Asjad mis mulle meeldivad

Mitu inimest suri vanadusse Eestis ehk suremise põhjused 2000-2010

noreply@blogger.com (MihkelM) — Thu, 19 Jan 2012 07:12:00 +0000

Lugedes ajakirjandusest järjekordseid uudiseid traagiliselt lõppenud liiklus- ja tuleõnnetustest tekkis huvi teada saada - kui suure osa moodustavad tegelikult sellised "välditavad surmad". Analüüsisin natuke aastate 2000-2010 suremuste põhjuste statistikat ning tulemused alljärgnevad. Välditavaks surmaks loen ma surmajuhtumit, mis on põhjustatud tahtlikult või tahtmatult inimese enda või kellegi teise inimese poolt.
Kokku suri sellel perioodil Statistikaameti andmetel 192647 inimest.

Pilt on nukker. Vaata pilti suurelt.

Eesti suremuste statistika infograafik 2000-2010

Eesti suremuste statistika infograafik 2000-2010 by Mihkel Mikkelsaar is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License.

Kümne aastaga õnnetuste, mürgituste ja traumade tõttu surnute arv on paari tuhande inimese võrra suurem kui Rakvere linna rahvaarv. Rääkimata sellest, et südame ning muude vereelundite haiguste tõttu suri Eestis nendel aastatel ära rohkem inimesi kui elab tänasel päeval Tartu linnas. Need on faktid, mille vastu ei saa.

Selle asemel, et kembelda müstiliste vanaisapensionite teemadel (IRL) või viia Eesti viie rikka riigi hulka(RE) või ehitada Lasnamäele õigeusu kirikuid (KESK) või sõlmida homoabielusid (SDE) või maksta kodanikupalka elamise eest (ROH) võiks mõelda, kuidas me kõik jääksime ellu, et neid hüvesid kasutada

Jah, tean et ebavõrdsed ja kaugeltotsitud näited aga kallid erakonnad - äkki tegeleks millegi olulisega?

Kui te ei saa suurendada sündimust niipalju kui loodate siis äkki tegeleks iibe tagumise otsa - suremusega? Kas see on normaalne, et kümne aastaga külmus modernses Eestis surnuks umbes tuhat inimest ehk siis ühe Mõisaküla linna täis inimesi?

Ja vastus pealkirjas esitatud küsimusele: Eestis suri aastatel 2000-2010 vanadussurma 4406 inimest.

Asukohaturundus, tehtud õigesti

noreply@blogger.com (MihkelM) — Thu, 05 Jan 2012 07:00:00 +0000

Käisin mõni aeg tagasi ühes Põlvamaa väikepoes. Mäletate veel neid? Selline väikese mõõtmetega, kus ümber keerama riiulite vahel ei mahu ja müüja teab lisaks kõikide sisenejate nimedele ka nende haigus- ning armulugusid.

Lihtsalt tähelepanuväärne on, kuidas eksponeeritakse kodukohta ja soovitatakse kohalikke toiduained (toetate ju ostuga kohalikku tööstust). Kõigil kohalikel toodetel olid juures sildid "Parim Põlvamaalt!"- nagu näha ka minu halvakvaliteedilisel fotosüüdistusel.

Lisaks oli poes müügil ka Põlvamaa limonaad. Päris äge, äkki on mujal maakondades ka sellised kampaaniad ja ma lihtsalt pole tähele pannud?

Igal juhul on 5+ idee kohaliku kogukonna toetuseks-turunduseks.

Tehke järgi või makske kinni.

JLNEJMTT

Klienditeenindusest Tartus asuvate ehituskaubapoodide näitel

noreply@blogger.com (MihkelM) — Sat, 23 Oct 2010 18:59:00 +0000

Olles tegelenud üle aasta erinevate kodu remondi ja ehitustegevustega on välja kujunenud päris hea arusaam, milliseid ehituskaubapoode Tartus tasub külastada ja milliseid mitte. Olles käinud samade ehituspoodide teistes filiaalides ka mujal Eestis arvan, et julgelt võib laiendada käesolevat minianalüüsi tervele ketile. Eelkõige annab see hea ülevaate, milline on kliendi roll ettevõtte töötajate silmis.

Kui tõlgendada ehituspoe ja kliendi vahelist suhet läbi ilmastiku siis:

*Tartus asuva Ehituse ABC jaoks on suhe kliendiga nagu päevadepikkuse vihma, sombuse taeva, 0-5 kraadi ringis oleva temperatuuri ja tugeva tuule ning rõveda lörtsiga ilm.

*Tartus asuva Espaki jaoks on suhe kliendiga nagu kerge tuulega, 10-20 kraadise vahelduva pilvisusga ilm, kus esineb nii selgeid momente, kui ka kergemat vihmasabinat.

*Tartus asuva Decora jaoks on suhe kliendiga nagu kena suvine eestimaine ilm, kus päike paistab ning kerged pilved jooksevad üle taeva, et peatselt kaduda.

*Tartus asuva K-rauta jaoks on suhe kliendiga nagu suvine Pärnu leitsak, kus kõik on nagu viimasepeal, kuid mugavam on ilma ignoreerida ja jääda koju.

*Tartus asuva Bauhof-i jaoks on suhe kliendiga nagu hiliskevadine ilm - peale lõõskavat 30 kraadist kuuma või minutitega koheselt saabuda hävitav äiksevihm, mille lõpetab meeldiv vikerkaar taevas, mille lõpetab saabuv rahe, mille lõpus on õis täis lõhnavaid sireleid ja päikest, mille lõpetab ...

*Tartus asuvate väikepoodide/spetspoodide jaoks on suhe kliendiga nagu tavaline EMHI poolt ennustav ilm: kui lubab et võib sadada siis kindlasti on rannailm, kui lubab lõõskavat päikest, siis hoia oma läkiläki ligi ja lumelabidas valmis.

Aga, et millest sellised arvamused.

Mõningad näited, millest kõik klienditeenindusega tegelevad ettevõtted võiks õppust võtta.

Ehituse ABC:
*saabun leti juurde. Küsin: kust saaks ja millist isetasanduvat põrandasegu põrandaküttega põrandale. Vastus klienditeenindajalt kes surfab arvutis ja ei viitsi isegi pilku tõsta: minge sinnapoole (sinnapoole= 3 käigu erinevate segudega, kus ma juba isesesivalt tulutult otsisin) ja vaadake ise. Küsin: milline segu sobib selleks. Vastatakse XX firma segu nr 10. Lähemal vaatlusel selgub, et sellisel firmal pole üldse sellist segu olemas, sobiv on hoopis XX firma segu nr 30. (peale viipamist lahkusin ostuta poest)
*taust: käisin tutvumas dushinurkadega, sobiva leidsin kataloogist , teenindaja kinnitas, et seda on võimalik tellida. Tulen elukaaslase ja kahe lapsega (kes ei ole heas tujus ja väljendavad seda igatemoodi) vaatama väljavalitutu. Teenindaja istub laua taga ja räägib teise teenindajaga juttu teemal "sa naabri leidat tead, ja siis ta toppis näpu ninna, jne" Ootame kannatamatult, 1 minut, 2 minutit, 3 minutit, lapsed lähevad järjest rahutumaks. Teenindajad jätkavad juttu teemal "tead mis naabrijukul juhtus". Suurem laps avastab meelelahutuse ja hakkab ühte näidisvanni jalaga kolkima. Keelan. Ootame. 1 minut. 2 minutit. Hakkan liikuma ise leti taha, et saada kätte kataloog. teenindaja: Kas teil on mingi soov? (no jah tõesti ma istusin terve perega ta leti ees 6 minutit niisama) Mina: jah soovin saada kataloogi, et näidata sealt ühte dushinurka. Teenindaja: Ei anna, meil on kõik väljas ja see kataloog pole vaatamiseks. Mina: aga teine teenindaja ütles, et on võimalik. Teenindaja: Ei ole võimalik, minge vaadake sinna (käega viibe suvalises suunas). teenindaja: kui seal ei ole siis ei saa te rohkem midagi. Seejärel suurem laps hakkab kolkima uuesti jalaga vanni. Ma ei keela, ütlen: kolgi kolgi, tädil on kama. Tädil ongi kama. Lahkume poest, tellime sama vannialuse konkurendi juurest, rõõmsalt maksame 200 krooni rohkem, kuid tunne on parem.
*pool aastat hiljem, loodan et elu on muutunud, masu mõjunud ja tegu oli üksikjuhtumitega. Saabun ostma muruniitjat, mis on soodne. Müüja räägib telefoniga "ja siis naabri liina torkas endale näpu ninna juttu". Ei sega, ootan. Ootan. 1. 2. 3 minutit. 4 minutit. Loobun, lahkun, enam pole tagasi läinud.

