Mõtelused

Meenutus: Ühtse Venemaa Manifest 2002

2011-11-05T12:42:00.017+02:00

Kuu aja pärast toimuvad Venemaal duumavalimised ja hetkel käib netis tuline võitlus. Venemaa uudiseid vaadates jääb petlik mulje, et duumavalimised vormistatakse lihtsalt hääletamisega ära. Nagu aastakümneid Venemaal tehtud on. Netisõjas on kaks poolt: võimupartei Ühtne Venemaa ja kõik ülejäänud. See klipp meenutab Ühtse Venemaa [klipi autorite arvates: sulide ja varaste] manifesti aastast 2002, mille küünilised lubadused panevad RE ja KE 2007. aasta Riigikogu valimiste lauspopulismile pika puuga ära ...
Noorematele lugejatele toon ka "subtiitrid" ehk tõlke eesti keelde.

Ühtse Venemaa valimislubadused 2002:
1.) 2004. aastal maksab iga elanik 2 korda vähem toasooja ja elektri eest,
2.) 2005. aastal saab iga Venemaa elanik oma osa loodusrikkuste kasutamiselt,
3.) 2006. aastaks saab igaüks omale töökoha vastavalt tema elukutsele,
4.) 2007. aastaks omab iga pere isiklikku kõigi mugavustega elamispinda,
5.) 2008, aastaks saavad Tšetšeeniast ja kogu Põhja-Kaukaasiast Venemaa turismi ja kuurordi Mekad!
[Seda lubadust asus Putin täitma juba 2000, kuid sõda tegi Tšetšeeniast pommiaugu rääkimata lugematutest pantvangidraamadest ja Gruusia sõjast just sel samal 2008. aastal]
6.) 2009. aastaks ehitatakse suured magistraalid Sankt-Peterburgist Anadõri [5924km] [Beringi mere ääres Alaska lähedal] ja Tokio-Vladivostok-Brest [7400km] ja teised teed,
7.) 2017. aastaks saab Venemaast maailmaliider poliitikas ja majanduses. (Samuti 15 aastaga!)
Nad mitte ainult ei valetanud meile, vaid viisid riigi sellisesse olukorda, et need lubadused tunduvad täna nii uskumatud nagu nad oleks valijaite üle lihtsalt irvitanud...

KAS TÕESTI TAHAD ET NAD TULEKSID JÄLLE VÕIMULE? Igaüks meist saab kaasa aidata võitluses varaste ja sulidega, kes rüüstavad meie riiki. Tulge valima ja hääletage mis tahes teise partei poolt väljaarvatud "Ühtne Venemaa" ...
[ÜV valimisklipi leidmise eest tänud Larkole!]

Avalik kiri Riigikogule

2011-09-28T08:14:00.015+03:00

Austet Riigikogu liikmed palun tungivalt Teil hoolikalt kaaluda ja mõelda enne kui Eesti Euroopa stabiilsusfondis EFSF osalemise eelnõule oma heakskiidu annate.

Eilne «The Telegraph» esitles juba nädalavahetusel arutletud 2 triljoni euro suurust stabiilsusfondi plaani. EFSF-fondi tagajate hulgast jäävad välja abivajavad: Itaalia (17.91%), Hispaania (11.90%), Iiirimaa (1.59%), Kreeka (2.82%), Portugal (2.51%). Kõigi osalus kokku enne Eesti liitumist 36,73%. Seega võib Eesti panus stabiilsusse olla kordi suurem osalusest fondis... Wikipedia 2010. aasta EFSF-i artiklist loete:

The majority of the risk of the proposed increase from €~~440~~2000 billion would fall on the AAA rated countries and ultimately their taxpayers, in a possible event of default of the investments of EFSF.

Kui Eesti saab EFSFi aktsionäriks ja abivajajad garanteerivate riikide seast välja arvata, tõuseb Eesti osalusprotsent EFSF-is. Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud andmetele tuginedes kujuneks Eesti osaluseks 0,28%. See on 2 triljoni eurosest summast juba 5,6 miljardit eurot! Kui suur on Eesti järgmise aasta eelarve?

Eurotsooni võlakriisis ei räägita kohalike omavalitsuste suurest võlakoormast. Eriti silmapaistvad on Saksamaa ja Hispaania võlg. Hispaania krediidireitingut alandati 2011. aasta märtsis Moodyˇse poolt tasemele AA2.

Kas järgmisel aastal ähvardab sama saatus ka Saksamaad? Eurostati andmetel oli 2010. aasta oktoobris Saksamaal Euroopa suurim kohalike omavalitsuste võlakoorem... Ka Eesti kohalikud omavalitsused (Tallinn, Tartu jt) on suure laenukoorma all, seejuures Kreekal kohalike omavalitsuste võlg praktiliselt puudub. Liites Kreeka ja Saksa keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste võlad saame sarnase koguvõla suhte riigi SKP-sse, selle vahega et Saksa majandus veel kasvab kui Kreeka oma kärbub...

Käesolevat kokkuvõttes tuleb Eesti liitumisel EFSF-iga seada garantiide mahule konkreetne piirang, näiteks 10% Eesti jooksva aasta eelarvest või 5 aasta lõikes ei ületaks 25% Eesti viie aasta eelarvete keskmisest. Muidu pole Eesti riigil enam raha maksta õpetajatele ka 100 eurot Türgi alampalgast madalamat Eesti alampalka!

Tehke oma otsus südame järgi ja mõelge kas Te olete valmis andma isiklikku käendust ühe prantsuse panga käes olevatele Kreeka riigi võlakirjadele. See pank haldab Eesti Töötukassa reserve ja selle panga valduses on suurim kogus Kreeka riigi võlakirju Euroopas?

Kõike parimat soovides,
Olev Vaher
[Äripäev: Mis on EFSF ehk Eesti esimene samm võlakriisi lahendamiseks]

Nagu kaks tilka vett

2009-10-28T12:05:00.004+02:00

Ole sa opositsioonis või hoopis võimul, ole sa korrumpeerunu või korruptantide püüdja suurt vahet pole. Poliitikute oskus muutuda ära vahetamiseni sarnasteks on ikka hämmastav. Miks nädalavahetusel puhkes suur paanika kui kaks vana head sõpra ja ekskolleegi jälle käima ja filosoofeerima tahavad hakata? Ilmselt paljudel Pihli valijatel ei olnud sõnaahtrast Jürist ka täit ettekujutust ja nüüd vist oma valikut kahetsevad.

"Valides Juske saad Vitsuti." Milline tore nimi, Tallinna volikogu kesikute ohjamiseks. Tüvest vihm-vihmuti. "Valides Pihli saad Savisaare. Aga milleks siis üldse sotse valida? Valida juba kohe kindlam sissepääseja keskerakondlane?" Nii mõtlesid kahjurõõmsalt paljud tsentrist paremal olijad Riigikogu valimistele mõeldes...

Aga Savisaarel on võimalik ka 2011. aasta kevadel toimuvad Riigikogu valimised suurelt võita! Kuigi selleks peab tema erakond mehe moodi tööd tegema. Kõik hallipassi omanikud tuleb panna eesti keelt ja kultuuri õppima, nii et nad oleksid suutelised taotlema ja ka saama eesti kodakondsuse. Aega võiks olla piisavalt 16-17 kuud... Paljudel just töötuks jäänud hallipassiomanikel terendaks ees suur üllas eesmärk: aidata Savisaar Eestis lõplikult võimule, et tema siis aitaks omakorda jälle neid. Savisaar lubas luua veel ühe munitsipaalfirma. Ega ometi Tallinna Linna Ülikoolist koondatavad filoloogid leia seal tööd?

11 kuud tagasi kardetu teostuski

2009-10-20T06:08:00.007+03:00

Aasta eest arutleti Edgarilt meeritooli võtva "hõbekuuli" üle. Kahtlesin sügavalt üksnes eesti valijate valima meelitamisega saab muuta Tallinna valitsemist aastani 2013. Vene hinge mõistes kartsin Kremli nööritõmbajate soovi rajada valimiste taktika pronksiööde eest kättemaksule ja lõppenud valimised seda üksnes kinnitasid. Viimase 5 aasta laenubuumiga läbi ajaloo suurimad eelarved lasid isegi süüdimatult varastades linnas palju asju ära teha...

Reformierakond tegi vea ühe valimislubaduse koostamisel, milleks oli viimane lubadus. "Küttearved poole väiksemaks" saanuks gaasi(kesk)küttele teha juba enne valimisi Riigikogus, taastades kommunaalkütte käibemaksu 0%lise erisuse ja vähendades gaasikütte aktsiisi. Aga tuleva aasta eelarves on juba suurema gaasiaktsiisiga ja käibemaksuga arvestatud ja euro võimalik tulemine seatuks juba nüüd löögi alla. Keskerakond nagu jäeti üksi palliga penaltijoonele tühja Reformi värava ette... ja Keskerakond kasutas olukorra kohe ära.

Kui Keskerakond valimispohmellist lõpuks kaineks saab, leitakse end defitsiidis eelarvetega üksi vastutust kandmas ja vajatakse sotse senise arutu pidutsemise laga koristama... Lõhkilaenatud linnas ei aita enam ka laste kaela laenukoorma veeretamine PPP-skeemidega (poliitik-plekib-pätile). Renoveeritud koolides õppivad lapsed peavad ise tulevikus 30-aastased laenud koos rasvaste intressidega kinnimaksma... Ka paljud eestlased ei mõista kui nukker tulevik silme ees terendab. Eks valijad väärivad "enda" poolt valitud juhte.

Suur tänu toetajatele! Kahjuks ise olin mitu nädalat haige ning veel praegugi vaevavad mind aeg-ajalt kõhahood ja nohu. Tuleb ikka esmakordselt oma 20 aastase Tallinnas elamise jooksul minna perearstile retseptiravimit hankima... Seejuures ma ei teagi kes on mu perearst ja kust teda leian?

Meie aja Stirlitz

2009-10-09T11:40:00.003+03:00

21. augustil 2006. meenutas ETV-s majandusminister Edgar Savisaare nõunik Heido Vitsur 15 aasta tagust aega Eesti majanduses. Tähelepanuväärne oli Heido intervjuu lõpp: “... asjad on puudulikult dokumenteeritud. Ajalugu on läbiarutamata ja läbimõtestamata. Kui ajalugu ei ole siis igaüks mõtleb ajaloo ise välja ja tegelikku ajalugu tema tegelikus taustsüsteemis keegi ei tea...” Kas Vitsuri mõte tekkis lugedes raamatut “Peaminister”?

Suurriiklikult mõtlevat Moskvat huvitab alati ääremaade majanduslik sõltuvus Moskvast. Ministrite Nõukogu esimees aastail 1990-1992 oli kas rumal või hoopis isemajandada püüdva Eesti tahtlik õõnestaja/nõrgestaja? Edgari tegutsemine neil aastail ei jäta muid tõlgendamise võimalusi… Nagu meie aja Stirlitz eestlastest “fašistide” hulgas.

Ajalookäsitlus Rahvarinde asutamiskongressil
Rahvamehelikku kunstnikku Heinz Valku teatakse põhiliselt ta lühikese repliigi: "Ükskord me võidame nii-kui-nii!" tõttu. Rahvarinde ikoon pidas mitu head kõnet. Meenutan 1988. aasta 2. oktoobril Rahvarinde asutamiskongressil peetut:
"Me tahame ka riigivõimu selget ja ühemõttelist hinnangut stalinismile kui inimsuse vastasele süsteemile. Ei aita mõnede negatiivsete tähendustega sõnade seadmisest kunagise rahvaste juhi, õpetaja ja isa nime ette. Stalinism tuleb hukka mõista terviklikult ilma igasuguste mööndusteta, tuleb teda võrdsustada fašismi ja rassismiga. Ning raiuda siis see kohtuotsus meie riigiseaduste raamatusse, ainult siis võime me kindlad olla, et mingil ööl ei peatu meie koduukse ees musta kongiga masin.
Koos stalinismi muude jõledustega tuleb mask maha rebida ka tema šovinistlik-suurriiklikult välispoliitikalt, Molotovi-Rippentropi pakti salalehtede ja kahe supermõrtsuka vennastumissuudluse õnnistusel toimunud Eesti Vabariiigi annekteerimine Punaarmee poolt 1940. aastal tuleb ametlikult tunnistada stalinismi julmaks vägivallaks neutraalse ja kaitsetu väikeriigi kallal.”

Heinz Valgu kõne pälvis suure aplausi, mitte ei vilistatud välja. Seega oli tegu Rahvarinde ajalookäsitlusega! Aga Edgar räägib Mart Laari ajaloost? Järjekorne tõend Savisaare soovist muuta Rahvarinde tegelikku olemust selliseks nagu soovis seda näha KGB? Toona poleks ma uskunud, et stalinismi tuleb Eestis hukka mõista ka 21 aastat hiljem! Nagu oleks mõnede inimeste mälust see võigas minevik kustutatud?

Käibemaksu kaotamine ja Eesti rahatuks jooks
Riigieelarvest moodustab suure osa käibemaks. Maksu korjamine kaudselt ostudesse peidetud hinnavahe kaudu on efektiivsem kui korjata seda kodanike palkadelt tulumaksu võttes. Nii tehti ka nõukaajal kui käibemaksu süsteem rajanes jae- ja hulgihinnal, millede vahe kandsid kaubandusettevõtted riigikassasse. Riigi eelarvesse laekuvast jae- ja hulgihinna vahest rahastati teadust, kultuuri ja maksti pensione ja palku riigi ning omavalitsuste ametnikele jpm. Eelviimane Ülemnõukogu võttis 1989 aastal vastu hinnaseaduse, mis tühistas seni kehtinud kahe hinnakirja süsteemi.

Mida tehti Eestis aastail 1990-1992? Valitsus ei rakendanud riigi eelarve täitmiseks uut viisi käibemaksu korjamiseks. Nii kestis see kuni Tiit Vähi valitsuse poolt läbiviidud rahareformini 20. juunil 1992. Siis viidi sisse ka uued maksud, mida Savisaare valitsus pidanuks rakendama juba 2,5 aastat varem! Kogu oma kahe aastase valitsemise jooksul Edgar ei osanud või ei julenud kehtestada käibemaksu! Kas seetõttu tollal alustanud ettevõtjad nagu Kofkin, Sõõrumaa, Leedo jpt Edgarit sponseerimist väärivaks sõbraks peavadki? Nende unelmate maksuterminaator Savisaar tegi õheima riigi Eesti ajaloos! Keskerakond on nüüd ristivastupidisel seisukohal? Ainult võimujanus populist suudab riigikorra muutudes oma vaateid 100% muuta.

20. august 1991.
Vabaduse väljakul kell 16 alanud miitingul demokraatia toetuseks kohtasin erakonnakaaslasi. Kuulsin, et Rahvarinde leeri ja Kodanike komitee liikumise erinevate seisukohtade lepitamised edenevad ja ehk tehakse täna õhtul otsus ära. Toompea otsust tuli väga pikalt oodata. ETV tegi otseülekande.

Kell 23 pani Ülo Nugis lõpuks hääletusele korduvalt redigeeritud otsuse «Eesti riiklikust iseseisvusest». Vajati 53 häält, et senisest ENSVst saaks jälle Eesti Vabariik. Kell 23.02 näitas häälte lugemise tabloo, et otsuse poolt on 69. TV vahendusel jälginud kogu Eesti rahva hing hõiskas sel viimasel 20. augusti tunnil. Lõpuks leiti üksmeel ja julgeti teha otsus, mida oodati juba aastast 1988. Tänastele noortele üks võrdlus. Kui väga teineteist armastav paar on 3-4 aastat oodanud ja pikisilmi lootnud last saada ja siis äkki tuleb rõõmusõnum rasedusest! Midagi sarnast tunti tollal hinges.

Ehkki riigil puudus oma raha, rahva poolt valitud parlament ja riigipea, ka ministrite nõukogu esimees tundus tagurlik ja riiki okupeerisid jätkuvalt võõrväed, sai rahvas tugeva impulsi, et reaalne de facto iseseisvus pole enam mägede taga. Ainus kes sellel õhtul Toompeal ei rõõmustanud ega löönud ETV kaamerate ees pokaale kokku oli ministrite nõukogu esimees Edgar Savisaar… Kas ta mõtles tagasiastumisest?

Vaevalt. Aga palju olnuks teisiti kui jätkanuks Tiit Vähi. Kohe alustatuks ettevalmistustega krooni kasutuselevõtuks aastavahetusel nagu oodati. Samuti tehtuks ka maksureform varem ja ehk saanuks Eesti ka juba aastaks 1992 oma esimese eelarve? Käibemaksu ja kõrgemaid tööjõumakse hakatuks koguma 6 kuud varem. Eesti riik olnuks märksa tugevam ja paremad ametnikud ei siirdunuks mujale.

Savisaare informeeritus ja KGB-sõbrad
Räägitud on Edgari heast informeeritusest (nädal enne putši ütles Savisaar Teet Kallasele: “aga äkki seda liidulepingut ei tulegi?”) ja sidemetest kõrgete sõjaväelastega. Korraldati satelliidivalve Edgari kaatriga Helsingist Tallinna toomisel. Kas putšistid, kes kontrollisid piirivalvet ja piiriületuspunkte, andnuks piirivalvekaatrit toomaks ära NSV Liidust lahkuda sooviva ENSV valitsusjuhti? Ilmaski ei. Kuidas paljakäsi tüsenev ministrite nõukogu esimees teletorni hõivanud tankikolonni Pihkvasse tagasi “saatis”?

Majanduse olukord aastail 1990-1991
Aastatel 1990.-1991. oli üle 95% Eesti ettevõtlusest riiklik. Savisaar valitsusjuhina tegutses nii nagu riigimajandus ja riiklikud ettevõtted oleks Eesti õitsenguks ainuõige tee. Miks ta ei pidanud vajalikuks taastada käibemaksu kogumist eelarvesse? Ilmselt ta tollal ei mõistnud maksude olemust, sest valitsus sai riigiettevõtetelt kasumina teenitud raha ära võtta, muidugi juhul kui asutuse juht(kond) oli eetiline ja ei teinud kõrvale vahedajat millele jäeti kasum. "Konverteeritava" rubla korral aga saanuks seda ka juurde trükkida?

Järgmise sammuna (vist 1990?) kaotas Edgar ära SORVO, mis tegeles riigifirmade kontrollimisega ja mida toona kardeti rohkem kui KaPo-t täna. SORVO kadumine oli stardipauk riigiettevõtete juhtidele hakata ajama oma "äri" riigi vahenditega. Kas juhuslik aps? Majandusjuht alustaks erastamisega ja pärast suurema osa ettevõtete erastamist, saanuks likvideerida või reorganiseerida riigimajandust kontrolliva organi.

1991. aasta suve algul oli enamike edumeelsete eestlaste jaoks selge, et eesti kroon tuleb sisse viia nii ruttu kui võimalik. Hinge vaakuva NSV Liidu rahatrükikojad trükkisid raha juurde seni nägematu hooga. Senini veel administratiivselt hindu kinni hoides ja muude majandushoobadega pidurdatud inflatsiooni tempo oli veel talutav, kuid pessimistid ennustusid lähema aasta jooksul kuni 10-15 kordset hindade tõusu. Kuna ettevõtete arvetel ringelnud rublade hulk oli mitu korda suurem sularahana käibel olnust ning hiiglaslikud summad kulusid Tšernobõli tuumajaama avalikkuse jaoks väiksemaks salatud katastroofi tagajärgede likvideerimisele. Ka maailma tõhusaim Gorbatšovi alkoholismi vastane võitlus andis impeeriumi riigituludele valusa löögi.

NSV Liidu poolt aastakümneid viljeletud vabastussõdade poliitika tõttu lisandus palju uusi nafta tarnijaid ja OPEC ei suutnud enam maailmaturuhindu kontrollida. Saudi Araabia lõpuks tüdines kokkulepete rikkumistest ja 3-kordistas oma naftatootmise ja naftahind maailmaturul alanes mõne aastaga 4-korda. Suurel määral nafta- ja gaasi ekspordist elatuva NSVL valuutavarud kuivasid tilgatumaks, kuid aastakümneid naftat laristanud riik ei suutnud oma kulusid tulude vähenemise tempos kärpida.

Eesti kroon ja 6 kuu hüperinflatsioon
1989. deklareeris Savisaar vajadust võtta kasutusele "konverteeritav" rubla! Eesti kroon oli Savisaare jaoks kapitalismi sümbol ja "iseseisvas" Eesti NSV-s ei saanud seda lubada. Talongidest ja pikkadest poesabadest majanduse kraavikeeraja suurt kaugemale ei jõudnud. Nagu Indrek Toome ei teinud maksureformi, nii lasi ka Edgar iseseisvaks pürgival riigikesel tasakesi rahatuks joosta. Eesti NSV Liidust veidi vabam hinna- ja majanduspoliitika tingis ka ülejäänud NSV Liidust suurema inflatsiooni.

Pensionärid on tihti kurjad Siim Kallase peale, ta olevat Eesti Panga juhina rahareformi teostades ära nullinud nende aastakümnetega kogutud rublasäästud. Kahjuks ei süveneta, keda tegelikult õigem oleks kritiseerida. Eesti krooni vastane Edgar tegi kõik selleks, et eesti krooni kasutusele ei võetaks. Säästusid ehk seisvat raha nullis ära nõukogude rubla hüperinflatsioon, mis iga kvartaliga üha enam progresseerus. Inimesed ostsid suures hirmus poodidest igasugu kättesaadavat träni kokku, et hüperinflatsioonikeerises seisva raha tõttu teenistuse väärtuse kadu veidikenegi vähendada.

Piltlikult seletades, rublatsoonis olles istusime kuristikku liikuva rongi esimeses vagunis. Oma raha kiirema kasutuselevõtu pooldajad Rein Otsason, Siim Kallas jt kutsusid vagunit (loe rubla) hülgama. Maha hüpata oli valus, kuid väldituks sügavikku sõitu ja maandutuks kuristiku nõlval, kust olnuks lihtsam kuristikust välja ronida.

Aga Edgar tõkestas tee kuulutades, et ta läheb veduri masinaruumi ja paneb rongi seisma või isegi vastupidi mäkke üles rühkima! Paraku oli see kas alatu vale või sinisilmne naiivsus. Vedurilt olid kõik juhthoovad eemaldatud ja rong liikus mitmendat aastat juhist sõltumatult omasoodu allamäge.

Eriti selgeks sai krooni kasutuselevõtu vajadus sügisel-talvel pärast 1991. augustiputši. Rahvas ootas eesti krooni ja iga nädalaga tühjenesid poed kaubast, väljaarvatud valuutapoed. Edgar aga tegutses rahva tahte ja turu ootuste vastaselt oma inertsist või nõuandjate soovituste kohaselt "juhtimisega" edasi, püüdes jõge vastupidi voolama panna.

Jõuluks 1991 tehtud eesti kroon olnuks 2:1 saksa marga suhtes
Milline olnuks eesti krooni kurss saksa marga suhtes 6 kuud varem? 1991. aasta viimastel Eesti Panga valuutaoksjoneil müüdi saksa marka hinnaga 15 kuni 15,5 rubla. Rubla summade jagamine 10-ga andnuks 1,55 seega jäänuks kursi 1 DEM = 2 EEK korral ka piisav 22%line tugevusvaru? Viimasel Eesti Panga oksjonil juunis 1992. müüdi saksa marka umbes 63 rublaga. Kogu riigivara olnuks arvel 4 korda kallimalt?

Edgari vaesuslõks Eestile
Viimase 8 kuuga juunist 1991 kuni tagasiastumiseni jaanuaris 1992 juhtis Edgar Eestit vaesuslõksu, millest väljaronimiseks kulus vähemalt 1,5 aastat. Tema otsene vastuseis eesti kroonile oli põhjus tänu millele rublatsooni 1992. aasta esimese poole meeletu inflatsioon tegi 4-kordse allahindluse eesti tööjõule ja kinnisvarale. Tõsi ajutiselt, kuna aasta-paariga turul hinnad stabiliseerusid „õigel“ tasemel, kuid paljud turumajandusvõõrad kodanikud vaesusid.

Tuttav, kes oli tollal baarmen, heietas 1992. rahareformi järgseid aegu, kui esimestel kuudel rublasid loopima harjunud kundedel ka kroonid vintis peaga harjumusest kergelt kadusid… Ta teenis jootrahana 10 tuhat krooni kuus, millega saanuks Tartus osta ühe toalise korteri. Nüüd ta olnuks üürikorteri(te) pidaja. Mis kergelt tuli, see kergelt kadus.

Eesti iseseisvuse kõige raskemad aastad 1992-1993 jätnuksime vahele, alustades kohe 1994. aasta tasemelt. Tõsi ettevõtlus poleks nii tormiliselt arenenud kuid jäänuks olemata tarbetu laristamine. Ühiskond olnuks märksa ühtsem ja lõhesid (GIN-i koefitsent) ei venitatuks nii suurteks. Riigivara ärastamised ei olnuks nii supersoodsad, sest toonuksid sisse arvel olnud rublahindades sama nominaali ehk neli korda enam saksa marku...

Hiljem kehtestatud EVP kurss olnuks teine, kuid erastamises osalenute ring olnuks laiem. Pealegi oli arusaamatu miks Eesti riik ei sekkunud kui spekulandid hirmujuttudega ajendasid rahvast oma väljatöötatud EVP-kroonid 20-30 sendi eest loovutama? Ehkki riik ise andis pärast spekulantidele EVP eest erastatavat vara 1 krooni eest? Riigil oli kohustus ja riik pidanuks sekkuma juba tasemelt 95 senti, et kinnitada oma usaldusväärsust!

Lindiskandaali aegu käis Savisaar Peterburis
Lindiskandaali avalikuks tulemise eel käis Savisaar väidetavalt Peterburi linnapea Anatoli Sobtšaki juures. Kelle juures tegelikult? Kas salapärane firma SIA oli seotud KGB-ga? Kas Edgar ei külastanud mitte Sobtšakki nõustavat (kontrollivat) abi - DDR-i kogemusega KGB-alampolkovniku Vladimir Putinit? Tsitaat Putini karjäärist 1990. aasta jaanuarist maini:

Putin sai 1990 Leningradi Ülikooli rektori Stanislav Merkurjevi abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus KGB nomenklatuuri. Rektor oli sellest teadlik. Mais 1990, varsti pärast Anatoli Sobtšaki valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel. Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa.

Maskide langemine: 10 aastat putinismi teel Rahvarindest Interrindeks
End Rahvarinde järglaseks pidav Keskerakond on 10 aastase putinismi viljelemise järel moondunud stalinismi maaletoojaks. 18. juunil kell 15:50 otsustas Riigikogu tähistada 23. augustit, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise kuupäeva, stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevana. Aga Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei soovi tähistada mälestuspäeva, ega ka stalinismi hukka mõista. Hääletustulemused: Poolt: 73, Vastu: 6, Erapooletuid: 0.

Keskpartei fraktsioonis on kõigest 8 päri arhiividest leitud dokumentidel põhineva ajalookäsitlusega. Paljudel oli häbi oma meelsust avaldada ja ei osalenud hääletamises, mis on võrdsustav Ühtse Venemaa ajalookäsitluse heakskiiduga. Huvitav fakt on Rahvarinde liikmete Aadu Musta ja Rein Ratase hääletusel olnud Riigikogu otsuse poolt olemine, kuid nende lapsed "poliitbroilerid" Kadri Must-Simpson ja Jüri Ratas ei hääletanud.

Nüüd kohalike valimiste eel tulid keskerakondlased (Vassiljev Haaberstis ja teised) välja Interrinde ideega: kuulutada ka vene keele riigikeeleks?

Kuidas algas Savisaare karjäär

2009-10-09T10:31:00.003+03:00

Tänane Postimees kirjutab, et isegi kambaga olevat raske Savisaare vastu astuda. Kas siis Savisaarel polegi kampa? Ühtse Venemaa võimupartei kaudu tuleb rääkida Venemaa "kampadest", kes seisavad Savisaare selja taga ja juba üle 20 aasta. Edgar pole Eesti tõeliselt iseseisvaks saamise nimel ju võidelnud. Maksimumeesmärk oli isemajandav liiduvabariik.

1987. aasta oktoobris toimunud Teatriliidu asutamisekongress ja 1988. aprilli Loomeliitude ühispleenum ja seal räägitu oli tõsine pomm kõike kontrollivale KGB-le. Tõsiselt kardeti kui rahvuslased ja loomeliitlased liituvad üheks poliitiliseks jõuks. Meetodeid oli kaks: infiltreeruda või luua enda poolt kontrollitav ja juhitav ühiskondlik liikumine, mis välistaks selle ja ühtlasi hoiaks Eestit NSV Liidu rüpes edasi.

Tiit Made olevat oma raamatus pakkunud kommunist Jaak Allikut, senini Arnold Rüütli poolt varjatavast, putšistide määratud ENSV asehalduriks. Pigem on see Tiidu poolt välja pakutud enda KGB sidemete varjamise nimel kattevarjuks oma võitluskaaslasele Edgarile. Kultuuriametnik Allik võis olla Loomeliitude Pleenumil infiltreeruja. Peagi mõisteti KGB-s et protsesside mõjutamiseks on infiltreerumisest üksi vähe. Oli vaja luua enda kontrolli all olev rahvaliikumine ja siis peatuski kontrollijate pilk Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhatajal Edgar Savisaarel, kes varem Lasnamäe planeerimise varjus täitis hoolega vene migrantide majutamise ülesannet Tallinna Linna Mererajajooni Komitees.

Ainus mure oli Edgari tundmatus. Savisaar oli vaja eelnevalt üles töötada, tuntuks teha. KGB teadis koputajate kaudu koos käivast majandusmeeste grupist, kus arutatavat Eesti NSV isemajandamisele viimise ideed. Elušanssi haistev Savisaar infiltreeruski Siim Kallase, Uno Mereste, Tiit Made jt majandusmeeste punti ning näidatud aktiivsusega pälvis lõpuks sekretäri rolli ja ajaloolane kirjutas majandusmeeste ideed ühtseks tervikuks ja kiirustas seda kohe ajakirjanduses avaldama... Aeg ei oodanud!

Edasi kutsuti Savisaar ka telesaatesse "Mõtleme veel" külaliseks, kuni ühes saates Edgar siis käiski välja ammu küpsenud (KGB) idee: Rahvarinne - perestroika toetuseks! Rahvarinde staap loodi Uuel tänaval samasse majja, kus asus Eesti esimene välisfirma EstImpEx. Avalik saladus oli et firmat kontrollis KGB ja kas teist üürnikku siis mitte? KGB õnnetuseks võeti Rahvarinne loomeliitlaste, teadlaste jt haritlaste poolt "üle"... Rahvarinde edukuse tõttu üritati seda "eksportida" mujalegi liiduvabariikidesse.
[järgneb lõuna paiku]

Valimisklipp mida Savisaar ei taha mäletada

2009-09-30T17:01:00.008+03:00

Peab ikka paika ütlus, et valija mälu olevat kui haugil. Pool tundi pärast konksu otsast pääsemist, on haug jälle valmis konksu alla neelama. Eredalt tõestab seda pidevalt Edgar Savisaar. Näiteks 2007. aasta Riigikogu valimiste eel lasi Keskerakond eetrisse klipi, mida täna masu ja täpe tingimustes ei taheta enam mäletada.

Eesti iseseisvuse taastamise 15ndal aastapäeval 20ndal augustil 2006. Andrus Ansip küll arutles ETV-s, et senine Eesti 15 aasta majanduskasv võiks ka tulevikus jätkuda keskmiselt 7,2%lises tempos ja seadis sihiks jõuda loodetavasti 15 aastaga SKP-lt elaniku kohta Euroopa Liidu viie jõukama riigi hulka. Lisades kohe: "Muidugi eeldusel et Lääne-Euroopa riikide SKP-d kasvavad 2-3% aastas". Paar kuud hiljem, valimiste "võistupakkumiste" tuhinas trumpas paanikas Edgar Ansipi üle ja lubas jõukust lausa kohe...

Pärast mõningast guugeldamist kui otsisõnadega ei tabanud seda reklaamklippi. Keskerakond on hoolega selle klipi igalt poolt vist eemaldanud. Laadisin selle siis uuesti juutjuubi üles. Vaadake:

Stalinismi maaletooja

2009-09-15T07:00:00.011+03:00

Rahvamehelikku kunstnikku Heinz Valku teatakse põhiliselt ta lühikese repliigi: "Ükskord me võidame nii-kui-nii!" tõttu. Rahvarinde ikoon pidas mitu head kõnet. Meenutuseks tsiteerin siinkohal 1988. aasta 2. oktoobril Rahvarinde asutamiskongressil peetut:

"Me tahame ka riigivõimu selget ja ühemõttelist hinnangut stalinismile kui inimsuse vastasele süsteemile. Ei aita mõnede negatiivsete tähendustega sõnade seadmisest kunagise rahvaste juhi, õpetaja ja isa nime ette. Stalinism tuleb hukka mõista terviklikult ilma igasuguste mööndusteta, tuleb teda võrdsustada fašismi ja rassismiga. Ning raiuda siis see kohtuotsus meie riigiseaduste raamatusse, ainult siis võime me kindlad olla, et mingil ööl ei peatu meie koduukse ees musta kongiga masin.

Koos stalinismi muude jõledustega tuleb mask maha rebida ka tema šovinistlik-suurriiklikult välispoliitikalt, Molotovi-Rippentropi pakti salalehtede ja kahe supermõrtsuka vennastumissuudluse õnnistusel toimunud Eesti Vabariiigi annekteerimine Punaarmee poolt 1940. aastal tuleb ametlikult tunnistada stalinismi julmaks vägivallaks neutraalse ja kaitsetu väikeriigi kallal.

Prügikasti tuleb ka visata Nõukogude Liidu prestiiži ja usaldust määriv Ždanovi poolt labaselt lavastatud müüt Eesti vabatahtlikust astumisest Nõukogude Liidu koosseisu. Meie arhiivides olevate dokumentide abil saaksime me seda teha küllaldase veendumusega ning sellise aktiga anda omakorda õilsat eeskuju Moskvale, kus selline enesepesemine riigi tervisele väga kasulik oleks.

Kõigile Eestis elavatele rahvastele oleks need ausad ülestunnistused väga vajalikud enesetunde puhastuseks, venelased vabaneksid nende vaimsust pikka aega deformeerinud valest, mille põhjal nad päästsid õnnetu Eesti rahva iseseisvuse ikkest."

Pesueht Rahvarinde ajalookäsitlus! Aga Edgar räägib Mart Laari ajaloost? Toona poleks ma ilmaski uskunud, et stalinismi tuleb Eestis hukka mõista ka 21 aastat hiljem! Nagu oleks mõnede inimeste peadest see võigas minevik kustutatud? Aastakümneid suletud olnud arhiivide avanemisel avaldunud tõde oli nii kohutav, et vaja olnuks ajuvahetust... Kas Edgariga tehti Venemaal inimkatseid?

End Rahvarinde järglaseks pidav K-partei on 10 aastase putinismi viljelemise järel moondunud stalinismi maaletoojaks. 18. juunil kell 15:50 otsustas Riigikogu tähistada 23. augustit, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise kuupäeva, stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevana. Kuid Riigikogu K-erakonna fraktsioon ei soovi tähistada mälestuspäeva, ega ka stalinismi hukka mõista. Hääletustulemused: Poolt: 73, Vastu: 6, Erapooletuid: 0.

K-partei fraktsioonis on kõigest 8 päri arhiividest leitud dokumentidel põhineva ajalookäsitlusega. Paljudel oli häbi oma meelsust avaldada ja ei osalenud hääletamises, mis on võrdsustav Ühtse Venemaa ajalookäsitluse heakskiiduga. Eesti Ekspressis avaldatud Riigikogu hääletusprotokollist, toon ära keskerakondlased:
1. Aab, Jaak puudus
6. Eesmaa, Enn poolt
7. Efendijev, Eldar vastu
16. Kalda, Helle ei hääletanud
17. Kaljuvee, Lembit ei hääletanud
18. Kallo, Kalev poolt
22. Korb, Valeri vastu
26. Kuusmik, Tiit poolt
29. Laanet, Kalle ei hääletanud
31. Laasi, Lauri vastu
33. Lenk, Heimar ei hääletanud
37. Luigas, Inara ei hääletanud
47. Must, Aadu poolt
59. Privalova, Nelli vastu
63. Ratas, Jüri ei hääletanud
64. Ratas, Rein poolt
67. Reps, Mailis puudus
68. Riisalu, Aivar poolt
77. Sarapuu, Arvo ei hääletanud
78. Savisaar, Vilja puudus
79. Sepp, Evelyn poolt
80. Seppik, Ain ei hääletanud
81. Simson, Kadri ei hääletanud
85. Sõtnik, Olga vastu
87. Tootsen, Toivo poolt
93. Tuus, Marika ei hääletanud
97. Varek, Toomas ei hääletanud
99. Velman, Vladimir vastu

PS. Tänud Andresele, kes aitas Heinz Valgu Rahvarinde asutamiskongressil peetud kõnet meenutada. Ehkki artikli tekst on portaali ülesriputades struktureerimata jäänud, leiab sealt ka tänase reformierakondlasest sotsiaalteadlase Kaarel Haava analüüsi rahvussuhetest ja interrindest kui venestamise poliitika tööriistast.

Prognoosi ootuses: sisenõudlus väheneb ja töötus kasvab

2009-08-27T12:00:00.018+03:00

Tunni pärast tutvustab Rahandusministeerium ajakirjanikele uut majandusprognoosi. Ilmselt on valitsusel euro tulekuks vajalike kriteeriumite täitmiseks vaja veel riigieelarve kulutusi karmilt kärpida. Täiendavaid kärpeid või uusi tulusid on vaja leida 5-6 miljardi krooni ulatuses. Alates eelmisest sügisest on Eesti Pank oma prognoosides esitanud 2 stsenaariumi: "tõenäoline" ja "must". Sama teeb vist ka rahamin. Kui peaks hullemini minema, ei saa süüdistada liigses optimismis.

