Julgeolekupoliitika alused seavad Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Dokument käsitleb julgeolekut laia riigikaitse põhimõttel, paneb senisest suuremat rõhku elanikkonnakaitsele ja näeb muu hulgas ette, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad ka edaspidi olema vähemalt viis protsenti SKPst.

Riigikogu otsustab valitsuse koostatud julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise kahel lugemisel. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jätkuvad läbirääkimised homsel istungil. Lisaks lükkuvad homsesse ka korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE), alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) ja planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE) esimene lugemine.

Pärast istungi lõppemist toimub istungisaalis Pärnu riiklikult tähtsa multihalli toetusrühma asutamise koosolek.

Istung lõppes kell 12.55.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Uuendatud julgeolekupoliitika aluste eelnõu esimene lugemine Riigikogus jäi pooleli

Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Seadusega paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Olulise uuendusena nähakse seadusega ette piirimenetluse rakendamine, mis võimaldab teha otsuseid juba piiril. Menetluse ajal ei teki taotlejal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral saab inimese kiiremini tagasi saata.

Samuti muudab seadus menetlused ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, et vältida olukordi, kus varjupaigataotlusi esitatakse järjest eri riikides. Täiendavalt luuakse ELi-ülene rändeinfosüsteem, mis parandab andmete kogumist ja vahetamist ning aitab menetlusi tõhustada.

Seadus täpsustab ka varjupaigataotlejate kohustusi ning näeb ette selgemad tagajärjed nende täitmata jätmisel. Näiteks saab vajadusel piirata taotleja liikumisvabadust, sealhulgas kohustada teda elama kindlaksmääratud kohas või regulaarselt end registreerima. Samal ajal tugevdatakse taotlejate õiguskaitset, võimaldades tasuta õigusabi juba menetluse alguses.

Lisaks käivitub ELis püsiv solidaarsusmehhanism, mille kaudu saavad riigid rändesurve korral üksteist rahaliselt, ekspertide ja tehnika lähetamisega või vajadusel inimeste ümberpaigutamisega toetada.

Teisel lugemisel viidi seadusesse muudatus, millega laiendatakse pagulase pereliikme määratlust. Riigikohus leidis tänavu kevadel, et kehtiv seadus on põhiseadusega vastuolus osas, kus see ei loe pagulase pereliikmeks enne Eestisse saabumist temaga tegelikus kooselus elanud faktilist elukaaslast, kellega abiellumine või kooselu registreerimine oli pagulase päritoluriigis elukaaslaste tahtest sõltumata õiguslikult võimatu.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme EKRE ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu 20 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga (910 SE) vähenevad riigi tulud 24 miljonit ja suurenevad 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenevad eelnõu kohaselt 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot.

Eelnõuga suunatakse 10,98 miljonit eurot kulusid ja investeeringuid Eesti.ai projektidele, millega muu hulgas soovitakse parandada inimeste AI-oskusi ja muuta avalik sektor tõhusamaks. 17 miljonit eurot eraldatakse eelnõuga idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused. Eelnõuga täpsustatakse ka Riigi Kinnisvara ASi ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid ning hüvitatakse Eesti Kultuurkapitalile hasartmängumaksust saamata jäänud toetus.

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.

Seletuskirja kohaselt paraneb valitsussektori eelarvepositsioon muudatustega 15 miljonit eurot, kuid eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme EKRE, Diana Ingerainen Eesti 200, Andrei Korobeinik Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Annely Akkermann Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Eesti Keskerakonna fraktsioon, Isamaa fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust, sest selle poolt hääletas 31 ja vastu oli 45 Riigikogu liiget. Eelnõu esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 29. mai.

Vastuse sai viis arupärimist

Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlesid hinnatõusu leevendamist ja inimeste toimetulekut (nr 969) ning riigi osalusega äriühingute kulutusi motivatsiooni- ja tänuüritustele (nr 972), vastas rahandusminister Jürgen Ligi.

Arupärimisele Omniva erastamise ja universaalse postiteenuse ning perioodika kojukande jätkumise kohta (nr 971) vastas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Arupärimistele, mis puudutasid riigi registripoliitikat (nr 970) ja laste vastu suunatud seksuaalkuritegude karistuspoliitikat (nr 973), vastas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Istung lõppes kell 22.49.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

Merilind märkis, et vähktõbi on teema, mis puudutab peaaegu iga Eesti peret ning tegi kokkuvõtte vähktõve statistikast öeldes, et näiteks 2023. aastal diagnoositi Eestis 9843 uut vähijuhtu, ligikaudu 3500 inimest sureb Eestis igal aastal vähi tõttu, pahaloomulised kasvajad põhjustavad ligi veerandi kõigist surmadest ning praegu vajab umbes 56 000 inimest vähiravi või vähiga seotud jälgimist. Samas avaldas ta ka heameelt selle üle, et osavõtt sõeluuringutest on tõusnud 62–65 protsendini, HPV-vaktsineerimine on laienenud poistele, on loodud vähitõrje võrgustik ESTCAN, on arendatud raviteekondi ja kodulähedast ravi ning palliatiivraviteenuseid rahastatakse alates 2025. aastast.

Merilinnu sõnul need sammud näitavad, et Eesti liigub õiges suunas, kuid Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 vaheraport ütleb, et süsteemsed probleemid ei ole veel lahendatud. „Kes on lugenud seda vahehindamist, see teab: ainult 13 protsenti tegevustest on süsteemselt rakendunud, aga 45 protsenti tegevustest ei ole veel rakendunud. See tähendab, et probleem ei ole meil teadmiste puuduses, probleem on elluviimise võimekuses,“ tõdes ta. „Üks teine OECD raport ütleb, et kõige edukamad riigid, mida nad teevad? Nad ennetavad rohkem, nad avastavad varem ja juhivad raviteekonda terviklikumalt. Euroopa vähitõrje tegevuskava hinnangul on kuni 40 protsenti vähkidest ennetatavad.“

Samuti juhtis Merilind oma ettekandes tähelepanu sellele, et sõeluuringud päästavad elusid ja on muutunud järjest kättesaadavamaks. Ta rõhutas HPV-vastaste vaktsiinide tõhusust ning ka kogu elustiili hõlmava ennetustöö olulisust. Lisaks märkis ta vajadust tugevdada perearsti ja esmatasandi rolli, et süsteem leiaks abi vajava inimese õigel ajal üles. Merilind rääkis ka diagnostika kiirendamise vajalikkusest, selgelt juhitud raviteekonna olulisusest ning tõdes, et Eestis on puudus onkoloogidest, radioloogidest, patoloogidest, meditsiinifüüsikutest ja õdedest. Samuti selgitas ta vähijuhtumite kasvu põhjusi, tunnustas patsiendiorganisatsioonide rolli ning käsitles ravimite kättesaadavuse ja vähitõrje rahastamise küsimusi.

Eesti Vähiliidu president Vahur Valvere rõhutas vähitõrje teema riiklikul tasandil käsitlemise olulisust. Ta tänas sotsiaalkomisjoni vähiteema tõstatamise eest ning märkis, et vähk on Eestis jätkuvalt oluline rahvatervise probleem, millel on nii meditsiinilised kui ka sotsiaal-majanduslikud mõjud.

Valvere sõnul on vähiregistri andmetel vähihaigete viie aasta elulemus 65 protsenti ning see näitaja on paranemas. Kokku on registris arvel üle 70 000 vähipatsiendi, haigestumus on olnud pikaajalises tõusutrendis ning prognoosi kohaselt võib esmajuhtude arv 2030. aastaks ulatuda 11 000-ni. Vähiliidu president käsitles ettekandes eraldi meeste ja naiste peamisi vähivorme ning haigestumistrende. Meestel on kõige sagedasem eesnäärmevähk, millele järgnevad nahavähk ja kopsuvähk. Naiste seas on esikohal rinnavähk, järgnevad nahavähk ning jämesoolevähk. Valvere tõi esile, et mitmete vähivormide puhul on elulemus paranenud, kuid näiteks kopsu- ja kõhunäärmevähk avastatakse sageli hilises staadiumis, mis mõjutab ravitulemusi. Ta selgitas ka, et Eesti ja Põhjamaade elulemuse erinevused tulenevad suuresti sõeluuringute suuremast hõlmatusest neis riikides, mis võimaldab haigust varem diagnoosida.

Valvere peatus ka vähitõrje strateegilisel arengul. Ta meenutas varasemat riiklikku strateegiat ning sellele järgnenud perioodi, mil terviklik lähenemine oli nõrgem. Sellest ajendatuna algatas vähiliit analüüsi ja kampaania „Terve Eestiga vähi vastu“, mille tulemusel liitus Eesti 2019. aastal maailma vähideklaratsiooniga. Praegune vähitõrje tegevuskava 2021–2030 loodi enam kui saja eksperdi kaasabil ning selle eesmärk on vähendada haigestumist, pikendada eluiga pärast diagnoosi ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti.