Ehituse ABC kaotus - klient ja ca 100000 krooni, mis järgneva aastaga kulutati mujal. Müüjad-teenindajad olid kõigil juhtudel erinevad, seega ei saa süüdistada, et müüjal oli paha päev. Arvan, et antud juhul oli suhtumine saanud alguse juba juhtidest.

Espak:
Espak, on ehituskaupade pood, mille kohta ei oska midagi öelda ja see ongi nende juures üks häiriv asjaolu. Ei ole ei häid ei ülihalbu kogemusi. Ka hindade poolest ei kutsu ega ka tõrju see pood.

Decora:
*tellin keraamilisi plaate. Öeldakse, saab teisipäeval. Teisipäeval helistatakse: saabusid, tulge järgi. Olen rõõmus.

*tellin jälle keraamilisi plaate. Öeldakse, saab kolmapäeval. Teisipäeval helistatakse: ei jõua kolmapäevaks, tulevad järgmine esmaspäeval. Olen pettunud, kuid tean arvestada. See tõstab tuju.

*lähen küsin, et mis hinnaga müüte geotekstiili. öeldakse hind, kirtsutan nina. Öeldakse ok, teeme natuke parema pakkumise ja teeme väikese sooduka. Soodukas on suur. Suurem kui oskan oodata. Olen rõõmus.

K-rauta:
*lähen küsin spets. kruve. Viiakse kruvide sektsiooni. Teenindaja: Ma ise seda teemat ei jaga, kutsun kellegi kes oskab. Ootan. Minut. 2. 3. Tänu loogilisele ülesehitusele leian vajamineva kruvi ise. Lahkun.
*tahan nõu küsida mingi kummalise möksi osas, mida peab vannitoa seinale määrima. Otsin teenindajat. Otsin. Üks vahe, teine vahe. Otsin. Leian teenindaja. teenindaja: oi oi see pole minu sektsioon. Otsige edasi. otsin otsin. Leian teenindaja. Teenindaja: oi oi, see pole minu sektsioon. Otsige edasi. Ei otsi. Lähen infolauda. Küsin et kas teil on masu nii vägev olnud et enam ei saa kliente ka teenindada. Infolaud helistab õigele teenindajale. 10 sekundiga on kohal ja pädev nõu antud möksi osas.

Bauhof:
*Saabun lävepakku ostma. Peab tellima. Tellin. teavitatakse, et saabus kohale. Lähen järgi. Viin koju. Kaotan tsheki. 2 nädalathiljem, ennem paigaldamist avastan, et lävepakk on tegelikult lõhkine. Tshekki pole. Lähen arglikult bauhof-i. Seletan. Mõtetes on miljon vabandust. Öeldakse: pole probleemi, muidugi vahetame ümber. Olen rõõmus. Öeldakse, et uus saabub nädala pärast. Mul on vaja homseks. Helistatakse. Tootja saadab ELS-iga ja maksab ise saatekulud. Olen väga rõõmus.
*Saabun ust ostma. Peab tellima. Tellin. teavitatakse, et saabub neljapäeval. Lähen neljapäeval kohale. Öeldakse, et pole, saabub reedel. Lähen kohale. Pole. Öeldakse, et saabub esmaspäeval. Esmaspäval ka pole. Ütlen, et tühistan tellimuse kui ei saabu nädala lõpuks. Teisipäevaks on uks kohal. Pole nii rõõmus, pigem pettunud.

Väike ja spetspoed:
*Need on kummalised kohad ja nendesse tasub minna ainult tuttava soovitusel: "Seal, XX tänaval garaashi taga, neljas uks vasakule - vaat seal müüakse odavalt seda või seda." Enamasti see või see ongi seal ropult odav. Kõik muu on ropult kallis või ebavajalik.

Seni kasutamata reklaamivõimalus, Kuku raadio üllatab

noreply@blogger.com (MihkelM) — Mon, 31 May 2010 08:37:00 +0000

Kuku on raadio, mida ma kuulan Eestis kõige rohkem. Kuku raadiot ma kuulan ilma reklaamideta - nimelt podcastina, sest saadete ajad ei sobi minu elugraafikuga.

Hea ja mugav. Ka on tunniajased saated tänu reklaami puudumisele märksa lühemad: 10-15 minuti võrra.
Väike ülevaade podcastidest, mille kõik osad olen ma viimase kahe aasta jooksul ära kuulanud:

Keskpäevatund (50 minutit)
Kukkuv Õun (50 minutit)
Kukul Külas (1 tund 40 minutit)
Magneet (50 minutit)
Majandusruum (50 minutit)
Nädalategija (50 minutit)
Vahetund Postimehega (50 minutit)
Välismääraja (50 minutit)
Äripäev Eetris (50 minutit)

Seega kuulan ma nädalas üle kaheksa tunni Kuku raadio saateid.

Aastate jooksul olen ma tihti tänanud mõtetes Kukut nende raadiosaadete avalikustamise eest, ning ka reklaami puudumise eest nendes saadetes. (On ju mõttetu avaldada podcastis reklaami inimestele kes kuulavad saadet võibolla aastate pärast, mil toode-turg on muutunud).

Pühapäeval üllatusin kuulates Keskpäevatunni podcasti. Saate alguses on reklaam, kusjuures suunatud reklaam, podcasti kuulajatele. Reklaam kutsub ülesse kuulama ühte uut (?) podcasti.

Päris põnev ja kusjuures ei põhjustanud üldse viha ega tigedust kuulates reklaami, sest reklaam oli väga hästi sihitud (podcastikuulaja, arvamussaate kuulaja, võib olla huvitatud tõesti teisest samalaadsest saatest podcastina).

Nagu öeldakse, reklaam muutub ärritavaks siis kui reklaamitud asi jätab meid külmaks ega puutu meisse. Antud juhul oli tegu väga asjakohase tutvustusega. Jääb ainult mõelda ja oletada, millal hakatakse analüüsima minu podcastide kuulamist tervikuna ja pikkima vahele saadetele mind tõenäoliselt huvitavat maine ja brändireklaami, mis on ajatum. Järgmine arendus edasi oleks, et podcasti faili downloadimisel tehakse mp3 fail igaühe unikaalset maitset arvestades. Sealhulgas reklaamid on ajakohased ja lisatakse podcastile allalaadimise hetkel.

