MicroFoni blogi ja artiklid

MicroFon kolib Lahendusse

piret.frey@microlink.ee (Piret Frey) — Mon, 25 Apr 2011 12:43:51 GMT

Edaspidi leiate ärikliendi uudiseid Elioni ärikliendi infolehest Lahendus. Seekordses numbris räägib Valdur Laid, miks ühinesid MicroLink ja Elion ning mida ärikliendid sellest ühinemisest võidavad. Mart Sepalt on soovitus teha oma IT-le kevadine suurpuhastus, Jüri Jaakson arutleb rohelise IT kulukuse üle ning meie ärikliendi EuroParki esindaja Kristiina Kuljuhhina jagab oma muljeid Elioni Kõnekeskuse lahenduse kasutamisest. Elioni tehnikajuht Heigo-Aulemb Ensling teeb kokkuvõtte Euroopa suurimast IT ja telekommunikatsiooni messist CeBIT 2011.Lugege Lahendust siit.

Elion ja MicroLink ühinesid 31.03.2011

piret.frey@microlink.ee (Piret Frey) — Thu, 31 Mar 2011 13:12:32 GMT

Eesti Telekomi tütarfirmad Elion Ettevõtted AS ja MicroLink Eesti AS sõlmisid 24. jaanuaril 2011 ühinemislepingu ning ettevõtete lõplik ühinemine toimus 31. märtsil. Ühinemise eesmärk on liita kahe ettevõtte tugevused – suur ärikliendibaas ja tipptasemel IT-lahendused, võtta üheskoos tervikvastutus klientide kommunikatsiooni- ja IT-lahenduste eest ning luua uusi IT-teenuseid, mis aitaksid Eesti ettevõtetel oma äris edukad olla. Elioni juhatuse esimehe Valdur Laidi sõnul on ühinemine igati loogiline samm nii klientide kui ka ettevõtete seisukohast. „IT- ja telekomiteenused on väga tihedalt seotud, meie suurkliendid kattuvad pea täiel määral, kuid seni teenindasime neid kumbki eraldi. Leidsime, et ühendades meie tugevused, suudame luua sünergiat, millest kõik osapooled võidaksid. MicroLink on tugev keerulistes erilahendustes, Elionil on aga laialdased kogemused suure kliendibaasi teenindamisel,“ selgitas Laid ühinemise põhjusi. „Leidsime koos MicroLinki juhtidega, et äriklientide segmendis saavutame edu vaid koos tegutsedes - kui lähtume samadest eesmärkidest ja põhimõtetest. Seepärast jätkamegi oma tegevust ühe ettevõttena,“ lisas Laid.„Seoses ühinemisega suudame pakkuda ettevõtete jaoks äärmiselt ärikriitilises valdkonnas terviklikku tuge - arvutiklaviatuurist serverini. Seni polnud Eesti turul ühtki teenusepakkujat, kes oleks suutnud hallata kogu pilti – alustades IT-lahendustest ja seadmete finantseerimisest, lõpetades kommunikatsiooniteenuste ja järelteenindusega. Lisaks tähendab see meie klientidele edaspidi ühe ettevõttega suhtlemist ja arveldamist, mis on samuti ajavõit. Usume, et meie võimekuse kasv ning uued teenused aitavad paljudel Eesti ettevõtetel oma äris edukamad olla,” selgitas Laid ühinemise praktilist kasu klientidele.Elioni teenuseid kasutab 27 000 ettevõtet ehk valdav osa Eestis tegutsevatest äridest. MicroLinki teenuseid kasutab täna üle 500 kliendi, kellest enamik kuulub ka Elioni kliendibaasi.MicroLinki töötajad jätkavad tööd Elionis vastavalt oma vastutusalale, mitmed MicroLinki ja Elioni meeskonnad tegutsevad ühiselt juba eelmisest aastast. MicroLink Eesti AS juhatuse esimees Enn Saar jätkab tööd Elioni teenuste ja süsteemide arendusmeeskonna juhina. Ühinenud ettevõtted jätkavad tegevust Elioni kaubamärgi all, MicroLinki kaubamärk kaob lähikuudel järk-järgult kasutuselt. „Meie soov on olla kliendi poole ühe näoga. On igati loogiline, et ühtse juhtimise ja eesmärkidega ettevõte kannab samu väärtusi ja identiteeti, mille üheks kandjaks on ka kaubamärk,“ selgitas Elioni juhatuse esimees Valdur Laid.Elion ja MicroLink kuuluvad koos EMT-ga Eesti Telekomi kontserni, mille omanik on TeliaSonera. Elionis töötab 1200 inimest, ettevõtte käive oli 2010. aastal 189,4 miljonit eurot (2,964 miljardit krooni) ja kulumieelne kasum 59,4 miljonit eurot (930 miljonit krooni). MicroLinkis töötab 171 inimest, 2010. aastal oli ettevõtte käive 15,9 miljonit eurot (248,5 miljonit krooni) ja kulumieelne kasum 1,7 miljonit eurot (27,2 miljonit krooni).