Ühtlasi kinnitas Valevere Merilinnu esile toodud edusamme ning tõi näiteks ka mobiilsed diagnostikalahendused, mille abil on suurendatud sõeluuringutes osalemist ning avastatud varases staadiumis haigusjuhte. Samas rõhutas ta, et paljud probleemid püsivad. Vähitõrje tegevuskava vahehindamine näitab, et süsteemselt on rakendunud vaid väike osa kavandatud tegevustest. Probleemid puudutavad eelkõige juhtimist, vastutuse jaotust, andmete kasutamist ja inimressurssi. Ta tõi esile, et vähivaldkonna arste ja spetsialiste napib ning nende töökoormus on suur. Valevere sõnul on vaja selgemat koordineerimist, paremat prioriseerimist ning tegevuste elluviimise eelduste süsteemset hindamist.

Lisaks peatus Valvere patsiendikesksusel ja tugiteenustel ning rõhutas patsiendiorganisatsioonide rolli. Ta tõi näiteid vähiliidu tegevusest ning rahvusvahelisest koostööst, sealhulgas ekspertpatsientide koolitamisest, mis aitab kogemust ja teadmisi laiemalt jagada. „Need neli sümpaatselt naeratavat daami on tegelikult rinnavähist tervenenud, keda me võime nimetada nüüd ekspertpatsientideks rinnavähi alal, kes selle koolituse edukalt läbisid ja vähiliidu podcast’i kaudu oma kogemusi ja teoreetilisi teadmisi jagavad,“ soovitas ta.

Ettekande lõpetuseks rõhutas Valvere koostöö vajadust ja vähivastase töö paratamatust. „Kui meie koos ei tegele vähiga, siis tegeleb vähk meiega ja meie lähedastega,“ ütles ta, lisades, et eesmärk on liikuda tervema ja vähivabama Eesti suunas.

Eesti Vähitõrje Võrgustiku kliiniline juht ja onkoloog Rille Pihlak rõhutas oma ettekandes, et vähijuhtude arv kasvab ning haigus puudutab üha sagedamini ka nooremaid inimesi. Pihlak tõi esile, et Eestis diagnoositakse vähki rohkem kui sünnib lapsi, mis näitab probleemi ulatust. Kuigi vähi suremus on mõnevõrra vähenenud, ei ole see langenud sama kiiresti kui südame-veresoonkonna haiguste puhul. Tema sõnul mõjutavad olukorda nii elanikkonna vananemine kui ka sagenenud haigestumine alla 50-aastaste hulgas. Pihlak rõhutas, et viivitused diagnostikas ja ravis muudavad ravi kulukamaks ning vähendavad paranemisvõimalusi. Tema sõnul aitab varasem tegutsemine päästa elusid ja säästa ressursse.

Pihlaku sõnul ei takista Eestit teadmiste puudus. Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 annab selged suunised, kuid riik ei ole neid ühtlaselt ellu viinud. Vahehindamine näitab, et suur osa tegevustest jäi rakendamata ning areng sõltus sageli üksikute inimeste algatusest. Ta tõi esile juhtimis-, koordineerimis-, andmete kasutamise ja inimressurssidega seotud puudujäägid.

Samuti nimetas Pihlak valdkonnad, kus edasiminek on olnud aeglane, sealhulgas kirurgiline ravi, laste onkoloogia ja vähihaigete toimetulek pärast ravi. Tema sõnul saab osa probleeme lahendada otsuste ja parema korraldusega, kuid mitmed eesmärgid eeldavad püsivat rahastust ja süsteemset planeerimist. „Miks me täna ka teie ees jällegi oleme, on see, et meil on mitmeid otsuseid vaja teie käest. Meil on vaja püsirahastust vähitõrje tegevuskavale, meil on vaja, et te toetaksite ka Euroopa vähimissiooni edasist rahastust ja meil on ka mitmeid riiklikke otsuseid, mida me saame koos ära teha,“ ütles Pihlak Riigikogu ees. Vähitõrje rahastamist käsitledes rõhutas Pihlak, et riik ei ole tegevuskavale kehtestanud püsirahastust, samas kui teised riigid investeerivad sellesse kindla summa elaniku kohta. Praegu sõltuvad arengud projektirahastusest ja killustatud toetustest, mis ei võimalda järjepidevat arengut. Ta pidas oluliseks ka Euroopa vähimissiooni rahastuse jätkumist.

Ettekande lõpus nimetas Pihlak otsused, mida riik peab tema hinnangul tegema: valmis tegema haiglavõrgu arengukava, laiendada õdede rolli, tagada patsiendiorganisatsioonide stabiilne rahastus ning tugevdada esmatasandit.

Istungil neljandana kõnelenud MTÜ Onkoloogika esindaja Kristel Leif keskendus vähipatsiendi kogemusele ning rõhutas vajadust kaasata patsiendid otsustusprotsessi võrdväärsete partneritena. Ta tõi esile, et lisaks meditsiinilistele teadmistele on vaja arvestada inimeste käitumise, sotsiaalsete vajaduste ja teenusedisaini küsimustega.

Leif tutvustas end neljanda staadiumi vähipatsiendina ning selgitas, et soovib seista selle eest, et vähipatsiendid oleksid nähtavad ja kaasatud. Tema sõnul ei ole patsiendi aktiivne roll Eesti tervishoiusüsteemis veel tavapärane. Ta kirjeldas isiklikku kogemust, kus diagnoosi järel tundis ta, et süsteem käsitles teda pigem objektina ning otsuseid tehti tema eest. „Minu ümber olid väga pädevad inimesed, keda ma täiel raual usaldan ja kes hakkasid tegema valikuid minu eest. Ja kui mul tekkisid mingisugused küsimused, kui ma tundsin, et ka mul on sõnaõigus enda tervise osas – kui ka mina oskan infot otsida, kui ka mina oskan teha ettepanekuid selle kohta, mida mina vajan –, siis üsna kiiresti ma tundsin, et ma olen natukene liiga palju,“ tõdes ta. Leifi hinnangul kasvab patsientide soov osaleda oma ravi puudutavates otsustes ning seda ressurssi tuleks teadlikult kasutada ning rohkem toetada.

Ettekandes tõi Leif esile vähipatsiendi teekonna keerukuse ja üksilduse. Tema sõnul jäävad patsiendid sageli ilma vajalikust toest ajal, mil nad seda kõige enam vajavad, eriti pärast haiglakülastust või aktiivravi lõppu. Ta rõhutas, et abi vajavad lisaks patsientidele ka nende lähedased, kellele puudub sageli selge tugi ja nõustamine. Leif juhtis tähelepanu sellele, et ühiskonnas räägitakse vähist peamiselt ennetuse ja annetamiste kontekstis, kuid vähem käsitletakse igapäevaelu vähiga. Tema sõnul peab avalik arutelu hõlmama ka seda, kuidas inimesed vähiga elavad, töötavad ja ühiskonnas osalevad. „Me peame hakkama rääkima sellest, et inimesed elavad vähiga ja ka vähiga on võimalik elada väga normaalset elu, on võimalik osaleda ühiskonnas, on võimalik kasvatada lapsi, teha karjääri, joosta maratone, kandideerida Riigikokku, asutada ettevõtteid,“ sõnas ta ja rõhutas vajadust vähendada haigusega seotud stigmat.

Olulise teemana tõstis Leif esile palliatiivravi laiemat tähendust, märkides, et seda käsitletakse sageli ekslikult üksnes elulõpuravina. Tema sõnul peaks palliatiivravi algama kohe pärast diagnoosi, et toetada inimese toimetulekut kogu raviteekonna vältel.

Leif käsitles ka infosüsteemide ja teenuste killustatust. Tema hinnangul ei leia patsiendid sageli üles neile mõeldud teenuseid, kuna info on hajutatud ja raskesti kättesaadav. Ta rõhutas vajadust luua selgemad raviteekonnad ning pakkuda patsientidele tuge navigeerimisel, näiteks teekonnakoordinaatorite abil.

Samuti tõi Leif välja, et patsiendiorganisatsioonid täidavad täna olulist rolli, kuid nende tegevus põhineb suuresti vabatahtlikul tööl ja ebakindlal rahastusel. Tema sõnul peaks riik senisest rohkem toetama kolmanda sektori organisatsioone ning kaasama neid süsteemselt vähitõrjesse.

Kõne lõpus rõhutas Leif, et patsientide kogemust ja teadmisi tuleb väärtustada ning kasutada tervishoiusüsteemi arendamisel. Tema hinnangul aitaks tugevam koostöö riigi, ekspertide ja patsientide vahel paremini vastata vähipatsientide tegelikele vajadustele ning parandada nende toimetulekut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid, Katrin Kuusemäe (RE), Tanel Kiik, Irja Lutsar (E200) ja Peeter Ernits.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu käsitles olulise tähtsusega riikliku küsimusena vähitõrje hetkeseisu ja perspektiive

Direktiivi kohaselt peavad kõik ELi liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetama teavet, mida on vaja süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Teabevahetus toimub üldjuhul ööpäev läbi töötavate ühtsete kontaktpunktide kaudu. Teiste ELi liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja Europolile tuleb tagada oma riigi asutustega samaväärne ligipääs kuritegevust puudutavale teabele, et avastada ja ennetada kuritegusid, viia läbi kriminaalmenetlusi või kuritegevuse vastaseid operatsioone.