Tolli ja Maksuameti kodulehel olev 34nda nädala maksulaekumiste aruanne näitab kui majanduskeskkond peaks samas tempos jätkama, siis võiks aasta lõpuks laekuda 62 miljardit krooni maksutulu ja 5-6 miljardit krooni ei oleks vaja kärpida? Ministeeriumi kodulehelt, riigieelarve rubriigist leitav "Ülevaade majanduse olukorrast, riigieelarve tulude laekumisest ja riigieelarveliste vahendite kasutamisest seisuga 31.07.2009", sisaldab paremal toodud graafiku.

Kui Konjuktuuriinstituudi poolt ettevõtjate ja firmajuhtide küsitluste tulemusena leitav majandususaldusindeks on tasapisi taastumas, siis põhjatusse kuristikku tüürib sisemaine nõudlus... Rääkides eelarve kulutuste edasisest kärpimistest vajub sisemaine nõudlus veel ja maksulaekumised jätkavad alanemist. Rääkimata aina kasvavast suurest töötute armeest, mis aasta lõpuks jõuabki ilmselt 125 000-ni. Seega pole ka võimatu kõigest 59 miljardi maksutulu laekumine... Kas enne või pärast valimisi müüakse osalus Eesti Telekomis?

PS. Delfis on päevaküsitlus: Mida ohverdada euro nimel? 38% arvab et meil ei olegi vaja eurot, kuid üle 23% nõuab täiendavat avaliku sektori palkade langetamist.

PPS. Miks Obama administratsioon nii meeletult raha juurde trükib ja majandust turgutab? Vastus on vasakul oleval, võrdleval graafikul "USA töötuse määrad 1926-1935 vs. 2005-2014". Ega Eestist see töötuse hüppelise kasvu "karikas" mööda ei lähe.
[Päevaleht: Käivitub europlaan „Ootame veel”]

Eesti poliitika välimääraja: Reformierakond

2009-08-26T07:00:00.017+03:00

Koristades leidsin kollase hullude-päevade kilekoti, meenusid erksama kollased "Värske energia" valimisplakatid busside tagaakendel. Heureka! Aga Reformierakond ongi nagu Stockmani kaubamaja, mis sihib jõukamat klientuuri, kes toodete hindu ei jälgi. Kahel korral: Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel tehakse "hullud päevad" nagu Stockmann korraldab kevadel ja sügisel spetsiaalse padumüügi kampaania.

Nüüd TäPe agoonias istuvad säästumarketite, maximate kliendid Lambi WC-paberirulli hunnikute otsas kiristades hambaid: "No oli mul vaja varusid soetada? Lätlaste WC-paber on 2-3 korda odavam! Pool vetsupaberisse maetud rahast saaks praegu hoopis rikkamale toidulauale kulutada..." Siirdub kööki külmkapi manu ja avastab sealt kevadel soetatud soome margariinid ja ketšupi purgid, mis ka suurte ale-hindadega on lätlaste (liitrine ketšup 3,5 krooni) toodetust 2-korda kallimad... Vähe sellest tihti avastavad hullupäevalised et ostetu on väiksema mõõtmelisem, kergema kaalulisem, spetsiaalselt just hulludeks päevadeks toodud kaup...

Reformi valija on suhteliselt sarnases seisus. Lubati maksuvabu reedeid, maksude alanemist, kahekordset pensioni, väga häid palkasid ja mida kõike veel? Nüüd on paljusid aktsiisimakse tõstetud, tulumaksu langetamine peatati, käibemaksu tõsteti 2% võrra, töötukindlustus on 4-5 korda kallim, ka mõned riigilõivud on kallimaks muutunud, erasektor on palkasid kärpinud 15%-40%. Pension tõusis kõigest 5%, kuid pärast valimisi saab ilmselt ka pension kärpetimuka kirvega...

Vähe sellest, maksuvabad reeded võivad realiseeruda hoopis töövaba reedena? Kuna reaalne tööpuudus on 15%-20%, siis lahenduseks pakkus kusagil keegi prantslaste võtet: töönädala pikkus lühendada. Näiteks 20% võrra 40 tunnilt 32 tunnile. Iga kodanik riigis saaks ühe tööpäeva nädalas vabaks enda täiendõppeks, kiiresti muutuvas maailmas on see vajalik! Kes reedeti peaminister on? Kas pidevalt roteeruv 100 000 registreeritud töötu?

Järgmisena on välimääraja "puhastustules" Keskerakond. Seniks saate kommentaari lisada oma versiooni või nägemuse Keskerakonna analoogiks kaubanduse vallast...

Skandinaavia võtab Baltikumi üle?

2009-08-24T13:00:00.015+03:00

Täna hommikul avalikustunud 2 pommuudist: riigieelarve 5%-6%line defitsiidi oht ja TeliaSonera AB ülevõtu pakkumine Eesti Telekomi väikeaktsionäridele, tekitasid kohe mõtte et need on seotud ja mingil moel ka koordineeritud. Kas valitsuskabinett ja TeliaSonera AB on pidanud konsultatsioone? Kuna kogu Baltikumi aktsiabörsid on põhjas, siis on ülevõtuks sobivaim aeg.

Nagu rusikas silmaauku on pakkumise esitamise aeg vähemusvalitsusele. Rahandusministeerium avaldab neljapäeval uue prognoosi, millest ilmselt selgub eelarve defitsiidi võimalik kasv aasta lõpuks 5%-6%ni, valitsussektori kulud ületaksid tulusid 12-14 miljardi krooni võrra. Kui kolmanda lisaeelarvega suudetaks kulutusi kärpida veel 1,5 miljardi võrra ja Eesti Telekomi aktsiate müügiga saadaks 3,485 miljardit krooni, võiks parimal juhul loota eelarve defitsiiti alla 3%. Samas järgnevate aastate eelarvete kulude ja tulude tasakaal aktsiamüügiga ei muutuks.

Eesti Telekomi aktsiate müügil on ka negatiivne pool. Eesti Telekom toodab aktsionäridele igaaastaselt väga head dividenditulu. Paljud väikeaktsionärid väidavad, et minimaalne aktsiahind millega kaalutaks müüki on 120 krooni ja kindlasti müüdaks 147 kroonise pakkumise korral. Rahandusministeeriumi ja Arengufondi käes olevate aktsiate hulgalt oleks 120 kroonise aktsiahinna asemel TeliaSonera pakutud 93 kroonise aktsiamüügi korral kaotus 1 miljard ja 147 kroonise aktsiahinna korral 2 miljardit krooni.

Viimaste aastate keskmist dividendi tootlust aluseks võttes näitab arvutus, et järgneva 4-5 aasta dividendid tooksid sama raha tagasi? Investeerimise rusikareegel soovitab aktsia müügihinnaks 7-8 aasta dividenditulu. Eesti Telekomi börsilt lahkumise järjel langeks Eesti börsi aktiivsus ja algaks aeglane väljasuremine. Suurinvestorid võivad Balti aktsiaturud üldse maha kanda, kuna neil on turu likviidsusele miinimumpiirangud. TeliaSonera AB tegi samaaegselt ülevõtu pakkumise ka Leedu Telekomile...

Tund tagasi olid mõlema telekomi aktsiahinnad kauplemas praktiliselt TeliaSonera AB poolt pakutud ülevõtmishindade juures. See näitab, et väikeaktsionärid ootavad kõrgemat pakkumist. Pikaajalistele investorile on "kott pähe tõmmatud" ja nende raha võib Eestist lahkuda, nagu põgenesid esimesel poolaastal Skandinaavia investeeringud ja kasumid. Kas tõmmati nagu kokkulepitult kogu vaba raha Baltikumist välja, et hiljem kukkuvatelt turgudelt poolmuidu firmad üle võtta?
[Baltikum on tulipunktis ka CNBC-s: 3 peaministri intervjuud, Analüütikud Läti riigivõlast, Baltics Among Hardest Hit in Crisis]
[Päevaleht: Prognoos: Eestil tuleb eurost ilmselt suu puhtaks pühkida]
[Päevaleht: LHV peab TeliaSonera pakkumist eriti odavaks]
[e24.ee: Telekomi müük ei too eurot Eestile lähemale]
[Mõtelused: Eesti teel kuristikku?]

Kuidas valida koondatavaid

2009-08-23T19:30:00.002+03:00

Ühe firma tegevjuhil tekkis tõsine mure. Majanduskriisis tõstis president Obama valitsus makse. Kompenseerimaks maksutõusu oli firmal 2 võimalust: kas tõsta 10% hindu või koondada 60 töötajat. Täbar majanduse olukord aga ei võimalda hindu tõsta, kuna käive langeks ja kahjum oleks veelgi suurem. Tegevjuht oli seni arvanud, et firma töötajaskond on nagu suur pere ja kuidas nüüd valida neid kes peaksid lahkuma? Hommikul tööle tulles, vaadates töötajate autosid firma parklas, sai ta idee kuidas probleem "saalomonlikult" lahendada ja kirjutas järgmise e-kirja:

Dear Employees,

As the CEO of this organization, I have resigned myself to the fact that Barrack Obama is our President and that our taxes and government fees will increase in a BIG way. To compensate for these increases, our prices would have to increase by about 10%. But since we cannot increase our prices right now due to the dismal state of the economy, we will have to lay off sixty of our employees instead. This has really been bothering me, since I believe we are family here and I didn't know how to choose who would have to go.

So, this is what I did. I walked through our parking lots and found sixty 'Obama' bumper stickers on our employees' cars and have decided these folks will be the ones to let go. I can't think of a more fair way to approach this problem.. They voted for change, I gave it to them.

I will see the rest of you at the annual company picnic.

THE BOSS

Auto stangedel Obama valimiskleepse hoidnud olid ju hääletanud muutuste poolt ja tegevjuht andiski neile muutused... Ülejäänuid töötajaid aga ootas firma igaaastasele piknikule.

Eesti teel kuristikku?

2009-08-22T20:20:00.005+03:00

Rahandusministeeriumi andmetel laekus 7 kuuga riigieelarvesse 46,4 miljardit krooni, kulusid tehti sama ajaga 50,5 miljardit krooni. 7 kuu eelarvedefitsiit 4,1 miljardit krooni. Kulutuste tempo jätkumisel ulatuks defitsiit aasta lõpuks 12 7-9 miljardi kroonini. Ilma välisvahenditeta on kulud aastataguse 7 kuuga 1,7 miljardit krooni väiksemad. 12 kuu lõikes kõigest 2,9 miljardit krooni väikemad? Maksutulusid laekus 7 kuuga 35,7 miljardit krooni, mis lubaks aasta lõpuks 59-61 miljardi maksukrooni laekumist. Majanduskeskkonna ja tööturu arenguid arvestades on aasta perspektiivis oodata jätkuvalt maksulaekumiste vähenemist, pärast kahte lisaeelarvet räägime ikka veel 7-9 miljardi kroonisest eelarve defitsiidist?

Nõutuks tegev statistika. Läti rahandusminister arvab, et Lätis ei maksa majanduse kasvu oodata enne 2012. aastat. Sarnane stsenaarium ootab ilmselt ka Leedut ja Eestit. Poul Nyrup Rasmussen hoiatas, et Eesti ei peaks püüdma iga hinna eest 2011. aastal eurole üle minna, kuna võib sellega pikendada majanduslangust 2-3 aasta võrra.

Mis saab Eesti riigi tulevaste aastate eelarvetest kui juba tänavugi maadleme tõsistes raskustes ja eelarve kulude ning tulude tasakaalu saamist pole aastatel 2010-2011 ette näha, kuna sotsiaalsfääri kulud kasvavad... Makse ka lõputult tõsta ei saa... Kas tulevikku varjutava hägu taga võib meid ees oodata haigutav kuristik? Kahjuks pole valitsus tulevikku prognoosinud. Näiteks kasvõi vasemal olev väljavõte Eesti rahvastikustatistikast, mille ma salvestasin enda arvutisse Statistikaameti kodulehelt mais 2007.

Vaadates kogu Eesti rahvastiku vanuse vahemikke 5 aasta kaupa, näeme et alates teisest rühmast (10-14 aastased) ootab Eestil võrreldes vanemate vanuserühmadega 15-19, 20-24 jne arvukuses üle 30 tuhandeline kukkumine ja 5 aastat hiljem veel 8,5 tuhande võrra... Aga pensionäre lisandub ikka samas tempos. Täna on graafiku II vanuserühm juba 12,5-16,5 aastased ja 1. jaanuariks 2012. 15-19 aastsed, keda juba EL statistika loeb ka tööhõiveliste hulka...

Endised riigikogujad, kes olid osalt 90ndate politiikast tulenenud Rein Taagepera poolt demograafiliseks "WC-potiks" ristitu otsuste tegijad, räägivad oma eripensioni puhul õigustatud ootusest? Nagu eelneva postituse Anonüümik pahaselt kommenteeris. Taagepera hoiatas Eesti ühiskonda tabavast demograafilisest "laksust" juba ammu, vist aastatel 1992.-1994. Rein jäi hüüdjaks hääleks kõrbes ja on vist siiani?

Aga soomlaste keskmine palk tõuseb jätkuvalt üle 5% aastas... Palju on Eestis viimase aasta jooksul erasektoris palku kärbitud? Soome lahe eri kallaste naaberriikide majandused triivivad täiesti eri suundades ja hetkel näib et Eesti (ka Läti ja Leedu) on lõplikult kinnistumas poolarenguriigiks?

Kuku raadio "Keskpäevatunni" saates rääkis Rein Kilk, et viimase mõne aasta välisinvesteeringud Eestisse diskonteeritakse 90%liselt ja müüakse vanaraua hinnaga (10% investeeringust) välismaale... Näiteks veel soomlaste Stockmanni suuromanik müüs oma Eesti tütarfirmale veerand miljardi krooni eest oma aktsiaid. See on sisuliselt maksuvabalt raha firmast välja võtmine, ehk niigi ahtakesest Eesti raharinglusest raha välja voolamine. Miks ostustas Wendre osta 10% ulatuses oma aktsiaid emaettevõttelt Trading House Scandinavia AB, selle asemel et maksta dividende?
[Õhtuleht: Osa koole jätkab gümnaasiumiosata]
[Äripäev: Eesti lõhkise küna ees]
[Edukas (ä)erastamine: Riisika tänava rikas]
[Päevaleht: Prognoos: Eestil tuleb eurost ilmselt suu puhtaks pühkida]

Mis on fotol valesti?

2009-08-14T10:02:00.010+03:00

Foto pärineb aastatest 2006/2007, näitab enesekesksust ja tänavale tulnud pensionäride ühepäeva-liblika mentaliteeti. Vihaste nägudega plakatihoidjad on noored mehed? Toona valitsus sellele ei reageerinud. Kui täna oleks peaminister Laar või Aaviksoo, tehtaks pensionäride aastate tagune soov ära? Tänavune riigieelarve "ülejääk" pärast kulutuste juunikärpeid on vähemalt -3 miljardit krooni. Hoobilt oleks eelarve defitsiidi liigse suuruse küsimus lahendatud? Teisisõnu pensione kärbitaks 15% ja kõik ülejäänud võiksid rahulikumalt hingata kuna "kärpetimukate" kirves vihises neist mööda?
Eripensionite puhul pole kunagi räägitud endiste riigikogujate pensionist. Kui muidu arvavad riigikogujad, et pensionärile kõlbab pension vahemikus 33% kuni 37% keskmisest palgast, siis neile endile makstav pension peab olema vähemalt 300% keskmisest palgast. (75% 4-kordsest keskmisest) Elu lõpuni...

Küsitava väärtusega seadustatud eristuse realistlikkust ei arvututatud pikema aja peale ette. Näiteks kui suureks paisub riigikogujate eripensionifond 20 või 50 aasta pärast? Kas arvati ega seda Eesti riiki pikemaks ajaks meile polegi antud? Eile Infopartisani blogis käsitletud "Eliididemokraatia versus rahvademokraatia" seletab ära lõhe Riigikogu ja valijate vahel. Kui valijad arvavad, et valitud lähevad tööle, siis riigikogujad arvavad et nemad on valitud erilisse seisusse väikesteks Eesti vürstideks, kes partrei diktaadi ja oma suva järgi 4 aastat Toompeal toimetavad.

Mitte keegi ei hoiatanud krahhi eest!?

2009-08-13T14:00:00.005+03:00

Seda ütlust on kasutanud Eesti Panga juhatus, Siim Kallas, Andrus Ansip, Ivari Padar jpt. Kui ma loetlesin mõned olulisemad sündmused aastast 2006-2007, vastas Siim tema ei ole pankur, ta on ökonomist. Meenus et nõukaajal nimetati majandust poliitökonoomiaks ja panganduse asemel oli kodanikele Hoiukassade Peavalitsus.

Kui ka välistati doktor Doomiks ristitud šveitslase Marc Faberi jt. sarnased hoiatused, siis välistas kahtlused saabuvast majanduskrahhist maailma mõjukaima rahaasutuse Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) kriitilised artiklid ajalehes The Daily Telegraph. BIS on korduvalt hoiatanud ja kritiseerinud keskpanku nagu Föderaalreserv, Inglise Pank jt et nende aastate jooksul viljeletud rahapoliitika on valla päästmas ohtlikku krediidimulli, paisates maailmamajanduse teise 1930ndate stiilis Suurde Depressiooni.

Oma tööd hoolega teinutel pidanuks need hoiatused teada olema. Näiteks juunis 2007:

The Bank for International Settlements, the world's most prestigious financial body, has warned that years of loose monetary policy has fuelled a dangerous credit bubble, leaving the global economy more vulnerable to another 1930s-style slump than generally understood...

The BIS, the ultimate bank of central bankers, pointed to a confluence a worrying signs, citing mass issuance of new-fangled credit instruments, soaring levels of household debt, extreme appetite for risk shown by investors, and entrenched imbalances in the world currency system...

The bank said it was far from clear whether the US would be able to shrug off the consequences of its latest imbalances ...
"Sooner or later the credit cycle will turn and default rates will begin to rise," said the bank.

Veelkord aasta hiljem, juunis 2008:

A year ago, the Bank for International Settlements startled the financial world by warning that we might soon face challenges last seen during the onset of the Great Depression. This has proved frighteningly accurate...
[BIS economist] Dr White says the US sub-prime crisis was the "trigger", not the cause of the disaster.

Kas Eesti riigi- ja Eesti Panga juhid ei teagi midagi "mustast kastist" nimega BIS, kuna 55 omanikriigi hulgas Eestit ei ole?
[WB: BIS slammed federal reserve and other central banks]
[Telegraph.co.uk: BIS warns of Great Depression dangers from credit spree]
[Telegraph.co.uk: BIS slams central banks, warns of worse crunch to come]
[Spiegel: Global Banking Economist Warned of Coming Crisis]
[Mõtelused: Mõjuvõimsaim keskpank BIS on maksuparadiis]

Eesti majanduse kärbumine jätkub

2009-08-12T12:45:00.008+03:00

Statistikaameti teatel esialgsel hinnangul vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 16,6%. Tänavu I kvartalis vähenes SKP 15,1%. SKP vähenemist mõjutas kõige enam töötleva tööstuse, ehituse ning hulgikaubanduse lisandväärtuse vähenemine. Kompleksse metoodika järgi arvutatud ja täpsustatud 2009. aasta II kvartali SKP avaldab Statistikaamet alles 8. septembril.

Seda numbrit oodati 2 nädalat, kui Leedu ehmatas oma II kvartali SKP langusega 22,4%. Kahtlustati Eesti SKP langust samas suurusjärgus. Nädal tagasi avalikustatud Läti SKP languse number 19,7%, palju optimismi ei süstinud. Ise oleksin pakkunud 18%, kuna mullu oli II kvartali SKP 64,95 miljardit märksa suurem kui I kvartalis 59,1 miljardit. Seega langemise ruumi oli rohkem. Vaadates aga vasakul toodud graafikut, siis sessoonses võrdluses eelmise kvartaliga on toimunud surnud-kassi-põrge? Eks määravaks kujuneb III kvartal.

Teades et üheks osaks SKP-st on kinnisvara hinnatase, mis paraku on tugevalt allapoole tulnud ja valitsust ootavad ees valusad kärped. Siis ega sellel aastal allapoole 10%list langemist ka IV kvartalis ei tule, olgugi et juba mullune IV kvartal tegi tugeva 9,4%lise kukkumise. Kokkuvõttes riigieelarve aluseks olnud ja ka hiljem korrigeeritud aastased SKP prognoosid on väga roosilised ja pakuks SKP tulema kusagile 210-215 miljardi krooni kanti. Seega saaks ehk SKP-st mingi kindla protsendi moodustavaid kaitsekulutusi veel kärpida?

PS. Hetkel pole Eesti kvartaalsete SKP-de andmeid käepärast ning Statistikaameti 17,7% languse kõrvale pole SKP numbrilist suurust eesti kroonides toodud... Hiljem täpsustan.

Ansip 2005 vs. Ansip 2008

2009-08-08T20:20:00.004+03:00

Alles 2005. aastal sain Andrus Ansipit paremini tundma. Tallinna teletornis toimunud Innovatsiooni konverentsil peetud kõnega jättis ta mulle hea mulje ja olin veendunud, et Eestil on väga hea peaminister. Aga aastatel 2006 kuni 2008 toimus minu jaoks Andruses vaevumärgatav muudatus. Aastavahetuse paiku sellele mõeldes, mõistsin ka sõnastada.

Andruse avalikes esinemistes muutusid sagedasemaks ütlused, mida vee joomise aegu kuuldes võinuks vett kurku tõmmata. Meedia nimetab seda "puusalt tulistamiseks". Antakse kiire vastus teemal, millega ei olda täpsemalt kursis ja püütakse midagi, olematuks teha (Ojulandi kadunud dokumendid) või summutada. Teravasilmne vastane aga teeb sellest oma poliitilise võitluse relva.

Seda märkab ka meediat jälgiv ja analüüsiv kriitik, ning erakonna populaarsus sulabki nagu juulikuu lumi. Olen täiesti päri Danieli leitud näidetega. Neid kõiki lugedes meenus kohe mu enda ehmatus kui uudist lugesin või kuulsin. Aga siin olid nad kõik korraga ja ilusasti ajalises järjestatuses ära toodud.

Loetu hämmastas igat lugejat ja kui Kristen Michal otsib põhjust RE toetuse kukkumisele ja IRL-i tõusule, siis peapõhjuseks on see blogipostitus, mis levis viirusena nii sotsiaalmeedias kui ka füüsiliselt suust-suhu, tuttavalt-tuttavale. Avaldamisaeg oli Europarlamendi valimiste jaoks veidi hilja, et juba siis mõju märgata.

Aga mind jäi veidi häirima Danieli analüüsi ülekohtune ühekülgsus. Võinuks ära tuua ka vastuoluliste avalduste osakaalu kõigist meediakajastustest või teha analüüsi aastate lõikes.

Näiteks huvitav leid aastast 2005: 9. juuni Päevalehes süüdistab Toivo Tänavsuu, et peaminister Andrus Ansip külvab paanikat: kinnisvaraturul tuleb kriis. Veel enam Tänavsuu toob oma väite tõestuseks: Ekspertide hinnangul keerutab Ansip tolmu ja tuleb vaid hinnatõusu pidurdumine. Targu jättes ekspertide nimed toomata, keda nüüd oleks hea materdada?

Ansip ennustas kriisi, kinnisvarahindade dramaatilist langust ja manitses kodanikke kergekäelise laenamise pärast moel, mis paljudes laenuvõtnutes tõsist hirmu ja paanikat tekitas.

"Nagu tekivad börsikrahhid, nii tekivad ka kinnisvarakrahhid ja seda võimalust, et kinnisvarakriisi ei tulegi, vabaturumajanduse tingimustes ei eksisteeri," ütles Ansip. Ükskord tuleb kriis tema kinnitusel niikuinii.

Ta rääkis ka selle tagajärgedest. Ansip tõi näitena tudengi või noore spetsialisti, kes on ostnud pangalaenuga ühe või kahe miljoni kroonise korteri. Kui laenuintressid tõusevad, suurenevad tema igakuised tagasimaksed pangale. Ühel hetkel ei suuda noor inimene laenu tagasi maksta ja korter läheb pangale. Pank müüb korteri kiirkorras ühe miljoni krooniga maha, noorele ei jää midagi muud kui miljonikroonine võlg.

"Niisama lihtsalt see käibki. Kes usub, et kinnisvarahinnad saavad ainult kasvada, on väga valele teele sattunud," märkis Ansip.

Lihtsalt hämmastav kuidas üks ja sama mees sai öelda aastal 2005 midagi sellist ja 3 aastat hiljem oma surematuks jääva lause: "Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma elada tahaksingi!"
[Pilt pärit wikipediast K.Kikkas autor: Peaminister Ansip juunis 2005]
[Päevaleht: Peaminister külvab paanikat: kinnisvaraturul tuleb kriis]

Eile 12 aastat tagasi

2009-08-07T19:30:00.002+03:00

Uskumatu. Kas tõesti juba 12 aastat on möödunud? See olnuks kui alles eile, kui sisemiselt veidi murtud, kuid kõigele vaatamata veel optimistik Steve Jobs Bostoni MacWorldil tutvustas Mac-kommuunile diili vanakurja Microsoftiga. Steve oli olnud aastakümneid arvutitööstuse innovatsiooni elav legend, kes paraku müügile mitte rõhudes, oli hävinud nii oma isikliku, väga häid arvuteid tootnud, arvutifirma Next kui ka Apple'isse naasnuna oli see nüüd võlausaldajate poolt trööbata, kui viimasel hetkel poleks tulnud abikätt Mac-maailma vihatuimalt mehelt Gates'ilt.

Ainuüksi juba Microsofti poolne finantsabi pakkumine oli uskumatu. MacWorldile kogunejad olid Microsofti täielikud eitajad. Microsofti alustala oli ja on siiani väga hea müük. Olgu toode ise või viimane saast, siis oskasid Bill Gates ja Steve Balmer selle ikka väga kasumlikult maha müüa. Näiteks operatsioonisüsteemi Windows 95 ostsid isegi need kellel arvutitki ei olnud. Seejuures olid kasutajad veel ka rahul ja õnnelikud. Täpselt nagu Madonnagi. Kui mõni Mac-entusiast tuli oma überlahedat toodet PC-kasutajale näitama oli too nõutu ja "pisipehmega" harjununa ei osanud Mac-i maailma toodet nautida...

Siin videosalvestisel näemegi, kuidas pankrotis Apple Computeri 150 miljoni dollari suurust ajutist diili Microsoftiga tutvustab Steve Jobs. Pärast tõelise "staari" Bill Gates'i soojendamist annab jutujärje videokonverentsi abil üle. Ilmselt turva kaalatlustel, sest ega Bill Gates ei oleks soovinud MacWorldile tulla... Rahvas ei olnud eriti vaimustatud. Võrrelda võiks kui Hruštšov andnuks USA-le telesilla intervjuus teada, et meie nõukogude teadlased otsustasid oma sõpradele USA-st Apollo programmis appi tulla, et koos kuule jõuda...

Nüüd on ainuüksi mõlema firma kaubamärgi turuväärtus juba ligilähedaselt sama ca 60-70 miljardit dollarit.
5-aastases ennustuses annab WolramAlpha Microsofti aktsiahinnale -12,95% ja Apple'i aktsiahinnale koguni: +998,3%

Mis on ühist Norral, Eestil ja Mongoolial? (WolframAlpha)

2009-06-17T11:00:00.017+03:00

Suurbritannia füüsik Stephen Wolfram on loonud arvutusliku faktimootori WolframAlpha (WA), mis leiab küsimustele vastused arvutusi ja loogilisi tehteid tehes oma sisemisel teadmistebaasil. WA ei ole otsimootor vaid tehisintellekti algetega teadmiste mootor, mille eesmärk pole veebi indekseerida ja anda kiirelt linke otsitud märksõnu sisaldavatele veebilehtedele, vaid tuletada loogilistel võrdlustel ja arvutustel põhinevaid teadmisi, rikastades nii ka oma faktibaasi. WA-lt võib küsida teaduslikke küsimusi ja ta tuletab vastuse isegi siis, kui WA-t pole programmeeritud konkreetselt sellele küsimusele vastama.

WolframAlphat pole mõtet kasutada uue auto või mesinädalateks hotelli valimisel, kuna süsteem ei mõista veel valikuks vajalikke nüansse. Käsitsi tehtavad otsingud on sel juhul asendamatud. WA on otsimootoritest parem, kui küsimustele on vaja leida fakti täpsusega vastuseid. Faktilistele küsimustele vastuste leidmiseks sobib algoritme kasutav programm paremini kui otsimootorite hiiglaslikud andmebaasid.

WolframAlpha kasutajaliides on lihtne, vastused on detailsed, sisaldavad teksti, diagramme, kaarte ja graafikuid. Mõnele võivad küsimuste vastused olla liigagi põhjalikud, aga teadlased, üliõpilased, ametnikud, ajakirjanikud jt on tänulikud põhjalike ja selgete vastuste eest.

WolframAlpha't võiks võrrelda pigem veebientsüklopeediaga kui otsimootoritega. Sisestades otsingusse riigi nime ”Eesti”, ilmub inforikas tabel, kus on kergesti haaratavalt ära toodud Eesti kohta käiv oluline teave, alates lipuvärvidest, asukohast kaardil, rahvastikustatistikast kuni majandusnäitajateni välja. Sellisel moel kuvatud info on näiteks referaadi kirjutamisel kindlasti kasulikum kui Google`i või Wikipedia linkide ja nende kirjelduste loetelu.

WA on nagu akadeemiline ”tark mees” taskus kuna paljud kasutajad enam ei mäleta täpselt täppisteaduste valemeid, mida gümnaasiumi lõpuklassis või kõrgkoolis on õpitud. WA oskab vastata tehnoloogia, matematika, füüsika, keemia (H2SO4), geograafia, ilma, äri, aktsiate, toidutegemise, reisimise, tuntud inimeste ja muusika kohta. Suudab lahendada arvutamise ülesandeid (näiteks "x^2 sin(x)") ja vastata isegi küsimusele inimese genoomi kohta.

Tippides otsinguks näiteks "Tallinn NYC", saab teada et lennutrajektoor Tallinnast New Yorki on 6664 km pikkune ja lennuaeg on 7,5 tundi. Kaardil kuvatakse ka lühim trajektoor, mis suundub üle Skandinaavia ja riivates Islandi saare kagu rannikut. Samuti näeme linnade orienteeruvat kõrgust merepinnast: Tallinn 32m ja NYC 10m.

Samas koostades oma pikema lennureisi marsruuti saame veel intrigeerivamalt WolframAlpha eelised kätte. Näiteks toksime otsinguks "NYC Tallinn Tokyo Canberra". Saame teada, et Tallinnast Tokiosse on linnulennul sama pikk maa kui Tokiost edasi Austraalia pealinna. Kuid erinevalt teistest päringu linnadest on Canberra 580 meetrit üle merepinna taseme. Kui maakera poolustel asuvate jäämägede sulamisega peaks veetase tõusma 11 meetrit, oleks New Yorgil vesi peale tõmmatud? Kahjuks autosõidu jaoks veel võimalust pole. Täna esitasin palve see lisada. Ehk mõne nädala pärast on võimalik...

Sisestades oma sünnikuupäeva, ütleb WolframAlpha: millisel nädalapäeval te sündisite ja teie vanuse aastates, nädalates, päevades ja tundides. Ka kuu faasiseisu ja päikesetõusu ja -loojumise kellaajad.

WolframAlpha eelised otsimootorite ees on:

Keerukad liitpäringud

Lihtsa päringu korral saab otsimootor päringu lihtsuse tõttu tavaliselt aru mida soovite. Aga mitut fakti korraga küsides ajate otsimootorid segadusse. Google ei kasuta arvutusalgoritme ja siin ilmneb WolframAlpha erilisus, kuna pole vahet mitu märksõna argumendina otsinguks ette anda. WA ei hooli kas otsite kahte või 50 argumenti, mistõttu liitpäringud õnnestuvad väga hästi.

Otsides infot päikesesüsteemi planeetide kohta, saate Google’iga parimaid tulemused sisestades otsinguid ühe planeedi kaupa: Maa, Saturn, Jupiter jne. WolframAlpha’ga saate panna need kõik ühte päringusse ja saate andmed iga üksiku planeedi kohta ja neid omavahel ka võrrelda. Võite juurde lisada ka päikese ja kuu. Kui andmed on omavahel võrreldavad esitab WolframAlpha need võrdluses, tuues ära ka mediaani, miinimumi ja maksimumi.

Lokaliseerumine, mõõtühikute teisendus

Google on teenused lokaliseerinud, otsingu tulemused erinevad olenevalt sellest, kus te hetkel füüsiliselt asute. WolframAlpha vastused ei sõltu enamasti kohast, kust andmed pärinevad. Näiteks, küsides "New York income per capita". Annab WA tulemuse nii eesti kroonides kui ameerika dollarites (või ühikute korral Euroopas levinud SI mõõtühikutes). Google annab küsimusele ka hea tulemuse, kuid valuutad ja mõõtühikud tuleb mõne teise rakenduse abil teisendada.
WolframAlpha annab ka vähemalt Eesti linnade suhtes käesoleva temperatuuri teada! Mais sain ühel õhtul teada, et Tartus oli +14°C, Kuressaare +12°C ja Tallinnas +10°C. Hetkel on kindlasti sama päringu tulemus teine.

Täpsus

Paljudele on esimene WolframAlpha päring oma nimi. Pettumus, kuna nime ei ole baasis. Päring ”Andrus Ansip” annab lühida vastuse - riigipea. Edgar Savisaare olemasolust pole WolframAlpha üldse teadlik. Selle tõttu on Google tunduvalt parem info otsimiseks netist, kuid see annab teatava eelise WolframAlphale - see on täpsus. Te ei pea muretsema, kas leitud info on õige või vale. Vastuse täpsus tugineb WolframAlpha indeksi õigsusel ja kui pole infot ei ole vastust. Sellel võib olla oluline mõju meie käitumisel otsingutes. WolframAlphaga saate esitada väga täpseid päringuid, mis lõppkokkuvõttes säästavad aega.

Arvutused ja kalkulaatorid

Praktilisest vaatevinklist on oluline mõista arvutilingvistilise mootori arvutusoskuse eelist. Paljud kasutajad ei vaja keerukaid matemaatilisi valemeid, kuid paljud tahavad teada:
a.) mitu kalorit päevas peaks toitudes saama või kehamassi indeksi: ”188cm 82kg”,
b.) kuidas arvutada oma hüpoteegi-, liisingu- või laenumakset,
c.) milline on vahemaa kahe (või enama) linna(de) vahel,
d.) mingi rahasumma”200000 EEK” naaberriikide valuutades.
Levinud on igasugu erinevate kalkulaatorite linkide kogumine, tänu WolframAlphale on need kõik ühes kohas.

Head võimalused võrrelda

Google’i otsimootor ei võimalda leida teatud vastuseid. Näiteks erinevate linnade maksumäärasid võrrelda, kuid WolframAlpha annab USA linnade vahel hea võrdluse. Ehk tulevikus ka Euroopa linnade vahel?

Keemilisi ühendeid omavahel võrreldes kuvatakse ka struktuuri diagrammid ”caffeine vs. aspirin”.
Microsofti ja Apple’it võrreldes ”msft aapl”, avastad et Microsoft polegi enam nii gigantne, aga 5 aastases perspektiivis on Apple’i aktsiahinna tõus +731,27% mitu korda võimsam kui Microsofti –15,55%.
WA võimaldab lihtsalt võrrelda mitut andmeproovi ja saada mitte ainult tulemusi, vaid ka mugavaid graafikuid, suhtarve, tabeleid ja ajalooliste andmete võrdlusi.

Hetkel veel WolramAlpha otsimootoreid kõrvale ei tõrju, kuid mõne aasta pärast mine tea. WolframAlpha on täiesti unikaalne, pidevalt täieneva faktide baasiga. Tulevikus võiks saada vastuse ka küsimusele: ”Mis on ühist Norral, Eestil ja Mongoolial?” Hetkel veel saab vastuse küll kaudselt toksides otsisõnaks ”Russia”.

PS. Artikkel sai kirjutatud mais 21./22. nädalavahetusel Eesti Ekspressi tellimusel ja ilmus ruumi puudusel alles viimase Ekspressi lisas Areen. Ka Ekspressi mitte tellinutel on hea tutvuda. Varsti peaks vist kirjutama järjeloo: "mida uut on vahepeal WolframAlphasse lisandunud?".

Delfi saaga ei tahagi lõppeda?

2009-06-16T12:48:00.003+03:00

Leedo versus Delfi kaasus on kestnud üle kolme aasta, teist sama palju üritas varem Lang leimiseadusega. Koostöö asemel eelistatakse vastanduda ja protsess näib olevat lõputu. Koostööaldis ühiskond on edukam konkureerima. Võrreldes ajaga kui Rein Lang alustas võitlust, on maailm väga palju muutunud. Eeskätt kasutajate harjumuse muutumisega ja sotsiaalmeedia võidukäiguga.

Passiivsed meediakanalid nagu televisioon ja raadio ei põhjustanud suuri muutusi ajakirjandusele. Aga aktiivset suhtlust võimaldav sotsiaalmeedia (ka interneti levik) on mõne aastaga muutnud ajakirjandust märksa enam kui televisioon või raadio 55-75 aasta jooksul. Miks? Vastus on lihtne: interaktiivsus. Kõik need telekanalite reaalitisarjad tekkisidki vajadusest üha kasvava internetiga võistelda...

