Südame ja käega ...

Poolvääiskivid ja hõbedast ehtedetailid.

2016-11-26T00:22:00.000+02:00

Soetasin endale terve hunniku ehtsast hõbedast kõrvarõngakonkse. 925 prooviga ja puha . Kui sul on juba tegemist ehtsate kividega, ega siis hästi ei sobi sinna juurde panna mingit suvalist metalli. Just sellise mõtte istutasin ma endale pähe. Mõtlesin, et kui panna ehete valmistamise alla pisut rohkem raha, siis on võimalik soetada kõik vajalikud detailid 925 hõbedast. Aga võta näpust, polegi see ülesanne nii kerge midagi. Kui teha ainult kõrvarõngaid, siis on üht-teist võimalik siiski leida. Kõige kergem on loomulikult konksudega. Nende osas on isegi mingi valikuvõimalus olemas. Siis veel ehtenõelad, ketid, ühenduskonksud ja rõngad, ka neid võid vabalt isegi enamikest Eesti pärlipoodidest leida. Katsu sa aga pärlikapsleid või vahehelmeid käevõrude jaoks leida ! Pakendile on peale kirjutatud hõbe metall. Kui ma õigesti ara saan, siis tähendab see hõbeda värvi metalli. Igal juhul vähe usutav, et tegemist on ehtsa hõbedaga.

Kui keegi nüüd satub seda postitust lugema ning oskab mulle nõu anda, kus kohast oleks kõige mõttekam osta 925 prooviga hõbedast ehtedetaile, siis oleksin talle äärmiselt tänulik.

Seniks aga mõned pildid siis kõrvarõngastest, mille konksud on küll kõik hõbedast, kuid mõnel kõrvarõngapaaril kasutatud ka muust metallist ehtedetaile.

Hõbedast kõrvarõngad, tsirkoonide ja akvaauraga

Hõbedast kõrvarõngad akvamariini ja swarovski kividega

Hõbedast konksudega kõrvarõngad floriidi ja kuukiviga

Hõbedast konksudega kõrvarõngad mageveepärlitega

Pilt lauaplaadile

2016-09-27T12:50:00.001+03:00

Olen juba pikemat aega mõlgutanud mõtteid kulunud mööbli värskendamisest maalingute abil. Öeldakse, et unista suurelt ja sulle antakse. Nii juhtus ka minuga. Enne, kui jõudsin ette võtta oma suvila mööbli värskenduskuuri, sain maalingu tellimuse ühele väga huvitavale lauale. Tegemist oli puidust jalal seisva väikese ümara lauaga. Klient oli eelnevalt puhastanud laua vanadest värvikihtidest ning värskendanud siis seda valge kriidivärviga. Minu ülessandeks oli maalida lauaplaadile roosid ning anda lauajlale kasepuidu välimus.

Rooside maalimine läks mul lihtsalt, kuna olin sellega ka varem kokku puutunud. Keerulisemaks osutus minu jaoks lauajala maaling. Üldse imestasin algul, et oleks siis võinud lauajala kohe kasepuidust valmistada, milleks maalida, kuid hiljem selgus, et laud oligi algselt kasepuidust jalaga ning roosimaalinguga. Inimene, kes lauaplaadile pildi tellis, soovis teha oma tädile kingitust ning taastada laud sarnaselt sellele milline see varem oli. Üldse oli laual ka minu jaoks põnev ajalugu, millest oleksin soovinud rohkem teada saada. Lõpp kokkuvõttes jäin aga oma tööga suures osas rahule ning loodan et laud meeldis ka maalingu tellijale ning õigele omanikule.

Lisan siia siis ka väikese video, mis sai facebooki abiga valmis tehtud :)

Mala punumise töötuba

2016-09-06T12:41:00.001+03:00

Augustikuus sattusin korraldama ühte toredat töötuba. Punusime poolvääriskividest kauneid keesid. Kokku oli meid kuus naist pluss 2 koera. Esialgselt oli planeeritud meisterdamisele pühenduda vaid paar tundi, kuid kas oli siis tegemist mõnusa seltskonnaga või energiat täis poolvääriskividega, igatahes viimased meisterdajad asusid koduteele alles hilistel õhtutundidel. Pusimist jätkus kõigil ning lõpptulemusena valmis kuus imeilusat malat, mis igaüks oli täpselt oma omaniku nägu.

Mis asi see mala siis on ?

Mala ehk palvehelmeid on tuhandeid aastaid kasutatud abivahendina palvete lugemisel, loitsimisel ja meditatsioonides.

Mala, kui väekas kee, on suurepärane abiline, kui soovid ennast tundma õppida, tuua ellu harmooniat ja rahu, olla hetkes, luua selgust, armastust, ilu, küllust või just seda, mida sina hetkel vajad.

Mala koosneb 18, 27, 54 või 108 põhielemendist, ühest suuremast helmest, mis sümboliseerib kõrgemat väge (guru, jumal, õpetaja) ja narmastikututist, mis kujutab tuhandeõielist lootost – puhtuse, tarkuse, arengu sümbolit.