Lisaks viiakse seadusega terrorismialase teabevahetuse reeglid vastavusse ELi isikuandmete kaitset käsitlevate õigusnormidega.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 54, vastu neli ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse (772 SE), mille eesmärk on tõhustada riigi osaluse valitsemist ning muuta nõukogude ja siseauditi regulatsioon selgemaks ja paindlikumaks.

Ministeerium kui osaluse valitseja saab seaduse kohaselt ise valida ja tagasi kutsuda oma esindaja riigi äriühingu nõukogus ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. See vähendab nimetamiskomitee töökoormust ja annab osaluse valitsejale suurema paindlikkuse. Nende sihtasutuste hulk, kus üks nõukogu liige tuleb nimetada rahandusministri ettepanekul, väheneb 59-lt 20-le. See kohustus jääb ainult suurematele sihtasutustele.

Oluliselt tõstetakse siseauditi kohustuse rakendumise lävendeid. Uus kohustus tekib, kui bilansimaht ületab 15 miljonit eurot või tulud 10 miljonit eurot. Siseaudiitorist saab loobuda vaid juhul, kui puudub auditikomitee kohustus ja kasutatakse osaluse valitseja või asutaja siseauditi üksust. Siseauditi kohustusega äriühingute arv tõuseb 18-lt 19-le ja sihtasutuste arv väheneb 47-lt 20-le.

Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse tulemuslikkuse hindamise lihtsustamiseks tugevdatakse osaluse valitseja rolli järelevalvajana. Nii äriühingu osaluse valitsejale kui ka sihtasutuse asutajaõiguste teostajale antakse selgesõnaline õigus tutvuda nõukogu töö ja siseauditi dokumentidega, näiteks protokollide ja audititulemustega.

Menetluse käigus lisati seadusesse muudatus, mis lubab Ukraina abistamiseks lihtsustatud korras annetada lisaks riigi äriühingutele ka nende tütarettevõtjatel. Erandi kehtivust pikendatakse kolme aasta võrra ehk 2030. aasta lõpuni.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna ja Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (796 SE), mille kohaselt peab saama veebiostust 14 päeva jooksul loobuda sama lihtsalt, kui internetipoest asja soetada. Selleks peab veebipoes olema taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. Seaduse järgi peab ka teenuse lõpetamine olema sama lihtne kui teenuse tellimine. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei saa enam nõuda, et näiteks interneti- või mobiilsidelepingu saab sõlmida veebis, aga selle lõpetamiseks peab minema kontorisse.

Ühe olulise muudatusena näeb seadus ette õiguse nõuda veebis asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.

Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja olema kasutajale arusaadav ka väikesel ekraanil.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 62, vastu seitse ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) (825 SE), mille kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused valdama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt.

Seadus näeb ette, et kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, tuleb tal sooritada B1-taseme keeleeksam. Kui kutsealune B1-taseme eksamit ei soorita, peab ta aasta jooksul läbima Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning seejärel eksami uuesti tegema.

Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik ning keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest nähakse ette ka hüvitis. Keeleeksamil ja -kursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.

Samuti näeb seadus ette, et kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisele või ajateenistusse ilmumata jätmisel. Ettekirjutuse täitmata jätmisel määratava sunniraha ülemmäär tõuseb seadusega 640 eurolt 1280 eurole. Haldussunnimeetmete rakendamine aitab tagada, et kutsealused ei saaks tahtlikult vajaliku keeletaseme omandamisega viivitada ja seeläbi kõrvale hoida ajateenistusse asumisest.

Seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbimine piisavat eesti keele oskust, et mõista käske, järgida ohutusnõudeid ja osaleda väljaõppes, ning muudatus võimaldab Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele.

Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba mullu novembris vastu võetud seadusega, ent kui president jättis selle välja kuulutamata, otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Kalev Stoicescu Eesti 200 fraktsioonist. Reformierakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Alar Laneman.

Seaduse vastuvõtmist toetas 76 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse (829 SE), millega tunnistatakse kehtetuks praeguseks lõppenud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (SAPARD) rakendamise sätted.

Programmiga toetati aastatel 2001–2004 Euroopa Liidu vahenditest kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. Eestile eraldati kokku 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni ulatuses. Praeguseks on programmi rakendamine täielikult lõppenud, sealhulgas on möödunud ka toetuse tagasinõudmise tähtajad.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 55 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Kolm eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE), mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada planeerimismenetlusi.

Seletuskirja kohaselt võimaldavad muudatused omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt arendustele reageerida, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole 10 aasta jooksul arendustegevust alustatud. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.

Eelnõuga loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel, ning edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel. Kui omavalitsuse eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Ühtlasi jääb eelnõu kohaselt ära maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp.

Enne eelnõu teise lugemise katkestamist tänavu märtsis tehti eelnõusse mitmeid muudatusi, mis võimaldavad muu hulgas planeerimisalase tegevuse korraldajal määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole toimingu tegemiseks tähtaega sätestatud. Samuti lisati eelnõusse uue planeeringute infosüsteemi kasutuselevõttu ettevalmistavad sätted, mille alusel hakkab toimuma isikuandmete kogumine ja säilitamine. Muudatustega luuakse võimalus saata loodava infosüsteemi kaudu planeeringu- ja selle mõjualasse jäävatele isikutele massiteateid planeeringu algatamise või muude planeeringuga seotud menetlustoimingute kohta, et tagada parem kaasatus.

Maa- ja Ruumiamet saab muudatustega õiguse kontrollida nii omavalitsuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse tegevuse tähtaegsust ning omavalitsuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel, nõudes teavet ja tehes vajadusel ettekirjutusi õigusvastasuse või põhjendamatu viivituse kõrvaldamiseks.

Lisaks täpsustatakse muudatustega tehnovõrkude ja -rajatistega arvestamise kohustust nii üld- kui ka detailplaneeringutes ning nähakse ette tähtaja seadmine detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks ja detailplaneeringu muutmise võimaluse lisamine. Muu hulgas jäetakse eelnõust välja muudatused, millega plaaniti kaotada planeeringute teadete avaldamise kohustus üleriigilise levikuga ja maakonnalehtedes.

Teise lugemise jätkamisel viidi eelnõusse veel neli muudatusettepanekut, millega jäetakse riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse ning nähakse ette, et Maa- ja Ruumiameti haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel on sunniraha ülemmäär on 9600 eurot. Lisaks laiendatakse omavalitsuse kaalutlusõigust projekteerimistingimuste andmisel ning täpsustatakse mitme sätte jõustumisaega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tarmo Tamm Eesti 200 fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu (831 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi eesmärk on tugevdada ELi välispiiri kaitset, kiirendada rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlusi ning tagada liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism.

Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Olulise uuendusena nähakse eelnõuga ette piirimenetluse rakendamine, mis võimaldab teha otsuseid juba piiril. Menetluse ajal ei teki taotlejal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral saab inimese kiiremini tagasi saata.

Samuti muudab eelnõu menetlused ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, et vältida olukordi, kus varjupaigataotlusi esitatakse järjest eri riikides. Täiendavalt luuakse ELi ülene rändeinfosüsteem, mis parandab andmete kogumist ja vahetamist ning aitab menetlusi tõhustada.

Eelnõu täpsustab ka varjupaigataotlejate kohustusi ning näeb ette selgemad tagajärjed nende täitmata jätmisel. Näiteks saab vajadusel piirata taotleja liikumisvabadust, sealhulgas kohustada teda elama kindlaksmääratud kohas või regulaarselt end registreerima. Samal ajal tugevdatakse taotlejate õiguskaitset, võimaldades tasuta õigusabi juba menetluse alguses.

Lisaks käivitub ELis püsiv solidaarsusmehhanism, mille kaudu saavad riigid rändesurve korral üksteist rahaliselt, ekspertide ja tehnika lähetamisega või vajadusel inimeste ümberpaigutamisega toetada.

Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatus, millega laiendatakse pagulase pereliikme määratlust. Riigikohus leidis tänavu kevadel, et kehtiv seadus on põhiseadusega vastuolus osas, kus see ei loe pagulase pereliikmeks enne Eestisse saabumist temaga tegelikus kooselus elanud faktilist elukaaslast, kellega abiellumine või kooselu registreerimine oli pagulase päritoluriigis elukaaslaste tahtest sõltumata õiguslikult võimatu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Helir-Valdor Seeder ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 13, vastu aga 44 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (860 SE), millega muudetakse tasude maksustamise reegleid, kui teenust osutatakse eraisikute vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel.

Praegune kord näeb ette, et kui eraisik ostab teiselt eraisikult võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid, näiteks eluaseme hooldus-, remondi- või lapsehoiuteenust, peab ta kandma teenust osutava inimese töötamise registrisse, esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Eelnõuga need teenustasu maksja kohustused kaotatakse ning pannakse sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus sarnaselt tulumaksuga teenustasu saajale.

Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht. Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, aga ka lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets, Martin Helme ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Aivar Kokk ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Katkestamise poolt oli 13, kuid selle vastu hääletas 44 Riigikogu liiget.

Ühe eelnõu teine lugemine katkestati

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise reegleid nii, et alaealisi saaks tööle võtta senisest paindlikumalt ning neil oleksid paremad võimalused omandada varast töökogemust ja kujundada tööharjumust. Varajane töökogemus aitab paranda noorte lähtepositsiooni tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus.

