Paar päeva tagasi kuulsin, kuidas bussis inimesed arutlesid selle üle, et kuidas ilm on ikka nii külm ja tuul on ohtlik. Ja siis vaatasid nad mind üsna vildakalt, kuna olin seeliku, paljate säärte ja pluusiga, millel lühikesed varukad. Mõtlesin, et kas ma peaksin midagi tundma. Lähenevat külmetust näiteks?

Otsustasin, et see ei ole minu jaoks. Haigeks olemine siis täpsemalt.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Siit edasi jõudsin ma mõtteni, mis on mul peas juba mõnda aega seedinud. Nii kui keegi haigeks jääb, vaadatakse kohe arstimite poole. Me haarame ravimeid lennult. Pea valutab – paratsetamool, palavik kimbutab – aspiriin ja nii edasi. Kas me üldse mõtleme, millest need vaevused tekivad? Vaevalt ja kui, siis mitte õige nurga alt. Enamasti on tegemist nn stamp mõtlemisega – kevad, tuul ja külm – sealt ma oma tõbi saingi. Imelik …

Aga ka see ei ole peamine. Probleem on tänapäeval meie meditsiinilises kasvatuses või oleks õigem kasutada meditsiini tööstuse suunas salvavamat sõna? Väga paljud nn haigused ja konditsioonid, mis on osaks inimeseks olemisest, on täna meditsiinilised ja “ravitavad”.

Menopaus, viljatus, rasedus, mis ei kulge standarditele vastavalt, hüperaktiivsus, kiilanemine, ülekaalulisus jne – teadupärast tavalised inimlikud protsessid ja eripärad, kuid me kipume neid ravima ja selle tarbeks medikamente tarbima. Me oleme muutunud araks ja ravimitööstus on selles nii süüdi kui kujundab meie käitumist ja tarbimisvalikuid. Kas me ise mõtleme? Kas me mõtleme reaalse vajaduse peale tarvitada erinevaid käsimüügivahendeid? Retseptiravimeid?

Fakt on see, et me kulutame nn elustiiliravimitele rohkem raha kui rahva elustiili muutmisele ja tervise vallas harimisele. Meie tervis on meie endi kätes. MEIE endi kätes.

Mõtle sellele. Kas Sa tahad olla lammas, kes ei mõtle ja laseb teha endale püsivat ajupesu? Sa ju ei usu, et Vanish ühetõmbega kõik puhtaks teeb?

Tegelikult ei küsi stress vanust, sugu, vara, elukohta ega pereseisu. Oma olemuselt on tegemist täiesti tavalise keha reageeringuga ohtlikele olukordadele, kõrgemale adrenaliini tasemele ning kõrgendatud valveolekule.

Lühiajaline stress on sinu hea sõber ja teda tuleb vastavalt kohelda. Pisike stressitase on kasulik võistluste võitmisel, eksamiteks valmistumisel, tööintervjuudel, esitlustel jne. Aktsepteeri teda ja tea, et ta on sulle kasulik.

Nagu iga asjaga siiski, ei ole stress suures koguses sinu kehale siiski parim sõber. Kahjuks on meie tänapäeva elu niivõrd hektiline, et lisaks sellele tervislikule stressile kogeb meie keha pidevat pingeseisundit tulenevalt närvilisest liiklusest, raskustest tööl, probleemidest peresuhetes jne. Me tormame läbi elu ja isegi ei mõtle sellele, kuidas asju rahulikult võtta. Me tihti ei hoomagi seda, et tegelikult on tegemist üsna ohtliku seisundiga. Enamus meist kogeb rohkem stressi kui kehad on suutelised vastu võtma.

Selle tulemusena tekib olukord, kus mõjutatud on juba tervis, tujud, võimekus, suhted ja kogu elukvaliteet. Stress, mis on kujunenud krooniliseks vajab seetõttu erilist ning kiiret tähelepanu.

Kuidas siis stressi loomulikult ja looduslikult maandada?

Üks ja peamine on trenn. See parandab üldist tervist ning saadab kehasse õnnehormoone tõstes sellega üldist enesekindlust ning parandades ka füüsist. Regulaarne trenn vähendab stressi hormoonide tootmist parandades sellega keha üldist toimetulekut stressiga.

Teine vahend on lõdvestumine – erinevad tehnikad aitavad sul lõdvestada nii keha kui mõistust. Lõdvestamine madaldab nii pulssi kui vererõhku ning suurendab vereringet läbi lihaste ning organite andes seega sulle rohkem kontrolli oma keha ning tema reageeringute üle.

Mõlemad – trenn ja lõdvestumie – peaksid olema sinu elus regulaarsed tegevused. Sul pole aega? Mõtle nüüd korraks kuipalju aega raiskad sa päevas asjadele, mis seal kas üldse olema ei peaks või mis sul stressi tekitavad. Võta endale see 30 minutit iga päev, et jalutada ja paar korda nädalas see hetk, et hingata, olla rahus ja vaikuses ning kasutades vähemalt alguses vastava ala spetsialisti abi õppimaks kogu keha lõdvestamist.

Lause „Mul on stress“ on midagi, mida me kuuleme tihti, kuid mis peaks väljaütlemise asemel väljenduma meie tegudes – me peaksime sellega tegelema mitte seda pelgalt nentima. Hakka juba tegutsema! Ütle oma kehale midagi positiivset ja ära sisenda talle, et ta peab ennast piinama.

Tselluliit on midagi, mis kummitab pea kõik naisi. Me kõik teame, et see on kole, aga me ei tea, kuidas sellest lahti saada. Ainuke lahendus tundub olevat kaalus allavõtmine. Ja siis muidugi on erinevad kreemid, massaaživahendid ja teraapiad. Meile on kirjutatud ning küsitud, et kas toitumisega saaksid naised lahti oma murest. On uuritud, milliseid toite peaks sööma.

Selleks, et sellele küsimusele vastata, tuleb esmalt aru saada sellest, mis on tselluliit.

Tselluliit on normaalne keha omadus talletada rasva (kahjuks kaasneb sellega apelsinikoore nahk mügarike ja lohukestega). Põhjus, miks seda meestel vähem esineb, seisneb selles, et neil on nahaaluseid rasvarakke tuharatel ja reitel vähem. Ja et kummutada veel üks müüt – tselluliit ei ole ainult ülekaaluliste probleem, vaid seda võib täiesti vabalt esineda ka väga saledatel inimestel.

Püsivat mõju ei oma ükski seni pakutud lahendustest – massaažid, elektriravid, tabletid, kreemid jne. Tegemist on tihti kallite ja tülikate protseduuridega.

Parim lahendus tselluliidist lahti saamiseks on korralik toitumine ja aktiivne eluviis.