Kutse konverentsile: Oracle Day 2011

piret.frey@microlink.ee (Piret Frey) — Wed, 23 Feb 2011 08:03:51 GMT

11. märtsil toimub Nordic Hotel Forumis järjekordne Oracle tehnoloogiakonverents. Konverentsil käsitletakse Oracle tehnoloogia arengusuundi eraldi programmina kolmes valdkonnas: riistvara, baastarkvara ning ärirakendused. Samuti on kesksel kohal meie partnerite kogemused. Üles astuvad Proact, Webmedia, Fors Eesti, Rocksoft, Scandic Fusion jt. Konverents toimub: 11.03.2011Koht: Nordic Hotel Forum Aadress: Viru väljak 3, Tallinn Registreerimise algus kell 8:15Konverentsi algus kell 9:00Lisainfo: urmas.kamdron@oracle.com

Digiretsept e-tervise vallas Eesti parim e-teenus

piret.frey@microlink.ee (Piret Frey) — Wed, 23 Feb 2011 08:00:56 GMT

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse korraldatud konkursil valiti Eesti parimad e-teenused. Konkursil vaagiti 71 uut kodumaist e-lahendust. Edasi liiguvad võitjad rahvusvahelisele konkursile Word Summit Award. E-tervise vallas oli vaieldamatu võitja Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa retseptikeskus ehk maakeeli digiretsept. “Vaatamata probleemidele süsteemi käivitamisel on see e-teenus tänaseks oluliselt lihtsustanud nii patsientide kui ka arstide elu ning muutnud kõigest aastaga tundmatuseni kogu Eesti tervishoiumaastikku,” põhjendas Margus Püüa. E-meelelahutuse ja mängude kategoorias noppis tiitlivõidu Elioni minuTV, mille kaudu saavad digitelevisiooni vaatajad määrata arvuti või nutitelefoni vahendusel telekavast saadete meeldetuletusi ning panna saated salvestama. Allikas: http://www.e-konkurss.net/2011/02/selgusid-eesti-parimad-e-teenused.html

Ümardasime Soovitusindeksi eurohinnad alla

mart.ridala@microlink.ee (Märt Ridala) — Wed, 02 Feb 2011 10:00:27 GMT

Soovitusindeksi teenusega on meie soov edendada Eestis hea teeninduse ja ausa äri võidukäiku. Meie kõigi elu on ju palju parem kui ei pea pidevalt kartma järjekordse dünamo ohvriks langemist. Sellest mõtteviisist tulenevalt ümardasime Soovitusindeksi hinnakirja eurole üleminekul allapoole.Pronkspaketis on ühe saadud tagasiside tasu 0,28 eurot (4,38 kr)Hõbepaketi kuutasu on 95 eurot (1486,43 kr)Kuldpaketi kuutasu on 190 eurot (2972,85kr)

