tag:blogger.com,1999:blog-39871185802316633152024-02-25T14:41:42.653+02:00Mõtted majandusest, poliitikast ja muustKommentaarid elule, nagu see on.
Ilma igasuguse poliitilise kasu taotlemiseta.rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.comBlogger113125tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-9503726813761203852024-02-22T23:57:00.000+02:002024-02-22T23:57:45.549+02:00Trükime raha ja toodame relvi!<p> <span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; white-space-collapse: preserve;">USA-s on levitatud viimastel kuudel järgnevat narratiivi. Püüdes mõjutada just kongresmene.</span></p><span id="docs-internal-guid-9c7baa5d-7fff-feec-c39b-bdb2225d0172"><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal; vertical-align: baseline; white-space-collapse: preserve;">Eraldame raha Ukraina (või kellegi muu) abistamiseks, müüme selle eest neile USA-s toodetud relvi ning raha jääb teie valimisringkonna töötajatele ja ettevõtetele.</span></p><br /><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal; font-weight: 700; vertical-align: baseline; white-space-collapse: preserve;">Paistab väga ilus jõukuse loomine?</span><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal; vertical-align: baseline; white-space-collapse: preserve;"> Arvestades veel, et raha ei tule kellegi käest, vaid see trükitakse.</span></p><br /><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal; vertical-align: baseline; white-space-collapse: preserve;">Tegelikult on asi palju hullem. Sellest arusaamiseks piisab algkooli matemaatikast. Tuleb vaid viitsida natuke mõtelda.</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal; vertical-align: baseline; white-space-collapse: preserve;">Jälgime raha. See luuakse arvutis. See liigub lõpuks USA sees olevate ettevõtete ja töötajateni. Neil on selle tulemusel raha rohkem. Peaksid olema õnnelikud? Ei.</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal; vertical-align: baseline; white-space-collapse: preserve;">Toimub relvade ja laskemoona tootmine, mis jõuavad Ukrainasse ja tambitakse seal mustmulda. Protsess vajab töötajaid ja materjale. Need töötajad ei osale samal ajal muus majanduses ja ei tooda midagi, mida USA inimesed võiks tarbida. Sama on ka materjalide ja komponentide osas. Nende arvelt ei tehta midagi, mida ameeriklased võiks tarbida.</span></p><br /><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal; vertical-align: baseline; white-space-collapse: preserve;">Summana: raha hulk suureneb ja nende eest osta võimalike toodete hulk kahaneb.</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal; vertical-align: baseline; white-space-collapse: preserve;">Isegi baasmajandusteadust õppimata on selge, et see on retsept inflatsiooniks. Seda hakatakse omakorda intressidega ohjama ja saadakse suur finantskriis.</span></p><br /><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; font-variant-position: normal; vertical-align: baseline; white-space-collapse: preserve;">Küüniliselt võttes võib mõni relvatööstuse piirkonnast pärit kongresmen küll mõelda, et tema piirkonda tuleb raha, mis läheb odavamaks ühtlaselt kogu riigi ulatuses. See on see, mille peale abi läbisurujad panustavad. See aga hävitab USA tugevuse. Ja mingil hetkel ka nende võimekuse meie julgeolekut toetada.</span></p><br /></span>rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-14060754044811002152020-09-20T10:38:00.005+03:002020-09-20T10:57:13.562+03:00Kas Hiina on võitnud?<div class="separator"><div class="separator" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><a href="https://www.amazon.co.uk/Has-China-Won-Challenge-American/dp/1541758676/ref=tmm_pap_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1600587409&sr=8-1" rel="nofollow" target="_blank"><img border="0" data-original-height="499" data-original-width="322" height="400" src="https://1.bp.blogspot.com/-7CjVoYfB4vA/X2cI7R_qwnI/AAAAAAAAGqQ/hzo03DbuX0YwA7w9JI3gy0T5cy_uaBIZQCLcBGAsYHQ/w258-h400/41Tg5pyUBXL._SX320_BO1%252C204%252C203%252C200_.jpg" width="258" /></a></div></div><p></p><br /><div><br /></div><div>USA ja Hiina vastasseis. See teema on sügavam, kui "ebademokraatlik", "Kommunistlik Partei", "luuramine" ja muu, mis peavoolu meedias selle kohta räägitakse.</div><div><br /></div><div>Autor on Singapurist. Olnud pikalt elukutseline diplomaat. Elanud paljude hiinlastega ühiskonnas (minu arust ise küll seda olemata).</div><div><br /></div><div>Raamat aitab mõista, millises ajaloolises olukorras on Hiina praegu. Milles ta oli enne kommunistide võimuletulekut. Miks on võimalik, et nii palju hiinlasi toetab "kommunistliku partei dünastiat".</div><div><br /></div><div>Juttu on Hiinast ja USA-st kõrvalseisja (küll asiaadi) pilgu läbi. See on kindlasti ka meile hariv. Olen autos kuulamisega lõpule jõudmas.</div><div><br /></div><div><br /></div>rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-27985378595642625172020-04-15T00:51:00.001+03:002020-04-15T00:51:49.384+03:005 nädalat haigustNädala lõpus sai täis 5 nädalat sellest, kui viiruse kahtluse pärast koju jäin. Püüan seisu kirja panna, et keegi lugeja ennatlikke järeldusi ei teeks (äkki keegi satub lugema).<br />
Tegelikult oli 5. nädal sarnane sellele, mis 2. nädalal toimus. Enamus päevasid palavikku polnud, mõni päev napilt üle 37. Nädala lõpu poole oli mul kaks korda 37.1. Täna tuli selle korra rekord - 37.3. Aga tunne on iga õhtupoolik, et asi pole päris korras.<br />
Vahepeal, kui oli natuke parem tunne ja soojem ilm, käisin metsa vahel natuke väljas. Tunne oli peale seda värskem. Ei oska näha seost, et mul siis oleks parem või halvem pärast muidu olnud.<br />
<br />
<br />rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-64549473577282875052020-03-22T02:09:00.002+02:002020-03-22T16:20:28.852+02:00Karantiini teine nädalKaks nädalat kodus on täis. Tore oleks kokku võtta, et olen lihtsalt kodus, aga tervisega pole midagi tunda. Sel nädalal on olnud kergelt rinnus soe. Seejuures on mõõtmisel olnud palavik vist ainult 2 korda ja seda ka minimaalselt üle 37. Õhtusel ajal. Nagu kopsupõletikule kohane. Usun, et mingisugune kopsupõletik on. Loomulikult ei tea ma, millisest viirusest või bakterist see on tulnud. Elu Eestis!<br />
<br />
Mul on võimalik tööd teha kodus. Ma pole ilmselt kõige distsiplineeritum jne. inimene. Aga olukorras, kus õhtuti on kergelt raske (kuum) tunne, on see töövõimekus veel halvem. Ühelt poolt pole see asjade edasilükkamine kriitiline. Teiselt poolt tekitab ebamugava tunde.<br />