Hea reklaam müüb ... ! (ja annab märku kes on müüjaks)

noreply@blogger.com (MihkelM) — Sat, 22 May 2010 19:29:00 +0000

Mul on väikesed lapsed. Väikestele lastele meeldib mürada, mängida, lasta liugu, kiikuda ja turnida. Kahjuks minu lastele ei olnud aias ei liumäge, kiiku ega muud mänguväljakut, peale hunniku kruusa.
Mõtlesime, et ka meie lastel võiks olla tore mänguväljak kus turnida, kiikuda ja mängida.

---
Minu kodu ja töökoha vahel on mitu mänguväljaku "näitust", mille pakutavad tooted tundusid olevat väga vinged, nagu näete ka piltidel. Mõtlesime, et just nende seast võiks teha valiku. Kahjuks aga sattusime ületamatu takistuse otsa. Kes nuputada tahab, võib vaadata kahte järgnevat pilti, mis on tehtud autoga möödasõites. Mõelge ja katsuge leida, mis võis meile saada takistuseks nende soetamisel. Piltidelt on välja cropitud kõik ebaoluline. Need, kes nuputada aga ei taha, kerige piltidest julgesti mööda.

Lahendus on järgmine: Kummagi nende puhul ei olnud võimalik saada korralikku vihjet tootjale-müüjale. Mõlemad jäid tee peale aga polnud mahti ekstra kinni pidada ja tutvuma minna, kas äkki on tootja olemas kuskil peenes kirjas. Esimese pildi puhul on olukord hullem, pole olemas ka reaalset müügipunkti, rääkimata siis mõnest selgitavast infotahvlist. Teise puhul on olemas nii oletatav müügipunkt ja ka infotahvel. Kahjuks on infotahvlil kirjas suurelt info, et tegeletakse mänguväljakute müügiga (nagu see poleks iseenesest mõistetav suure koguse mänguväljakute asetsemisel müügiplatsil), lisaks on olemas ka imepisikeses kirjas, rohu sees (pildil ei ole näha), ka veebiaadress. Kahjuks on aga see nii pisike, et vaatamata korduvatele katsetele seda lugeda, ei ole see meil õnnestunud. Ja me tegime seda korduvalt, ja korduvalt. Ainuke arusaadav asi on www seal ees.

Kuna kummagi tootja kohta rohkem infot me ei saanud oma põgusatel, aga igapäevastel möödasõitudel siis sai lapsele mänguväljak soetatud mujalt.

Turundusnõuanne: Kui te midagi reklaamite, ärge jätke tarbijat teadmatusse! Öelge tarbijale ka väga selgelt (ja nähtavalt), et kust saab lisainfot. Teie ettevõtte veebileht ei tohiks küll olla välireklaamide puhul info, mida möödasõitjate eest peita.

Kas arvutiprogrammid on halvasti tehtud või kasutajad muudavad nad halvaks

noreply@blogger.com (MihkelM) — Thu, 29 Oct 2009 06:00:00 +0000

Käisin eile Rimis üle pika aja ning kassas kogesin järgmist elamust. Kassas oli praktikant-õpipoiss, nagu tavaliselt ikka neid poodides leidub. Noor, vist alles 20nendatesse jõudnud noor neiu, kelle näpud käisid väga vilkalt minu kaupa läbi lastes. Nii kiiresti, et ma isegi küsisin kas ta on tõesti alles esimest päeva tööl. Selgus, et oli.

Tema seljataga oli eluaastaid juba palju näinud 60nendates daam, kes oli ilmselt mingi vanem-müüja vms. Igaljuhul oli tema ülesandeks noort tema esimesel päeval juhendada.

Kaup läbilöödud toppisin oma pangakaarti masinasse. toks-toks-toks pin sisse. Masin näitas "Võite kaarti eemaldada". Siinkohal hakkasid arenema sündmused.
Mul on nimelt selline komme, et peale seda kui masin teatav kaardi eemaldamise lubamisest küsida see alati müüjalt üle. Kas võin või mitte. Komme tekkis kui algusajal tühistati pidevalt mu tehingud liiga varajase nkaardi väljatõmbamise pärast ära.

Küsisin ka seekord: Kas võin kaarti eemaldada.
Praktikant: Jah, tehing on sooritatud, aitäh.
Vana-müüja praktikandile: Oot-oot, sa ei saa kunagi öelda kliendile et tehing on sooritatud, sina ei tea seda. Ainult klient näeb oma ekraanil, et tehing on sooritatud.
Praktikant: Aga mul tekkis mingi arvutiekraanile mingi kiri et: "tehing edukalt sooritatud", kas see siis ei tähenda seda?
Vana-müüja: See programm ütleb siin pidevalt igasuguseid asju ja teateid, ära pane neid üldse tähele. Meil on [siin poes] kuskil terve raamat nende teadete kohta, mis see programm veel ütleb aga ega me ei pea teadma neid ja las ta ütleb. Me ei pane neid tähele.

Ja maailmast oli jälle saanud parem koht. Ühe noore inimese initsiatiiv lugeda abitekste sai lömastatud ja itimehe ponnistused luua mõistliku ja abistavat kassasüsteemi said hävitava hinnangu.

PS. Loodan et see praktikant julgeb siiski kassaprogrammi errorteateid teinekord lugeda ja uskuda.

Suur viga ettevõtluses: Te ei tea oma klienti. Krediidipanga näitel.

noreply@blogger.com (MihkelM) — Thu, 16 Jul 2009 08:34:00 +0000

Üks tõsisematest vigadest, mida ettevõtte saab teha on mitte uurida ja selgitada välja, kes on ettevõtte kliendid. See on vale juba puhtalt turunduslikus mõttes. Kui ettevõtte ei tea oma kliente, kuidas ta saab väita, et teab millised on kliendi vajadused.

Sellest aga veel tõsisem on viga, kus ettevõtte ütleb oma kliendile: ma ei tea sinust midagi. See on vale nii turunduslikult aga näitab ka suhtumist - me ei väärtusta oma kliente niipalju, et nende kohta teada isegi lihtsamaid asju.

Krediidipanga näide
Sisenesin hiljuti Krediidipanga internetipanka, et sooritada vajalikke makseid. Mind ootas aga ees üllatus. Krediidipank oli saatnud mulle veebiankeedi uurimaks minu rahulolu pakutava teenusega.
Iseenesest on tore, et ka Krediidipanka on hakanud huvitama minu kui kliendi arvamus. Kahjuks oli tõsine viga tehtud juba esimese küsimusega. Kui kaua olete olnud Krediidipanga klient? Halloo, kosmos! Kes peaks teadma aastaid, mis ma olen veetnud mõne ettevõtte juures. Selles küsimusest saab olla räigem ainult küsimus: Kallis internetipanga klient, palun ütle meile oma nimi, sest me tõesti ei tea, kes sa oled.

Mis mõttes, et te ei tea kaua ma olen teie klient? Kas meievahelisel lepingul ei olnud siis kuupäeva peal? Või hävisid sõlmitud lepingute paberid mõnes tulekahjus? Kas neid sõlmitud lepinguid siis digitaalseks ei tehtudki, et saaks sealt järgi vaadata minu kliendiks oleku aja?

Peale selle oli tegu kohustusliku küsimusega, kuidas ma peaksin siis vastama kui ma ei tea oma kliendistaashi pikkust. Äkki mind ka ei huvita see, nagu teidki ei huvitanud?

Teised ettevõtted
Veel hiljuti oli minu tööülesandeks ärianalüüsi ja statistika ettevõttes Resta läbi viia erinevate ettevõtte klientide rahulolu uuringuid. Töökogemus erinevate ettevõtetega näitas, et väga mitmetel organisatsioonidel on probleeme oma klientide kohta info kogumisega.