Elion ja MicroLink ühinevad aprilli alguses 2011

piret.frey@microlink.ee (Piret Frey) — Wed, 26 Jan 2011 06:56:15 GMT

Eesti Telekomi tütarfirmad Elion Ettevõtted AS ja MicroLink Eesti AS sõlmisid eile, 24. jaanuaril ühinemislepingu. Alustatud ühinemisprotsess on plaanis lõpule viia aprilli alguseks 2011. Ühinemise eesmärk on ühendada suures osas kattuva kliendibaasiga ettevõtete tugevused, mis võimaldaksid tõsta teenuste ja teeninduse kvaliteeti ning tulla uue majanduskasvu ajaks turule uute teenustega.Elioni juhatuse esimehe Valdur Laidi sõnul on ühinemine igati loogiline samm nii klientide kui ka ettevõtete seisukohast. „IT- ja telekomiteenused on väga tihedalt seotud, meie suurkliendid kattuvad pea täiel määral, kuid seni teenindasime neid kumbki eraldi. Kliendi jaoks ei ole see kindlasti parim lahendus. Leidsime, et ühendades meie tugevused, suudame luua sünergiat, millest kõik osapooled võidaksid. MicroLink on tugev keerulistes erilahendustes, Elionil on aga laialdased kogemused suure kliendibaasi teenindamisel,“ selgitas Laid ühinemise põhjusi. „Leidsime koos MicroLinki juhtidega, et edu aitab saavutada see, kui lähtume oma tegevuses samadest eesmärkidest ja põhimõtetest. Lihtsalt tihedam koostöö ei ole siin lahendus, seepärast jätkame ühe ettevõttena,“ lisas Valdur Laid.„Meilt on palju küsitud, kas ja mis muutub pärast ühinemist. Kui midagi ei muutuks, oleks ühinemine põhjendamatu. Klientide jaoks läheb elu lihtsamaks, esiteks sellepärast, et teenindame neid ühiselt, samuti saame tänu ühinemisele tuua turule uusi teenuseid, mida kliendid on oodanud. Samuti saame oma tugevusi ära kasutades pakkuda keerulisi IT- ja telekomiteenuste lahendusi ka neile ettevõtetele, kelle jaoks need täna on kättesaamatud olnud,“ rääkis MicroLinki juhatuse esimees Enn Saar.

ID-kaardiga autentimise ja SSL ühenduse stabiliseerimine

piret.frey@microlink.ee (Viktor Larionov, Salva Kindlustuse AS) — Mon, 10 Jan 2011 11:02:31 GMT