Kui passiivset meediat televisooni, raadiot, ajakirjandust edastati või trükiti ühes kohas ja seda oli autoritaarsel riigivõimul väga lihtne kontrollida, siis sotsiaalmeedia oma hajutatusega muudab selle raskeks ja väga kulukaks. Kui mitte isegi võimatuks...

Samas mõned (näiteks Peeter Marvet) sõnavabaduse (ja anonüümsuse) eestvõitlejaid mõistavad suuri muutusi ühiskonnas ja sellel teemal enam sõna ei võtagi? Veel eile ja täna arutleti sõnavabaduse, küll anonüümsuse kadumise kartuse teemal. Mind hämmastas rutakas järeldus nagu Riigikohtu otsus paneks paugu veeb2.0 arengule!? Pigem peituvad Riigikohtu otsuse taga just võimalused, et lõpuks hakkavad ajale jalgujäänud portaalid kasutama veeb2.0 võimalusi, rakendades rohkem sotsiaalmeediat et kaasata ka uusi lugejaid.

Delfi portaal oleks nagu torisev pensionär oma kindlaks kujunenud harjumustega. Ehitatud 12 aastat tagasi, näeb Delfi samasugune tänaseni välja. Ainult vilkuvat ja vahel kraaksatavat bännerireklaami on märksa enam kui harjumuse kütkeis lugejaid seal ennast uudiseid lugemas käima harjutasid. Kas Delfi omanikel või juhtidel oleks paslik sõita ringi 15 aastat vanade romudega? Juba kaks aastat tagasi juhtisin tähelepanu vajadusele Delfit uuendada! Kui veel pikalt muutumast keeldutakse võtab DailyPerfect kasutajad varsti sujuvalt üle.

Delfi portaali kommenteerimine vajab täiesti uut keskkonda. Kommenteerimine rajanegu enamlevinud sotsiaalmeedia identiteetidel või anonüümsuse soovi korral saadetakse oma kommentaar SMS-iga nutitelefonist või anonüümselt identideedilt. Anonüümsed kommentaarid oleks otstarbekas ehk kuvada veidi vähem kontrastsemana või tuhmima kirjaga. Delfi disaineritele ja veebitriealitele siin vihjeks märksõna CSS3. Lisaks erinevate sotsiaalvõrgustike ikoonile võiks ära tuua ka soovi korral kommenteerija vastava reitingu. Kui virtuaalset identiteeti omanu leiab mõne anonüümse kommentaari huvitava olevat, saab ta seda korduvpostitades esiletõsta oma identideedi või autoriteedi najalt...

Pead tööle! Praeguses globaalses kriisis peaks motivatsiooni piisavalt olema. Eriti kui bännerireklaami kliendid on juba vaikselt kohad sotsiaalmeedias sisse võtnud: ettevõtete Twitteri kataloog. Keegi võiks koostada ka Facebook-is olevate ettevõtete kataloogi?
Antiik-Kreeka Delfi varemete pilt pärineb ühelt reisijutusaidilt.

Mida vajame kvaliteeteluks?

2009-06-10T13:01:00.018+03:00

Kindlasti oskust eristada sisukat, tõeliselt väärtuslikku ersatsist. Veel parem on näha tänaste otsuste tagant ka homsete arengute järelmõjusid. Kas eestlane oskab hinnata väärtustel rajanevaid ideid ja põlata "kiireid" lahendusi? Esmaspäeval algatas K-partei vanemahüvitise maksimummäära 50%lise kärpimise ja blogosfäär täitus paanika ja sõnasõjaga. Elavalt arutleti ebaõiglase vanemahüvitise üle, sujuvalt suunduti lahkama kvaliteetinimesi ja kvaliteetelu.

Valimistel selguvat rahva tahe. Aga meedia peaks seisma (ja vastutama) rahva kaitsel rumaluste ja ärapanemise ning riigivaenulikkuse vastu. Paraku mitte. Lõppenud europarlamendi saadikute valimistel kogusid, Eesti meedia poolt üleshaibitud, Soome veidrikud Leena Hietanen 119 häält ja Johan Bäckman koguni 293 valija hääled. Soomes on valijaid 4,5 korda enam kuid näiteks Martin Helme kogus Eestis 10 000 häält. Milline on aga olnud seni Martin Helme meediakajastus võrrelduna veidrikega? Eesti meedia lühinägelikult ämbrisse astudes ei teeni eestluse ja Eesti riigi huve, vaid Ühtse Venemaa eesmärke valijaid eksitada... Seega kui eestlased lepivad sellise meediakajastusega, siis tuleb ka leppida soomlastest 3,6 korda väiksema keskmise palgaga. Siin avaldubki kvaliteedi ja ersatsi vahe.

Praeguses globaalses majanduskriisis vaevlevad väga paljud noored pered õhinal võetud eluaseme laenukoorma all. Ma küsin mitu protsenti neist murest vaevatutest käis ka 2005. sügisel Tallinna volikogu valimas? Kinnisvara kriis oli hoomamatuid tuure kogumas ja see oli hirmutavalt košmaarne. Tallinna linna võimupartei K-erakond esitas lühinägeliku ja kiiret lahendust pakkuva programmi „5000 eluaset Tallinnasse”. Programmi täitmine oli semukapitalismi maaletooja Savisaare sõpradele tõeline kullaauk. Ambitsioonika programmi maht oli suurem kui tollane Tallinna eelarve ja millised magusaid kasumeid see veel sponsorkonnale lubas?

Kas valijal oli alternatiive? Ma pakkusin välja märksa realistlikuma plaani, mis nõudnuks kümneid kordi vähem finantse. Linnakorterite elanikel ei tulnuks tulevikus maksta suuri laenumakseid ja kommunaalarveid.

Munitsipaalkorterite teemal pooldan Inglismaa lähenemist ehitada kortereid, mille rajamiseks võetav pikaajaline (50 aastane), madala intressiga laen makstakse kinni korteri asunike poolt ja korter on jäädavalt linna vara. Mitte nagu K-erakond järgib arenenud sotsialismi, tekitades tasuta linnakorterid, millede jagamisel tekib jälle ametnike võim ja ametnike mõjuvõimuga kauplemine...
Munitsipaalkorter peab tagama minimaalsed mugavused, vajadused ja minimaalse pinna, et üüriline oleks suuteline ka teenuste ja üüri eest tasuma. Mitte nii nagu praegu, kus munitsipaalkorterite elanike koguvõlg on kümnetes miljonites kroonides ... ja võib vabalt saada Keskerakonna altkäemakuks oma elektoraadi kindlustamisel.

Plaani kohene realiseerimine jahutanuks turul oluliselt nõudlust ja Helsingi tasemele galopeerivat Tallinna kinnisvara hinnatõusu.
Noored pered saaksid maksta kommunaalkorteri üüriarveid ka siis kui üks pereliige ajutiselt töötuks jääb või juhuslikest tööotstest veidi teenib. Eesti raharinglusest voolaks välja nüüd kriisi haripunktis esimeste aastate laenumaksetena (põhiliselt intressidena) miljardeid kroone vähem raha. Eesti finants- ja majanduskriis ning töötute mured oleksid märksa väiksemad kuna Eestis ringlev sularaha ei kahaneks nii kiiresti. Me saaksime kindlalt väita, et Eesti erineb oluliselt Lätist ja Leedust.

Ajakirjandus ei soovinud mu ideid avaldada. Lootsin pääseda üle uudiskünnise ka Võrno juhitud saate "Kes tahab saada miljonäriks?" abil. Õnnetuseks lõigati mu kavalalt seatud mängija tutvustus poliitika tõttu hoopis välja. Ei saanuks lubada kui üks saarlane arvustab teist saarlasest Tallinna linnapead... Ma ei oodanud et Reformierakond selle vahetult kuu enne valimisi tekkinud idee kampaaniasse haaranuks ja infoühiskond, sotsiaalmeedia võrgustikest rääkimata oli Eestis välja kujunemata.

Veel rusuvam oli kuulata oma erakonna pidevaid reklaame Kuku raadios: hüüdeid valida nimekirja kolme esinumbrit. Mõistsin, et targem olnuks mul kandideerida hoopis üksikkandidaadina kui kusagil nimekirja lõpus. Vähe sellest, üks anonüümne kommenteerija "Kapitalist" nime all tuli pärast valimisi asjatundmatult mu blogisse narrima, et ma kõigest 11 häält kogusin. Niiviisi peksame poliitikast head ideed ja nende genereerijad eemale ja kirume jätkuvalt nagu Inderk Tarandi siunas oma valimisplatvormis senise poliitika puudusi...

Kõigile on siin palju mõtlemisainet. Miks me elu on nii traagiliselt raske? Miks vohavad ühiskonnas ärapanemine, võltspoosetamine, usaldamatus, vastandumine, kadedus, varjatult tehtud otsused ja varjatud tehingud (sõprade/sponsoritega)...

Soome statistikauudis teatas, et soomlaste esimese kvartali keskmine palk oli 2880 eurot, Eestis olevat see 800 eurot. Vahe on 3,6 kordne. 20 aastat tagasi, 1989. aastal oli raskelt võrreldavalt, kuid hinnanguliselt eestlaste ja soomlaste palgaerinevus umbes sarnane. Seega soomlane kui kvaliteetinimene elab kvaliteetelu, aga eestlase parim roog on teine eestlane...

PS. See on tuhandes blogipostitus ja blogil täitus täna ka neljas aasta!

PPS. Ununes tookordne arutluskäik munitsipaalkorterite vajalikkuseni jõudmisel. Vanemahüvitis oli riigi poolt hea algatus, kuid see vajanuks ka edaspidi rohkem tuge kuna kasvaval lapsel kasvavad ka vajadused ja beebi ei vajagi nii palju.
Juba 2005. aastal arutleti Reformierakonas luua ringiraha süsteem koolilastele, et vanemate igal lapsel võimaldada pidev enese arendamise harjumus juba varases eas. See vajas riigi otsuseid jäi seetõttu ootama 2007. märtsi, küll aga sooviti tagada koolieelikutele lasteaiakohad ja tõsta pearaha 2500 kroonile kuus.

Teades Eesti demograafia asjaolusid ja kõrget sündivust kuldsetel 80ndatel aastatel, otsustasin uurida tollase väikese ime põhjuseid. 80ndatel kolm last sünnitanud lapsevanemalt sain teada, et paljudes kohtades said kolme lapsega pered asutuselt või kohalikult omavalitsuselt korteri väljaspool järjekorda. See olnud tõsine stiimul elamistingimusi parandada. Seetõttu tormasid ka nüüd noored kinnisvara hindade rallides ummisjalu "jaamast väljunud rongile"...

Savisaare Pyrrhose võit?

2009-06-08T13:40:00.011+03:00

Valimiste stsenaarium on tüütuseni sama. Vahetult enne valimisi teatavad uuringufirmad Keskerakonna oodatavast võidust, mis mõne arvates uinutavat K-partei valijaid ja mobiliseerivat nn. valgete parteide valijaskonda valima. Jaoskondade sulgudes ja tulemuste ootuses kaob reporterite vaateväljast Edgar, kes muidu igal võimalusel soovib pildikasti pääseda. Ilmuvad esialgsed tulemused ja võidujoovastuses Edgar tormab pulti ja peab oma "võidukõne" nagu saanuks temast just maailma direktor ja ta poliitilised vastased on madalamad kui muru. Aga kui tulevad lõplikud tulemused, siis tabab K-parteid külm dušš ja ummistatakse valimiskomisjon protestidega...

Kui valimistulemustesse süüvida, siis võitsid valimised üksikkandidaadid Indrek Tarand ja Martin Helme. Veel viis aastat tagasi võitles Martin agaralt Eesti EL-ga liitumise vastu nagu ka keskerakond. Edgar loovis K-partei Ühtse Venemaa toetuse najal ja lubamatuse piiril trikitades, parteide hulgas esikohale. Kuid rääkida Eesti rahva poolt valitsuse umbusaldamisest on väär, kuna vähemusvalitsuse erakonnad kogusid kahepeale rohkem valijate toetust kui mürkrohelised valijate eksitajad.

Reformi esimene tõsine valearvestus oli suletud nimekirjad. Sa võid oma otsust ükskõik kui tahes hästi põhjendada erakonnakaaslastele või teiste erakondade esindajatele, kes aitavad otsust Riigikogus seaduseks läbisuruda. Kuid kui otsuse tagamaad või asja tuum jääb valijatele arusaamatuks või hoopis lahtiseletamata, siis enne kui veel pole hilja tuleb loobuda oma otsust täideviimast!