Sisetundega valitud helmestest valmivad väekad keed.

Pärlipesa :)

Pireti tiigrisilmast ripatsiga mala. Tiigrisilm, tsitriin, punane jaspis, hallikas ahaat

Janne sinisest ahaadist ripatsiga mala. Ametüst, helesinine pitsahaat,amasoniit, akvamariin, kuukivi. Foto by Janne Jüsmä

Kristina sinise tuti ja kuldse guru helmega mala. Sodaliit, lasuriit.

Poolvääriskivide hullus

2016-09-05T23:29:00.000+03:00

Mõnikord tunnen end just nagu Hunt Kriimsilm, kellel on üheksa ametit. Peas on tohutul hulgal mõtteid, mis kõik tahaksid teostamist. Praeguseks olen tikkimistööd mingiks ajaks enda jaoks kõrvale lükanud, kuna hoopis teised asjad on mind enam paeluma hakanud. Nagu vist suurem osa Eesti naistestki olen ka mina praegu poolvääriskivi usku pööranud. Kui nüüd hästi järele mõelda, siis ei ole see "kivide" armastus siiski minu jaoks päris uus hobi, sest olen alateadlikult aastaid tassinud koju nii rannast, kui ka erinevatelt soojamaareisidelt kottide viisi erinevaid kive. Ma ei tea millest mul see kirg on tulnud. Mõned kivid lihtsalt kõnetavad mind ning nii ma võtangi nad endaga kaasa ning asetan nad siis hiljem kas siis riiulisse või peenrasse. Isegi sisekujunduses peab mul olema naturaalne kivi, rääkimata aiateedest, kus paekivi tükkidest piiluvad välja iidsed fosiilid. Nüüd ma siis meisterdangi poolvääriskividest käevõrusid ning punun kaela riputamiseks malasid.

Kuukivi, roosa kvarts, opaal, mäekristall. Kingituseks ühele armsale inimesele.

Klaasimaal

2016-08-18T23:15:00.000+03:00

Olen oma postitamised viimasel ajal päris unarusse jätnud. Pidevalt mõtlen, et ah teen postituse pisut hiljem ning nii saavadki märkamatult päevadest nädalad ning nädalatest kuud...

Täna võtsin siis kätte ja sirvisin moblaga tehtud pilte ning leidsin, et nii mõnigi projekt on jäänud mul kajastamata . Sellest on pisut kahju, sest eelkõige peangi ma ju blogi iseenda jaoks. Minu blogi on justkui päevik asjadest, ettevõtmistest ning mõnikord ka mõtetest, mida tahaksin pisut kauemaks talletada, et nad seal mälusopis siis kaotsi ei läheks.

Eelmise aasta suvel valmis mul klaasimaal, mis olenemata oma lihtsusest osutus päris töömahukaks. (Kokkuvõttes läks mul vist 2 nädalat). Klaasimaali sooviti kahele siseukseklaasile ning see pidi sobima interjööri, muus osas jäeti mulle vabad käed.

Otsustasin lähtuda tapeedimustrist ning selle värvidest.

Tapeet

Mustri joonistamiseks ukseklaasile kasutasin tavalist viltpliiatsit. Viltpliiatsit on kerge klaasilt eemaldada, kui selleks peaks vajadus tekkima. Järgmiseks kandsin klaasile piirjooned. Enne kui sain hakata täitma piirjoonte vahelist ala, pidin laskma joonisel korralikult kuivada. Kuna ukseklaas pidi olema vaadeldav mõlemalt poolt ning mingil määral ka varjama toas toimuvat, siis kasutasin maalimiseks katvaid klaasivärve.

Klaasile on kantud piirjooned

Valmis klaasimaal paigaldatud uksele

Pisut paeltikandist ...

2015-05-15T17:32:00.000+03:00

Kuigi olen viimasel ajal oma tikkimisharrastuse "aednikuameti" kõrval tahaplaanile lükanud, pole ma siiski oma niidi-nõela tagavara veel päris nurka visanud. Üks pooleliolev projekt tuleb paeltikandis, kuid sellest lähemalt räägin ehk edaspidi...
Vaatasin arvutis fotosid oma varasematest töödest ning avastasin nii mõnegi pildi, mida ma siia veel postitanud ei ole. Leidsin mõningaid fotosid paeltikandis valminud töödest. Tegemist siis taas kord villase mantliga .

Paeltikand on imelihtne tehnika, mis ei nõua varasemat tikkimisoskust. Paeltikanditega saab kaunistada aksessuaare, rõivaid, kodutekstiile ja vilditud esemeid.

Seemned mulda !

2015-05-11T15:02:00.001+03:00

Juba teist aastat järjest üritan ma siis taimi suveks ette kasvatada. Mida ma iseõppijana selle aja jooksul enda jaoks teada olen saanud ?