Möödunud aasta mais, kirjutas Jaanus Kõiva MicroFonis (blogi/id-kaardiga-autentimise-turvaparandus.html) SSL-kihis avastatud veast ja selle mõjust ID-kaardiga autentimisele. Paraku – nagu paljude asjadega, mis ennast otseselt ei puuduta – siis suure hooga tegelema ei tormanud. Nii sujus kõik ilusti selle hetkeni, kui möödunud aasta talve alguses avastasime üllatusega, et osa kasutajatest ei saa meie keskkondades end ID-kaardiga autentida. Probleemi analüüsides selgus, et see ilmneb väga erinevatel brauseritel ja platvormidel ning lisaks kõigele, n.ö magustoiduks, esines muid SSL-kihist tulenevaid vigu täiesti suvalistes kohtades. Näiteks nägid väga paljud kasutajad aeg-ajalt oma ekraanidel veateateid kujul:• ssl_error_rx_unexpected_new_session_ticket• ssl_error_rx_unexpected_change_cipher• handshake failure (üldine FF veateade, mille alla võib sattuda enam-vähem kõike) Veel teravamaks tegi probleemi see, et veateated tekkisid suvalistes kohtades ning kadusid ära refreshiga. Logide järgi oleksid kasutajad nagu käepigistuse erinevatel hetkedel vastamata jätnud. Ka Google ei olnud eriti sõnarohke, sealt võis leida vaid paar sama teemaga vaevleva kolleegi postitust, mis paraku olid ka vastuseta. Seega olime olukorras, kus pidime midagi ise välja mõtlema ning oma ideid ja eksperimenteerimise tulemusi jagangi siin artiklis. Miks üldse hakata midagi välja mõtlema? Viidatud artiklist (blogi/id-kaardiga-autentimise-turvaparandus.html) loeb välja nii probleemi püstituse kui ka selle lahenduse. Vastus on lihtne: kuna algse probleemi juurtest lugedes, ei taibanud ma esimese hooga ära, kuidas SSL hosti ID-kaardi jaoks eraldi tõstmine probleemi lahendab, otsustasin teema endale selgeks teha ning protsessi käigus tulin veidi teistsugusele lahendusele. Lisaks sellele pakutakse ühe kõige levinuma lahendusvariandina SSL-sessiooni taasjätkamise (renegotiation) ärakeelamist, mis minu vaatenurgast ei ole väga korrektne, ning näiteks uusima põlvkonna Firefox 4 (hetkel beta siiski) brauseritega selline lähenemisviis ei tööta. Muidugi on esialgse artikli avaldamise ajast ka omajagu aega möödas, ning mõningad asjad on nüüdseks juba muutunud. Aga alustan algusest – probleem (nagu me saame vastavast RFC-st välja lugeda) seisneb selles, et SSL-sessiooni taasjätkamise (renegotiation) protseduuris peitub kolmanda osapoole jaoks võimalus märkamatult süstida suvalisi andmeid. Taasjätkamise keelamine OK, mis siin ikka, keelame sessiooni taasjätkamise ja asi töötab? Sellise sisuga OpenSSL patch tuli välja peagi pärast esialgse probleemi avastamist ja paljud seda ka rakendasid. Iseenesest üsna loogiline, kuid sessiooni taasjätkamine (renegotiation) on oma loomult täiesti legaalne ja vajalik protsess. Iseasi, et selle implementatsioon oli veidi ebaturvaline (tunnistame ausalt, et nagu enamiku MiTM rünnakute puhul, on see pimesi mängimine ja selle vea edukas ärakasutamine reaalsetes tingimustes kuulub väga suure vedamise ja müstilise intuitsiooni rubriiki). Siiski on SSL-sessiooni taasjätkamine vajalik protsess, ja näiteks ülalpool mainitud Firefox 4 beta sertifikaadiga autentimist ilma selleta eriti teha ei taha, vähemalt mitte vaikimisi konfiguratsioonis. Diskussioon teemal kummal poolel on õigus ja kas sessiooni taasjätkamine on õige tegu, on siinkohal skoobist väljas. Kuidas eraldi SSL hosti tõstmine probleemiga haakub? Sama küsimus vaevas ka mind. Aluseks on võetud fakt, et SSL-sessiooni taasjätkamine toimub enamasti juhtudel, kus kasutaja liigub sertifikaadiga autentimist nõudva tsooni ja muu veebi ressursside vahel. Sellest ka loogiline järeldus: tõstame kasutaja sertifikaadiga autentimise eraldi SSL hosti ja taasjätkamist ei toimu. Üsna loogiline lähenemine, kuid sõltuvalt serveri konfiguratsioonist võib sessiooni taasjätkamine toimuda ka real muudel juhtudel ja tingimustel, ning toimubki. Seega kogu probleemi see lähenemine ei lahenda, ning kui brauseri ja serveri vahel sessiooni taasjätkamisel tekkivad möödarääkimised – seisame taas silmitsi sama probleemiga. Nii juhtus ka meil. Lahendus Natuke mõeldes ja debuggeriga mängides jõudsin aga ka lahenduseni.Me mängisime sama stsenaariumi läbi kahte tüüpi Linuxi masinates, ühe pardal jooksis värske Gentoo, ning teine jooksutas RHEL 5.0, mõlemal oli Apache HTTPd veebiserver, seepärast on ka konfiguratsiooni näited Apache HTTPd kohta. 