Mäendusõpik - mi.ttu.ee/opik

Esimene õhkrehvidega skreeper

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Wed, 15 Feb 2012 07:02:00 PST

Esimese maailma suurimate õhkrehvidega "Carryall" skreeperi tegi LeTourneau 1932. aastal.

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Suure tootlikkusega elevaatorkonveieriga greiderid

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Mon, 13 Feb 2012 06:52:00 PST

1932. aastal tehti suure tootlikkusega elevaatorkonveieriga greider Western No 6. Selle tootlikkus oli 200..300 kuupmeetrit tunnis. Selliseid greidereid tõmmati roomiktraktoritega.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Frontaallaadur

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Sun, 12 Feb 2012 05:34:01 PST

Frontaallaadur on kopplaadur. Frontaallaadur võib olla nii rataslaadur kui roomiklaadur kui ka raudteelaadur.

From 1

From Kopplaadur

Ratasbuldooser

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Sat, 11 Feb 2012 07:30:21 PST

Ratasbuldooser on ratastega mobiilne masin, mille põhioperatsioon on lükkamine. See on kiirem ja ökonoomsem ja suurema lükkejõuga kui roomikbuldooser. Samas on selle läbivus, haardejõud ja lükkejõud väiksem kui roomikbuldooseril. Ratasbuldooser võib olla spetsiaalselt selliseks ehitatud masin, või ka traktor, auto või kopplaadur, mida kasutatakse buldooserina. Kui sellist masinat kasutatakse lumekoristustöödel, siis nimetatakse seda ka lumesahaks.

From Buldooserid

Purustussõlm

noreply@blogger.com (Ain Anepaio) — Fri, 10 Feb 2012 12:08:03 PST

Purustussõlm on seadmete kompleks, mille abil purustatakse kaevist. Enamasti moodustavad purustussõlme purustid, sõelad ja konveierid.
Purustussõlmi on kahte tüüpi: mobiilsed ja statsionaarsed.

Mobiilseid purustussõlmi on lihtne teisaldada ja transportida.

Statsionaarsed purustussõlmed ehitatakse ühe koha peale ning demonteeritakse alles karjääri või kaevanduse sulgemisel.

Statsionaarne purustussõlm

From Geodisain 2011

Esimesed kolmeteljelised greiderid

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Fri, 10 Feb 2012 06:42:00 PST

Esimesed kolmeteljelised greiderid tehti 1937. aastal.

Austin-Western 77 Senior hüdraulilise sahaga ja kõigi vedavate telgedega:

From Earthmoving

Galion Standard Center Control Motor Patrol Grader kastiga liiva kaasavedamiseks teehooldusel:

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Vasar ja haamer

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Wed, 08 Feb 2012 22:04:31 PST

Vasar on varrega varustatud löögitööriist, haamer. Nii kirjutab EKI.

Mäenduses ja eesti keeles on haamer väiksem tööriist ja vasar suurem. Seetõttu on mehhaniseeritud löögiriistade nimetused hüdrovasar, pneumovasar ja piikvasar. Inglise keeles on sama aga "hammer" e. haamer.

Haamrist ja meislist on moodustatud ka mäemärk.

Mäemasinate nimestik Mäeõpikus

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Wed, 08 Feb 2012 01:14:48 PST

Seoses arvukate küsimustega mäemasinate teemal ja Masinajahi mängu intensiivistumisega tõime välja mäemasinatega seonduva Mäeõpiku külgribal. Uuendatud nimekirja leiategi sealt. Siin on esitatud väljavõte mäemasinate nimestikust:

Mäemasinad

Esimesed õhkrehvidega greiderid

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Tue, 07 Feb 2012 06:39:00 PST

1931. aastal valmistas Caterpillar õhkrehvidega greideri "Auto Patrol".

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Suurim buldooser 1939. aastal

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Sat, 04 Feb 2012 06:23:00 PST

1939. aastal valmistas Kaelble buldooseri R215, mis kaalus 18,5 tonni, 130 hj mootoriga ja oli sel ajal maailma suurim buldooser. Selle 3 m laiust sahka tõsteti hüdrosilindrite abil. R215 valmistati Kaelble skreeperi vedamiseks.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Suurim buldooser 1939. aastal

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Sat, 04 Feb 2012 06:23:01 PST

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimesed suured ripperid

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Thu, 02 Feb 2012 22:10:17 PST

Esimese suure ripperi tegi 1931. aastal R G LeTourneau Hooveri tammi juurdepääsutee ehitamiseks. Ripper, mis kaalus 3..4 tonni, kandis nime Rooter, haagiti Caterpillar Diesel Seventy-Five roomiktraktori taha.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene kopplaaduriks ehitatud masin

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Mon, 30 Jan 2012 06:01:00 PST

Esimene kopplaadur, mida ei monteeritud olemasolevale traktorile, vaid ehitati spetsiaalselt kopplaaduriks oli 1939. aastal Frank G Houghi poolt tehtud PAYloader - Hough Small. Kaubamärgina võeti kasutusele termin "Payloader" kopplaaduri mõistes.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene "ülepea" kopplaadur

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Sat, 28 Jan 2012 05:55:27 PST

Esimese kopplaaduri, (Eimco Rocker Shovel) mis tõstis kopa üle masina, e. "üle pea" tegi Eimco 1930. aastal kaevandustesse eelaaduriks. Selle näitel tegi Anderson brothers 1932. aastal Caterpillar Fifteen roomiktraktori baasil kopplaaduri, mis täitis kopa tagurpidi puistangu poole sõites ja tühjendas koppa üle masina tõstes.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Roomikutega kopplaaduri eelkäija

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Wed, 25 Jan 2012 05:13:00 PST

Roomikutega kopplaaduri eelkäijaks võib lugeda 1935. aastal Tracksoni Caterpillar Twenty roomiktraktorile monteeritud tõstukiga koppa, mille trosse tõmmati hüdrosilindritega.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene roomikutega paljukopaline ekskavaator

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Sun, 22 Jan 2012 05:02:00 PST

Esimese roomikutega (nii bensiini kui diiselmootoriga) paljukopalise kettekskavaatori tegi LMG 1935. aastal. Samal aastal sai alguse rootorekskavaatorite kasutamine (LMG 360 t) pruunsöekaevandamisel Bitterfieldi karjääris Saksamaal. 1938. aastal ehitas Hamburg-Magdeburg Damfschiffahrts-Compagnie maailma suurima paljukopalise kettekskavaatori - 2500 tonnise, 44000 kuupmeetrit päevas väljava ekskavaatori.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Marion 7400

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Thu, 19 Jan 2012 04:55:00 PST

Marion alustas sammuva draglaini Marion 7400 valmistamist 1939. aastal. See jäi 35 aastaks kõige populaarsemaks toodetavaks draglainiks. Neid tehti 7,6...10,7 kuupmeetrise kopaga ja kuni 71,6m pikkuse noolega. Mass oli 639 tonni.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Esimene üle 20 kuupmeetrine pärikoppekskavaator

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Mon, 16 Jan 2012 01:05:00 PST

1935. aastal ehitas Bucyrus-Erie 23 kuupmeetrise kopaga, kaheksa roomikuga pärikoppekskavaatori 950-B. Sellel oli sarnaselt kaevanduse tõstekongile vastukaal, mida tõsteti ja langetati ekskavaatori pööramise ajal. See vähendas tsükliaega ja ka elektrienergia kulu.

From Earthmoving

Allikas: 500 Years of Earthmoving 1994, Heinz-Herbert Cohrs

Paljandamine

noreply@blogger.com (Ingo Valgma) — Sun, 15 Jan 2012 20:27:54 PST

Paljandamine (ka katendi eemaldamine või teisaldamine) on tüseda katendiga maavara puhul avakaevandamise olulisim protsess. Maavara paljandatakse ekskavaatori, buldooseri, traktorskreeperi abil. Mida rohkem tuleb katendit eemaldada maavaraühiku kohta, seda suurem on katenditegur.

Paljandatud maavara karjääris:

From Paljandamine

Maksimaalne lubatud võnkekiirus

noreply@blogger.com (Merle Otsmaa) — Mon, 30 Jan 2012 00:13:11 PST

Lõhketööde projekteerimisel ehitise maksimaalne lubatud võnkekiirus arvutatakse järgmise valemi abil:
vmaks=v1Fk (cm/s),
kus v1 - kaitstava ehitise kaugusest ja tema aluspinnasest sõltuv suurim lubatud võnkekiirus,
Fk - ehitise liigist sõltuv parandustegur.
https://www.riigiteataja.ee/akt/26116

Maavara kasutusala kood

noreply@blogger.com (Merle Otsmaa) — Wed, 01 Feb 2012 03:34:49 PST

Vastavalt eesti maapõueseadusele on kõigile Eesti maavaradele kehtestatud kasutusala koodid.