1. Et taimi ette kasvatada on vaja valgusrikast köetavat ruumi või kasvuhoonet, alustamiseks sobib ka valge aknalaud. Minu aknalaua puuduseks on ebapiisav valgustus, mille mõjul taimed kipuvad tihti välja venima. Keeran oma taimi pidevalt ümber, valguse ühtlasemaks jagamiseks.

2. Mitte kõik külvatavad seemned ei vaja mullaga katmist. Sellekohane märge on tavaliselt ka seemnepakile lisatud. Üldiselt on nii, et väga peened ja väikesed seemned ei vaja katmist, suuremate seemnete puhul võib see vajalik olla, kuid ei ole reegel. Alguses ei tahtnud ma kuidagi uskuda, et seemned võib ka mulla pinnale külvata.

3. Taimede ettekasvatamine hõlmab endas seemnete külvamist, külvide eest hoolitsemist, ühte kuni kolme pikeerimist (ülipisikeste taimede laiali istutamist) ja taime istutuskõlblikuks kasvatamist. Üldiselt kipub nii olema , et mida pisemad on taime seemned, seda pikemaks ja vaevanõudvamaks kujuneb ettekasvatusperiood.

4. Kasutama peaks spetsiaalset külvimulda, mis sisaldab õiges vahekorras ja koguses toitaineid ning on peenema struktuuriga. Sellises mullas idanevad seemned paremini ning ka taimed kasvavad tervemad ja tugevamad.

5. Õige aeg hakata esimesi köögiviljaseemneid külvama oleks märtsis või siis aprillis. Pigem teha esimesed külvid natuke hiljem kui liiga vara, kuna vastasel juhul võivad taimed välja venida, ära puituda ning nendest ei pruugi head saaki saada.

Emadepäeva mõtisklusi

2015-05-08T16:57:00.003+03:00

Nüüd, vahetult enne emadepäeva, olen avastanud ennast mõtisklemas ise enda emaks olemise üle. Olles keskealine naine, kelle vanem tütar sai sel aastal 25 aastaseks ning kelle pojal on vaid üks aasta puudu täisealiseks saamisest ...

Sünnitasin oma esimese lapse üsna noorelt, olles pisut üle kahekümne. Kuna elasime alguses koos ämmaga, oli sellest minusugusele algajale lapsevanemale suur abi. Kuigi ühise katuse all elamine tekitas tol korral parajaid pingeid, oskan ma tagant järgi hinnata seda taktitunnet ja kannatlikkust, millega ta kõigest hoolimata mind siiski kohtles. Ma olin ju tema territooriumil sisuliselt sissetungija oma teistsuguse temperamendi ja tavadega.

Tütart ootasin ma väga ( millegipärast teadsin ma kohe, et sünnib tütar, kuigi ultraheli mulle ei tehtud ning lapse sugu oli saladus kuni sünnini ). Siiski polnud ma selles vanuses veel moraalselt piisavalt küps . Olin liiga hõivatud oma mõttemaailmas iseenda eksistentsi küsimustega. Kadestasin neid, kes olid vabad kohustustest ning haletsesin iseennast. Mulle meeldis ennast näha õnnetukesena ning tagant järgi saan ma aru, et see oli tegelikult minu enda valik. Praegu ma kahetsen, et ei pööranud mõnikord oma tütrele piisavalt tähelepanu. Oleks võinud ju rohkem ühiseid ettevõtmiseid teha... Sellegipoolest oli meil kuni kooli minekuni igal õhtul ühine jututund, mis nii mõnigi kord venis plaanitust pikemaks. Ma ei tea kuidas, aga temast kasvas litsalt nii sama, ilma suurema vaevata suurepärane inimene....

Pojaga olid lood pisut teistsugused. Olles kolmekümnene, nautisin ma titega kodus olemist täiel rinnal. Korraga tundus mulle, et meist oli saanud tõeline pere, sest meil oli KAKS last. Kaheksa aastane tütar muutus minu jaoks kohe suureks lapseks, kes pidi enamjaolt ise hakkama saama (ja seda ta tegigi). Loomulikult mõistan ma nüüd, aastaid hiljem, et 8 aastane ei ole üldsegi nii suur ning ka tema tahab võrdeselt titaga tähelepanu.