<br />
Kolmas nädal on koroona puhul sageli see, mis ühele või teisele poole pöörab : samuti peaks tavalise kopsupõletiguga ka asi pöörama. Ootame.<br />
<br />rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-64869671025194313462020-03-16T23:57:00.000+02:002020-03-17T15:13:01.091+02:00Eneseisolatsiooni nädal+On täis 9 päeva, kus olen püsinud kodus, kuna osaliselt pole tunne kõige parem olnud, aga praegusel ajal ei taha võtta riski ja kedagi millegagi nakatada.<br />
Tõusin eelmise pühapäeva hommikupoole ööd ülesse köhides imelikult. Parema puudumisel nimetan ma seda kuivaks köhaks - nagu peetakse koroona sümptomiks. Mulle on küll räägitud, et äkki oli tolm vms., kuid on fakt, et ma ei mäleta, millal ma enne nii köhinud oleks.<br />
See päev oli plaanis üks sportlik üritus. Seal oleks olnud potentsiaalne võimalus anda nakkust edasi kümnetele inimestele. Hommikul tühistasin oma osaluse seal.<br />
<br />
Sama päeva õhtupoole oli sellline tunne, nagu on tavaliselt, kui talvine külmetushaigus kallale kipub. Palavikku ei olnud. Sarnane määramatu tunne on olnud ka peale seda. Palavikku olen saanud kahel õhtul 37.1-37.2. Muudel päevadel vahemik 36.6-36.9. Imelik vaid see, et isegi sinna 36.7 kanti on olnud "soe tunne", jalad teineteise vastas higistanud ja nagu kuum tunne sees. Kahtlustasin juba kraadi.<br />
Viimasel paaril päeval oleks nagu normaalsem tunne. Palavuse osas ei oska täpselt hinnata. On palav, kuid ilmselt ka selle pärast, et olen olnud küllalt soojas, soojalt riides ja sall kaelas. Mu loogika ütleb, et kui on mingi viirus sees, siis see äkki nõrgendab seda.<br />
<br />
Olen mõõtnud juba mõnda aega veresuhkrut. Sügisel oli juhuslikult number küllalt kõrge ja otsustasin seda jälgida. Pikaajaline number, mille abil tervete inimeste seisu jälgitakse oli paari aasta jooksul langenud ja kõik tundus ilus. Ma ei oska tagantjärgi öeldagi, miks ma tellisin sügisel ka glükoosi veres. Lihtsalt juba verd andes ei tundunud ühe lisaanalüüsi tegemine nii halva mõttena.<br />
Mis see siia puutub? Avastasin, et eelmine nädal tõusis mul öösel veresuhkur meeletult (maksimum 5.0 -> 6.3), kuigi õhtul sõin mingi 17.00 ja õhtul mõõtsin juba kell 1 öösel. Aretasin siis välja teooria, et kui organism millegagi võitleb, siis tõuseb kortisool ja see tõstab mul <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Gluconeogenesis" target="_blank">glükoneogeneesi</a> (praegu kontrollisin ka Google käest ja see tundub päris adekvaatne seletus). See, et see üle vajaliku tõuseb on ilmselt resistentsusest teisele hormoonile - insuliinile (mis peaks seda protsessi pidurdama). Ma ei tea, kas see on päris korras tervisega inimesel nii, kuid ilmselt kõigil neil, kel kaal on sutsukenegi suurem olnud võib hommikune palju kõrgem suhkrutase võrreldes õhtuga näidata mingit organismi kaitsetegevust. Kaks viimast päeva on see olnud väiksem.<br />
<br />
Praegusel ajal on igasuguste selliste haiguste puhul üks suur küsimus - <b>KOROONA</b>. Ei tea. Riigi järgi pole ma riskirühmas - pole käinud Itaalias ega bussiga Riiga sõitnud. Oleks läinud puhtalt info pärast kasvõi tasulisse testimisse, kuid kuidagi ei tundu olevat hea mõte minna ruumi, millest kõik kahtlust omavad inimesed läbi käivad. Seal käitutakse puhastamisel ilmselt Terviseameti juhendite järgi. Need on aga nii pindade, õhu, kui ka kõige muu osas olnud üldiselt teada olevast infost erinev. Väga ei saa aru, kas nad siiamaani teevad vahet koroona ja gripi levikul.<br />
<br />
<b>EDASI ???</b><br />
Mul on selge plaan olla kokku kodus (või vähemalt inimestega mitte kokku puutuda) vähemalt kolm nädalat. See on minimaalne aeg, mille puhul saab välistada, et ma ei anna edasi seda kurja viirust. Kui see mul on. Tegelikult oleks väga hea teada (kasvõi tuleviku jaoks), testi tulemust sellele viirusele. Kuigi see ei muudaks mu käitumist, oleks see tuleviku hindamisel abiks. Kahjuks elame aga Eestis ja meil on süüdimatu valitsus koos oma ametitega.<br />
<br />
<b>KAS ON KINDEL, ET OLEN TERVENENUD (TERVENEN)?</b><br />
Kui lähtuda koroona-hüpoteesist, siis selles ei saa sugugi kindel olla. On kirjeldatud juhuseid, kus selle viirusega on tõsisemad probleemid hakanud alles peale paari nädala möödumist.<br />
Seega on edasine isolatsioon päris mõistlik. Eriti minu juhul, kes ma ei pea millegi pärast kuhugi tööle või muudele kohtumistele minema.<br />
<br />
Vaatame. Ootame. Kirjutan.rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-69704219540834570772019-09-03T00:13:00.002+03:002019-09-03T00:13:45.620+03:00Ray Dalio nägemus Hiinast ja tulevikust<iframe allowfullscreen="" frameborder="0" height="270" src="https://www.youtube.com/embed/Mh0vEaac78U" width="480"></iframe><br />
<br />
<br />
Selle mehe iga lause on siin nagu puhas kuld. Loomulikult ei saa ennustusi kunagi kindlana võtta, kuid kui on soov protsesse mõista, siis tasub kuulata.rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-66868169297694652782019-06-30T00:50:00.000+03:002019-06-30T01:07:34.435+03:00Elustiil, toitumine ja tervis<br />
Olen jaganud sotsiaalmeedias erinevaid selgitavaid esitlusi tervise ja seda mõjutava toitumise ja elustiili kohta (põhiliselt kahe mehe poolt). Need on sageli lihtsad. Nende aluseks on tänaseks ka rohkem või vähem teaduslikku alust omavad seisukohad. Need võivad olla küllaltki erinevad sellest, mida veel mingid kümned aastad tagasi õigeks peeti. Sageli õppisid ka praegu töötavad arstid neid eelnevaid asju.<br />
Ja kui siis täienduskoolitus piirdub sellega, mida ravimifirmd pakuvad ...<br />
<b>Ravimiärist</b>. Juba uusaja algusest peale on mõtlejad defineerinud seda, mida teaduslikuks peetakse. Ravimiäri on suutnud oma <i>lobby</i>'ga viia asja veel palju kaugemale. Tulemuseks on see, et nn. "teaduslikuks raviks" peetakse vaid seda, mille tõestamine (see tähendab kasu ja kahju tõenäosuste mõõtmine ja tootearendaja huvides tõlgendamine) on võimalik (majanduslikult) vaid patenteerimist võimaldavate ainete puhul. Nende abil on hiljem võimalik kulutuste jagu ja rohkemgi raha tagasi saada. See mehhanism välistab üldjuhul samal tasemel "teadusliku tõestamise" vitamiinide, looduses juba olevate ainete või elustiili puhul.<br />
<br />
Kirjutan siia vahele oma probleemide ja teadmiste ajalugu - see võimaldab võib-olla paremini asju mõista. Ma arvan (pigem usun teadlasi), et inimesed mõistavad samat teksti ja pilti erinevalt. Sõltuvalt nende eelnevatest teadmistest ja uskumustest. Ma arvan, et see aitab asju paremini mõista. Aga jutu keskel on lingid välisele infole (inglise keeles). Soovi korral saab ka vaid neid lugeda.<br />
