Asjad mis mulle meeldivad

Aasta 2025 kokkuvõte

noreply@blogger.com (maikel) — Mon, 26 Jan 2026 14:19:00 +0000

Seekord võtan väikese hilinemisega kokku möödunud 2025. aasta.

Nagu varasematelgi aastatel, on ülevaate eesmärk aidata eelkõige mul endal mõtestada, kuidas tegelikult on läinud: millistes valdkondades olen olnud järjepidev, kus on toimunud selged nihked ning kas igapäevased harjumused toetavad pikaajalisi eesmärke. Numbrid ei ole minu jaoks eesmärk omaette, vaid vahend mustrite ja trendide märkamiseks. Kui see ülevaade motiveerib kedagi ka oma elus midagi muutma, on eesmärk täidetud.

Kui varasemaid aastaid on tugevalt mõjutanud suured elumuutused (laste sünd, töökoha vahetus), siis 2025. aasta oli mitmes mõttes stabiliseerumise ja korrastamise aasta. See kajastub selgelt ka numbrites.

Tõele au andes, käesoleva artikli ettevalmistamisel kasutasin ka keelemudelite abi, söötsin sisse 2025 aasta andmestiku ning varasemad postitused ning palusin leida ka korrelatsioone ning tekitada postitus. Ajakulu oli väiksem, kuid sisuliselt pidin päris palju promptima ja veelkord üle promptima ning seejärel käsitsi postitust kohendama, et eemaldada vead ning muuta teksti minule sobivamaks. Küll aga palusin seekord infograafikud teha GPTl. Kasutasin nii ChatGPT, Gemini kui ka Gemini NotebookLLM ja Nanobanana abi.

Nagu ikka, kasutan trendide tähistamiseks ikoone: 📈 – parem tulemus kui eelmisel aastal 📉 – kehvem tulemus kui eelmisel aastal.

Esimene suurem eesmärk - terve ja pikaealine elu

Tervis on minu jaoks jätkuvalt kõigi teiste eesmärkide vundament. Kui see vundament logiseb, muutuvad ka teised sihid raskesti saavutatavaks. Seetõttu pööran palju tähelepanu liikumisele, unele ja kehakaalule. Õnneks olid muutused selles valdkonnas suuresti positiivsed.

Tervislikud eluviisid

Tehtud samme 👣 3 233 548 (📈 +1 225 526). Sammude arv tegi eelmise aastaga võrreldes tohutu hüppe. Keskmiselt tähendas see 9083 sammu päevas, mis on selgelt rohkem kui eelnevatel aastatel (~7900-8300 sammu). Aktiivseimad päevad olid 25. oktoobril ( läbisin teistkordselt Tartu 24h/100km võistluse - 105 309 sammu), 4. oktoobril (elu teine maraton – 47 382 sammu) ning 28. märtsil (kolmas Scoutsrännak – 39 933 sammu).
Kehakaal ⚖️ 92,4 kg (📈 -9,6 kg võrreldes eelmise aastaga). See on üks aasta suurimaid positiivseid muutusi. Liikumise ja toitumise jälgimise koosmõju hakkas lõpuks oodatud tulemust andma.
Keskmine uni 🛌 7 tundi ja 10 minutit (📈 +50 sekundit). Muutus on marginaalne, kuid oluline on järjepidevus – hoida aasta keskmine uni vähemalt seitsme tunni peal. Võrreldes 2022. aastaga on igasse ööpäeva lisandunud üle poole tunni uneaega! Lõunauinakuid tegin 42 päeval (tavaliselt 15–20 minutit).
208 päeval võtsin õhtuti magneesiumi - varasemalt kippusid jalalabad veidi krampi tõmbuma, kuid nüüd on see mure kadunud.
Vererõhk: Varasemalt veidi käest läinud näitajad on stabiliseerunud. Teist aastat järjest on keskmine vererõhk 132/78, kusjuures ülemine näitaja on aasta lõikes veidi alanenud.
Ennetus: Külastasin meestearsti ja tegin geenitesti eesnäärmevähi eelsoodumuse hindamiseks. Kõik näitajad olid korras. Samuti sai tehtud korraline hambaarstivisiit.
Saunas: käisin 45. päeval.

Füüsiline aktiivsus

Aasta jooksul oli aktiivsus ühtlane ja ilma pikkade pausideta. Andmete põhjal võib öelda, et seatud eesmärgid said pigem ületatud.

Sportlik aktiivsus ⏱️ 256 tundi ja 9 minutit (📈 140,7% eesmärgist - 182h aastas). See on ligi 30 tundi rohkem kui eelmisel aastal. Eesmärk oli liikuda vähemalt 15 tundi kuus. Kahel kuul jäin sellele napilt alla, detsembris aga oluliselt (põhjuseks kopsupõletik). Muul ajal ületasin normi märgatavalt.
Jooksmine 🏃 1243,5 km (📈 124% eesmärgis). Baaseesmärk on aastaid olnud 1000 km, kuid tänavu sündis isiklik rekord mahu osas. Jooksmise käigus parandasin ka oma maratoniaega : 42km - 4h:35minutit.
Muud alad: Jalgrattaga läbisin 🚴 471 km ( 📉 -249 km) , sportlikke jalutuskäike 🚶oli 151 km (📈 +52 km) ning esmakordselt fikseerisin ka ujumise ajakulu - ujusin aasta jooksul 18 tundi ja 7 minutit (sh igapäevane avaveeujumine vähemalt 15 minutit perioodil 18. juuli kuni 22. september).
Kätekõverdused: Eraldi eesmärgina kirja pandud 11 135 korda (📈 111% eesmärgist).).

Kokkuvõte tervise ja spordi osas: 2025 oli tervise vaates tugev ja jätkusuutlik aasta. Andmeanalüüs kinnitas ootuspärast: füüsilise aktiivsuse ja kehakaalu vahel on tugev negatiivne korrelatsioon (r≈−0.92). Samuti on positiivne seos aktiivsuse ja üldise meeleolu vahel (keskmine tuju 7/10). Panustatud ajaga oma tervisesse ja nende eesmärkide saavutamisesse saab igati rahule jääda.

Teine suur eesmärk: silmaringi avardamine ja uued kogemused

Vaimne areng vajab teadlikku pühendumist. Väikeste laste, töö ja trennide kõrvalt ei ole see alati lihtne, mida peegeldavad ka tulemused – mõne mõõdikuga jäin seekord selgelt hätta.

Lugemine 📚 41 raamatut (📈 +1 raamat), mahuga 11 188 lehekülge. Keskmine raamat oli 272 lehekülge ning keskmine hinne oli 3.6/5. Lugemine oli stabiilne igakuine harjumus ja ületasin napilt ühe raamatuga aastase eesmärgi. Lehekülgedel arvult jäin küll varasematele aastatele alla. Küll aga lugesin ära 12 raamatut, mis kuuluvad nimekirjadesse, mida peaks oma eluajal lugema. Need raamatud olid: Charlie ja šokolaadivabrik, His Dark Materials triloogia, Vihakobarad, Pöidlaküüdi reisijuht (sari), Hüvasti relvad, Mõrv Idaekspressis ja Lohejooksja.
- Nendest 4 olid mitte-ilukirjanduslikud teosed, 6 olid pigem nooremale sihtrühmale mõeldud raamatud, kuigi enamus neist sobib ka täiskasvanule, 11 raamatut kvalifitseeruvad gruppi - ulme, õudus, fantaasia, 5 oli detektiivi/krimi raamatud, 1 elulooraamat ja 1 luuleraamat ning 13 muu ilukirjandus. Kuna on Eesti raamatu 500 aasta siis olgu ära märgitud, et Eesti autorite raamatuid oli 6 tükki.
- Loetud raamatutest jätsid sügavaima mulje: Lohejooksja, Ja mägedelt kajas vastu, Kuumad allikad, Anomaalia ja Needuste allee.
Keeleõpe 🇫🇷: Intensiivsus on langustrendis. Kulutasin prantsuse keelele (Duolingo) vaid 1239 minutit (3,39 min/päevas). See on 414 minutit vähem kui 2024. aastal. Järjepidev langus on toimunud viimase neljal aastal. See valdkond jäi selgelt tagaplaanile ja vajab edaspidi kas selgemat sihti või teadlikku otsust, kas ja miks ellega jätkata. Ilmselt tuleks üle vaadata ka õppemeetod - hetkel kasutan õppeks valdavalt ainult Duolingo platvormi.
Kultuuri- ja elamussündmused:
- Teatrikülastused: Eesmärk on olnud 1–2 korda aastas külastada teatrit. Kahjuks jäi eesmärk sellel aastal täitmata ja piirdusin 1 teatrikülastusega 📉 (etendus Rahamaa oli suurepärane).
- Väljas söömas naisega: 7 korda (📉 58,33% eesmärgist).
- Kontserdid naisega: Kontsertidest jõudsime ühele (teine jäi esineja tõttu ära), lisaks külastasime perega laulupidu.
Podcastid 🎧: 481 tundi (20 päeva ja 1 tund) Kuulamisaeg on võrreldes 2022 tipuga mõnevõrra langenud ja eelmise aasta statistika läks kaduma, seega võrdlust varasemaga tegema ei hakka. Tänu 1,2x kiirendusele säästsin 100 tundi aeg. Podcaste kuulasin peamiselt muu tegevuse kõrvale - sportimine või kodused toimetamised ning autosõitmine.
Maitseelamused: Proovisin 111 erinevat õlut (56 eri stiili), viies oma unikaalsete proovitud õllede arvu aasta lõpuks 477-ni, lisades juurde 92 marki õlut. Lemmikstiiliks oli Sour - Fruited ning parima hinnangu andsin õllele nimega Bière Brut 2017. Esiviisikus olid lisaks veel Särts, Faro, Mega Fresh - PiMP Pineapple Mango Passionfruit ja Pecheresse.

Kokkuvõtte silmaringi osas: Tark analüüsimootor leidis, tugeva seose vanemapuhkusel viibimise ja lugemisaktiivsuse vahel. (r≈0,85). Samuti on kahjuks negatiivne korrelatsioon laste arvu kasvu ja teatris/restoranis käimise sageduse vahel (r≈−0,81).

Saan öelda, et selle eesmärgi alamtegevused säilisid, kuid ei olnud 2025. aastal nii fookuses, kui oleksin soovinud. Selleks, et püramiid uppi ei kukuks oleks vaja sellel osas teha suuremaid pingutusi.

Kolmas eesmärk: majanduslik hakkamasaamine

Finantsiline stabiilsus on minu jaoks hügieenifaktor - kui see on korras, on teised eesmärgid saavutatavamad. Toimetasin distsiplineeritult, kasutades ära aktsiaturgude seisu ja liitintressi mõju.

Aasta finantseesmärkide täitmine: valdavalt üle 100%.
- Portfelli väärtus: Väärtus kasvas aasta lõpuks 14,74% (📉Võrreldes varasema aastaga oli kasv veidi väiksem) rohkem kui planeeritud. Kolme aastaga on portfell kasvanud 2,3 korda.
- Passiivne sissetulek: Passiivne sissetulek (dividendid/intressid) ületas eesmärki 14,39%📈.
- Säästmismäär: Eesmärgi täitsin täpselt 100% planeeritust 📈.
- Pensionisammas: Eesmärgi täitsin täpselt 100% planeeritust📈.
- LHV äpi andmetel oli mul 95 nullkulupäeva ja tegin aastas 300 ülekannet.
Tööalane hakkamasaamine:
- Töö ja suhtlus: Vanemapuhkus vähendas digisuhtlust (Slacki sõnumeid 7976 📉) .
- Tehtud taske: 277 Jira piletit.
- Puhkepäevade arv töölt: 100 päeva. Suuresti panustas siia novembris alanud vanemapuhkus.
- Esinesin 2 seminaril/koolitusel - VoCo’s käisin rääkimas IT töötaja vaimsest tervisest ning sarnase, kuid natuke teistsuguse fookusega koolituse viisin läbi LHV’s, kus rääkisin eesmärkide püstitamisest.

Kokkuvõte finantside ja tööeesmärkide osas: 2025 ei olnud finantsiliselt hüppeline aasta, kuid see oli kindel ja rahulik. Tööalaselt oli huvitav ja mõnusalt pinget pakkuv aeg, ei midagi kontomurdavt, aga sama ei võimaldanud jääda ka laisaks. Kõik see kajastus ka kaudselt tervisenäitajates – vähem stressi ja parem taastumine.

Neljas eesmärk: maailmale tagasi andmine

Panustamine väljapoole oma lähiringi on mulle oluline väärtus. Anda midagi tagasi oma kogukonnale ja Eestile ning maailmale võiks olla iga inimese sihtide seas.

Oma kogukonnale ja Eestile:
- Kaitseliidu ajakulu oli seekord mõnevõrra suurem⛑️ ~588 tundi (📈 + ~100 tundi võrreldes 2024. aastaga). Sellest reservõppekogunemisi oli 2 tükki, kestvusega kokku 13 päeva ning suur osa ajast kulus ka olles abiinstruktoriks Kaitseliidu koolis nooremallohvitseride kursusel. Kaitseliidu poolt sain 2025. aastal ka kaks suuremat tunnustust:
  - Kaitseliidu teenetemedali III klass
  - Kaitseliidu kooli tänutahvel.
- Veredoonoriks käisin 3 korral, sarnaselt varasemale. Sellel aastal jäi üks kord aastalõpu haigestumise tõttu käimata.
- Korporatsioonile Fraternitas Tartuensis:
  - Vedasin uue lauliku väljaandmist ja see sai lõpuks, üle mitme aasta tehtud! 408 lehekülge puhast laulurõõmu!
  - Kõiki osalenud sündmusi kahjuks kirja ei pannud, kuid kindlasti osalesin vähemalt 2 kommersil, 1 poolaasta peakoosolekul, suvepäevadel, Vabariigi aastapäeva üritusel, 1 õllelaual, raamatuklubi kokkusaamisel ning volbril, mille siseüritust aitasin korraldada.
  - Aasta jooksul saatsin korporatsiooni Discordis 3067 sõnumit ( 📉 -1417 sõnumit).
Maailmale:

Heategevuseks annetasin 490 € ( 📉 natuke väiksem kui kahekordne langus võrreldes varasemate aastatega).

Panustamine tagasi oli kokkuvõttes normide piires, suurim panus oli ilmselt korporatsiooni uus laulik, mis pani punkti mitmeaastasele tööle (kõige esimene mõte uus laulik teha tuli juba umbes 20 aastat tagasi).

Huvitavaid fakte möödunud aastast

Kohvi tarbimine: Jõin 622 tassi (342 päeval).
Keskkond: Minu aastas oli 214 vihmast päeva ja ainult 18 täiesti selget päeva.
Keskkond ja enesetunne: Hoolimata vihmaste päevade arvu kasvust (178-lt 214-le), ei korreleerunud see keskmise meeleolu langusega, mis püsis tasemel 7.
Külastasin 2 välisriiki: Rootsi ja Läti.
Aasta jooksul tegin 98 instagrami postitust oma isiklikus instagramis. (📈 + 9 postitust).
Lahendasin ära kodusel Trello ülesandelaual olevat 19 ülesannet. (📈 + 1 task).
Boltiga läbisin 94 kilomeetrit (📉 -32 km võrreldes eelmise aastaga).

Kokkuvõte

Möödunud aasta võin kokku võtta kui kinnistamise aasta. Suurim võit oli tervisevaldkonnas – nii liikumise kui ka kehakaalu mõttes. Vähem rõhku said koosveedetud aeg abikaasaga ja keeleõpe, mis annab hea sisendi järgmisteks eesmärkideks.

Kokkuvõttes olid 2025. aasta tulemused enamikus valdkondades positiivse trendiga, eriti finantside ja füüsilise vormi osas. Täitsin endale seatud eesmärgid keskmiselt 101,35% ulatuses. Aga toonitan veelkord - minu jaoks peavad olema kõik eesmärgid F.U.N - Fantastic, Unique or Nice, ehk siis kõiki neid eesmärke ja numbreid ei peaks võtma kunagi väga tõsiselt, vaid lihtsalt põneva ülevaatena. Kui midagi ei saavuta, pole hullu - järgmised aastad on ees. Kui midagi saavutan - super, olen rahul. Ja kui mingi eesmärki või mõõdikut otsustan ka poole peal muuta, siis nii on - see ongi minu elu.

Kuidas edasi?

Varasemalt ma ei ole väga palju avaldanud oma alanud aasta eesmärk ning mõõdikuid nende saavutamiseks. Seekord otsustasin mõned eesmärgid avalikustada juba varasemalt - võibolla motiveerib selline avalik häbipost neid mõnevõrra aktiivsemalt saavutama.

Tervise eesmärk:
- Kehakaalu ja vererõhuga on vaja edasi liikuda allapoole. Kui kehakaal võiks jõuda allapoole 90kg, siis vererõhk võiks aasta keskmisena liikuda ka paar pügalat allapoole.
- Uni peab jääma aasta keskmisena üle 7 tunni.
- Panna aeg ka nahaarstile, et vaadata rutiini korras üle sünnimärgid.
- Eemaldada tarkusehammas, mida hambaarst soovitas teha.
Sportlikud eesmärgid:
- Joosta vähemalt 1000km aasta peale
- Teha sportlike tegevusi jätkuvalt vähemalt 15 tundi kuus
- Suurendada rattaga sõitmise kilomeetreid.
- Võimalusel teha üks maraton veel juurde.
- Teha aastas vähemalt 10000 kätekõverdust.
- Suurendada lisaks aeroobsele treeningule ka jõutreeningute osa.
Silmaring ja perekond:
- Lugeda igapäevaselt vähemalt 15 minutit, eesmärgiga lugeda aasta jooksul ära 40 raamatut, millest vähemalt 5 võiksid kuuluda BBC 100 soovitusliku raamatu hulka.
- Teatrikülastused: Käia vähemalt 4 korral teatris abikaasaga. Eesmärk on ambitsioonikas, kuid selle saavutamiseks ostsin juba 3 piletit ära.
- Kontserdid: Käia vähemalt 2 suuremal kontserdil koos abikaasaga. Samuti on juba üks pilet olemas.
- Restoranikülastused: Tuleb jätkata ja taastada see 12 korda aastas restoraniskäimine. Ja loodetavasti jaotada see paremini aasta peale.
- Võtta lastega vähemalt 1 kord kuus, midagi põnevat ja suuremat ette - varasemalt on see eesmärk olnud, kuid kuna ei ole jälginud on juhtunud, et mõni kuu läheb mööda nagu poleks olnudki. Fokuseeritud lähenemine aitaks seda jälgida, kas on ka nii.
Finantsid ja professionaalne hakkamasaamine:
- Suurendada finantsportfelli 8% võrra.
- Jätkata planeeritud 3 samba täitmist ning säästmismäära samal tasemel, mis seni.
- Saavutada aastase passiivse sissetuleku määr, mis vastaks minu ühele kuupalgale nn. 13 palk.
- Teha vähemalt 1 erialane esinemine.
Maailmale ja kogukonnale:

Osaleda jätkuvalt korporatsiooni elus aktiivselt
Taastada heategevuseks mineva raha hulk võrreldes varasemate aastatega.
Käia vähemalt 3 korda (soovituslikult 4) doonoriks.

Varasemad aastaülevaated

Mõningaid profiile ja abivahendeid, või kui soovid mind jälgida:

Exist tarkvara, mis ühendab erinevaid andmeallikaid üheks tervikuks
Strava profiil: https://www.strava.com/athletes/112051019 Follow me on
Untapped profiil: https://untappd.com/user/maiklnait
Twitter profiil: https://twitter.com/mmikkelsaar
Mastodon: https://est.social/@mikkelsaar
Instagram profiil: https://www.instagram.com/mmikkelsaar/
Goodreads profiil: https://www.goodreads.com/user/show/108598602-mihkel-mikkelsaar
Duolingo profiil: https://www.duolingo.com/profile/maiklnait

Aasta 2024 kokkuvõte

noreply@blogger.com (maikel) — Sun, 19 Jan 2025 10:07:00 +0000

Tänavu on käsil juba kuues möödunud aasta kokkuvõte. Nagu ikka, teen seda tavaliselt jaanuari keskpaigas. Paljud võtavad oma aasta kokku kas viimastel detsembripäevadel või kohe uue aasta alguses. Miks mina eelistan seda hiljem teha?

Põhjus on lihtne – mõned lahendused, mida kasutan oma elu jälgimiseks ja salvestamiseks, esitavad aastakokkuvõtted alles jaanuari alguses. Kuna kogutud infot on palju ja soovin faktidele ka oma kommentaare lisada, võtab see natuke aega. Minu jaoks ei ole kokkuvõtte kõige olulisem osa numbrid ja statistika, vaid pigem see, kuidas ma mõtestan oma edusamme. Kus ma praegu olen? Kas minu tehtud tegevused on aidanud kaasa suuremate eesmärkide saavutamisele? Nii et minu jaoks ei ole vahet, kas kokkuvõte valmib nädal varem või hiljem.

Oluline pole iga üksik tegevus, vaid pigem nende kaudu kujunenud harjumused ja pidev püüdlus eesmärkide poole. Lühidalt kokku võttes (TL;DR): mitme eesmärgi puhul olin möödunud aastal tagasihoidlikum kui 2023. aastal. Suuresti mõjutasid minu rutiine ja tulemusi uue lapse sünd ning töökoha vahetus. Mõlemad tõid kaasa suuri muutusi senistes päevakavades ja harjumustes, mistõttu pidin kohanema uue elurütmiga. Näiteks kasvõi see, et ma ei tööta enam kodust vaid suuresti kontoris. Kõik need muudatused aga ei läinud sugugi nii sujuvalt, kui lootsin.

Möödunud aasta õpetas mulle ka midagi olulist – varundamise ja andmete säilitamise tähtsust. Kui mu telefon ootamatult purunes, kaotasin osa andmetest, mida polnud võimalik lihtsalt taastada. Seetõttu jääb selle aasta statistika osaliselt puudulikuks või sootuks tegemata (näiteks eelkõige podcastide kuulamise osas aga puudujääke on ka mujal).

Aga läheme siis tulemuste juurde. Nagu ikka, kui on olemas ka võrdlus eelmise aastaga, siis demonstreerin trendi vastava ikooniga 📈 - tulemus sellel aastal oli positiivsem 📉 - tulemus sellel aastal jäi eelmisele aastale alla.

Esimene suurem eesmärk - terve ja pikaealine elu

Minu peamine eesmärk ongi tervena elatud pikaajaline elu. See on vundament, mida mõjutavad nii füüsiline aktiivsus, kui ka geneetilised eelsoodumused. Terve ja pikaajaline elu on kõikidele muudele eesmärkide saavutamiseks nö hügieenifaktor. Jätan õiguse olla siinkohal isekas ja öelda, et kui sa ei hoolitse enda eest on väga raske ka hoolitseda oma lähedaste eest.