Poisist kasvas tõeline "tulekera" ning koolitee alguses pandi talle ADHD diagnoos. Järgnesid psühhiaatri, psühhoterapeutide, psühholoogeide, pedagoogide jne. pidevad külastused. Ühel hetkel jooksis kõik pea kohal kokku ning istusin maha ja mõtlesin, et miks just mina...
Sattusin tol ajal telekast nägema ühe imetlusväärse emaga intervjuud , kellel oli autistist tütar . Sellest intervjuust sain oma küsimusele vastuse. SINUL on selline laps, sest just SINA saad tema kasvatamisega hakkama. Nii lihtne see oligi ! Peale sellista äratundmist muutus kõik minu jaoks justkui selgemaks. Mõistsin, et ma polegi nii halb lapsevanem, olin ju omalt poolt teinud kõik , mis minu võimuses oli... Lisaks kõigele muule olin saanud ka oma poja käest väga olulise õppetunni. ADHD lapse kasvatamine õpetas mulle olema ümbritseva suhtes tolerantsem, et elus ei ole kõik ainult must-valge, elus on ka väga palju vahepealseid toone. (Nooremana kippusin ikka näpuga näitama "pahade" laste peale ning süüdistama nende vanemaid halvas kasvatuses )
Eks emadusega käibki kaasas palju igasuguseid muresid ja rõõme. Mõne ema jaoks on rõõme rohkem , kui muret, mõnes peres on jälle vastupidi. Minu puhul on olnud mõlemat parajal määral. Olen väga rahul selle teekonnaga, mis ma oma laste kõrval olen käinud. Minu lapsed on teinud minust parema inimese. Ilma nendeta ei oleks ma see , kes ma olen praegu.

Emaks saades ei anta meile ju sünnitusmajast kaasa universaalset juhendit lapse hooldamiseks ja kasvatuseks. Peame ise hakkama saama ning kohanema vastavalt olukorrale. Ning olenemata geenidest ja kodusest kasvatusest võivad kaks last ühest ja samast perekonnast olla iseloomult ning temperamendilt täitsa erinevad . Ainus millega mitte kunagi kasvatuses mööda panna ei saa on vist armastus... Ja oma lapsi olen ma armastanud väga.
Olen kuulnud ütlust, et lapsed on antud meile laenuks. Usun, et see on tõsi, kuigi mõnikord on väga raske oma lastest lahti lasta ning lasta neil lihtsalt olla või minna. Eks nad jäävadki tegelikult igavesti tükikeseks sinust enesest ...

Minu jaoks tähendab emadus eelkõige kasvamist koos oma lastega. Mitte ainult lapsed ei kasva suuremaks ja targemaks vaid ka mina ise .

Olen saatusele väga tänulik, et ta on minu ellu toonud kaks nii erinevat ja erilist last. Võin tunda nende üle iga päev piiritut uhkust.

Algaja aednik

2015-04-22T13:27:00.000+03:00

Juba teist aastat järjest on minust kevade saabudes saamas potipõllumees. Kuidagi imelik lugu on selle taimekasvatusega: pistad ükskord seemne mulda ning oledki nagu ära nõutud. Olen kogu elu veendunud olnud, et mina mingeid tomateid - kurke kunagi kasvatama ei hakka . Siis aga võttis mu kallis mees kätte ja ehitas mulle kasvuhoone. Justkui mina oleksin seda talt palunud !? Ning ämm pani sinna sisse kasvama just need samad TOMATID. Kuna kasvuhoones jäi tomatitest üle pisut vaba ruumi, siis mõtlesin, et viskaks mõned seemned mulda ja vaataks mis sellest välja tuleb. Kui üdini aus olla, siis ega ma esimesel korral hästi uskunudki oma ürituse edukusse. Aga võta näpust - kõik läks teisiti. Minu poolt mulda pistetud seemned otsustasid kasvama hakata ning peagi olin ma üleujutatud nii maitsetaimedest, kui ka lillehakatistest . Otsustasin sel aastal pisut rahulikumalt võtta ja teadlikuma valiku teha, kuigi käsi kippus siiski vägisi haarama poeletilt endaga kaasa lillat värvi porgandi seemneid :)

Valgete lilledega lastemantel

2015-03-27T14:12:00.000+02:00

Olen viimasel ajal üsna laisk blogitaja olnud. Millegipärast pole üldse tuju olnud siia millestki kirjutada. Võtan ennast siis taas kord kätte ning lisan paar pilti ühest Lissile valminud lastemantli tikandist.

Tegemist on seekord siis suure krae ja alt laieneva peenvillasest materjalist musta värvi mantliga, mille ühele reväärile sai tikitud valge mulineega ahelpistes lilltikand. Lillede südamikke kaunistavad tumesiniste seemnepärlitega valged litrid.

Helkurid

2015-02-12T22:16:00.000+02:00

Kuigi kevad on samahästi, kui käega katsutav, on õhtud meil ikka pikad ja pimedad. Sellel aastal meisterdasin jõuluvana kingikotti portsu helkureid. Ikka selleks, et kõik minu armsad ja kallid lähedased ilusasti turvaliselt koju jõuaksid. Enne jõule oli loomulikult raskusi helkurimaterjali leidmisega . Sest ega ma ainus polnud kes aasta lõpus helkurite valmistamisega ametis oli. Poodidest olid laiemad helkurpaelad ära ostetud ning helkurkangas maksis ülemõistuse palju. Lõpuks õnnestus mul vajalik kraam hankida Kangažungli kauplusest. Kui ma aga nüüd mõned päevad tagasi samasse poodi sattusin, siis vaatas mulle poeletil vastu palju suurem valik helkurpaelu. Eks hooaeg hakkab tasapisi otsa saama ning käsitöömeistritel on käsil juba hoopis teised projektid.