Toodud Krediidipanga näites olnud kliendisuhte pikkus on üks sagedamini esinevates küsimustest, mida soovitakse kliendilt alati küsida rahulolu uuringutes.
Minu kogemused ja ka normaalse uuringu läbiviimise tava räägib, et kunagi ei tohi küsida asju, mida ettevõte tegelikult teab või saaks kerge vaevaga teada. See häirib klienti ja muduab ka küsimustiku pikemaks ja vähem atraktiivseks.

See oli ka minu sõnum kliendi rahulolu uuringute projektijuhina - ärge küsige kliendilt asju mida te saaksite muidu teada. Kliendisuhte pikkus - see on lihtne järgi vaadata esimese sõlmitud lepingu kuupäevast või esimesest arvest kliendile. Nõustun, et selline järgivaatamine ei sobi paljudele organisatsioonidele nende äriloogika tõttu: näiteks väikepoed ilma kliendikaarti süsteemite või ettevõtted, mille teenuseid on vaja kasutada üliharva (Näiteks matusebürood).

Näiteid küsimustes, mida on soovitud kliendilt teada saada, kuid mida te peaksite niisama teadma: Nimi, asutuse juhi nimi, asutuse (asutus kui klient) nimi, viimase ostu sooritamise aeg, teie asutuse käive. Kõik nimetatud on faktid mida peavad ettevõtted teadma ka ilma kliendilt küsimata.

Selleks, et minu mure ei jääks puhtalt kurtmiseks, annan ka mõned õpetussõnad, mida olen jaganud ettevõtetele info hankimisel klientide kohta.

Info, mida ettevõte juba peaks teadma oma kliendi kohta, saamine:

Ära küsi kliendilt otse! See on sinu töö teada ja sinu viga kui oled unustanud.
Vaata läbi sõlmitud lepingud ja saadetud arved-kirjavahetus.
Küsi infot oma kolleegidelt, kes võivad klienti rohkem teada.
Kasuta Google-t üldinfo hankimiseks.
Kasuta äriregistrit, ajalehti ja organisatsiooni kodulehte saamaks teada infot organisatsiooni käibe, juhtide kohta.
Räägi kliendiga rohkem ja ennetavalt. Teie omavahelistes vestlustes võivad selguda need faktid ka kogemata ja ilma piinlike küsimusteta: "Umm, te moodustate 70% meie käibest aga kaua te meie klient olete olnud?"

Väike reklaamlink ka: Kui tahate minna suvel põnevale matkale, siis selleks annab võimaluse kummipaadi rent.

Kübersõda - filmis ja tegelikkuses

noreply@blogger.com (MihkelM) — Tue, 16 Jun 2009 19:49:00 +0000

Vaatan kirjutamise hetkel Kanal2-st filmi, mis räägib tulevikust ja tulevikusõdadest. Terminaator on film, mille vaatamine lapsena põhjustas sügavaid mälestusi ja loodan, et mitte permanentseid traumasid.

Kes selle filmi sisu ei tea, siis kokkuvõtvalt saan öelda, et filmi üks tegevusliine jutustab tulevikus (aastal 2030) peetavatest sõdadest. Sõdadest, kus tulistatakse laserrelvade abil ja sõditakse küborgitega: poolinimesed-poolrobotid. Siiski on huvitav, et sõda käib tavapäraste, endiselt Napoleoni-aegsete reeglite järgi. Mina tulistan sind, sina tulistad mind, kes pihta saab on surnud. Nagu polekski midagi muutunud aastasadadega.

Jälgin samal ajal filmiga ka ühe silmaga Twitterit, sotsiaalmeedia populaarseimat platvormi. tänapäeval. See väljend "samal ajal" tähistab aeg paarkümmend aastat enne Terminaatori tulevikus olevaid lasersõdasid; tänast aastat 2009. Twitteris käib sõda, kübersõda. Sõda peetakse Iraani presidendi valimiste tulemuste pärast.
Möödub minut ja juba on lähetatud Iraani-teemalisse twitterivoogu üle 60 kaasaegse kuuli - tweet-i ehk säutsu. Kaasaegne lahing ei ole ühepoolne. Sõjategevusse kübertandril on haaratud mõlemad osapooled. Kiiresti levitatakse osapoolte vahel sõjaväljal (sõjavälja aadress on #Iranelection) avalikku infot. Teavet nii oma sõjaplaanide, kaitsetaktikate ja ka soovituste kohta kaassõduritele. Kuulideks kaasaegses tulevikusõjas on fotod sündmuskohtadest, osavõtjate kirjeldused toimunust. Tulevikusõja pommideks on ründed internetiteenuste vastu, arvutivõrkude blokeerimised ja sulgemised. Tulevikusõja tuumapommiks on elektrikatkestus või arvutivõrgu hooldus.

Nagu näete, siis Terminaatori loonud Autori fantaasia jäi alla tegelikele arengutele. Tulevikusõda erineb juba täna sellest, mis arvati tulevikusõja kohta aastal 1984. Tulevikusõja põhiliseks relvaks ei ole laserid ja küborgid. Tuleviku laskemoonaks on õudust äratavad pildid, kirjeldused, säutsud. Tulevikusõjas tulistatakse nimetet laskemoona sõjas mitteosalevate inimeste pihta. Inimeste pihta nagu mina, kes jälgivad sündmusi twitteri, cnn ja bbc kaudu. Inimeste, kes ootasid oma lapsepõlves, et tulevikusõda peetakse laserrelvadega, mitte säutsudes.

PS. Imekombel õnnestus selles sõjas ühe tuumapommi plahvatust vältida. Twitter planeeris täna enda korralist hooldust koos tunniajalise pausiga teenuses. Ameerika Ühendriikide valitsus edastas palve Twitterile hooldust mitte teha; Tuumapomm kübersõjas jäi seekord lõhkemata. Millised Teie ettevõtte poolt pakutavad teenused võivad osutuda kriitiliseks järgmises kübersõjas? Kas olete valmis selleks, et teie infosüsteemid neile vastu peavad?

Autor, Mihkel Mikkelsaar on AS Resta turunduse projektijuht ja Matkarent.ee juhatuse liige.

Nädalavahetuse valimised

noreply@blogger.com (MihkelM) — Thu, 04 Jun 2009 23:04:00 +0000

Ärge siis unustage, et nädalavahetusel tuleb minna valima. Endal sai e-hääletatud juba paar päeva tagasi. Enda valik jäi seekord Rohelisele Erakonnale, kes tänu oma noorusele pole viimasel ajal millegi halvaga silma veel jäänud. Samas ma ei ennusta neile edasipääsemist ka Euroopa parlamenti, kuid hää tuli ju kuskile anda.

Vaata ka pilte: http://matkarent.ee/2ra-vali-edgarit/

E-äride nõrkusest, tugevusest ja ellujäämisest

noreply@blogger.com (MihkelM) — Wed, 15 Apr 2009 22:05:00 +0000

Eestlased on alati tahtnud silma paista oma erakordse e-,i-,m-lembusega. Kelgime oma m-parkimise, e-valitsemise, i-meilimisega, ajal mil arenenud tööstusriikides otsitakse tänaval parkimisautomaate, korraldatakse senatites ja kodades debatte ja saadetakse populaarset tiguposti.

Ajal millal e-lembelise Eesti online jaekaubanduse osakaal on 1% kogu ostudest on aga vanade ja mitte nii coolides e-riikides: USAs ja Inglismaal online kaubanduse osakaalud vastavalt 7% ja 15%. [Allikas: Netikuller.ee online jaekaubanduse uuring 2008] .

Kas ikka saame end pidada nii vingeks e-,i-,m-riigiks ajal mil online kaubandus pole isegi veel sipupükse jalast saanud?