1) Samm 1: Uuendada OpenSSL.Enamik ülalpool loetletud veateateid SSL ühenduse ajal on tingitud OpenSSL versioonist. Versiooni uuendus kuni >=1.0-ni Gentoo peal likvideeris kõik random-sisuga SSL-sessiooni vead. Miinuseks on see, et OpenSSL >=1.0 versiooniga enamik legacy pakette nii lihtsalt ei kompileeru, millest küll teatud näpuosavusega üle saab. RHEL 5.0 peal on lahendus veidi lihtsam ning samade vigade parandused on backport’itud 0.9.8e-12.7 versiooni RedHat patchide abil. Seega enamikul MicroLinki klientidel peaksid need probleemid juba kadunud olema. 2) Samm 2: Apache konfiguratsiooni muudatused.Esialgsest probleemi avaldamisest on omajagu aega möödas, ning versioonis 2.2.15 on Apache foundation lisanud mod_ssl paketti sessiooni taasjätkamise juhtimiseks mõeldud direktiive. Seega pidime vähemalt versioonini 2.2.15 oma Apache’i uuendama.Gentoo puhul – portage’ist tõmbamine RHEL’iga – on asjad samuti tunduvalt lihtsamad ning vajalikud muudatused on juba backport’itud tööka RedHat tiimi poolt viimasesse RedHat repo’st saadavasse mod_ssl distributsiooni. Konfiguratsiooni muudatused: 1) Keelame ära SSLv2 protokolli.SSL v. 2 on oma loomult arhhailine ja vana protokoll, mille kasutamine on juba pigem iganenud. Selle asemele on ligi 10 aastat tagasi tulnud SSL v. 3 ja TLS v. 1. Kuidas teemaks olev probleem avaldub SSL v. 2 protokolli puhul ma ausalt öeldes ei uurinud – ja kuna tegemist on üsna vana, oma aja ära elanud protokolliga, ei olnud ka erilist indu seda uurima hakata. Kõige loogilisem ja lihtsam lahendus tundus see lihtsalt ära keelata. Näiteks niimoodi: SSLProtocol -All +TLSv1 Ja neid kasutajaid, kes siiani kasutavad SSL v. 2, saab lihtsalt ümber seadistada. Ma usun, et tänapäeval pole kliente, kes ei toeta SSL v.3 või TLS v.1. 2) Keelame ajutiste Diffie-Hellmann võtmetega sessioone.See on üks huvitav eripära, mille avastasime teatud Mozilla Firefox versiooni brauserite puhul, kus (erinevalt konkurentidest) initsieeritakse enne kasutaja sertifikaadiga autentimise alustamist võimalusel ajutiste Diffie-Hellmann võtmete vahetus. Üldjuhul jookseb see protsess siledalt, kuid umbes kolm korda järjest edasi-tagasi ID-kaarti nõudva tsooni vahel liikumisel lendab Mozilla Firefox välja “unexpected handshake alert” veateatega. Refresh aitab, samas aga on selge see, et selline eripära ei saa kellelegi meeldida.Lahenduseks võib välja lülitada Diffie-Hellmann ajutiste võtmete võimaluse serveri poolt välja pakutavate algoritmide hulgast, ning seega sundida Mozilla’t kasutama tavapäraseid sessiooni ülestoomise metoodikaid. Näiteks võib kasutada järgmist direktiivi: SSLCipherSuite !DH:HIGH 3) Lubame (eba-)turvalist SSL sessiooni taasjätkamist.Nagu eelnevalt mainitud, on Apache HTTPd ja mod_ssl, alates versioonist 2.2.15 sisse toodud direktiiv SSLInsecureRenegotiation, mis sisuliselt annab võimaluse juhtida – kas lubada või keelata – ebaturvalise sessiooni taasjätkamise võimalust.Selle võtme väärtus on iga serveri administraatori vaba valik. Esimene, mis pähe tuleb on “off”, mis oleks tehnilisest vaatenurgast ka õigem, kuid siin tuleb meeles pidada, et paljude meie kasutajate brauserid ei ole uuendatud ning selline muudatus võib neid üsna valusalt mõjutada ja mõjutabki.Seega konkreetne otsus võtme väärtuse osas jääb pigem iga administraatori teha, lähtuvalt tema kasutajaskonnast. 4) Vähendame sessioonide taasjätkamiste arvu.Apache mod_ssl konfiguratsioonis, lubatud SSLOptions’ite all on olemas selline tore võti nagu OptRenegotiate. See võti üritab minimiseerida sessioonide SSL taasjätkamiste arvu. Standardkonfiguratsioonis Apache mod_ssl üritatakse sessiooni taasjätkata väga paljudel juhtudel, s.h ka siis, kui seda otseselt ei ole vaja teha, selle võtme lisamine aitab vähendada nende juhtude arvu. Tõsi on ka see, et Apache soovitab tungivalt võtit globaalses kontekstis mitte kasutada, et vältida ootamatuid tulemusi. (SSL kihiga mängimine on üldse suuresti karu sabast tirimine, seega kuulaks siinkohal targemate meeste soovitusi.) Seega hea koht lisada sellist direktiivi on nt Location, või Directory osa meie ressursil, kus nõutakse sertifikaadiga autentimist, näiteks: <Location /eid.jsp*>SSLOptions +OptRenegotiate</Location> Seejärel, taaskäivitame Apache’i, ning meie ID-kaardiga autentimine töötab kõikides brauserites ja vanu probleeme ei paista olevat. Lisa IP aadress, SSL host vms ei ole vajalikud.