Suitsukanapirukas

2015-01-21T15:06:00.000+02:00

Eile tuli mul siis suur isu küpsetada mõnda soolast pirukat. Peale pisukest tuhnimist kokaraamatutes ja internetis, leidsin siis enda jaoks sobva . Tegemist on äärmiselt maitsva ning lihtsalt valmiva pirukaga. Aega peab küll varuma oma tunnikese jagu, sest muretaignast põhi vajab väikest eelküpsetamist. Mina aga olin laisk ja ostsin valmis muretaigna poest. Tublimatel soovitan kindlasti taigen ise valmistada !

Põhi :

400g soolast muretaigent

Määri 26 cm läbimõõduga lahtikäiv vorm võiga ja vooderda lahti rullitud tainaga. Torka põhi tihedalt kahvliga läbi ja hoia 20 minutit külmas. Vooderda vorm küpsetuspaberiga ja aseta peale raskus (kuivatatud oad, herned v keetmata riis) ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 20 minutit. ( Jätsin selle osa algul tegemata ning tainas hakkas kohe ahjus kiiresti kokkutõmbuma. Õnneks jõudsin veel õigel ajal jaole ning päästsin, mis päästa annab) Eemalda küpsetuspaber koos raskusega ja küpseta põhja veel 5 minutit kuni see on kuldne. Võta vorm ahjust välja ning keera ahju temperatuur 180 kraadi peale.

Täidis :

1 suur porru
200-250 g suitsukana tükke
2 dl (vahu)koort
1 dl piima
3 muna
50 g riivitud juustu
50 g sinihallitusjuustu
värskeid tüümianilehti ( sobib ka kuivatatud )

Pese ja viiluta porru õhukesteks ratasteks ning prae pannil madalal kuumusel või sees pehmeks ja klaasjaks. Kata porruviiludega eelküpsetatud põhi, puista peale suitsukanatükid, tüümianilehed ja riivitud juust. Klopi munad kergelt kahvliga lahti ja sega koore ning piimaga läbi. Vala munasegu kõige peale ja küpseta pirukat ahjus 180 kraadi juures u 30-35 minutit kuni täidis on tahenenud ja hakkab kergelt kuldseks muutuma. Võta ahjust, eemalda vormist ja naudi soojalt või külmalt.

Panen siia lõppu tublimate küpsetajate tarvis lingi ka originaalretseptiga. Sealt leiab ka muid näpunäiteid küpsetamise tarvis ning põneva retsepti juustu ja cayenne pipraga muretaigna jaoks .

http://siljafoodparis.blogspot.com/2013/07/juustuse-pohjaga-quiche-porru-ja.html

Jõulukaardid

2014-12-10T23:44:00.002+02:00

Jõulud on arvatavasti just see aeg, mil inimesed üksteisele kõige enam postkaarte saadavad. Olenemata interneti võidukäigust ning e-kaartide populaarsusest, on küllaga veel neid inimesi, kes viitsivad pühade eel veidi enam vaeva näha ning valmistada ise kauneid käsitöökaarte. Kuna postkaart minu postkastis on üsna harva esinev nähtus, siis hindan eriti suure tänutundega neid sugulasi ja tuttavaid , kes võtavad vaevuks kirjutada oma käega õnnitluskaarte .Tänapäeva kiires maailmas käib ju suhtlus ikka enamasti interneti teel ning üsna tavaline on pikema jutu asemel kasutada, kas siis lihtsalt emoktione või sõnalühendeid.
Jõulukaarte on praegusel ajal ju tegelikult väga lihtne valmistada. Ostad käsitööpoest kaarditoorikud ning edasine kaunistamine on juba sinu enda fantaasia vili. Kaunistamiseks kõlbab tegelikult kõik - alates värvilisest paberist lõpetades ehituspoes leiduvate teipidega. Vahepeale jääb veel hulganisti vidinaid mida saab osta kunstitarvete poest . Minu seekordsed kaardid ongi hästi lihtsad. valmistamiseks kasutasin kaarditoorikuid, sinist paberit, valget paberit, valget markerit ning poolikuid pärleid.

Kaks tikandit

2014-10-23T12:20:00.000+03:00

Roosale lastemantlile valmis tikand tellimustööna. Tikitud on kahekordse mulineega. See tikand on pärilt Lissi lastmantlite kollektsioonist. Tikandit on pisut mugandatud vastavalt mantli värvusele ja suurusele.

Sama tikand musta värvi mantlil.

Kiisudemaal...

2014-10-21T23:18:00.001+03:00

Patricia of Boomer Smaragd 20.04.02-20.10.14

Meie kalli hallikarvalise Kiisukese nurrumootor väsis lõplikult ära. Nüüd elab ta siis kiisudemaal , kus on piimajõed, millest üle viivad viinerisillad. Krõbinamäed, mille jalamil saab pidada jahti kõiksugu putukatele. Seal on tohutul hulgal riidekappe, kuhu endale pesa teha ning pehmet mööblit lademetes , mille peal mõnuga oma küüsi teritada. Seal võid sa laulda serenaade nii kõvasti ja valesti nagu hing ihkab ja seda iga kell....