Tervislikud eluviisidest oli tähelepanu all järgmine:

Tehtud samme 👣 2 008 022 (📉 -232 494). Sammustatisika põhineb Exist ja Google Fit andmetel. Küll aga avastasin detsembris, et seoses telefoni vahetusega ei pruukinud telefon kõiki samme salvestada, seega usun, et need puudu olevad sammud on just selle tõttu. Suurimad sammuga päevad olid 8. september - 40292 sammu (Tallinna maraton), 28. Märts - 38360 sammu (Scoutsrännak) ja 21. september 21955 - jooksin ja niitsin muru pikemalt.
Suunto andmetel tegin päevas keskmiselt 7858 sammu(📉 - 26 ), mis omakorda on samas suurusjärgus 2023 aasta liikumistega, mis omakorda kinnitab minu jaoks, et sammude koguarv oli tegelikkuses suurem.
Kaal ⚖️ +2 kg (📉) No ei olnud hea aasta, kõik mis kadus tuli tagasi. Peab tegelema edasi.
Keskmine uni 🛌 - 7 tundi ja 9 minutit (📈 +8 minutit). Võrreldes aga juba 2022 aastaga on seda aga ligi pool tundi rohkem. Ka kinnitavad rohked teadusuuringud, et pikem uni loob aluse tugevamaks terviseks. Andmeallikas: Suunto kell.

Füüsiline aktiivsus:

Jalgrattal 🚴 sai läbitud 720 kilomeetrit (📈+270 km rohkem). Oluliselt rohkem sai möödunud aastal käidud lasteaias ja tööl rattaga, ning proovisin ka lapsi sellesse kaasata võimalikult palju.
Jooksukilomeetreid 🏃 kogunes 1030km (📉 -56). Eesmärgiks oli saada kokku 1000 kilomeetrit.
Pikemaid sportlikke jalutuskäike 🚶 sai tehtud 99 kilomeetrit (📈+24 km rohkem). Andmeallikas: Strava.
Sportlike tegevuste ajakulu aastas oli 229 tundi ja 17 minutit (📉 -1 tund 47 minutit), mis teeb siis kokku 9 päeva, 13 tundi ja 17 minutit. Eesmärgiks oli mul kulutada sportlikele tegevustele vähemalt 15 tundi kuus, seda eesmärki ületasin 4 tunni ja 6 minutiga. Tõsi küll, kolmel kuul oli see näitaja 10 tunni kandis, samas oli ka mõned kuud, kus tegelesin spordiga üle 30 tunni.
Kätekõverdusi sai tehtud läinud aastal kõigest 1980 tükki (📉 -960).

Lisaks nimetatud sportlikele ja eluviisist tulenevatele tegevustele märgiks ära siinkohal ka järgmised tegevused, mis aitavad kaasa pikaealise tervena elatud aastate saavutamisele kaasa:

Aasta jooksul sai aeg maha võetud ja külastatud 5 korral koos perega SPAsid. Neist üks kord oli naisega kahekesi, mil saime tähistada nelja aasta jooksul esimest korda oma pulma-aastapäeva. Järgmine võimalus selleks avaneb jälle aastal 2028.
Vererõhu kordasaamine - see oli varasematel aastatel pisut käest ära läinud, kuid olen hetkeks saavutanud stabiilsema, keskmise vererõhu 134/78.

Teine suure eesmärk - avardada pidevalt oma silmaringi ja saada uusi põnevaid kogemusi

Elu teevad põnevaks nii väikesed kui ka suured uued tegevused ja avastused. Uudishimu ja uued teadmised on need, mis hoiavad mõtte värske ja meele erksa. Möödunud aasta üheks suurimaks silmaringi avardajaks oli kahtlemata töökoha vahetus. Eelmises töökohas veedetud ligi seitse aastat olid täis põnevust ja väljakutseid, kuid isikliku arengu nimel tundsin, et vajan uut keskkonda ja teistsuguseid ülesandeid. Lisaks töökoha vahetusele sain uusi kogemusi kindlasti ka mujalt.

Lugesin 📚 aastaga ära 40 raamatut (📉 -3), mis asetsesid 11 763 leheküljel (📈 +553). Eesmärgiks oligi seatud 40 raamatut, seega endale seatud eesmärk sai täidetu. Tõsi küll, viimased detsembri nädalad olid selles paras pingutus.

Nendest 3 olid mitte-ilukirjanduslikud teosed, 7 olid pigem nooremale sihtrühmale mõeldud raamatud, kuigi enamus neist sobib ka täiskasvanule, 29 raamatut kvalifitseeruvad gruppi - ulme, õudus, fantaasia ning 7 muu ilukirjandus. Loetud raamatutest kuuluvad teosed "Hälin ja Raev" ning Narnia seeria nn. klassikaliste kohustuslike ilukirjanduslikke teoste hulka, mille olen planeerinud läbi lugeda.

Prantsuse keele täiendamisele kulutasin 1653 minutit (📉 -1541 minutit) ehk siis ligi 28 tundi.
Natuke põnevamates kohtades sai abikaasaga väljas söömas käidud 11 korral 🍽️ (📉 -1 koht). See oli küll ühe korra vähem, kui soovisime, kuid siinkohal oli kindlasti oma mõju lisandunud pere juurdekasvul. Neist 3. korral oli tegu kas - Maitsev Tartu või Uma Mekk sündmustega. Parimana jäi meelde Oiu sadamarestoran ning Kampus. Wagenkülli restorani juhtusime isegi kahel korral.
Möödunud aasta ei olnud erinev ka selles osas, et kõditasin oma maitsemeeli lisaks söögile ka hea õllega 🍻. Möödunud aastal sai proovitud 64 erinevat õlut ( (📉 -38 maitset vähem). Kusjuures 47 õllet ma polnud kunagi varem proovinud. Proovitud jookide hulgas oli erinevaid stiile 45 (📉 -17 stiili vähem). Kolmandat aastat järjest oli mu lemmik stiil Sour Fruited. Kõrgeima hindega õlle olid Pühaste - Made in Singapore ja Crimson Kiss, Pihtla - Leivakali, Mikkeller - Limbo Riesling, Brouverij Mort Subite - Kriek Lambic. Kõik - 4.25 punkti 5-st. Aasta jooksul proovisin 38 erineva pruulikoja tooteid (📉 -16). Uusi õllesid proovisin enamasti reedeti - suisa 16nel korral. Keskmiseks hindeks sai proovitud õlledel 3,2 punkti 5st.
Huvitav on õllede mekkimise nädalane jaotus - kui enamasti mekin nädalavahetusel uusi õllesid, siis eristub ka teispäev. Samas ainult ühe korra proovisin õlut esmaspäeval.
Aasta jooksul sai käidud kahel suuremal kontserdil - Stingi kontsert ning Tartu laulupidu.
Suve üks erilisemaid reise oli külaskäik Vormsi saarele, kuhu mineku soov tekkis mul üle kolmekümne aasta tagasi.

Kolmas suurem eesmärk - piisavalt hea majanduslik hakkamasaamine, mis toetaks eelnevate eesmärkide saavutamist.

Majanduslik hakkamasaamine on minu jaoks ka hügieenifaktor - kui mina ei tegele sellega, ei tegele keegi teine ka. Kui ma jätan finantsilise poole täiesti unarusse, on väga keeruline täita ka teisi eesmärke, mida olen endale seadnud. Kuna käin palgatööl siis on suuresti mu majanduslik toimetulek seotud mu hakkamasaamisega tööl.

Peamine suhtluskeskkond tööl on Slack ning kokku sai erinevates slacki töökanalites saadetud 8585 sõnumit (📉 - 7226 sõnumit). Statistika põhineb nelja erineva slack keskkonna andmetel. Ilmselt mõjutas olulist langust ka tööülesannete ja töökoha vahetused. Kuna uuel töökohal olen enamasti kontoris, koos meeskonnaga, siis paljud vestlused leiavad aset ka näost-näkku.
Tegin kokku 35 Jira taski. (Uues töökohas, vana töökoha statistika jäi salvestamata). Confluence lehel töötasin 32 erineva lehe kallal
Kokku võtsin 61 puhkepäeva töölt, suuresti aitas sellele kaasa lapse sünni puhul võetud isapuhkus. (📈 +22 päeva).
Oma finantsiliste varade portfelli eesmärgist täitsin ära 💼 116,88% (📈87% oli 2023. aasta täitmine) Väga tugevalt aitas siin kaasa eelkõige aktsiaturgude hea seis, distsipliin ning ka liitintress.
Kolmanda pensionisamba täitmise eesmärgi saavutasin 🏛️ 100% (📈100% oli ka varasemate aastate täitmine).
Eesmärk panna raha kõrvale investeerimiseks ja säästmiseks sai täidetud 💰 97,5% (📉100% oli 2023. aasta täitmine).
Saavutada passiivset tulu 💶 läbi dividendide, intresside - sai saavutatud 96,66% eesmärgist (📈57,75% oli 2023. aasta täitmine).

Neljas eesmärk - lisaks enda ja oma lähedaste heaolule, anda midagi tagasi ka maailmale

Nagu ikka, olen proovinud midagi pakkuda tagasi ka maailmale ja enda kogukonnale. Seda teen läbi tegevuste, kus saan ise panustada kas ajaliselt, rahaliselt või muul viisil. Kõik see on eesmärgiga selleks, et maailm areneks minu soovitud viisil.

Võib-olla suurim panus, mida saab inimene anda maailmale on järeltulija - selle skooriga saab nüüd öelda, et eelmise aasta panus oli +1, kui oktoobris sündis tütar Marie.
Turvalisuse tõstmiseks ja Eesti riigi kaitseks olen panustanud vabatahtlikuna Kaitseliitu - 2024 aastal panustasin vabatahtlikuna Kaitseliitu 489 tundi (📉 236,5 tundi vähem). Peamiselt oli vähenemine tingitud kahest asjaolust:

Tõmbasin ise natuke osalust tagasi, et olla rohkem perega.
Suurõppustel osalemist oli seekord vähem (näiteks üks õppus langes lapse sünniperioodi ja teine oli koheselt peale seda).
Kokku osalesin siiski 4 erineval reservõppekogunemisel.
Suurematest asjadest panustasin Kaitseliitu Kaitseliidu kooli nooremallohvitseride kursusele abiinstruktorina, käisin Lääne ja Kirde NAK kursustel hindajaks ning tegin ka väikese sutsaka Pitka luurevõistlusel ühe punkti abikohtunikuna.

Veredoonoriks 🩸 käisin 4 korral (📈 +1 kord). Eesmärgiks seadsin küll 5, kuid vahele tuli paar haigestumist, ning puugihammustus, mis lükkas andmise aega edasi.
Heategevuseks panustasin 790 €, mis jaotus kolme organisatsiooni vahel: Lastefond ning Mondo MTÜ ja Ukraine Armed Forces sihtfond. Viimased kaks on otseselt seotud Ukraina 🇺🇦 abistamisega käimasolevas sõjas.
Ühiskonnale tagasi andmiseks loen ka enda aktiivset osalemist üliõpilaskoropratsiooni Fraternitas Tartuensis tegemistes. Tõsi küll vilistlasena, kuid proovin jõudumööda kaasa aidata, selleks:

Peamiselt läks aur vilistlaskogu vedamisele ning uue lauliku väljaandmisega seotud tegevustele.
Samas jõudsin käia 3 külalisõhtul, 2’l kommersil, organiseerisin ühe ad-hoc õllelaua, Vabariigi aastapäeva üritusel,ühel pooleaasta peakoosolekul, koristustalgutel, suvepäevadel, lasketurniiril, 2l õllelaual ning jõulupeol - seega 14 suuremat üritust korbis.
Aktiivne osalemine korbi sisemistel võistlustel: Sinilillerännak ja Eesti Vabadussõja ausammaste külastamine, millega alustasime aastal 2023. Kokku külastasin eelmisel suvel täiendavad 18 erinevat Eesti Vabadussõjaga seotud mälestusmärki. Hetkel olen külastanud 97% kõigist minule teadaolevatest Eesti Vabadussõja mälestusmärkidest. Külastamata ausambad on praeguse seisuga: Kaks Helsingis asuvat Eesti Vabadussõjale pühendatud mälestusmärki, Paide rahvamajal olnud tahvel, mis on nüüd kirikus, HTG’s olev mälestustahvel ja Long Islandil USAs olev Eesti maja mälestuskivi.
Aasta jooksul saatsin korporatsiooni Discordis 4484 sõnumit (📈 +1028 sõnumit).

Lisaks eelnimetatud tegemistele juhtus aasta jooksul igasuguseid muid põnevat ja siinkohal väike ülevaade ka sellest.

Muid põnevaid fakte möödunud aastast:

Eelmise aasta 366-st päevast olid 178 vihmased 🌧️ (📈+6 vihmast päeva rohkem). Eriliselt meeleoluka vihmase päevane jääb meelde abikaasaga Vormsi saare külastus, kus jäime matkarajal mägiveistega koos paduvihma varju.
Hoolimata vihmast oli möödunud aastal ka 25 päikselist, täiesti selget päeva ☀️ (📈+8 täiesti selget päeva rohkem).
Sain abikaasaga esimest korda nelja aasta jooksul tähistada oma pulma aastapäeva - 29.02.
Keskmiselt hindasin oma päeva meeleolu hindega 7. 10- palli skaalal (Sama mis aastal 2023).
Aasta jooksul tegin 89 instagrami postitust oma isiklikus instagramis. (📉 - 3 postitust).
Lahendasin ära kodusel Trello ülesandelaual olevat 18 ülesannet. (📉 - 15 taski vähem).
Sõitsin 21 korda Boltiga (+3 🚕, millest 14 korda (+6) olid autoga 🚗 ja 7 korda tõuksiga (-3) 🛴. Kokku sõitsin 126 kilomeetrit Boltiga (+34), mis moodustas 162 minutit (📉-66 minutit ).

Nagu olen öelnud varasemalt siis minu jaoks peavad olema kõik eesmärgid F.U.N - Fantastic, Unique or Nice, ehk siis kõiki neid eesmärke ja numbreid ei peaks võtma kunagi väga tõsiselt, vaid lihtsalt põneva ülevaatena.

Varasemad aastaülevaated

Mõningaid profiile ja abivahendeid, või kui soovid mind jälgida:

Exist tarkvara, mis ühendab erinevaid andmeallikaid üheks tervikuks
Jooksmise profiil: https://www.strava.com/athletes/112051019 Follow me on
Untapped profiil: https://untappd.com/user/maiklnait
Twitter profiil: https://twitter.com/mmikkelsaar
Mastodon: https://est.social/@mikkelsaar
Instagram profiil: https://www.instagram.com/mmikkelsaar/
Goodreads profiil: https://www.goodreads.com/user/show/108598602-mihkel-mikkelsaar
Duolingo profiil: https://www.duolingo.com/profile/maiklnait

Aasta 2023 kokkuvõte

noreply@blogger.com (maikel) — Fri, 19 Jan 2024 07:51:00 +0000

Eelmine aasta on lõppenud ning uus on suure hooga saanud alguse. Nagu viimastel aastatel on mul olnud tavaks, proovin võtta mööduva enda jaoks kokku. Seda nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Põhjus, miks ma seda teen, on saada aru ja mõtestada enda jaoks - kuidas mul läheb, kas ja kus olen pingutanud rohkem, millised valdkonnad on jäänud unarusse ning kas see kõik aitab kaasa mu suuremate eesmärkide täitmisele. Iga eesmärk ja saavutus on harjumuste ja pideva töö tulemus. Minu jaoks ei ole tähtis mitte iga üksik saavutus, vaid üldine siht, kuhu suunas tahan areneda. Selleks, et sihilt mitte kõrvale kalduda, on heaks abiliseks erinevad tarkvarad, mis osaliselt koguvad infot juba ise - automaatselt muu tegevuse käigus. Siinkohal toongi ära mõningad teemad ja laiemad eesmärgid ning tegevused nende eesmärkide saavutamiseks.

Kui on olemas ka võrdlus eelmise aastaga, siis demonstreerin trendi vastava ikooniga 📈 - tulemus sellel aastal oli positiivsem 📉 - tulemus sellel aastal jäi eelmisele aastale alla.

Oluline on ära märkida ka, et aastad olid väga erinevad - kui aastal 2022 olin ma esimese poolaasta lapsega kodus (mis peegeldub väga hästi teatud tegevuste olulises languses), siis 2023 aastal olin suuresti töölainel.

Esimene suurem eesmärk - terve ja pikaealine elu

Saavutamaks tervet ja pikaealist elu, on vaja pöörata tähelepanu tervislikele eluviisidele ja füüsilisele aktiivsusele, mis tagaks piisava vormi. Ühtlasi on vaja ennetavalt tegeleda ka mõningate geneetikast, eluviisidest ning vanusest tulenevate omapärade sihipärase kontrolli ja ennetustööga.

Tervislikud eluviisidest oli tähelepanu all järgmine:

Tehtud samme 👣 2 240 516 (📉 -33000). Selle aasta sammustatistika põhineb Exists.io andmetel.

Suunto andmetel tegin küll päevas keskmiselt 7884 sammu(📉 - 500), mis arvutuslikult teeks küll ligi 600 000 sammu rohkem, kui näitab Exists.io statistika.

Kaal ⚖️ +4 kg (📉) sisuliselt 2022 aasta kaotus tuli tagasi aasta lõpuks. Eesmärgiks oli pigem -2, seega kokkuvõttes üks suuremaid möödapanekuid.

Keskmine uni 🛌 - 7 tundi ja 1 minut (📈 +21 minutit), mis on täpselt 1 minut rohkem, kui võetud eesmärk. 

Eelnevalt loetletud asjadega on tugevalt seotud ka füüsiline aktiivsus, mis seda toetab ja mõjutab:

Jalgrattal 🚴 sai läbitud 450 kilomeetrit (📈+356).

Jooksukilomeetreid 🏃 kogunes 1086 (📉 -48). Eesmärgiks oli saada kokku 1000 kilomeetrit, seega väike langus ei ole oluline siinkohal.

Pikemaid sportlikke jalutuskäike 🚶 sai tehtud 75 kilomeetrit. Google arust oli küll 199km, kuid arvan, et luges siia hulka ka muruniitmisi ja muid jalutuskäike. 

Sportlike tegevuste ajakulu aastas oli 231 tundi ja 4 minutit (📈+80 tundi 52 minutit), mis teeb siis kokku 9 päeva, 15 tundi ja 4 minutit. Eesmärgiks oli mul kulutada sportlikele tegevustele vähemalt 15 tundi kuus, seda eesmärki ületasin 4 tunni ja 15 minutiga.

Kätekõverdusi sai tehtud läinud aastal 2940 tükki (📉 -5741), mis on aasta eesmärgist 10000 kõvasti vähem.

Üldfüüsilise testi nn. NATO testi tulemus oli 238 punkti. Läbisaamiseks minimaalne oli 180 ja maksimaalne on 300 punkti.

Lisaks nimetatud sportlikele ja eluviisist tulenevatele tegevustele märgiks ära siinkohal ka järgmised tegevused, mis aitavad kaasa pikaealise tervena elatud aastate saavutamisele kaasa:

Aasta jooksul sai külastatud 2 korral koos perega SPAsid.
Hambaarsti 🦷 visiidid ja pisikeste aukude korrastamine
Vererõhu kordasaamine - see oli varasematel aastatel pisut käest ära läinud ning aasta alguse kuu keskmiselt 146/93lt sai aasa lõpu kuu keskmiseks vererõhuks 134/76.

Teine suure eesmärk - avardada pidevalt oma silmaringi ja saada uusi põnevaid kogemusi

Eks pikk elu läheb igavaks, kui kaotad ise uudishimu ja põnevuse maailma eripärade osas ning ei oska rõõmu tunda ümbritsevatest suurtest ja väikestest asjadest. Uudishimu on see, mis lapsel on sünniga kaasa antud, kuid eaga kipub vähenema. Seetõttu on ka siin mul omad alameesmärgid, et uudishimu toita ja enda silmaringi arvarada.

Lugesin 📚 aastaga ära 43 raamatut (📉 -1), mis asetsesid 11 210 leheküljel (📉 - 4000). Eesmärgiks seadsin 40 raamatut, seega endale seatud eesmärk sai ületatud.

Nendest 15 olid mitteilukirjanduslikud teosed, 13 olid pigem nooremale sihtrühmale mõeldud raamatud, kuigi enamus neis sobib ka täiskasvanule, 12 raamatut kvalifitseeruvad gruppi - ulme, õudus, fantaasia ning 3 muu ilukirjandus. Eelnimetatutest vähemalt 5 raamatut kuuluvad enamasti 100 enamsoovitatud ilukirjandusliku raamatu hulka.

Podcastide 🎧 kuulamiseks kulutasin aastas 17 päeva ja 2 tundi(📉 -140 tundi). Kuna kuulan enamasti podcaste 1,2x kiirendusega siis hoidsin kokku 4 päeva ja 10 tundi (📉 -37 tundi) .
Prantsuse keele 🇫🇷 täiendamisele kulutasin 3194 minutit (📉 -4294 minutit) ehk siis umbes 53,2 tundi. Selle käigus õppisin 2021 sõna (📉 -481 sõna) ja 2131 lauset tehes selleks 750 eri harjutust. Harjutustes oli minu vastamise täpsus 91% õigeid vastuseid. Oma eesmärgist - kulutada umbes 15 minutit igapäevaselt prantsuse keele õppimisele jäin mõnevõrra alla - keskmiselt kulus prantsuse keele õppeks alla 9 minuti päevas.
Natuke põnevamates kohtades sai abikaasaga väljas söömas käidud 12 korral 🍽️ (📉 -4 kohta). Neist 8 korda oli erinevatel restorani ja maitsete nädalatel - Maitsev Tartu, Uma Mekk, Metsast taldrikule. Neist kindlasti meeldejäävamad olid Pompei, Suur Muna ja Mulgi Resto, viimane oma hiiglasliku toidukogusega. Negatiivsena jäi meelde Newton Ahhaa keskuses.
Maitsete osas oskan lugu pidada ka heast õllest 🍻. Möödunud aastal sai proovitud 102 erinevat õlut ( (📉 -37 maitset vähem). Nende hulgas oli erinevaid stiile 62 (📉 -2 stiili). Nagu ka eelnenud aastal, oli möödunud aasta minu kõige enam märkimisi saanud õllestiil Sour-Fruited ning kõrgeima hindega oli Fruits of Endor Pühastelt - 4.75 punkti 5-st.Ülejäänud esiviisikusse kuulusid veel: ZEN Out of TEN, Limbo Riesling, Muddis Golden Ale, MUTED SOPHISTICATED. Kõik vähemalt hindega neli. Keskmine hinne, mis ma õlledele andsin oli 3.17 punkti. Aasta jooksul proovisin 54 erineva pruulikoja tooteid (📉 -10).
Teatris 🎭 sai käidud 4 korral (📈 +2 kord) - vaatamas sai käidud Kolm pikka naist, Sipsikut, Viini verd ja Terrorit. Eesmärk oli käia teatris vähemalt kahel korral.
Välisreisidest oli suhteliselt nulliring, kui mitte arvestada väikest umbes tunniajast põiget Lätti.