Miks just need siis? Treening kulutab energiat ja sellest tulenevalt väheneb kaal ning väheneb ülemäärane rasv. Seda siis lihtsustatult võttes. Tegelikkuses tuleb ka korda saada ning ümberkorraldada ainevahetus. Erinevad uuringud on tõestanud, et energiakulu kasvul hakkab seedetrakt paremini toitaineid omandama. Kehaline aktiivsus peab ennekõike mõjutama ainevahetust rasvkoes, stimuleerides selle kasutuselevõttu energiaallikana. Et see saaks toimuda, pean trenn olema pikaajalisem (minimaalselt 20 minutit) ja mõõduka intensiivsusega ning katkematu. Õnnetuseks on leitud, et maratonijooksja kaotab ühe etapi läbimisel vaid 214 g rasva. Ehk tegu ei ole kiire tulemuse saavutamisega. Soovitatud treenimisvõimalused on ujumine (sealjuures pidev aeroobne liigutamine vees, mitte pikkade pausidega mulistamine), kõndimine, sörkimine jms. Energiakulu suurendamiseks vali kindlasti soojemad riided.

On olemas tõendeid selle kohta, et treeninguga kaotatud kaalus on rasvamassi languse osakaal oluliselt suurem kui toitumisega kaotatud kaalus. Sellega loomulikult käib kaasas ka tselluliidi vähenemine.

Ilma toitumise muutmiseta ei muutu aga midagi.

Eelistada tuleks tooreid aed- ja puuvilju. Tselluliidi arenemist takistavad salat, kapsas, maitseroheline ning mereannid. Piirata tuleb kana-, loomaliha tarbimist. Samuti tasuks piirata ka piimatoodete söömist, kuna nad põhjustavad kile moodustumist, mistõttu on takistatud lümfisüsteemist rasva ja toksiinide eemaldumine. Eriliselt tuleb hoiduda liigsest süsivesikute tarbimisest. Ja ära ei tasu unustada piisava vedeliku tarbimist (vähemalt 2 liitrit päevas). Tuletan meelde, et vedelike all ei mõelda gaseeritud magusaid jooke, kohvi, teed, alkoholi ega mahlu. Mõeldud on vett (sh aedviljades leiduv vesi).

Tselluliidist lahtisaamine nõuab tugevat motivatsiooni ja tahet. Seda lisaks siis heale toitumiskavale ning treeningule. Üks oluline koostisosa edukas elus on alati olnud enesedistsipliin.

Jõudu!

Riina

Kõik elusorganismid vajavad elutegevuseks soola. Õige kogus soola aitab hoida normaalset verd, vererõhku ning närvi- ja lihasfunktsioone. Kuid mis on õige kogus? Milliseid sooli peaks tarbima ja miks räägitakse pidevalt soola kahjulikkusest? Tehakse erinevaid kampaaniaid selleks, et võõrutada meid liigsest soola tarbimisest ning hirmutatakse erinevate haigustega. On riike, kus on lausa seadustega reguleeritud soola lisamine toiduainetööstuses. Tegelikkus on see, et su keha vajab soola. Teda tuleb lihtsalt targalt tarbida.

Mida head teeb meile sool?

Soolas peituvad ioonid (naatrium) on need, mida keha vajab esmatähtsateks funktsioonideks. Sool on vajalik teatud toitainete imendumiseks.

· Sool aitab hoida vedelikke meie vererakkudes ning tema abi vajatakse ka informatsiooni transpordiks meie närvides ja musklites alates sünnist kuni surmani.

· Sool aitab vastupidiselt levinud arusaamisele õiges koguses reguleerida koostöös veega ka meie vererõhku.

· Sool aitab eemaldada liigset happelisust meie keha rakkudest.

· Sool stabiliseerib veresuhkru taset.

· Sool aitab seedida toiduosakesi seedeelundkonnas.

· Sool aitab kopsudest eemaldada kleepuva lima, mis on eriliseks probleemiks astmaatikutele.

· Sool on tugev naturaalne antihistamiin.

· Sool aitab vältida lihaskrampe.

· Soola puudus kehas väljendub näiteks üleliigses sülje erituses.

· Sool aitab tugevdada luustikku – osteoporoos on suuresti soola ja vee puudulikkuse tulemus (27% keha soolast paikneb meie luudes, osteoporoos tekib siis, kui keha vajab rohkem soola ning hakkab seda võtma meie luudest)

· Sool tagab rahuliku ja korraliku une.

· Sool keelel vähendab püsivat kuiva köha.

· Sool aitab hoida libiidot.

Ma usun, et nüüd peaks olema enam kui selge, et sool ei ole paha. Meie harjumused ja elustiil on tavaliselt see peasüüdlane. Kuna meie keha ei suuda soola toota, siis oleme me sõltuvuses toidust saadavast soolast.

Millist soola tarbida?

Kui me oleme otsustanud, et tahame siiski oma kehale teene teha ning soola tarbida, siis oleme järgmise probleemi eest. Poodides on müügil erinevaid soolasid. Nende seast oma valiku tegemine võib olla keeruline. Näiteks meresool sisaldab peaaegu 80 erinevat mineraali, mida su keha vähemal või rohkemal määral vajab, samal ajal on aga tavaline lauasool nendest kaaslastest lahutatud ning on liidetud hoopis teiste ühenditega nagu näiteks alumiinium silikaat (meie närvisüsteemis väga toksiline ühend). Üldiselt peetaksegi töötlemata meresoola selleks kõige paremaks valikuks poelettide vahel otsust tehes.

Kui palju soola peaks tarbima?

Juba alguses sai mainitud, et kuigi sool on kasulik ja seda vältida ei tohiks, siis peamine asi, mida tähele peaks panema (peale tarbitava soola tüübi), on selle kogus.

Selleks, et su keha oleks terve, vajavad rakud palju kaaliumit enda sees ning soola väljas olevates vedelikes. Tasakaalu hoidmiseks liiguvad kaalium ja naatrium pidevalt edasi-tagasi läbi raku membraani. Sinu kehale vajalik suhe on kolm osa kaaliumit ja üks osa naatriumi. Kehal on piiratud väljundid üleliigse soola kasutamiseks, seega on oluline hoida seda kriitilist tasakaalu. Lahenduseks on tarbida rohkem kaaliumit ning vähendada soola tarbimist.

Kuigi sool on meile eluks vajalik, on ebapiisav soola tarbimine harva probleemiks (kuigi mitte olematu). Me vajame naatriumi vähem kui 500 milligrammi päevas. Sellest piisab, et tagada kõik ja veelgi enam kasulikest funktsioonidest, mida sool meie kehas teeb. Ilmselt me kõik juba teame, et üleliigne sool hoiab vedelikke kudedes, põhjustades sellega lisaks kõigele muule ka kõrget vererõhku.