<br />
Endal on probleem olnud (selle teadvustamine on ajas selles järjestuses muutunud): kaal, vererõhk, veresoonte seisund. Lõpuks kipub see kokku jooksma tahapoole - esimesed on vaid sümptomid.<br />
<br />
Hiinlastel on ütlus: "Õpetaja tuleb siis, kui õpilane on selleks valmis." Kahe meheni, kellest tahaks siin kirjutada, jõudsin teatud arengu tulemusel. Olen kaalu, treenimise jne. (juba rohkem tervise teemade poole) kohta lugenud päris palju juba pea 10 aastat. Sageli on juttude taga kellegi soov midagi müüa. Siis peab püüdma analüüsida ja sisulise asja välja filtreerima.<br />
Esimene vihje praktikas, et süsivesikud mõjutavad lisaks kaalule ka vererõhku (ja mitte pikaajaliselt, vaid juba samal päeval - siis vastava ainevahetuse ajal) sain 2012. Minu puhul on süsivesikute mõju ilmselt geneetiliselt suurem keskmisest (geeniuuringus pole seda näinud - tuletan kaudselt). Kirjutasin sellest tsüklilisest süsivesikute piiramisest ka <a href="https://sites.google.com/site/rtleht/tervis-toitumine-ja-treenimine/treenimine-toitumine-ja-kaal-2012" target="_blank">veebis</a>. Kaalule mõju oli siis selge, kuid muule tervise osale ma väga ei mõelnud. Asi sobib rohkem pilti tagantjärele mõeldes.<br />
<br />
2014 oli mul üle kuu-ajane periood, mil vererõhk oli küllalt normaalne ilma ravimiteta (muidu on pea uimane juba samal päeval, kui selle päeva rohtu ei võta). Siis oli mul mitmeid versioone, kuid üks (toidulisandina vitamiinid ja mineraalained) oli kirjas raamatus, mis mul juba sel ajal riiulisse ilmus. Paks tervisest rääkiv raamat ühelt laiemalt asja vaatavalt USA kliinikult ei saanud mul kohe süvenemisobjektiks. Selline spetsiifiiline asi peaks arstide lugemisvarasse kuuluma - äkki neil on seda kergem lugeda. Seal nad kirjutasid, et kui ilmnevad esimesed vererõhu märgid, siis nad testivad glükoosi taluvust ja insuliini resistantsust (GT-IRT test) ning püüavad seda mineraalide, vitamiinidega ja elustiiliga parandada. Suurel enamusel juhtudest see ka töötab. <b>See ei aita mitte ainult vererõhu (mis on tegelikult sümptom)</b> osas, vaid minu jaoks loetamatute tervisehädade vastu.<br />
Enne seda soovitas mul üks spordiarst vererõhu rohtu vahetada ("perearstid oskavad seda väga hästi" - ütles ta mulle). Mul jäi see tegemata, kuid oli teadmine, et kogu viga parema lahenduse puudumisel on mu enda tegematajätmine. Seda kuni 2018. aastani, mil pidin autojuhilubade tõendi jaoks ikkagi perearstile minema. Sel oli lisaks sinnamineku põhjusele kaks tulemust: mu vererproovid polnud kõige paremad (mille tõttu järgnevalt viidatud meeste töid rakendama hakkasin - tundub, et veri näitab selle tulemuslikkust) ja arsti(de) katsetused vererõhku ravimitega kontrollida.<br />
Vererõhu osas prooviti algul vana ravimi doosi 2x tõsta - mõju oli vaid mingid päevad. Siis kirjutati uus ravim ja see pidi mind pea ära tapma. Vererõhk läks küll alla, kuid südame töö ka peaaegu seiskus. Õnneks oli mul soovitajaid ja viimasel hetkel, kus endal natuke mõtlemisvõimet veel oli, jätsin peale 3 päeva selle ravimi kõrvale. Arst ei teinud seda ravimit välja kirjutades ja puhkusele minnes EL-i õigusruumis midagi valesti. Pärast abi otsimist sain tasulise kardioloogi juurde pea kuu aega hiljem. Kui ka tema ütles, et nii (proovides, mitte mõeldes) vererõhuravimeid välja kirjutataksegi, oli selge, et selle suuna pealt suurt abi loota polegi. See arst oli muide suur spets - ma tajusin, et tal olid kõigi tema teema ravimite kasutusjuhendid pea iga pisiasjani "peas" (mõnda olin ma selles olukorras ise lugenud ja sealt teadis ta igat pisiasja). Ravimeid kirjutatakse välja mõtlemata hetkegi vererõhu tõenäolise põhjuse (veresoonte jäikus, palju verd, süda lööb liiga tugevalt - neile mõjuvad erinevad ravimitüübid) peale. Mul on kuri kahtlus, et valituks saab sageli ravim, keda müüv firma viimati esitluse korraldas. Jälle üks põhjus "õlekõrrest haarata".<br />
<br />
<b><span style="color: red;">Aga siis lubatud mehed: Dr. Berg ja Dr. Steven Gundry.</span></b><br />
<br />
Nad ei räägi tegelikult täpselt sama asja. Arusaamine protsessidest meie sees on aga küllalt sarnane.<br />
<br />
<b>Dr. Berg </b>on "dr" selles mõttes, et ta on olnud kiropraktik. Ta ei esita enda väljamõeldud asju, vaid viitab sageli isegi (meditsiini)entsüklopeediatele. Tema kogu lähenemise võib võtta kokku sellega, et valdava enamuse tervisehädadest põhjustab insuliin (mitte siis kõrge suhkrutase, mis tegelikult tekib alles palju hiljem kui kõrge insuliinitase). Abiks on mahe <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Ketogeeniline_dieet" target="_blank">ketogeeniline dieet</a>. Mahe seepärast, et "ajades endast läbi" palju taimi (põhiliselt) saame sealt muidu igasuguseid mürke. Teine abiline on <i>intermittant fasting</i>. Ma ei oskagi seda mõistena tõlkida, kuid mõte on selles, et päevas peaks olema võimalikult pikk aeg, mille jooksul ei söö (ega ka näksi) midagi. 16, 18, 20, 22, 23 tundi. Viimane oleks juba üks söögikord. See läheb väga vastuollu peavoolu seisukohtadega, aga sel asjal on nii evolutsiooniline loogika, kui ka biokeemiline loogika, mida dr. Berg ka lahti räägib. Minu arvamus on, et pikalt söökide vahel pausi pidamine eeldaks süsivesikute väga vähest tarbimist (muidu nende ainevahetus tekitab pidevalt nõrkust ja isu), aga olen ka kuulnud ja lugenud, et seda tehakse ka söödavaid asju muutmata. Siin on ilmselt asi individuaalne, sõltub päevakavast ja paljust muust.<br />
Söögi puhul peaks siis vältima kõrgema <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Glycemic_index" target="_blank">glükeemilise indeksiga</a> toite, mis lihtsustatult välistab suhkrud, viljad, kartulid, puuviljad (marjad on väheses koguses harva lubatud - tema mõiste on <i>net zero carb</i>) jne. Kui ollakse juba rohkem harjunud, siis peaks ka vähendama proteiine - organism neid ületarbimisel ei säilita, vaid muudab suhkruks, mida rasvana säilitada saab.<br />
<br />
Dr. Berg on oma tihedalt juurde tulevate videotega:<br />
<br />
<ul>
<li><a href="https://www.facebook.com/drericberg/" target="_blank">Dr. Berg Facebook</a></li>
<li><a href="https://www.youtube.com/channel/UC3w193M5tYPJqF0Hi-7U-2g" target="_blank">Dr. Berg Youtube</a></li>
<li><a href="https://www.drberg.com/" target="_blank">Kodulehel</a></li>
</ul>
<br />