Kolmas suurem eesmärk - piisavalt hea majanduslik hakkamasaamine, mis toetaks eelnevate eesmärkide saavutamist.

Majanduslik hakkamasaamine ning keskendumine ainult sellele ei tohiks olla eesmärk omaette vaid abivahend teiste eesmärkide saavutamisel. Selleks - et vanaduses oleks hea elada, peaks mõtlema sellele varem, kui pensionile jäädes. Seda toetavad alamtegevused jaotuvad suures plaanis minu jaoks kaheks: tööalased tegemised ning isiklik finantsplaneerimine.

Tööalasel 🧑‍💻 logisin kokku 1782 töötundi (📈 +803 tundi). Sellest omakorda umbkaudu 70% oli seotud ühe konkreetse kliendiga.
Peamine suhtluskeskond tööl on Slack ning kokku sai erinevates slacki töökanalites saadetud 15811 sõnumit (📈 +8112 sõnumit).
Kokku oli 39 päeva puhkepäeva töölt, erinevatel põhjustel(📉 -194 päeva).
Oma finantsiliste varade portfelli eesmärgist täitsin ära 💼 87% (📈72% oli 2022. aasta täitmine).
Kolmanda pensionisamba eesmärgist täitsin ära 🏛️ 100% (📈100% oli ka 2022. aasta täitmine).
Eesmärk panna raha kõrvale investeerimiseks ja säästmiseks sai täidetud 💰 100% (📈97.5% oli 2022. aasta täitmine).
Saavutada passiivset tulu 💶 läbi dividendide, intresside - sai saavutatud 57,75% eesmärgist (📈53,44% oli 2022. aasta täitmine).

Neljas eesmärk - lisaks enda ja oma lähedaste heaolule, anda midagi tagasi ka maailmale.

Ehitades endale ja oma lähedastele heaolu lossi, ei tohiks unustada, et kõigil pole luksust lubada sellist turvatunnet, heaolu. Samuti panustamata maailma, võid avastada, et maailm areneb suunas, kuhu sa ei soovi ning sinu enda heaolu ja nägemus maailmast võib sattuda ohtu kas kellegi kuritahtliku tegevuse tulemusena või siis õnnetu juhuse läbi. Seetõttu olen proovinud mõõta ja läbi mõelda ka tegevusi, kuidas ma ise maailmale tagasi saan panustada.

Tagamaks enda ja lähedaste turvalisust ning Eesti riigi rahumeelset säilimist, olen osalenud viimasel kümnekonnal aastal Kaitseliidus. 2023 aastal panustasin vabatahtlikkuna Kaitseliitu 🪖 725,5 tundi (📈279,5 tundi).

Kokku osalesin ka 5 erineval reservõppekogunemisel, sealhulgas Eesti suurimal kordusõppusel Ussisõnad.

Veredoonoriks 🩸 käisin 3 korral (📉 -2 korda). Eesmärgiks seadsin küll 4, kuid vahele tuli paar haigestumist, mis said takistuseks.
Heategevuseks kulutasin 860 €, mis jaotus kolme organisatsiooni vahel: Lastefond ning Mondo MTÜ ja Ukraine Armed Forces sihtfond. Viimased kaks on otseselt seotud Ukraina 🇺🇦 abistamisega käimasolevas sõjas.
Ühiskonnale tagasiandmisena loen ka enda aktiivset osalemist üliõpilaskoropratsiooni Fraternitas Tartuensis tegemistes. Tõsi küll vilistlasena, kuid proovin jõudumööda kaasa aidata, selleks:

Tegin 2 suuremat ettekannet 🗣️: kõne Tartu Rahu aastapäeval ning ettekanne külalisõhtul.
Suvepäevade korraldamine.
Aktiivne osalemine sisemistel võistlustel: Sinilillerännak ja Eesti Vabadussõja ausammaste külastamine. Kokku külastasin suvel 148 erinevat Eesti Vabadussõjaga seotud mälestusmärki, mis moodustab siis ligi 89% kõigist selleks ajaks minule teadaolevatest Eesti Vabadusõja mälestusmärkidest.
Aasta jooksul oli 1 teleesinemine 📺 ja 1 ajaleheartikkel 📰, mis kajastasid sedasama Vabadussõja mälestusmärkide külastamist.

Vabadusõja mälestusmärkide külastamise tulemusena lõin 12 uut Wikipedia artiklit ja lisasin 54 Vabadussõja mälestusmärgile foto.
Aasta jooksul saatsin korporatsiooni Discordis 3456 sõnumit.

Lisaks neljale suuremale eesmärgile kogunes aasta jooksul terve rida muud huvitavat statistikat, mis vähemal või rohkemal määral mõjutas mu elu.

Muid põnevaid fakte möödnud aastast:

Eelmise aasta 365-st päevast olid 172 vihmased 🌧️ (📈+91 vihmast päeva rohkem). Siinkohal jääb väga erilisena meelde Noorte Laulupeol olnud paduvihm.
Kui öeldakse, et igale vihmasele päevale järgneb selge ilm, siis järgnes ainult 17 täiesti selge ilmaga päeva ☀️ (📈+4 täiesti selget päeva rohkem).
Keskmiselt hindasin oma päeva meeleolu hindega 7. 10- palli skaalal.
Aasta jooksul tegin 92 instagrami postitus.(📈+28 tükki)
Lahendasin ära kodusel Trello ülesandelaual olevat 33 ülesannet. (📈+3 taski rohkem).
Sõitsin 18 korda Boltiga 🚕, millest 8 korda olid autoga 🚗 ja 10 korda tõuksiga 🛴. Pikim sõit oli 11 km ning lühim 0.49 kilomeetrit (kuramuse aku sai tühjaks). Kokku sõitsin 92 kilomeetrit Boltiga, mis moodustas 228 minutit.
Google andmetel ma liikusin 12 823 kilomeetrit (📈+350km) eelmisel aastal kokku, mis oleks 32% ümber maakera (📈+1% rohkem) reisist.Sellest autosõit moodustas 11375 kilomeetrit (📈+1666km) ja 374 tundi.

Ma ei saa öelda, et kõik eesmärgid, mida olen proovinud rakendada, kvalifitseeruvad nö. S.M.A.R.T. eesmärkideks. Mõni nendest on kindlasti ka F.U.N - Fantastic, Unique or Nice , ehk siis kõiki neid eesmärke ja numbreid ei peaks võtma kunagi väga tõsiselt, vaid lihtsalt põneva ülevaatena.

Varasemad aastaülevaated

Mõningaid profiile ja abivahendeid:

Exist tarkvara, mis ühendab erinevaid andmeallikaid üheks tervikuks
Jooksmise profiil: https://www.strava.com/athletes/112051019
Untapped profiil: https://untappd.com/user/maiklnait
Twitter profiil: https://twitter.com/mmikkelsaar
Mastodon: https://est.social/@mikkelsaar
Instagram profiil: https://www.instagram.com/mmikkelsaar/
Goodreads profiil: https://www.goodreads.com/user/show/108598602-mihkel-mikkelsaar
Duolingo profiil: https://www.duolingo.com/profile/maiklnait

Aasta 2022 kokkuvõte

noreply@blogger.com (maikel) — Wed, 11 Jan 2023 08:00:00 +0000

Olen peamiselt iseendale eelnevatel aastatel koostanud aasta kokkuvõtteid. Kiirel ajal, kui elu tuiskab mööda, on hea näha, mis on saavutatud ja kuhu olen oma limiteeritud aega pühendanud. Eks see kokkuvõte näita ka minule, kus oleksin võinud olla usinam ja kuhu läks aega ülearugi.Sihtide saavutamine ja selleks sobiva raja leidmine annab inspiratsiooni ja motivatsiooni seada ka uusi ja keerulisemaid eesmärke. Kujundada endas uus ja paremaid harjumusi. Võrrelda iseennast, iseenda vastu. Et mitte muutuda laisaks ja tohletanuks.

Kokkuvõttes seadsin sihiks - olla aastal 2022 parem versioon iseendast - elada natuke tervislikumalt, saada võimalikult palju uusi ja huvitavaid kogemusi, leida aega perele, suhtele ja eneseharimisele eesmärgiga jätta endast maha positiivsem jälg.

Kuna paljude, eelkõige suuremate, eesmärkide saavutamine ei ole tehtav ühe hooga, siis proovisin suurematele eesmärkidele läheneda väiksemate sammudega. Mõni võib öelda selle kohta - harjumuste kujundamine, regulaarne tegelemine. Teine ütleb, et lähenesin OKR põhiselt - seadsin eesmärgi ja jälgisin nende saavutamisel võtmetulemusi ja võtmetulevuste saavutamiseks tehtavaid alamtegevusi.

Olen grupeerinud aasta jooksul saavutatu suuremate eesmärkide alla, lisades ka mõningad mõtted ka kommentaare. Sulgudes olen ära toonud tarkvara või lahenduse, mis on aidanud konkreetset tegevust mul jälgida.

Aastal 2022 Mihkel:

Füüsiline aktiivsus ja hea vorm, tervislikud eluviisid

2 273 939 sammu (Google Fit andmed. Ei oska kommenteerida kuidas ta seda luges).
5 kg kaalust alla aasta lõpuga. Vahepeal oli kaalulangus küll suurem, kuid sügishooaja vähene regulaarne treening ning maitsvad pühadesöögid tõid aasta lõpuks paar kilo tagasi. (Google Fit)
1133,98 jooksukilomeetrit - Selle hulgas ka üks maraton (50003 sammu), mis oli minu pikaajaline eraldiseisev eesmärk, mille tahtsin oma elus ära teha nn. bucketlist. Üldse oli tegu aastaga, kus ma olen oma elus kõige rohkem jooksnud. (Mapmyfitness statistika)
150 tundi ja 12 minutit sportlike tegevusi erinevatele aladel.
2 pikemat matka - 30 km Scoutsrännak (47897 sammu) ning Tartu maleva 24h/100km (105,816 sammu) Viimane oli üks mu pikemaajalisi eraldiseisvaid eesmärke nn bucketlisti kuuluv asi. 100km läbimiseks kulus mul 18 tundi ja 54 minutit, saavutades sellega 5-6 koha meeste võistlusklassis ja kokkuvõttes 7-8.
8681 kätekõverdust aasta jooksul. (Google Form)
94,22 jalgrattakilomeetrit - veidi vähe, kuid see polnud ka eralid eesmärk. Praktiliselt kogu see kilometraaz tuli sõites koos kolme aastase lapsega. (Mapmyfitness)
6 tundi 40 minutit und oli minu keskmises päevas eelmisel aastal. (Suunto)

Füüsilise aktiivsuse mõõtmise tegi ära suuresti Mapmyfitness, Suunto app ja Google Fit rakendus. Mapmyfitnessi kasutasin peale Endomondo kinnipanekut. Suuresti põhjusel, et sinna sai mugavalt üle kanda kõik vanad trennid. Sellest aastast otsustasin Mapmyfitnessi vahetada siiski Strava vastu, lihtsalt Mapmyfitnessi aeglane käivitumine, salvestusprobleemid ja lihtsalt kole ja vähevõimekas kasutajaliides oli miski, mida ma lõpuks taluda ei suutnud. Üldise kommentaarina - jooksmas käisin enamasti tööpäeva lõpus või varakult enne tööpäeva algust. Pikemaid jookse (10km) sai tehtud nädalavahetustel. 2023 aasta üheks eesmärgiks võiks olla pigem keskenduda kilomeetritele vaid aasta jooksul sportliku tegevusel kestvusele. Ühtlasi oleks ilmselt vajadus pöörata rohkem tähelepanu ka unetsüklile.

Suhted ja hedonistlik eluviis

16 korda väljas söömas käia, koos naisega, natuke uhkemas kohas. Kokku külastasime selle raames 6 erinevat piirkonda, sealhulgas 3 korral võtsime osa Maitsva Tartu kuust ja 3 korral Metsast Taldrikule nädalast. Aasta kõige vaimustavam elamus oli kindlasti Uma Mekk maitsenädalal käidud õhtusöök Maagurmee restoranis.
4 korda teatris koos abikaasaga. Kõige sügavama mulje jätsid ilmselt aasta alguses olnud Beatrice ja aasta lõpupoole külastatud Romeo ja Julia esietendus.
1 kord muusikakontserdil.
137 erinevat õlut aasta jooksul. Nendest täiesti uued, mida ma polnud varem maitsenud oli 107. Keskmiselt hindasin õllesid 5-pallises skaalas 3.21 punktiga. Erinevaid stiile ja ka tootjaid, mida proovisin, oli juhuslikult mõlemaid 64. Ning jätkuvalt oli minu meelepäraseimaks stiiliks Sour-Fruited. Parimad õlled, olid jätkuvalt “Plaadimeri”, "Fruits of Endor", "Incubus", "Punk IPA", "Sour Fruit Ale Strawberry" ja "Sea Fog”.

Positiivne jälg maailmale

5 korda veredoonoriks.
446 tundi Kaitseliidu tegevustes osalemist. Pikimad õppused olid Siil 2022 ja Kotkalend, kus käisin hindajaks.
655 € heategevuseks annetustena. Peamisel läks kolme suuremasse kohta: Mondo, Armed Forces of Ukraine ja Lastefond. Lisaks ports väiksemaid annetusil ning ka esemelist abi sõjapiirkonda ja sõjapõgenikele Eestis.

Eneseareng ja uued teadmised

7488 minutit prantsuse keele õpet Duolingo rakenduses. See teeb siis umbes 125 tundi ehk 5,2 päeva. Selle käigus õppisin 2502 sõna. (Duolingo)
44 loetud raamatut. Lehekülgede arvuga kokku 15174, seega keskmine minu loetut raamat oli 344 lehekülge. Loetud raamatute hulka kuulusid raamatud, mis kuuluvad nö. peab-lugema kategooriasse näiteks: "Sõda ja Rahu", "The Secret History", "Ready Player One", "Jumalaema Kirik Pariisis", "American Gods", "Teenijanna lugu" (Handsmaid Tale), "H.G. Wells - Novellide kogu", "Enders Game" aga ka näiteks Asumi seeria (Foundation series), ning Asimovi Robotite seeria. Nende viimaste sariade lugemise üle tunnen eriti uhkust, kuna olid kaua mul nimekirjas. Täielik lugemisaasta kokkuvõte on leitav Goodreadis. (Goodreads)
22 päeva ja 22 tundi kuulatud podcaste. Kuna kasutan kiirkuulamist (1,2x kiirendus) siis normaalkiirusel kuulamiseks oleksin kulutanud täiendavad 5 päeva ja 23 tundi. Põnevaimaks faktiks on, et jõudsin lõplikult ära kuulata David Vseviovi "Müstiline Venemaa" kõige esimesed hooajad 1997, 1998 ja 1999. (Podcast Republic).
233 päeva puhkusel - Müstiline? Ei. Lihtsalt 6 kuud sellest oli vanemapuhkus noorima lapsega kodus.
979 logitud töötundi - Oma suurimasse projekti panustasin 106 tundi.
1 välisreis - Rootsis

Aja raamatu lugemiseks olen planeerinud enamasti õhtutundidele. Vahetult peale laste magamaminekut on hea võtta vaikne tunnikene, kus toas väga suurt lärmi ei ole. Harva ja enamasti kui on tegu väga kaasahaarava raamatuga, leiab see tee ka hommikusöögi kõrvale või mõnda muusse vabamasse momenti. Kuulatud podcastide hulk on päris suur, kuid arvestama peab, et enamasti kuulan podcaste mingi muu tegevuse kõrvale - kõige sagedamini jooksmisel, nõudepesemisel, remonttöödel või autosõidul.

Finantsiliste eesmärkide saavutamine, tagamaks eelnevat

100% 3. pensionisamba täitmise eesmärgist.
71,87% kogu varandusliku portfelli 2022. aasta eesmärgist täidetud.
53,44% passiivse tulu 2022. aasta eesmärgist. Passiivse tulu all mõtlesin eelkõige tulu oma investeeringutelt: intressid, dividendid, müü kallimalt. Eesmärk ise oli kolmandiku võrra suurem 2021 aasta omast.
97,5% eesmärgist panna palga kõrvalt raha kõrvale investeerimiseks ja säästudeks.

Kuna usun, et enda majanduslik hakkamasaamine tulevikus on seotud minu praeguste finantsotsuste, disipliini ja käitumisega siis ka siin on mul omad põhimõtted ja tegevused. Kuna tegu on minu jaoks privaatse sfääriga siis täpsemaid numbreid ma siinkohal ära ei too. Saan märkida, et oma kolmanda samba panin 100% täis - planeerin sinna alati kogu tulumaksutagastuse ja puuduoleva summa tilgutan sinna igakuiselt juurde. Olen endale seadnud ka protsendi, kui palju ma oma palgarahast suunan koheselt ära säästude ja investeerimise kontole, ilma et ma seda mujale kasutaks.

Muid fakte

656 twitteri postitust
64 instagrami postitust
81 vihmast päeva
13 täiesti selget päeva.
7699 slacki teadet postitatud tööalastes slack chatides
1105 discord teadet korbi chatis
30 Trello taski suuremate isiklike ja koduste asjade tegemiseks sai teostatud.
12473 kilomeetrit reiside kogupikkus aastal 2022 (31% ümber maakera) (Google andmed)
1891 kilomeetrit oli sellest vähese heitmega reisimised - jalgsi, jalgratas, ühistransport, jne. (Google)
9709 kilomeetrit autosõite (Google)

Keskmine päev

Nagu öeldakse siis igasuguste keskmiste asjade mõõtmine on selline mitme otsaga asi. Ühest küljest annab see hea ülevaate, teisalt aga ilma kontekstita võib pigem põhjustada segadust. Võtsin kokku erinevad tegevused, millega ma eelmisl aastal tegelesin ning kui kõik tegevused jaotuksid ühtlaselt ära kõigi 365 päeva peale, siis näeks mu eelmise aasta "tavaline päev" välja suhteliselt puhke- ja uneaja keskne aga noh eks siin andis suure panuse pikem vanemapuhkus, mille arvelt oleks töö osa kindlasti tavalisel aastal olnud märgatavalt suurem - vähemalt kahekordselt suurem.

Mõningaid profiile ja abivahendeid:

Exist tarkvara, mis ühendab erinevaid andmeallikaid üheks tervikuks
Jooksmise profiil: https://www.strava.com/athletes/112051019
Untapped profiil: https://untappd.com/user/maiklnait
Twitter profiil: https://twitter.com/mmikkelsaar
Mastodon: https://est.social/@mikkelsaar
Instagram profiil: https://www.instagram.com/mmikkelsaar/
Goodreads profiil: https://www.goodreads.com/user/show/108598602-mihkel-mikkelsaar
Duolingo profiil: https://www.duolingo.com/profile/maiklnait

Aasta 2021 tagasivaates ja numbrites

noreply@blogger.com (maikel) — Fri, 14 Jan 2022 08:09:00 +0000

Käesolev aasta on alanud sellise tormilisusega, et raske oli leida aega eelmise kokkuvõtmiseks. Olgu siinkohal see viga parandatud. Kokkuvõtte peamiseks sihiks on saada ise aru oma tegemistest, õnnestumistest ja ebaõnnestumistest. Loodetavasti annab see ka mõtteid kuidas asju teha teisiti või paremini. Kindlasti on see ka mulle motivatsiooniks - vähemalt on tehtud ja on elatud. Muidu, igapäevasaginas, lähevad paljud väikesed ja suuremad õnnestumised lihtsalt meelest.

Aasta tähtsündmused

Aasta algas lapse sünniga (05.01). Marilen, järjekorras 5 laps. Seega: Poiss, Poiss, Tüdruk, Tüdruk, Tüdruk. Seega võiks aasta juba lugeda kordaläinuks enne kolmekuningapäeva. Küll aga tõid ka ülejäänud 360 päeva erinevaid väiksemaid õnnestumisi ja kordaminekuid.

Abikaasaga planeerisime käia 12 korda väljas söömas kusagil natuke peenemas kohas. Üllatuslikult jõudsime käia 14nes kohas, millest peaaegu pooled juhtusid olema juulikuus (puhkuse aeg). 5 korral käisime Maitsva Tartu või siis Metsast Taldrikule restoranide nädala raames. Kokku sõime 5’s erinevas asulas ja ainult ühte kohta külastasime kaks korda.

Teatrikülastustest sai ära käidud 1 etendusel - Kasuema, mis oli jätkuks eelmisel aastal külastatud Kadri etendusele.

Eneseharimine

Enda silmaringi avardamise võimaluseks on lugemine. Seadsin eesmärgiks lugeda aastas läbi 32 raamatut. Kui 2020 oli eesmärk 30 ja vaevu tulin eesmärgi saavutamisega toime, siis otsustasin olla tublim, kuid mitte üle pingutada. Üllatuslikult tuli kokku 45 raamatut - kokku 13 079 lehekülge.

Lühim raamat oli 104 lehekülge ja pikim 896 lehekülge, keskmiselt 290 lehekülge. Väiksema alameesmärgina sain läbi loetud kõik Tarzani seeria raamatud, mis eesti keeles on ilmunud. Seejärel võtsin endale suurema eesmärgi - lugeda läbi 100 raamatud, mida soovitatakse oma elu jooksul läbi lugeda. See eesmärk ei ole planeeritud mitte ühe, vaid mitmete järgmiste aastate peale. Nendest 100st olulisemast raamatus sai loetud 9, mida ma varasemalt polnud veel lugenud. Minu lugemisaasta on talletatud ka Goodreadsi: https://www.goodreads.com/user/year_in_books/2021/108598602. Minu Goodreads profiil: https://www.goodreads.com/user/show/108598602-mihkel-mikkelsaar

Olles vähene televiisorivaataja siis igapäevaeluga hoian end kursis pigem podcastide kuulamise teel. Eelmisel aastal kulutasingi ma podcastide kuulamiseks kokku 15 päeva ja 22 tundi. Kuna enamasti kuulan raadiosaateid väikese kiirendusega (1,2x) hoidsin ma kokku 3 päeva ja 5 tundi saadete kuulamiseks, kui ma oleks kulutanud normaalkiirusel. Statistiliselt kulus mul aeg järgmiselt: Olukorrast riigis 1 päev ja 14 tundi, Rahva teenrid 1 päev ja 13 tundi, Restart 1 päev ja 13 tundi, Välismääraja 1 päev 11 tundi, Kukkuv õun 1 päev 6 tundi, Keskpäevatund 1 päev 6 tundi, Investoritund 1 päev 4 tundi, Digitund 1 päev ja 4 tundi, Algorütm 1 päev, LHV podcast 22 tundi 7 minutit, Vikerraadio päevakommentaar 16 tundi 22 minutit, Investeerimisklubi 13 tundi 39 minutit, Peresaade 12 tundi 35 minutit, Investeerimisraadio 5 tundi ja 42 minutit, 20 midagi 5 tundi ja 33 minutit, This is product Management 1 tund 16 minutit. Statistika põhineb mu podcasti tarkvaral.