Jääme Sind igatsema....

2014-10-18T10:06:00.000+03:00

Meie kassikese üheksa elu hakkab vist otsa saama....Neli nädalat oli meil abi süstidest . Süstide najal sai ta vahepeal isegi majas ringi liikuda, nurrus ning nautis pai tegemist. Sel hetkel poleks me iial osanud arvata, et ta selleks veel võimeline on. Nüüd oleme taas kuuaja taguses seisus. Kassi tagumised jalad ei liigu ning paar päeva pole ta midagi söönud... Nii tema , kui ka mina hakkame vist alla andma... Üleeile, kui meil taas arst käis, ütles ta ka esimest korda, et pole mõtet kassikest pidevalt kangete rohtude all hoida, et kui ta ikka enam ise oma asjadega hakkama ei saa, siis peaks laskma tal minna....

Meie Kiisu kolmas nädal süstidega

2014-10-09T14:26:00.000+03:00

Nüüdseks on siis meie Kiisu juba kolmel järjestikkusel nädalal saanud süste. Ega ma väga täpselt ei teagi , mida loomaarst meie kassikesele süstib, aga igatahes teevad need tema enesetunde paremaks. Möödunud nädalal üllatas meie Kiisu sellega, et tuli peale paari nädalat voodi all konutamist iseseisvalt teiselt korruselt alla esimesele. Ka käis ta mõnel hommikul mind magamistoas tervitamas. Mulle tundub, et tegelikult vaataks ta hea meelega kõike majas toimuvat kusagilt kõrgemalt pealt, aga tema tagajalad ei võimalda enam hüppeid sooritada. Siiani on süstidest täpselt nädalaks kasu olnud. Iga kord muutub kass seitsme päeva möödudes taas endassetõmbunumaks ning kaotab söögiisu... Siis tuleb meile taas külla loomaarst, teeb kaks süsti ning kõik kordub oma rada pidi ja nii juba kolmas nädal....

Kolm käsitikandit sinist värvi mantlile

2014-10-06T13:16:00.000+03:00

Võtsin nüüd siis pisut aega, et postitada siia mõned pildid oma viimastest tegemistest-toimetustest.
Sügise saabumisega tuleb mul alati hunnikutes tööd juurde. Lisaks kodustele toimetustele kuhjub mu laual tikkimist ootavate sügismantlite virn . Vaevalt saan ühed lõpetatud, kui asemele tulevad justkui võluväel uued.
Viimati sain ühelepoole Lissi mantlitega , mis pidid minema sellel nädalal Moekuulutaja ürituse raames Tartu Kaubamajja müüki. Sel korral oli tegemist sinist värvi sügismantlitega. Nii et kui kellegil tekkis Lissi toodangu vastu huvi, siis sel nädalal saab seda oma silmaga näha ning käega katsuda lausa kahes kohas - Tartu Kaubamajas ning nädala lõpus Tallinnas toimuval Ilumessil.
Kusjuures Tartus müügil olevad sinised tikandiga mantlid on ainueksemplarid. Rohkem sinist värvi mantleid esialgu müüki ei tule.

Kuidas meie Kiisul läheb

2014-10-01T23:52:00.000+03:00

Nüüd on siis taas möödunud üks nädal ajast, mil loomaarst käis meie Kiisule süsti tegemas...
Ega olukord palju muutunud ole, kassike eelistab ikka voodi all konutada, kuid sööb, suhtleb, naudib pai tegemist. Vahepeal sai talle taas kaks süsti tehtud. Ühe valuvaigistava ning ühe põletikuvastase.
Käisin eile Nõmme Loomakliinikus kassile a/d toitu ostmas. Sealne väga tore loomaarst andis mulle suurepärast nõu nautida alles jäänud aega ning suhelda Kiisuga nagu vanasti. Nimelt, pidid kassid ära tundma, kui neid õnnetu ja haletseva näoga vaadata. Läksin siis õhtul meie kiisukesele toitu panema ning minu üllatuseks tuli ta mulle õrnalt mjäugudes peaaegu voodi servani vastu...
Eile tõstsime ta Katiga voodile ning näitasime iPadist kassidele mõeldud videoid. Linnukesi meie nurrumootor küll ekraanilt taga ei hakanud ajama, kuid see eest vaatas suure huviga videos toimuvat.
Nii et elame ikka endiselt üks päev korraga...