Toidule soola lisamine

Kuidas saavutada õige kogus? See on raske. Mina soovitan toidu maitsestamisel hoida meeles, et kui sulle tundub, et sinna on midagi veel vaja, siis proovi muid maitseaineid ja -taimi. Soola on pea kõiges, selle lisamine on liiast. Pea ka meeles, et poetoitudel on sool alati sees. Peamine probleem ning põhjus, miks soola pahaks peetakse, seisnebki selles, et me lisame soola kõikjale, mõtlemata, mida me tegelikult tahame ja vajame. Oleme oma maitsemeeled tapnud ja aina rohkem vajame soolasemat toitu. Toiduainetööstuses on soola eesmärk toidu säilitamine ja maitse tugevdamine, sinu eesmärk on enda keha tervena hoidmine.

Ehk, tarbige soola mõõdukalt ning ärge unustage, et magedat toitu saab maitsestada ka teisiti.

Kuna meile on siiamaani laekunud erinevaid küsimusi pärmseene kohta küll e-maili ja kommentaaride vahendusel, siis oleme siia koondanud nimekirja küsimustest ning püüdnud neile siis ka ühtlasi vastata. Ilmselgelt on tegemist vägagi aktuaalse ning paljusid vaevava teemaga, seega püüame vastata kõikidele laekunud muredele ning palvetele niivõrd kuivõrd oskame.

Millised tooted sisaldavad pärmi?

Enamusjuhtudel on pärm üsna selgesõnaliselt pakendil toodud. Ilmselgelt on siin nimekirjas suur osa pagaritoodetest, kerged alkohoolsed joogid (õlu, siidrid), kuivatatud ploomid, rosinad ning üleküpsenud puuviljad. Siia võib veel lisada šokolaadi, enamus sojakastmed ning mõned vitamiin B kapslid. Ka pakki ning purgisupid võivad pärmi sisaldada. Üldiselt siis tasuks lugeda silte.

Kas juuretis on ka halb seen või võib seda rahumeeli süüa?

Juuretisega tehtud leivatooted on pigem kasulikud („pigem“, sest levib ka erinevaid arusaami ning on teadlasi, kes süüdistavad ka juuretist pärmseene vohamises). Siiski, nagu iga toiduga, tasub hoida kogused mõistlikud ning mitte ülepingutada. Ääremärkusena olgu veel öeldud, et tegemist peab olema naturaalse juuretisega (ehk siis eelistatult omatehtud).

Kas võib tarvitada piimatooteid (sh jogurtit)? Jogurtis on suhkur, kas järsk suhkru menüüst väljajätmine kehale mitte kahjulik ole?

Eelstatult tasuks piimatoodetest suure kaarega eemale hoida, kui tegemist on tõsise seene vohamisega. Muul ajal tasuks kindlasti piiri pidada, kuid päris keelatud nad siiski ei ole. Meie inimene kahjuks kipub liialdama piimatoodetega ning sellest ka pahandused. Pärmseen vähendab keha võimet rasvaga hakkama saada, nii et jälle üks mõttekoht meile.

Jogurtiga on lugu selline, et ta ei tohiks sisaldada värv- ning maitseaineid ning olla suhkruga, st tegemist peaks olema võimalikult naturaalse toodanguga. Suhkru menüüst väljajätmine ei ole kindlasti paha asi. Asi, millest enamus inimesi täna valesti aru saab, on kehale vajaliku suhkru olemus. Keha vajab glükoosi, mida ta toodab endale ise kõigest, mida me sööme. Keha ei vaja kohe kindlasti neid suhkruid, mida leiame saiatoodetes, piimatoodetes või mujal töödeldud toitudes. Suhkur on üldse üsna hall mõiste, kuna suhkrut kui sellist asja pole olemas. On suhkru erinevad vormid – puuviljasuhkur e fruktoos, piimasuhkur e laktoos jne. Seega mina oleksin üsna ettevaatlik termini „suhkur“ kasutamisega.

Kas võib tarvitada hapukurki, hapukapsast?

Ei. Vastus on sellele ühene. Ega me keelata ei saa, küll aga ei soovita kindlasti. Kui mõelda korraks hapendamise protsessi peale, siis selle eesmärk on alandada toidu pH taset, et sellele tekiks maitsev hapu maitse. Loomulikult on see meeldiv, kuid kehale mitte kasulik. Kogu hapendamise ehk kääritamise protsess on püstitatud eesmärgiga hoida juurvilju söödavana ehk siis säilitada neid pikemat aega. Need toidud ei ole aga enam elus. Seega meie ei soovita selliseid toiduaineid tarbida.

Kas hapendatud ja kääritatud toidud on sisuliselt samad?’

Just, hapendamist nimetatakse teisisõnu ka kääritamiseks. Hapendamise protessi osa on toidu kääritamine.

Kas ilma äädikata hapendatud kapsas ja kurk on ka kääritatud? Kas sellised toidud teevad meie keha happeliseks?

Absoluutselt. Hapendamise osa on käärimine ning hapendada võib erinevate bakteritega, kasutamata selleks äädikat. Kuna kogu hapendamise protsessi eesmärk on toidu pH taseme madaldamine, siis meie keha pH taseme hoidmisele see ka kaasa ei aita. Kõige kasulikumad on juurviljad meile võimalikult värskelt.

Millised toiduained kuuluvad kääritatud toitude hulka?

Kääritatud toidud on teisisõnu hapendatud toidud. Sealjuures võivad ka joogid olla kääritatud. Seda, kas toit on kääritatud või mitte, tead sa selle järgi, kuidas sa seda ise valmistanud oled või pakendilt lugedes. Üldiselt hapendatakse meil erinevaid juur- ja köögivilju ning seeni.

Dr Gillian McKeith sõnul on Pau d´arco (poh darko) seenkasvaja vastane taim, mis aitab vähendada pärmi sisaldust organismis. Lisaks on soovitatud atsidofiilpulbrit või –kapsleid, mis 6 kuulise kuuri järel organismi kasulike bakteritega rikastavad. Mida sellest arvata?

Nimetatud taim Pau d´arco on küllalt laialdaselt levinud taim, mida tõepoolest kasutatakse pärmseene ravimisel. Kahjuks ei oska ma hetkel kommenteerida selle kättesaadavust Eestis.

Mainitud pulbrite ja kapslite osas (kuigi nad on jällegi palju positiivset kajastust saanud), jääksin pigem skeptiliseks, kuna igasuguse ravimise juures peaks toimuma ka elustiili muutus. Seda aga erinevad kuurid, mis sisaldavad endas pulbreid ja kapsleid, ei võimalda. Kui tegemist on tõsise seene vohamisega, siis võib nendest olla abi leevenduse saamisel, kuid need ei tohiks olla ainus vahend. Selleks, et saada tõeliselt seene vohamisest lahti, tuleb muuta seda, kuidas me oma keha kohtleme ning seda juba jäädavalt.