Tööalaselt osalesin 2 konverentsil: Startup Day 2021 ja Devternity 2021 (onlines).

Kaitseliidus osalesin 1-l suuremal ja 2-l väiksemal koolitusel: 9 nädalavahetuseline koolitus rühmavanematele/ rühmaülematele ja A ning B-kategooria lõhkaja õpe.

Töised saavutused

Tööalaselt oli minu peamiseks projektiks Projekt X kuhu panustasin suurusjärgus 1000 töötundi järgmised projektid võtsid kordades vähem mu tähelepanu: ca 33 tundi ja 9 tundi, lisaks veel terve rida veel pisemaid projekte. Lisaks olin ma ka puhkustel (nii lapsepuhkusel, ametlikul puhkusel, palgata puhkusel kui õppustega seotud puhkusel) kokku 65 päeva, seega 520 tundi. Arvestades, et aastas 2021 oli potentsiaalseid töötunde 2020 siis ülejäänud 400 tundi (50 tööpäeva) ma kas tegelesin õppimise, õpetamise, vestluste või sisemiste protsesside/koosolekutega.

Aastal 2021 tegin kokku ma tööhaldustarkvarasse Jira 352 piletit. Lisaks terve rida pileteid mida ma pidin täiendama, muutma või asendama, kuid mille kohta mul statistika puudub.

Finantsid

Kuna täpseid rahalisi numbreid ma ei soovi avaldada, siis siinkohal peate piirduma %-de või hinnangutega.

Rahaliselt oli minu sooviks kasutada maksimaalset ära kolmanda pensionisamba pakutavat maksutagastust ja paigutada oma raha kolmandasse pensionisambasse, ning saada seeläbi 20% maksutagastust aastal 2022. Eesmärk sai täidetud 100%liselt.

Kasvatada oma portfelli (eesmärgist täidetud 72% - võibolla sai eesmärk ka liiga suur).

Soovisin, et aasta keskmiselt oleks mu igakuine passiivne sissetulek X eurot. (Eesmärgist täidetud 57%). Siinkohal ei arvuta sisse aktsiate väärtuse kasvult saadud tõuse, vaid puhtalt intresse, dividende ja realiseeritud kasumit positsioonide väärtuse tõusul.

Igakuiselt soovisin kõrvale panna summa Y investeerimiseks (sh ka 3 pensionisammas) aga ka ootamatuteks kuludeks - Eesmärgist sai täidetud 82%.

Hobid ja tervis

Valdkond, mis mul aastal 2021 oli kõige nõrgema progressiga. Kui ka eelmisel aastal oli siin progress nõrk siis - aastad on vennad.

Kätekõverdusi tegin märksa vähem kui oleks võinud - 8215 tükki. Jooksin 73 kilomeetrit ja rattaga sõitsin 154 kilomeetrit. Samme ei oska öelda, kuna aasta esimeses pooles läks katki mu aktiivsusmonitor ja uut ma ei soetanud.

Hea on alati leida süüdlaseid väljaspoolt onju - võibolla seetõttu väheneski aktiivsus, et “kui pole üles märgitud, siis pole toimunud”. Või noh, eks tegelik süüdlane on ikka enda motivatsioon ja muud tegemised-toimetamised.

Kaitseliitu panustasin 692 tunniga. Lõviosa sellest moodustaski siis juba mainitud 9 nädalavahetusel toimunud ja nädalase Kotkalennu lõpuharjutusega reservrühmavanema kursus.

Veredoonoriks käisin ma 4 korral.

Muid huvitavaid numbrid minu aastast 2021

Aasta jooksul tegin 136 tweeti. Minu viibimiskohtades oli 97 vihmast päeva ja 5 täiesti selget, pilvitut, päikesepaistelist päeva. Keskmisel magasin 6 tundi ja 12 minutit.

Oma suuremaid isiklike ja koduseid tegevusi, mis vaja teostada panen ma kirja jätkuvalt tarkvarasse Trello. Seal tegin ma ära eelmisel aastal 39 Trello taski.

Välisriikidest külastasin 1 riiki - Küprost, kus olin neljapäevasel töövahetusel, koos vahemaandumisega Saksamaal.

Untapped andmetel proovisin ma eelmisel aastal 92 erinevat õlut. Kusjuures mu lemmikuks õlleks osutus Plaadimeri. Kokku proovisin 41 erinevat stiili õlut 225 võimalikust ja minu lemmikuks stiiliks kujunes sour-fruit gose tüüpi õlled, mis said kõige kõrgemaid hinnanguid. Kokku proovisin õlut 37 eri tootjalt.

Minu untapped profiil: https://untappd.com/user/maiklnait/beers

Minu aasta 2020 numbrites

noreply@blogger.com (maikel) — Mon, 04 Jan 2021 08:20:00 +0000

Meil kõigil on piiratud arv päevi, mida saame oma elus nautida. Selleks, et endale antud aega natukene mõistlikumalt sisustada, proovisin eelmise aasta alguses seada endale mõningad eesmärgid ning nendele eesmärkidele jõudmist ka veidi mõõta. Lisaks kogunes terve ports ka muud statistikat elutegevuse käigus, mis võimaldab mul tagantjärele analüüsida - mis on läinud hästi, mis halvasti ja mida saaks teisiti. Ehk siis nagu tarkvara arenduses - üks sprint on läbi, on retrospektiivi aeg.

Käesoleva postituse eesmärk on pigem talletada ja mõtestada tegevusi enda jaoks, aga kui pakub ka teistele huvi, siis miks mitte.

Etteruttavalt võib öelda, et päris paljud eesmärgid jäid veel saavutamata, kuid pigem on tähtis progress nendeni ja võib juhtuda, et saavutan need mõnel järgmisel aastal. Samuti ei olnud tegu nö. uusaasta lubadustega, sest nagu me kõik teame, siis uue aasta lubaduste eluiga ei ole väga pikk.

Lisaks siin kirjatükis toodule olid mul ka mõned finantseesmärgid, kuid nende osas olen hetkel veidi privaatne ja pigem neid eesmärke ja progressi ei avalikustaks.

TLDR: Minu aasta 2020 oli kokkuvõtvalt alljärgnev:

Lugemine

Üheks aasta eesmärgiks seadsin lugemise. Miks ma seda tegin? Vahepeal jäi raamatutest tarkuse ammutamine soiku, kuid 2020 proovisin sisemise kohustusena rohkem lugeda just selleks, et natuke tarbida aeglasemat (aga ka ajaproovile paremini vastupidavat) meediat ja avardada seeläbi oma silmaringi. Seadsin eesmärgiks 30 raamatut. Millest just selline number, ei oska ka väga täpselt öelda - hindasin, et ilmselt nädalas ma päris ühte raamatud ei jõua ja umbes kahe nädalaga üks tundub mõistlik. Talletasin oma lugemisaasta ka Goodreads’i. Aasta eesmärk sai täidetud - 30 raamatut, 9,036 lehekülge.

Lühim raamat oli 80 lehekülge ja pikim raamat oli 896 lehekülge. Keskmiselt oli raamatu paksus 301 lehekülge. Keskmine hinne, mille andsin, oli 3.1.

Sport

Spordialased eesmärgid jagunesid päris mitmeks alamkategooriaks ning osa sündmusi tuli juurde ka natuke planeerimatult.

Jooksmine

Jooksmise alal oli mul kaks eesmärki - joosta rohkem, kui ma senises elus aasta jooksul olen läbinud ja teha üks maraton. Etteruttavalt olgu öeldud, et maratoni läbimine jäi tulevikku - kui vorm oli hea, siis koroona-piirangute tõttu võistluseid ei toimunud ning sellist asja päris virtuaalselt ja üksi ette võtta ma ei söandanud. Hiljem oli vorm veidi nõrgem ja muid toimetusi rohkem. Seega vabandused-vabandused. Tõsi küll läbisin ühe virtuaalse poolmaratoni, kuhu olin ennast kirja pannud enne koroona-aega, kuid see polnud päris see, et saaks öelda, et pool eesmärki sai täidetud.

Küll aga sai ületatud minu senine aastane jooksukilometraaz (665 - 2014 aastal) juba juunikuus. Sealt edasi toimus koheselt ka langus, kuna eesmärk oli valitud natuke väike. Seadsin endale küll uue eesmärgi - joosta 1000 km (ning salajase lõppeesmärgi joosta 2020km), kuid head lendu enam ei olnud.

Sellest hoolimata sai ka 1000km täidetud novembriks. Kokku kogunes jooksukilomeetreid 1035. Jalgratta kilomeetreid kogunes 338, peamiselt väikseima lapsega ringi kärutamise tulemusel. Jooksmise ja jalgratta statistika põhineb peamiselt Endomondo ja hiljem Mapmyfitness appide põhjal.

Kätekõverdused

Kui jooksmises seadsin endale liiga väikese eesmärgi, siis kätekõverdustes seadsin endale liiga suure eesmärgi. Planeerisin teha aastaga 50000 kätekõverdust. Algus oli kiire ja intensiivne, kuid kuna füüsis ei jõudnud kohe järgi, siis sai natuke üle pingutatud, mistõttu nägin, et eesmärk libiseb järjest kaugemale. Aasta kokkuvõtteks tuli siiski 12017 kätekõverdust. Tegin ka statistika, millal ma tegin rohkem kätekõverdusi - ümardasin täistunnile ja statistika on ilmselge - südaööst kuni umbes seitsmeni hommikul ma ei teinud mitte ühtegi seeriat :) Küll aga saan siit välja lugeda, et päevased ja pealelõunased ajad on sellised, kus annaks korduste arvu suurendada - hea kasvõi silma-pausiks teha 30-40 kätekõverdust. Kätekõverduste tulemuste salvestamiseks tegin ise endale eraldi Google Drive vormi, kuhu sain võrdlemisi lihtsalt tulemusi salvestada.

100 km läbimine

Üks eesmärk, mis mul juba ammu on, on läbida 100 km jalgsi. Juhuslikult avanes võimalus proovida seda eesmärki täita selle aasta novembris Kaitseliidu Tartu maleva matkal. Kuna nii pika matkaga varasemalt kogemusi polnud, siis seadsin eesmärgiks läbida diplomiks vajaminev vahemaa (70 km), kuid lootsin siiski läbida ka 100km. Seekord lootus ei täitunud ja lõpetasin järjest kõndides 80 kilomeetrit. Küll aga sain kõvasti kogemusi, mida oma varustuses muuta, et järgmisel korral saaks selle eesmärgi oma “bucket listist” maha tõmmatud.

Sammude arv

Aastaga täheldas mu nutikell üles kokku 4 193 652 sammu. Tehtud sammud olid tugevas seoses minu läbitud jooksukilomeetritega - kui aasta esimeses pooles tegin keskmiselt 400000 sammu kuus, siis aasta teises pooles oli kuus keskmiselt samme 280000 kandis. Kusjuures novembris tehtud matkal tegin kuu kolmandiku sammudest ära ühe päevaga. Sammude arv põhineb fit.google.com statistikal.

Tervis

Üks tervise eesmärkidest oli alandada natukene ka kehakaalu - mitte, et see oleks oluliselt suur number, aga tundus, et võiks natuke vähem olla. Jällegi, eesmärk ei täitunud - tunnen siin suurt korrelatsiooni sellega, et niipea kui kehaline koormus (jooksmine) vähenes, hakkas kaal uuesti tagasi tõusma. Kehakaalu langetamisel sain eesmärgist -13kg alla võtta aasta lõpuks siiski alla 5.5 kg, kuigi aasta keskpaigas oli see number ka -11 kg. Kaalunumber põhineb Fitbit Versa statistikal.

Üks tervisenäitaja, mille osas mul eesmärki ei olnud, kuid tagantjärgi analüüsides peaksin edaspidi rohkem tähelepanu pöörama, on une kestus. Vaatasin, et aasta jooksul oli see häbiväärselt väike, jäädes keskmiselt natuke üle 6 tunni ööpäevas. Eesmärk võiks olla siiski üle 7 tunni. Une kestus põhineb Fitbit Versa statistikal.

Suhtes

Terve elu algab ka tervest suhtest. Seadsin ka mõningad eesmärgid, mille poole püüelda oma suhtes. Esimene neist ei ole isegi mitte eesmärk, vaid pigem elu sündmus - 29.02.2020 abiellusin. See oli tegelikud planeeritud eelmise aasta lõpus ning sai hoitud suhteliselt kitsas ringis ja üllatusena kõigile. Nagu kohe alanud koroona-kriis ka näitas, siis oli otsus pidada pulmad vaikselt, väga õige - ei pidanud midagi tühistama ja kõik kulges plaanitult. Juhtumisi oli pulmapäev ka üks väheseid paksu lume ja päikesega päevi möödunud talvel.

Selleks, et oleks ka natuke teistmoodi, võtsin eesmärgiks, et käime vähemalt 12 korda kusagil väljas söömas nii et paneme end viisakalt riidesse ja võtame selleks ka eraldi aja ja võtame julguse tellida midagi natuke tavapäratut. Hoolimata kevadistest piirangutest õnnestus see väga hästi. Kui ma detsembris julgesin abikaasale öelda, et selline eesmärk mul on ja see on peaaegu koos, siis puuduvad kaks viimast külastust saime tehtud veel detsembri viimasel nädala. Oli tore avastada põnevaid toidukohti. Nendest 12nest korrast pooltel õnnestus meil käia ainult kahekesi.

Üks traditsioon, mida tahtsin juurutada, on teatriskäik. Ka see on sarnaselt raamatute lugemisele vajunud viimasel 20nel aastal kuidagi tahaplaanile. Võtsin eesmärgiks, et käime vähemalt ühel etendusel, sisemalt lootsin käia kolmel. Ühel sai ka käidud, kuid natuke jäi kripeldama, et elukorralduse ja ka piirangute tõttu ei olnud see number suurem. Nimetatud eesmärkide jaoks oli mul eraldi Google dokument, kuhu tulemused salvestasin.

Asjade ärategemine

Juba mitu aastat panen ma suuremaid tegemist vajavaid asju kirja Trello nimelisse tarkvarasse. See võimaldab mul jälgida, mis on parasjagu tegemisel, mis on takistatud, mida peaksin edasi delegeerima ning mis on alles nö “mõttefaasis” ja ei pruugi kunagi teostuda.

Sellistest suurematest asjades õnnestus sellel aastal ära teostada 70 tegevust. Trend aastate lõikes on pigem üles, kuid natuke on sõltunud ka tegevuse detailsusest - näiteks kõiki tööalaseid ülesandeid ma Trellosse ei pane, kuna see tähendaks asjatut dubleerimist.

Tööalaselt tegin erinevaid Jira taske 446. Jira ja Trello statistika põhineb nendel platvormide statistikal.

Tööalaselt pühendasin oma aega alljärgnevalt: 22 ööpäeva tööl pühendasin projektile X, 3.4 ööpäeva projektile Y, 1.9 ööpäeva projektile Z ja 1.6 ööpäeva 4le väiksemale projektile. Kuna paljud projektid ei ole avalikud, siis hetkel ei hakka neid ka nimeliselt välja tooma, olgu siis projektid X,Y ja Z. Ajaline pühendatus põhineb toggl.com statistikal.

Üheks eesmärgiks oli ennast ka erialaselt harida. Kuna pandeemia tingimustes olid näost näkku kursused keerulised organiseerida ning pool aastat olin üldse isapuhkusel, siis oli suureks abiks Haridus- ja Teadusministeeriumi programm, mille abil oli võimalik Coursera.org’is läbida kursuseid. Läbisin 3 kursust - tõsi küll, viimase sertifikaadi sain 2021 esimesel päeval, kuid õppetöö oli läbi töötatud ja kodused tööd esitatud veel 2020 aastanumbri sees - lihtsalt tagasiside ja lõplik hinne jäi uude aastasse.

Muid suvalisi fakte

Aastal 2020 proovisin 44 erinevat nimetust õlut 25lt erinevalt pruulikojalt. Proovitud õllestiile oli möödunud aastal 34 (215nest võimalikust) ning eelmise aasta lemmikuimaks stiiliks osutus Sour-Gose, mis tüüpi õlledele andsin kõrgemaid hinnanguid. Õllestatistika põhineb Untapped.com andmetel.

Puhkusel olin 134 päeva, millest 123 päeva olin isapuhkusel. Selle arvutasin ise välja :)

Koduhoovis kasvas üles 8 siilipoega (pluss 3 täiskasvanud siili), kes õnnestus kõik ühel öösel üle lugeda.

Kaitseliidule panustasin aastas suurusjärku 407 tundi. See näitaja on tinglik, kuna kindlasti mõned koosolekud ja laokorrastused ja varustuse tellimuste ajakulu jäi sellest arvestusest välja. Statistika põhineb kalendris olnud sündmustel.

Kuna ma ei ole eriline reisigurmaan, siis sellel aastal külastasin ainult ühte välisriiki - Lätit, kus toimus Kaitseliidu õppus. Äramärkimist tasub fakt, et see juhtus ajal, mil Läti riik pani end väliskülalistele lukku.

Minu 2014 - numbritest ja uusaastalubadustest

noreply@blogger.com (maikel) — Wed, 07 Jan 2015 05:30:00 +0000

Nüüd, mil 2015 aasta on hooga pihta hakanud, on tagumine aeg teha ülevaade möödunud aastast.

Kõige lihtsam on anda aastast ülevaade kasutades numbreid:

Jooksin 664+ kilomeetrit. Läbisin sealhulgas ka kaks poolmaratoni
Sõitsin rattaga 222 kilomeetrit
Kokku kulutasin spordile vähemalt 39,75 tundi.
Tegin kõhulihastele harjutusi 16,25+ tundi, millest tavapäraseid kõhulihaseharjutusi oli vähemalt 5200tk
Vananesin 365 päeva
Murtud luid kokku: 2 - sellest ühel luul oli 2 murdu ja teisel 2 mõra.
Lugesin vähemalt 26 raamatut, ehk vähemalt 52,25 tundi.
Lisaks lugesin 1 150 276 sõna kasutades Pocket tarkvara, mis viib mind maailma 5% kõige enamlugenud Pocketi kasutaja hulka.
Kohtusin/taaskohtusin minu elu mõjutanud inimestega 5 korral.
Kaotasin kaalust -8 kg
Tegin 14775+ kätekõverdust.
Istusin 540 minutit jääkülma dushi all ja tegin 1400 kükki.
Õppisin prantuse keelt vähemalt 1740 minutit ja võtsin D-vitamiini 190 korral.
Kirjutasin 1170 minutit pikemaid tekste.
Tegelesin majapidamistöödega vähemalt 40+ tundi.
Lisaks veel terve hunnik tegevusi, mille sooritamist ma üles ei lugenud

Valik 2014 loetud kirjandusest. Nii juhtub, kui proovida iga päev vähemalt 15 minutit lugeda. #kirjandus #2014 #15minutitlugemiselepäevas #biohack #harjumus #rutiin

A photo posted by Mihkel Mikkelsaar (@mmikkelsaar) on Dec 12, 2014 at 4:20am PST

Miks ma seda tegin?

Eelmist aastat alustasin ma ühe postituse lugemisega, mis sai mu mõtteliseks kaaslaseks terve aasta jooksul. Postituse "How to be productive" mõte on lühidalt - selleks, et tunda elust rohkem rõõmu ei tasu anda uusaastalubadusi, vaid arendada välja endas kasulikke harjumusi. Siinkohal ei hakka ma postitust ümber kirjutama. Pigem soovitan kõigil, kes soovivad oma elu paremaks muuta, sellega tutvuda.

Postituse põhisõnumid on:

kui sa tahad endas midagi muuta, pead soovitud käitumise looma endal harjumuseks
visuaaliseeri tehtud ja tegemata harjumused. Las see olla sinu autahvel/häbitahvel sinule endale
15 minutit päevas ikka leiad oma harjumuse kujundamiseks.

Harjumuste visualiseerimine

Oma harjumuste kujundamisel võtsin suures osas aluseks Mariuse väljapakutud tegevused:

Ärka varakult
Kuluta päevas 15 minutit lugemisele, koristamisele, spordile, kirjutamisele.

Seega sai esimeseks eesmärgiks kulutada üks tund päevas uute harjumuste kujundamiseks.

Ärka varakult

Mahutamaks vajaminevad tegevused oma päeva ära, otsustasin ärgata tund varem. Harjumuspärase seitsme asemel kell kuus. Hiljem, kevadel, kui päike käis juba kõrgemal taevavõlvil, sai ärkamisajaks märgitud kell 5 ning harva ka 4. Kella nelja puhul oli raskusi ärkamisajast kinnipidamisega ning äratus nihkus tagasi viiele. Ärkamaks varakult, olin sunnitud ka varem magama minema. Seda oli märksa lihtsam teha, kui kartsin - suuresti tuli see aeg sihitu netikammimise ja õhtuse filmivaatamise arvelt. Pean mainima, et sügisel, kui tööjuures oli kiirem aeg ja vaja oli töötada teinekord ka õhtuti-öösiti läks unereshiim sassi. Tegelen käesoleval aastal suuresti selle reshiimi taastamiseks, mis võimaldaks ärgata igapäevaselt kell 5.

Kuluta 15 minutit päevast harjumuste kujundamisele

Jaanuaris ja veebruaris olin suhteliselt aktiivne ning täitsin võetud eesmärke täie innuga. Märtsis hakkas aga ind raugema: Eelkõige süüdistan siinkohal käenärvi vigastust, mis hakkas segama sportlike tegevusi. Aprilli alguses kohtusin aga ühe vana sõbraga, kes motiveeris mind jätkama valitud rada. Vahel piisab motivatsiooniks ka juhuslikult öeldud positiivsest tunnustusest. Proovin ka ise selles osas edaspidi olla parem eeskuju.

Maikuus hakkasin lisama juurde harjumusi, mis suurendasid mu päevaste planeeeritud harjumuste hulka. Mai alguses otsustasin õppida/meelde tuletada prantsuse keelt. Suvel lisasin loendatavate harjutuste hulka ka kätekõverdused. Kätekõverduste ja spordi osas oli tagasilöögiks juunis ja juulis saadud luumurrud, mis pärssisid mu tegevusi. Samas andis see aga augustis sellevõrra suurema motivatsioonipõmaka tagasi ree peale jõuda.

Augustis, kui terve maailm oli haaratud kuulsast jää-ämbri väljakutsest, leidsin sellise asja nagu Cold Shower väljakutse. Väljakutse seisneb, et iga päev tuleb vähemalt 5 minutit olla järjest külma vee dushi all. Vesi peab olema nii külm kui kraan võimaldab. Ei mingeid vabandusi, et see võimalik miinimum on väga külm. Istud ja kannatad. Ja esimesed 10 korda sa tõesti istud, KANNATAD, loed stopperil olevat näitu ja kannatad veel neli ja pool minutit. Peale 10. korda muutub olukord talutavaks ja võiks öelda, et isegi keha hakkab ootama sellist šokki. Leidsin, et duši kellaajaks on kõige sobivam kas kohe peale ärkamist või siis peale hommikujooksu. Selline karastav äratus tõstab toonust ja peaks (väidetavalt) mõjuma ka tervisele üldiselt hästi. Jääkülma duši jätsin vahele ainult mõnel üksikul päeval ja eelkõige tervislikul põhjusel - oli tugev kurguvalu või palavik.