Meie haige Kiisu

2014-09-24T00:27:00.000+03:00

Siia vahepeale pisut teistsugune postitus.
Meie kaunis vesihall kass on nüüd väga haige. Tõenäoliselt on tal elada jäänud vaid mõni päev kuni mõni kuu. Avastasime oma kiisul umbes poolteist aastat tagasi kõhu piirkonnas väikese kõva tüki. Aastaga muutus tükk järjest suuremaks, kuni otsustasime sel kevadel, et laseme loomaarstil kasvaja eemaldada. Kuu aega oli kõik korras ning Kiisu kosus jõudsasti, siis aga hakkas üle kere muhke ja kühme juurde tulema... Suve lõpus muutus kass järjest loiumaks. Nüüd oleme jõudnud siis sinnamaani, et armas nurrumootor konutab terve päeva voodi all ühes nurgas ega tule sealt välja. Kati, kelle parimaks sõbraks kass 10 aasta jooksul oli , käib nüüd iga päev meie juures kiisut silitamas ja sööma meelitamas. Mulle vähemalt tundub, et kiisu reageerib Kati hoolitsusele minu hooldamisest paremini...
Eile käis loomaarst ja tegi kaks süsti. Ühe valuvaigistava ning ühe organismi toetava... Ei oska öelda kui suur abi sellest oli.. Voodi all on ta ikka edasi, ainult et sõi pisut paremini kui eelnevatel päevadel.
Tundub, et pilk ei olnud ka enam nii väsinud.
Mul on nii kahju meie kassist, kui ka tütrest, kelle lemmikloom kiisukene lapsepõlves oli. Aitäh , Kati , et sa oma karvakera pea iga päev hooldamas käid! Usun, et kassikene tunneb seda soojust , mida sa hinges talle annad!
Üks hetk tuleb see päev, mil teeme oma kiisukesele viimase pai....
Aga täna ei taha ma sellele mõelda, täna kõnetan ma teda seal voodi all nurgas ning saan vastuseks väikese sabakõigutuse ning vaevukuuldava nurru....

Muhu tikandis punane moon linasel kleidil

2014-08-19T14:28:00.000+03:00

Augustikuu hakkab tasapisi oma sügisest palet näitama ning minul on taas üle tüki aja mahti tubaste toimetustega tegeleda. Suve algul planeerisin endale hulga loomingulisi projekte, kuid kahjuks pean nüüd piinlikusega tõdema, et kolme kuu jooksul olen saanud valmis ainult mõne üksikuga neist. Süüdistan siin kohal selle suve ilusat ilma ning oma kallit kaasat, kes mulle pisikese kasvuhoone suvilasse ehitas. Suurem osa suvest läkski sinna nahka, et istusin oma taimekeste keskel ning nautisin rohenäpuks olemist. (Sellest kuidas minust, kui põlisest linlasest, aiasaaduste kasvataja sai, kirjutan kindlasti kunagi edaspidi...)
Praegu aga tahtsin ma jagada teiega taas kord ühte muhu tikandit, mille lõpptulemusega ma üle tüki aja väga rahule jäin.

Tegemist on LISSI linase kleidiga, millele ma olen ka varem tikandeid teinud. Minu jaoks vajab muhu tikand veel avastamist, kuna olen antud tikandiga kokku puutunud üsna vähe ning sellepärast pole kõik töövõtted veel päris selged. Kurb on ka asjaolu, et minu Eesti tikandite raamat, kus just muhu tikand sees, on kusagile kaduma läinud.

Nii ma siis uurisingi enne tööle asumist arvukalt internetis leiduvaid muhu moonide pilte. Joonistasin nende piltide põhjal kleidile mustri ning valisin välja niidid. Loomulikult on kõige parem , kui sul on kodus õige mitut tooni rohelist, punast jne. Mina sel korral oma rohelistega hõisata ei saanud ning pidin leppima sellega mis parasjagu karbis leidus.

Õie südamikku lisasin ka mõned väikesed mustad pärlid

Leekiv moon kauni kandja rinnal.

Kuidas maalida seinale ?

2014-06-08T16:36:00.000+03:00

Millegipärast on mul nii, et maalimisega tegelen ma just sellisel ajal aastast, kui väljas on suviselt soe ning päike sirab kõrgel taevas. Vist on just valgus see, mis annab mulle paraja energialaksu, et pintsli ja vävidega mööda lõuendit ringi tuhiseda.
Kuulsin kevadel oma tütre käest , et EKA korraldab kolmepäevase seinamaalingu kursuse ning tal on kindlasti plaanis sellest osa võtta. Nimelt tahab Kati edaspidi hakata tõsisemalt tegelema seinamaalingutega. Teema tundus minu jaoks niivõrd huvitav, et ma palusin Katil ka ennast kursusele kirja panna. Kursuse juhendajaks oli väga karismaatiline kunstnik Kamille Saabre. Mul jätkub ainult kiidusõnu tema aadresil.
Loomulikult jäid nii minu kui ka Kati maal lõpetamata, sest ajast jäi meil lihtsalt puudu... Küll oleks tahtnud veel nokitseda varjude kallal, viimistleda kaljut, lisada lilli ja rohelust... ! Kuid selle osaga pildist, mille me sisuliselt nelja tunniga suutsime valmis maalida, võis kindlalt rahule jääda. Suured tänud siin kohal kursuse juhendajale abi ja näpunäidete eest!