Kui pärmseene sümptomid on olnud juba 10 aastat, siis kas soolestik on täiesti rikkis ja parandamatu?

Inimkehas ei ole peaaegu midagi parandamatut. Küsimus on lihtsalt ajaperioodis. Inimkeha rakud vahetuvad kõik teatud aja järel, seega on hästi oluline anda talle ehituseks õiget materjali. Alustades muutustega täna, võid korda saata palju. Mida varem alustada muutustega, seda täisväärtuslikum ja tervislikum su elu on!

Kas hapupiimast tehtud kohupiim on kääritatud või hapendatud toiduaine?

Üldiselt peetakse käärimist hapendamise osaks, seega ma ei ütleks, et ta on üks või teine.

Kuidas tunda ära oma seent?

Toodud sümptomeid on tõepoolest palju. Täna on pigem olukord selline, et kui miskit muud ei oska öelda, et oleks ja tunnused klapivad, siis tasuks otsida viga enda seest sügavamalt ning sealt, kus tänapäeva arstid seda otsida ei oska. Üks meie lugeja kirjutas, et olukord oli täpselt nii hull, et enam hullemaks minna ei saanud ning abi arstidelt ei saanudki, kuna keegi ei osanud mõeldagi sellise asja peale. Täna topitakse sisse erinevaid ravimeid, pakkudes tihti huupi ning lootes, et ravimid (mis tihti ravivad umbes 20-30 erinevat haigust või sümptomit) teevad oma töö enne, kui inimene päris ära sureb. Lõpuks tuli pääsemine ühelt healt inimeselt, kes pakkus lahenduseks mitte ravimeid, vaid toitumise muutmist. Kui erinevad ravimid olid juba ühe jala üle ääre viinud, siis tuli proovida midagi uut ja sellest oli abi.

Kuidas oma seent ära tunda on päris keeruline ning indivudaalne küsimus. Eks igaüks teab ise oma keha kõige paremini. Üldiselt pannakse diagnoos iseloomuliku haiguspildi järgi, mis on siis juhuti erinev. Kui kahtlustad endal seent, siis küsi edasi oma arstilt. Võimalik, et pead ennast natukene selgitama ning paluma, et seda võimalust vähemalt kaalutaks, kuid usun, et tasub endale kindlaks jääda. Kui ikka miski muu leevendust ei too, siis on tõenäosus suur.

Veel paar nõuannet ühelt meie lugejalt:

· Ei tohi süüa midagi, mis on kääritatud, riisi- ja teeseeni. Samuti ei tohi juua koduveini, elusaid õllesid.

· Kuna organism põeb kroonilist B-vitamiini vaegust, siis tuleb neid vitamiine sisaldavaid tooteid rohkem tarbida (NB! Mitte siis purgist võetavaid vaid päris toitust saadavaid vitamiine ikka)

· Lisaks on organismis puudus A, D ja E vitamiinist.

· Antibiootikumide võtmise korral tasuks koheselt alustada ka seeneraviga, muidu on hiljem tagajärjed tõsised ja olukord läheb käest ära.

]]> http://minuoma.ee/tervis/?feed=rss2&p=268 11 http://minuoma.ee/tervis/?p=268 http://feedproxy.google.com/~r/MinuOmaTervis/~3/5WvY7TwTvs8/ http://minuoma.ee/tervis/?p=267#comments Fri, 15 Jan 2010 19:52:06 +0000 Kristiina http://minuoma.ee/tervis/?p=267  

Viimastel aastatel on käimiskepid muutunud üha populaarsemaks. Toimuvad lausa suured üritused kepikõndijatele keset Tallinna südalinna. Ei laida, et keppidega kõndimine on igati kasulik, kuna paneb kõndides liikuma ka ülakeha ning tõstab seeläbi pulssi, aga nagu ikka, on jäetud AGA-d rääkimata.

Olen näinud mitmeid kepikõndijaid, kes põhimõtteliselt lohistavad keppe järgi. Puudub täielikult igasugune mõte keppidel. Kui just välja arvata populaarsusele eest kulutatud poolsada krooni. Palju murelikumaks teeb aga asjaolu, et kepikõndijad liiguvad rõõmsalt mööda asfaltteed ringi aimamata, mis neid paari aasta pärast ees ootab.

Anatoomiliselt ühenduvad õlavarre luud abaluuga. Kahe luu ühenduse vahel on mustjas pallimoodi asi. See on nii öelda “pehmendus” või meestekeeles “amort”, mis pehmendab põrutusi ning muudab liigutusi sujuvamaks. Enam vähem sama süsteem asub ka küünarnukis ja randmes. Aga nagu igal asja inimese kehas on ka neil kasutusjuhend. Kindlasti ei soodusta selle pikaajalist kestvust pidev põrutamine, mida kujutab endas metall- või plastikotsa tagumine asfaldisse. Pidev ja pikaajaline põrutamine tekitab tursumist ja koevedeliku teket liigeses, mille tagajärjeks on kange või valulik õlg, küünarnukk või ranne. Valukolle on sõltuvuses kõndimistehnikast. Halvemal juhul jääb kangeks ka selg, sest õlavarreluu ja abaluu on omavahel ühenduses ning kui kõndija väga tugevalt tõukab keppi lahti asfaldist, siis võib põrutus jõuda isegi abaluust edasi.

Väga hea meel on näha, et eesti inimene on vaatamata “alati kehvale suusailmale” valmis liigutama, kuid selle juures tuleks kindlasti jälgida, et liikumist tehakse tervislikult. Kõige lihtsam lahendus on minna kuskile metsarajale, kus on mõnus saepururada või muda. See aitab kõvasti ja raskendatud olud tõstavad veelgi paremini pulssi, lihastoonust, koordinatsiooni ja meeleolu. Pärast on olukord küll natuke mustem, kuid kasutegur palju suurem.

Kui alati pole aega minna metsarajale, siis parem jäta kepid koju ning kontrolli ise oma kätetööd. Kõverda küünarnukist käed ja liiguta aktiivselt kogu kõnni jooksul. Peaaegu sama efekt, kui põrutus välja arvata. Ja kui on ikka hirmsasti vaja keppidega kõndida, siis mine asfalttee kõrvale olevale rohuribale.

Kena kõnni jätku!