MicroLink müüs infohalduse äri Webmediale

piret.frey@microlink.ee (Piret Frey) — Wed, 05 Jan 2011 09:30:00 GMT

Eesti suurim IT püsiteenuste pakkuja AS MicroLink Eesti müüs täna, 5. jaanuaril 2011 oma infohaldusega tegeleva osakonna Eesti suurimale tarkvaraarendusettevõttele AS Webmedia. Kogu senine infohalduse meeskond jätkab tööd Webmedias. MicroLinki juhatuse esimehe Enn Saare sõnul on MicroLinkil ambitsioon kasvada olulisel määral IT püsiteenuste valdkonnas, mistõttu otsustati projektipõhine infohalduse äri fookuse säilitamiseks ära müüa. „Meil on kõik vajalik selleks, et juhtida ja hallata suurte ettevõtete IT-valdkonda ning just siin näeme enda jaoks suurt kasvuvõimalust. Aastatega loodud tugev infohalduse äri ja meeskond vajavad samuti pidevat tähelepanu ja arendamist ning näeme, et õigem on seda teha ettevõttel, kelle jaoks see on põhitegevusala,“ selgitas Saar. „Valituks osutus Webmedia, kuna näeme, et just nemad suudavad tagada meie senistele infohalduse klientidele ka edaspidi kvaliteetse teenuse ning töötajatele hea keskkonna,“ lisas Saar.Webmedia juhatuse esimehe Taavi Kotka sõnul kasvab infohalduse valdkond maailmas üha kiiremini ja ka ettevõtete investeeringud sellesse on hoolimata majandussurutisest olnud pidevas tõusutrendis. „Tulenevalt neist asjaoludest oleme juba pikemat aega otsinud võimalusi, kuidas oma spetsialistide hulka selles nišis suurendada,“ ütles Kotka. „Oleme väga rahul, et tänane tehing toimus ja loodame, et lisaks teenusekvaliteedi paranemisele Eestis, suudame ka lähiturgudel oma jalajälge infohalduse vallas suurendada.“MicroLinki infohalduse üksus tegeleb infohalduse teenuste (Open Text, Postipoiss) arendamise, juurutamise ja müügiga, samuti pakub erinevaid tuvastus- ja säilitusteenuseid ning infohalduse alaseid konsultatsioone ja koolitusi.Webmedia on Eesti suurim tarkvaraarendusettevõtte, mis pakub spetsiaaltarkvara arendamise teenust nii riigi- kui ka erasektori klientidele. Ettevõte kuulub Webmedia gruppi, mis tegutseb Euroopa, Aafrika ja Lähis-Ida turul, andes tööd üle 350 spetsialistile. AS Webmedia Group kuulus Kesk- ja Ida-Euroopa 30 kõige kiiremini kasvava ning EMEA regiooni 500 kõige kiiremini kasvava tehnoloogiaettevõtete hulka nii 2008. kui 2009. aastal.