Teisipäeval sai arutletud Altexis teemal "Kes elavad majanduslanguse paremini üle – kas online või päris poed?" Teema käsitlusel sai lähtutud eelkõige enda kogemusest, Eesti praktikast ning illustreerimiseks toodi näiteid ka laiast maailmast.

Ülaltoodud faktide ja meie vestluse põhjal sai järeldusi olla vaid üks: Eestis jäävad majanduslanguse ajal ellu päris poed. Seda lihtsalt põhjusel, et tõsiseltvõetav online kaubandus Eestis puudub ning oht online poodide kadumisele ei saagi olla väga suur. Suurematest e-tegijatest Eestis tuli meelde vaid On24.ee.

Arenenud maailma vaadates muutub aga küsimusele vastamine keerulisemaks. Tundub, et arenenud maailma kontekstis ei ole tähtis kas tegutsed online, mobiilis või päriskaubanduspinnal - ellu jääb kindlasti ettevõte, kes tegutseb effektiivselt, on hästi juhitud, parajalt uuendusmeelne ning kelle kliendi rahulolu on kõrge.

Kuid miks Eestis on e-kaubandus sipupükstes ja mitte lapsekingades nagu Inglismaal?

Ilmselt on põhjuseid mitmeid:

Oma rolli mängib kindlasti Eesti väiksus, mis välistab tihti mastaabiefekti.
Eestlaste lühiajaline tarbimiskogemus.
Usaldamatus, millele aitavad kaasa tarbijakaitse hoiatuskampaaniad, vähene teadlikkus turvalismeetmetest internetis, mingite võõraste ja kummaliste (tavakasutaja jaoks) vahelehtede näiteks paypal.com kasutamine.
Internetimaksete keerukus nii maksete tegijate kui saajate jaoks.

Juba jõuti viimase punkti üle arutleda ka Kristjani juures. Mina olin üks nendest, kes väitis et paypal.com kasutamine on keeruline ning põhjustab hirmu inimestes. Jah, sina, lugeja ei taju seda. Aga sa kuulud ilmselt ka ühiskonna sellesse vähemusse kes blogib, teab mis on web 2.0 ja oskab ütelda, et paypal.com on turvaline. Ilmselt oled sina panustanud ka sellesse õnnetusse 1% online jaekaubandusest.

Samas elab Eestis suurem osa inimesi õndsas teadmatuses nii blogidest, web 2.0-st kui ka paypal-ist. Selles veendumaks tee kurikuulus "ema test". Mine tutvusta oma ema (vanaema juurde) paypali alal. Räägi selle turvalisusest, mugavusest ja arusaadavusest. Seejärel leia mingi ese internetis, ese mille eest saab maksta paypal-iga ja mida nad peaksid paratamatult ostma.

Seejärel suuna oma ema Eesti Paypal-i tutvustavale lehele ja palu tal sooritada ost, nii et ta registreeriks end ära ja sooritaks ka iseseisvalt ostu. Ära õpeta vahepeal. Jälgi järgmiseid asju:

Kas ema usaldab Paypal Eesti lehekülge piisavalt?
Kas ta saab hakkama registreerimisega?
Kas ta saab hakkama raha kandmisega Paypal kontole?
Kas ta saab ostu sooritamisega hakkama?

Kaldun arvama, et 95% emadest, kes on paratamatult nüüd sunnitud paypal-iga kokku puutuma kukub selle testi läbi ennem kui ta jõuab hakata Paypal Eesti lehte usaldama.

Arvestades Eesti mikroskoopsust peab ütlema, et tekitamaks tõsiseltvõetavat e-kaubandust on vajalik suurema osa emade jõudmine viimasest küsimusest edasi. Edasi, kus ost on sooritatud ja ema läheb rahulikult toitu tegema, teades et tema kaup saabub peatselt ning teda pole röövitud.

Selleni me veel ei küündi.

Kui see teema pakub teilegi huvi, siis võime arutleda siinsamas kommentaariumis aga kindlasti ka Pärnu Turunduskonverentsil, kus ettekandmisele tulevad teemad on:

KAS MAJANDUSLANGUS TAPAB TRADITSIOONILISE ÄRI VÕI E-ÄRI? Teab: Aivar Paalberg, Enter IT
MIDA INIMESED INTERNETIS TEEVAD? Vastab: Anni Ronkainen, Google
E-TURUNDUSE MÜÜMINE JUHILE Müüb: Craig Hanna, e-consultancy.com
VÄIKE KULU, PALJU KASU - OSALUSVEEBI KOGEMUS Jagavad: Hille Hinsberg, Riigikantselei & Epp-Kristiina Keerov, Altex Marketing.

-Käesolev postitus on osa Pärnu Turunduskonverentsi tutvustamiskampaaniast.-

Nutikad lahendused: Nõust, eelkõige potist

noreply@blogger.com (MihkelM) — Fri, 10 Apr 2009 06:00:00 +0000

Nutika lahenduse loomiseks pole alati tarvilik näha palju vaeva ja teha midagi ülikeerulist. Tooteid on võimalik uuendada, muuta praktilisemaks (seeläbi paremaks) tehes ka väga pisikesi muudatusi.

Oma toote kohandamisel klientide vajadustega tasub alati proovida sooritada toote kasutajate tegevusi ka ise. Eelkõige sooritage neid tegevusi, mis paratamatult ning sunnitult kaasnevad eseme tööga ning mida peavad kasutajad sooritama veel lisaks.

Seejärel analüüsi, kas oleks sooritatud samme võimalik kuidagi ühendada viisil, et kasutajad saaksid tehtud vähema ajaga rohkem?

Hea näide tegevuste ühendamisest on IKEA supipott. Kuigi peaaegu alati on toiduretseptidel juures toiduainete kasutamise kogused siis sama sageli puudub nende koguste mõõtmiseks korralik mõõtevahend. IKEA pott lahendab selle mure funktsionaaldisainiga - mõõtevahendiks on pott ise ning mõõdik on värvitud poti seinale. Hind IKEAle: praktiliselt olematu. Idee ja kasutegur tarbijale: Hindamatu.Kuidas saaksid sina oma tooteid ja teenuseid luua pidades silmas nende funktsionaalsuse laiendamist ja kasutajate elu mugavamaks muutmist?

Funktsionaaldisainist kirjutas kunagi ka Raul oma WYSIWYG blogis.

Balanss sisu ja reklaami vahel

noreply@blogger.com (MihkelM) — Thu, 12 Feb 2009 09:36:00 +0000

Luues veebilehte, mis elatub põhiliselt reklamitulust tuleb silmas pidada, et reklaamist ei tohi saada lehekülje sisu.
Külastaja tuleb leheküljele eelkõige ju sisulise info pärast, mitte vaatama vilkuvaid bännereid ja helisevaid reklaamklippe. Seetõttu, ära palun unusta oma lehte luues ja täiustades reklaamide kõrvale lisamast ka sisulist materjali. Siis suureneb ka võimalus, et külastajad tulevad leheküljele tagasi ja ühtlasi aitavad kasvatada ka reklaamitulusid.

Ühe halva näitena hakkas silma tänahommikuse [12.02.2009] Äripäeva uudis.

Olulisemad trendid maailmas 2009 aastal

noreply@blogger.com (MihkelM) — Wed, 04 Feb 2009 09:54:00 +0000

What's next? avaldas hiljuti oma 2009 aasta trendikaarti. Leian, et selline trendikaart on 2009 aasta tegevuste planeerimiseks märksa targem abimees kui meie tähetarkade lausumised, mis pahatihti ütlevad palju, end samas mitte midagi.