Põhjamaises kliimas on vajalikumaid "vitamiine" D-vitamiin. Ametlikult ei ole siiski tegemist vitamiiniga, vaid nimetus on selline. Eelkõige on vajalik D-vitamiin kaltsiumi omandamiseks aga tal on ka muid, väga kasulikke omadusi. D-vitamiini kasulikkusest ja teaduslikest põhjendustest selle kasutamisele on pikalt kirjutanud Steven Gibson. Raudreegel, millest tasub juhinduda D-vitamiini kasutades - kasuta seda kuudel, mille nimetuses on sees R täht: jaanuar-aprill, september-detsember.

Alanud aastaks on mul ka omad eesmärgid, kuid proovin need enne enda jaoks kirja panna ja vajadusel/võimalusel jagan seda nimekirja ka siia.

Prantsuse keel selgeks: Lingvist versus Duolingo?

noreply@blogger.com (maikel) — Thu, 04 Dec 2014 07:00:00 +0000

Kevadel tulin mõttele harjutada ja meelde tuletada uuesti võõrkeeli, mida sai õpitud kooliajal. Kuidagi piiratud tundus olevat olemine, kui ainukeseks aktiivseks kasutuses olevaks võõrkeeleks on ainult inglise keel. Vene, prantsuse ja ka saksa keel hakkavad vaikselt ununema, kuna puudub aktiivne praktika.

Tehnoloogiahuvilise inimesena otsustasin keeleõppeks kasutada mõnda veebiteenust, õpiku kättevõtmine tundus liiga vaevarikas. Otsingute ja soovituste tulemusena valisin keeleõppekeskkonnaks populaarse Duolingo ja õpitavaks keeleks prantsuse keele. Duolingo on keskkond, kus õppimine on jagatud teemadeks ja alateemadeks. Iga alateemas on umbes 20 lauset. Neid kirjutatakse või öeldakse sulle inglise või prantsuse keeles. Seejärel pead lause ära tõlkima teise keelde. Ka on võimalus ise lauseid hääldad või panna kuulmise järgi prantsusekeelseid lauseid kirja. Duolingo proovib kasutajaid meelitada rohkem õppima jagades nn.experience point-e (XP'd) ning virtuaalset duolingo raha - lingot. Selle abiga on võimalik soetada keerulisemaid õppetunde, päevade vahelejätmist vms.

Mõni aeg hiljem kuulsin ka alternatiivsest keeleõppeprogrammist - Lingvist. Lingvist on Eesti päritolu ning suhteliselt uus platvorm võrreldes Duolingoga. Keeleõppe programmi valides ei olnud kahjuks aga Lingvist veel avatud. Küll sai aga registreerida end beetakasutajaks, kui tarkvara avatakse kasutuseks. See juhtus suve lõpus. Võrreldes pilootlahendusega on praegune Lingvist teinud nii kujunduslikke, kui (vist ka) sisulisi muudatusi päris palju. Erinevalt Duolingost ei keskendu Lingvist punktide jagamisele ja keeleõpe on paljuski ühesuunaline: sa kirjutad prantsusekeelseid sõnu.

Need kaks keskkonda erinevad oma õpetamismetoodikas suuresti. Duolingo puhul on sulle ette antud peatükid, mida läbida. Sa näed algust ja kusagil lehe lõpus on viimane prantsusekeele õppetund. Lingvisti puhul sellist ettedefineeritud voogu ei ole - tundub nagu keeleõpe ei lõpekski kunagi, sest nähtavat lõpp-punkti ei ole. Kuidas sellesse suhtuda? Ühtepidi on mõnus, näed - on olemas lõpp-punkt puhu püüelda. Seisund, kus sa oskad. Teistpidi - lähtudes maailma tegelikkusest, ei õpi me võõrkeeli kunagi ära. Keeleõpe on pidev protsess, kus alati on vaja juurde omandada, meelde tuletada ja ka praktikat.

Lingivistist tulev pidev sõnade voog võimaldab õppida täpselt niipalju kui hetkel on aega ja motivatsiooni ning tahtmist. Soovituslikuks sõnade hulgaks, mida päevas läbi käia on 150 sõna, mis on umbkaudu 15-20 minutit mõtlemist. Alati saab pooleli jätta ja tulemus läheb ikka arvesse. Selline sõnade voog tekitab ka motivatsiooni ja hasarti - no teen ühe sõna veel ära, no üks sõna veel, ausõna see on viimane sõna, jne.

Duolingo seevastu annab kasutajale ette peatükid ja alapeatükid, mille läbimise järgi mõõdetakse edasijõudmist. Tunnetusliku keskmise järgi võtab ühe alampeatüki läbimine aega 20 minutit. Duolingo probleem minu jaoks seisneb, et peatükid on *väga* erineva raskusastmega. Mõni peatükk on selline, et suudad teha esimese korraga terve alampeatüki ära samas teist alampeatükki teed paar nädalat järjest ja ikka ei saa jagu. Tasemete ebaühtlus tekitab kergesti frustratsioon - "no ei jää need asjad meelde, ma ei viitsi seda enam teha". Eriti ajab marru aga peale pooletunnist pusimist ja järjekordset ülesande läbikukkumist tekkiv nörritav pasunaheli: böööööööööööö.

Selleks, et nö. päevatulemus Duolingos kirja saada tuleb lahendada mõni lihtne, esimese taseme peatükk ja seeläbi algoritmi petta. Paar näidet imelikest Duolingo lausetest. "Flirtimise" peatüki, kõige esimese taseme lause: "Je ne suis pas saoul, je suis justeivre de vous." Vastata võib ainule kas: "I'm not drunk, I'm just intoxicated by you." või "I am not drunk, i am just intoxicated by you" Sama peatüki lause: "Même sans gravité sur Terre, jetomberais amoureux de toi." Õige tõlge: "Even without Earth's gravity, I would fall in love with you." Tuletan meelde, et need peaks olema algtaseme laused. Sellised laused algtasemel tunduvad suhteliselt absurdsed.

Duolingo eelis Lingvisti kõrval tuleb välja aga pakutavates lausetes. Kui Lingivist õpetab sulle mõnda sõna, siis see sõna tulebki ainult konkreetses lauses. Seetõttu tekib kergelt võimalus, ilma eesti/inglisekeelset tõlget nägemata, teada juba, mis on õige vastus. Seda kõike puhtalt lause pikkuse ja sõnade kuju järgi - silmamälu. Duolingo lausetevaramu tundub seevastu olevat laialdasem ning õpetatav sõna võib esineda väga erinevates lausetes. Seeläbi saab selgeks sõna tähendus, mitte ei tea sõna ainult asupaiga ja lause välimuse (mitte sisu) järgi.

Sõnu korrates on aga Lingvisti algoritm targem. Võib vist isegi öelda, et pigem Lingvistil on algoritm ja Duolingol pole. Kui on mingi sõna, millega sa pidevalt eksid, siis Lingvist näitab tunnetuslikult tõesti seda sõna rohkem, millega sa hädas oled. Duolingo lahmis seevastu suhteliselt ükskõikselt kõiki sõnu võrdselt. Ainukese erandina teeb ta eelise pigem sõnadele, mida on vähem näidatud, mitte mis on vähem selged.

Kokkuvõtteks - jään hetkel mõlemat kasutama. Mõlemal on omad eelised ja puudused. Kombineerides oleks päris hea toode, mis kindlasti aitaks ka keelt kiiresti selgeks teha. Võib-olla teen mõne aja pärast jälle kokkuvõtte, kui seis on muutunud. Või olen teinud valiku emma-kumma kasuks.

Mis saab Google kontost peale sinu surma

noreply@blogger.com (maikel) — Fri, 25 Jul 2014 05:30:00 +0000

Vaikselt ja peaaegu märkamatult on Google lisanud oma konfiguratsiooni võimaluse mõjutada, mis juhtub Google kontoga peale sinu surma. Ameerikalikult ollakse rõvedalt poliitkorrektsed ning nimetatakse seda seadistust - "Passiivse konto haldur." Pole ime, et sellise nimetuse alt ei pruugi normaalselt mõtlev eurooplane üles leida võimalusi seadistamaks Google kontot, enda surma korral. Sest olgem ausad - ainuke reaalne vajadus, miks sa vajaksid passiivsele kontole haldurit on juhul, kui sa oled surnud, pikaks ajaks vanglas või röövitud kusagil konfliktipiirkonnas. Normaalse inimesega ei juhtu teine ja kolmas variant kuigi sageli, küll aga 100% kindlusega juhtub esimene lahendus. Kunagi.

Passiivse konto haldur võimaldab määrata, mis juhtub teie kontoga kui te ei kasuta seda teatud aja (teie määratud aeg 3 kuust kuni 18 kuuni) jooksul. Enne konto üleandmist saadetakse ka teie lisameiliaadressile või telefonile märguanne kontrollimaks, kas te ikka olete kindel, et see funktsioon aktiveeritakse.

Seejärel on võimalik seadistada kuni kümme inimest, kellele antakse üle teie kontoga seonduvad materjalid, kui nad seda peaks soovima. Oluline on ka mainida, et passiivse konto haldurit ei teavitata sellest enne, kui konto loetakse passiivseks. Soovitav on oma väljavalituid siiski sellest teavitada, selleks et nad üleandmise kirja kogemata maha ei kustutaks. Ühtlasi saate panna peale ka automaatvastuse, mida hakatakse saatma kõigile, kes teiega ühendust proovivad saada.

Lisaks eelnimetatule saate määrata ka, et kõik teie kontoga seonduvad materjalid kustutatakse peale konto deaktiveerimist.

Ühesõnaga, tegu on väga kasuliku lahendusega, mida tulevikule mõtlev inimene peaks kasutama. Nii ei jää sinu digitaalne jalajälg internetti laokile peale sinu surma.

Seega, mine ja tee see asi Google Settingust korda.

Loodan, et sellised lahendused jõuavad peatselt ka teiste platvormide (Facebook, Twitter, jne) praktikasse.

Waze kui reklaamikanal Eestis

noreply@blogger.com (maikel) — Thu, 24 Jul 2014 06:00:00 +0000

Olen pikaajaline navigeerimisrakenduse Waze kasutaja. Siiani polnud ma märganud, et Eestis kasutaks keegi ka Waze-i kui reklaamikanalit. Hoolimata sellest, et võimalus selleks on olemas kaua aega ning ka Waze kasutajaid on Eestis päris märkimisväärselt.

Lähenedes Tartule, märkasin uut moodi ikooni keset Tartu linna. See oli McDonaldsi märk, mis oli ilmunud teiste, tuttavamate ikoonide sekka.

Klikkides märgil avanes reklaambänner, mis pakkus kohest võimalust koostada marsruut ja minna kohale. Kindlasti oleks huvitavam olnud, kui koos sõidujuhistega oleks bänneril olnud ka mingi meelitav eripakkumine, miks kohale tulla. Samas, vaadates pilti ning arvestades, et olin väga näljane oli mul väga suur kiusatus ka reaalselt kohale minna.

Ilmselt võib lähiajal Waze kasutamist reklaamikanalina kohata järjest sagedamini. Seda eelkõige toitlustusasutuste, poodide aga kindlasti ka autoremondi töökodade poolt. Loodame, et seda põnevat kanalit reklaamiga üle ei koormata.

Uuendatud 24.07

Täna tekkis nimetatud ikoon jälle ja sain lähemalt uurida. Eripakkumised on täitsa olemas, kuid läti keeles. Pakkumise (Specials) vaba tõlge eesti keelde oleks järgmine - Maitse, mis kunagi ei maga. Kuna reklaam on läti keeles ja Läti McDonald's teeb sarnast kampaaniat siis eeldan, et reklaam on sattunud kogemata eesti kaartile, või püütakse sellega Lätist tulevaid turiste. Alltoodud kolm pilti iseloomustavad, mis juhtub, kui reklaamil vajutada nuppu i .

Elisa iseteeninduse turvalisuse paha praktika

noreply@blogger.com (maikel) — Fri, 11 Jul 2014 12:33:00 +0000

Elisa iseteenindusse MobiilID-ga sisse logides avaneb kummaline nähtus, mida võib nimetada turvalisuse pahaks praktikaks. MobiilID üks turvalisuse tagavatest elementidest põhineb asjaolul, et audentimisel näidatakse sisselogitaval lehel (arvutis) ning eraldiseisval seadmel (mobiilis) kontrollkoodi. Kontrollkoodid peavad olema identsed ja koosnevad neljast numbrist. Kontrollkood võib olla seega vahemikus 0000-9999, ehk 10 000 erinevat võimalust.

Selline lähenemine aitab tagada, et kurja ja karvase käega häkkeril (V. Praust™) on tunduvalt keerulisem trikitada ja petta kasutajat, suunates teda audentima vale veebilehekülje vastu.

Proovisin 10. minuti jooksul järjepidevalt siseneda Elisa iseteenindusbüroosse. Mulle pakutud kontrollkoodid olid alljärgnevad:

1709
1783
1615
1585
1864

1743
1740
1704
1890
1606

1795
1567
1695
1696
1705

1547
1732
1775
1568
1619

1642
1632
1549
1604
1613

Ilmselt, ei ole vaja väga tähelepanelikku silma, et märgata teatavat mustrit:

esimene number on alati üks
teine number on 5-8

Seega kasutusel on 10000 võimalikust kontrollkoodist ainult 400 koodi, ehk 4% kõigist võimalikest kontrollkoodidest. Tegin korduvalt katseid ka teise brauseriga ning teisel kellaajal, kuid eelnimettaud kaks omapära jäid kehtima.

Miks see nii on, ei oska öelda. Ilmselt on tegu mingi tarkvaraarenduse käigus tekkinud veaga või piiranguga, mis on peale pandud ajutiselt ning ununenud muuta.

Kas see on kriitiline turvaauk?

Ei ole. Antud juhul pole tegu turvaauguga, kui kindlasti lihtsustab selline kontrollkoodi omapära võimalikke potentsiaalseid ründeid, mistõttu tuleks see kiiremas korras parandada.

Edastasin teavituse antud postituse kohta ka Elisale ja Serifitseerimiskeskusele.

Täiendus 18.07.2014

Nüüd, kui postitusest on nädal aega möödas saan öelda järgmist. Elisa teavitas mind esmaspäeval (14.07) automaatteavitusega, et "Seoses päringute mahuga lõplik vastus viibib." Uut, täiendavat vastust ei ole laekunud. Reedel iseteenindussüsteemi testides tuvastasin, et olukord on jätkuvalt nagu kirjeldatud.

Sertifitseerimiskeskus vastas mulle esmaspäeval (14.07). Kuna nende vastus oli huvitav siis toon olulisema siinkohal ka välja. Nimelt moodustatakse MobiilID kontrollnumber e-teenusepakkuja ja Sertifitseerimiskeskuse poolt genereeritud numbritest. Kusjuures esimesed kaks numbrit loob teenusepakkuja (antud juhul Elisa) ja viimased kaks Sertifitseerimiskeskus.

Ka teavitas Sertifitseerimisekeskus, et nad on sarnasest olukorrast teadlikud, ning on kirjeldanud seda ka SK aastakonverentsil (Slaidid on siin (https://www.sk.ee/upload/files/AK2013_Urmo%20Keskel.pdf) ja salvestus siin (https://soundcloud.com/sertifitseerimiskeskus/urmo-keskel_l-petamata). Ajaliselt tutvustab Urmo muret salvestusest ~18:30 ajal.).

Sertifitseerimiskeskus andis teada, et peale kollektiivpuhkust suhtlevad nad ka ise Elisaga, kui selleks ajaks see probleem juba Elisa poolt parandatud pole.

Täiendus 31.07.201428. juuli teavitas Elisa kirja teel, et viga on nüüdseks parandatud. Ka reaalsed katsed iseteenindusega näitasid seda ja tundub, et süsteem töötab nii nagu see peaks toimima. Täna helistati ekstra Elisast ja tänati sellele asjale tähelepanu osutamast ning ühtlasi sooviti mind tänada Elisa meenega, mis on minu poole teel. Väga meeldiv neist ja kindlasti 5+ käitumine klienditeeninduse seisukohalt.

Kõne isamaale - esitatud korporatsiooni Fraternitas Tartuensie 85. juubeliaastapäeva vennastusel

noreply@blogger.com (maikel) — Sun, 27 Apr 2014 19:46:00 +0000

Head külalised! Kallid sõbrad ja velled, lähedalt ja kaugelt. Sveiki, sveiki draugi!

Ilmselt ei suuda ma kedagi šokeerida oma tänase kõne teemavalikuga. Tänavu täitus minu liitumisest korporatsiooniga üle kümne aasta ja selle aja jooksul on kõnet isamaale olnud mul au pidada vähemalt 5. korral. Võib-olla ka rohkem, sest arvet ma pole pidanud. Julgen väita, et nende aastate jooksul ei ole me pidanud vaatama nii mureliku pilguga omariikluse, oma riigi ja oma rahvuse olemasolule kui tänasel päeval. Kahtlustan, et isegi iseseisvuse taastamise järgselt olid meie kaasvendade meeleolud ja mõtted pigem täis lootusrikkad ja optimistlikke, kuigi veidi ebakindlad mõtteid. Ajad on muutunud.

See oli parim ja samas see oli halvim aeg elamiseks; See oli tarkuse aeg ja see oli rumaluse aeg. See oli lootuse ajastu ja samal ajal oli see julmuse ajastu. See oli valguse ja pimeduse aastaeg. See oli lootuse kevad ja meeleheite talv. Meil oli kõik ja meil ei olnud midagi: Me liikusime Taeva poole ja samal ajal me liikusime kõik vastasuunas.

Need sõnad kirjutas Charles Dickens 1859.a oma raamatus, mis rääkis Prantsuse revolutsiooni eelsest ajast, olust ning meeleoludest.

Viimase aasta jooksul oleme lähetanud kosmosesse esimese Eesti sateliidi Estcube. Me oleme peatpööritava kiirusega lähenenud Euroopa elustandartile, me oleme elanud usus - meie olemegi rahu aja lapsed. Sõda on midagi, mis toimub Afganistanis, Iraagis, Kesk-Aafrikas. Meile tuli üllatusena, et sõja oht kasvab iga päevaga meie enda vahetus naabruses. Riigis, mille pealinn on meile märksa lähemal, kui on seda Euroopa Liidu pealinn Brüssel.

Paratamatult mõtlen oma tuttava hiljutistele sõnadele - "Ah nii siis tundsidki end meie vanaisad, kui ajalehed tõid nendeni teateid Saksamaast, kes oli liitnud Austria, vägistanud Tšehhoslovakkia ja tunginud sisse Poolasse." Umbes 20 aastat tagasi, kui olin väike poiss, ütles mu vanaisa - "Ma ei unusta iialgi seda päeva, mil kõik ilmunud lehed kandsid esilehel pealkirja "Saksamaa tungis kallale Poolale." Ma teadsin, et nüüd on asjad väga halvasti, kuid ma ei saanud midagi teha."

Naiivselt olen uurinud 2. Maailmasõja sündmusi, ikka ja jälle on tõusnud mõtetesse küsimus - kuidas inimesed ei reageerinud, kuidas nad ei saanud aru, et kehtiv maailmakord on noateral. Peale viimase kuu sündmuseid mõistan ma ajalugu paremini - väikese inimesena, väikese riigina ei ole võimalik reageerida. Need kellel oleks jõudu reageerida, on liiga seotud, hirmul või omakasu peal väljas. Sa näed, et see on ka kõik, mis teha saad. Ka mina julgen väita, et ma ei unusta iialgi neid momente, kuidas reaalajas oli võimalik veebiülekandes näha, kuidas Kiievis valiti ja tapeti snaiperite poolt inimesi tänavatel. Nägin, kuidas Krimmi sõjaväeosad nopiti ükshaaval vale, demagoogia ja võltsimiste sildi all, nii nagu hunt valib lambakarjast endale murdmiseks lambaid. Valib, eraldab, hirmutab, murrab.

Nagu ütles Dickens: Me elame rumaluse ajal, julmuse ajastul, pimeduse aastaajal ja meeleheite talvel.

Tänasel päeval 29.03.1953 a. aastal toimus Puutlipalu lahing Lõuna Eestis, kus 8 metsavenda hukkusid lahingus, võideldes palju rohkemaarvuluse okupatsioonijõuga. Mehed ja naise, kes uskusid vabasse Eestisse. Inimesed, kes olid eraldatud, hirmul, kuid kelle võitlusvaimu ei suudetud murda. Inimesed, kes jäid kuni oma viimase hetkeni truuks Eesti omariikluse ideaalile.

On möödunud kümme aastat ajast, mil me liitusime sõjaliselt maailma mõjukaima riikide liidu NATOga. Ühendus, tänu millele on turvatud meie õhuruum. Nagu ka viimased päevad näitavad, siis õhuturbesse on valmis panustama NATO liitlasriigid nii palju, et oleme lähenemas Baltikumi õhuruumi mahtavuse maksimumini.

Nii nagu näitab Eesti ajalugu, nii tõestavad ka hiljutised sündmused Krimmis - kui sa ise ei kaitse oma riiklust, oma sõltumatust ja enda moodi maailmanägemist, siis ei tee seda ka keegi teine. Sul võib olla ükskõik milline õigus, ükskõik milline piirileping, rahvusvaheline garant või tagatis, mitte miski ega keegi, ma korda mitte keegi ei tule sinu eest seda õigust nõudma. Keegi ei tule sind kaitsema, kui sa otsustad ennast ise mitte kaitsta. Me elame ebaõiglases ja ebavõrdses maailmas. Maailmas, kus tugevama õigus on on sageli õigustuseks ja väikeste ning nõrkade huvid tallatakse jalge alla. Mida varem me selle karmi ja ebaõiglase reaalsusega lepime, seda tõenäolisemalt suudame kaitsta ennast nii väliste, kui ka sisemiste ohtude eest. Paljud meie seast on elanud sotsialistlikus, võrdsuseutoopias ja seetõttu on meil erinevalt Lääne-Euroopa taustaga inimestest arusaam, et puhas sotsialism, lõputu võrdsuseihalus on utoopia. Võrdselt on võimalik olla ainult surnud.

Ma ei tea kui tõsiselt mõtles oma sõnu vilistlane Feldman, kui ta mõned aastad tagasi tegi oma sõnavõtu teemal - mehed, kui sõda peaks tulema, siis ma loodan, et te lähete in corpore sõtta ja ma olen tagalas, mõtetes teiega.

Ma usun, pigem ma loodan, et meie ja ka meie järeltulijad ei pea kordama oma esiisade kangelaslikke samme võideldes vankumatus lootuses omariikluse säilimise üle kaugel Doni steppides, Neeveli soos või Tserkassis, Ukrainas.