Viimasel ajal kuulen üha tihedamini inimesi rääkimast sellest, kuidas üks või teine häda on neil tingitud pärmseenest ja uuritakse, kuidas temast lahti saada. Selline huvi tekitas minus aga küsimuse, et kui palju võib olla neid inimesi, kes ise ei teagi, et nad pärmseene küüsis on. Kuna eestlasele on kombeks olla vaikne ja mitte liialt kurta, siis võtan selle initsiatiivi ja tutvustan ka neile, millega tegu. Seetõttu alustaksingi Agu Sihvka moodi päris algusest.

Mis on pärmseen?

Peensoole harude ehk hattude küljes elab inimese eluks ja seedimiseks vajalik mikrofloora, mis sisaldab endas nii piimhappebaktereid, coli- ja cocktüübilisi baktereid (need on mõeldud liha mädandamiseks), soolekepikesi ning tohutul hulgal teisi baktereid. Jah, bakter ei ole ainult negatiivse tähendusega sõna! Peale nende on peensoole normaalse mikrofloora osa ka pärmseen. Sarnaselt pH tasemele on ka pärmseenel oma kitsas vahemik, kus ta meile kasulik on. Tervel inimesel on see osakaal 20% mikrofloorast. Hõlmates väiksemat või suuremat osa suudab ta juba paksu pahandust tekitada.

Mis juhtub, kui kõik ei ole tasakaalus?

Me kõik teame, et tasakaalust väljas asjad ei ole kunagi kasulikud. Kui head asja on vähe, siis oleme kaitsetumad, ja kui on palju, siis ei osata midagi mõistlikku temaga enam teha.

Kui pärmseent on vähem kui ettenähtud, oleme haavatumad viiruste poolt. Samuti teevad meile liiga kiirgused, elektromagnetväljad jms. Miks? Sest pärmseen „sööb ära“ organismi sattunud raskemetallid ja neutraliseerib kiirguse mõju. Kuidas inimene seda tunnetab? Pärmseene vähesusest saab aru enamasti selle järgi, et kõht on lahti ning väljaheited on eriti happelised ja vahutavad.

Kui nüüd aga pärmseent on rohkem, kui oleks mõistlik, siis on kaebusi oluliselt rohkem. Sagedased probleemid, mida osatakse diagnoosida, on soor suus, aga ka kõrvas või tupes. Tegelikkuses on aga pärmseenega seotud palju rohkem kaebusi. Näideteks on unisus, meeleolu vahetumised, apaatia, ärrituvus, keskendumishäired, halb mälu, kõhukinnisus, -lahtisus, ohtrad gaasid, meeletu magusaisu, leiva ja alkoholi himu (sealjuures teeb juba väga väike kogus alkoholi purju), isutus, limased ja halvalõhnalised väljaheited, pimesoole valud, halb seedimine, kõrvetised, halb hingeõhk, lõhed suunurkades, rakud keelel, krooniline igemepõletik, kuiv kurk, ärritusköha, suu kuivamine, ninakinnisus, pidev nohu, aevastamine, köha, allergiad, astma, õhupuudus, vinguv hingamine, pärmseen suguelunditel, PMS naistel, viljatus, ahistatuse tunne, sügelus ja ekseem suguelunditel meestel, impotentsus, korduvad kõrvapõletikud, sügelus ja valu kõrvas, nõrgenenud kuulmine, udusus nägemisväljas, plekid ja täpid nägemisväljas, kroonilised silmapõletikud, kipitus silmades, kanapimedus, nägemise nõrgenemine, peavalud, pisted, uimasus, tasakaaluhäired, migreen, allergianähud nahal, ekseemid küünar- ja põlveõndlas, kroonilised ekseemid, jala ja küüne seen, vinnid, kõõm, naha kuivamine, psoriaas, tihenenud urineerimise vajadus (samas ei tule midagi), jäsemete suremine, lihasnõrkused, liigeste valud, paistetus, probleemid süvenevad pimedal aastaajal ja niisketes ning läppunud õhuga kohtades, kordinatsiooni probleemid, kemikaalide, tubakasuitsu, parfüümide lõhnad ärritavad, maksa ja pankrease kahjustused jne.

Sai nüüd küll pikk nimekiri, aga ma usun, et ülevaatlik ja avab äkki nii mõnelgi inimesel silmad.

Lisaks eeltoodule arvatakse, et pärmseene vohamisest on põhjustatud ka sellised haigused nagu reuma, skisofreenia, näärmete häired, AIDS, autism, leukeemia, vähk, alkoholism, narkomaania, anoreksia, buliimia, soolestiku põletikud, suhkruhaigus jne.

Eriliselt väljenduvad lastel pärmseene vohamisel korral suusoor, mähkmeallergiad, allergiad, tundlikkus kemikaalide suhtes, pidevad külmetushaigused, õppimisraskused, käitumisprobleemid (nt hüperaktiivsus), keskendumisprobleemid, autism, ärritusköha, pidev köhimine, ebamäärased kõhuvalud, korduvad kõrvapõletikud, gaasid, magusahimu, meeleolude vaheldumine, unehäired jne.

Miks tasakaal paigast läheb?

Soolestiku mikrofloora viivad tasakaalust välja peale antibiootikumide tarvitamise ka muud faktorid. Pärmseent panevad vohama järgmised tegurid:

ü Antibiootikumid, erinevad hormoonravimid, kortikoidid, keemiaravi;

ü Kiirgused – arvuti, teler, mobiil;

ü Rafineeritud toidud (rafineerimata toidud sisaldavad kiudaineid, mis aitavad jääkaineid kehast välja viia);

ü Liigselt töödeldud toit (nt „valge suhkur“, „valge jahu“, muud liigselt töödeldud ja puhastatud toidud);

ü Tehniliselt valmistatud äädikas;

ü Tööstuslikult valmistatud purgi ja külmutatud toidud (valmistatud rafineeritud toidus sisaldades ohtralt lisaaineid);

ü Mikrolaineahjus valmistatud toidud;

ü Aspartaami sisaldavad toidud;

ü Homogeniseeritud mahlad;

ü Keskkonnamürgid ehk raskemetallid jt mürgid (nt autode heitgaasides olev plii, amalgaamplommid suus, kaadmium jne;

ü Sünteetiline elukeskkond – vaibad, katted, riided;

ü Happeline organism (vale toitumine ja eluviis).

ü Mao alahappesus, kroonilised katarrid;

ü Diabeet, tuberkuloos, vähk;

ü Alkoholi väärkasutamine;

ü Stress;

ü Soolestiku parasiidid;

ü Jne.

Mis juhtub, kui pärmseent ei ravita?

Juhul kui pärmseent ei ravita, siis haigus süveneb. Füüsiliselt hakkavad toimuma muutused maksas ja psüühiliselt tekib krooniline väsimus, mälu probleemid ning oht langeda sügavasse depressiooni. Pärmseene vohamine tähendab seda, et peensooles olev seen hakkab toituma peremeesorganismist. Kui peensoole normaalne pinnalaotus on suuruselt sarnane jalgpalliväljakule, siis on pärmseenel tema vohamise korral suur põld. Pärmseen sööb ära osa soolehattudest jättes järgi veritseva osa. Sellega kaob osa soolestiku kasulikust pinnast ehk väheneb võime kasulikke toitaineid imendada (ja ühtlasi toitu seedida. Ütle veel, et sul on pärilik aeglane ainevahetus!). Kui tegemist on lühiajalise probleemiga, siis on lootus, et hatukesed taastuvad, kuid pikemaajalisel pärmseene vohamisel on kahjustused permanentsed (st kahjustunud kohad armistuvad). Tekkinud armkude ei ole aga enam elastne ning tekib soodumus sooleummistusteks.

Pärmseene vohamise korral muutub meie toiduvalik. Ajule tulevad signaalid, mis on mõjutatud vohava seene isudest – hakkame eelistama magusat, saiakesi, valge nisujahu tooteid, alkoholi jne jne. Õgime sisse kõike head ja paremat. Sellest siis see „hirmus magusaisu“.

Andes soovile järgi on meil mõnda aega hea olla, kuid siis tabab keha väsimus. Miks? Sest pärmseen sai oma noosi kätte ning olles samuti elav organism, kellel on toimiv ainevahetus ja paljunemisvajadus, eraldab ta nüüd sinu kehasse erinevaid toksiine (üle 80, millest mürgiseim on puupiiritus), mis põhjustavad maksatsirroosi, pimedaks jäämist (kui kogused on suured) ning gaase (halvalõhnalised). Ja see on vaid üks üle 80-st toksiinist!

Üldiselt on pärmseene eluline eesmärk kogu keha vallutamine ja teda ei tasu alahinnata. Meie immuunsüsteemi jaoks on toksiinide näol tegemist võõrkehadega, mis tähendab, et ta on pidevas sõjas pärmseenega, tekitades sellega püsivat koormust kogu keha kaitsemehhanismidele. Pärmseen üritab püsivalt keha endale hallata.

Lisaks sellele rünnatakse meie organismi pidevalt erinevate välismõjutajate poolt. Peamine neist on toit, mis sisaldab kümneid tuhandeid erinevaid kemikaale, mida meie keha ei tunne oma osana ehk teisisõnu, need on otsene rünnak meie organismile. Kogu kaitsemehhanism peab olema pidevalt valvel nii sisemiste kui väliste rünnakute eest. Jättes selle pahalase aga piisava ja õigeaegse tähelepanuta, arenevad välja keerulised ja rasked haigused, mille hulgas leidub isegi vähk ja AIDS. Samuti kannatab meie elukvaliteet erinevate allergiate ja püsivate konditsioonide läbi.

Pärmseene sündroom

Kui pärmseen hakkab vohama ning oma toksiine väljutama, siis tekivad pärmseene sündroomi süptomid: tugev väsimus, tööjõu langus, keskendumisprobleemid, mälu nõrkus, seedehäired (gaasid, kõhukinnisus) jne. Enamasti tekib inimesel selline primaarne sündroom peale antibiootikumide tarbimist, sest viimased tapavad lisaks pahadele bakteritele ka soolestikus olevad head bakterid (sealjuures esmajärjekorras piimhappebakterid, mis tegelevad soolestiku mikrofloora tasakaalus hoidmisega takistades sellega halbade bakterite vohamist), tekitades cockidel, colidel ja pärmseenel võimaluse pidurdamatult paljuneda, sest neile tavapärased antibiootikumid ei mõju. Kuna loodus tühja kohta ei salli, siis tapetud piimhappebakterite asemele tuleb vastupidavam pärmseen.

Pärmseen, mida ei ole 6-12 kuu jooksul kontrolli alla saadud, tekitab organismis suuremaid muutuseid. Selline sekundaarne sündroom võib avalduda haigustena: allergilised reaktsoonid, elundite probleemid (nt maks), masendus, depressioon jne. Kogu nimekiri erinevatest avaldumise vormidest on toodud käesoleva artiklis eespool.

Kuidas pärmseene vohamisest lahti saada?

Kindlasti tuleb seen kontrolli alla saada dieedi, mitte ravimitega. Viimasele hakkab seen lihtsalt vihaselt vastu võitlema ning veelgi rohkem vohama. Pärmseene vohamise takistamiseks ja ravimiseks soovitatakse jälgida järgmist protsessi:

1. Esiteks näljuta oma seent. Elimineeri oma toidulaualt tema toit (rafineeritud jahu ja jahutooted, rafineeritud suhkur, naatriumglutamaati sisaldavaid tooted, pärmi sisaldavad tooted, suured kogused kääritatud toidud, seened jne).

2. Taasta oma keha biokeemiline tasakaal ja tugevda oma immuunsüsteemi. Toitu tervislikult, liigu rohkem ja väldi toitaineid, mida esimeses punktis elimineerima pidid.

Oluline on märkida ka toitaineid, mis pärmseenele eriliselt meeldivad ehk mida tasub igatahes vältida ravi perioodil (vähemalt suurtes kogustes). Need on:

ü Suhkur (sh nii puuviljasuhkur, pruun suhkur, mesi, siirupid, laktoos, kommid, magusad saiakesed, šokolaadid, jäätised, muud maiused, mis kodus tehtud, kihisevad joogid, puuvilja mahlad, jne). Selleks, et vabaneda pärmseenest tuleks oma toidulaualt minema visata igasugune suhkur.

ü Pärm ja kõik tooted, mis sisaldavad pärmi;

ü Värsked ja kuivatatud puuviljad esimesed kuus nädalat;

ü Rafineeritud toidud (valge jahu, valge riis, valge pasta, välja arvatud, kui tegu on mahetoodangu või täistera toodetega);

ü Pähklid, mis ei ole oma koorega pakendatud.

Viimasel ajal on teadlased avastanud, et väga hea vahend pärmseene ülekasvu tapmiseks on kookoseõli. Siiski mitte kõik, vaid orgaaniline virgin kookoseõli, mis on oma looduslikule olemisele kõige lähemal ja omab seega rohkem kasulikke faktoreid meie tervisele. Kookoseõli sisaldab palju nii lauriinhapet kui kaprüülhapet, mis mõlemad töötavad nii viiruste, seente kui ka mikroobide vastu. Samas jätavad nad sõbralikud ja head bakterid ellu. Lisaks tapavad nad ära ülearuse pärmseene kasvu sinu organismis. Kuidas seda teatakse? Rahvad, kes kasutavad kookoseõli igapäevaselt, kannatavad kõige vähem pärmseene käes. Siit edasi uurisid teadlased seda väidet ning said kinnituse, et just need kookoseõli koostisosad töötavad pärmseene eemaldajatena kehast. Soovituslik kogus on kuni kolm supilusikat päevas. Sealjuures on soovituslik sinna jõuda järk-järgult ning mida suurem on vohamine (ehk mida tõsisemad on sümptomid), seda aeglasemini peaks sinna jõudma). Kookoseõli sobib nii küpsetamiseks, kohvisse, putrudesse, salatitele. Lisaks sellele soovitatakse seda õli kasutatada ka lokaalseks raviks sügeluste ja nahapealsete seente raviks.

Mida tasub süüa?

Nii pärmseene vohamise ravi ajal kui ka pärast seda taastamaks organismis taskaalu ning säilitamaks seda tasub süüa järgmiseid toitaineid:

ü Külmpressitud õlid (linaseemne ja oliiviõlid);

ü Läätsed;

ü Kõik värsked juurviljad;

ü Seemned ja pähklid (kõrvitsa, päevalille, lina ja seesamiseemned);

ü Maitsetaimed;

ü Mahedad vürtsid;

ü Taimeteed;

ü Juurviljamahlad, vesi;

ü Väikeses koguses puuvilju (neid tasub ravi alguses siiski vältida ja sümptomite tekkides uuesti vältida).

Selleks, et saavutada tugevam immuunsüsteem ning organismi tasakaal tuleb lisaks eelpool toodud toidule viia läbi muutused ka oma elustiilis.

ü Vähenda oma elus stressiallikaid;

ü Lisaks piisavale unele haara oma päevakavva ka lõõgastavaid tegevusi;

ü Söömine peab olema üks lõõgastav ja rahustav tegevus, mitte käigu pealt ampsamine. Toitu peab nautima ja korralikult närima!

ü Kõikvõimalikud lõõgastumisvahendid (nt jooga, mediteerimine, tai chi, massaaž ja jalutamine värskes õhus) on väga olulised tervislikus eluviisis;

ü Aegajalt tasub pingete maandamiseks teha intensiivsemat trenni. Samas liige sage ja raske trenn toidab seent. Ka trenni tehes hoia koormust tasakaalus;

ü Keha lõdvestamine regulaarselt aitab kaasa terve keha saavutamisele.

ü Õpi naerma ja naeratama. Üks hea ja suur kogus korralikku ja põhjalikku naeru on parim stressi maandaja.

Paranemine saab kõikide probleemide korral toimida ainult siis, kui me muudame ennast nii väljast kui seest. Ei ole välist ilma sisemiseta ega vastupidi.

Allikad:

http://www.lahemaatervisekool.ee/?news=21&m=20&l=1

http://www.candidafree.co.uk/

http://www.worldwidehealthcenter.net/articles-31.html

http://www.naturalnews.com/025199.html

http://www.naturalnews.com/026825_sugar_candida_food.html

Soja leidub täna peaaegu igas valmistoidus või poolfabrikaadis, mida poest leida võib. Olgu see sojaproteiin, sojaoa õli, soja letsitiin vms. Sojalisandid on muutumas igapäevaseks universaalseks toidu osaks. Miks? Üks põhjus seisneb kindlati selles, et soja peetakse üldiselt tervislikuks proteiini rikaks toiduks ning sojauba peetakse meie planeedi näljahäda leevendajaks. Tõde on aga see, et kääritamata soja on üks enim kahju tekitav toksiline aine, mis kunagi meie toiduahelas nii domineerivaks muutunud on.

Kuidas see kõik aga siis nüüd nii juhtus?

Mitmed iidsed joonistused on näidanud, et ajalooliselt alustati soja kasutamist selleks, et rikastada põllupinda sellise toitainega nagu lämmastik. Sellega kasvas põldude saagikus. Läbi sajandite soja populaarsus kasvas ning teda hakati kasutama kääritatud vormides.

Soja on ikka peetud Aasia toitude osaks. Tegelikkuses on tema roll seal olnud üsna pisike ja ka siis on kasutatud kääritatud uba. Jaapani traditsiooniline toidulaud sisaldab üle 100 bioloogilised unikaalse toidu nädalas (!), millest sojatooted annavad vaid üksikud.

Alles viimastel aastakümnetel on soja muutunud peaaegu esmatarbe kaubaks toiduainetööstuses. Kõike seda toetab lugematu hulk valeinformatsiooni, mis kuulutab soja tervislikkust kõikides töödeldud toitudes. Aasia maades tarbitakse 90% kogu soja tarbimisest töödeldud kääritamata sojatoodetest.

Mis siis sojas nii halba on?

Sojaoad sisaldavad oma naturaalses olekus mitmeid toksiine ja anti-toitaineid.

Trüpsiini inhibiitorid piiravad valkude imendumist, põhjustades sellega kõhuvalu. Kõhuvalu tekib kuna eluks vajalike toitainete ja aminohapete imendumine on takistatud. Loomad, kes söövad suures koguses trüpsiini inhibiitoreid, kogesid mitmeid pankreasega seotud probleeme kaasaarvatud vähk.

Hemaglutiniin on aine, mis põhjustab vere punaliblede kogunemist ja trombi tekkeid. Nii trüpsiini inhibiitoreid kui ka hemaglutiniini peetakse kasvu pärssivateks aineteks kuna nad takistavad olulisi kehalisi funktsioone.

Fütaadid on järgmised toitainete imendumise takistajad. Peamiselt segavad nad kaltsiumi, magneesiumi, raua ja tsingi imendumist, tekitades sellega tõsise mineraalide defitsiidi. Tsink (nn tarkuse mineraal) on kõige tugevamalt blokeeritud mineraal sojas sisalduvate fütaatide poolt. Sealjuures sisaldab soja kõige rohkem fütaate tera- ja kaunviljade seast.

Fütoöstrogeenid on teatud taimedes leiduvad keemilised ühendid, mis on sarnased östrogeenile. Sojatooted sisaldavad eriti rikkalikult selliseid fütoöstrogeene, mis on võimelised inimese hormonaalse tasakaalu märkimisväärselt sassi ajama. Eriti kehtib see meeste puhul. On teaduslikult tõestatud, et suurema sojatoodete tarbimise korral kannatab oluliselt spermatosoidide arv. See näitab, et suur soja tarbimine vähendab testosterooni taset ning vähendab järglaste saamise võimalusi.

Geneetiline töötlemine

Tehes asja veelgi hullemaks, viimase aja uuringud näitavad, et üle 90% soja saagist on geneetiliselt muundatud. Mitmed iseseisvad ja sõltumatud uuringud on näidanud, et geneetiliselt töödeldud toidud (ingl k „GMO“) võivad tõsiselt kahjustada inimkeha. Viimane on kõhedaks tegev teadmine viimase aja toidulaual oleva soja osakaalu valguses.