Dr. Bergi kohta võin öelda, et tema soovitused on kokkuvõttes väga lihtsad. Asi tahab vaid harjumist. Tema ise mingeid erilisi teooriaid välja ei mõtle.<br />
Ise olen Dr. Bergi soovitusi halva distsipliiniga (ca pooled päevad) jälginud aasta aega. Kaalu alanemine ja verenäitajate paranemine on selge kasu.<br />
<br />
<b>Dr. Steven Gundry</b> on meditsiinis muidugi tõsisem tegija. Tema taustaks on südamekirurgia. Ja selles oli ta maailma tipptasemel. Eestis ei saa ilmselt ükski südamekirurg sarnaste tulemusteni jõuda, sõltumata ta võimetest (meie väikese arvu tõttu). Aga nähes muresid, kui haigused olid juba väga tõsised, aga samuti mõningaid seisundi paranemisi, otsustas ta valida uue karjääri ja püüda võidelda nende (ja muude) probleemidega enne, kui viimaseks päästeks on kiire operatsioon. Praegu on tal Kalifornias vastav kliinik. See tähendab, et tal on endal patsiente, kelle pealt ta näeb asjade toimimist. Aga samuti ka iseseisev uurimisvõimekus oma kliiniku näol.<br />
Oma juttudes on ta maininud juhtumeid, kus arterid lähevad puhtamaks (ta on neid näinud piltidel, aga ka ise katsunud), Alzheimer taandub, ALS stabiliseerub jne. Kõik see on peavoolu meditsiini jaoks võimatu - soovitatakse vaid elu lõpuni patendiravimeid süüa ja leppida vananemise ja peatse surmaga.<br />
Tema raamatud näitavad tema käsitluse arenemist. Ühelt poolt muutub arusaam terviklikumaks. Teiselt poolt muutuvad soovitused minu arust lühemaks (selgemaks?). See on ka vajalik, et inimesed suudaks neid jälgida.<br />
"<a href="https://www.amazon.com/Dr-Gundrys-Diet-Evolution-Waistline-ebook/dp/B003TO681Y/ref=sr_1_4?keywords=dr+gundry+kindle&qid=1561839825&s=gateway&sr=8-4" target="_blank">Dr. Gundry's Diet Evolution: Turn Off the Genes That Are Killing You and Your Waistline</a>" on lihtsustatult sellest, kuidas inimese (ja enamuse loomade) organism on evolutsioonis kujunenud valmistuma talveks (koguma energiat ja vett) ning siis seda raskel aastaajal tarbima. Kaasaja ühiskonnas on (magusad) toiduained aga aastaringselt saadaval ning nii valmistutaksegi kogu elu "talveks", mis aga ei tule. Tulevad vaid haigused ja varajasem surm.<br />
"<a href="https://www.amazon.com/Plant-Paradox-Dangers-Healthy-Disease-ebook/dp/B01IMYGX8S/ref=sr_1_2?keywords=dr+gundry+kindle&qid=1561839825&s=gateway&sr=8-2" target="_blank">The Plant Paradox: The Hidden Dangers in "Healthy" Foods That Cause Disease and Weight Gain</a>" räägib, nagu raamatu nimigi viitab, taimede püüule vältida nende ärasöömist. Taimed, mis ei suuda põgeneda, kasutavad enda kaitseks keemilist relva - <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Lektiinid" target="_blank">lektiine</a> (eesti keeles on siin muidugi negatiivsest mõjust vähe kirjutatud). Need relvad on nii efektiivsed, et mingeid putukaid nad tapavad. Inimesi ei tapa, kuid tekitavad põletikke ja autoimmuunseid probleeme. Taimetoidulised loomad on sageli nende vastu kohanenud. Dr. Gundry soovitab lektiine toidus igati vältida: see välistab viljad, oad jm.<br />
"<a href="https://www.amazon.com/Longevity-Paradox-How-Young-Ripe-ebook/dp/B07BVZ9LZB/ref=sr_1_5?keywords=dr+gundry+kindle&qid=1561839825&s=gateway&sr=8-5" target="_blank">The Longevity Paradox: How to Die Young at a Ripe Old Age</a>" on mõnes mõttes eelneva kahe edasiarendus ja kokku võtmine. Olen seda raamatut lugenud (tegelikult autos kuulanud) 2019 juunis.<br />
Selle raamatu kandev teema on, et meie tervis (aga ka närvikava, vaimne võimekus jne.) on väga tugevalt sõltuv meie soolestikus elavatest bakteritest (Gundry: 99% meis olevatest geenidest on bakterites, meie oma DNA-s vaid 1%). Nad annavad meile edasi nii halbu kui ka häid aineid. See arusaam võib ühelt poolt tunduda meile meie tähtsust vähendav, kuid teiselt poolt annab võimaluse ka oma tervist mõjutada (emalt-isalt saadud geene tänapäeval veel muuta ju ei saa).<br />
Siin raamatus on kuuajane toitumise tsükkel, milles on 5 päeva omalaadset dieeti (paastu?). See on mõeldud bakterite nõrgestamiseks. Lihtsustatult võib seda kirjeldada kui keto-veganlust. Sel perioodil süüakse põhimõtteliselt ketot, kuid ei sööda loomseid proteiine. Loomse proteiiniga soovitab ta üldse mõõdukas olla (nagu ka Berg). Muudel nädalatel on kaks päeva, mis põhimõtteliselt saavad <i>intermittant fasting</i>'uga kaetud. Erinevalt Bergist on temal rohkem juttu paastumise (mingid ained, kalorid) kasulikest mõjudest. Samas on mingitel perioodidel tema dieet sallivam näiteks hooajaliste marjade söömise koha peal. Ta räägib ka pikalt toiduainetest, mis soodustavad bakterite halba mõju. Aga samas ka toitumisest, mis häid baktereid ja soolte paremat seisundit toetab.<br />
See raamat võiks olla üldharivana loetud igal inimesel, kuid tal on ka väga palju viiteid uuringutele, mis oleks ilmselt heaks lugemismaterjaliks ka spetsialistile. Kirjutasin algul, et neid teemasi uuritakse vähe. Aga äkki asi on muutumas - Gundry räägib mitmetest uuringutest, mis on tehtud 2016, 2017 ja 2018.<br />
Olen hetkel tema 5-päevalist tsüklit tegemas. Tunne on kerge ja vererõhk on viimastel aastatel nii väikest numbrit näidanud vaid kahel korral: üks päev, kui mul ravimi doosi kaks korda suurendati (järgmisel päeval läks tagasi) ja teine kord, kui mul ravimiga süda pea seisma pandi. Eks näeme, kuidas asi edasi areneb.<br />
Sellist raskemat dieeti aitab algul paremini taluda MCT õli. Sellest koosneb suures osas näiteks kookosõli. Oma olemuse poolest on ta kergelt ketoonideks (energiakandjad, millest ka nimetus keto-dieet) muudetav. Seega soodustab ta ketoosisesse (see on siis režiim, milles energiat ei saada suhkru-põhiselt, vaid rasvast ketoonidena, mis on looduses olnud normaalne režiim enamus aega) minemist. Kui osta, siis oleks vaja vältida palmiõlist tehtut (õige on kookosõlist). Soovitavalt ka C8.<br />
<br />
Dr. Gundry veebis:<br />
<br />
<ul>
<li><a href="https://www.facebook.com/DrStevenGundry/" target="_blank">Dr. Gundry Facebook</a></li>
<li><a href="https://www.youtube.com/channel/UCtxo0nTZjzlKJq5-vJq6s6g" target="_blank">Dr. Gundry Youtube</a></li>
<li><a href="https://gundrymd.com/" target="_blank">Dr. Gundry koduleht</a></li>
</ul>
<div>
</div>
<br />
<br />
Panen siia viite ühele päris huvitavale <a href="https://www.youtube.com/watch?v=pfy4jZLsY_0&list=PLYXZVGDl8qugFSQNly5TFvbzZdwIrnwOC&index=30&t=0s" target="_blank">südame-veresoonkonna haiguste statistikast rääkivale videole</a>. Kerge iiri aktsendiga inglisekeelse jutu illustreerimiseks on head pildid ja tabelid. Siin räägitakse, kuidas veresoonte kaltsifikatsiooni edasiarenemist pidurdada. Millest see tegelikult sõltub ja kõike muud, mida ka mujal siin minu poolt viidatus.<br />
Siinsel esinejal on üks väide kaltsifikatsiooni tagasipööramise kohta. Ta ütleb nimelt, et see polegi oluline. Oluline on, et olukord ei halveneks (vähemalt kiiresti). Stabiilsed lubjastunud põletikukolded soontel ei ole ilmselt eriti suureks infarkti ohuks. Samas vererõhk jääb sellisel juhul ikkagi kõrgeks. Ma pole arst ja ei oska täpselt väita, paljude hädade puhul on vererõhk põhjuseks. Siin vähemalt tundub, et korrellatsioon on lihtsalt koosesinemine ja see tuleneb samast põhjusest. Selliseid juhtusid peavad inimesed sageli põhjusteks. Inglise keeles on selleks kõlav ütlus <i>correlation doesn't mean causation</i>. Nagu ka siin videos mainitakse, on kaltsifikatsiooni tagasipöördumise kohta vaid üks uuring (eespool mainitud põhjustel). Ilmselt on põhjust arvata, et see on küllatki individuaalne. Mingitel juhtudel võib see mingis mahus tulla, kuid kindlat retsepti selle jaoks (tänapäeval) ei ole. Samas on loomulikult kindlasti kasuks, kui ka märagatavat halvenemist tegurina kõige suuremas surma põhjustajas ei tule.<br />
<br />
<br />
Kõik need jutud ei oma suurt tähtsust, kui ise asjas distsiplineeritud ei ole. Ma olen leidnud, et suureks abiks on suhtumine, et toit on vaid elamise jaoks (mitte elamine toidu jaoks). Palju raskem on ilmselt inimestel, kes otsivad toidust naudingut. Igasugused vabandused stiilis "üks päev ei loe midagi", "homsest olen õigel teel" jne. on palju halva aluseks. Ise ei ole ma kaugeltki kõige distsiplineeritum inimene. Peab suhtuma söömisesse, et see võib olla kas eluks vajalike ainete saamine või enese aeglane tapmine. See viimane on tõde, mida ilmselt endale välja öelda ei taheta.<br />
<br />
Psühholoogiliselt võib abiks olla arusaamine, mis iseenesest on õige ja mida propageerib ka Dr. Berg: dieet (elustiil) ei ole eesmärgiga vähendada kaalu, vaid eesmärgiga olla terve. Kaalu vähenemine on kõrvalnähtus.<br />
Eelnev lähenemine on kasulik, kui kaal oleks nagu pisikestest kõrvalekaldumistest hoolimata õigel teel (või pole konkreetse inimese puhul kunagi probleemiks olnudki). Siis on kerge tulema arusaam, et kaaluga ei juhtugi midagi hullu, kui mingid korrad midagi sobimatut süüa. Ja kaaluga tegelikult ei juhtugi, kuid tervisele pole see ikkagi hea.<br />
<br />
Kõige eelneva puhul oleks hea arutada asja arstiga. Põhilised soovitused ei välista peavoolu meditsiini. Pigem on need koos sageli paremini mõjuvad. Aga küsimusele, kust sellist arsti leida (otsida), ei oska ma midagi USA-st lähemat soovitada. Kui keegi leiab, võiks siia alla kirjutada - teistele ka äkki hea.<br />
<br />
<br />
<br />rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-20809436130438408312019-01-22T20:02:00.001+02:002019-01-22T20:03:52.404+02:00Mõtteid Venemaast<p>Istun teleka ees ja ETV-s räägivad "targad", et Putini toetus on kõvasti nõrgenenud (olles ikka veel üle 60%) ning ilmselt peab ta varsti uut sõda alustama oma toetuse tõstmiseks. Jättes kõrvale selle, et toetuse languse põhjuseks on suures osas ka see, et Venemaad on vaja pöörata vananevale ühiskonnale sobivamaks. Need sammud (sealhulgas pensioniea tõus) on loomulikult ebapopulaarsed. Prantsusmaa pööratakse palju väiksemate asjade pärast tagurpidi. Ma olen erinevates kohtades juba mõnda aega öelnud, et ootan hoopis Venemaa aktsiaturu tõusu. Nafta hind ei luba hetkel kusagilt pikemaajalist nii suurt tõusu. Kust aga tuleb siis optimism? Mul on olnud mõttes, et peale Hiinaga kokkuleppele jõudmist võtab Trump ette Venemaa ja ka sellest tuleb mingi tulemus. See tähendaks ka sanktsioonide leevenemist. Praegu tuli mul pähe mõte, et selles protsessis on veel üks muutuja. Ukraina. Võib tulla uus president, kes tahab sealset umbsõlme lahti harutada. Näeme.</p><p></p><p></p>rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-71212560566187257222019-01-04T07:27:00.001+02:002019-01-04T07:27:22.061+02:00Tšehhi päritolu Kanada naise väga hea kirjutis sotsialismist ja kommunistlikest riikidest. <br />
See kõik peaks olema natuke vanematele inimestele teada. Noorematele peaks olema see kõik teadmistena edasi antud - et nad kunagi selle sisse ei satuks. Kahjuks ei ole. Seega on hea meelde tuletada.<br />
<br />
<br />
<h1 class="entry-title" style="background-color: white; box-sizing: inherit; clear: both; color: #020202; font-family: Raleway; font-size: 35px; letter-spacing: -0.3px; line-height: 1.2; margin: 0px 0px 1.25rem;">
<a href="https://www.spencerfernando.com/2019/01/03/i-survived-communism-are-you-ready-for-your-turn/?fbclid=IwAR1-kmzdehr1X6UUcqzEWuVGdxMjT6e0k0xN_fWCoVYvLeESS_0l_VwycAs" target="_blank">“I Survived Communism – Are You Ready For Your Turn?”</a></h1>
rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-43076661296340530642016-03-01T02:22:00.002+02:002016-03-01T02:22:39.971+02:00Ted Cruz'i maksuplaan<a href="http://moneymorning.com/2015/10/30/a-look-at-the-ted-cruz-tax-plan" target="_blank">Moneymorning'us Ted Cruz'i maksukava.</a>rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-41047868405664906482015-10-11T05:55:00.000+03:002015-10-11T05:57:45.656+03:00IslamistViimasel ajal on paljud inimesed öelnud välja (kirjutanud) kriitilisi arvamusi islami kultuuris toimuva suhtes. Põhiliselt on kriitika all nende suhtumine (uskmatutesse) naistesse, šariaat jne.<br />
<br />
Üks asi on selge: sealsetes ühiskondades on normaalseks asjad, mis meie piirkonnas pole (enam ammu). Asi pole üldse selles, mis on õige või mis vale - osa maailma on lihtsalt harjunud elama teistsuguses ühiskonnas. Siit tulenevalt peaks need "heatahtlikud", kes soovivad neist ühiskondadest tuua siia suurt hulka inimesi, olema valmis ühiskonna (ja selles aktsepteeritud käitumise) muutumiseks.<br />
Läheneda asjale nii, et seal on ühed inimesed julmad, kes teisi rõhuvad ning rõhutud on "leebed inglid", on eriliselt naiivne. Inimestel on kultuuriliselt sees normaalseks peetavad käitumisviisid, mis loomulikult muutuvad, sõltuvalt sellest, kas see inimene on oma käitumises vaba või on ta kuidagi rõhutud. Sama kehtib ka selle kohta, kui inimene satub teise, mitte tavalisse, kooslusesse - ühiskondliku olendina kohaneb ta loomulikult mingil määral sealsete normidega. Selle ulatus on sõltuvuses sellest, kui kõrgelt see inimene hindab seda teistsugust keskkonda (üks variant siis tema arvates kõrgem/parem kooslus, teine "uskmatute" keskkond).<br />
Eelnevast tulenevalt näen ma suurt probleemi, kui meie ühiskonda tuleb seltskond, kes meid, kui "mitte jumala rahvast", peab isegi orjadeks mittesobivaks - mingit normide, tavade vms. ülevõtmist ei tasu loota.<br />
<br />
<b>Kas kristlus on siis selgelt parem kui islam?</b><br />
<br />
Meie ühiskonnas elavatel inimestel on selgelt kergem elada tänapäevases kristlikus ühiskonnas. Kui lugeda isegi nende, kes on elanud edukalt islamimaades, jutte, siis saab nende positiivse jutu kokku võtta lihtsalt: "isegi minu, kristlikust maailmast tulnu, jaoks , oli kõik OK, vaid mõningad veidrused". Tasub tähele panna, et elu võimalikkust (mugavust) hinnatakse seejuures tänapäevases kristlikus maailmas tavaks oleva elukorraldusega.<br />
Aga usud iseenesest? Eespool kasutan ma pidevalt sõnaühendit "tänapäevases kristlikus". See on selles mõttes õige täiendus, et ka kristlikus maailmas on olnud muud ajad: kus natuke teistmoodi uskumine oli piisavaks põhjuseks, et inimesi piinata või julmalt tappa. Veel mõned sajad aastad tagasi sai tuleriidale, kui julgesid kinnitada, et Maa käib ümber Päikese. Läti Hendrik tundis uhkust, kui siin "uskmatuid" lapsi, naisi ja vanureid tapeti.<br />
<br />
Kas usk peab kohanema inimeste soovidega?<br />
Eelmise Rooma Paavsti puhul oli jutuks, et ta on liiga kinni traditsioonilistes väärtustes. Ja seda oma kiriku sees. Olen ise küll selle jaoks väline inimene, kuid minu arust ongi religioon üks stabiilsete väärtuste süsteem, mis ei saa (ei tohi) iga moesuunaga kaasa joosta.<br />
Selles osas tuleb hinnata islami väärtuste püsimist. Isegi salafistide äärmuse puhul.<br />
Tuleb hinnata, kui inimestel on oma väärtused, mida väliste mõjutuste mõjul ei rutata muutma. Kui neid reegleid kiputakse aga teistele (jõuga) peale suruma, siis pole asi enam sama. Siin on sarnased kõik julma ainujumala kuvandiga usud - ja probleem tuleb juba sellest. Näiteks budistlik lähenemine on palju heatahtlikum teiste religioonide suhtes.<br />
<br />
Lõpuks tahaks veel rõhutada, et kogu eelmise jutu puhul ei ole oluline nahavärv, inimese etniline kuuluvus (näiteks araablane) jne. Asjad lihtsalt on nii eri ühiskondades.rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-58300642241550280732015-08-05T03:19:00.001+03:002015-08-05T03:20:01.732+03:00The Bankruptcy Of The Planet Accelerates – 24 Nations Are Currently Facing A Debt Crisis<a href="http://goo.gl/IKRwRJ">The Bankruptcy Of The Planet Accelerates – 24 Nations Are Currently Facing A Debt Crisis</a>rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-332415576706400622015-06-14T21:07:00.000+03:002015-06-14T21:07:10.085+03:00Euroopa rahatrükk ja riikide võlakirjadSattus ette <a href="http://www.infowars.com/investors-start-to-panic-as-a-global-bond-market-crash-begins/" target="_blank">kirjutis</a>, mis lubab kadu riikide võlakirjade turgudele. Kirjutise pealkirjas on küll sõna "globaalsetele", kuid jutt käib põhiliselt Euroopa baasil. Sellisele alternatiivmeediale iseloomulikult on pealkiri ülepaisutatud.<br />
Olgu selle globaalse krahhiga, kuidas on (iseenesest võib käsitleda viidatud intressitasemete muutumist korrektsioonina, kuigi võib tähendada ka vastupidise trendi algust), kuid üks mõte hakkas mulle siit silma ja tõi mälust välja ühe USA turul rahatrüki käigus oleva vastuolu.<br />
Rahatrüki makromajanduslik käsitlus ütleb, et raha juurde trükkides selle väärtus väheneb. Kõik, kes on natukenegi jälginud, teavad, et tegelikult on USA rahatrükk tõstnud dollari väärtust. Kuidas siis saab toimuda selline, esmapilgul ebaloogiline, mõju?<br />
Seda aitab mõista protsessi kirjeldus:<br />
Föderaalreservi rahatrükk tähendab emiteeritava raha eest turul võlakirjade kokkuostmist. Selle käigus suureneb nõudmine nende järele, mis viib nende hinda ülespoole (tootlust allapoole). Seda püüavad tabada kõik maailma kauplejad, kes tahavad sel hetkel ka omada neidsamu võlakirju. Osa ostusurvet tuleb isegi algselt muud valuutat omanud investoritelt - raha vahetatakse muust valuutast dollariteks, mis tõstabki dollari kurssi rahatrükil. Selle kõige aluseks on tehniline liikumine, mis on kõigile teada ja suur usaldus USA võlakirjade ja dollari suhtes.<br />
Lugedes viidatud artiklit ja mõeldes eelpool toodud protsessi euro peale, tuleb pähe kohe paar erinevust: mõelgu europoliitikud, mida tahavad, kuid turgude jaoks pole Euroopa nii usaldusväärne, kui USA. See tähendab, et (Euroopa) keskpankade-poolse rahatrükiga ei kaasne turu poolt analoogset võimendust nagu USA-s. Samuti on Euroopas võlakirjade ostmine hajutatud ja varjatuma graafikuga - see raskendab turuosalistel kaubelda selle tegevusega koos. Võlakirja ostmisel peab endale aru andma, et selle tagastamine toimub samas valuutas. Madala intressi puhul on valuuta väärtuse püsimine palju olulisem üldise tootluse seisukohalt, kui minimaalne intress. Hetkel ilmselt valitsev arvamus eurot ei soosi.rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-46083472216921128652015-04-07T23:12:00.000+03:002015-04-07T23:12:03.389+03:00ECB QE toimingute seletus (väga lühike ja osaline)<a href="http://moneymorning.com/2015/04/06/how-european-central-bank-qe-works/">http://moneymorning.com/2015/04/06/how-european-central-bank-qe-works/</a><br />
<br />rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-78127142862461139032015-02-17T06:00:00.001+02:002015-02-17T06:00:26.485+02:00Vienti vetäisi - mutta suomalaisten yritysten ei kannata palkata lisää työntekijöitä - TekniikkaOlen juba ammu seda meelt, et paindlikum tööjõuturg lubaks ka Eesti ettevõtetel majanduse tõusulainel paremini sõita. Jäik turg ei tekita ettevõtetel julgust töötajaid juurde võtta või neile rohkem maksta. Meilt lähevad inimesed Soome, seal jäävad kohalikud töötuks. Ja ametiühingud on uhked järjest jäigema kollektiivlepingu üle.<br /><br />
<a href="http://www.tekniikkatalous.fi/talous/vienti+vetaisi++mutta+suomalaisten+yritysten+ei+kannata+palkata+lisaa+tyontekijoita/a1048656#.VOK7xiiyHaE.blogger">Vienti vetäisi - mutta suomalaisten yritysten ei kannata palkata lisää työntekijöitä - Tekniikka</a>rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-83758699162626664222014-11-17T22:50:00.001+02:002014-11-18T13:56:38.543+02:00Lower Taxes, Higher Revenue - ka meil tasub meeles pidada.<iframe allowfullscreen="" frameborder="0" height="270" src="https://www.youtube.com/embed/FqLjyA0hL1s" width="480"></iframe><br />
<br />
<br />
<br />
<span style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.63636302948px; line-height: 16.7999992370605px;">Meil on valimistel vist küll sisuks marginaalse maksumäära tõstmine vahemikus, mille sisse jääb palju inimesi. Mis on isegi ohtlikum - seal ei vähene mitte ainult maksutulu (mis on kahe teguri - toodetud väärtuse ja selle maksustatava osa, - tulem), vaid põhiliselt toodetud väärtus. </span>rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-56335730761444519142014-07-14T13:52:00.002+03:002014-07-14T13:52:52.803+03:00BIS juht räägib, et riskid on suuremad kui 2007. aastal<a href="http://www.telegraph.co.uk/finance/markets/10965052/Bank-for-International-Settlements-fears-fresh-Lehman-crisis-from-worldwide-debt-surge.html" target="_blank">Jutt The Telegraph'is</a>.rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-11569509676378482092014-04-29T05:07:00.001+03:002014-04-29T05:09:58.362+03:00Kriisi ajal toimunud võlgnemine<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-YRKfJCu5jec/U18JB9byPXI/AAAAAAAAByM/z2Et4yw4jVs/s1600/debt_crisis_fig1_lg.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-YRKfJCu5jec/U18JB9byPXI/AAAAAAAAByM/z2Et4yw4jVs/s1600/debt_crisis_fig1_lg.png" height="640" width="572" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<a href="http://www.stlouisfed.org/publications/re/articles/?id=2503" target="_blank"><span style="font-size: large;">Jutt St. Louis Fedi lehel.</span></a><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-82004555651967890992014-02-05T12:56:00.002+02:002014-02-05T12:56:38.116+02:00Peale mõningast samal tasemel kõikumist on jaekaubandus Euroopas jälle suunda allapoole võtmas.<br />
Ja poliitikute jutustatud kriisi lõpp?<br />
<br />
<a href="http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/4-05022014-AP/EN/4-05022014-AP-EN.PDF" target="_blank">http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/4-05022014-AP/EN/4-05022014-AP-EN.PDF</a><br />
<br />rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-1277894809831253982014-01-29T09:54:00.001+02:002014-01-29T14:40:07.730+02:00Tom Perkins Apologizes for Making Holocaust Comparisons - ja oluline pole siin jutus mitte holokausti teema<iframe allowfullscreen="" frameborder="0" height="270" src="//www.youtube.com/embed/Vux0S6tHEag" width="480"></iframe>rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-35166757341094655242013-12-03T13:55:00.001+02:002013-12-03T13:58:19.338+02:00Riik ingelinvestorina või riskikapitalistinaTäna on algamas mõne tunni pärast arutelu "Start-up või Rehepapp?" See on juba kolmas suures osas sarnase esinejate-kuulajate seltskonnaga üritus sel teemal.<br />
"Rehepapluse" puhul ei oska midagi muud öeldagi, kui vaid seda, et mulle kõlab "serial enterpreneur" kuidagi sarnaselt sõnaga "serial killer". Ja küsimus: kui Gates, Jobs, Page, Brin ja muud oleks iga aasta järel midagi uut aretama hakanud, siis oleks tänapäevane maailm kuidagi teistsugune olnud.<br />
Teine teema on kriteeriumid, mis peaks olema paika pandud ja mille alusel ametnikud peaksid oma otsuseid tegema. Julgen väita, et vähemalt sügavalt läbimõeldult neid Eestis hetkel veel pole. Sel teemal on nendel teemadel toimunud esinemistel juba palju asjalikku räägitud.<br />
<br />
Mul on peas olnud see teema makrotasandi mõttena. Mõtetele on andnud alust enda kogemus nende teemadega igapäevases elus.<br />
Lähteülesanne: riigis on mingi kogus häid ideid, nende teostamiseks võimelisi inimesi, kapitali, mis oleks vajalik nende ideede teostamiseks ja suures maailmas konkurentsivõimeliseks muutmiseks. Kui siia lisada teatud kogus maksumaksja raha (nii teenuse finantseeringuna kui lisafinantseeringuna), siis peaks olema eesmärgiks sellest maksimaalse tulemuse (rahva rikkuse, maksutulu jne.) saavutamine.<br />
Poliitiliselt on asi lihtne: poliitik käib välja loosungi: "Andsime X summa raha uute ettevõtete toetuseks. Oleme väga ettevõtlussõbralik, loome uusi töökohti. Valige meid!"<br />
Alustava ettevõtja poolt on asi samuti küllaltki selge - lisaraha tähendab, et on vaja kaasata turult vähem raha, samas saab sellele pakkuda ka vähem tootlust.<br />
Kui võtta aga selliste projektide finantseerimise turgu tervikuna, siis tähendab võimalus pakkuda erainvestoritele sama riski puhul vähem tootlust (kuna riik teatavasti normaalset tulu ei oota). Küsimus on veel, kas risk riigi osaluse puhul väheneb või suureneb. Kui riik oleks range erainvestorina nõudlik projekti ettevalmistuse osas, pakuks maksumaksja raha eest õpetust, kuidas seda paremini teha jne., siis võiks öelda, et projektid muutuksid konkurentsivõimelistemaks ja tõenäosus nende eduks suureneks. Praktika on aga risti vastupidine. Olen ise näinud, kuidas riigiametnikud pakuvad variante kehtestatud piirangutest möödahiilimiseks, kuidas käiakse välja, et tootlus ei saa investorile suurem olla, kuna riik suuremat tootlust ei oota.<br />
Tootluse osas on lääne "aabitsatarkus", et esmase finantseeringu puhul peab ettevõtja tegema valiku, kas ta tahab projekti käivitamise ajal suuremat palka või tahab säilitada endale suuremat osalust projektis. Lausa naerdakse nende ettevõtjate üle, kes esmase palga nimel on loobumas tulevikus suurt tulu lubavast projektist suuremast osalusest. Eestis on kahjuks olukord, kus ettevõtja saab riigi "lõdvale" rahale toetudes mõlemat - alates algusest suurt palka ja veel ka kontrolliva osaluse.<br />
Olukord, mille puhul tootlus algul, kui projekt ei ole veel suuteline toodet (teenust) pakkuma on väiksem, kui selles faasis, kus on vaja lisafinantseeringut vaid mastaabi (reklaami ja investeeringute toel) saavutamiseks, on majanduslikult mõtlevale inimesele tobe. Iga investeerimisega tegeleva inimese jaoks on selge, et moonutamata turul on risk ja tulu omavahel võrdelises seoses.<br />
Selle kunstlikult madalaks viidud tootluse ja projektide nõrga ettevalmistuse tõttu on tekkinud olukord, kus ka riik ei saa finantseerida uusi projekte, kuna nõutavat kaasfinantseerimist erainvestorite poolt ei suudeta leida. Väga tõenäoline on, et selle peale mõeldakse (nägemata oma möödalaskmisi) ja erainvestorite osaluse nõuet (mis peaks nagu kindlustama projekti suurema elujõulisuse) leevendatakse. Samas on jutt turul raha puudumise osas ebapädev - ka veel vaeses Eestis on mitmeid investoreid, kes soovivad investeerida sobivatesse projektidesse päris suuri summasid.<br />
Pika jutu kokkuvõte on: tegevus, mis peaks aitama ettevõtlusel areneda, on vähemalt ühe külje pealt vaadatuna seda tegevust takistav. Kui vaadelda häid ideid ja nende võimekaid teostajaid väga väärtusliku piiratud ressursina, siis saab ka öelda, et riik raiskab neid rahast väärtuslikemaid ressursse oma saamatusega.<br />
Kas suurem on negatiivne pool turu moonutamisena või abi mõnedele ettevõtetele vabamalt areneda, see on raske küsimus, millele ei ole nii kerge üheselt vastata.<br />
<br />
<br />rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-67845416528965453312013-11-24T23:43:00.001+02:002013-11-24T23:43:50.444+02:00Milton Friedman - The Great Depression Myth<iframe allowfullscreen="" frameborder="0" height="344" src="//www.youtube.com/embed/dgyQsIGLt_w" width="459"></iframe>rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-29891978331195169302013-11-24T03:39:00.000+02:002013-11-24T17:19:52.342+02:00Kas võlgade kustutamine päästab maailma?<div dir="ltr" style="line-height: 1.15; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;">
<span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: 15px; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Käisin täna kuulamas, kuidas ühel rahakonverentsil analüütikud arutasid maailmas jätkusuutmatuks muutunud üleüldist suurt võlgnevuse taset. Arvamused olid sarnased suure võlakoorma kohta, et selle tagasimaksmine on matemaatiliselt võimatu. Lahenduseks oleks suure osa võlgade “maha kirjutamine”. Minul tuli aga pähe viimasel ajal järjest rohkem "kummitav" mõttekäik, mida püüan lahti kirjutada.</span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.15; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;">
<span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: 15px; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.15; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;">
<span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: 15px; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Kui analüütikute jutt on kõik õige, siis selles probleemis sisaldub veel üks asi, mis muudab valeks väite, et liigne võlg ei ole probleem, kuna alati ollakse kellelegi võlgu - kokku on seega tegemist 0-summaga ja kogu võla mahakirjutamisel jääb järele ilma võlgadeta väärtusi tootev majandus. Võla jääk ei ole ainukene probleem, probleeme on loodud ka selle tekkimisel moonutatud rahaturu olukorras.</span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.15; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;">
<span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: 15px; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.15; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;">
<span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: 15px; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Asja mõista aitav näide:</span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.15; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;">
<span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: 15px; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Paljud inimesed teavad, et tuumaplahvatuse mõju all lakkab suurem osa elektroonikat töötamast. Ja seda sõltumata sellest, millise targa ülesehitusega see elektroonika on ja miline tarkvara seal peal töötab. Põhjus on lihtne - tugev elektromagnetkiirgus ei lase elektroonikas elektrilistel signaalidel normaalselt liikuda ja oma tööd teha.</span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.15; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;">
<span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: 15px; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.15; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;">
<span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: 15px; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: normal; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Analoogne on olukord ka majanduses. Kui vaadelda plaanimajandust, siis seal teeb “keegi targem” otsused kuhu majanduses ressursid suunata, kus ja kui palju midagi toota. Meie põlvkond nägi Nõukogude Liidu haleda näite najal, kuhu selline asi välja viib.</span></div>
<span id="docs-internal-guid-3ada0d82-87b8-1729-d386-d99c1ffd8dc5"><span style="font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: 15px; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Turumajanduse kohta öeldakse, et seal teeb turg otsused, mis on õigemad ja lubavad majandusel efektiivsemalt toimida. Samas - otsuseid ei saa teha umbisikuline turg, vaid ikka inimesed. Ja informatsiooni valikute tegemiseks saadakse raha abil. Mõeldakse, mis on kallim ja mis on odavam, kus on võimalik rohkem teenida jne. Sellesama raha abil, mida praegusel ajal mõned omavad liiga palju ja mõned võlgnevad liiga palju - ehk kogu juurdetrükitud massi abil. Siin pole raske näha, et kunstlikult loodud rahamassi suurenemine, mis loomisel siseneb eri majandusharudesse erinevalt, jõuab erinevate inimesteni erineva ajaga jne., moonutab turgu ja sealt tulevaid signaale. Ehk tegelikult luuakse kontrollimatu rahatrükiga sama olukord, nagu elektroonikas tuumaplahvatuse ajal - otsustamist juhtivad signaalid ei liigu enam normaalselt. Ja selle tulemusena on isegi peale kõigi laenude tühistamist vähem võimekas majandus, kui oleks võinud olla normaalse turu toimimise abil arenenud: investeeringud on suunatud vähem tootvatesse majandusharudesse, inimesed on omandanud vale hariduse, nad tomivad valedes majandusharudes ning seadused, lepingud jms. (aga samuti inimeste arusaamad jne.) vastavad mingile ulmelisele mittereaalsele olukorrale. Selle tulemusel võib küll kõik laenud “maha kirjutada”, kuid see ei taasta majanduse võimekust, vaid loob alles eelduse selle arenguks. See kõik on maailmal veel ees.</span></span>rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-13214033592264966592013-11-17T03:05:00.001+02:002013-11-17T03:07:09.668+02:00Classical Liberalism vs. Socialism vs. Conservatism (Leonard Liggio)Hea esitlus riigirahanduse ja maksustamise ajaloost. Klassikalistest liberaalidest ja konservatiividest kuni sotsialistideni välja.<br />
<br />
<iframe allowfullscreen="" frameborder="0" height="270" src="//www.youtube.com/embed/ox6k_38_O-E" width="480"></iframe>rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3987118580231663315.post-23630393743616811082013-10-19T05:23:00.001+03:002013-10-19T05:23:48.484+03:00The Biggest Scam In The History Of Mankind - Hidden Secrets of Money Epi...<iframe allowfullscreen="" frameborder="0" height="344" src="//www.youtube.com/embed/iFDe5kUUyT0" width="459"></iframe>rtinvesthttp://www.blogger.com/profile/16166132030119941028noreply@blogger.com0