osas täpsustatakse, et isikuandmed anonüümitakse pärast esmast säilitamistähtaega ning pärast põhitähtaja lõppu hoitakse andmeid üksnes statistilisel eesmärgil registris veel viis aastat, misjärel need kustutatakse.

Interregi programmide puhul sätestatakse seaduse tasandil menetluskeelena inglise keel, et piiriüleses koostöös oleks menetluskeel ühtne.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE), millega korrastatakse kultuuri- ja spordivaldkonnas antavate preemiate ja stipendiumide süsteemi.

Kultuuripreemiate osas nähakse seaduses konkreetse arvu asemel ette preemiate piirarv. Eelnõu järgi antakse edaspidi väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal kuni kolm elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Määratavate preemiate arvu ja suuruse üle hakkab otsustama kultuuriminister.

Spordipreemiate liigid ja määramise korra kehtestab eelnõu järgi valitsus ning preemia suuruse valdkonna eest vastutav minister. Mõlema preemialiigi puhul esitab kandidaadid valitsusele minister vastavalt komisjonide ettepanekutele. Kultuuripreemiate komisjoni liikmed kinnitab edaspidi valitsuse asemel kultuuriminister.

Eelnõu järgi kaovad senised spordistipendiumid, mille vahendid suunatakse ümber. Spordistipendiumide asemel saab taotleda sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.

Menetluse käigus jäeti eelnõust välja kultuuristipendiumide kaotamine. Muudatuse kohaselt jäävad stipendiumid alles, kuid muutub nende eesmärk ja sihtrühm.

Praegu on kultuuristipendium mõeldud tudengitele, ent kuna hariduse omandamiseks nii Eestis kui ka välismaal on mitmeid stipendiume, siis kujundatakse stipendium eelnõu järgi ümber nii, et seda saaks taotleda noored, kuni 35-aastased kõrghariduse juba omandanud loovisikud, et toetada nende professionaalse tegevuse alustamist oma erialal, enese täiendamist ning rahvusvaheliste kontaktide loomist.

Seejuures on kultuuristipendiume edaspidi lihtsam taotleda, kuna seda pole enam vaja teha loomeliitude kaudu. Stipendiumide määramine hakkab toimuma ministri määruse alusel. Kultuuristipendiumi suuruseks on seletuskirja järgi kavandatud senise 2300 euro asemel 10 000 eurot ning kultuuristipendiumideks kokku 50 000 eurot aastas.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE), millega täpsustatakse koolide vastuvõtu-, väljaarvamise ja mõjutusmeetmete regulatsiooni.

Eelnõu järgi võib gümnaasiumisse ja kutsekooli õpilasi vastu võttes küsida ja arvestada õpilaskandidaadi kooli- või erialavaliku eelistusi. Selle vabatahtliku võimaluse kasutamiseks tuleb see ette näha kooli vastuvõtutingimustes ja -korras. Kool saab ise otsustada, kas ja millises ulatuses eelistusi arvesse võtab ning kuidas need suhestuvad teiste vastuvõtukriteeriumidega, nagu vestlus, test ja eksamihinded.

Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse, et õpilaskandidaat võib põhivastuvõtu käigus ühes koolis kandideerida kuni kolmele õppekavale, et piirata ülemäärast kandideerimist. Kui põhivastuvõtt on lõppenud, siis täiendava vastuvõtu ajal sellist piirangut ei ole.

Eelnõuga muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Eelnõu järgi võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu koolist välja arvata täisealise gümnaasiumiõpilase, kui tal on õppeaasta jooksul enam kui kahes õppeaines üle poolte kursusehinnetest puudulikud. Seejuures on edaspidi väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses ning gümnaasiumide kodukorras täiendavaid koolist välja arvamise aluseid kehtestada ei saa.

Koolid saavad võimaluse pärida põhikooli lõpetamise ja lõputunnistuse andmeid otse hariduse infosüsteemist. Seni on õpilaskandidaadid pidanud oma lõputunnistuse ise koolidele esitama. Muudatus vähendab bürokraatiat, hoiab kokku aega ja ressursse ning on proportsionaalne riive õppija privaatsusele, kuna pärida saab üksnes vältimatult vajalikke andmeid, milleks on põhikooli lõpetamise fakt ja lõputunnistuse hinded.

Mõjutusmeetmete seast jäetakse välja õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus. Eelnõu näeb ette, et mõjutusmeetmete rakendamise üle otsustab ainult direktor või tema volitatud isik. Praegu saab teatud juhul mõjutusmeetme üle otsustada õppenõukogu.

Lisaks muudetakse eelnõuga testide andmekogu käsitlevaid sätteid ning nähakse rakendussätted ette juhuks, kui tänavuses gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste vastuvõtus ei ole tehnilistel põhjustel võimalik kasutada hariduse infosüsteemi vastuvõtuandmete alamregistrit (SAIS), kuna uus infosüsteem (SAIS3) ei valmi õigeaegselt.

Läbirääkimistel võttis sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis neli eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE), mille eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni halduskoormust.

Eelnõuga kaotatakse dubleerivad kohustused, vähendatakse aruandlust ja muudetakse tööohutuse süsteem selgemaks, säilitades samal ajal töötajate kaitse. Muu hulgas täpsustatakse muudatustega esmaabi korraldust, võimaldades ettevõtete ühiseid lahendusi, ning nähakse ette, et tööandja ei pea inspektsiooni enam töökeskkonnaspetsialisti või -voliniku määramisest teavitama. Samuti ei pea alla 10 töötajaga ettevõte esitama töökeskkonna riskianalüüsi ega korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi. Tööandjate halduskoormust vähendatakse ka seoses lähetatud töötajatega.

Järelevalve tõhustamiseks saab Tööinspektsioon eelnõuga ligipääsu töötamise registri ja töövõtuahela andmetele, mis aitab tõhusamalt tuvastada varjatud tööd ja rikkumisi, eriti ehitussektoris.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (896 SE), mille eesmärk on suunata välisesinduste töö fookus nende põhifunktsioonidele ja muuta konsulaarteenuste osutamine tõhusamaks.

Eelnõu kohaselt lõpetatakse välisesindustes nende konsulaarteenuste pakkumine, millele on olemas alternatiivid e-teenuste või otsepöördumise näol, näiteks juhiloa väljastamine ja ametlikud kinnitused, või mille kasutus on olnud väga harv, näiteks tõlketeenused ja pärimismenetluse algatamine. See annab välisesindustele võimaluse täita suuremal määral oma välispoliitilisi ülesandeid.

Eelnõuga kaotatakse konsulaarametniku erikutse nõue, mis seni eeldas juriidilist kõrgharidust ja võimaldas teha notaritoiminguid. Seletuskirja kohaselt töötab praegu välisesindustes seitse erikutsega konsulaarametnikku, kuid viimase kahe aasta jooksul ei ole nad ühtki notariaalset tõestamistoimingut teinud. Erandjuhtudel säilib võimalus teha välisesinduses tõestamistoiminguid näiteks juhul, kui Eesti kodaniku tervis ei võimalda välisriigist lahkuda või ta viibib seal vanglas.

Lisaks viiakse konsulaarteenuste riigilõivud eelnõuga vastavusse tegelike kuludega. Kõrgem lõiv kehtestatakse neile, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis, kuid kes kasutavad teenust välisesinduses.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (909 SE), millega ajakohastatakse prokuratuuri töökorraldust, tugevdatakse juhtimissüsteemi ning muudetakse karjääri- ja vastutussüsteem läbipaistvamaks.

Eelnõu näeb ette, et riigi peaprokuröri ametiaeg on piiratud ühe seitsmeaastase perioodiga ilma võimaluseta kandideerida teiseks järjestikuseks ametiajaks. Juhtivate riigiprokuröride ja vanemprokuröride ametikohtadele kehtestatakse viieaastane tähtaeg ning luuakse võimalus ringkonnaprokuratuuri tööpiirkondades paindlikumalt prokuröre ühelt kohalt teisele viia. Samuti loob eelnõu võimaluse tõsta kuni 20 protsendi võrra Ida-Virumaa prokuröride ametipalka, et toetada piirkonnas kvalifitseeritud töötajate hoidmist ja värbamist.

Prokuratuuri töökorralduse parandamiseks näeb eelnõu ette, et kassatsiooni esitamine vajab veelgi tõsisemalt sisulist kaalumist ning juhtivprokuröri ja riigi peaprokuröri heakskiitu. Muudatuse eesmärk on tagada kriminaalmenetlustes ühtsed otsused ning seda eriti edasikaebamise küsimustes, mis on prokuratuuri institutsionaalne, mitte üksikprokuröri ülesanne. Lisaks kehtestatakse eelnõuga prokuröridele pikemad katseajad, täpsustatakse distsiplinaarmenetluse korda ning sätestatakse uued ametist vabastamise alused.

Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Riigikogus läbis esimese lugemise ka keskkonnakomisjoni algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (923 SE), mille eesmärk on aidata arendada Läänemeres vetika- ja karbikasvatust.

Eelnõu vabastab vetika- ja karbikasvatuse arendusperioodi ehk ehitusloa andmisest alates kolme aasta jooksul hoonestustasu maksmisest. Seletuskirja kohaselt eemaldab regenereeriv vesiviljelus, eeskätt rannakarbi ja makrovetikate kasvatamine, liigseid toitaineid, parandab mereökosüsteemi seisundit ja taastab väärtuslikke mereelupaiku. Praegune hoonestustasu regulatsioon aga looduskeskkonna taastamisega seotud tegevusele erisust ette ei näe.

Eelnõu eesmärk on parandada olukorda, kus riigi keskkonna- ja Euroopa Liidu eesmärkide täitmiseks vajalik tegevus on arendusfaasis majanduslikult kahjumlik. Taastava vesiviljeluse majanduslik tulupotentsiaal on Läänemere eripäradest tingituna madal, sellest saadav kasu keskkonnale aga suur.

Viis eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele lahendada koolide korraldatud õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus“ eelnõu (867 OE), millega sooviti valitsuselt lahendust õpilaste kooliväliste õppekäikude traditsiooni jätkumiseks. Esitajad märkisid, et vanemate panustamine õppekäikude rahastamiseks peab olema vabatahtlik, kuid annetuste kaasamise lauskeeld piirab oluliselt kultuuriasutuste ja sündmuste õpilastele kättesaadavust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kadri Tali Eesti 200, Margit Sutrop Reformierakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 23 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (875 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiir vähemalt 350 euroni kuus. Esitajad märkisid, et viimastel aastatel on toimetulekupiiri tõstetud kaks korda: 2022. aasta juunis 200-le ja tänavu jaanuaris 220 eurole ning kallineva toidukorvi taustal on selle täiendav tõstmine hädavajalik.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 22 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2026. aastal“ eelnõu (884 OE), millega sooviti, et valitsus esitaks riigi valitsemiskulude vähendamiseks negatiivse lisaeelarve mahuga vähemalt 300 miljonit eurot. Esitajate sõnul on Eesti riigi rahanduse seis viimastel aastatel märgatavalt halvenenud ja eelarvepuudujääk on kasvanud tasemeni, mis ei ole enam jätkusuutlik.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Annely Akkermann Reformierakonna ja Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist.

Lõpphääletusel toetas eelnõu kuus Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (885 SE), millega sooviti langetada põhitoiduainete käibemaksumäär 24-lt 13 protsendile. Algatajate sõnul aitaks muudatus leevendada hinnasurvet, toetada elanike toimetulekut ja parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet. Samasisulise ettepaneku on nende sõnul teinud ka Eesti Kaupmeeste Liit.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 40 ja selle vastu oli 18 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (839 SE), millega sooviti lõpetada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi riiklik jõustamine. Algatajate hinnangul saaks muudatusega prioriteediks seada Eesti ettevõtete, töökohtade ja konkurentsivõime säilimise.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Keskkonnakomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 34, vastu oli 15 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Istung lõppes kell 00.25

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu kolm seadust

Seadus suurendab kriisiaegset rolliselgust ehk seda, kes ja mida kriisi ajal teeb. Nii teavad riigiasutused, omavalitsused, elutähtsa teenuse osutajad ja teised kriitiliselt olulised ettevõtted oma rolli kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Säilib põhimõte, et igaüks valmistub erinevates kriisides oma ülesandeid täitma ning samal tasandil algab ka kriisi lahendamine.

Peaminister kui kriisiolukorra juht sekkub asutuste kriisiülesannete täitmisesse, kui otsus mõjutab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi täitmist või valitsuse tegevuse ühtsust ja koordineeritust kriisiolukorra lahendamisel. Sõjalises kaitses suureneb Kaitseväe tegutsemisvabadus vahetu ohu korral, sealhulgas selleks, et tuua liitlased kiiremini Eestisse.

Kohalikud omavalitsused saavad kindlad kriisiülesanded. Nende hulka kuuluvad elutähtsate teenuste, näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamine, evakuatsioonikohtade ettevalmistamine ja evakuatsiooni toetamine, olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumine ning kohalike elanike teavitamine.

Rolliselguse suurendamiseks loob valitsus üleriigilise kriisiplaani, mis koondab kriisideks valmistumise ja nende lahendamise ning mille alusel koostavad teised asutused oma plaanid.

Menetluse käigus viidi seadise eelnõusse ulatuslikult muudatusi, nende seas muudeti mitmeid peatükke, sätteid ning ka eelnõu pealkirja ja jõustumisaega. Muudatuse kohaselt jõustub seadus 1. juuli asemel 1. oktoobril, et täitevvõim jõuaks ette valmistada vajalikud rakendusaktid.

Muu hulgas täiendati seaduse eelnõu Riigikogu ja presidendi ülesannetega, muudeti senised julgeolekupoliitika alused julgeolekustrateegiaks ning täpsustati Riigikaitse Nõukogu koosseisu. Muutub ka Kaitseväe juhataja ametisse nimetamise kord: edaspidi on Kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks vaja Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõusolekut ehk sisulist ja siduvat heakskiitu, millele eelneb Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne Riigikogu täiskogus. Teiste muudatuste seas lisati eelnõusse eraldi sõjavangide kohtlemist käsitlev peatükk.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mati Raidma Reformierakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 64, vastu 14 Riigikogu liiget.

Riigikohtu esimehe aastaettekanne

Tänasel istungil andis riigikohtu esimees Villu Kõve ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta Eestis. Ta kinnitas kokkuvõtvalt: „Meil on tagatud Eestis sõltumatu, erapooletu, kvaliteetne õigusemõistmine,” kuid möönis, et süsteemi koormus kasvab ja menetlusajad pikenevad.

Kõve sõnul on kohtuasjade arv tõusutrendis: „Kohtuasjade arv on hakanud kasvama võrreldes varasemaga, mida ei ole olnud.” Ta lisas, et olukord ei ole kriitiline, kuid trend on siiski murettekitav.

Kohtute jõudluse kohta märkis ta, et see on langenud ning asjad kuhjuvad: „Me ei jõua nii palju asju ära lahendada aastas, kui neid peale tuleb.” Samuti on menetlusajad pikenemas juba kuuendat aastat järjest.

Eraldi tõi Kõve esile haldusasjade suure edasikaebamise määra: „Halduskohtumenetluses on see number ligi 39%. See on liiga suur number,” viidates koormuse kasvule kohtusüsteemis.

Kohtunike järelkasvu osas kirjeldas ta probleemi teravalt: „Esimese astme kohtus tuleb tõdeda, et meil ei ole nii palju kandidaate, kui on kohtunikukohti.” Tema sõnul ei ole kohtunikutöö enam piisavalt atraktiivne, kuigi ametiga kaasnevad hüved.

Rahvusvahelise võrdluse põhjal tunnistas Kõve, et Eesti süsteem ei pruugi olla nii tõhus, kui seni on arvatud: „Vanas kulunud kohtumajas näiliselt arhailise kohtuistungiga saab asju lahendada märksa tõhusamalt ja kiiremini kui meie uhkete tulede ja viledega digimenetluses.” Ta tõi eeskujuks Norra ja Iirimaa, kus suur osa vaidlusi lahendatakse kohtuväliselt või lihtsamate menetlusmudelitega.

Peamiste probleemidena nimetas ta menetluste venimist ja kohtunike koormust: „Kohtunik on tihti väsinud ja stressis.” Samuti tõi ta esile usaldusprobleemi riigi ja kohtunike vahel: „Sügavamaks mureks on meil baasusalduse nappimine riigi ja kohtunike vahel.”

Kõve rõhutas vajadust teha süsteemis muudatusi ka siis, kui need on ebapopulaarsed: „Tuleb olla valmis parema tuleviku nimel ka valulisi ebapopulaarseid valikuid teha.”

Seadusandjalt ootab ta eelkõige selgeid otsuseid ja reformide elluviimist: „Me ootame Riigikogult kohtukorralduse ja menetluse muudatuste paketi vastuvõtmist.” Samuti pidas ta oluliseks kohtunike motiveerimist ja kohtute püsivamat rahastamist.

Lõpetuseks märkis Riigikohtu esimees, et reformid on vältimatud: „Kohtute juhtimise tõhustamise ja vastutuse kontsentreerimine on kogu süsteemi huvides vältimatu,” ning kutsus Riigikogu üles toetama kohtusüsteemi arendamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Pipi-Liis Siemann Reformierakonna ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Peeter Ernits.

Tänasel istungil osales ka Albaania parlamendi esimees Niko Peleshi, keda Riigikogu liikmed tervitasid aplausiga.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse

Eelnõu kohaselt hakatakse alates 2027. aasta märtsist e-residentide isikusamasust tuvastama ja kontrollima biomeetriliselt kaugteel. Selleks võrreldakse taotleja biomeetrilisi andmeid ja reisidokumendi infot riiklikes andmekogudes olevate andmetega. Alates 2028. aasta märtsist minnakse üle kaardivabale e-identimisvahendile ehk senise digi-ID asemel saab e-resident õiguse kasutada digitaalset identiteedilahendust ilma füüsilise kaardita.

E-identimisvahendi kasutamise õiguse annab Politsei- ja Piirivalveamet ning tehnilise lahenduse korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA.

Vastuse sai seitse arupärimist

Riigikogu liikmete arupärimisele, mis käsitles korruptsiooniohtu seoses kaitsevaldkonna tippjuhtide liikumisega erasektorisse (nr 1000) vastas kaitseminister Hanno Pevkur.

Arupärimistele riigi rahanduspoliitika kohta (nr 991), põlevkivivarude salajase müümise kohta erafirmale (nr 1008), poliitilise sekkumise kohta majandusuuringutesse (nr 964), vastas rahandusminister Jürgen Ligi.

Arupärimistele erihoolekandeteenuse kättesaadavuse kohta (nr 954), erihoolekande kriisi ja sotsiaalministri vastutuse kohta (nr 996), sotsiaalmeedia ohtude kohta lastele ja valitsuse plaanidest (nr 1001), vastas sotsiaalminister Karmen Joller.

Täiskogu istungi järel toimus digiplatvormide reklaamimaksu toetusrühma moodustamise koosolek, mille kokkukutsuja oli Andre Hanimägi.

Vabas mikrofonis võttis sõna Helmen Kütt.

Istung lõppes kell 22.51.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus läbis esimese lugemise e-residentsust täpsustav eelnõu

Esitajate sõnul andnuks eelnõu valitsusele suunise käsitleda uute elektritootmisvõimsuste rajamist riikliku prioriteedina, mis omakorda aitaks parandada elektri varustuskindlust, vähendada impordisõltuvust, suurendada puhta energia tootmist, langetada elektrihindu ning tugevdada Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Aab ja Evelin Poolamets (EKRE).

Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 10, vastu kuus ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja 51 Riigikogu liikme poolehoidu.

Esimesel lugemisel lükati tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja lahendus Vene-Ukraina sõja tõttu Eesti kodanikele ja elanikele tekkinud varaliste kahjude hüvitamiseks“ eelnõu. (863 OE) Eelnõuga sooviti, et valitsus asuks looma Eesti elanikele Venemaa Ukraina-vastasest sõjast tulenevate varakahjude hüvitamise mehhanismi.

Esitajad märkisid seletuskirjas, et kui droon või drooni osa või muu sõjalise tegevusega seotud objekt peaks kahjustama inimese kodu, autot või muud vara, ei ole kannatanul praegu võimalik kahjude korvamiseks hüvitist saada. Seetõttu peaks valitsus leidma nende sõnul olukorrale kiire ja toimiva lahenduse.

Lõpphääletusel oli eelnõu poolt üheksa Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja 51 Riigikogu liikme poolehoidu.

Esimesel lugemisel lükati tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mootorikütuste hinnatõusu mõjude leevendamiseks Eesti Vabariigis registreeritud sõidukite kasutajatele“ eelnõu (874 OE), millega sooviti, et valitsus töötaks välja meetmed, mis tagaksid Eesti tavatarbijaile bensiin 95 ja diislikütuse kättesaadavuse hinnaga kuni 1,4 eurot liiter. Esitajate sõnul lähtub eelnõu vajadusest leevendada inimeste igapäevast toimetulekukoormust, piirata kütusehinna tõusu mõju transpordikuludele ja luua tarbijatele hinnakindlus.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme (EKRE).

Lõpphääletusel oli eelnõu poolt üheksa Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja 51 Riigikogu liikme poolehoidu.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu lükkas tagasi kolm otsuse eelnõu

Muudatused võimaldavad omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt arendustele reageerida, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole 10 aasta jooksul arendustegevust alustatud. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.

Seadusega loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel, ning edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel. Kui omavalitsuse eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Ühtlasi jääb ära maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp.

Menetluse käigus lisati seadusesse mitmeid muudatusi, mis võimaldavad planeerimisalase tegevuse korraldajal määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole seda sätestatud. Samuti lisati uue planeeringute infosüsteemi kasutuselevõttu ettevalmistavad sätted, mille alusel hakkab toimuma isikuandmete kogumine ja säilitamine. Edaspidi tekib võimalus saata loodava infosüsteemi kaudu planeeringu- ja selle mõjualasse jäävatele isikutele massiteateid planeeringu algatamise või muude planeeringuga seotud menetlustoimingute kohta, et tagada parem kaasatus.

Maa- ja Ruumiamet saab muudatustega õiguse kontrollida nii omavalitsuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse tegevuse tähtaegsust ning omavalitsuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel, nõudes teavet ja tehes vajadusel ettekirjutusi õigusvastasuse või põhjendamatu viivituse kõrvaldamiseks. Lisaks täpsustatakse tehnovõrkude ja -rajatistega arvestamise kohustust nii üld- kui ka detailplaneeringutes ning nähakse ette tähtaja seadmine detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks ja detailplaneeringu muutmise võimaluse lisamine. Muu hulgas loobuti muudatustest, millega plaaniti kaotada planeeringuteadete avaldamise kohustus üleriigilistes ja maakonnalehtedes.

Veel viidi seadusesse muudatused, millega jäetakse riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse ning nähakse ette, et Maa- ja Ruumiameti haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel on sunniraha ülemmäär 9600 eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tarmo Tamm Eesti 200 fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 51, vastu seitse ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (860 SE), millega muudetakse tasude maksustamise reegleid, kui teenust osutatakse eraisikute vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel.

Praegune kord näeb ette, et kui eraisik ostab teiselt eraisikult võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid, näiteks eluaseme hooldus-, remondi- või lapsehoiuteenust, peab ta kandma teenust osutava inimese töötamise registrisse, esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Seadusega need kohustused kaotatakse ning pannakse sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus sarnaselt tulumaksuga teenustasu saajale.

Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht. Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, aga ka lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 47 ja selle vastu hääletas 17 Riigikogu liiget.

Kuus eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE), mille eesmärk on suurendada ühtse õigusruumi loomisega kriisideks valmisolekut. Eelnõu ühendab kolm senist riigikaitse ja kriisiõiguse seadust – hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja riigikaitseseaduse – üheks tervikuks, et parandada kriisideks valmistumist ning nende lahendamist.

Eelnõu suurendab kriisiaegset rolliselgust ehk seda, kes ja mida kriisi ajal teeb. Nii teavad riigiasutused, omavalitsused, elutähtsa teenuse osutajad ja teised kriitiliselt olulised ettevõtted oma rolli kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Säilib põhimõte, et igaüks valmistub erinevates kriisides oma ülesandeid täitma ning samal tasandil algab ka kriisi lahendamine.

Peaminister kui kriisiolukorra juht sekkub asutuste kriisiülesannete täitmisesse, kui otsus mõjutab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi täitmist või valitsuse tegevuse ühtsust ja koordineeritust kriisiolukorra lahendamisel. Sõjalises kaitses suureneb Kaitseväe tegutsemisvabadus vahetu ohu korral, sealhulgas selleks, et tuua liitlased kiiremini Eestisse.

Kohalikud omavalitsused saavad eelnõu kohaselt kindlad kriisiülesanded. Nende hulka kuuluvad elutähtsate teenuste, näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamine, evakuatsioonikohtade ettevalmistamine ja evakuatsiooni toetamine, olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumine ning kohalike elanike teavitamine.

Rolliselguse suurendamiseks loob valitsus üleriigilise kriisiplaani, mis koondab kriisideks valmistumise ja nende lahendamise ning mille alusel koostavad teised asutused oma plaanid.

Menetluse käigus viidi eelnõusse ulatuslikult muudatusi, nende seas muudeti mitmeid peatükke, sätteid ning ka eelnõu pealkirja ja jõustumisaega. Muudatuse kohaselt jõustub eelnõu 1. juuli asemel 1. oktoobril, et täitevvõim jõuaks ette valmistada vajalikud rakendusaktid.

Muu hulgas täiendati eelnõu Riigikogu ja presidendi ülesannetega, muudeti senised julgeolekupoliitika alused julgeolekustrateegiaks ning täpsustati Riigikaitse Nõukogu koosseisu. Muutub ka Kaitseväe juhataja ametisse nimetamise kord: edaspidi on Kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks vaja Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõusolekut ehk sisulist ja siduvat heakskiitu, millele eelneb Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne Riigikogu täiskogus. Teiste muudatuste seas lisati eelnõusse eraldi sõjavangide kohtlemist käsitlev peatükk.

Läbirääkimistel võtsid sõna Meelis Kiili Reformierakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 11, vastu aga 53 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE), millega muudetakse õppelaenusüsteem paindlikumaks ja õppelaen tudengitele kättesaadavamaks.

Eelnõuga kaotatakse alates 2026. aasta septembrist õppelaenu taotlemisel käendaja või kinnisvaratagatise nõue, et laenu saaksid taotleda ka need noored, kel seni polnud võimalik sobivat käendajat leida. Tagatise asemel hinnatakse edaspidi laenutaotleja maksekäitumist ning kui ta ei ole täitnud panga või mõne teise laenuandja ees oma muid kohustusi, võib pank õppelaenu andmisest keelduda.

Eelnõuga muutuvad soodsamaks ka laenutingimused. Õppelaenu intressimäär on eelnõu järgi senise kuni kolme protsendi asemel kuni 1,5 protsenti, millele lisandub kuue kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, mis on sellest õppeaastast kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.

Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis eelnõu järgi pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20-lt 25 aastale. Pikem tagasimakseperiood võimaldab vähendada igakuiseid laenumakseid ja hajutada finantskoormus pikemale perioodile. Praegu võtab õppelaenu aastas umbes 1800 üliõpilast, mis on neli protsenti võimalikest laenusaajatest. Muudatuste tulemusel laenuvõtjate arv eelduslikult kasvab.

Teisel lugemisel viis parlament eelnõusse täpsustused, et selgemalt reguleerida uuele õppelaenude süsteemile üleminekut. Muudatus näeb ette, et enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud jäävad üldjuhul kehtima nende sõlmimise aegsetel tingimustel, kuid kui laenusaajal ei ole tagasimaksekohustust veel tekkinud, võib ta viia oma lepingud krediidiasutusega kokkuleppel üle uuele regulatsioonile. Inimesele, kellel tagasimaksekohustus on juba tekkinud ja kes ei ole õpinguid jätkanud, sellist õigust ei anta, kuid tal säilib võimalus muuta krediidiasutusega kokkuleppel intressimäära.

Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist. Sõna võttis ka fraktsioonitu Jaak Valge.

Teise lugemise läbis maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE), mille eesmärk on tagada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säästlik kasutamine ja vältida olukordi, kus püük koondub ebasobivatesse tingimustesse vaid üldise laevade väljumispiirangu tõttu.

Praegu on valitsustevahelise kokkuleppe alusel lubatud Peipsi järvel teha kokku kuni 600 laevaväljumist aastas, sealhulgas 300 peenesilmalise ja 300 suuresilmalise püügivahendiga. 2023. aastast rakendunud individuaalkvoodid on aga näidanud, et üldine väljumiste lagi ei sobitu uue süsteemiga: see võib tekitada surve püüda lubatud saak võimalikult kiiresti, mis omakorda suurendab ülepüügi, tagasiheite ja varjamise riski.

Eelnõu täpsustab kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, püügiloa väljastamise tingimusi ning seda, kuidas arvestatakse püügivahendiga tehtud veealale väljumisi. Muudatused võimaldavad kaluritel paremini valida püügi aega, lähtudes ilmastiku- ja veeoludest, ning vähendavad vajadust teha püük võimalikult kiiresti üldkvoodi täitumise hirmus. Uut püügikorraldust on kavas rakendada 2026. aasta teisest poolest.

Teisel lugemisel täpsustati eelnõus muu hulgas kalalaeva lisamise õiguse kasutamist ja pikendati selle kehtivust 66 kuule, sealhulgas anti selgus õiguse tagasiulatuva kohaldamise kohta. Samuti täpsustati püügivõimsuse jaotumist ning kehtestati selgemad alused püügivahendiga veealale väljumiste arvu ja selle arvestamise määramiseks, eristades need püügivõimalustest. Lisaks korrigeeriti täiendavate püügivõimaluste jaotamise põhimõtteid, et arvestada enam ettevõtjate tegelikku püügikasutust.

Teise lugemise läbis sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE), mille kohaselt saavad tervishoiutöötajad endale retseptiravimit välja kirjutada erandlikus olukorras kergema haiguse tavapäraseks raviks või varem määratud kroonilise haiguse ravi jätkamiseks. Kehtiv seadus lubab tervishoiutöötajatel retseptiravimeid välja kirjutada vaid teiste inimeste ravimiseks.

Seletuskirja kohaselt lähtub muudatus eeldusest, et ka ennast ravides peab tervishoiutöötaja tegutsema professionaalselt, lähtudes kehtivatest ravijuhenditest, ravimitega seotud regulatsioonidest ja kutse-eetika nõuetest. Tervishoiutöötaja peab võimalikult objektiivselt hindama oma pädevuse piire ka ennast ravides ning vajadusel pöörduma patsiendina teise tervishoiutöötaja poole.

Eelnõuga lisatakse ravimiseadusesse ka volitusnorm, mille alusel saab minister kehtestada loetelu ravimite toimeainetest, mille välja kirjutamine on tervishoiutöötajal endale kui patsiendile piiratud või keelatud.

Läbirääkimistel võttis sõna Diana Ingerainen Eesti 200 fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (773 SE), mis võimaldab Eesti vabu vanglapindu rendile anda välisriikidele. Eelnõu järgi saab Eesti vanglates täide viia välisriigi kohtu mõistetud vanglakaristusi, kui on sõlmitud vastav välisleping. Kokkuleppe peavad ratifitseerima mõlema riigi parlamendid.

Seletuskirja kohaselt on Eesti vanglahoonete ülalpidamine nende tühjenemise tõttu liiga kulukas. Vanglarent aitaks hoida vangla töös, tagada väljaõppinud vanglapersonalile töö ning vähendada riigi kulu tühjade vanglapindade ülalpidamisel, pannes need riigieelarvesse tulu teenima.