Eelnõuga saavad noored loa vaheajal rohkem töötada. Kui praegu kehtivate reeglite järgi võib noor tööl käia pool vaheaega, siis edaspidi võib ta suvevaheajal tööd teha kuni kaks kuud, ühe nädala pikkusel koolivaheajal võib edaspidi töötada viis päeva ning kahe nädala pikkusel koolivaheajal 10 päeva.

Kui praegu võib olenevalt noore vanusest pereettevõttes töötada vaid kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami valdkonnas, siis eelnõu järgi see piirang kaob ja noored võivad töötada mis tahes valdkonna perefirmas. Samuti lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega, et võimaldada näiteks noortemaleva korraldajal võtta kiirelt tööle maleva ootenimekirjas olev noor, kui mõni malevasse vastu võetud noor loobub malevas osalemisest vahetult enne töö algust. Samuti ühtlustatakse alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus täiskasvanute omaga – see hakkab olema 28 kalendripäeva.

Teise lugemise eel laiendati eelnõu sisu oluliselt. Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamise kõrval lisandusid eelnõusse mahukad ja põhimõttelised muudatused tööõiguses, sealhulgas ELi direktiivide ülevõtmine, palkade läbipaistvuse regulatsioon ning palgapeegli kui uue riikliku digilahenduse loomine. Seetõttu katkestas Riigikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul eelnõu teise lugemise.

Neli eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu ei võtnud vastu 24 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamisest ning heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformimise vajadusest“ eelnõu (858 AE), millega sooviti teha Euroopa Komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele ettepanek algatada heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik reform, et ELi kliima- ja energiapoliitika toetaks tasakaalustatult nii keskkonnaeesmärkide saavutamist kui ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut ja inimeste toimetulekut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist.

Avalduse vastuvõtmist toetas 15, kuid selle vastu hääletas 41 Riigikogu liiget ja üks saadik jäi erapooletuks. Seega ei saanud eelnõu avaldusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (840 SE), mis oleks andnud kohalikele omavalitsustele õiguse piirata oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste arvu. Samuti oleks eelnõu andnud omavalitsustele rohkem õigusi reguleerida koostööd rendiettevõtetega.

Algatajate sõnul aitaksid muudatused vähendada kergliikuritega ja pisimopeedidega seotud õnnetuste arvu ning tagada sellise linnaruumi, kus oleks ohutu liigelda nii jalakäijatel kui ka jalgrataste, pisimopeedide ja kergliikuritega sõitjatel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mario Kadastik Reformierakonna ja Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 39 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud diislikütuse aktsiisi tähtajalise langetamise seaduse eelnõu (868 SE), millega sooviti langetada diislikütuse aktsiis kolmeks kuuks Euroopa Liidu miinimummäärani, milleks on 1000 liitri kohta 330 eurot. Algatajate sõnul aitaks ajutine langetus vähendada kütusehindade järsu tõusu mõju.

Läbirääkimistel võttis sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 36 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.

Samuti lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (823 SE), millega sooviti kehtetuks tunnistada hasartmängumaksu etapilist langetust ette nägevad seadusemuudatused. Algatajad märkisid seletuskirjas, et netikasiinode maksulangetused on põhjendamatud ja kahjustavad riigi rahandust.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 34 ja selle vastu oli seitse Riigikogu liiget.

Ettekandja puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (839 SE) esimene lugemine.

Istungi rakendamisel teatati plaanist moodustada Riigikogu liikme Anti Poolametsa algatusel Eesti filmikunsti toetusrühm.

Istung lõppes kell 21.11

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu viis seadust

Pildi sõnul on Eesti finantssektor tugev, ent geopoliitilised pinged, kiire tehnoloogiline areng ja finantsturgude üha tihedam rahvusvaheline seotus toovad kaasa uusi riske. „Finantsasutused peavad olema valmis toime tulema nii küberohtude, tehnoloogiliste tõrgete kui ka rahvusvaheliste kriisidega,“ lausus ta. „Eesmärk on selge: ka keerulistes olukordades peab finantssüsteem edasi toimima ja inimeste usaldus pankade vastu säilima.“

Finantsteenuste tarbijatest rääkides ütles Pilt, et panganduse digitaliseerimine muudab teenused mugavamaks ja kliendi tuvastamise lihtsamaks, kuid toob kaasa uusi riske. Ta viitas, et oluline on tähelepanu pöörata vastutustundlikule laenamisele.

„Praegu hinnatakse maksevõimet sageli killustatud andmete põhjal, mille tulemusel võib inimene saada laenu rohkem, kui ta kanda suudab,“ ütles Pilt. „Kui laenu antakse vastutustundetult, võivad tagajärjed olla rasked nii inimesele endale kui ka tema lähedastele.“ Pildi sõnul aitaks olukorda parandada nn positiivne krediidiregister, mis koondaks teavet inimese finantskohustuste, näiteks kodulaenu, liisingu, tarbimislaenu ja järelmaksu kohta.

Pilt nentis, et register puudutab tundlikke andmeid ja seetõttu tuleb andmekaitse küsimusi põhjalikult kaaluda. „Oluline on, kes neid andmeid haldab ja kuidas neid kaitstakse, ning ka see, et andmed oleks täpsed, ajakohased ja annaks inimeste finantskohustustest tervikliku ülevaate,“ märkis Pilt, kelle sõnul pole registril mõtet, kui seal on vaid osa andmeid.

Samuti on Pildi sõnul oluline, et finantsraskustesse või -vaidlusse sattunul oleks võimalik oma õigusi kaitsta. Ta viitas, et vaja on luua finantsombudsmani institutsioon, millest Finantsinspektsioon on rääkinud aastaid. „See vajadus ei ole ajaga kadunud – vastupidi, see on muutunud veelgi aktuaalsemaks,“ lausus Pilt. Ta viitas, et sõltumatu finantsombudsman tähendaks, et inimesed ei peaks oma õiguste kaitseks pöörduma tingimata kohtusse, vaid saaks vaidlusi lahendada lihtsamalt, kiiremalt ja väiksema kuluga.

Pilt lisas, et Finantsinspektsioon töötab praegu välja uut nelja-aastast strateegiat ning strateegilised suunad on kavas peagi avaldada.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Võrklaev Eesti Reformierakonna, Toomas Uibo Eesti 200, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu sai ülevaate Finantsinspektsiooni tegevusest

Arupärijad soovisid teada, millised konkreetsed meetmed on valitsus ette näinud või juba rakendanud selleks, et leevendada kõrgete elektri- ja küttekulude mõju eratarbijatele, sealhulgas madala sissetulekuga leibkondadele, eakatele ja lastega peredele.

Michal selgitas, et 2025. aastal langetas valitsus otsused, mis toetavad majanduskasvu ja elanike toimetulekut järgmiste meetmetega. „Kõigepealt, läbi ajaloo suurim tulumaksulangetus, tänu millele kasvas keskmise palgasaaja netosissetulek iga kuu ligi 10%. Eesti Panga hinnangul kasvab 2026. aastal majapidamiste reaalse kasutatava tulu määr ligikaudu 5%. Hinnakasv aeglustub ja suurenes juba mainitud tulumaksuvaba, kättesaadav raha. Teiseks, töötasu kuu alammäära tõus 946 euroni, kasv ligi 7%. Kolmandaks suurenes keskmine vanaduspension 860 euroni, tõus on kiirem prognoositavast hinnakasvust. Ning me tõstsime toimetulekutoetust 10% ja oleme arvestanud võimalusega, mida siin debattides ka varem räägitud, et toimetulekutoetuse tõus jätkub tulevastel aastatel,“ põhjendas peaminister.

Ta lisas, et toimetulekut parandavatele meetmetele oleme lisaks astunud samme, et suurendada taastuvenergia pakkumust. Märtsis tegi valitsus otsuse korraldada uus taastuvenergia vähempakkumine, millega toetatakse aastas ühe teravatt-tunni mahus maismaatuuleparkide toodangut suurendamise võimalusega kuni kahe teravatt-tunnini aastas. „Loomisel on kohalikele omavalitsustele tuulehoo preemia. Toetust saab taotleda, kui kehtestatud planeeringusse on jõudnud vähemalt kaheksa tuulikut. Toetus jaguneb planeeringu kehtestamise ja ehitusloa andmise vahel. Tuulehoo preemia üks miljon antakse alates kaheksast tuulikust,“ ütles Michal.

Peaminister viitas asjaolule, et märtsis esitas valitsus Riigikogule tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu, et saaks tulevikus Eestisse kavandada tuumaelektrijaama. „Elering jätkab uute juhitavate võimsuste ehk gaasijaamade rajamisega ning erasektor rajab aktiivselt salvestusvõimekusi ehk akuparke,“ märkis peaminister

Michali sõnul jälgib valitsus relvastatud konflikti arenguid Lähis-Idas, mis on märkimisväärselt mõjutanud energiahindasid maailmaturul. „Vajadusel kaalume erinevaid meetmeid,“ ütles ta.