Põlevkivi - 100, hästilagunenud turvas - 201, vähelagunenud turvas - 202, järvemuda põlluväetiseks - 301, järvemuda raviotstarbeks - 303, meremuda - 400, järvelubi - 500, fosforiit - 600, tsemendilubjakivi - 801, tehnoloogiline lubjakivi - 802, ehituslubjakivi - 803, tehnoloogiline dolokivi - 901, viimistlusdolokivi - 902, ehitusdolokivi - 903, täitedolokivi - 904, kristalliinne ehituskivi - 1000, tsemendisavi - 1101, raskeltsulav savi - 1102, keraamiline savi - 1103, keramsiidisavi - 1104, tehnoloogiline liiv - 1201, ehitusliiv - 1203, ehituskruus - 1205, täitekruus - 1206, täiteliiv - 1207.

http://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/koondbilanss_2010.pdf?t=20110620085425

Korrastamistingimused

noreply@blogger.com (Merle Otsmaa) — Wed, 01 Feb 2012 03:39:13 PST

Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes korrastatava maa asukohajärgse maakonna keskkonnateenistuse poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab keskkonnateenistus lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestama maaomaniku poolt maa kasutada andmisel esitatud nõudeid, kohaliku omavalitsuse arvamust ning käesoleva korra nõudeid. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara kaevandamisloas märgitust.

Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord § 7. https://www.riigiteataja.ee/akt/905828

Maavara kaevandamisloa graafiline lisa

noreply@blogger.com (Merle Otsmaa) — Wed, 01 Feb 2012 03:45:39 PST

Mäeeraldise teenindusmaa plaani mõõtkava ei tohi olla väiksem kui 1:2000. Suurte pindalade korral on kooskõlastatult kaevandamisloa andjaga lubatud kasutada väiksemat mõõtkava, kuid mitte alla 1:10 000.

Plaanile kantakse lisaks Eestis kasutatavatele topograafilistele leppemärkidele järgmised andmed kasutades järgmisi leppemärke: 1) mäeeraldise piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud punane joon; 2) mäeeraldise teenindusmaa piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud kollane joon; 3) maavalduse piir – pidev roheline joon; 4) põhjavee tase – geoloogilise uuringuga määratud mäetööde-eelne põhjavee tase tähistatakse pideva helesinise joonega ja põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist katkendliku helesinise joonega; 5) maavara aktiivse tarbevaru kontuur – pidev sinine joon; 6) maavara lamami samakõrgusjooned – pidevad sinised jooned, iga joon tähistatakse kõrguse näitajaga; 7) kaitsetervikud – pidev punane joon, mis on kaks korda kitsam kui mäeeraldise piiri tähistav joon.

Maavara kaevandamisloa taotluse vorm... § 3, https://www.riigiteataja.ee/akt/897284

Loata kaevandamine

noreply@blogger.com (Merle Otsmaa) — Wed, 01 Feb 2012 03:49:34 PST

Füüsilisest isikust kinnisasja omanikul on õigus oma kinnisasja piires asuvat maa-ainest või maavara kaevandada isikliku majapidamise tarbeks ilma kaevandamisloata.
Kaevandamisseadus § 1(3), https://www.riigiteataja.ee/akt/828901

Kaevandamisloa muutmine

noreply@blogger.com (Merle Otsmaa) — Wed, 01 Feb 2012 03:51:07 PST

Kaevandamisluba muudetakse, kui:

1) andmed loa taotleja ja kaevandaja kohta on muutunud;

2) loaga määratud nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud;

3) loaga lubatud tegevusest tulenev saastus on nii suur, et põhjustab loaga lubatud tegevuskohas ja selle ümbruses keskkonna olulisi kahjulikke muutusi;

4) loa omanik taotleb mäeeraldise laiendamist või on nõuetekohaselt korrastanud osa kaevandamisega rikutud maast.

Maapõueseadus § 42. https://www.riigiteataja.ee/akt/1011618