Eelnõu järgi saab vangi Eesti vanglasse karistust kandma võtta juhul, kui sarnased kuriteod on Eesti seaduste kohaselt karistatavad, täideviidav karistus ei ole ebamõistlikult karm ning ajavahemik kohtuotsuse jõustumise ja selle täitmisele pööramise alguse vahel ei ületa kolme aastat. Ühtlasi näeb eelnõu ette, et ennetähtaegse vabanemise regulatsioon välisvangidele ei kohaldu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lea Danilson-Järg ja Urmas Reinsalu Isamaa, Helle-Moonika Helme, Rene Kokk, Martin Helme, Evelin Poolamets, Siim Pohlak ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Stig Rästa Eesti 200 fraktsioonist.

Isamaa fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Katkestamist toetas 16, kuid selle vastu oli 43 Riigikogu liiget.

Riigikogus läbis teise lugemise ka valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE), millega võetakse Eesti õigusruumi üle vaigistushagi eest kaitsmise direktiiv.

Uue regulatsiooni eesmärk on kindlustada väljendusvabadus ja kaitsta demokraatlikku arutelu vaigistavate kohtumenetluste eest. Seni on vaigistushagisid olnud keeruline tavapärastest laimukaebustest eristada, mistõttu annab Euroopa Liidu direktiiv kohtutele selgemad kriteeriumid ilmselgelt põhjendamatute nõuete tuvastamiseks.

Eelnõuga saavad kohtud konkreetsed hoovad pahatahtlike menetluste varases faasis peatamiseks. Edaspidi saab kohus ilmselgelt põhjendamatu nõude kohe rahuldamata jätta, kusjuures kõik menetluskulud jäävad hageja kanda ning kostjal tekib õigus nõuda kuritarvitusliku hagi eest kahjuhüvitist. Samuti on kohtul õigus määrata hagejale kuni 9600 euro suurune rahatrahv ning avalikustada kohtulahend koos hageja isikuandmetega.

Lisaks luuakse eelnõuga kaitse kolmandate riikide eest, mis tähendab, et Eesti kohtud ei tunnusta näiteks Venemaal tehtud kohtuotsuseid, kui need tulenevad vaigistushagidest.

Läbirääkimistel võttis sõna Annely Akkermann Reformierakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis 11 eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõu (908 OE). Eelnõuga kiidetakse heaks Eesti julgeolekupoliitika uuendatud alusdokument, mis kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks vajalikke tegevusi.

Julgeolekupoliitika alused seavad Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Dokument käsitleb julgeolekut laia riigikaitse põhimõttel, paneb senisest suuremat rõhku elanikkonnakaitsele ja näeb muu hulgas ette, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad ka edaspidi olema vähemalt viis protsenti SKPst.

Riigikogu otsustab valitsuse koostatud julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise kahel lugemisel. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.

Eelnõu esimene lugemine algas juba eilsel istungil, kuid jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli. Täna jätkus arutelu läbirääkimistega, kus osalesid Vladimir Arhipov Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Reformierakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Alar Laneman.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE), mis laiendab rahuajal mehitamata õhusõidukite, nende seas droonide ja õhupallide seire- ja tõrjevõimalusi.

Eelnõuga pannakse paika asutuste rollijaotus mehitamata õhusõidukitest tulenevale ohule reageerimisel ning ohu seirel ja tuvastamisel. Muu hulgas näeb eelnõu ette, milliseid meetmeid ja sunnivahendeid on eri asutustel õigus mehitamata õhusõidukite ohu korral kasutada. Samuti nähakse eelnõuga ette õhuruumi seirega seotud osaliste vastastikune infovahetus, et luua ühine seirepilt.

Muudatuste tulemusel saab Kaitsevägi paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone, samuti osaleda aktiivselt korrakaitselise ohuga mehitamata õhusõidukite seires ja tõrjes. Politsei- ja Piirivalveametile luuakse eelnõuga võimalused reageerida senisest tõhusamalt uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele.

Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet saavad eelnõu kohaselt õiguse tõrjuda mehitamata õhusõidukeid oma territooriumil. Ka Kaitseliit saab eelnõuga õiguse reageerida ohtlikele droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel, samuti on edaspidi nii Kaitseväge kui ka Kaitseliitu võimalik kaasata suurüritustel drooniohu korral avaliku korra tagamisse.

Lisaks loob eelnõu võimalused, et riigikaitseobjektide valdajad, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvad ettevõtted saaksid oma taristut paremini kaitsta, seejuures kasutada seireseadmeid. Riigikaitseobjektide kaitset korraldavatele turvaettevõtjatele ja siseturvakorraldajatele antakse õigus tõrjuda valvataval objektil droone ja kasutada selleks ka erivahendeid.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Andre Hanimägi. Sõna võtsid ka Urmas Reinsalu Isamaa ja Kristo Enn Vaga Reformierakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE), mille eesmärk on vähendada eri valdkondades ettevõtjate halduskoormust.

Seletuskirja kohaselt vabastatakse liialt bürokraatlike nõuete täitmisest alkoholi jaekaubanduse ettevõtjad, sideettevõtjad, lõhkematerjali vedajad, reisiettevõtjad, väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad ning tarbijavaidluste komisjoni puudutavate muudatuste puhul kõik kauplejad, kes osutavad tarbijale teenust või müüvad kaupu. Lisaks nõuete vähendamisele muudetakse eelnõuga mitmeid riigilõive.

Alkoholiseaduse muudatustega kaotatakse muu hulgas müügisaali nõue alkohoolsete jookide jaemüügil e-kaubanduses ja avalikel üritustel ning asendatakse kassaaparaadi omamise kohustus tehingu kellaajalise fikseerimise nõudega. Elektroonilise side seaduses ühtlustatakse raadio- ja sageduslubade kehtivusajad ning vähendatakse aruandlusnõudeid. Lõhkematerjaliseaduses lihtsustatakse riigisisese lõhkematerjali veo korda, asendades loakohustuse teavitamiskohustusega.

Lisaks tõhustatakse eelnõuga tarbijavaidluste komisjoni tööd, tehakse väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine ühekordseks ning muudetakse reisiettevõtjatele lihtsamaks esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile dokumente.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE), millega luuakse strateegiliselt olulistele investeeringutele kiirendatud menetlus, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis kiiremaks ja prognoositavamaks. Muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringute kaasamist, kaitsetööstuse arendamist, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist.

Eelnõuga kehtestatakse kriteeriumid strateegilise investeeringu staatuse määramiseks ning luuakse erimenetlused projektidele, mille asukoht ei ole veel lõplikult paigas või mis sobituvad juba olemasolevatesse planeeringutesse. Samuti lihtsustatakse eelnõuga riigi eriplaneeringute menetlusi: kaotatakse eraldi algatamise etapp, vähendatakse dubleerivaid hindamisi ning võimaldatakse varasemat ja paindlikumat keskkonnamõju hindamist.

Lisaks luuakse eelnõuga strateegiliste projektide jaoks ühtne kontaktpunkt, mis hakkab menetlusi koordineerima ja jälgima tähtaegadest kinnipidamist.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Tamm Eesti 200 fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE), millega keelatakse loomade heaolu kaitseks koerte püsiv ketis pidamine ja zoofiilia ning tõstetakse loomakaitseseaduse rikkumise eest ette nähtud karistusmäärasid.

Eelnõuga keelatakse koerte püsiv ketis pidamine alates 2027. aasta 1. jaanuarist. Erandina võivad need, kes on seni oma koera ketis pidanud ega saa teda turvaliselt vabaks lasta, jätkata sama pidamisviisi kuni 2032. aastani.

Eelnõu kehtestab rangemad nõuded varjupaikadele, kellele hakkab alates 2028. aastast kehtima tegevusloa nõue. Muu hulgas täpsustab eelnõu, millised andmed peab varjupaik looma uuele omanikule kaasa andma.

Samuti täpsustatakse eelnõuga veterinaararsti rolli looma eutanaasia läbiviimisel ning keelatakse selgesõnaliselt zoofiilia ja seda kujutava materjali tootmine ja levitamine. Eelnõu suurendab ka loomakaitseseaduse rikkumise eest ette nähtud karistusmäärasid.

Läbirääkimistel võttis sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE), mis täpsustab ametiisikute toimingupiirangu regulatsiooni, sealhulgas piirangu rikkumise kuriteokoosseisu.

Eelnõuga sõnastatakse selgemalt toimingupiirangu ja seotud isiku mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda. Muu hulgas täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse enda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses.

Tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele luuakse eelnõuga erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende erialast tööd. Tervishoiutöötaja ei pea seotud isiku suhtes toimingupiirangut kohaldama, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo talle või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Toimingupiirangut ei kohaldata ka vandeadvokaatidele ja vandeadvokaadi abidele õigusteenuse osutamisel ning avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajatele teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamisel.

Toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu täpsustatakse eelnõuga nii, et kriminaalvastutus järgneb üksnes juhtudel, kus ametiisiku käitumine tekitab avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise. Lisaks pannakse eelnõuga huvide deklaratsiooni esitajatele kohustus deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui ollakse äriühingu tegelik kasusaaja.

Läbirääkimistel võttis sõna Ando Kiviberg Eesti 200 fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (901 SE), mille eesmärk on tagada, et lastele osutatav abi lähtuks nende tegelikest vajadustest ja huvidest ning abi osutamine oleks koordineeritud ja läbipaistev.

Muudatustega eristatakse senisest selgemalt olukorrad, kus sekkumine eeldab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja juhtrolli, ning juhtumid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selles valdkonnas, kus lapsel raskused ilmnesid. Eelnõuga toetatakse võrgustikutöö tegemist lastekaitses ning muudetakse lastekaitsetöötaja poolt lastekaitselise juhtumikorralduse algatamise aluseid, vähendades seeläbi lastekaitsetöötajate töökoormust.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga lastekaitsetöötaja ülesandeid lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel, sealhulgas lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitemenetlustes. Eelnõuga täpsustatakse sellistes täitemenetlustes ka kohtutäituri ja politsei rolli ning luuakse alus täitetoimingu peatamiseks juhtudel, kus selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE), mille eesmärk on parandada mereolukorra teadlikkust, tõhustada Kaitseväe julgeolekuala kaitse meetmeid ning luua võimalus kaasata liitlasi piirivalvesse ja korrakaitsesse.

Eelnõu näeb ette meetmed, et tagada Kaitseväe mereolukorra teadlikkus Eesti merealal. Kaitsevägi saab eelnõuga õiguse korraldada suurenenud ohu korral laevaliiklust ja kehtestada piiranguid või anda vastav ülesanne Transpordiametile. Kaitseväe juurde luuakse ka merelise ohutuse komisjon.

Samuti antakse Kaitseväele eelnõuga paremad võimalused julgeoleku seisukohalt oluliste objektide kaitseks. Muu hulgas defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus, et laiendada Kaitseväe õigusi seal toimuva kontrollimiseks.

Lisaks loob eelnõu selged tingimused, et kaasata liitlasi vajadusel Eesti piirivalve ja korrakaitse tegevustesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalev Stoicescu Eesti 200 ja Meelis Kiili Reformierakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE), mille eesmärk on reguleerida üldise kaitsevalmiduse osana lahinguvalve ja selle käigus täidetavad ülesanded.

Eelnõu kohaselt määratletakse lahinguvalve Kaitseväe rahuaja tegevusena, mille eesmärk on hoida Kaitseväe üksused valmisolekus, et tagada kiire reageerimine kõrgendatud ohule või rünnakule, kasvatades seejuures Kaitseväe üldist valmidust ja võimet riiki kaitsta.

Muudatuste kohaselt saavad ajateenijad ja reservväelased kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks väljaõppele täita ka reaalseid teenistusülesandeid. Kaitseväe alalise valmiduse raames ülesannete täitmine toimub üksnes vajaliku väljaõppe olemasolul, tegevväelasest ülema juhtimisel ning seaduses sätestatud alustel ja korras.

Eelnõu täpsustab ka ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi lahinguvalves osalemisel, sealhulgas jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise aluseid. Kaitseliidu seaduse muudatustega täpsustatakse Kaitseliidu kaasamist Kaitseväe tegevustesse.

Lisaks muudab eelnõu paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustamise korra ning vabastab kaitseväekohustuse täitmisega seotud sõidu- ja toidukulude hüvitised tulumaksust.

Läbirääkimistel võttis Eesti 200 fraktsiooni nimel sõna Kalev Stoicescu ning Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Alar Laneman.

Esimese lugemise läbis riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE), mis täpsustab Euroopa Liidu küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmise järel seaduses kasutatavaid termineid ning võrgu- ja infosüsteemide turvameetmete rakendamise ulatust.

Eelnõuga ühtlustatakse küberturvalisuse 2. direktiivi ja küberturvalisuse seaduse termineid ning luuakse osalistele selgem arusaam Riigi Infosüsteemi Ameti võrgu- ja infosüsteemide alase järelevalve ulatusest. Lisaks seotakse eelnõuga direktiivi rakendusmäärusega kehtestatavad turvanõuded selgemalt teenustega, mida rakendusmäärus puudutab.

Eesti õigusesse üle võetud küberturvalisuse 2. direktiivi eesmärk on ühtlustada küberohtude haldamise reegleid ja tõsta küberturvalisuse taset ELis.

Esimese lugemise läbis ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud korruptsioonivastase seaduse täiendamise seaduse eelnõu (851 SE), mis laiendab huvide deklaratsioonis avaldatavate andmete ringi, et suurendada avaliku võimu teostamise läbipaistvust.

Eelnõu näeb ette, et ametiisik peab esitama huvide deklaratsioonis andmed ka selle kohta, milliste Eestis või mujal riikides registreeritud organisatsioonidesse ta kuulub ning kas tal on lisaks Eesti kodakondsusele ka mõne teise riigi kodakondsus. Algatajate sõnul aitab muudatus avalikkusel paremini mõista avaliku võimu teostajate tausta ning paremini hinnata nende võimalikke sidemeid organisatsioonide ja teiste riikidega.

Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (844 SE), millega sooviti langetada bensiini-, diisli-, gaasi- ja kütteõlide aktsiis Euroopa Liidu miinimummäärani ning alandada viiele protsendile toiduainete käibemaksumäär. Algatajate sõnul oli eelnõu eesmärk vähendada kütusehindade tõusust tingitud ostujõu langust ning pidurdada toiduainete hinnatõusu.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 35 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istung lõppes kell 00.04

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu planeerimismenetlusi kiirendava seaduse

Julgeolekupoliitika alused seavad Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Dokument käsitleb julgeolekut laia riigikaitse põhimõttel, paneb senisest suuremat rõhku elanikkonnakaitsele ja näeb muu hulgas ette, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad ka edaspidi olema vähemalt viis protsenti SKPst.

Riigikogu otsustab valitsuse koostatud julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise kahel lugemisel. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jätkuvad läbirääkimised homsel istungil. Lisaks lükkuvad homsesse ka korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE), alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) ja planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE) esimene lugemine.

Pärast istungi lõppemist toimub istungisaalis Pärnu riiklikult tähtsa multihalli toetusrühma asutamise koosolek.

Istung lõppes kell 12.55.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Uuendatud julgeolekupoliitika aluste eelnõu esimene lugemine Riigikogus jäi pooleli

Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Seadusega paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Olulise uuendusena nähakse seadusega ette piirimenetluse rakendamine, mis võimaldab teha otsuseid juba piiril. Menetluse ajal ei teki taotlejal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral saab inimese kiiremini tagasi saata.

Samuti muudab seadus menetlused ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, et vältida olukordi, kus varjupaigataotlusi esitatakse järjest eri riikides. Täiendavalt luuakse ELi-ülene rändeinfosüsteem, mis parandab andmete kogumist ja vahetamist ning aitab menetlusi tõhustada.

Seadus täpsustab ka varjupaigataotlejate kohustusi ning näeb ette selgemad tagajärjed nende täitmata jätmisel. Näiteks saab vajadusel piirata taotleja liikumisvabadust, sealhulgas kohustada teda elama kindlaksmääratud kohas või regulaarselt end registreerima. Samal ajal tugevdatakse taotlejate õiguskaitset, võimaldades tasuta õigusabi juba menetluse alguses.

Lisaks käivitub ELis püsiv solidaarsusmehhanism, mille kaudu saavad riigid rändesurve korral üksteist rahaliselt, ekspertide ja tehnika lähetamisega või vajadusel inimeste ümberpaigutamisega toetada.

Teisel lugemisel viidi seadusesse muudatus, millega laiendatakse pagulase pereliikme määratlust. Riigikohus leidis tänavu kevadel, et kehtiv seadus on põhiseadusega vastuolus osas, kus see ei loe pagulase pereliikmeks enne Eestisse saabumist temaga tegelikus kooselus elanud faktilist elukaaslast, kellega abiellumine või kooselu registreerimine oli pagulase päritoluriigis elukaaslaste tahtest sõltumata õiguslikult võimatu.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme EKRE ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu 20 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga (910 SE) vähenevad riigi tulud 24 miljonit ja suurenevad 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenevad eelnõu kohaselt 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot.

Eelnõuga suunatakse 10,98 miljonit eurot kulusid ja investeeringuid Eesti.ai projektidele, millega muu hulgas soovitakse parandada inimeste AI-oskusi ja muuta avalik sektor tõhusamaks. 17 miljonit eurot eraldatakse eelnõuga idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused. Eelnõuga täpsustatakse ka Riigi Kinnisvara ASi ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid ning hüvitatakse Eesti Kultuurkapitalile hasartmängumaksust saamata jäänud toetus.

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.

Seletuskirja kohaselt paraneb valitsussektori eelarvepositsioon muudatustega 15 miljonit eurot, kuid eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme EKRE, Diana Ingerainen Eesti 200, Andrei Korobeinik Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Annely Akkermann Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Eesti Keskerakonna fraktsioon, Isamaa fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust, sest selle poolt hääletas 31 ja vastu oli 45 Riigikogu liiget. Eelnõu esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 29. mai.

Vastuse sai viis arupärimist

Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlesid hinnatõusu leevendamist ja inimeste toimetulekut (nr 969) ning riigi osalusega äriühingute kulutusi motivatsiooni- ja tänuüritustele (nr 972), vastas rahandusminister Jürgen Ligi.

Arupärimisele Omniva erastamise ja universaalse postiteenuse ning perioodika kojukande jätkumise kohta (nr 971) vastas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Arupärimistele, mis puudutasid riigi registripoliitikat (nr 970) ja laste vastu suunatud seksuaalkuritegude karistuspoliitikat (nr 973), vastas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Istung lõppes kell 22.49.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

Merilind märkis, et vähktõbi on teema, mis puudutab peaaegu iga Eesti peret ning tegi kokkuvõtte vähktõve statistikast öeldes, et näiteks 2023. aastal diagnoositi Eestis 9843 uut vähijuhtu, ligikaudu 3500 inimest sureb Eestis igal aastal vähi tõttu, pahaloomulised kasvajad põhjustavad ligi veerandi kõigist surmadest ning praegu vajab umbes 56 000 inimest vähiravi või vähiga seotud jälgimist. Samas avaldas ta ka heameelt selle üle, et osavõtt sõeluuringutest on tõusnud 62–65 protsendini, HPV-vaktsineerimine on laienenud poistele, on loodud vähitõrje võrgustik ESTCAN, on arendatud raviteekondi ja kodulähedast ravi ning palliatiivraviteenuseid rahastatakse alates 2025. aastast.

Merilinnu sõnul need sammud näitavad, et Eesti liigub õiges suunas, kuid Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 vaheraport ütleb, et süsteemsed probleemid ei ole veel lahendatud. „Kes on lugenud seda vahehindamist, see teab: ainult 13 protsenti tegevustest on süsteemselt rakendunud, aga 45 protsenti tegevustest ei ole veel rakendunud. See tähendab, et probleem ei ole meil teadmiste puuduses, probleem on elluviimise võimekuses,“ tõdes ta. „Üks teine OECD raport ütleb, et kõige edukamad riigid, mida nad teevad? Nad ennetavad rohkem, nad avastavad varem ja juhivad raviteekonda terviklikumalt. Euroopa vähitõrje tegevuskava hinnangul on kuni 40 protsenti vähkidest ennetatavad.“

Samuti juhtis Merilind oma ettekandes tähelepanu sellele, et sõeluuringud päästavad elusid ja on muutunud järjest kättesaadavamaks. Ta rõhutas HPV-vastaste vaktsiinide tõhusust ning ka kogu elustiili hõlmava ennetustöö olulisust. Lisaks märkis ta vajadust tugevdada perearsti ja esmatasandi rolli, et süsteem leiaks abi vajava inimese õigel ajal üles. Merilind rääkis ka diagnostika kiirendamise vajalikkusest, selgelt juhitud raviteekonna olulisusest ning tõdes, et Eestis on puudus onkoloogidest, radioloogidest, patoloogidest, meditsiinifüüsikutest ja õdedest. Samuti selgitas ta vähijuhtumite kasvu põhjusi, tunnustas patsiendiorganisatsioonide rolli ning käsitles ravimite kättesaadavuse ja vähitõrje rahastamise küsimusi.

Eesti Vähiliidu president Vahur Valvere rõhutas vähitõrje teema riiklikul tasandil käsitlemise olulisust. Ta tänas sotsiaalkomisjoni vähiteema tõstatamise eest ning märkis, et vähk on Eestis jätkuvalt oluline rahvatervise probleem, millel on nii meditsiinilised kui ka sotsiaal-majanduslikud mõjud.

Valvere sõnul on vähiregistri andmetel vähihaigete viie aasta elulemus 65 protsenti ning see näitaja on paranemas. Kokku on registris arvel üle 70 000 vähipatsiendi, haigestumus on olnud pikaajalises tõusutrendis ning prognoosi kohaselt võib esmajuhtude arv 2030. aastaks ulatuda 11 000-ni. Vähiliidu president käsitles ettekandes eraldi meeste ja naiste peamisi vähivorme ning haigestumistrende. Meestel on kõige sagedasem eesnäärmevähk, millele järgnevad nahavähk ja kopsuvähk. Naiste seas on esikohal rinnavähk, järgnevad nahavähk ning jämesoolevähk. Valvere tõi esile, et mitmete vähivormide puhul on elulemus paranenud, kuid näiteks kopsu- ja kõhunäärmevähk avastatakse sageli hilises staadiumis, mis mõjutab ravitulemusi. Ta selgitas ka, et Eesti ja Põhjamaade elulemuse erinevused tulenevad suuresti sõeluuringute suuremast hõlmatusest neis riikides, mis võimaldab haigust varem diagnoosida.

Valvere peatus ka vähitõrje strateegilisel arengul. Ta meenutas varasemat riiklikku strateegiat ning sellele järgnenud perioodi, mil terviklik lähenemine oli nõrgem. Sellest ajendatuna algatas vähiliit analüüsi ja kampaania „Terve Eestiga vähi vastu“, mille tulemusel liitus Eesti 2019. aastal maailma vähideklaratsiooniga. Praegune vähitõrje tegevuskava 2021–2030 loodi enam kui saja eksperdi kaasabil ning selle eesmärk on vähendada haigestumist, pikendada eluiga pärast diagnoosi ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti.

Ühtlasi kinnitas Valevere Merilinnu esile toodud edusamme ning tõi näiteks ka mobiilsed diagnostikalahendused, mille abil on suurendatud sõeluuringutes osalemist ning avastatud varases staadiumis haigusjuhte. Samas rõhutas ta, et paljud probleemid püsivad. Vähitõrje tegevuskava vahehindamine näitab, et süsteemselt on rakendunud vaid väike osa kavandatud tegevustest. Probleemid puudutavad eelkõige juhtimist, vastutuse jaotust, andmete kasutamist ja inimressurssi. Ta tõi esile, et vähivaldkonna arste ja spetsialiste napib ning nende töökoormus on suur. Valevere sõnul on vaja selgemat koordineerimist, paremat prioriseerimist ning tegevuste elluviimise eelduste süsteemset hindamist.

Lisaks peatus Valvere patsiendikesksusel ja tugiteenustel ning rõhutas patsiendiorganisatsioonide rolli. Ta tõi näiteid vähiliidu tegevusest ning rahvusvahelisest koostööst, sealhulgas ekspertpatsientide koolitamisest, mis aitab kogemust ja teadmisi laiemalt jagada. „Need neli sümpaatselt naeratavat daami on tegelikult rinnavähist tervenenud, keda me võime nimetada nüüd ekspertpatsientideks rinnavähi alal, kes selle koolituse edukalt läbisid ja vähiliidu podcast’i kaudu oma kogemusi ja teoreetilisi teadmisi jagavad,“ soovitas ta.

Ettekande lõpetuseks rõhutas Valvere koostöö vajadust ja vähivastase töö paratamatust. „Kui meie koos ei tegele vähiga, siis tegeleb vähk meiega ja meie lähedastega,“ ütles ta, lisades, et eesmärk on liikuda tervema ja vähivabama Eesti suunas.

Eesti Vähitõrje Võrgustiku kliiniline juht ja onkoloog Rille Pihlak rõhutas oma ettekandes, et vähijuhtude arv kasvab ning haigus puudutab üha sagedamini ka nooremaid inimesi. Pihlak tõi esile, et Eestis diagnoositakse vähki rohkem kui sünnib lapsi, mis näitab probleemi ulatust. Kuigi vähi suremus on mõnevõrra vähenenud, ei ole see langenud sama kiiresti kui südame-veresoonkonna haiguste puhul. Tema sõnul mõjutavad olukorda nii elanikkonna vananemine kui ka sagenenud haigestumine alla 50-aastaste hulgas. Pihlak rõhutas, et viivitused diagnostikas ja ravis muudavad ravi kulukamaks ning vähendavad paranemisvõimalusi. Tema sõnul aitab varasem tegutsemine päästa elusid ja säästa ressursse.

Pihlaku sõnul ei takista Eestit teadmiste puudus. Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 annab selged suunised, kuid riik ei ole neid ühtlaselt ellu viinud. Vahehindamine näitab, et suur osa tegevustest jäi rakendamata ning areng sõltus sageli üksikute inimeste algatusest. Ta tõi esile juhtimis-, koordineerimis-, andmete kasutamise ja inimressurssidega seotud puudujäägid.

Samuti nimetas Pihlak valdkonnad, kus edasiminek on olnud aeglane, sealhulgas kirurgiline ravi, laste onkoloogia ja vähihaigete toimetulek pärast ravi. Tema sõnul saab osa probleeme lahendada otsuste ja parema korraldusega, kuid mitmed eesmärgid eeldavad püsivat rahastust ja süsteemset planeerimist. „Miks me täna ka teie ees jällegi oleme, on see, et meil on mitmeid otsuseid vaja teie käest. Meil on vaja püsirahastust vähitõrje tegevuskavale, meil on vaja, et te toetaksite ka Euroopa vähimissiooni edasist rahastust ja meil on ka mitmeid riiklikke otsuseid, mida me saame koos ära teha,“ ütles Pihlak Riigikogu ees. Vähitõrje rahastamist käsitledes rõhutas Pihlak, et riik ei ole tegevuskavale kehtestanud püsirahastust, samas kui teised riigid investeerivad sellesse kindla summa elaniku kohta. Praegu sõltuvad arengud projektirahastusest ja killustatud toetustest, mis ei võimalda järjepidevat arengut. Ta pidas oluliseks ka Euroopa vähimissiooni rahastuse jätkumist.

Ettekande lõpus nimetas Pihlak otsused, mida riik peab tema hinnangul tegema: valmis tegema haiglavõrgu arengukava, laiendada õdede rolli, tagada patsiendiorganisatsioonide stabiilne rahastus ning tugevdada esmatasandit.

Istungil neljandana kõnelenud MTÜ Onkoloogika esindaja Kristel Leif keskendus vähipatsiendi kogemusele ning rõhutas vajadust kaasata patsiendid otsustusprotsessi võrdväärsete partneritena. Ta tõi esile, et lisaks meditsiinilistele teadmistele on vaja arvestada inimeste käitumise, sotsiaalsete vajaduste ja teenusedisaini küsimustega.

Leif tutvustas end neljanda staadiumi vähipatsiendina ning selgitas, et soovib seista selle eest, et vähipatsiendid oleksid nähtavad ja kaasatud. Tema sõnul ei ole patsiendi aktiivne roll Eesti tervishoiusüsteemis veel tavapärane. Ta kirjeldas isiklikku kogemust, kus diagnoosi järel tundis ta, et süsteem käsitles teda pigem objektina ning otsuseid tehti tema eest. „Minu ümber olid väga pädevad inimesed, keda ma täiel raual usaldan ja kes hakkasid tegema valikuid minu eest. Ja kui mul tekkisid mingisugused küsimused, kui ma tundsin, et ka mul on sõnaõigus enda tervise osas – kui ka mina oskan infot otsida, kui ka mina oskan teha ettepanekuid selle kohta, mida mina vajan –, siis üsna kiiresti ma tundsin, et ma olen natukene liiga palju,“ tõdes ta. Leifi hinnangul kasvab patsientide soov osaleda oma ravi puudutavates otsustes ning seda ressurssi tuleks teadlikult kasutada ning rohkem toetada.

Ettekandes tõi Leif esile vähipatsiendi teekonna keerukuse ja üksilduse. Tema sõnul jäävad patsiendid sageli ilma vajalikust toest ajal, mil nad seda kõige enam vajavad, eriti pärast haiglakülastust või aktiivravi lõppu. Ta rõhutas, et abi vajavad lisaks patsientidele ka nende lähedased, kellele puudub sageli selge tugi ja nõustamine. Leif juhtis tähelepanu sellele, et ühiskonnas räägitakse vähist peamiselt ennetuse ja annetamiste kontekstis, kuid vähem käsitletakse igapäevaelu vähiga. Tema sõnul peab avalik arutelu hõlmama ka seda, kuidas inimesed vähiga elavad, töötavad ja ühiskonnas osalevad. „Me peame hakkama rääkima sellest, et inimesed elavad vähiga ja ka vähiga on võimalik elada väga normaalset elu, on võimalik osaleda ühiskonnas, on võimalik kasvatada lapsi, teha karjääri, joosta maratone, kandideerida Riigikokku, asutada ettevõtteid,“ sõnas ta ja rõhutas vajadust vähendada haigusega seotud stigmat.

Olulise teemana tõstis Leif esile palliatiivravi laiemat tähendust, märkides, et seda käsitletakse sageli ekslikult üksnes elulõpuravina. Tema sõnul peaks palliatiivravi algama kohe pärast diagnoosi, et toetada inimese toimetulekut kogu raviteekonna vältel.

Leif käsitles ka infosüsteemide ja teenuste killustatust. Tema hinnangul ei leia patsiendid sageli üles neile mõeldud teenuseid, kuna info on hajutatud ja raskesti kättesaadav. Ta rõhutas vajadust luua selgemad raviteekonnad ning pakkuda patsientidele tuge navigeerimisel, näiteks teekonnakoordinaatorite abil.

Samuti tõi Leif välja, et patsiendiorganisatsioonid täidavad täna olulist rolli, kuid nende tegevus põhineb suuresti vabatahtlikul tööl ja ebakindlal rahastusel. Tema sõnul peaks riik senisest rohkem toetama kolmanda sektori organisatsioone ning kaasama neid süsteemselt vähitõrjesse.

Kõne lõpus rõhutas Leif, et patsientide kogemust ja teadmisi tuleb väärtustada ning kasutada tervishoiusüsteemi arendamisel. Tema hinnangul aitaks tugevam koostöö riigi, ekspertide ja patsientide vahel paremini vastata vähipatsientide tegelikele vajadustele ning parandada nende toimetulekut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid, Katrin Kuusemäe (RE), Tanel Kiik, Irja Lutsar (E200) ja Peeter Ernits.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu käsitles olulise tähtsusega riikliku küsimusena vähitõrje hetkeseisu ja perspektiive