Mida ma siis kursuste käigus enda jaoks avastasin?

Maalimine seinale ei ole ainult profesionaalsete kunstnike jaoks !

Väikese kõrvalise abiga võib igaüks sellega hakkama saada. Kui sa leiad enda jaoks sobiva pildi postkaardilt, ajakirjast või internetiavarustest siis tee sellest koopia. Koopia seinale kandmine on kõige lihtsam projektori abil, kuid seda võib teha ka vaba käega seinale joonistades . Kolmandaks variandiks on ruudustik.

Seinamaaling muudab seina huvitavamaks ning lisab ruumile avarust .

Maalinguid võib teha seintele, akendele, ustele, kinni pandud ukseavadele jne. Ole loominguline ning otsi endale sobivaim teema paljude seast. Selleks võib olla näiteks maastikumaal, merevaade, lilled, ajaloolised paigad - inimesed, muinasjutu tegelased, spordivarustus, geomeetrilised kujundid jne. Ruumide kaunistamiseks võib seintele kirjutada luuletusi, tsitaate, aforisme jne.

Kuidas saada sirgeid jooni ?

Kasuta selleks maalriteipi. Ümarate vormide maalimisel võid appi võtta papptaldrikud. Alusjoonise võid seinale kanda pliiatsiga, kuid ole ettevaatlik tumedate joontega - alusjoonis võib hiljem maalingu alt välja paistma hakata. Kasuta värvi mis on vesilahustuv , mitte mahapestav .
Kuidas kanda korduvat mustrit seintele ?
Selleks on kõige parem osta kunsti - või ehituspoest šabloon. Kinnita teibi abil šabloon korralikult seinale ning lihtsalt tupsuta švammi abil muster soovitud kohta. Kui sa tupsutamise asemel kasutad pintslitõmbeid, võib värv šablooni vahel jooksma hakata ning kogu kujutise rikkuda.
Ole loominguline ja ära karda eksida! Kõik väikesed vead on alati parandatavad. Neid võib heledamaks muuta, üle värvida, ära peita muude detailidega jne.
Kui sa kardad, et ei saa hakkama, siis harjuta esmalt. Vaata YouTube-st õpetusi, kuidas maalida puud, lille, loomi või mägesid.

Ning kõige lõpuks - võta aega, ole kannatlik, ära mine närvi ! Tunne rõõmu maalimisest ! See on Sinu meistriteos, Sina oled kunstnik ja looja!

Hõbedane käsitöökell

2014-05-30T01:37:00.000+03:00

Siis, kui ma selle tellimustöö vastu võtsin, oli mul parasjagu linaste kleitide tikkimise töö pooleli. Ligikaudu 15 kleiti oli tarvis tikanditega kaunistada, seepärast kahtlesin algul, et kas mul õnnestubki hõbedane kell tähtajaks valmis saada. Õnneks sujus aga kõik hästi ning nüüdseks peaks see käsitöökell juba kaunistama oma uue omaniku rannet.

Kaunis hõbedane käekell. Kaunistatud paeltikandi ja rohkete pärlitega.

Muhu moon

2014-05-15T16:06:00.001+03:00

Kohe on käes suur suvi ning laulu- ja tantsupeo aeg. Linasest kleidid on ühed eesti naiste suured suvised lemmikud, eriti kui on tarvis mõnele rahvusliku suunitlusega üritusele minna.
Sain siis minagi mõned naiste ja laste linased kleidid tikkida....
Valgele naiste kleidile sai tikitud ette punane Muhu moon. Algselt käis mul küll mõttest läbi tikkida sinna hoopis rukkililled, kuid otsustasin viimasel momendil siiski mooni kasuks. Lihtsalt sellel põhjusel, et punane tikand valgel taustal tundus mulle endale efektsemana. Kuna oli tegemist väga sügava kaelusega kleidiga, pani see ka tiknadi valikule omad piirid.

Foto "Liss"

Kaitseingel kolmikutele

2014-05-03T13:26:00.003+03:00

Nüüdseks juba viis aastat tagasi sündisid meie naabritel kolmikud. Kaks tüdrukut ja üks vahva poiss. Tundsin tookord millegipärast suurt vajadust maalida neile lastele ühine kaitseingel.
Vanalt mälupulgalt arvutisse ammuseid pilte tõmmates leidsin eest oma kunagise maali ning otsustasin selle siia ülesse panna.

Ma arvan, et see ei ole päris lõplik variant minu valminud maalist. Tõenäoliselt muutsin ma selle pildi juures veel nipet-näpet ning lisasin maalile laste nimed.
Keda huvitab aga kolmikute kasvatamisega seotud rõõmud ja mured võivad lugeda sellest Marise blogist. Uskuge mind, see lugemine on päris tore ajaviide ning mõjub eriti kosutavalt neile, kes tunnevad, et ei saa oma ühe väikese pesamunagagi hakkama.