Edgar kavaldas seekord Reformi varjatud kampaaniaga üle. Märtsi algul oldi nõutu ja elevil, et Savisaar panevat täiega puusse?! Tihti küsiti arusaamatult: "Ei saa ju eurovalimistel valitsuse vahetumist nõuda?". Paraku on Euroopa Liidu struktuurid valijatele kauged ja arusaamatud, seetõttu Savisaare varjatud kampaania töötaski edukalt. Kuna Ansip valimistel ei osalenud, oli alatu Edgari pidev Ansipi vahetumise nõue. Nagu rahvusvahelise kabe (10*10 ruudul) võistlustel tulnuks Edgar välja ideega, aga mängime vene kabet (8*8 ruudul) ning lõpuks hakkas hoopis nipsu mängima...

Kriitikale vastulööki kartmata kottiski Edgar päevast-päeva valitsusahelates Andrust täie jõuga ja valija alateadlik instinkt ütleski: "Savisaar on tegija! Mitte Siim Kallase juhitud oravad." Samuti ka ennast upitav kampaania jäi lahti seletamata ning meenutas 2002. aasta Respublika vastast vähese juhtimiskogemuse reklaami. Nagu jäi toona reklaam veidi hambutuks, nii ka seekord. Ma lootsin, et erakonnakaaslastele esitletud Euroopa Liidu energeetika probleemid leiavad väljundi ka teles reklaamidena.

Kolmas viga oli RE ei muutnud oma taktikat. Kui kampaanias rõhutati EL Parlamendi valimiste tähtsust, kuhu tuleb valida Euroopa tasemel tegijad. Siis pidanuks kinnise nimekirja ees olema ka kõik tipppoliitikud. Ansip esinumbrina muutnuks valimiste päeva eelse ETV debati hoopis teistsuguseks. Pealegi meenutanuks vana vastasseis nii mõnelegi valijale pronksiöid ja Edgari reeturlikkust oma (Lasnamäe) valijate kaitsel...

Nüüd enne märksa olulisemaid kohalikke valimisi saab Reform taktikavead parandada ja tõsta ehk fookusesse uuesti pronskiööd? Tuleb lihtsalt teha vangerdus. Keit Pentus peaministriks ja Andrus Ansip Tallinna linnapea kandidaadiks. Märgilise tähtsusega valijatele - antakse mõista Edgaril pole niipea valitsusse asja, isegi linnapea troonilt tullakse teda maha tõukama. Eesti saaks esimese naispeaministri ja meedia ei ründa teda nii ägedalt. Samuti täitub paljude soov Ansipi lahkumisest...

Kahe vana "sõbra" alfaisaste "surmaheitluslik" revanšmatš Tallinna linnapea kohale: "Ansip versus Savisaar", aktiveeriks valima minema Edgarit linnapeana näha mittesoovijad. 100 000 allkirja lähevad kui üks mees valima... Nagu ka marsivad valima Lasnamäe venelased? Kohalike valimiste aktiivsus Tallinnas püstitaks rekordi!

Valides Tarandi saad Savisaare

2009-06-06T19:20:00.006+03:00

Seekord siis Vilja Savisaare. Eesti poliitika klassikaline ütlus peab ka seekord paika. Viimastel Riigikogu valimistel hirmutas IRL viimastel nädalatel parempoolseid ja isamaalisi valijaid loosungiga: "Valides Ansipi saad Savisaare!". Nüüd ei soovi Mart Laar sellele variandile mõeldagi, ometi võinuks juba kevadel 2007 nii minna, kui pronkssõdurit ei olnuks jalus. Nüüd pärast Mart Laari taidlust Rahvaliidu mittekaasamisega on seis selline nagu spekuleeris Hans H. Luik Keskpäevatunnis...

Tänases Kuku raadio "Keskpäevatunnis" võrdles Priit Hõbemägi Mart Laari suure juhiga, kes kõiki nööri mööda käima paneb, nagu ansambel Fixi laulus "Tsirkus" lauldi. See oli liialdus. Vaadates Eesti parimate laulude hulka valitud Fixi laulu "Tsirkus" algset videot umbes 30 aasta tagant:

Siis mõistavad kõik, et peategelasena tuleb mõelda ikkagi Vabaduse platsi hoone peremeest. Seejuures asutas poliittsirkuse dirigent, nagu Fixi videos isetehtud rinnasolevad punaplagud, Tallinna aumärgi. Noortel, elamata tolles ajas, on raske mõista selles videos peidus sõnumit. Mõnigi noor erakondlane võib üllatuda kui sarnane on tänane parteide sund kompartei käitumisele ja nii mõnigi "värske" algatus on tegelikult vana äraproovitud asja uues kuues tegemine.

Mõni küsib kuidas Tarandit valides saadakse Brüsselisse Vilja Savisaar? Nagu eelmine nädal lõppenud briti talendiotsingus võttis Hollie Steel klassikalise muusika laulu pooldajate hääli ära Susan Boyle'ilt, mistõttu võitis hoopis tantsutrupp Diversity. Samuti võtab nüüd Indrek Tarand mitme mandaadi häälte kogumisega ära potentsiaalseid valijaid kolmikliidu erakondadelt: sotsidelt, IRL-lt ja Reformierakonnalt.

Sellega avataksegi tee keskerakonna kandidaatide pääsule Brüsselisse. Poliitilised eelistused kujunevad enam-vähem välja kolmede esimeste valmistega. Seega ei hääbu enne vanade valijate füüsilist kadumist ei Keskerakond ega Reformierkaond. Märksa lihtsam on elada kui seda lihtsat tõde enesele rohkem teadvustataks... Tarand ja Savisaar on vastandid ja nende valimiste peamised tegijad. Ehkki Edgar Indrekut kardab ja materdab hoopis mittekandideerivat Andrus Ansipit!? Ilmselt sai Edgar kevadel 2007 oma hinge ravimatud haavad ja enne tema oma vingumise plaati ei muuda kui Ansip veel peaministri toolil on.

Valimiste alguse faasis tegi valearvestuse Igor Gräzin alludes partei diktaadile. Veel hullem tuli vassida oma allkirja andmise kohta Libertase asutamise dokumendil. Igoril olnuks märksa lihtsam hääli koguda sõltumatu kandidaadina ja eriti kui ta lahkunuks erakonnast suure käraga... Sotsiaalkulutuste kärpimiste ja valitsuskriisi ajal on paljudele ebasümpaatse Kristiina Ojulandi varjust raske teist mandaati RE nimekirjale püüda.

Maksumüüdid

2009-06-02T08:08:00.010+03:00

Imestades lugesin: "... kui käibemaksu või aktsiise tõsta, siis tegelik maksulaekumine ei suurene. Pigem isegi väheneb kuna rahvas nälgib..." Samas kohe kinnitati, et riigieelarve tasakaalu saamiseks olevat õige tõsta tulumaksu. Mis imemaks teiste maksudega võrreldes on tulumaks, mille määra tõstmisel summaarne laekumine kindlasti suureneb kui teiste maksude tõstmine vähendab? Lihtne loogikagi loeb ütleja vassijaks... Veel kummalisem aga on astmelise tulumaksu ihalus.

Kui omleti arvustamiseks ei pea oskama omletti teha, siis maksupoliitikaga on teisiti. Mind ikka vahel hämmastab astmelise tulumaksu poliitikute ja sotsiaalmaksu piiri idee kritiseerijate elukaugus, kuna ei omata kogemust majanduses. Laialt on levinud parimate töötajate muutmine assotsieerunud partneriks või väikeosanikeks. Seda pakutakse just kõrgepalgalistele töötajatele, väidetavalt vajadusest töötajat rohkem motiveerida ja tekitada omanikutunne. Samas aga ei mainita väga olulist detaili - sotsiaalmaksule piiri tõmbamine, kuna dividenditulult ei maksta sotsiaal-, töötuskindlustus- ja haigekassa maksu.

Astmelise tulumaksu hüppelise kergitamise korral aga võidakse loodetavat maksutulu hoopis vähendada. Kuidas? Keskastmejuht võib luua oma töö valdkonna opereerimise teenust pakkuva OÜ ja tööandja outsource'ib selle tegevuse firmast. Näiteks Eesti hotellides juba hotelli juhtimise teenust ostetakse väljast sisse... Aga omanikuna ei pruugi teenust pakkuv keskastmejuht OÜ-na kogu "ettevõtte" käivet maksta endale palgaks, millelt kasseeritakse ca 39% maksudeks. Astmelise tulumaksu kehtestaja sooritab hoopis riigikassas "mõrva"...

Mind hämmastab Eesti poliitikas ei arutleta üldse kapitalimaksu teemal. Aastate eest enne Euroopa Liiduga liitumist esitas kapitalimaksu vajadust Rahvaliit. Eile tõstatas selle teema varandusmaksuna ka Igor Gräzin Pealinna lehes. 2-3 aastat tagasi kui Ansip kiitis Eesti maksusüsteemi lausa taevani, olin mina temaga erimeelt. Kuna maksupoliitikas ei tohi teha järske muudatusi. Omakapitalimaksu idee käisin välja juba 2005. Algselt 0,5%-1%lise maksuna, et rasketel aegadel saaks siis veidi korrigeerida 0,5% võrra.

Euroopa Liidu suurim poliitiline jõud - sotsiaaldemokraadid, olles Eestist kolmekesi valitud EL parlamenti, aga "magasid" kapitalimaksu kehtestamise üldse maha. Nüüd pärast 2006. aasta kapitalimaksu kehtestamise keelustamist, seda enam kehtestada ei saa. Kapitalimaks jäi kehtima vanadesse EL liikmesriikidesse, kus kapitalimaks oli varem kehtestatud.

Kas sostsid ja keskerakondlased ikka hoolivad Eesti inimestest? Sõnades küll, kuid kuna pea ei noki või ei taha nokkida, siis tegelikult vist ei hoolita!? Muidugi Ilves polnud ka õige sots. Presidendiks valimise järel Toompea lossiplatsil ühist pilti tehes näitas Toomas Hendrik oma väljavalitute-näpuviskega, kelle huve ta sisuliselt teenib, Eesti töötava rahva omi kahjuks mitte. Soovitan valimistel enne hääletamist tõsiselt kaaluda, kelle poolt hääl anda. Kas koliseval tühjal "plekkämbril" või probleeme sisuliselt lahkajaid.

Alustas Tallinna linna TV

2009-05-30T20:01:00.014+03:00

Keskerakondlik Tallinna Linnavalitsus väidab, et Tallinnas pole mingit kriisi ja eelarvet ei kärbita. Siiski on linn mitmel korral kärpinud:
1.) Tänavu aasta kultuuriobjektide rahastamisel seati linlased mullu novembris kurva valiku ette: Kas Kultuurikatel või Linnateater

2.) kevadel lükati vähemalt kolmeks aastaks edasi EL fondi rahastamisnõusoleku saanud Põhjaväila rajamine, mis andnuks ehitusfirmadele ja ehitajatele mitmeks aastaks tööd ja laekuvate maksude näol ka linnale maksutulu. Savisaar süüdistab reformimata riigimaa omandamise takerdumises oma enda poolt varem juhitud majandusministeeriumi ja kaldarajatiste seadustiku puudumist, kuid projekti vedajaks olev linnavalitsus võinuks asjadega juba neli aastat varem alustada saanuks Russalka jt ristmikud 2011. aastaks ummikutest vabamaks.

3.) skandaalne Tallinna linna propaganda televisioon, mis pidavat aastas kuni 100 miljonit maksumaksja krooni neelama, käivitus sellel nädalal tugevalt kärbitult otsepildina Edgari kabinetist. Siiski ilma helita, kuna linnakassas on sooritatud suured kassamõrvad, siis ka väikesed heli edastamise kulud kärbiti ära, toimetuse palkadest rääkimata. Lühikesi erisaateid edastab Tallinna linna TV aga videoklippidena Keskerakonna kodulehel või valimisklippidena teleris valimisreklaamina.

Tallinna linn hetkel funktsioneeribki tänu LV seadusest mööda hiilimisele ja kiirelt võetud 600 miljoni kroonisele laenule. Kuid avaliku sektori eelarvete alla 3%lise defitsiidi säilitamiseks peab valitsus nüüd need 600 miljonit krooni kärpima näiteks õpetajate palkadelt või tõstma käibemaksu... Riigi mastaabis tähendaks Tallina 600 miljoni "võlakirja emissioon" sama kui valitsus võtnuks 7,2 miljardit krooni laenu. Valitsus võtab laenu et tagada EL struktuurfondide poolt rahastatavad infrastruktuuri projektid. Tallinn aga lükkas Põhjaväila rajamise edasi?

Joonisel jätkasin 2 kuu tagust linnakassa kulude ja tulude tasakaalu kajastavat graafikut. Linnavalitsuse õnneks laekus maksutulu märtsis ja aprillis hästi, ka ca 100 miljonit kroonist maamaksu.