Kohtumiseni 2011. aastal!

microlink@wspoint.com (MicroLink) — Tue, 21 Dec 2010 13:08:09 GMT

Bauhofi virtualiseerimine

piret.frey@microlink.ee (Piret Frey) — Tue, 21 Dec 2010 12:22:54 GMT

Bauhofi jaoks (Eesti suurim jaekaubandusettevõte ehitusmaterjalide ja aiakaupade sektoris) on nagu iga teisegi tänapäeval kauba müügiga tegeleva ettevõtte jaoks IT kasutamine iseenesestmõistetav. Firma IT juhi Kristjan Aljase sõnul on erirakendused ja süsteemid ka erineva kriitilisuse astmega. Näiteks ei juhtu midagi hullu, kui mõne tunni jooksul on häiritud meilide saatmine, küll aga on kuri kohe karjas, kui on häiritud müügitöö. Hiljaaegu vaatas ettevõte oma IT süsteemid üle ja leidis, et IT struktuuris tuleks teha järgnevad suuremad muudatused: vananev serverite riistvara asendada uuema põlvkonna serveritega; füüsilistelt serveritelt minna üle virtuaalserveritele; operatsioonisüsteem vahetada uuema vastu. Senini kasutati Bauhofis HP neljanda ja viienda generatsiooni servereid. Kuna vajadus suurema hulga mälu ja kõvaketta ressursi järele on pidev, ei olnud otstarbekas laiendada olemasolevaid servereid. Olulisemad olid riistvara säästlikum ja paindlikum kasutamine ning käideldavuse tõus, mida taheti saavutada virtualiseerimise abil. Koostöös MicroLinkiga valiti uueks riistvara platvormiks HP kuuenda generatsiooni serverid. Vajalike ressursside (nt protsessori, mälu ja kõvaketta) planeerimiseks tuli analüüsida kõikide olemasolevate vanade serverite käitumist, nt kui palju ja mis ajal on serverid rohkem koormatud. Eriti tähelepanelikult tuli jälgida kõvakettamassiivide sisend-väljund operatsioonide intensiivsust. Suurim oht virtualiseerimisel on nimelt tekitada pudelikaelu jõudluses, näiteks valesti valitud ketaste konfiguratsiooniga. Lisaks ketaste kiirusele tuli muidugi arvestada ka andmemahtusid. Virtuaalserverid tuli jaotada füüsilistele serveritele nii, et ohtrad ühe ja sama ressursi tarbijad ei satuks ühele füüsilisele serverile. Operatsioonisüsteemi vahetamisel (üleminekul Windows 2003-lt Windows 2008 R2 peale) kujunes kõige keerulisemaks terminalserverite seadistamine. 2003 terminalides oli kasutusel palju rakendusi, millel puudus ametlik Windows 2008 tugi. Kõigi nende programmide tööd Windows 2008 all tuli testida ja vajadusel leida sobivad seadistused. Uus keskkond loodi ja pandi tööle vanaga paralleelselt. Seetõttu oli võimalik uuele süsteemile „ümberlülitamine“ teha ühe ööga. Projekt oli suuremahuline ning Bauhofile olulise tähtsusega ja kestis 2009. aasta detsembrikuust kuni 2010. aasta novembrini. Suur osa projekti elluviimisel oli Bauhofi enda IT osakonna kanda.Kristjan Aljas leiab, et uus virtualiseeritud platvorm annab ettevõttele infotehnoloogia mõttes paindlikkuse ja liikuvuse, võimaldades säilitada ärikriitiliste süsteemide töö rikete korral ja korraldada ka muul ajal töid paremini. Näiteks tagada vajadusel kõrgema käideldavusega serverite töö madalama käideldavusega komponentide arvelt.Tänu läbiviidud virtualiseerimisprojektile ei olda enam sõltuvuses kindlast riistvaratootjast – kui varem oleks mõne teise tootja, näiteks IBM serverite kasutuselevõtt tähendanud suuremahulist projekti, siis nüüd on see oluliselt lihtsam.