Üks peamiseid süüdlasi on soja letsitiin, emulgaator, mida lisatakse töödeldud toitudesse selleks, et stabiliseerida koostisaineid omavahel. Sojauba on teine populaarne lisand, mida leidub täna erinevates toodetes alustades majoneesist ja salatikastetest, lõpetades kookide ja leibadega. Peale selle, et need kaks on väga populaarsed ning baseeruvad sojal, on nad ka enamjaolt saadud geneetiliselt muundatud sojaubadest.

Isegi orgaanilised tooted võivad sisaldada geneetiliselt muundatud soja letsitiini, kuna see konkreetne aine ei kuulu orgaaniliste nõudmiste alla. Ehk teisisõnu, selleks, et üks asi oleks orgaaniline, ei ole oluline, kas ta sisaldab geneetiliselt muundamata või muundatud soja letsitiini. Enamik mahetootjaid täpsustavad GMO soja letsitiini sisalduse oma toodetel, kuid alati on oluline uurida ja kontrollida.

Söö soja säästlikult ja ainult orgaanilist!

Kui sa oled otsustanud soja süüa, siis vali orgaaniline ja kääritatud soja. Soja piim, tofu, soja pähklid ja teised populaarsed toidud on eriliselt toksilised, kuna sisaldavad kääritamata soja. Paljud neist toodetest on ka eriti töödeldud ning geneetiliselt muundatud.

Erinevad sojatooted on potentsiaalselt ohtlikud väikelastele, kuna nad ei sisalda niivõrd laia valikut toitaineid nagu leidub ema rinnapiimas. Sojatooted ei sisalda esmatähtsaid rasvhappeid, kolesterooli, immunoglobuliini ja teisi vajalikke toitaineid, mida on vaja kognitiivsete oskuste ja närvide arenguks väikelapsel.

Sellised sojatooted nagu miso, tamari, shoyu, mis on nõuetekohaselt kääritatud, ei ole mitte ainult maitsvad vaid ka tervislikud, kui neid kasutada erinevate toitude juures. Kääritamine kõrvaldab peaaegu kõik anti-toitained ja toksiinid, mida leidub toores sojaoas.

Väikestes kogustes kääritatud orgaanilisi sojatooteid koos erinevate tervislike toitudega teeb su kehale head. Vastupidiselt ebaratsioonalsetele keemiliselt töödeldud sojatoodetele, mis teevad kehale rohkem halba kui seda head, mida lubatakse.

Allikas:

http://www.naturalnews.com/027358_soy_food_GMO.html

Toimub see, et tegelik kriis on D vitamiini puudus.

Lihtsustatult toimub asi järgmiselt. Kui päikesekiir su nahka puudutab, siis hakkab toimuma imeline hormoonide reaktsioon. Su nahka imendub valgus, mida too kasutab vitamiin D3 tootmiseks. Võiks isegi öelda, et tegemist on fotosünteesi inimliku versiooniga. Järgmiseks seedivad sinu maks ja neerud selle vitamiini aktiivseks hormooniks, mis mängib tähtsat rolli peaaegu kõikides sinu kehas toimuvates süsteemides. Tundub peaaegu rünnakuna ju? Kui nüüd mõelda, et sul soovitatakse tungivalt hoiduda sisuliselt ainsast naturaalsest ja võimsast vitamiin D allikast. Viimast isegi ei mainita. Miks? Sest paljud ei usu veel sedagi, et vitamiini puudus midagi halba teha võib ja et see meie probleemide taga on. Aga see selleks, vaatame korraks, mida head vitamiin D meile teeb. Et ikka päriselt aru saada, millest me siis nüüd ilma peaksime jääma osade arvates.

Terved luud – vitamiin D puudus aitab kaasa osteoporoosile ning kehvadele hammastele.

Tugev immuunsüsteem – vitamiin D puudus põhjustab tõsiseid autoimmuunsuse häireid nagu luupus ja reumatoidartriit.

Terve vereringe – inimesed, kellel on südamehaigused, kannatavad vitamiin D puuduse käes.

Terved rakud – vitamiin D puuduse ja tõsiste surmavate vähitüüpide vahel on teaduslikult tõestatud seosed.

Ehk, üsna olulised asjad minu arvates. Ma arvan, et ükski terve inimesega heatahtlik inimene ei tahaks, et keegi nendest headest ja iseenesest mõistetavatest omadustest ilma jääks.

Fakt on see, et päikesevalgus on parim D vitamiini allikas, mis meil täna on. Kuidas siis on ikkagi nii, et inimesed usuvad ja kardavad, et päike põhjustab vähki? Lihtne! Sest me hoiame ennast liigselt! See on umbes nagu need inimesed, kes katavad ennast salli ja mütsi, kinnaste ja kampsuniga ja ma ei tea millega veel ja siis juhtub, et saavad korraga jahedat tuuleõhku. Oi, kus siis on häda! „Nüüd ma jään küll haigeks.“ Läheb pool päeva ja juba on nina tatine. Millegipärast jäävad tõbiseks ikka need, kes ennast selle eest kõikse rohkem kaitsevad. Mida kardad, see ka juhtub – see oleks minu oma vanasõna.

Piisab juba mõnest kuni kahekümnest minutist (seda meie kliimas muidugi ainult suvel ja peaaegu paljas olles), et saada vajalik kogus D vitamiini. Mida rohkem on paljastatud, seda efektiivsem tulemus on (loe: igasugused kreemid on mõeldud blokeerima kiirgust, seega takistavad nad ka D vitamiini teket). Kohe kindlasti ei ole kasulik põletuste saamine ja sellest peaks hoiduma juba naha kiirema vananemise tõttu.

Ja miks on just D vitamiini puudus probleemiks? Ma arvan, et sellele oskad sa juba vastata. Ja nii ongi. Me väldime nahavähki, aga riskime seetõttu mõne muu vähi või raske haigusega. Mitte liigne päikesekiirgus ei ole meie probleem, vaid meie suhtumine ja oskus kuulata oma keha.

Ja mina kavatsen jätkuvalt päevitada ilma igasuguste kreemideta. Ma ei viitsi tegelda pseudoprobleemidega. Kaine mõistus ütleb, et kõike peaks nautima mõistuse piires.

Allikad:

http://www.rense.com/general75/uv.htm

http://www.naturalnews.com/019788_skin_cancer_health_sun_exposure.html

http://www.naturalnews.com/007632_cancer_Vitamin_D_skin_cancer.html

http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2005/02/19/sun-skin.aspx

http://www.naturalnews.com/023807_Vitamin_D_sun_exposure_cancer.html

http://www.naturalnews.com/022841_Vitamin_D_cancer_sun_exposure.html