What's nexti trendikaartist saame teada, et suurimat globaalset mõju omavate trendidena hakkavad (kuid õigem oleks paljude asjade puhul öelda, et jäävad) maailma mõjutama:

Globaalne ühendumine
Maailma võimukese liigub itta
Muutlikus
Kliimamuutuste kriis
Jätkuv digitaliseerumine
Äng
Võlad
Vananemine
GRIN tehnoloogiad (Geenitehn., robootika, informaatika ja nanotehn.)
Ebakindlus
Jätkusuutlikus.

Nagu ikka on suuremad trendid põhjustatud väiksematest, ka neid on püütud kaardistada lähtudes kaheksast erinevast valdkonnast: Ühiskond, Tehnoloogia, Majandus, Keskkond, Poliitika, Äritegevus, Perekond ja Meedia.

Põnevamad, aasta 2009 märksõnad on:

Telepresence (ei teagi head eestikeelset sõna) - CNN tegi algust 2008
Liikumisega juhitavad arvutid: Johnny Lee - Wii juhtimispuldiga arvuti
Meie, mitte mina suhtumine: Teeme ära 2009! - Minu Eesti
Liiga palju infot - Kõik jutustavad oma lugu, kõigil on midagi öelda. Kuidas me sellega toime tuleme?
Fantaasiamaailmad ja põgenemine reaalsusest - Vist pole mõtet hakata kõiki arvutimänge siin üles lugema.

Kuigi What's Next? trendikaart on tehtud väikese huumoriga on siiski tegu mõnusa infoallikaga. Uut äriideed või olemasoleva idee muutmist tasub just alustada silmitsedes seda kaarti. Iga trend ju tähendab seda, et sellega on seaotud ka raha liikumised. Nutikas inimene oskab neid trende ühendada edukaks äriks. Soovitus on kaart välja printida ja riputada oma seinale ning ise tegutsedes pidada ka silmas, mis maailmas toimub.

Trendikaart on kättesaadav aadressil: http://www.nowandnext.com/?action=misc&subaction=trend_maps
Toodud lingil on üleval ka aastate 2007 ja 2008 trendikaartid.

Soov.ee poolikuks jääv kampaania

noreply@blogger.com (MihkelM) — Sun, 25 Jan 2009 08:00:00 +0000

Soov.ee tuli oma kuulutusteportaali telereklaamidega välja umbes samal ajal, mil nad teatasid oma otsusest loobuda paberlehest ning keskenduda portaali arendamisele.

Reklaamide eesmärgiks on tutuvustada auditooriumile soov.ee uuenenud portaali ning tuletada meelde soov.ee-d kui suurepärast interneti keskkonda kus osta, müüa ja vahetada oma maist varandust.
Neile kes reklaamklippe näinud ei ole annan ka väikese ülevaate. Reklaamides esinev peategelane vaimustub võimalusest osta-müüa internetis ning paneb järjepidevalt kodus olevaid naisele armsaid esemeid müüki. Reklaamklipi lõpus näidatakse kaadrit aktiivsest ostumüügi kuulutusest.
Reklaamid on iseenesest päris vaimukad ning eristuvad ilusasti ülejäänud telereklaamidest.

Kahjuks aga jätab Soov.ee kasutamata suurepärase võimaluse astuda sammuke kaugemale selle reklaamiga. Reklaami analüüsides on märgata kahte möödalaskmist:

Toote kohta käiv info - tüüpilise laisa turundusinimese või veebimeistri tekst: Loren ipsum. Loren ipsum on tekst, mida kasutatakse trükis ja prindis, kui on vajadus kasutada suvalist prooviteksti. Siin oleks olnud Soov.ee-l võimalus edastada tähelepanelikele lugejatele kas mingi nali või teade. Nali või teade sellises kohas oleks paratamatult tõmmanud mõne inimese tähelepanu ning arvan et reklaamil oleks olnud võimalus muutuda viral kampaaniaks. Seejärel oleks hakatud reklaami vaatama puhtalt huvist, kas suudetakse lugeda seal oleva teksti, mis seal väidetakse olevat.
Kontaktinfo reklaamis - E-post: peeter@soov.ee, telefon: 512345, skype: peeter, WWW: www.hot.ee/peeter. Ka siin oleks saanud astuda Soov.ee sammukese edasi. Miks anda väljamõeldud telefon? Miks anda skypenimi mida ilmselgelt ei kasutata? Miks anda WWW viitega veateatega veebilehele, mis pole ilmselgelt Soov.ee-ga seotud. Soov.ee laseb seeläbi käest suurepärase võimaluse arendada edasi lugu. Lugu, kus peategelaseks oleks reklaamist tuntud "Peeter". Miks ei oleks võinud anda telefoni asemel päris kontori telefoni, miks ei ole skypenime taga soov.ee enda meeskond? Miks pole veebiaadressi taga Peetri kodulehte, kus ta räägib kui vahva pere tal on ja mis on tema hobi (näiteks soov.ee külastamine). Selline lähenemine poleks Soov.ee-le maksma läinud midagi, kuid oleks kindlasti võitnud tähelepanu. Oma reklaamikarakterile, Blingimehele on teinud kodulehe näiteks DnB Nord Bank (Taevas Ogilvy).

Millised võimalused jätad sina kasutamata oma reklaamides?

Kes reklaami näinud ei ole siis saab seda vaadata ka siitsamast.

Karm aeg nõuab uusi võtteid võlgade väljanõudmiseks

noreply@blogger.com (MihkelM) — Thu, 22 Jan 2009 06:00:00 +0000

Keegi on sulle võlgu? Saada talle kiri ja tuleta meelde. Äkki maksab ära.

Hoopis teine lugu on aga siis kui sinu võlgnik on eriline inimene. Näiteks võivad olla erilisteks inimesteks need, kelle pikkus on võrreldav hiiglase omaga, või on võlasumma selgelt eristuv teistest.

Sinu kui võlausaldaja võimuses on erilisi inimesi ka kohelda eriliselt. Näiteks luues enda koduleheküljele eraldi alamrubriigi "Erilised võlgnikud" nagu on teinud seda Resultes OÜ nimeline puiduettevõte. Iseenesest on mõte ju hea - tuuakse nähtavale ettevõtted, kes ei pea kinni oma lubadustest. Samas, ilma täiendavate selgitusteta võib tekkida vaatajal küsimusi, mis jäävad vastuseta. Näiteks: Miks on need võlgnikud erilised, Kui mul sealt ostes peaks tekkima väikene võlg, siis kas ka mina satun koheselt eriliseks võlgnikuks, Kes on nendes ettevõtetes vastutavad isikud, Kas ma julgen osta firmast kaupa kus on 4 erilist võlgniku, äkki see ettevõte on minemas pankrotti? Palju on neid võlgnike, kes ei ole erilised.

Loodan, et saite aru. Küsimusi tekib mitmeid. Minupoolne soovitus: kui te loote oma koduleheküljele, toote tutvustusele või enda CV-le mingit sisu, siis tasub alati mõelda järgmistele punktidele.

Kes on minu sõnumi sihtgrupp?
Mis on minu sõnum?
Miks ma tahan loodavat sisu lugejale tutvustada?
Kas loodav sisu on lugejale oluline?
Kas loodav sisu on arusaadav ka ilma kontekstita?
Kas sõnumi arusaadavust saaks parandada, kui loodavale sisule lisada juurde konteksti?

Koduse ülesandena proovige vastata nendele kuuele küsimusele tehes ühtlasi sisse parandused oma plaanitavasse sõnumisse. Kas jäi mõni oluline sisu planeerimise punkt katmata? Selline astmeline lähenemine sisu ülevaatamisel ei ole kasulik mitte ainult veebiartiklite puhul vaid ka turundusmaterjalide, kirjandite, uudiste loomisel. Olen ise korduvalt kasutanud sellist lähenemist ning leidnud, et lisaks teistele lugejatele tekib ka mul endal suurem arusaamine nii sõnumist kui selle edastamise vajalikkusest.

[FOTOD] Tartus oli täna kaks päikest taevas!!!

noreply@blogger.com (MihkelM) — Sat, 03 Jan 2009 08:55:00 +0000

Jah, täna oli Tartus taevas korraga kaks päikest. Tõsi küll, üks neist oli põhjustatud halo poolt, kuid sellest hoolimata oli libapäike väga selge ja ere. Sama ere ja tugev oli ka halo ümber päikese. Lihtsalt ilus. PS. Vaadake ka päikese peegeldust ümber Tigutorni. PS. Tegu ei ole fotoka effektiga vaid päriselt oli ka nii ilus :)

Reklaamides esinevad vead: Viasat DigiTV

noreply@blogger.com (MihkelM) — Tue, 30 Dec 2008 05:30:00 +0000

Praeguseks on juba ligi kuu aega kedranud telerites Viasati DigiTV reklaam. Reklaamis räägib jõuluvana, et ainult Viasati Digi-TV-ga liitunud pered saavad temalt kinki ja on lahedad. Kirjutama ärgitas aga hoopis seal reklaamis olev väike viga. Veast arusaamiseks vaadake palun alljärgnevat pilti.Foto järgi on võimalik aru saada, et see poiss ei ole tegelikult prillikandja, vaid teda on selleks sundinud kurjad reklaamionud ja modelliagentuurid. Ehk siis need, kes ta sellesse kukumuna rolli on surunud.
Nimelt ei kohenda ükski prillikandja prille lükates neid klaasist. Klaasist lükkamine tähendaks klaasi kohest määrdumist ning see tingiks nende eest võtmise ja puhastamise. Nimelt on näpudalati väheke mustad ja rasvased. Õige prillikandja kohendaks prille raamist kinni hoides või nina pealt lükates.

Täispikk video on kättesaadav siit: http://www.viasat.ee/?id=554

PlussMiinus Elektroonika "kliendisõbralikkus"

noreply@blogger.com (MihkelM) — Thu, 11 Dec 2008 06:50:00 +0000

Ärge pildistage siin!!! Ärge tulge koeraga!, Ärge tulge ostukäruga!!! Ärge tulge!! Ärge tulge PlussMiinus Elektroonikasse!!!

Selline mõttearendus tekkis möödudes ühe Eesti elektroonikapoe ustest. Kas on mõistlik suhelda potentsiaalsete klientidega juba ennem külastust keeles ja piltides, mis väga suurelt keelavad ja hirmutavad sisenejaid. Ära tee seda, ära tee toda, me jälgime sind.

Leian siiski, et signaalide ja sõnumite saatmisel klientidele ei tuleks keskenduda negatiivse võimendamisele vaid positiivse esiletoomisele. Ja üldse miks ma ei tohi koeraga siseneda või miks ei tohi siseneda jäätisega. Ma saan aru kunstlikest põhjendustest aga TEGELIKULT on need ainult vabandused ütlemaks - me ei taha endale teha tüli sellega, et meil koristaja peaks rohkem müügisaali korras hoidma. Mina näiteks ei osta oma jõulukinke poest kes, ei taha mind enda poodi.

Spämmirobot korja meid üles!!!

noreply@blogger.com (MihkelM) — Tue, 18 Nov 2008 07:58:00 +0000

Loodan, et spämmirobot leiab üles selle lehe ja need aadressid.

desknote@infokiri.eu
info@desknote.ee
marketing@desknote.ee
argo@desknote.ee
raamatupidamine@desknote.ee
myyk@desknote.ee
tallinn@desknote.ee
tartu@desknote.ee
parnu@desknote.ee
support@desknote.ee
tartusupport@desknote.ee
ariklient@desknote.ee
konkurss@desknote.ee
tom@desknote.ee
em@desknote.ee

Ja et nemad saavad samapalju spämmi kui saan mina neil. Aitäh.

PS. Desknote arvutid on jamad nagu ka muu kraam mida nad müüvad, liiga ülehinnatud ning mittekvaliteetsed. Ka ei hooli nad inimestest.

Eesti veebisait tegi Googlit

noreply@blogger.com (MihkelM) — Fri, 31 Oct 2008 07:00:00 +0000

Lõpuks on kätte jõudnud päev, mil võib öelda et Eesti firma suutis teha Google-t. Kahjuks ei ole see uudis hõiskamine, et Eestis loodi üks väga kallis firma. Pigem paistetakse silma just pahupoolega.

Septembris tuli Google välja päris oma brauseriga Chrome. Juba esimeselt päeval leidis laia kajastamist Chromi ebameeldib ja kuri lause nende kasutustingimustes. Lubage refereerida - kogu materjal mille te sisestate läbi Chrome internetii kuulub Google-le. Punkt.

By submitting, posting or displaying the content you give Google a perpetual, irrevocable, worldwide, royalty-free, and non-exclusive license to reproduce, adapt, modify, translate, publish, publicly perform, publicly display and distribute any content which you submit, post or display on or through, the services. This license is for the sole purpose of enabling Google to display, distribute and promote the services and may be revoked for certain services as defined in the additional terms of those services.

Eile saabus minu postkasti (spam?) e-kiri teemal, et on avatud uus vabaaja portaal www.upunkt.ee kuhu on võimalik üles riputada tutvustavaid reklaamtekste. Kuna olen tegev ka ettevõttes mille funktsioon on matkavarustuse laenutamine siis tundus idee tasuta ülesriputatavast reklaamtekstist ahvatlev.

Peale saabumist upunkti koduleheküljele mõtlesin üle vaadata kasutustingimused. Silma jäid järgmised punktid.

Postitatud materjali sisu eest vastutab selle autor.
Õigused postitatud materjalidele kuuluvad artikli avaldamise hetkest alates uPunkt.ee -le.
Materjalide kasutamine väljaspool uPunkt.ee keskkonda on lubatud ainult uPunkt.ee esindaja kirjalikul nõusolekul.
Materjalide saatjal ei ole õigus esitada rahalisi nõudeid materjalide kasutamise eest uPunkt.ee poolt.

Ehk siis tundub olevat lähenemine raha meile, kohustused teile.
Ei, ma ei kritiseeri UPunkt.ee lähenemist. See on kaval idee kuidas saada sisendmaterjali mõne ajakirja avaldamiseks, kusjuures artiklid kirjutatakse tasuta valmis. Ühtlasi saab ära keelata samade materjalide avaldamise autori enda koduleheküljel.

Lihtsalt, hoiatuseks siis teile, arvestage ka kasutustingimustega kui te mingi leheküljega plaanite liituda.

PS. Google loobus oma nõudmisest saada kogu Chrome kaudu sisestatud infole autoriõiguseid. UPunkt.ee kuidas vastad?

Ma olen Naksitrall

noreply@blogger.com (MihkelM) — Fri, 08 Aug 2008 07:30:00 +0000

Ei, mitte lõhestunud isiksus. Täitsin ära Matkarendi kodukal oleva lühiküsimustiku "Milline eesti filmi seikleja ma olen" ning selline tuli tulemus.

Hea seikleja Mihkel
	Sa oled Naksitrallid filmist Naksitrallid
Sinu kirjeldus: Sa oled sõprade lemmikkaaslane matkal. Sulle meeldib rääkida lugusid oma juhtumitest ning su oskused aitavad päästa matka. Sinu jaoks ei seisne takistused mitte tikkude ja ulualuse leidmises, vaid inimeste suhtumiseses. Matkarent.ee soovitus: Kummipaadi rent - sinu võimalus veeta aega koos sõpradega

Olen küll selline jah. Tavaliselt ma küll netis olevaid teste ei täida aga kuna test oli eesti keeles ja maolen ka osaline Matkarendi tegemistega siis sai ka test ära proovitud.