Peaminister vastas veel arupärimistele, mis käsitlesid kaugtöö prioriteetsust ja selle arengut toetavaid samme (nr 940), energia hinnatõusude ja inimeste toimetuleku kohta (nr 942) ning vaenu õhutamise ja vaenukõne leviku kohta naiste ja LGBT+ inimeste suhtes (nr 959).

Tagasi lükati üks eelnõu

Eesti Keskerakonna esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kütuse hinnatõusu leevendamise meetmed“ (842 OE) eelnõuga sooviti teha valitsusele ettepanek alandada mootorikütustele rakendatav käibemaksumäär 13 protsendile üheks aastaks ja jätta ära 1. mail jõustuma planeeritud kütuseaktsiisi tõus mitmetele kütuseliikidele.

Otsus jäi vastu võtmata, sest selle poolt hääletas 10 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 51 saadiku toetust.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Vladimir Arhipov, Rain Epler ja Peeter Ernits.

.Istung lõppes kell 21.17.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus käsitleti inimeste toimetulekut kõrgete elektri- ja küttekuludega

Seadusega täpsustatakse annetuse mõistet ja keelatud annetuste kataloogi ning muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi. Menetluse käigus leidis toetust muudatus, mille tulemusel ei ole Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega inimestel enam lubatud erakondadele annetada. Samuti täpsustati, et Euroopa Parlamendi liikme või Riigikogu liikme mandaadi teostamiseks või Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste tegevuse toetamiseks ette nähtud vahendid ei ole juriidilise isiku annetus, kuid neid ei tohi kasutada valimiskampaaniaks ja kui seda tehakse, käsitletakse seda keelatud annetusena.

Seadusesse lisatakse tähtaeg – 30 päeva alates annetuse saamisest –, mille jooksul on annetuse saajal võimalik kanda keelatud annetus annetuse teinud isikule tagasi. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda riigi tuludesse. Erandiks on Euroopa Parlamendi vahenditest tehtud keelatud annetus, mis tuleb tagastada Euroopa Parlamendile.

Seadusega laiendatakse ka erakonna sidusorganisatsiooni mõistet, nii et sidusorganisatsiooniks olemine ei sõltu edaspidi üksnes sellest, kas erakond on sihtasutuse või mittetulundusühingu asutaja või liige. Sidusorganisatsiooniks loetakse muudatuse järgi ka erakonna piirkondlik või üleriigiline liikmeühendus ja erakonna poolt sidusorganisatsioonina tunnustatud muu juriidiline isik.

Samuti täpsustatakse seadusega erakondade aruandluskohustust ning nähakse ette, et erakonnad peavad edaspidi avaldama poliitiliste kulude all ka uuringute ja andmekorje kulud. Valimistevahelise aja ja kampaaniaperioodi eristamiseks sätestatakse seaduses aktiivse valimiskampaania periood. Lisaks kaotatakse erakondadele laenulepingutest tulenevate kohustuste summa ülempiir, mis praegu on 25 protsenti erakondadele riigieelarvest eraldatavast summast.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna, Priit Sibul Isamaa ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 50 ja selle vastu hääletas 22 Riigikogu liiget.

Kaks eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (772 SE), millega soovitakse tõhustada riigi osaluse valitsemist ning muuta nõukogude ja siseauditi regulatsioon paindlikumaks ja selgemaks. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ametnikest nõukogu liikmete valimine, vähendatakse Rahandusministeeriumi esindatust sihtasutuste nõukogudes ning muudetakse siseauditi kohustust.

Ministeerium kui osaluse valitseja saab eelnõu kohaselt ise valida ja tagasi kutsuda oma esindaja riigi äriühingu nõukogus ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. See vähendab nimetamiskomitee töökoormust ja annab osaluse valitsejale suurema paindlikkuse. Nende sihtasutuste hulk, kus üks nõukogu liige tuleb nimetada rahandusministri ettepanekul, väheneb 59-lt 20-le. See kohustus jääb ainult suurematele sihtasutustele.

Oluliselt tõstetakse eelnõuga siseauditi kohustuse rakendumise lävendeid. Uus kohustus tekib, kui bilansimaht ületab 15 miljonit eurot või tulud 10 miljonit eurot. Siseaudiitorist saab loobuda vaid juhul, kui puudub auditikomitee kohustus ja kasutatakse osaluse valitseja või asutaja siseauditi üksust. Siseauditi kohustusega äriühingute arv tõuseb 18-lt 19-le ja sihtasutuste arv väheneb 47-lt 20-le.

Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse tulemuslikkuse hindamise lihtsustamiseks tugevdatakse osaluse valitseja rolli järelevalvajana. Nii äriühingu osaluse valitsejale kui ka sihtasutuse asutajaõiguste teostajale antakse selgesõnaline õigus tutvuda nõukogu töö ja siseauditi dokumentidega, näiteks protokollide ja audititulemustega.

Teisel lugemisel lisati eelnõusse säte, mis lubab Ukraina abistamiseks lihtsustatud korras annetada lisaks riigi äriühingutele ka nende tütarettevõtjatel. Erandi kehtivust pikendatakse kolme aasta võrra ehk 2030. aasta lõpuni.

Läbirääkimistel võtsid sõna Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kuuluv Riina Sikkut.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (796 SE), mille kohaselt peab saama veebiostust 14 päeva jooksul loobuda sama lihtsalt, kui internetipoest asja soetada. Selleks peab veebipoes olema taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. Eelnõu järgi peab ka teenuse lõpetamine olema sama lihtne kui teenuse tellimine. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei saa enam nõuda, et näiteks interneti- või mobiilsidelepingu saab sõlmida veebis, aga selle lõpetamiseks peab minema kontorisse.

Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette õiguse nõuda veebis asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja olema kasutajale arusaadav ka väikesel ekraanil.

Esimese lugemise läbis 10 eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (882 SE), mille eesmärk on arendada Eesti kapitaliturgu, lihtsustada ettevõtete rahastuse kaasamist ja laiendada investeerimisvõimalusi. Muudatused põhinevad suuresti Euroopa Liidu regulatsioonil ja on seotud laiema plaaniga tekitada ELis ühtne kapitaliturgude liit.

Eelnõu muudab ettevõtetele börsile tuleku paindlikumaks. Eelnõu näeb ette, et aktsiate turul kauplemisele võtmiseks peab vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal olema senise vähemalt 25 protsendi asemel vähemalt 10 protsenti. Seejuures võib turu korraldaja hinnata avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavust ka muude kriteeriumide alusel, näiteks investorite arvu või aktsiate turuväärtuse põhjal. See võimaldab börsile tulla rohkematel ettevõtetel.

Eelnõuga parandatakse ka investeerimisanalüüside kättesaadavust, et investoritel oleks rohkem usaldusväärset teavet. Selleks leevendatakse analüüside rahastamise piiranguid ning luuakse selgem raamistik emitendi rahastatud analüüsidele, et tagada nende läbipaistvus. Lisaks lihtsustatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud kasvuturgude loomist, mis aitab neil kaasata kapitali varasemas arengufaasis ja toetab ettevõtluse arengut.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (883 SE), mille eesmärk on korrastada isikuandmete töötlemise ja toetuse haldamise registri regulatsioon.

Eelnõu kohaselt ei saa toetuse saaja nõuda riigivastutuse seaduse alusel intressi, kui toetuse tagasinõudmise otsus hiljem tühistatakse, kuid selle tõttu pole tekkinud kahju. Praegune kord võimaldab nõuda intressi ka juhul, kui toetuse saaja ei ole reaalselt kahju kandnud – edaspidi on kahjunõude aluseks tegelikult tekkinud kahju.

Samuti täpsustatakse eelnõuga registris töödeldavate isikuandmete kategooriaid. Andmete säilitamise osas täpsustatakse, et isikuandmed anonüümitakse pärast esmast säilitamistähtaega ning pärast põhitähtaja lõppu hoitakse andmeid üksnes statistilisel eesmärgil registris veel viis aastat, misjärel need kustutatakse.

Interregi programmide puhul sätestatakse seaduse tasandil menetluskeelena inglise keel, et piiriüleses koostöös oleks tagatud ühtne menetluskeel.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE), mis näeb ette, et alates 1. novembrist lõpeb riikliku alkoholiregistri tegevus. Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja lihtsustada alkoholitoodete turuletoomist.

Edaspidi ei pea alkoholitootjad ja maaletoojad oma tooteid registrisse kandma, vaid saavad need kohe turule viia, tingimusel, et tooted vastavad nõuetele ja on ohutud. Samuti kaob mitu täiendavat aruandluskohustust, näiteks kohustus esitada laborikatse protokoll või veini liikumise aruanne.

Muudatus vähendab ka riigi halduskoormust, sest Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea enam registrit ülal pidama ning saab vabaneva ressurssi suunata järelevalvesse.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE), millega viiakse seadused vastavusse Euroopa Liidu kalanduskontrolli uuendatud reeglitega.

Eelnõu järgi saab edaspidi kalapüügiandmeid esitada elektrooniliselt ja kala päritolu digitaalselt jälgida kogu tarneahela ulatuses ning kalalaevad varustatakse asukoha jälgimisseadmetega. Samuti tugevdatakse kalanduse järelevalvet ja karmistatakse karistusi ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks tõsiste rikkumiste korral, arvestades püütud kala väärtust.