Slava Ukraini, Lai Dievs Latvija, elagu meie isamaa, Eesti Vabariik in aeternum.

Esitasin umbes sarnases sõnastuses isamaalise kõne korporatsiooni Fraternitas Tartuensis 85. juubelipeo kommersil.

Galerii! Vaata otseülekandes surma! Lisatud video!

noreply@blogger.com (maikel) — Mon, 10 Feb 2014 04:37:00 +0000

Kunstis ja kirjanduses on levinud motiiv kaugest tulevikust, kus populaarseimaks näidatavaks telesaateks on sadistlik reality-show. Saade, kus elu ja surma peale aetakse taga inimesi. Show, mille kulminatsioonis tapetakse tagaaetav kas võikalt või eriti võikalt. Üks algupärasemaid selle žanri esindajaid on "The running man" (1987), hetkel populaarseim on ilmselt "The Hunger Games" triloogia. Üks esimesi näiteid kaasaegsest kirjandusest on The Survivor (Walter F. Moudy). Novell jutustab "Olympic War Games" nimelisest pärissõja-teleshowst, milles USA ja Nõukogude Liit sõdivad reaalajas, et selgitada välja juhtiv riik järgmiseks neljaks aastaks.

Üha enam on näha, kuidas surma "mänguline" esitamine ei ole ainult kirjanduse, vaid ka tavameedia igapäevaosa. Selliselt on peaaegu saavutatud tase, mis kunagi oli pelgalt väljamõeldud filmi ulm - reaalne showd surma saabumisest. Surma all ei pea ma silmas mitte ainult elusolendi olemasolu lõppu, vaid ka lihtsalt hävingut, lakkamist. Ma ei ole veel aru saanud, kas selline "surma mängustamine" on tingitud surmakultusest või surmakartusest. Võib-olla aga mõlemast.

Inimesi on järjest raskem üllatada, mistõttu ma ei oleks väga üllatunud, kui online meedias avaldatakse varsti artikli pealkirjaga "Otse! Vaata reaalajas, kuidas hääbub ja sureb maailmameister Schumacher!" Meedia, mis on ajendatud järjest enam reitingust, muutub üha enam verisemaks. Tundub, et reality-showdena on näidatud juba kõike, peale reaalajas surma.

Miks selline surma muutumine meelelahutuseks on tekkinud? Kas asjaolust, et meie kokkupuude surmaga on võrreldes esiisadega väga väike? Vanasti oli pereliikmetel tarvidus teha surnuga mitmeid toimetusi tema kombekohaseks matmiseks. Nüüd ostetakse see teenusena sisse. Kas vähene kokkupuude surmaga on muutnud surma tabuks, mille reaalsust püütakse igapäevaelus vältida? Kas just sellise tabu tõttu on meedias hakatud kajastama surma ja hävinguga seonduvaid uudiseid väga meelelahutuslikult? On teada, et eriti populaarsed on naljad, mis keerlevad ümber tabude (juudid, sakslased teises maailmasõjas, seks, jne). Naljatamine tabudega võimaldab inimestel nendega toime tulla, neist aru saada ja üle olla. Kas selline surma meelelahustamine* aitab tänapäeva inimesel surmaga toime tulla? Mäletan minagi veel nekrolooge surnud inimestest ajalehtedes, kus võeti kokku nende suurimad saavutused ja elutöö. Nüüd on seda asendamas lõputud pildi ja videogaleriid. Või on tingitud see asjaolust, et järjest vähem osatakse empaatiliselt kaasa tunda teiste traagikale ja ei osata tajuda õigesti kaastunnet?

On tunne, et vanasti olid matuserituaalid olulised, sest aitasid mahajääjatel olukorraga leppida ja surm oli elutsükkli lõpp. Ühtlasi aitas reaalne kogemus tajuda sündmuse traagikat, ilma seda palaganiks muutmata. Nüüd jääb mulje, justkui oleks vajadus jäädvustada suremise fakti: mälestusmärgid tee ääres, hukkumiskohtades, fotod verest maapinnal, katkised autod. Kas soovitakse nende meenutuste abil veenda ja meelde tuletada: jah nii see juhtus, see juhtus ja see on reaalne fakt. Või proovitakse selliste väliste märkidega saavutada empaatiat - näidata, et hoolin.

Võib-olla on sellise käitumise tinginud arvutimängud ja filmid, kus surma ei ole. Alati saab uuesti alustada. Alati on võimalus mäng salvestada ja uuesti proovida. Surmast arvutimängus ei jää fakti, surmakohast pilti. Kas meil on vaja pilte selleks, et eristada reaalsust mängust? Kui pilti ja videot surma sündmusest ei olnud siis seda ei juhtunud, jah?

Toon mõned üksikud näited artiklitest, kus kumab selgelt läbi suremise kui fakti jäädvustamine või isegi jälk meelelahustamine.

Kas pole natuke võigas lugeda neid pealkirju järjest? Kõik kes surid, olid oma eluga, mõtte ja lähedastega. Meedia kaudu nüüd tarbime seda. Tarbime surma, hävingut, traagilist vigastust. Like. Share. Comment. Avalda arvamust.

Pilt tänapäevast:
Naine: "Kallis, tule sööma, toit on valmis."
Mees: "Oot, viskan feissarile korra pilgu peale ja vaatan kuidas paar tonti surevad ja millise vereloigu jättis Schumacher maha hetkel, mil ta pea puru kukkus ja suremas oli."
Naine: "Ok, aga toit jahtub ära. Kui aega saad vaata ka pilte sellest, kuidas iidne tiibeti küla hävineb, päris naljakas oli. Tuletab meelde, et peaks hakkama jaanipäevaks hagu koguma."

Me oleme ainult väikese sammu kaugusel surmast kui reality showst. Küünilisemad ütleksid, et reality show episoodid juba käivad.

Pics or it didn't happen!

Empaatiavõimest ja infotulvaga kohanemisest räägib ka 09.02.2014 Vanamehed kolmandalt saade.
*meelelahustamine - väljamõeldud termin iga sündmuse meelelahutuseks muutmise kohta, kus uudise sisu lahustub mitmete kildude vahel. Eesmärk on müüa klikke, mitte et anda edasi sisu.

12 Androidi rakendust, mis muudavad elu nutikamaks

noreply@blogger.com (maikel) — Wed, 05 Feb 2014 06:30:00 +0000

Nutitelefoniga inimesed paigaldavad oma telefoni väga erinevaid rakendusi. Minul endalgi on rakendusi ligi sada. Reaalselt kasutan ma neist siiski väga väheseid. Ülejäänud on alles, kas harjumusest neid mitte kustutada, või siis on nende kasutusvajadus üliharv. On aga mõned rakendused ilma milleta ma enda elu hästi enam ette ei kujuta. Need on rakendused, mis aitavad nutikamalt elada, mis ei ole koormaks.

Pildil on android Nexus-6. (Blade Runner, 1982)

Tosin minu enamkasutatavat (jätan välja meili, brauseri ja telefonirakenduse) rakendust on järgmised:

Väike legend ka juurde:

€ - kasutan tasulist versiooni
¤ - kasu tekib rakenduse sotsiaalsusest (teistest inimestes, kes seda rakendust kasutavad)
@ - rakendus on kasulik, kui ta on kõigil sinu seadmetel (arvuti, tahvel, telefon, jne)

Pocket - @ Rakendus, mis võimaldab ühe klikiga salvestada erinevaid artikleid hilisemaks lugemiseks. Peale salvestamist on nad mugavas formaadis ja lugeda saab, kui tekib aeg selleks - kohvipausil, puhkehetkel, arsti oodates. Aitab vältida olukordi, kus leiad pika ja põneva artikli, aga pole mahti lugeda ning bookmarkimisest pole kasu, sest unustad vaadata. Ma ei kujuta ette, kuidas ma elasin enne seda rakendust.
Evernote - @ Rakendus, mida kõik on kiitnud ja mille esimesel kasutusel kandsin maha kui - kõige üleshaibitum ja mõttetuim rakendus eales. Peale paari kuud ja mõjukaid soovitusi andsin talle teise võimaluse. Võimaldab koostada kiirelt märkmeid, kirjatükke, neid kombineerida salvestada ja märgistada. Tekstid on kõikjal olemas ja sinuga kaasas. Ma ei kujuta oma märkmete tegemist ja tekstiloomet ilma Evernote-ta ette.
OurGrouceries - ¤ 21. sajandi poenimekiri. Tasub installida mitmesse seadmesse (kõigi pereliikmete telefonidesse näiteks) ja seejärel on võimalik poenimekirju sünkroniseerida omavahel. Poenimekirju saab luua väga erinevaid ja ka lähtudes mingist retseptist. Mugav on-the-fly asjade lisamine ja eemaldamine. Unustage pabernimekirjad, peale selle kasutamist. Ainukese miinusena saab tuua välja, et sünkroniseerimine toimib vahepeal halvasti.
I Can't wake up! - Äratusrakendus, mis töötab. Ma olin seda tüüpi inimene, kes hommikuks sättis 4-5 äratust, lükkas neid pidevalt edasi ja ärkas ikka 3 minutit enne kui kodust oli vaja välja saada. See rakendus paneb aga tööle ärkamiseks kõige olulisema keha osa - aju. Kui aju töötab, siis on ka ärkamine kergem. Selleks, et alarmi (mis on väga mahe) vaigistada on vaja lahendada väga erinevaid ülesandeid matemaatikast reaktsiooniniharjutusteni. Selleks, et aju ei harjuks neid automaatselt lahendama saab muuta harjutuste pikkust ja keerukust. Peale hommikust nuputamist on märksa kergem ärgata. PS. Ma pole peale selle rakenduse kasutamist kordagi sisse maganud.
Swiftkey € - Rakendus võimaldab sisestada kiiresti teksti. Libistades näppudega üle klaviatuuri hakkab rakendus pakkuma sõnu, mida kirjutada tahad. Eriti oskuslikuks muutub ta peale mõningast kasutamist ja oma kontodega ära sidumist (Twitter, Blogger, Facebooks, SMSid). Seejärel hakkab rakendus õppima ka nendest sinu isikupärast kirjastiili ja kasutavaid sõnu. Miinusena saab välja tuua asjaolu, et mõnikord hakkab rakendus pakkuma pidevalt sõnu, mida sa kasutasid vaid korra ja kindlasti rohkem ei kasuta.
Pray - Tarkvara, mis on kohustuslik igale nutiseadme kasutajale. Kui oled telefoni ära kaotanud või kuskile unustanud saad Pray abiga kätte koordinaadid ja foto lähikonnast. Lisaks võimaldab Pray eemalt telefoni sisu kustutada ja lukustada. Kohustuslik tarkvara igale nutiseadme omanikule, mis aitab minimeerida riske telefoni kaotamisel.
Waze - ¤ Sotsiaalne navigatsioonitarkvara. Sisaldab infot kiiruskaamerate ja liikluses varitsevate ohtude kohta. On korduvalt suunanud mind ümber tavapäraselt marsuudilt, sest sellel on liiklust takistavaid tegureid. Sageli pole pole ma neid suunamisi ka uskunud ja iga kord olen avastanud, et oleksin pidanud kuulama Waze soovitust. Omab head õppimisvõimet ja oskab käivitamisel juba pakkuda välja asukohti, kuhu sa sellel ajal liikuma plaanid hakata. Säästab kõvasti igapäevast transpordiaega.
Battery Guru - Töötab ainult koos Snapdragon protsessoriga. Nutikas akusäästja. Suudab optimeerida rakenduste protsessorikasutust ja seetõttu kestab aku pikemalt. Algselt ma kahtlesin, kas see tarkvara üldse midagi teeb. Nüüd, peale 6 kuulist kasutamist tõden, et rakendus teab väga täpselt millal wifi sisse lükata, millal bluetooth sisse, millal meile uuendada ning muid ressursse sisse või välja lülitada, et akut säästa.
Sky Map - Suunates telefoni taeva poole näitab selles suunas olevaid taevakehasid, oskab neid nimetada ja võimaldab taevakehasid nime järgi otsida. Tõeliselt vahva abimees, et selgitada lastele taevakehasid. Kahju, et rakenduses pole eesti keeles tähtkujusid. Pigem selline nice-to-have rakendus.
Messenger - ¤ Facebooki Messenger on kiirsuhtlusrakendus, mis toob Facebooki suhtluse telefoni. See rakendus on kindlasti vähendanud mu SMS-ide saatmist umbes 40-lt 1-le SMSile kuus. Väga kiire, ja kulusääastlik. Vestlust on võimalik jätkata arvutis või arvutis üle kolida telefoni-tahvlisse, kui ringi liikuda.
Twitter - ¤ Sotsiaalvõrgustik Twitteri rakendus on minu hinnangul kõige kiirem uudiste vahenduse keskkond Eestis. Üldiselt, on kõik olulised Eesti uudised kajastatud ka Twitteris. Selleks, et rakendusest oleks kasu tasub jälgida inimesi ja eelkõige ajakirjanikke ning meedia tuleb siis sulle automaagiliselt ise telefoni. Kui sa aga ei tea või ei julge kedagi jälgida siis võid alustada näiteks minust: https://twitter.com/mmikkelsaar Ma ei hammusta.
Pargi.ee - Väga mugav mobiilne parkimine. Vanasti oli kuulda nurinat, et see rakendus ei tööta korralikult. Mind aga pole see rakendus veel kordagi alt vedanud asukoha-parkla valikul. Säästab aega ja võimaldab panna meeldetuletusi, et end ülemääraseks ajaks parkima ei unustaks.

Milliseid rakendusi teie kasutate, et elu nutikamaks muuta?

Seisab nagu Eesti Post

noreply@blogger.com (maikel) — Tue, 28 Jan 2014 05:30:00 +0000

Viis, kuidas Eesti Post on korraldanud oma postipakkide majandust on järjest enam hakanud mind üllatama, et mitte öelda ärritama. Mida rohkem ma olen postipakkidega tegelenud seda enam on tajuda, et selle teenuse on disaininud/loonud inimesed, kes seda ise ei kasuta. Vastasel juhul oleks see ammu ära muudetud.

Veel mõned aastad tagasi oli Eesti Post peaaegu ainukeseks valitsejaks postipakkide turul ja inimestel puudus võrdlusmoment. Nüüd, mil pakkide ja kulleriteenusega on tegelemas ka teisi ettevõtteid, on tasemete vahe postipakkide käitlemise tugevalt Eesti Posti kahjuks. Nurinat Eesti Posti ainetel on olnud viimasel ajal kõvasti. Twitteris liikus hiljuti isegi Eesti Posti teemaline karm nali: Sõna "post" näitelause Eesti õigekeelsussõnaraamatus: "Seisab nagu post (liikumatult)."

. @margusp @henrikroonemaa Sõna "post" näitelause Eesti õigekeelsussõnaraamatus: "Seisab nagu post (liikumatult)."
— trlp (@trlp) January 7, 2014

Eesti Post on teinud palju ümberkorraldusi, muutmaks oma teenust klientidele mugavamaks. Kahjuks on nad paljuski sellega veel rohkem ebaõnnestunud ja toonud oma töötajatele väga palju lisaliigutusi, mis toovad firmale pigem kahju.

Kujutate ette olukorda, kus teekond Singapurist Eestisse on märksa kiirem kui Tallinnast Eesti väikeasulasse? Aga just selline on tegelikkus kui me vaatame reaalset olukorda. Allpool on illustreeritud minu postipaki teekonna vahemaa kilomeetrites (tulbad) ja reisipäevad (joon). Vahemaa on esitatud logaritmilisel skaalal, muidu ei paistaks Eesti teekonnad pikkused graafikul üldse välja.

Ehk lihtsamalt - Singapurist Tallinna tuleb postipakk kiirusega: 712 km päevas. Tartust minu koju tuleb 1,25km päevas.

Ehk veel lihtsamalt - kui postipakk oleks sama tempoga tulnud Singapurist Eestisse, oleks ma pakki Eestisse jõudmist oodanud üle kahekümne aasta, ehk kaks kolmandikku oma senisest elust.

Et kriitika ei jääks puhtalt lahmimiseks koostasin oma hiljutise kogemuse najal kolm mudelit, kuidas Eesti Post toimetab pakke kliendini või võiks seda teha. Mudelid ei ole kindlasti 100% täpsed ja on pigem üldistavad. Loodan, et äkki jõuavad kellegile, kes suudaks kaasa mõelda.

Esimene mudel, nimetagem teda "Eesti Posti ärijuhi märg unenägu" ehk kuidas eeldatakse ja soovitakse, et protsess toimiks.
Teine mudel, nimetagem teda "Karm reaalsus" iseloomustab reaalselt olukorda, mis on läbimõtlematu.
Kolmas mudel, nimetagem teda "Idealistlik nägemus", näitab kuidas asju annaks parandada. Selleks piisaks pisikestest muudatustest protsessis ning automatiseerimisest.

Alljärgnevalt iseloomustan postipakki teekonda protsessimudelitega, mis on esitatud kasutades BPMN märgendkeelt. Need, kes ei ole kursis BPMN tähistega siis: ringid on sündmused ja alati alustatakse algusringist (rohelisest), kandilised ruudu on tegevused, rombid on tegevuste hargnemise kohad, nooled näitavad järgnevust. Iga eraldatud rida (swimlane) kirjeldab ühte tegijat/tegijatüüpi. Joonised on piskesed, kuid suurelt vaatamiseks tasub neil klikkida.

Eesti Posti ärijuhi märg unenägu

See mudel töötaks juhul kui:

inimesed oleksid alati äripäeviti kodus kulleri kohalkäigu ajal (8-17 vahel)
kodukoha lähedane kontor oleks avatud mõistlikul ajal; mitte ainult lapsega kodustele emade, pensionäridele ja töötutele mõeldud kellaaegadel
SMS-ide/teade saatmine oleks rohkem automatiseeritud ja ajakohane, mitte ei tuleks SMS 6 (kuus!) tundi hiljem, kui võiks tulla.
kui pakkide ümbersuunamine töötaks nii nagu peaks.

Karm reaalsus

Järgnev näeb postipakki kohaletoimetamise protsess reaalselt välja. Juurde on pandud erinevate tegevuste ajahetked või selle tegevuseni kulunud aeg. Nagu näha, siis eelmisest idealistlikust mudelist erineb see paljuski.
Ka oleks see olnud reaalselt veel mõned päevad pikem, kui ma poleks jälginud paki kulgu veebis. Seetõttu ei võtnud ette asjatut teekonda Ringtee postikontorisse, kuhu palusin paki saata. Ajaks, mil oleksin sinna jõudnud, oleks pakk juba olnud ammu läinud uuesti Tõrvandi postkontorisse. Karmi reaalsust on võimalik ise järele kontrollida Eesti Posti veebist otsides saadetist: RQ201520250SG

Idealistlik nägemus

Lähtudes eelnevast kehvast kogemusest ning valedest eeldustest, mida teeb Eesti Post, pakun välja uue mudeli. See:

eeldab rohkem automatiseerimist
hoiaks kokku kõvasti kullerite tühisõite (kui nad tulevad äripäeva lõuna ajal eramurajoonidesse pakke tooma)
ei sunniks tööinimesi minema kohalikku postkontorisse täiesti kummalistel ja põhjendamata aegadel
võimaldaks saada paki, sealt kus soovitakse. Üliidealistlikult võiks tellida tavapaki ka post24 automaati, sest mis seal on vahet, kus kohas see pakk äratoomist ootab.

Loodan, et seda äriprotsessi suudetakse parandada või avatakse postiturg ka konkurentidele. See tooks kaasa teenuse kvaliteedi märgatava tõusu. Juhul, kui baaslogistika lonkab, ei näe ma väga suurt õitsengut e-kaubandusel Eestis.

/edit 29.01.2014 - typod, komavigasid ja mõtteselgust/

Globaalsete tööprotsesside ning rahvusvahelise õppe võimalikkus koolis

noreply@blogger.com (maikel) — Tue, 21 Jan 2014 06:30:00 +0000

Me tellime allhanget Aasiast, olles ise allhankijad Skandinaaviale, tellides disaini Ameerikast suheldes kontoritega üle Euroopa. Me teeme teadustööd Eestis, kasutades Ameerikas asuvaid andmebaase, küsides nõu Ladina-Ameerikast ja Aasiast ning laseme retsenseerida artikleid Austraalia teadlastel. Eelnimetatu on ainult mõningane illustratsioon inimestest, kellele rahvusvaheline suhtlus ja globaalsed protsessid on igapäevatöö. Töid on vaja teostada nii kultuuride, kui ka ajatsoonide üleselt. Väheseid meist aga valmistatakse tööl või koolis ette, osalemaks globaalsetes protsessides; enamasti on peamiseks strateegiaks "upu või uju". Haridussüsteem pakub küll võimalusi nii sõpruskoolide külastamise, välispraktikate ja -õpingute näol, kuid eelkõige loob see eelise usinamatele, tippudele. Kaasaegne tehnoloogia on võimeline aga pakkuma märksa rohkemaid ja laiapõhjalisemaid viise rahvusvahelise koostöö õppimiseks, võrreldes hetkeolukorraga.

Suure sammu rahvusvahelise koostöö edendamisel õppetöö alal on teinud Mart Noorma, juhendades kultuurideülest, maailmatasemel teadusprojekti EstCube1. Projekti, mis on oma loomult ülimalt rahvusvaheline, kuid millega tegelevad eesti noored. Kahjuks ei ole kõigil noortelt võimalus osaleda Estcubes, seda nii ebavõrdse haridustaseme, geograafilise eraldatuse kui ka muude, tehnikaväliste huvide tõttu. Sellised teadustipud saavad Eestis tekkida ka juhul, kui üldine tase on väga madal, kuid mida kõrgem on keskmine tase, seda enam on võimalusi areneda üksikutel tippudel. Ka väga tugev profimaadleja vajab sparringupartnerit, kes võib olla temast nõrgem, kuid ilma kelleta ei oleks ka väljakutset ja võimalust ennast arendada. Eestil oleks võimalusi viia selline rahvusvaheline toimetamine ka teiste õpilasteni tõstmaks keskmist taset. Nendeni, kes ei ole tipud, kuid kellest paljud saavad tulevikus osaks rahvusvaheliste ettevõttete ajatsoonide ülesest toimetamisest. Inimesed, kellest sirguksid intellektuaalsed sparringupartnerid võrsuvatele teadustippudele. Kui Noormalt küsiti, et kas ühiskond mõistab Estcube projekti eesmärke, siis sõnas ta: "Eestil läheb hästi, kui inimkonnal läheb hästi, kui Euroopa Liidul läheb hästi, kui meie naabritel läheb hästi. See tähendab, et kui teeme Eestis pigem selliseid asju, mis toetavad kogu inimkonna arengut, Euroopa Liidu arengut ja mida saame jagada oma naabritega, siis on see areng, mis ei saa minna valesti. See on tee, mis loob jätkusuutlikult paremat elu järeltulevatele põlvedele." Targad inimesed on maailma ja ka meie kõige väärtuslikum loodusvara. Targad inimesed loovad aluse igasuguse ühenduse, olgu see ettevõte või riiki, kestlikuks eduks.