Rõõmsat lahendamist teilegi,
soovib Naksitrall :)

Toredad Eesti uudistooted - loodussäästlikud

noreply@blogger.com (MihkelM) — Fri, 25 Jul 2008 06:37:00 +0000

Rõõm on tõdeda hiljuti üllatas mind uudistoode mida ei osanud otsidagi. Puidust ühekordsed piknikunõud. Rõõmu suurendas ka avastus et nõusid müüb Eesti ettevõte Woodish (huvitav, kas ka toodab?). Igaljuhul on tore, et on loodud alternatiivne valik plastikust nõudele, mis samas pole ka üüratult kallis. Ma vean kihla, et nendest puitnõudest jätkub kauemaks kui plastiknõudest millel on kombeks sulada kõveraks peale grillvorsti sisse suskamist.
Natuke seda firmat uurinuna selgus et ettevõtte üks vedajatest - Liina Joller on õppinud minuga samal erialal Tartu ülikoolis - ettevõtlus- ja tehnoloogiajuhtimist. Tore, et see eriala suudab süstida inimestesse toredaid ja innovatiivseid ideid mis ka teoks saavad.

Ettevõtete nadid loosikampaaniad, kuidas ma ei võitnud iTouchi

noreply@blogger.com (MihkelM) — Mon, 21 Jul 2008 03:00:00 +0000

Ostsin üle pika aja Coca-colat jälle, lihtsalt tuju tekkis. Peale joomist jäin silmitsema etiketti - ohoo mingi kampaania on teoksil, võiks ka osaleda. Hakkasin lugema instruktsioone:

Korgi alt leia kood. Leitud!

Saada SMSiga kood (maksis mingi x krooni) coca-coolasse. Selge, mina küll maksma ei hakka ning kork hakkas lendama prügikasti poole.

Oot, avastus! Saab ka sisestada veebiaadressil koodi. Kiiresti lehele www.soundwave.ee regama. Sealt juhatatakse kuskile kampaanialehele:http://www.cokeweb.eu/ee/

OOOOO kui lihtne. Lehe üleval servas on ainult üks väli mis tuleb ära täita loosis osalemiseks. Päris hea! A ilmselt küsivad telefoninumbrit vms siis kohe peale seda.

Kood sisestatud, kohe peaks auhind minu olema! Saada!

WTF! Mida jama: Selle tegevuse jaoks pead sa sisse logima! A mul pole kasutajat juu. Ok, loodetavasti pole liiga keeruline regamine. Teen kiiresti ära. Nupule Registreeru.

PÜHA MÜRISTUS ja saatana sabakonn!!! Milline registreerimisform: kasutajanimi, parool, parool tesit korda, eesnimi, perenimi, telefon, e-post, sünniaeg, mees/naine (vanasti oli sugu), tänav maja nr, linn-maakond, postiindeks, roboteid eemale hoidav kood. Vanuse kinnitus kas ollakse üle 13 või ei. Tähelepanekud: kõigil väljadel on juures punane tärn * kohustuslik, miks see peab kõigil juures olema? Äkki võiks lihtsalt olla kiri - kõik väljad on kohustuslikud ja jätta selle punase * ära igalt poolt? Tähelepanek 2: Miks küsitakse lõpus kas oled 13nest noorem või vanem? Kas seda ei annaks loogiliselt tuletada küsimusest kus küsiti sünniaega? AGA - ma ei lase sellest heidutada ja vorm sai täidetud.

"Sisestatud kasutajanimi on juba kasutusel". Pole hullu sisestame uue.

Roboteid eemaletõrjuv pilt röögib et sisu sai valesti kirjutatud. Pole hullu, sisestame uue.

Ja oledki regisreerunud!! Jee. Kuid oot..

Aktiveerimiseks kasuta meilile saadetud linki. Okee meilipostkast tuleb lahti võtta.

Proovin lahti võtta oma postkasti mis sai loodud just erinevate rämpspostituste jaoks ja kuhu ka regasin ennast praegu.

Parool vale. Proovin uuesti.

Parool vale. Teie konto lukustati 15neks minutiks.

Minu jaoks lõppes sellega Coca-Cola kampaania ning kork koos numbriga läks sinna kuhu ta kuuluma oleks pidanud juba 15 minutit varem - prügikasti. Enam ei jõudnud jätkata.

Mis ma öelda tahan? Paljud kampaaniad on läbimõtlemata ning osalejad pannakse situatsiooni kus toredana mõeldud kampaania ärritab nad hoopis ettevõtte vastu üles, sundides pettunud kliente kirjutama pettumusest näiteks blogis :)

Coca-colaga samas mestis on A.leCoq oma kampaaniatega. No miks te lasete kampaaniast osa võtta ainult SMSi teel? Ja veel 5 krooni maksva SMSi teel? Paratamatult tekib tunne et kampaania pannakse väga julmalt ennast tagasi teenima, sest veebivormi loomine ei ole ju tegelt raske, kust saaks tasuta sisestada koode.

Positiivne näide ka: Saku õlletehas. Nende kampaaniatel on alati eraldi kampaanialeht kust saab sisestada koode ka tasuta. Ka vorm ise on lihtne ja loogiline: eesnimi, perenimi, telefon, e-mail ja kood. Ei mingeid keerulisi konstruktsioone. Ka on teise koodi sisestamine äärmiselt mugav: kõik väljad on täidetud automaatselt peale koodivälja. Suur aitäh sulle Saku Õlletehas.

Kui ma seisan õlleriiuli ees ning ei suuda valida kas võtta Premium ning Saku siis kampaaniate olemasolul valin alati Saku, sest nad ei nööri mind ja on toreda kampaaniasaidiga alati väljas. Hoolimata sellest et maitse poolest meeldiks võibolla A le Coq. Aga A le Coq ei hooli minust kui kliendist.

Kurb.

Ja sellist eesti keelt õpivad meie mudilased

noreply@blogger.com (MihkelM) — Fri, 04 Jul 2008 03:00:00 +0000

Võtsin kodus raamaturiiulist kätte põneva piltidega raamatu et lugeda seda ette oma järeltulijale. Olin raamatut lõpetamas kui viimasel lehel leidsin üllatusliku eestikeelse sõna mida ma varem polnud täheldanud eesti keeles - drive-in.

Minul tekkis kohe küsimus, kuidas ma seda uut eestikeelset sõna hääldama peaksin, kas dri´ive-in [hääldada driive-in] rõhk esimesel silbil või mitte. Kuidas minu kunagi rääkima õppiv laps aga peaks õppima seda hääldama, ja kas sellise sõna koht on lasteraamatus?

ID-kaarti l337 kampaania

noreply@blogger.com (MihkelM) — Thu, 22 May 2008 22:46:00 +0000

ID-kaarti viimiseks massidesse on välja mõeldud väga huvitav maailmarekordi kampaania. Kampaania eesmärgiks on panna ühele dokumendile rekordarv digiallkirju ning seeläbi tõsta inimeste oskusi ja teadlikust id-kaartiga dokumentide allkirjastamisel. Momendil kui mina sattusin veebilehe külaliste hulka oli oma hääle jõundud anda l337 seltskond inimesi. Seda fakti jääb tõendama ka juuresolev ekraanikaaperdus.

Millegipärast mu sisetunne ütleb, et maailmarekord on purustatud juba esimesel päeval ;) Digiallkiri ei ole ju mujal nii popp, või on?