Muudatuste eesmärk on tagada loodusressursside parem kaitse ja toetada ausat konkurentsi. Uued nõuded ja reeglid hakkavad kehtima järk-järgult aastatel 2026–2030.

Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Urmas Kruuse Reformierakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ent see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli kuus, vastu aga 39 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (866 SE), mille eesmärk on luua selge ja tehnoloogianeutraalne õiguslik raamistik automaatsele haldusmenetlusele.

Automaatne haldusmenetlus on menetlus, kus otsused või toimingud tehakse automaatselt, ilma inimese otsese sekkumiseta, kasutades selleks infotehnoloogilisi lahendusi. Automaatset menetlust kasutatakse juba mitmes valdkonnas, kuid puudu on sõnaselge õiguslik raamistik, mis määraks automaatse haldusmenetluse rakendamise piirid.

Muudatuste eesmärk on tagada haldusmenetluse kiirus, tõhusus ja õiguspärasus, et pakkuda paremini toimivaid ja isikukesksemaid teenuseid ning tugevdada usaldust riigi vastu. Eelnõu näeb ette selge teavituse automaatse haldusmenetluse toimimise kohta, et inimene teaks, miks tema suhtes otsus tehti ja millised on tema võimalused seda otsust vaidlustada.

Läbirääkimistel võttis sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu (879 SE), millega luuakse õiguslik alus eelnõude uuele andmekogule, et ühes keskkonnas oleks jälgitav kogu õigusakti elukaar alates algatusest kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Uue andmekoguga tekib võimalus kaasata juba varases faasis poliitika kujundamisse eri osapooli ja huvirühmi.

Kui keskkond on valmis, siis asendab andmekogu ka praeguse eelnõude infosüsteemi (EIS). Uute funktsioonide abil hoiavad õigusloomes osalejad tehnilisele tööle kuluvat aega kokku hinnanguliselt 1855 tööpäeva aastas. Lisaks toetab uus andmekogu üleminekut dokumendipõhiselt õigusloomelt andmepõhisele lähenemisele, mis parandab andmete kasutatavust ja loob eeldused edasiseks automatiseerimiseks.

Läbirääkimistel võttis sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (878 SE), mille eesmärk on vähendada korduvkuritegevust ja parandada õigusselgust. Eelnõuga luuakse selgem ja efektiivsem karistuse täideviimise süsteem, mis muudab vanglateenistuse ja kriminaalhoolduse töökorralduse paindlikumaks ja tõhusamaks.

Käitumiskontrollile allutamise korra täiendamisega soovitakse, et rohkem kinnipeetavaid jätkaks pärast vangistust kriminaalhooldusel, et nad saaksid järk-järgult ühiskonda sulanduda ega jääks pärast vangistuse lõppu vajaliku toe ja järelevalveta. Seletuskirja kohaselt vähendab paremini korraldatud taasühiskonnastamine korduvkuritegevust.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse (muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni ülevõtmisega) eelnõu (880 SE), millega soovitakse tõhustada inimkaubanduse ennetamist ja ohvrite kaitset ning viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu inimkaubanduse direktiiviga.

Direktiiviga täpsustatakse muu hulgas juriidiliste isikute vastutust, parandatakse andmekogumist ja tugevdatakse koostööd ja koordineerimist nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Samuti arendatakse süsteeme, mis aitavad inimkaubanduse ohvreid varakult tuvastada ja neile vajalikku abi pakkuda.

Eelnõuga lisatakse karistusseadustikus inimkaubanduse koosseisu naise tahte vastane asendusemadus ja ebaseaduslik lapsendamine. Samuti muutub kuni viieaastase vangistusega karistatavaks teenuse kasutamine, kui kasutaja teab, et teenust osutav isik on inimkaubanduse ohver. Seejuures kehtib tavapärane hoolsuskohustus.

Läbirääkimistel võttis sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE), mille eesmärk on parandada nakkushaiguste ennetamist ning muuta võitlus haiguspuhangutega ja tervisekriiside lahendamine tõhusamaks. Eelnõu täpsustab nakkushaigustega seotud mõisteid ning paneb paika kaasaegsed põhimõtted haiguspuhangute ja kriiside puhul käitumiseks.

Eelnõuga muudetakse laste vaktsineerimise korraldust koolides ja nähakse ette, et vanemad, kes on lapse vaktsineerimisega nõus, ei pea enam esitama kooliõele eraldi kirjalikku nõusolekut. Vaktsineerimine on jätkuvalt vabatahtlik ning need lapsevanemad, kes ei soovi last vaktsineerida, saavad sellest jätkuvalt keelduda.

Eelnõuga kaotatakse toitlustusasutuste tervisetõendi nõue. Praegu nõutud tervisetõendid on olemuselt formaalsed, need ei pruugi vastata reaalsele olukorrale ega pakkuda kaitset. Tööandjale jääb kohustus vältida nakkustekitajate levikut ning kaitsta riskirühmi töökohal.

Eelnõu suurendab inimeste tervise kaitset ka hooldekodudes. Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks laiendatakse infektsioonikontrolli nõudeid tervishoiuasutustest ka teistesse kõrge riskitasemega keskkondadesse, sealhulgas ööpäevaringsetesse hoolekandeasutustesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Mihkel Lees Reformierakonna ja Irja Lutsar Eesti 200 fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Tanel Kiik.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli üheksa, vastu aga 43 Riigikogu liiget.

Riigikogus läbis esimese lugemise ka Riigikogu liikmete Valdo Randpere, Madis Timpsoni ja Marek Reinaasa algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (835 SE), mille kohaselt tuleb automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamise ala ette paigaldada osutusmärk.

Praegu puudub seadusest tulenev ühtne ja siduv kohustus liiklejaid automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisega toimuvast kiirusemõõtmisest teavitada. Algatajate sõnul on see viinud olukordadeni, kus kiirust mõõdetakse varjatult, mis kahjustab õiglustunnet ja vähendab usaldust õiguskaitse vastu.

Eelnõu eesmärk on tagada liiklusjärelevalve läbipaistvus, ennetav iseloom ja õiguspärasus, kuivõrd kiirusemõõtmise peamine eesmärk ei ole karistada, vaid parandada liiklusohutust ja soodustada õiguskuulekat käitumist.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Andre Hanimägi ning Reformierakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Valdo Randpere.

Riigikogu eilsel istungil jäid tööaja lõppemise tõttu pooleli läbirääkimised, mis järgnesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta 2026. aasta ettekandele õigusloomepoliitika põhialuste elluviimise kohta. Tänasel istungil jätkunud läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna ja Lea Danilson-Järg Isamaa fraktsioonist.

Istung lõppes kell 21.56

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu erakondade rahastamise kontrolli tõhustava seaduse

Kultuurikomisjoni algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadusega (843 SE) täpsustatakse alustavaid õpetajaid puudutavat regulatsiooni.

Seadus võimaldab kutseõppeasutusel sõlmida kuni kolmeaastase tähtajalise töölepingu kutseõpetajana tööle asuva inimesega, kes omandab samal ajal õpetaja kvalifikatsiooni, ning üldharidusainete õpetajaga, kes läbib kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust või omab või omandab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Nagu kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele, kehtib ka neile õpetajate töötasu alammäär.

Seadus võimaldab koolidel paindlikumalt värvata alustavaid õpetajaid olukorras, kus kvalifikatsiooninõuetele vastavaid kandidaate ei leidu. See toetab kutseõpetajate järelkasvu ning aitab leevendada õpetajate vananemisest ja tööjõupuudusest tulenevaid riske.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 ja vastu viis Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE), mis reformib raamatukoguvõrku. Eelnõu kohaselt tuuakse kõik maakonnaraamatukogud ühte rahvaraamatukogude süsteemi ning võetakse kasutusele ühtne üle-eestiline andmekogu.

Kui praegu on raamatukoguvõrk 15 maakonnaraamatukogu keskne, siis eelnõu toetab kõiki kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogusid ühetaoliselt ja võrdselt. Eesmärk on tugevdada raamatukoguvõrgu terviklikkust, teenuste kättesaadavust ning kasutajamugavust. Kasutajamugavuse parandamiseks on kavas senise kolme vananenud süsteemi asemel kasutusele võtta üks andmekogu, millega liituvad rahvusraamatukogu, teadus- ja eriala- ning rahvaraamatukogud ning soovi korral ka kooliraamatukogud.

Rahvaraamatukogude võrgu korraldamine jääb kohalike omavalitsuste ülesandeks, kuid see muutub nende jaoks paindlikumaks. Eelnõu järgi tuleb raamatukoguvõrku korraldades lähtuda elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest vajadustest. Kui seni on kesksed koordineerijad olnud 15 maakonnaraamatukogu 58 töötajat, siis nüüd saab keskseks juhtijaks Eesti Rahvusraamatukogu, kes võtab riiklikud ülesanded etapiviisiliselt üle. Senised raamatukogutöötajad saavad kandideerida ka loodavatele ametikohtadele.

Rahvusraamatukogu ülesandeks saavad muuhulgas üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine, aruannete kogumine ja analüüsimine ning erialane nõustamine ja koolituste koordineerimine. Rahvusraamatukogu võtab üle ka kogude komplekteerimise ülesande. Rahvaraamatukogu saab väljaandeid ise tellida kohaliku omavalitsuse eraldatud raha eest.