Näiteid, kuidas rahvusvahelist koostööd õpilasteni viia on mitmeid. Estcube oli üks näide. Dr. Jørgen Staunstrup, Copenhageni IT Ülikooli prorektor on tutvustanud ka Eestis oma ülikooli rahvusvahelistumise kogemust. Siinkohal ei ole oluline see tavapärane rahvusvahelistumine, millest räägitakse enamasti - võtame sisse välisüliõpilasi ja õppejõude ja ongi rahvusvahelistunud ülikool. Tema sõnul algab kõik mõtteviisist - eesmärgist kasvatada globaalselt mõtlevaid inimesi, kes oskavad kombineerida äri, tehnoloogia ja teaduse tervikuks. Inimesi, kelle töös ei oleks oluline, kus füüsiliselt asub mingi teadmus, vaid kes oskavad kasutada oma (teadus)töös just sellist eriala spetsialisti, kelle teadmised valdkonnast on sügavaimad, olgu ta kustahes punktis maailmas. Harjutamaks sellist globaalselt koostööd on õpilastel kohustus osaleda kursustel, mis hõlmavad endas projekti ettevalmistamist. Valitud projekt ei tohi olla ühe ülikooli keskne, vaid peab hõlmama ka partnerülikoole välisriikides. Projekti lõpptulemus kantakse ette ühiselt, näiteks veebiseminari kaudu. Kõik osalevad üliõpilased saavad oma koolis kirja vajaminevad ainepunktid aine edukal läbimisel. Lisaks ainepunktidele on omandatud ka suurepärane kogemus tehes kultuurideülest koostööd, üle ajavahede ning kultuurierinevuste.

Selline globaalne koostöö on kindlasti oluline eelkõige teaduse ja IKT sektoris, kuid paratamatult on vajadus teha rahvusvahelist koostööd ka teistes sektorites. Ostujuhid/hankijad peavad sageli jälgima hindu ja tellima tooteid globaalselt; logistikud peavad planeerima kauba teekonda läbi mitmete riikide ja kultuuride; kõnekeskuste töötajad peavad suutma vasta küsimustele teisest riigist ja tegema oma töödest kokkuvõtteid kolmandates riikides olevatele keskastmejuhtidele. Sarnaseid näiteid saab tuua järjest enam. Faktorid nagu outsourcing, insourcing ja offshoring, mida kirjeldab oma raamatus "The world is flat" T. Friedman, on üheks peamiseks põhjuseks, miks järjest enam muutuvad olulisteks globaalselt jaotatud äriprotsessid. Protsessid, mis kompenseerivad inimeste nõrkusi ja võimendavad tugevusi, tagades parima kvaliteedi madalaima hinna juures.

Kas meil annaks sellise koostöömudeliga minna sügavamale kui seda tehakse Taanis? Kas oleks mõistlik ja mõeldav katsetada selliseid ühisprojekte kutsekoolide tasemel või gümnaasiumis-põhikoolis. Selline ühisõpe ei peaks olema mingi suur teadusprojekt - näitena saaks tuua kasvõi ühise geograafiatunni, kus eesti õpilased selgitavad Euroopa riike-geograafiat ja Keenias olevad õpilased selgitavad Aafrika mandri geograafiat-riike teineteisele. Võimalus kutsehariduse tasemel - Tartu Kõrgemas Kunstikoolis mõeldakse välja kapi disain ja tootekirjeldused, mis edastatakse Lätti, kus kapp kirjelduste ja disaini järgi toodetakse. Valdkondade ja kultuuridevaheline koostöö, mis oleks õppeprotsessi osa, mitte asi iseenesest. On teada, et parim õppimise meetod on õpetamine - kultuuridevaheline suhtlus nõuab, et osapooled peavad pidevalt teineteist juhendama, selgitama ja alati teadma rohkem, kui õppiv osapool. See aitaks saada süvendatumaid teadmisi nii koostöövaldkonnast aga õpetaks paremini kultuuridevahelist ning globaalset koostööd. Oskusi, mida muidu saaks õppida ainult praktika käigus. Olles ise läbinud gümnaasiumiosas mitmeid huvitavaid simulatsioonimänge (kodanikuõpetuse simulatsioonimäng Legaalia, ajakirjanduse simulatsioonimäng Komapress) saan öelda, et koolideülene aineprogramm andis hindamatu koostöökogemuse teiste koolide õpilastega, rääkimata sotsiaalsetest suhetest. Miks mitte proovida seda korrata rahvusvaheliselt?

Selline lahendus toetaks, ka nelja Eesti edu alustalale, mida pakkus välja Raul Rebane "Väikeriiklus" (30.12.2013, Postimees) artiklis - haridus, innovatsioon, kiirus, meie. Meie - kui head suhted teiste rahvustega, lähemal ja kaugemal. Kiirus -kui võime panna noored mõtlema globaalselt, enne kui nad tööelus seda peavad realiseeerima. Innovatsioon - ei ole vägapalju sellist riikideülest õppimisparnerlust, vähemalt mitte gümnaasiumi ja põhikooli baasil. On küll õpilasvahetusprogramme, kuid see eeldab kohapeale minekut ja pole teostatav nii suurte õpilaste hulkade puhul. Haridus - nagu öeldud, õppimise kõige effektiivseim vorm on õpetamine.

Mida rohkem toetavad meie sammud terve inimkonna arengut, seda paremini läheb meil ja inimkonnal tervikuna. Mida rohkem me panustame maailma arendamissse, seda targemaks me saame. Targad inimesed on meie ja ka maailma väärtuslikum loodusvara, mis loob eelduse kestlikuks eduks ülemaailmselt. Mida rohkem meid teatakse väljaspool maailma, seda tugevamad me oleme. Tänavatarkus ütleb, et tüli ei tasu norida jõu poolest nõrga, kuid väga populaarse ja teiste poolt ümbritestud poisiga. Populaarsel, kuid nõrgal poisid on võimalused ennast kaitsta märksa laiemad, kui jõu poolest tugevamal, kuid üksikul tänavakaklejal. Olgem selline populaarne poiss, kellega teised tahavad suhelda, kellelt õppida ja koostööd teha juba varasest lapseeast.

Artikkel on ajendatud:

Artikkel Delfis "Keskkonnast tingitud mõju ei saa omistada vallajuhtide tegevusele"

noreply@blogger.com (maikel) — Wed, 09 Oct 2013 20:57:00 +0000

Mõni aeg tagasi avaldas Delfi minu artikkli: "Keskkonnast tingitud mõju ei saa omistada vallajuhtide tegevusele" Ajaloo huvides olgu ka siit blogist viidatud sellele mõtteavaldusele. Eraldi siia kopeerima seda ei hakka.

Osaliselt on ajendatud see artikkel nii seisakust Ülenurme valla arengus. Teisalt jälle on see laiendatav väga paljudele Eesti kohalikele omavalitsustele, kus vallajuhid on liiga pikalt jäänud loorberitele puhkama, ning vaja oleks nii värskeid mõtteid, kui ka uusi suundasid tegevuses.

Täpemalt on minu valimisplatvorm ja soovid kirjas minu kodulehel: Mihkel Mikkelsaar Ülenurme vallavolikogusse 2013

Miks ma otsustasin kandideerida Ülenurme valla volikogusse

noreply@blogger.com (maikel) — Fri, 13 Sep 2013 05:00:00 +0000

Minu otsus kandideerida Ülenurme vallavolikogusse ei ole tingitud asjaolust, et praegu oleks asjad Ülenurme vallas väga halvasti. Vastupidi, Ülenurme vald on üks jõukamaid omavalitsusi. Mitte ainult Lõuna-Eestis, vaid ka Eestis tervikuna. Küsimus minu jaoks on, kas Ülenurme vald tahab vaikselt manduda rahulolus iseendaga, või on valmis ka suuremateks arenguteks. Arenguteks ja võimalusteks, mida seni Ülenurmet stabiilsena juhtinud volikogu, ei ole osanud või ei ole julgenud märgata, sest ei soovita raputada ja muuta harjumuspäraseid protsesse. Täpsemalt kajastan enda soove järgmisel veebilehel: Ülenurme vallavolikogu üksikkandidaat Mihkel Mikkelsaar.

Ülenurme valla arengule aitaks kaasa alljärgnevate probleemkohtadega tegelemine. See oleks minu südameasi, kui osutun valituks Ülenurme vallavolikogusse.

Maksutulude suurendamine

Ülenurme valla maksutulude suurendamine on võtmeküsimuseks, tagamaks ülejäänud eesmärkide täitmist. Kohaliku omavalitsuse maksude kehtestamist ma ei poolda. Küll aga on Ülenurme senine vallavolikogu jätnud suuresti kasutamata võimalused suurendamaks valda sissekirjutatud inimeste arvu. Asjaolu, mis tagaks ka nende tulumaksu laekumise Ülenurme valda.
Inimeste, kes on enamasti jõukamad, töötavad linnas ja on hiljaaegu asunud elama Ülenurme uusasumitesse. Inimeste, kes kasutavad kohalikke puhtaid talveteid, kuid kelle tulumaks laekub näiteks Tartu või Tallinna eelarvesse, lappimaks nende omavalitsuste teede ja eelarveauke.

Vald on jätnud kasutamata igasugused võimalused teha kampaaniaid astumaks Ülenurme valla elanikuks (puuduvad üleskutsed valla lehes, kodulehel, kasvõi otsepostitus uusasumitesse). Näiteks Tartu ja ka Luunja vald teevad aktiivset kampaaniat, meelitamaks inimesi enda alla. Miks Ülenurme vald ei võiks suurendada oma sissetulekuid, kaasates selleks nende inimeste maksuraha, kes elavad Ülenurme vallas, kuid omavad muud sissekirjutust?

Ülenurme vallas elas 2011 rahvaloenduse ajal: 5453 üle 20 aastast inimest. Samal ajal sissekirjutust omavaid inimesi oli selles vanusegrupis 4524 (Allikas: Läbipaistev Eesti Omavalitsus). Kõik see on saamata jäänud maksutulu, mis läheb Ülenurmest mööda. Koos lastega erines valda sissekirjutatud elanike arv üle 1700 inimese.

Lapsetoetuse suurendamine vallas

Ülenurme vald pakub küll vastsündinud laste vanematele lapsetoetust, kuid see toetus ei ole konkurentsis ei Tartu, ega ka näiteks Luunja valla toetustega. Seetõttu väldivad noored pered enda sissekirjutamist Ülenurme valda, et saada osa näiteks Tartu linna pakutavatest suurematest lapsetoetustest. Asjaolu, et me pole nii rikkad, et maksta kõrgeid toetusi ei päde, Luunja vald on Ülenurmest vaesem. Raha lapsetoetuste suurendamiseks oleks võimalik saada nendesamade, uute sissekirjutuste arvelt. Lapsed kasvavad suureks, kuid laekuvad maksutulud jäävad veel pikaks ajaks Ülenurme elu parandama.

Jalgrattateede võrgustik külade vahel

Ülenurme ei ole nii suur vald, et Ülenurme külasid ühendav jalgrattateedevõrgustik oleks ebareaalne. Paljud ühendused on olemas (eelkõige Tartuga), kuid palju on selles osas veel teha. Arvestades Ülenurme vallas elavate inimeste hulka, kes töötavad väljaspool koduküla, oleks mõistlik rajada seda toetav infrastruktuur. See vähendaks niigi koormatud autoteedel liiklust ja oleks kasulik ka tervisele. Infrastruktuur, mis võimaldaks õpilastel liikuda kooli, töötajatel ametikohale, puhkajatel loodusesse. Taristu, mis oleks ohutum kui praegune ning mis looks ka eeldused suuremaks küladevaheliseks läbikäimiseks.

Puhke ja virgestusalad nii Ülenurme valla, kui ka Tartu elanikele

Ülenurme vald peaks tugevamalt panustama virgestus ja piknikualade loomisesse enda territooriumil. Vaadates Tartu ümber ringi, näeme rohkesti puhke-, telkimis- ning lõkkeplatse meeldivaks piknikupidamiseks perega. Ülenurme vald on suuresti jätnud kasutamata võimalused luua, ja välja reklaamida Ülenurme valla kenasid kohti - Porijõgi, Uhti ja Lepiku ümbrus. Kohad mis oleks nii silmale ilusad, kui pakuks ka huvitegevust. Ülenurme valla külastamine mõjuks kindlasti hästi siinsetele, vähemaks jäänud, poodidele.

Kõrgema lisandväärtusega töökohtade toomine valda ning ettevõtluse soodustamine

Ülenurme vald ei saa jääda puhkama lootuses, et küll Tartu ettevõtted, kes otsivad odavamat ja laiemat tootmis- ja laopinda liiguvad rohkem äärevaldadesse. Jäädes lootma ainult sellisele liikumisele on majanduse kasv vallas märksa aeglasem, kui panustades kõrgema lisandväärtusega töökohtadesse. Kuidas vald saaks siin kaasa aidata? Loodavad ja olemasolevad tehnopargid peavad olema varustatud ligipääsetavate teedega (sealhulgas jalgrattateed) ning ühistranspordiga, olgu see siis vallasisene või maakondlik. Esmajärjekorras tuleb tagada hommikune, talvine teehoole, et inimesed jõuaksid tööle.

Ülenurme valda läbi kiire internetiühenduse baasvõrgu trassi ESTWIN osa ELA015, Ülenurme omavalitsus peab asuma läbirääkimistesse erinevate telekomiettevõtetega ja kogukondadega, et laiendada seda võrku ka olemasolevatesse asumitesse, lõpptarbijani. Kiire internetiühendus on oluline nii tavatarbijale, kui ka tänapäeva moodsale, kõrge lisandväärtusega ettevõttele.

Rohkem suhtlust vallaelanikega

Üks, millest vallakodanikuna puudust tunnen on infovähesus vallas toimuva kohta. Valla kodulehekülg on sisuliste muutusteta alates aastast 2007, info uuendamine käib juhuslikult. Puuduvad kaasaegsed teavitused sotsiaalmeediakanalitesse (Facebook nagu on Luunja ja Kambja vallal).

Praktiliselt ainuke võimalus vallas toimuvatest sündmustest aimu saada on kord kuus ilmuva valla leht. Mul on samas heameel ja tunnustus, et Ülenurme valla juhid ei ole muutnud valla lehte nö. oma hääletoruks. Samas on vallajuhid jätnud kasutamata võimaluse rääkida vallaelanikega, lihtsas ning arusaadavas keeles - kuhu suundub oma arengus Ülenurme vald? Kuidas me areneme, ja milleks? Millised on vallajuhtide seisukohad, arvestades riigi survet omavalitsuste liitmise ja tõmbekeskuste suunas. Ülevaatlik protokoll vallavolikogu istungist ei ole arusaadav ning üheselt selge selgitus valla arengusuundadest ja otsuste põhjustest. Kaasaegne Ülenurme valla kodanik vajab, et temaga suheldakse, ja suhtlus ei ole kunagi ühepoolne.

Sõbralik ühistransport vallasiseselt

Üheks murekohaks, mida vallavolikogu saab aidata lahendada on vallasisene ühistransport. Hetkel on vald seisukohal, et liikumine sihtpunkti on iga inimese isiklik mure ja traagika. Väidan, et see ei tohiks olla nii. See on valla huvi, et õpilased, kes õpiksid Ülenurme vallas, saaksid käia Ülenurme koolis. Paljud elanikud valivad õppimiseks pigem Tartu linnas asuva kooli, sest transport linna on kiirem ja soodsam, kui liikumine valla keskusesse. Ülenurme vallas peaks olema igapäevane, tööinimesele ja koolilapsele sobiv, vallasisene transpordivõimalus jõudmaks tööle mõnda teise Ülenurme valla asumisse või kooli. Ülenurme vald ei tohi eeldada, et igal inimesel peab olema auto, või et tema ainukeseks soovitud marsruudiks on Tartu-Külitse või Tartu-Tõrvandi-Ülenurme-Lennujaam-Reola-Uhti.

Ülaltoodud on minu põhiteesid, mida ma loodan muuta paremaks, olles Ülenurme vallavolikogus. Kui sa nõustud nendega, soovid vaielda või täpsustada, siis võta julgesti ühendust ning anna oma hääl minule.
Miks ma ei kandideeri ühegi valimisliidu või erakonna koosseisus - otsustasin nendel valimistel anda oma hääle inimesele, keda usaldan ning kelle nimi ei oleks määritud ühegi olnud skandaaliga. Ka ei meeldi mulle olukord, kus erakonnas olnud või olevad inimesed soovivad oma nägu puhtaks pesta kandideerides mitte erakonnana vaid valimisliiduna, lootes, et inimeste mälu on lühike.

Nagu öeldud varasemalt, siis täpsemalt saate lugeda ja küsida minu valimise veebilehel: Ülenurme vallavolikogu üksikkandidaat Mihkel Mikkelsaar.

Meediamanipulatsioon

noreply@blogger.com (maikel) — Sun, 28 Apr 2013 12:16:00 +0000

Öeldakse, et pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Raske on sellega mitte nõustuda. Pilt võib ükskõik millisele tekstile lisada juurde värvingut, usutavust. Sageli, valides kodulehele või artiklile sobivat pilti öeldakse: ah pane mingi tööhoos naisterahva või naeratava lapse pilt. Tihti vaadatakse pilti kui "nice to have" või "silmal oleks ilusam vaadata" või et - no midagi peab ju olema.

Need, kes on piltide psühholoogiaga paremini kursis vaatavad väga täpselt, et pilt toetaks sõnumit.

Toon ära Postimehes ilmunud kahte artiklit illustreerivad pildid.

Oma lapsi kaitsev ema

Uudis ise - Tsarnajevite vanemad: pojad võidi süüdi lavastada. Pilt, mis räägib emast, kes on valmis võitlema oma poegade süütuse eest. Pilt, mis ütleb - mina kaitsen oma süütuid lapsi.

Kuri islami vanamutt, kes võib sooritada kurja

Uudis ise - CNN: Vene võimud kuulasid pealt Tsarnajevite ema arutelu džihaadi üle. Pilt mis räägib araabia päritolu islamiusulisest naisest, kes võib sooritada kurja. Pilt mis ütleb - mina tahan halba!

Pildid tunduvad olevat tehtud samal ajal, kuid erineval ajahetkel. Pilt toetab sõnumit ja loob kuvandit.

Kiri vanaisale – kõne isamaale Eesti Korporatsioonide Liidu aastapäeva kommersil

noreply@blogger.com (maikel) — Mon, 15 Apr 2013 12:41:00 +0000

Kallis vanaisa!

Polegi sulle kaua aega mõelnud. Nüüd kevadisel, tärkamise ajal, arvasin heaks seda teha. Kuidas sul ka läheb seal, teises ilmas? Kindlasti läheb ladusalt ja mõnusalt.

Tean, sa pigem tahad uurida minu käekäigu järele, et viia ennast uudistega kurssi. Katsun siis teha lühidalt ja ladusalt, et oleks sul kergem ka kuulata.

Ei teagi kust alustada, seega oleks mõistlik alustada päevauudistest. Mäletad, Tõnisson andis sinu ajal välja ajalehte Postimees? Tead, see ilmub meil praegu ka. Toob meieni olulisi uudiseid – et milline kuulsus tegi millist klouni ja kes näitas oma paljast tagumikku. Tõeliselt olulised uudised, on ju nii? Tegelikult on aegajalt seal ka selliseid uudiseid, mis on päriselt olulised, aga tead meil on see klikiajastu. Ära karda, ei see ei tähenda uue, vaikiva ajastu tulemist ja ajalehtede vaikimasundimist. Vastupidi – mida rohkem, rämedamalt ütled, seda vahvam sa oled. Ei ole kartust, et leht pandaks kinni või peaks rääkima ainult heakskiitval toonil elust. Vabalt võib kirjutada kõigest. Mujal maailmas see muidugi nii ei ole, alles see oli kui Iraagi pealinna ajalehetoimetusi rünnati, pekstes ja pussitades ajakirjanikke, kelle artiklid ei sobinud mõne lugeja vaatega. Sama lugu on ka vabalt mõtlevate ajakirjanikega Venemaal. Õnneks mitte meil.

Ahjaa, rünnakud ja peksmised. Mäletad, kui olin alles päris poisike, siis rääkisid mulle Vorkuta vangilaagritest, kus viibisid. Külmast, näljast, surmast. Raskest sunnitööst kaevandustest ja hilisemast tagasitulekust, peale roimar Stalini surma. Meil siin läksid ka ühed seiklejad just Vorkutasse ja Põhjanabale. Ära karda! See ei tähenda, et keegi oleks neid saatnud või sundinud. Vastupidi – meil on vabadus minna ja külastada neid kohti omal vabal tahtel, turistina. On vähe riike kus meie, eestlased, pole oodatud. Aga jah, vange on meil siin veel küll. Soojas, toidetud, elusad. Lugesin just hiljuti ühe Põhja-Korea vanglast põgenenud inimese mälestusi. Ma ei tea, kuipalju oli nendes tõtt ja kuipalju kirjanduslikku liialdust. Kui poolgi sellest oli tõsi ja sa ütled – ka meie Gulagi laagris oli samamoodi, siis mu süda tahaks rinnust välja hüpata – miks sa kunagi ei rääkinud sellest, vaid tundsid kaasa minu pisikestele muredele.

Tegelikult, ma ei taha nii kurbadest asjadest sinule rääkida. On rõõmsamaid uudiseid ka. Eile ilmust just uus KAPO aastaraamat ja ka hiljutine Pealtnägija saade kirjeldas, et märgistamata hauas olnud kümme terroriohvri säilmed on väärikalt ümber maetud ja mälestust nendega tehtust ei tohi unustada. Sinule ma ei soovitaks lugeda kuidas need inimesed surma said. Kirjeldust sellest ei ole vana inimese südamele hea lugemine. Tähtis on, et kuigi nende inimeste elutee ei lõppenud inimväärikalt, on nende säilmed nüüd heades kätes. Huvitav, kui sina metsas punkris redutasid, kas sa ka mõtlesid – mis saab siis, kui mind kätte saadakse. Vanaisa, sellised sõbrad nagu sul olid, kes hoiavad elus vabadustuld vaenlase kohalolekul, on olulised. Meil siin leidub praegu ka eksperte, kes teatavad – „mis Eesti kaitsevõime, me ei suuda vastu pidada paari päevagi, rääkimata NATO vägede äraootamiseks kuluvast ajast.“ Või siis teatavad „piisab vaid roodust, et võtta Eesti üle.“ Ilmselt vanaisa, sa mäletad, et sinu noorusajal ei olnud riigi ülevõtmiseks vaja isegi mitte roodu, piisas vaid nõrgast juhist ja valest otsusest.