Seadus on plaanitud jõustuma põhiosas 1. jaanuaril 2027 ning osa muudatusi 1. juuliks 2027. Üleminek on kavandatud etapiviisiliselt, et omavalitsustel, raamatukogudel ja rahvusraamatukogul oleks aega muudatusteks valmistuda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanekut toetas 28 ja vastu oli 41 Riigikogu liiget. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Kuulati ära justiits- ja digiministri aastaettekanded

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta andis Riigikogule ülevaate kriminaalpoliitika põhialuste elluviimisest 2025. aastal. Minister ütles: „Olud muutuvad ja seetõttu, kui te lubate, ma keskendun tänases ettekandes neljale teemale, kus viimasel ajal saame öelda, et meil on tõesti murekohad, mida me saame parandada ja peaksime parandama.” Pakosta nimetas nendena süütuse presumptsiooni austamist, laste väljakukkumist abivõrgustikest, ühiskonnas pead tõstnud kihku irduda tõenduspõhisest kriminaalpoliitikast ning ülekriminaliseerimist ja ülekaristamist, mis kulutavad uurimisasutuste ressursse tegelike ohvrite aitamise arvelt.

Süütuse presumptsiooni käsitledes rõhutas minister: „Meie põhiseaduse § 22 ütleb selgelt, et mitte kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.” Ta nentis aga, et kahjuks näeme selle põhimõtte laialdast rikkumist, mis on kaasa toonud põhjendamatuid kannatusi süüta inimestele. Pakosta tõi välja, et süütuse presumptsiooni vastu on teiste seas eksinud ka ametnikud, riigiesindajad ja meedia. „Me näeme probleeme ka meedia poolt tagant õhutatud survega heita inimesi, justkui nad oleksid süüdi, ühiskonna äärealadele enne, kui kohtuotsus on jõustunud. See omalaadne omakohtusoov ja tahtmine inimest süüdi mõista enne süüdimõistvat kohtuotsust on, olgem ausad, ühiskonnas viimastel aegadel laiemalt levinud. Kahjuks on see kaasa toonud ka esimesi füüsilise vägivalla ohvreid,” ütles Pakosta. Selle punkti lõpetuseks rõhutas minister veelkord, et ühiskond on oluliselt tervem, kui lähtub süütuse presumptsiooni põhimõttest.

Lapsi puudutava varajase toe vajalikkust kirjeldas Pakosta nii: „Mida nooremas vanuses laps saab talle vajalikku abi, seda tõhusam see abi on ja seda suurem on kindlus, et see abi tõesti toimib.” Ta märkis laste õigusrikkumiste trendi kohta, et mullu oli 4252 alaealiste süütegu, mis 2024. aastaga võrreldes on kasvanud. Lahendusena tutvustas minister andmepõhist sekkumist: „Me oleme käivitanud Justiits- ja Digiministeeriumi eestvedamisel tehisaru kasutava projekti koostöös teiste ministeeriumidega, mille eesmärk on tagada see, et mitte ükski noor, mitte ükski laps ei jääks haldusalade vahel ilma abita.” Pakosta sõnul on Mudila-nimelise projekti eesmärk vältida laste sattumist bürokraatia hammasrataste vahele.

Karistuspoliitika tulemuslikkuse osas tõi Pakosta välja vangide arvu vähemise: „Eestis on viimase kümne aastaga vangide arv vähenenud umbes 1300 inimese võrra.” Lisaks rõhutas Pakosta korduvkuritegevuse vähendamise mõju: „Ka Eestis on selge vahe nende kinnipeetavate vahel, kes vanglast vabanevad otse, uste selja taga kinni pannes, nende puhul on retsidiivsusmäär 25%, ja juhul, kui on kriminaalhoolduse kaudu vabanemine, 16%.”

Ülekriminaliseerimise kohta ütles Pakosta, et üksnes tehniline eksimus paberil, mis kellelegi ei ole tekitanud kahju ega kasu, ei peaks viima vanglakaristuse hirmuni. Oma ettekande lõpetas minister üleskutsega suunata uurijate ressursse targemalt: „Meil on teemasid, mida vaadata, et meie uurijad saaksid tõesti tegeleda päris kuritegudega ja panna oma ressursse sinna, et kõik kurjategijad Eestis saaksid kiiresti õiglase karistuse.”

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Madis Timpson Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Andre Hanimägi, Keskerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits.

Oma tänases teises ettekandes tutvustas justiits- ja digiminister hea õigusloome põhimõtete rakendamist 2025. aastal. Minister rõhutas, et möödunud aastat iseloomustas selge edasiminek bürokraatia vähendamisel. „Üks-sisse-üks-välja-põhimõte, mille suhtes olid väga paljud skeptilised, sai normiks ja andis ka päriselt tulemusi,” ütles Liisa Pakosta. Tema sõnul tähendas see, et ministeeriumid ei kavandanud enam uusi nõudeid kergekäeliselt.

Pakosta tõi välja, et võrreldes 2024. aastaga kasvas oluliselt nende eelnõude osakaal, kus halduskoormus kahanes, ning ligi kolmandiku eelnõude puhul rakendati koormuse tasakaalustamise reeglit. Teise suure positiivse sammuna nimetas minister määruste revisjoni. „Määruseid oli meil Eestis riigi poolt kehtestatud Riigi Teatajas 4009 ja tegelikult iga viies nendest sai kas kustutatud või muudetud,” ütles Pakosta. Ta lisas, et revisjoni tulemusel said kõik määrused ka peremehe, mis teeb inimeste jaoks lihtsamaks selgituste saamise ja vastutava asutuse leidmise.

Samas tunnistas minister, et õigusloome kvaliteedis esineb endiselt puudujääke, eriti põhiseaduspärasuse analüüside osas. „Me näeme endiselt seda, et põhiseaduspärasuse analüüs kas puudub üldse eelnõude juures või on see päris formaalne,” ütles Pakosta. Ta märkis, et Justiits- ja Digiministeeriumi analüüsi järgi oli puudustega eelnõude osakaal 2025. aastal koguni kaks kolmandikku. Minister viitas ka sõltumatule eksperthinnangule, mille autorid rõhutasid, et enne seadusloomega alustamist tuleb selgelt hinnata, kas probleem üldse on olemas ja kas seda saaks lahendada muude vahenditega. Pakosta tsiteeris eksperte: „Kuuldes sõna probleem, istub eestlane laua taha ja hakkab seadust kirjutama.”

Pakosta selgitas ka põhimõtteid, mille alusel Justiits- ja Digiministeerium jätab eelnõusid kooskõlastamata. „Meil on neli alust, mida me oleme kõva ja selge häälega välja öelnud, kus me jätame eelnõu kooskõlastamata,” ütles minister, nimetades nende seas põhjendamatut Euroopa Liidu õiguse ülekuldamist, puudulikku põhiseaduspärasuse analüüsi, vastuolu andmekaitsenõuetega ning halduskoormuse tasakaalustamise reegli eiramist. Ta rõhutas andmekaitse tähtsust tehisaruajastul: „Riigi poolt inimeste andmete kasutamine on erakordselt suur vastutus ja andmekaitse reeglid peavad olema täie ranguse ja täie tõsidusega täidetud.”

Lisaks käsitles minister Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist ning märkis, et varasemad regulatsioonid on sageli halduskoormust suurendanud, kuid see suund on muutumas. „Ka Euroopa Liit ise on käsile võtnud halduskoormuse vähendamise,” ütles Pakosta.

Ettekande lõpuosas rõhutas Pakosta Riigikogu rolli hea õigusloome tagamisel ning vajadust väljuda automaatsest seadusloome-refleksist. „Õigusloome eesmärk on ju reguleerida üksnes siis, kui mitte mingisugune muu variant mitte ühelgi moel abiks olla ei saa,” ütles minister.

Läbirääkimistel võttis sõna Madis Timpson Reformierakonnast.

Istungi tööaja lõppemise jäi arutelu pooleli ning läbirääkimistega jätkatakse homsel istungil.

Istung lõppes kell 13.56.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu kuulas ära justiits- ja digiministri aastaettekanded ja võttis vastu ühe seaduse

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seadus (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) (785 SE) leevendab kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu.

Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ning prognoosisüsteemi (OSKA) prognoosid näitavad, et igal aastal jääb Eestis puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti haridussüsteemi lõpetajad ei kata. Seadusega asendatakse lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega, mis võimaldab ettevõtetel värvata välistööjõudu paindlikumalt. Nendel tegevusaladel ei kohaldata sisserände piirarvu ega nõuta Töötukassa luba ning palgakriteeriumiks seatakse 80 protsenti Eesti keskmisest brutokuupalgast.

Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostatakse arvestades OSKA prognoose, ekspordi osatähtsust ja tegevusalade keskmist palgataset. Esialgse analüüsi kohaselt on suurim vajadus töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse valdkonnas, kuid loetelu ajakohastatakse vastavalt majanduskeskkonna muutustele ning valitsus kehtestab selle kuni viieks aastaks.

Et hoida tasakaalu tööturu vajaduste ja ühiskonna vastuvõtuvõime vahel, kehtestatakse erisuse alusel väljastatavatele elamislubadele aastane mahupiirang, mis sõltub majandusseisust: kasvuperioodil kuni 0,2 protsenti alalisest elanikkonnast ehk umbes 2600 luba ning muudes tingimustes kuni 0,1 protsenti alalisest elanikkonnast ehk umbes 1300 luba. Majandusseisu hindamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi jooksva aasta SKP reaalkasvu prognoosist.

Riigikogu tegi teisel lugemisel eelnõusse muudatuse, millega ajakohastatakse kasvuettevõtetele kehtestatud erisuse tingimusi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits Keskerakonna, Arvo Aller EKRE, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Õnne Pillak Reformierakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 45 ja vastu 31 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba) (786 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise.

Edaspidi võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata ning piisab sellest, kui uus tööandja registreerib töökohavahetuse Politsei- ja Piirivalveametis. Uue tööandja juures töötamisel kehtivad tavapärased töötamise nõuded, näiteks palgakriteerium ja Töötukassa luba.

Töötamiseks antud elamisloa alusel võib välistöötaja edaspidi olla tööta kuni kolm kuud, kui elamisluba on kehtinud alla kahe aasta, ning kuni kuus kuud, kui elamisluba on kehtinud vähemalt kaks aastat. Erandjuhtudel võib töötuse periood pikeneda kuni üheksa kuuni. Enam kui kolme kuu pikkuse töötaoleku puhul tuleb tõendada piisavate rahaliste vahendite olemasolu Eestis elamiseks.

Pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad välismaalased saavad seaduse kohaselt õiguse mitmele sotsiaalkindlustushüvitisele, nagu vanemahüvitis ning töövõime- ja pensionihüvitised, kui nad töötavad Eestis ja täidavad üldised kvalifitseerumistingimused. Peretoetused välistöötajatele ei laiene.

Arvestades viimastel aastatel kasvanud õigusrikkumiste hulka välismaalaste töölevõtul ning asjaolu, et trahvimäärad pärinevad 2010. aastast, ajakohastatakse seadusega ka juriidiliste isikute trahvimäärasid ning nähakse ette, et oluliste rikkumiste korral võib edaspidi määrata kuni 100 000 euro suuruse trahvi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme EKRE ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 41 ja vastu 21 Riigikogu liiget.

Vastuse sai viis arupärimist

Riigikogu liikmete arupärimistele liiklusjärelevalve (nr 957) ning vabatahtliku pääste rahastamise ja päästevõimekuse vähendamise kohta (nr 965) vastas siseminister Igor Taro.

Arupärimistele, mis käsitlevad lennukite poolt atmosfääri jäetavaid laialivalguvaid jälgi (nr 962), Keskkonnaameti töömetoodikat, kus seatakse eesmärgiks kohalike omavalitsuste murdmine (nr 968) ja energiataristu kriisikindlust (nr 974 vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Arupärijate soovil arvati tänasest päevakorrast välja arupärimine, mis käsitles CO₂-kvooditasusid seoses Eesti ja Itaalia otsustega (nr 937), millele pidi vastama energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Istung lõppes kell 19.50.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu muutis välismaalaste seadust kvalifitseeritud tööjõupuuduse leevendamiseks

Minister tõi välja, et viimase aastate jooksul on muutunud ühiskonna ootus toidu ja põllumajandusega seotud poliitikale. „Kui varem vaadati põllumajanduspoliitikat peamiselt toetuste, sissetuleku ja konkurentsivõime kaudu, siis täna küsitakse palju laiemalt: kas toit on olemas, kas see on kättesaadav, kas seda jõuab endale lubada, kas see on ohutu ja kas süsteem peab vastu ka kriisi ajal,” sõnas Terras.

Minister rõhutas, et kriisiolukorras ei ole võimalik toidutootmist nullist käivitada ning seetõttu peab tootmisvõimekus olema tagatud juba enne kriisi tekkimist. Eesmärk on, et 2026. aasta lõpuks tegutseks Eestis 110 kriisipoodi, kuid need ei asenda tootmist ega töötlemist, vaid aitavad kindlustada tarneahela toimimist selle viimases etapis.

Oma kõnes käsitles Terras toidutootmise rolli majanduses. Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus moodustavad tema sõnul ligikaudu 4 protsenti Eesti lisandväärtusest ning nimetatud sektorites töötab umbes 36 000 inimest. Toidueksport annab ligi viiendiku Eesti koguekspordist. Terrase sõnul ei tohiks Eesti piirduda üksnes tooraine väljaveoga, vaid peaks hoidma suurema osa loodavast väärtusest riigis.

Pikema vaate eesmärgina tõi minister esile eesmärgi suurendada Eesti veiste arvu kuni 500 000-ni. Terrase sõnul tuleks selles näha vahendit piimanduse, töötlemise ja ekspordi tugevdamiseks ning maapiirkondade majandusliku kindluse suurendamiseks. Samas rõhutas Terras, et lehmade arv üksi ei tee Eestit rikkamaks. „Kui toodetud piim jääb odavaks tooraineks, mille me lihtsalt välja viime, siis me ei loo siin täit väärtust, vaid anname suurema osa sellest ära. Kui Eestis toodetakse rohkem piima, peab siin jääma ka selle väärindamine. See tähendab rohkem töötlemist, rohkem tootearendust, tugevamat eksporti ja rohkem tulu, mis jääb Eestisse,” ütles Terras.

Minister sidus toidujulgeoleku küsimuse regionaalarenguga, rõhutades, et regionaalpoliitika ei ole ühe ministeeriumi vastutus, vaid iga riiklik otsus mõjutab tasakaalu pealinnapiirkonna ja muu Eesti vahel. Ta tõi välja, et 2026. aasta riigieelarves on ühistranspordile kavandatud 174,45 miljonit eurot ning lisaks 3,7 miljonit eurot uute busside soetamiseks.

Samas rõhutas Terras kohaliku tasandi võimekuse olulisust. „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muudatused andsid omavalitsustele rohkem valikuvabadust oma töö korraldamisel, lihtsustasid finantsreegleid ja vähendasid bürokraatiat. See tähendab rohkem ruumi kohapealseks otsustamiseks ajal, mil piirkondade vajadused ja võimalused on väga erinevad. Tugev kohalik tasand ei ole riigile tüli. Ta on riigi partner,” ütles Terras oma ettekandes.

Kalandusest rääkides märkis Terras, et kalavarude kaitse ei ole kalanduse vastand, vaid selle kestlikkuse eeltingimus. Nii Pärnumaa kalavarude kaitseks tehtud otsused kui ka Eesti ja Rootsi ühispöördumine Euroopa Komisjoni poole kormoranide ohjamiseks lähtuvad eesmärgist hoida sektor pikaajaliselt elujõulisena.

Loomataudide ja toiduohutuse teemal tõi minister esile, et 2025. aastal suunati sigade Aafrika katku tõrjeks ligi 20 miljonit eurot. Tema sõnul ei ole toiduohutus pelgalt järelevalveküsimus, vaid oluline osa rahvatervise kaitsest, tarbijate usaldusest ja ekspordivõimekusest. Samuti on loomade heaolu lahutamatult seotud bioohutuse, tervisekaitse ja Eesti toidusüsteemi usaldusväärsusega.

Ettekande lõpus rõhutas Terras tulevaste poliitiliste otsuste tähtsust, kuna need määravad, kas riik suudab isa kanda oma põhifunktsioone või peavad vastused kriisihetkel tulema mujalt.

„Järgmise perioodi rahastus peab andma valdkonda vähemalt selle miinimumtaseme, mis võimaldab teha reforme ja tõsta kriisikindlust. Tootmisvõimet ei tohi teha enesestmõistetavana, töötlemisvõimet ei tohi lasta välja voolata. Toiduohutust ei tohi käsitleda ainult kontrolli ja keeluna, vaid usalduse, tervise ja ekspordi vundamendina. Sellepärast ongi „Eesti 2035“ meie jaoks väga praktiline küsimus,” ütles Terras.

Läbirääkimistel osalesid Mart Maastik Isamaa, Urmas Kruuse Reformierakonna ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Sõnavõtuga Keskerakonna fraktsiooni nimel esines Peeter Ernits.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja elektrihinna kriisi leevendamise pakett“ eelnõuga (815 OE) tehti valitsusele ettepanek töötada välja elektrihinna kriisi leevendamise pakett, mille eesmärk on leevendada erakordselt kõrgete elektrihindade mõju Eesti elanike ja ettevõtjate toimetulekule, tagada energiajulgeolek ning säilitada majanduslik stabiilsus. Eelnõu järgi sisaldaks pakett selliseid meetmeid nagu elektri ja kütte käibemaksumäära ajutine langetamine, ajutise elektrihinna lae kehtestamine, sihitud otsetoetused sotsiaalselt haavatavatele gruppidele ning ka energiakulude leevendamise meetmeid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Läbirääkimistel osales Andrei Korobeinik Keskerakonna fraktsioonist.

Lõpphääletusel toetas otsuse eelnõu kuus Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.  

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu kuulas ära regionaal- ja põllumajandusministri aastaettekande