Aga nagu elu on näidanud ka mulle, noorele inimesele siis selleks, et riiki vallutada piisab vähestest sõduritest. Selleks, et riik lõplikult endale allutada on vaja märksa suuremaid jõudusid, kes on pidevalt kohapeal. Surumas alla mässajaid. Meie riigi kogemused Iraagis, Afganistanis näitavad, kui raske on hoida riiki, võrreldes selle eduka rünnakuga. Kaua peab vallutaja vaeva nägema meie anastamisega sõltub meist, meie mõttelaadist, kaitsetahtest ja soovidest. Ma siiralt loodan, et vajadusel põleb ka minu ja minu sõprade hinges samasugune vabadustuli nagu oli sinul ja sinu sõpradel.

Nagu tead, sugulastega on alati üks mure. Oli sinul omal ajal – kui tuli kommunist, siis läksid osad ära Läände nii parema elu peale aga kindlasti ka edendama ja säilitama eestluse mõttelaadi. Nii mõnigi hakkas aga punaseks. No tegelikult on elu siin samamoodi edasi läinud, kes läheb läände ja kes hakkab lillaks, kollaseks, punaseks, siniseks või roheliseks. Ma ei mõista neid hukka, sest nad on mu sugulased; sest tegelikult selgub iga inimese väärtus tema panusest ühiskonda, Eestisse just rasketel hetkedel.

Muuseas, kõrvutasin siin 27. Märtsil meie pilte, siis kui olime ühevanused. Kõrvutasin, vaatasin ja mõtlesin, et mis küll on sellele pildil valesti. Sina tundusid selles vanuses nii küps, karastunud, elukogenud. Ka minul on nüüdseks elukogemusi omajagu, kuid ma pole veel päris kindel oma sammudes ja tegudes. Võrreldes sinu läbitud katsumustega, peaks olema minul hoopis lihtsam edasi minna. Hoolimata kõigest, olen tänu sinu tegudele, vanaisa, olemas endiselt ka mina.

Hea vanaisa loodan, et meie käes on terve me Eesti.

Aitäh sulle ja kõike head sinu 95 sünniaastaks kallis vanaisa!
Alla kirjutanud,
Sinu Eesti Vabariik, Aastal 2013.

Kõne kandsin ette 13.04.2013 Eesti Korporatsioonide Liidu aastapäevakommersil Tartus Tudengimajas, mil kommerssi korraldas Fraternitas Tartuensis, mille liige ma olen.

Kõne isamaale - esitatud Tartu Kutsehariduskeskuse aastavahetuse peol

noreply@blogger.com (maikel) — Sat, 05 Jan 2013 22:16:00 +0000

Eellooks

Detsembris paluti mul esitada minu töökoha, Tartu Kutsehariduskeskuse aastavahetuse peol kõne isamaale. Nõustusin kõhklemata, sest üliõpilaskorporatsioonis olen samalaadseid kõnesid pidanud korduvalt. Tundsin, et aasta 2012 tõi ka mõtteid ja soove, mida tahtsin hingelt ära öelda. Seetõttu alustasin kõne koostamisega varakult. Valmiv kõne oli mõjutatud R.Rebase "Skandaalipõhine Eesti", K.Muuli "Valetamispõhine Eesti" artiklitest ning vahetult linastunud filmist "Kääbik." Seejärel sekkus minu loomeprotsessi aastavahetus ja Tujurikkuja Eestlase klipp. Pikemalt mõtlemata hävitasin eelnenud kõne ning kirjutasin uue.

Enda jaoks ja ajaloo huvides toon ettekandmisele läinud variandi ära, tegelikkus kukkus kindlasti välja teistsugune aga mõtted olid alljärgnevad.

Kõne isamaale

Oh millal ükskord nähakse, kui halb on olla eestlane, kõrged on hinnad ja külmad on ilmad.Päikest meil ei ole või kui on, siis ta ei sära, kas me jõuame seda kõike kannatada ära?

Rääkimaks Eestist, isamaast tahan alustada meist palju kaugemalt. Kas teadsite, et Eestis miinimupalka saav inimene kuulub maailma rikkaima 15% hulka? Kas teadsite, et vaesusesse, nälga on minu kõne algusest saadik surnud juba 18 last? Nälga. Ü k s l a p s s u r i v e e l nälga. Jälle üks laps suri nälga. Iga kolme sekundi järel sureb UNICEF järgi üks laps vaesuse tõttu. Jah, Eestis on ikka väga raske elada.

1960 on aasta mil, minu vanemad sündisid. Sellel aastal ületas maailma rahvastiku arv kolme miljardi inimese piiri. Tänapäeval on miljardeid märksa rohkem. Tänapäeval sümboliseerib kolm miljardit inimeste arvu, kellel kuluks tänase peo osavõturaha teenimisele aega neli päeva. Et teenida 7 €. Samal ajal ei tohiks nad millelegi muule kulutada. Jah, aga meil siin Eestis on tegelt ka raske elada. Üks miljard inimest peaksid tänasest peost osavõtmiseks tegema 10 päeva tööd - kaks meie töönädalat. Nende mõistes 10 päeva, sest neil ei ole ette nähtud seadustega puhkepäevi ja limiteeritud tööaega. Oh millal ükskord nähakse, kui raske on ikka olla eestlane.

2011 aastal tabas Jaapanit tsunami. Selle tulemusena hukkus ligi 16 000 inimest, 130 000 hoonet hävis täielikult. 2010 toimus Haitil maavärin, selles hukkus 316 000 inimest. 2005 aastal möllas Eestis tugev jaanuaritorm, tõeline looduskatastroof. Täielik häving. Hukkus üks inimene, ükski hoone ei hävinenud. Ilmad on meil ikka tõsiselt halvad, küll on ikka raske olla eestlane.

2009 aastal peksti ja piinati surnuks Venemaal Sergei Magnitski, kes tõendas ära kümnete korrumpeerunud ametnike, poliitikute petuskeemid. Sergei suri vanglas, saamata mingisugust ravi. Sügisel 2012 suri tema peamine võtmetunnistaja kahtlastel asjaoludel. Pretsedent loodi 2012 lõpus, mil Magnitski anti kohtu alla post mortem. 2012 oleme Eestis kuulnud valges kampsunis poliitiku hädaldamist, et prokuratuur kiusab teda. Jah, eestlaste hetkel läbielatavad kannatused on ikka võimsad küll.

Mis ma tahan oma eelnenud jutuga öelda? Teinekord tuleb elu vaadata perspektiivis. Hoolimata meie raskest elust, meie muredest, vaevadest oleme oma riigiga - Eestiga alles ka täna, aastal 2013 ja meil läheb ikka väga hästi. Mitte ilmaasjata pole teadlased öelnud, et oleme geopoliitiliselt justkui vanajumala selja taga. Meil ei ole suuri maavärinaid, nälga, sõda. Isegi naabritega oleks võinud meil minna märksa hullemini, kui me asuksime keset mässavat Aafrika. Mul on hea meel, et meid kurvastavad tänases Eestis poliitikute valetamised, et me pöörame tähelepanu korruptsioonile ja inimestele meie ümber, kes on meist nõrgemas seisundis. See kõik näitab, et Maslow püramiidist lähtudes oleme jõudnud kõrgemale tasemel. Meile põhimureks ei ole meie julgeolek, nälg, surma vältmine sõjas.

Mida võiks Eesti oodata oma kodanikelt praegu. Võibolla sama, mida ütles hiljuti linastunud filmis Kääbik, päkapikukuningas oma kamraadidele. Ootan teilt - lojaalsust, autunnet ja hakkajat meelt ja rohkem ma ei saagi teilt tahta. Seda kõike vajab ka meie riik. Riik, mille üle olen ma uhke ja kus on mul väga hea elada. Head 95. sünniaastat Eesti! Ela igavesti Eesti Vabariik!

Vastamata küsimused aastal 2012

noreply@blogger.com (maikel) — Tue, 04 Dec 2012 09:50:00 +0000

Aasta 2012 on lõppemas ning kokkuvõtvalt võib öelda, et oli väga tormiline aasta. Tõstatati väga palju teemasid ja otsiti lahendusi suurematele ja väiksematele muredele. Kahjuks kõik mured ei saanud lahendatud või asjakohast-usutavat vastust. Toon ära siinkohal 18 küsimust, millele ei ole mina selle aasta jooksul saanud ammendavaid selgitusi. Äkki oskab keegi vastata või lisada mõne olulise probleemi, mis jäi kahe silma vahele. Juhtunu meenutamiseks, lingin juurde ka asjakohast materjali.

Kust sai siis Silver Meikar selle raha, mille ta andis Reformierakonna toetuseks? Tema väidab, et Lillolt. Uurimine aga tõdes, et tõendeid ei ole võimalik leida. Asjakohane materjal: Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Milline on see rahaline maksimumpiir, milleni on Eesti valmis panustama Euroopa Liidu stabiilsusesse? Kas see piir on 138 miljonit eurot, 1 miljard eurot, 4 miljardit või 100 miljardit? Suurendame seda piiri lõpmatuseni või on mingi number? Asjakohane materjal : Kristjan Lepiku säuts
Miks on Reformierakonna annetajalt nii palju sularaha kodus? Asjakohane materjal: Reformierakondlaste selgitused annetatud raha päritolule.
Kas Eesti Energia uued energiaplokid õigustavad ennast? Asjakohane materjal: Eesti energia uuele elektrijaamale pandi nurgakivi.
Kes mahitas keda ja kes on seaduse silmis süüdi Hannes Rummu kirjade varguses? Allikas: Postimees räägib.
Kuidas saadi jälile KAPO endisele ametnikule ja riigireeturile Dressenile, miks Aldis Alus lubas Dressenil jätkata KAPO-s peale segaseid asjaolusid Pronksiööl? Allikas: Dressen vahistati
Kes tappis väikese Varvara Narvas? Allikas: Varvara tapja külmad jäljed.
Miks Jüri Ratas tegelikult ei liitunud teiste Keskerakonnast lahkunutega kevadel? Asjakohast materjali: 5 versiooni, miks Ratas ei lahkunud Keskerakonnast.
Mis sai Reformierakonna Tarkade Kogust ja mida ja kas see üldse otsustas midagi? Allikas: Kuhu kadus Tarkade Kogu?
Milline oli tegelikult Tero Taskila poolt väljakäidud Estonian Airi strateegia, mis läbi kukkus? Me teame üksikuid fakte, kuid mitte strateegiat tervikuna. Asjakohane materjal: Estonian Air-i pressiteade.
Kes oli see taustajõud, kes soovitas Michalil mitte tagasi astuda ja miks ta seda tegi? Asjakohane materjal: Michal ütleb, et parteist soovitati tal jätkata.
Kas Andrus Veerpalu mõistetakse dopingutarvitamises süüdi või mitte? Allikas: Õhtuleht teemal, et Veerpalu kohtuotsus lükkub edasi
Miks tekkis märtsi lõpus Eestis totaalne munapaanika? Kes seda üldse külvas? Allikas: Valgamaalase munapaanika.
Mis põhjusel põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ei rääkinud tõtt ajakirjanikele Reformierakonna musta raha afääri raames? Allikas: Rait Maruste vale, Rait Maruste vale paljastus.
Mis oli siis põhjus, miks Andrus Ansip vabandas novembri keskpaigas? Allikas: Delfi
Kelle peas tekkis kevadel suur plaan viia Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale? Allikas: Postimees.
Kas ja kui suur oli siis kasu või kahju piirkiiruse tõstmata jätmisele sellel suvel? Rahanumbrites ja päästetud inimeludes, võrreldes eelmiste aastatega. Asjakohane materjal: Põhjendus miks suvist piirikiirust ei tõsteta.
Milline on Eesti terviklik ja pikajaline nägemus oma energiapoliitikast? Kord panustame LNG-le, kord põlevkivile, teinekord planeerima oma tuumajaama ja kolmas kord tahame Leeduga kopereeruda või Soomest kaabliga vedada.

Loodan, et järgmine aasta on rahulikum ja toob nii esitatud küsimustele, kui ka järgmise aasta uutele küsimustele mõistlikud vastused. Hüva rahulikku advendiaega.

Juhtum 3 - Ost Markit.eu veebipoest

noreply@blogger.com (maikel) — Fri, 09 Nov 2012 07:18:00 +0000

Taust

Markit.eu on üks Eesti suuremaid (suurim?) ettevõtetele suunatud, it-kaupade müüjaid. Markit tegutseb veebipõhiselt, ilma reaalse poeta. Markit pakub oma teenuseid 26 Euroopa riigis. MarkIT Holding AS müügitulu 2011 aastal oli 34 467 415 € ja ärikasum 76 038 €. Markit-sse on investeerinud ka Skype loojate riskikapitalifirma Ambient Sound Investments. Markit võimaldab tellida kaupa väga paljudest Euroopa suurtest IT-hulgiladudest, kusjuues kauba hind ja tarneaeg võib erineda väga suuresti iga eseme puhul. Kuna Markit.eu on toodud siinkohal positiivse "uue äriloogika" näitena siis käesolev keskendub pigem asjadele, mis nad õigesti teevad. Markit-i omapäraks on ka avatud hinnastamine - st omapoolne marginaal on 5-9% vahepeal.

Ostuprotsess

Leiad endale vajamineva toote
Teed valiku lähtuvalt toote hinnast ja vajadusel ka tarneajast
Praktiliselt iga tellimuse puhul on näha iga üksiku eseme asupaika (sinna saabumisaega ja lahkumisaega) veebi vahendusel - Markit võimaldab kullerfirmade tellimuse tarneloole pidevat ligipääsu.
Kaup saabub sellel ajal, mis veebileht lubab. Või varem.
Kuller toob ukseni (kuller on tasuta, kui tellimus ületab minimaalse tellimuse summa, mis on umbes 100€. (alla miinimumtellimuse summa on teenuse maksumus mõne euro ringis).
Tasud kas ettemaksuna või krediidina.

Mis on nende teguviisi puhul vale

Kuna tegu on väga selgelt äritarbijale suunatud teenusega, siis eratarbijal ei ole võimalik Markit.ist otse tellida.
Kuna kaupa on tohutus koguses, siis võib teinekord soovitu leidmine võtta aega. Eriti kui erinevad laod kasutavad sama kauba jaoks erinevaid koode.

Positiivset

Valida saab sobiva toote lähtuvalt hinnast ja tarneajast - teinekord on soodushind pika tarneajaga ja vahepeal õigustab väga lühikese tarneajaga toote puhul kallis hind.
Kliendile antakse pidevat tagasisidet tarnete olukorrast. See on võimalik ka tellimuse iga üksiku eseme lõikes.
Kliendi ootusi ületatakse pidevalt (tarneaeg on sageli lühem kui lubatud)
Suurte tellimuste puhul on kohaletoomine tasuta.
Kauba valik on väga suur ja ladude arv, mida kontrollitakse pidevalt on ka väga suur.
Toimub pidev kasutaja tagasiside küsimine personaalselt ja ka tagasiside küsitluste kaudu.

Aga nagu öeldud, siis Markit tegeleb puhtalt äriklientidega, mis annab neile ka natuke teistsugused võimalused klienditeeninduseks. See aga ei õigusta kindlasti eratarbijatele mõeldud veebipoodide tegematajätmisi.

Samasse lugudesarja kuuluvad ka:

Juhtum 2 - Ost Euronicsi veebipoest

noreply@blogger.com (maikel) — Thu, 08 Nov 2012 10:00:00 +0000

Taust

Euronics on üks suuremaid tarbeelektroonika jaekette Eestis. Euronicsi kaubamärk on tuntud Euroopas laialdasemalt, kuid üldjuhul on tegu iseseisvate müüjatega ühe ostugrupi nime all. Eestis oleva Euronicsi juriidilise keha - Antista AS müügitulu 2011 aastal oli 40 450 367 € ja ärikasum 859 416 €. Huvitavate faktidena tasub mainida, et Antista AS kuulub 100%-liselt OÜ-le Raglor. Euronicsi grupi kodulehe järgi esindab aga Euronicsit Eestis Euronics Baltic OÜ. Eestis on Euronicsil 14 jaepoodi, Lätis ja Leedus on mõlemas 4 kauplust. Sarnaselt Bauhofi veebipoega hakkab silma, et Läti Euronics kasutab, Eesti Euronicsi eelmise lehega sarnast veebilehte ning Leedu Euronics isegi üle-eelmist.

Euronicsil on keerukas omanike ja juhtimisstruktuur

Ostuprotsess

Kindlasti võib lugeja ostuprotsess erineda minu omast, kuid loodetevasti on võimalik saada aimu võimalikest kitaskohtadest.

Läksime elukaaslasega poodi, ostmaks kohvimasinat. Kuna elukaaslasel oli sünnipäev, siis oli võimalik saada ka mingit sünnipäeva soodushinda.
Poes tehakse selgeks, et sünnipäevasoodustust saab ainult tellides ja tasudes e-poe kaudu.
Viisakalt ning positiivsena üllatusena aga pakutakse võimalust tellimuse ja broneeringu sooritamiseks koheselt; tasuma peab aga kodus oma arvutis.
Tellides küsitakse viisakalt - kuna makse teete päev lõpus siis raha laekub meile homme. ~~Seega kas tulete ise järgmisel päeval kaubale järgi (sest kaup on poes olemas) või saadame selle teile kulleriga (see maksab 1 €).~~ Parandatud elukaaslase mälu järgi järgmiselt: Seega, kas soovite kulleriga koju et 1€ või kaup tuleb poodi ja peale arve tasumist antakse teada kuna võib poodi järgi tulla. Kuna kaup oli poes olemas et siis tundus, et ei ole vahet kas tulla ise poodi või lasta kulleril tuua.
Kuna elame maal, otsustame kulleri kasuks. Hoolimata sellest, et poest sõidame mööda iga päev. Aga tundus mugavam ja 1€ ei ole nii suur raha mugavuse eest.
Tundub, et kulleritellimuse puhul tuleb pakk kuskilt kaugelt kesklaost, sest pakk saabub 4 päeva peale tellimist (nagu lubatud ka kodulehel), hoolimata kauba olemasolust kohaliku poe laos.

Mis on nende teguviisi puhul vale

Sarnaselt Bauhofiga on kauba tarneprotsess mulle kui ostjale ebaselge, miks tuleb kaup 4 päeva Eesti piires kohale, kui minu kodust 5 km kaugusel olevas müügisaalis ja laos on kaup olemas. Miks ei tarnita seda kiiruse huvides kohalikus laost?
Miks on Eesti sisese kauba saatmise protsess nii pikk? Võibolla on see põhjendatud, kuid kliendil puudub ülevaade kauba liikumisest ja staatusest, mistõttu ei tundub aeg pikem.
Miks ei teavitatud poes, et poodi järelemineku ja kullerteenuse kasutamise puhul on nii suur ajavahe?

Positiivset

Netis tellides tuli kaup odavam kui jaekauplusest ostes.
Kauba tarne on soodne igale poole (1€)
Poemüüjad saavad vormistada klientidele vajadusel veebitellimusi
Veebipoed areneb ja täieneb pidevalt
Pidevalt on veebis erinevad sooduspakkumised, voucheri kasutamise võimalus (Näiteks Digitunni kuulajatele)

Sama teema jätkuartiklid:

Juhtum 1 - Ost Bauhof-i veebipoest

noreply@blogger.com (maikel) — Wed, 07 Nov 2012 07:00:00 +0000

Vastavalt lubadusele, anda ülevaade Eesti e-kaubanduse suundumustes 2012 ja ilmestada seda kolme näitega, toon ära siinkohal esimese näite - ehituskaupade müüja Bauhof.

Taust

Bauhof on üks tuntumatest ehitus- ja aiakauba müüjatest Eestis. Omab 12 füüsilist poodi üle Eesti ning 5 Leedus. Veebikauplus on Bauhofil olnud alles paar aastat. Bauhof Group AS müügitulu aastal 2011 oli 89 920 000 € ja ärikasum -3 429 000 €. Bauhof Leedu kodulehekülje puhul on kasutusel Bauhofi Eestis asunud kodulehekülje eelmise versiooni sarnane leht.

Ostuprotsess

Kindlasti võib erineda ostuprotsess, minu omast. Kirjeldan lihtsalt oma kogetut, konkreetse tellimsue puhul.

Sooritad ostu veebipoest (sest nii on mugavam). Valid tarneviisiks, et lähed ise kohale (sest nii on soodsam ja tundus kiirem).
Ootad paar päeva kuni tellimus käib läbi mingi protsessi (ja inimeste, kes töötlevad seda).
Samal ajal on poes toode olemas riiulil (ca 50 eksemplari riiulil).
Mõned päevad hiljem tuleb teade, et kaup on laekunud poodi ja kätte saad infoletist.
Lähed poodi, infoleti tädi sahmib jupp aega, kuni tellimuse üles leiab ja läheb toob soovitud kauba müügisaali riiulilt ära.
Lahkud kaubaga.

Mis on nende teguviisi puhul vale

Kauba tarne on ebaselge mulle kui ostjale. Kas lõppkokkuvõttes tarniti see kohalikust poest või saadeti see tellimus lisaks olemasolevale eksemplaridele?
Miks on see tellimuse täitmise protsess mitmepäevane (tellimuse esitamisest teateni "kaup on kohal"). Vahepeal on väga üldsõnalised teated, mis annavad aimu, et kaup mitte ei liigu vaid seda tellimust alles vormistatakse ("Täitmisel").
Miks ei toimi alati veebipoes staatuste uuendamist? Alates juulist on mul üks kaup staatuses "Täitmisel". Ma olen ammu selle kätte saanud.
Miks ei ole mu kliendikaart ja veebipood ühendatud? Miks ma ei saa näha oma saldot, oste, boonusraha veebipoes? Miks ma olen veebipoes teine Mihkel, kui ma olen seda kliendikaartiga?
Mis kasu on veebipoest ostmisest (tellimuse aeg on 3 päeva) kui poest ostes oleks saanud 10 minutiga. (Tellimus sai esitatud eeldusel, et kohe peale tellimust saan kauba kätte kui järgi lähen, arvestusega, et kaup on poes olemas).
Hinnapreemium võrreldes poest ostmisega puudus - teoreetiliselt peaksid kulutused olema väiksemad. Võibolla mõne toote puhul on ka hinnaerinevused e-poe kasuks, kuid minu soovitud esemete puhul pole seda täheldanud.
Oluline oht turvalisusele: turvalisusest hakkas silma, et veebipoe parool peab olema 3-20 tähemärki! Nagu tegelt ka KOLM tähemärki? Ja miks ei tohi olla rohkem kui 20? Tekib küsimus, kas parooli hoitakse avatud tekstina, selmet teda"soolatud" hash kujul hoida?

Positiivset

Millal siis tasub aga Bauhofi veebipoest osta?

Kui kaup on olemas kusagil teises poes ja müüjad väidavad, et nad võivad selle ära broneerida aga kohale peab minema kusagile teise Eesti otsa. Seejärel lähed arvutisse, sooritad ostu e-poest, misjärel tarnitakse kaup sinule sobivasse poodi automaagiliselt.

Sama teema jätkuartiklid: