p r i i t s a l u m ä e

Kui suureks kasvan, siis saab minust majakavaht!

2011-12-17T15:58:00.004+02:00

Olen korduvalt oma unistuse kõva häälega välja öelnud: "Kui ma suureks kasvan, siis saab minust kindlasti majakavaht (sõnast vahtima, mitte vahutama)". Ausalt. Tänapäeval on see töö muidugi kõik automatiseeritud, ei pea enam üleval lõket tegama, aga ikkagi, mõelge kui lahe oleks. Lausa maagiline, mõtled omi mõtteid, kõlgutad jalgu ja aitad laevadel kodusadamasse jõuda :) Tallinna külje all Suurupi poolsaarel, natsa Tabasalust edasi oli üks nummmmi puitmajakake (Eesti vanim, 1859!) vahepeal isegi müügis, ainult, et uuselamurajoon on talle kohe selga ehitatud :( Tegelikult tahaks sellist tuletorni www.bengtskar.fi Cool, onju! Põhjamaa kõrgeim, lugege ajalugu, ülipõnev, seal kummitab täiega...

Täna tegin igaks juhuks sellise paaritunnise ringikese ja tsekkisin, et kas kõik naabruses paiknevad tuletornid ikka paigas. Olid. Suurupi ülemine ja alumine täiesti töös. Ja mis kõige ägedam, leidsin teepealt veel sellise, mida Veeteede Ameti navigatsioonimärkide andmekogu ei ole suutnud üles leida ning mille jaksaks isegi äkki kohe ära osta. Veits pisikeseks võib-olla jääb, aga no pole hullu :)

Põldmurakas öös

2011-12-03T00:18:00.001+02:00

Ilus reklaam telefuuniga, mida meitemaal väga näha põle. Aga üks mede perisrattur kassutab BlackBerryt ikka vägga ussinasti. Kellest jutt om? Kibekähkune õige vastaja saap kiita ;)

9. Kakumäe Masohhistide Mängud 2011

2011-11-25T15:19:00.005+02:00

Juba eelmisel aastal mõtlesin sellel ränkraskel üritusel osaleda, aga õnneks tuli lumi varem maha ja hullud mõtted said peast pühitud. Nüüd murdusin. 18. detsembril kell 10.00 Rocca al Mare kooli parklas 6 x 6,2km pikkust Kakumäe ringi ja veel tsipake peale. Kokku siis maratoooon, jooksumaraton, just 42,195km! Suurepärane võimalus igalt ringilt koju boksi keerata :) Tõeline tahtejõu proov, rõve nii vaimselt kui füüsiliselt. Loodetavasti terve Eesti, normaalne Eesti naudib sel ajal juba täiega suusarõõme :) Ilm võib olla vabalt -20C, aga võib ka mitte olla :) Eelmisel aastal maitsestati seda jooksukest miinus kümne tselsiuse ja mõnusa, et mitte öelda rõveda tuulega.

Osalusotsuse kaalukeeleks sai kindlasti ka see, et DNB Vana-aasta jooksuga toetatakse traagiliselt hukkunud sportlaste jalgrattur Lauri Ausi, kümnevõistleja Valter Külveti, maadleja Küllo Kõivu ja kuulitõukaja Taavi Peetre lapsi. Maratoni igast osalustasust läheb 10 EUR laste toetuseks.

Mujal maailmas on hästi populaarne oma pingutamised heategevusega siduda. Meil on siiani ikka olulisemal kohal pigem naabrimehele pähepanemine. Kuid mitte ainult, näiteks Elion Estonian Cup’i korraldajad, Pro Jalgratturite Klubi ning traagiliselt hukkunud noore ratturi Lennart Rooti vanemad asutasid fondi, millest laekuv raha läheb noorratturite toetamiseks. Iga Elion cupil osaleja on sinna oma pisikese panuse lisanud. Respekt.

Ühesõnaga, kuna lund ei ole ja kusagilt veel väga ei paista ning Vana-aasta jooksul kavas ka 6,2km pikkune sörgitamisekene, siis KÕIK_see_mees_naine_noor_vana_koer_kass heategevuseks joonele! 10 eurosest osalustasust läheb 5 euri laste toetuseks.

Mu sõber-sparringupartner Stockholmi maratonilt ja 300 kilsaselt Vätterundani rattasõidult, herr Toomas Inimene Suudab Luhats lubas ka platsis olla ja uuele hooajale nurgakivi panna ;)

Nina nuuskamine oma (või ka kellegi teise) mütsi või varrukasse pole sobilik!

2011-11-22T21:43:00.000+02:00

Juba 1530 aastal ütles Rotterdami Erasmuse õpik, et nina nuuskamine oma (või ka kellegi teise) mütsi või varrukasse pole sobilik. Kombekas on nina pühkida taskurätiga, kui aga teil ei juhtu seda käepärast olema, siis kahe näpu vahel põrandale, misjärel on kombekas see lärakas kohe jalaga laiali hõõruda.

Alljärgnev reklaamklipike on pühendatud kõikidele vapratele, kes sportimise ajal taskurätiga majandada suudavad :) Isegi võistlustel olla selliseid kangelasi nähtud.

Uus spordikell näitab isegi koerte kaklust!

2011-11-18T15:03:00.004+02:00

Murdusin - mul on nüüd tätšskriin spordikell, gepsuga, näitab pulssi, kiirust, kõiksugu vigureid, loomulikult ka kellaaega, kuupäeva ja aastaarvu :) Eile, mahlamuudiga sörkides, avastasin, et Garmin Forerunner 610 on tegelikult midagi hoooopis enamat, kui tavaline pulsikell...

Uus kell fikseerib ja salvestab tasuta, ilma lisaressurssi kulutamata, ka kõik mu koera ja tema sõprade/vaenlaste tegevused.

pulss langeb, kiirus langeb - malamuut loeb külauudiseid ja jätab oma staatuse uuendusi

pulss tõuseb, kiirus tõuseb - malamuut näeb kitse

pulss tõuseb, kiirus langeb - malamuut näeb kobrast

pulss tõuseb järsult, kiirus nullis - malamuut kakleb

jne jne

tark kell mul ikka :)

eilne kaklus, mis õnneks sai kiirelt ja kaotusteta/vigastusteta ühele poole

ps

Millegipärast meenus soomlaste Russarös paiknev ülitäpne ilmajaam. Lihtne ja tõhus. Maasse lüüakse kaks jämedat oksa, nende vahele ripuatakse nööri otsa tavaline kivi:

kivi on märg - sajab

kivi on kuiv - ei saja

maas on vari - päike

kivi on pealt valge - lumi

kivi pole näha - udu

kivi kõigub - tuul

kivi seisab paigal - tuulevaikus

kivi hüppab - maavärin

kivi on vee all - üleujutus

Seie saagu lenn!

2011-11-14T00:11:00.006+02:00

Tartu Rattamaratonist on tänaseks peaaegu kaks kuud möödas, ma ei ole sellest ajast saati oma ratta poole vist isegi mitte vaadanud :) Täna murdusin, ei suutnud enam, viisin ta pisikesele jalutuskäigule, tutvustasin vokile vonkleeni. Ja, ja no mis seal salata, ka Eesti - Iirimaa - Ungari mängust tekkinud frustratsioon oli vaja kuidagi maandada. Õnnestus. Rattasõit sügiseses metsas on sigaheaaaa...

Kusjuures, ma ikkagi veel usun meie sinisärklaste õhkõrna võimalusse ja muinasjutu õnnelikku lõppu. Igasugu tankide alt on varemgi välja tuldud, iirlased ju valvsuse kaotanud, oma edasipääsus 99,99% kindlad. Aga pall on ümmargune, veidike õnne ja ennegi on kolme minutiga kolm väravat löödud ning kõik taas võimalik :)

"Seie saagu lenn"- Nikolai von Glehn on tagasi, tubli töö, Seaküla Simson & co

See ei ole kurat ega tont, see on Kalevipoeg. Nikolaipoiss rajas selle venna üksi, ihuüksi, oma paljaste kätega. Ehitas pool valmis, raskekaallasest rahvuskangelane solvus ja kukkus ümber. Niko ei jätnud jonni, pani Kalevipojale malaka kätte ja tegutses edasi.

See ei ole krokodill, see on lohe.

Ema, ma abiellun Ahmediga! - teine seeria

2011-11-09T10:03:00.007+02:00

Kallis ema!

Ma otsustasin kodust lahkuda. Ma armastan teda nii väga! Võib-olla tema tätoveeringute pärast, mis talle vanglas tehti, võib-olla mootorratta pärast, mille ta varastas, aga võib-olla sellepärast, et ta on mu raseduse esimesel kuul mulle toeks olnud, ehkki ta pole üldse mu lapse isa.

Me hakkame Ahmediga elama metsas tema treileris. Treileri ümber on aed, kus me kasvatame kanepit. Kanepit anname ka Ahmedi sõpradele, kes omakorda annavad meile kokat ja heroiini.

Ema, palun palveta, et avastataks aidsiravim, Ahmedil on seda väga vaja!

Tegelikult olen ma praegu naabrite pool ja kirja kirjutasin ma selleks, et sa taipaksid, kuidas elus on palju hullemaid asju kui minu kehvake koolitunnistus ülemisel riiulil!

Sinu tütar

Kõik sõltub taustsüsteemist :)
Oma OK kingadega ei tasu niisaama kingapoest läbi astuda, seal paistavad nad sellised õnnetukesed ja lääpas_räsitud, et kohe kisub uute järele. Mu vanad Asics Trabucod olid ka eilseni täiesti enam-vähem tossud :)

_____________________

see eelnev blogijutt saab kohe KAKS aastat vanaks! Vahepeal olen sörkinud kokku 330 tunnikest, maratonid ja osad trennid Kayanodega. Trabucodele jääb kusagil 300h, minu tempoga 6-7min/km = 2500km! Et ma vist ei ole jooksusussi müüjatele väga maasikas klient :) Kui jalgadest veidikenegi hoolid, siis üle 1500kilsa ei tohiks ikka lasta?

Lugu sellest, kuidas ma Iirimaal voodoot tegin

2011-11-03T14:12:00.015+02:00

Nii kui 2012. aasta jalgpalli EM-valiksarja play-offi paaride loosimisel Eesti koondise vastane selgus, laksas keegi mulle täiest jõust vasaraga kuklasse: "Tegutse Priit, eestlaste pääs euroopakatele on SINU kätes! T-e-g-u-t-s-e!" ja taustal trampis The Prodigy "Voodoo People"! Vuudupiipl, vuudupiipl...

Otsustatud. Pilk klaasistus, pulss ja vererõhk peatusid Ostankino teletorni vaateplatvormil, lihastest said teraskimbud ning edasine elu hakkas veerema ainult ühe eesmärgi nimel - minna otse karukoopasse ja elimineerida seal Iirimaa koondise mängujõud, platsinägemine, osavus, tehnika, vedamine. Vuudupiipl, vuudupiipl...

Mis ma teen, mis ma teen? Kuidas pääseda salaja Dublinisse? Nad ei tohi mind märgata, neil ei tohi olla õrna aimu ka, mis on mu invasiooni tegelik eesmärk. Focus, Neo, focus! Jess! Ma lähen Dublini maratonile, sel ajal on linnas 16 000 jooksjat, sulandun massi, tegutsen nähtamatult, vääääga hea mõte!

Algus tundus igaljuhul lihtne :) Aga!, juba võistlusele registreerimisega tekkisid esimesed problad, no ei võeta minu krediitkaarti tõsiselt, räägitakse, et to protect our customers from identity theft, credit card details are erased ja try again jne jne, kaasasin itigurud ja värgid, no ei saa :( Tundus, et juba eos aimasid iirlased halba. Kontakteerusin korraldajatega, lubati mulle ülesandmisvorm FAKSIDA, faksiti, faksiti... siimaani ootan. Kui uksest ei saa, siis proovime aknast, tänu sõbra kaardile sain regamise makstud/tehtud (tnx Gaspar :) Pisike "agake" veel, eelmisest Liverpooli maratonist sai Dubliniks 3 nädalat. Veidike vähe nagu? Savi, eesmärk on mujal. Vuudupiipl, vuudupiipl...

Tiimiga liitub mu naisuke ja tema endine töökaaslane (jookseb) koos abikaasaga. Neil kellelgi ei ole õrna aimu ka mu tegelikest jalgpalliga seotud kurjadest ja mitte nii kurjadest plaanidest. Vuudupiipl, vuudupiipl...

Turvakontrollis piiksun küll kõvasti, aga piirivalve ei aima midagi, supsti peale paari üritamist ikkagi läbi. Lennukile! Kõik bingobongo käsipagas korralikult ära paigutatud, turvavööd kinni ja siis, middaaaaa? Kapten teatab, et neil vaja tankida, kõik kupatatakse lennukist välja! Mismõttes? Kuid see pole veel kõik, nad lendavad Riiga kütuse järele!!! Kas me oleme Varjatud Kaameras või mis? Mul oli kunagi üks töökaaslane, kes sõitis autoga Tallinast Raplasse bensu järgi, pidavat soodne olema, arvutas välja! No selle kolliga sai ka Aegviidu Elionil käidud, väljas +25C , meie kökaköka 70km/h rekka taga tuules, kliimaseade välja lülitatud, higistame nagu neegrid saunapingil, pidavat soodne olema, arvutas välja! Temale anname andeks, eks, aga lennuk miks 300kilsa kaugusel tankimas käib? Nad vist ikkagi olid mu plaanidest haisu ninna saanud :(

3 tundi lennujaamas passimist ja supsti, oli raudlind taas valmis meid oma pardale laadima (hiljem selgus, et Tallinna lennujaama solkkütus või midagi oli kogu kaose põhjustanud, hea et niigi läks).

Dublin. Turvakontrollist edukalt läbi, seekord piiksumata. Kui nad vaesekesed vaid teaksid, kelle ja milliste kavatsustega nad praegu oma riiki lasid. Mees, kes tuli kirjutama kahe riigi jalgpalliajalugu! Vuudupiipl, vuudupiipl...

Esimene õhtu kuulasin maad, kaardistasin tegevusi, jälgisin mängu. Teisel päeval kuulasin tegevusi, kaardistasin mängu, jälgisin tegevusi ja sörkisin pool tunnikest...

Kolmandal päeval olin missiooniks VALMIS! Ärkasin 3 tundi enne starti, hullupilk kattis tervet mu nägu, kaela ja õlgu. Sõin kerge pudru, panin jooksuriided selga, viisin 3 seljakotitäit nööpnõelu varem välja vaadatud peidikutesse ning asusin maratoni stardi poole teele. Vaikus enne tormi.

Sulandusin kenasti 14 000 maratoonari vahele. Stardipauk antud, lidusin 2miili ja keerasin osavalt siksakitades vasakule. Olles veendunud, et "saba" taga ei ole, rabasin oma külmrelva(nõelte)kollektsiooni ning suundusin otseteed Aviva staadionile, kohta, kus 15. novembril täitub kõikide eestlaste unistus, me jõuame jalgpalli euroopa meistrivõistlustele, UEFA Euro 2012 FINAALI!!! Ja loomulikult juhtub see tänu minu maagivõimetele ja ennastohverdavale tegevusele!

Vintsisin ennast üle statka ääre, mõned hüpped ja olingi pehmel rohelisel murul. Liikusin palliplatsi keskele, rabasin kotist Iiri koondise Teddy-Beari ning torkimine, start!. Vuudupiipl, vuudupiipl... Nõelad tegid millimeetri täpsusega oma kohutavat laastamistööd. Iiri kahurväe jõud rauges iga sekundiga, Robbie Keane’i jalad täitusid marmelaadiga, puurivaht Shay Giveni sisse puges globofoobia - hirm, HIRM, äkki jalgpall lõhkeb, parem ma ei püüa ega katsu seda, hoian heaga eemale... Aiden McGeady, John O’Shea ja Damien Duffi võiksid vabalt oma karjääri lõpetada Eesti neljanda liiga põhjatsoonis, kas Pirita JK Reliikvia või FC Toompea 1994 ridades, varumängijate pingil... Vuudupiipl, vuudupiipl...

Veel 4% oli jäänud ja ongi mission completed! Äkitselt, nagu kõuelaviin, täitus staadion politseidega, korravalvuritega, sõjaväelastega. Väljaku kohal tiirlevatest helikopteritest laskusid mustades maskides eriüksuslased, sajad püssitorud olid suunatud otse minule... 3% jäänud. Pulss tõusis 200 peale, kohe-kohe, 2%, tegutsesin, veeeeel veidi, karjusin täiest kõrist: "I WANT LAWYER! I WANT LAWYER!", sihtisin oma piirajaid nööpnõeltega, tundsin ennast nagu tõeline Eesti Kalevipoeg Soomes Sortse Sugemas!

Veel 1% oli jäänud, "I WANT LAWYEEEEEEEER!" ja.... ärkasin! Värisedes, üleni higisena, hotellivoodis, kell oli 5 hommikul, Dublini maratoni stardini oli jäänud veel 4 tundi, õnneks oli kõik, või siis enamus sellest, uni :)

"Chuck Norris never ran a marathon!"

Mina sörkisin läbi, ja kuulake nüüd kõik, kahjuks lõpus tempo ikka totaalselt langes, teine pool distantsi lausa NELI SEKKI aeglasemalt! apteekersörkar Salumäe :)

esimene 21,1km 01:53:09
teine 21,1km 01:53:13
kokku siis 3:46:22, isiklik reks ja kolme nädala sees teine maraton, rahul :)

Ok, natuke jäi kripeldama, et 3:45 sisse ennast ei suutnud pressida, aga ega varu nüüd väga polnud ka, iga kiirem samm tekitas lauluisu, et mitte öelda okserefleksi: "Ööööööööööööööööö(kkk) on pikem kui päääev...". Moraal, ärge never üritagegi maratonil mingeid võõraid spordijooke tarbida, ainult testitud kraam, see, millega ka trennis/võistlustel varem kokku puutunud.

Tänud kallile naisukesele, Elole ja Ahtole ;)

jun 2010 Stockholm 4:04 Elu esimene maraton, öäkkk, aiiaaaa... ja Carmen Kass
okt 2010 Frankfurt 3:57 Saksamaa jänesed seebiks! ehk Frankfurdi maraton
okt 2011 Liverpool 3:49 Stilettod, miniseelikud, lillad ja Liverpooli maraton
okt 2011 Dublin 3:46
mis järgmisena ... ?

Stardinumber ja vaheaegadega käepael. Pole ikka raatsinud kella osta, aga seekord ei pidanudki vaheaegu käe peale tätoveerima :)

Borati kostüümis meest küll peale 42 stringikilsa eriti ei kadesta, eks :) Pappkarpides robotil võis tuule käes ka keeruliseks minna. Halloweeni õudukatel oli savi.

Tunnistus, et tehtud ta sai

Naisuke oskab ka pisikese seebikaga päris kenad nurgad välja otsida ;)

Molly Malone ei lase ennast mingites Hispaania turistidest ega muust mudrust eriti segada

Vendadelt Grimmidelt inspiratsiooni saanud ühe kooli ees paiknenud venna-õe skulptuur, kena.

Kõik uksed on erilised, et napilt nagu meie Lasnamäe rõdud :)

Dublini üks kohustuslik vaatamisväärsus Ha'penny sild on tabalukuteemaga kaetud, tuleks nagu tuttav ette

Igalt teiselt Iirimaa pealinna postkaardilt vastu vaatav Temple Bar. Seal käis ikka tõeline andmine

Iirimaa vanim pubi Brazen Head. Asutatud aastal 1198

800aastat vana pubi tualetiukselt lugesin esimese hooga Penis! :) Ma ei tea, kas oli see nüüd paarist pindist Guinnessist tingitud või mu mitte just kõige noorematest silmadest, aga meeste pelleri uksele iseenesest sobiks ju ka "Penis!" :)

Rattakullerid kõhuorjust reklaamimas

2011-10-24T14:53:00.001+03:00

Esimene klipp tekitab mingigi tunde, teise, Läti-Eesti teemaga on asi keerulisem :) Mitte, et ma Karumsi kohukestest keelduda suudaksin, aga no selline rattakuller, tõeline naistemagnet, vist, vä, arumaisaa...

2011 Mcdonalds new commercial for dessert! from burner on Vimeo.

Tädi kingad olid ikka väga temaatilised, cool :D

Uue aasta algul loodetavasti meiegi kinolinadele jõudvat "Premium Rushi" ei soovita läti piimameistritel küll vaatama minna. Nende rattakulleri kuvand variseb kokku kui kaardimajake, puruneb tuhandeks killuks :)

Stilettod, miniseelikud, lillad ja Liverpooli maraton

2011-10-14T20:47:00.018+03:00

Minu kolmas jooksumaraton. Sedakorda sai ette võetud Inglismaa ja Liverpool. Valikukriteeriumid: sügis (pärast rattahooaega siis), otselend, mingigi arv kaaskannatajaid :) Sõelale jäid 09.10 Liverpool ja 31.10 Dublin. Otsustasin mõlemad võtta :) Ok, 3 nädalase vahega on pisut liig, aga kuhu mul kiiret.

Easyjetiga supsti kohale, no ja ja, maandumisel küll veidike kõigutas. Ei, mitte selleks, et lennuk oli täis Belfasti mängule suunduvaid sinisärklastest jalkafänne ja tugevamad neist suutsid ennast ikka juba õhus olles korralikult ämblikuteks timmida :) Ikka tuul oli päääris kõva, mis raudlindu rahus laskuda ei lubanud.

Muideks, Liverpooli maratoni sloganiks on: The long & winding road race! Ma nagu alguses ei pööranud sellele tähelepanu, long_long, pikkus on ikka ju 42km, aga noh winding, mismõttes? Vot selles mõttes, et ma ei ole elus kokku ka niipalju murtud, katkiseid, pooleks, mahajäetud jne vihmavarje näinud, kui nüüd selle viie Liverpooli päevaga :) Mis krdi tuultekoridor see on, ei tea. Igaljuhul veits pani nagu muretsema küll. -Väike anonüümse kommentaatori korrektuur ka siia: Liverpooli maratoni moto: The Long And Winding Road on tuntud biitlite (McCartney) laul, kes samuti ju Liverpoolist pärit. "Winding road" tähendab mitte tuulist, vaid käänulist teed ;) Tänud-

Esimene asi, mis lennujaamast linna suundudes silma kargas oli: PRÜGIKAST, või ikka prügikastid kohe! Täpsemalt siis nende värv. Kui mujal maailmas on normaalne ikka rohelised või mustad prükkarid, siis Liverpoolis oleks nagu üks suur Telia_Sonera_Elion_EMT_Rademar_Abrahami Miski on lilla! reklaamikampaania pihta hakanud :) Mingi legend räägib, et kuna linnas on kaks kõrgliiga vutisatsi: Liverpool, kelle vorm punane ja sinine Everton, siis need prügikastid on just punane+sinine=lilla tulemus. Ma ei tea.

Tegin peale lennureisi ka pisikese taastava jooksutiiru. Tuulele andsin andeks, aga no see vasakpoolne liiklus on ikka karm :) Pagan, ühestki ristmikust ei saa normaalselt üle. Keeruta oma pead sinna ja tänna. Ja iga veerand tunni tagant suudad ikka korralikult ehmatada, kui taas ilma juhita autot mööda kihutamas näed :) Jummala normaalsed bling-bling tutikad sõidukid, jaaa, rool paremal, arumaisaa :)

Õhtul vaatasime naisukesega, et mis siis ümberringi ka huvitavat toimub. Hmm, kohe hotelli kõrval 11 000 lõusta mahutav Echo Arena. 164 milli naela maksnud, keskkonnasäästlik paduöko värk, kus isegi wc-d laksavad vihmavett. Koht, mis vaid kolme esimese aastaga näinud Muse, Lady Gaga, Oasisise, Coldplay, Kanye Westi, Nickelbacki, Katy Perry, Beyoncé ja teiste sellise suurusjärgu tähtede esinemisi. Nii, mis meil siis täna kavas? Snoop Dogg, hilja juba, see on peal. Homme? Keegi Rihanna! Ai, ai. Barbadose kaunitar isiklikult, Esquire arvates maailma seksikaim naine. Teda võiks ju näha küll :) Õnneks, oli kogu üritus sold out. Õnneks sellepärast, et keskmine pileti hind algas 100£, no niipalju ei oleks see asi nüüd küll minu jaoks väärt :)

Mida kõike sinna kaasa ei tohtinud võtta. Aga no Rihanna ja Umbrella keelatud. Pagan küll...

Kontserdi sihtgruppi seas sai visuaalne vaatlus ikkagi läbi viidud :) Uuringu tulemused: keskmine vanus 15, keskmine kingakontsa kõrgus ja seeliku pikkus kattusid, mõlemad 15cm!

Vaateratas ja Echo Arena

Maratoni eelõhtu pastaparty sai peetud Jamie Oliveri itaalia söögikohas. Hull konveier. Mul jäi ime tabamata :)

Aitab lobast. Jooksu juurde.
Liverpool asub Mersey kaldal. Maratoni start anti teisel pool jõge. Ühtegi silda aga ei ole ja ei tule! Päriselt :) Ainult 2 tunnelit. Hommikul oli vaja ennast siis kuidagi sinnapoole saada. Mitte just eriti keeruline ülesanne, spets maratoonarite bussid ja metroo jne. 5 naela ja mõned minsad.

Kuhu poole, mees?

Viimane Liverpooli maraton toimus pea 20aastat tagasi. See tähendab, et korralduskogemus sisuliselt puudus. Ma vist aimasin veits halba :)

Jõudsime tund ja kopikatega enne avapauku kenasti kohale. Sebisin veits sinna-tänna. Andsin üleriided ära ja umbes 15min enne starti ronisin oma koridori. Ei olnud see just väga lihtne, ruumiga oli seal selgelt liiga kitsas. Ka siin olid varem oma eeldatava lõpuaja märkinud ja vastavalt sellele said siis omasuguste hulgast startida.

Kell on 9.29. Minut stardini. Venitan ennast veel veidi. Sooja pole teinud, jõuab, pikk maa ees. Temperatuur umbes +12C. Pilves. Tuuline. 9.30. Midagi ei toimu. Sekundid kuluvad. Minut, kaks. Rahvas muutub veits närviliseks. Kõik on ju oma üleriided ja mustad soojendavad prügikotid õlgadelt heitnud, aga no ei tule stardipauku kusagilt. Peale 5minsa seismist kostub valjuhääldist esimene "kohe-kohe anname stardi". Julgemad mitte_just_kõige_suuremate_põitega vennad hakkavad stardikoridori ja mõne meetri kaugustel asuvate puude vahel pendeldama. Möödub 10minutit, 20minutit. Ikka ei midagi. Keegi väga ei protsesteeri ka. Vahepeal plaksutatakse. Kui 20 aastat oled oodanud, siis ootad veel need mõned minutikesed küll...

30 minutit ametlikust satrdiajast möödas juba. Lõpuks annab korraldaja infi, et, äääääääääh???? Võistlus on edasi lükatud, politsei ei anna stardiks luba. Kui kauaks? Mis toimub? Õnneks abikaasake tõi mulle veits riideid ümber, survaivin.

Ümberringi algab padu-urineerimine. WC kabiine selgelt kõigile ei jagu. Päris jube. Ka naised ei pane miskiks lähedal asuvate puude ääres kükitada :)

40 minutit, 45minutit ja lõpuks ometi: 5minsa stardini. Päriselt! Krt, ma sõin hommikut nüüd juba 4h tagasi. Paneks äkki ühe geeli ära :) Peaaegu tund aega jäi kogu üritus hiljaks. Põnev. Ei saanud ennast sellegagi lohutada, et teised ka ju passivad ja nälgivad, minu võistlus käib ainult iseenda vastu :) Huvitav, mida need võidu peale jooksajad küll kogesid.

Lõpuks saime siiski minema. Mõnus. Etterutates ütlen, et miilides rajamärgistus on ikka oluliselt parem kui kilsades. Neid on ju selgelt vähem! Ainult 26,2. See ei ole mingi 42, eks! :)

Hea on olla. Liigun mõnuga. Ilm läks vaikselt soojemaks, isegi päike tuli jooksjaid piiluma. Jõeäärde jõudes tuul muidugi ei halastanud, aga, mina, kogenud rattamees, otsisin ühe 2m pika venna ja istutasin ennast tema kandadele. Veits abiks ikka :) 7.- 10. miil lajatas supervaatega, teisel pool kogu Liverpooli kilukarbijoon kenasti välja joonistatud. Ikka on veel suht mõnus silgata...

Kuna ma säästueelarvest ja kärbetest johtuvalt pole endale ikka pulsokat suutnud sebida, tempotegijad/pacemakerid sel maratonil puudusid, siis selline käele kirjuttet vanakooli spikker oli igati abiks :) Lõpuajaks 3:45

10. miil saabus esimene mitte_nii_hea_tunne. Sain hakkama. Tundus, et kohe-kohe pistab ja värki, aga kõik möödus rahulikult. Siis TUNNELISSE! Peaaegu 5km maa all! Lahe, jõe alla pugedes saab laskuda, aga peale laskumist tuleb ju tavaliselt ka tõusta :) Ja mitte vähe.
Kokku oli rada vist isegi mingi 500+ tõusumeetrit (kellegi gps jäädvustas 350m, aga maa-aluse põhitõusu jättis vahele).

Tunneli viimane ots oli ikka juba päääris vastik. Vaikselt hakkas kusagilt mingi mürin, mis tasapisi hoogu võttis ja voluumi peale keeras. Keegi naljahammas arvas, et vihm ja rahe. Tegelikult oli meid koos päevavalgusega ootamas umbes paarkümmend trummarit. Vinge, andis ikka korralikult jõudu juurde see. Edasi sinkovonka kesklinnas, rahvamasside meeletute ergutuskooride saatel. Polnud paha. Võimu tuli juurde ja juurde.

Vahepael veel üks korralik tõus, peale mida jõudsime parki. Polnud teine küll eriti suur, aga kuidagi oli sinna kikilipsu kujuliselt oma 5 miili trassi sisse joonistatud. Lõpp veelkord kerge tõus ja no boring, mis boring... Edasine küll vaid kerged 3 miili finišisse, aga mina olin igastahes tühi, mis tühi :( 3:45 tempo oli unustet. Oleks ikka tahtnud tõusvas joones sörkida, aga ju see rajaprofiil siis lõpuks kätte maksis.

Finišis juba sadas korralikult vihma. Aeg 3:49. Isiklik reks vähemalt. Rahul :)
Sedakorda olin ennast veits ka süsteemsemalt ette valmistunud. Isegi mõned lõigukesed ja tempotrennid maratonile eelneva kuu jooksul. Tänud Karmenile, kes mulle korraliku plaani joonistas ;)

Jookus ajal õgisin tasku pistetud 4 geeli + 2 korraldajatelt lisaks. Juua pakuti ainult pudelitest. Väga bueno. Kuigi, 0,5l või isegi veits suuremad Gatorade energiajoogi putleid oli ikka suht kehv tunne raja äärde visata, võtsid mõned lonksud ja hoplaaa :) Selge raiskamine.

Null vaseliini ja ei ühtegi villi :)

Kui järgmine aasta Easyjetil ikka Tallinnast otselend jätkub, siis julgelt soovitan seda jooksukest. Vinge linn ja super rada. Kui veel Premier liiga mõne vuti ka selleks nädalavahetuseks vaid sebida suudaks :)

Superlambanana - banaani ja lamba ristand. Ajalooliselt siis Liverpooli suurimad kaubaartiklid. Banaanid sisse, lambad välja.

Albert Dock. Siit saab aimu, milline võiks ka meie mereäär kunagi välja näha.

Nagu kaks tilka vett: ülivõimas anglikaani katedraal, sees restod ja värgid ning brittide punane telefoniputka. Sama arhitekti töö.

Taastun Dubliniks ;)

Mõned rattareklaamikesed ;)

2011-09-13T15:11:00.002+03:00

Kõigepealt uue Põrnika "Viska viis!" (saab vist umbes nii tõlkida küll), siis üks rattakulleri teema ning viimases pannakse ikka korralikud laksud sisse :)

Legolandist maailma karmimale triatlonile!

2011-09-01T16:37:00.003+03:00

Sai vahepeal paar nädalat akusid laadimas käidud. Kogu famiiliga. Ajalugu on selline, et ühele pruunsilmale sai kunagi kassasse kolikoid kogutud ning lubatud ta Disneylandi viia... päriselus ei ole enam seda kassat, münte ega Mikihiire reisi :( Takkatippu järgmine põlvkond peale kasvanud :) Seekord ajastusega nibin-nabin... Sihtkohaga tegi kompass küll veits trikke, mitte just päris Disneyland, aga nuh Legoland on ikkagi Legoland, ju. Ilus miniatuurne klotsilinn ja palju oksevabu atraktsioone.

Tagasi vurasime Taanist kiirpaadiga Norramaale. Kristiansand-Stavanger. Sealt tuli vupsti Preikestolen, üks paljudest tuntud Norra vaatamisväärsustest, mida külastab 6-kuulise hooaja jooksul about 130 000 lõusta. Fjordi kaldal asuv massiivne platoo ning 25x25 m suurune kaldast eenduv lame kaljunukk. Soositud koht basejumperite ja paarisenesetapjate seas. 2x Tallinna teletorn teineteise otsa vaba langemist!

Kui aus olla, siis armastan kõrgust nagu vampiir päikest. Mul ikka vedas räigelt, et lõpus pehmode raja valisin, teise, kaljuserva marsruudi peale ei taha väga praegugi mõelda :) Tehtud! Sellest "õigest" lamedast tšillimskohast jõudsime kõrgemalegi.

Ja siis tuli juba Gaustatoppen. Mägi, mille otsast selge ilmaga kenasti 1/6 Norrat näha! Võimas! Tehtud! Kogu perega! 1883m Norra tippudest kaheksas.

Sinna otsa matkata on ok, tuhandetele turismimagnet, 3-4h üles, veits vähem alla, aga... pagan, seal tipus on ka täispika triatloni Norseman Triathlon finiš! Kalpsavad hommikupoole ööd kusagilt praami pealt külma vette, ujuvad 3,8kilsa, siis üles-alla 180km ratast, mis algab 40kilsase tõusuga, edasi täispikk maraton, mille viimased kilomeetrid siis otse Gaustatoppeni õllekastisuuruseid kive mööda mäkke! Valus. Kokku 5000 tõusumeetrit, ja no see lõpp on ikka tõeline zombiede paraad. Ega ilmaasjata korraldajad sunni seal kohustuslikus korras võistlejaid seljakotiga toitu ja lisariietust kaasa vedama.

Tänavu pani selle lõbu kotti ei keegi muu, kui kahekordne Hawaii Ironmani võitja Tim DeBoom isiklikult. 11:18:47! Karm värk.

ps
Viimasel ajal on va krdi triatloni juttu igas rattatrennis kuuldud :) Tristar siin ja tristar seal. Hea töö Ain-Alar & Co. Nüüd mina ka, aga õnneks veel päriselt ei murdu :)

Tervitused Sitsivale tillile

2011-06-27T19:39:00.002+03:00

Ornitoloogi minust ei saanud. Kui siiralt aus olla, siis ega see kodumaale nüüd just väga suur pauk ei olnudki. Mis sest, et oskan tühja pudeliga lõdvalt hüübi häält teha, eristan une pealt kajakat varesest ning olen kaks korda Hitchcocki "Linde" vaadanud...

Mõni päev tagasi, oma tutikat tsüklokrossi pilli metsa jalutama viies, kahetsesin ikka kõvasti, et selles paganama linnumajanduse teemas nii mömm olen :)

Kulgen vaikselt piki metsarada, õhtune aeg, päike suht madalal, pimestab teine mind puude vahelt täie rauaga, teravad varjud visklevad üles-alla... Naudin veeremist, tuul vuhiseb kõrvus, sääsed ainult unistavad nii kiire mehe verd maitsta. Korraga, stooooop, kriiiiiks, surun mõlemaid pidureid nii, et sõrmenukid valged, lisan igaks juhuks ka paar tagurpidi vändatiiru! Nagu maa seest on mulle risti teepeale ette kerkinud hiiglasuur TUVI, m-a-m-m-u-t-tuvi! Selliseid Eestis ju ei ole, krt selliseid ei ole isegi kogu meie planeedil ju... Tahaks ennast näpistada ja ärgata. Tarretun. Ei liiguta, ei hinga. Tema teeb sama. Ehk siis matkib mind mõnuga, ei tee midagi, ei liiguta ja ei hinga. See õudukas kaalub ju vähemalt 300+kg! Tapjatuvi! Keset metsarada. Miks just mina!?! Pagan. Mu lapsepõlve meenutava filmi esimene osa suratakse juba dvd-mängijasse. Kogun ennast ja liigun millimeetrihaaval lähemale. Lind ikka nagu kivikuju. Mängib surnut vist rsk. Mina juba õnge ei lähe. Karjatan. Tal savi. Röögatan! Killerlinnul po*ui. No selline võiks kusagil linnas turistiatraktsioonina ju pappi teenida või kes_ennem_naerma_hakkab_on_pede MM-ilt kulla koju tuua. Aga ei, äääääääääääääääk, ääääääää... see ongi ju kivikuju. Katsun. No betoonist lind teine jah :)

Sellised tuvid ilmusid aastat viis tagasi pealinna tänavaile, disainielement ja liikluse piiraja ühes isikus, two in one. Nendel saab kenasti istuda ja puha. Skulptor Seaküla Simsoni kätetöö (mees, kes rohkem vist tuntud küll oma tillikollektsiooni :) ja loomulikult Noormees jalgrattal muusikat kuulamas Arvo Pärdie pühendatud skulptuuriga.

Miks üks kivilind otsustas Tallinnast 15kilsa kaugusele plehku panna ning rattureid hirmutama asuda? Seda ma ei tea. Äkki sai linnaisadest kõrini? Solvus korstnapühkija peale?

Seaküla Simsoni ratsaarmee ründab tuvide seljas Tallinna vallutama. Foto: Tairo Lutter Virumaa Teataja

Nii, kuulake, kõik te kuradima soolapuhujad!

2011-06-13T14:18:00.005+03:00

Jah, kõik teie, tähetargad, nõiaintsud, pendlipervod, kaheksajalg paul & pojad. Teid ei ole enam vaja! Teie aeg on möödas. Kuulutan teid KÕIKI ametlikult töötuteks! Minge Lauluväljakule ja rabage järjekorranumber.

Siit tuleb Oraaklite Oraakel, Otse Parnassose Mäe Lõunanõlvalt, Priit Nostradamus Mees Kes Teab Kõiki Maailma Asju

Eelmine aasta, tsipa enne jõule käisime Überblingenis kontsert-show'l “Best Of Waf”, õhtul postitasin oma Facebooki seinale selle teate:

ja nagu ajalugu näitab, siis tüdruk läkski, ning, ups, sai mingi lepingu ja tiitli ja värki...

Loomulikult on mul kahju, et Eesti õrnemaa soo jalgpalli rahvuskoondis peab nüüd temast igaveseks suu puhtaks pühkima :) Aga issanda teed ongi käänulised, paned tütre vutitrenni ja hopsti, temast saab superstaar, pisut teises valdkonnas küll.

Mul pole õrna aimugi, kas selle tüdruku esitused on dramaatilised ja teatraalsed, kas ta pilk on põhjamaine ning sissepoole pööratud, kui hästi toob ta välja oma hääle kõla, kas ta suudab monotoonse klaveri saatel oma laulus piisavalt pikalt pinget üleval hoida, kas ta sisemus ikka põleb ja kas sinna ongi peidetud üks tõeline kiskja, aga ma nägin, et just temas on SEE olemas! SEDA ei saa õppida, SEDA ei saa osta, SEDA ei saa laenata, SEE kas on või ei ole...

Marekile ja Liisi emale ka palju õnne! Andestage, et ma eksperimendi käigus isiklikult kordagi hääletada ei saanud, vastasel juhul oleks mind lihtsalt protsessi kallutamises süüdistatud :)

(okok, mu pereliikmetel olid küll telefonid peos :)

Ostan kiiresti lühikesed sõidukindad, võivad olla kasutatud...

2011-05-30T21:30:00.010+03:00

Tartu Rattaralli - peagrupp, 3:11, avg 42+km/h

Seekordne Tartu Rattaralli oli kuidagi väga sarnane 2009 aastal sõidetuga: Elukerge Rattaralli...
Eelmise ralli tulemus andis mulle suht ideaalse stardinumbri, 29, lausa esiritta sättisin ennast :)

Võib-olla põdesin veits algust, nagu ikka, esimene küljetuule laksakas linnast väljudes on üldjuhul vaaaalus. Sedakorda sain siiski kerge vaevaga Põlva peale ära keeratud. Ketisuppi maitset ei tundnud. Mõnus oli. Peale jooksikute minnalaskmist oli juba päris mõnus. Vahepeal tundus, et oleme Europark & Co suvepäevadele sattunud, testime ideaalseid parkimislahendusi. Säilitasin valvsust :) Tihti just sellistes olukordades pikali pannaksegi :(

Otepää kandis oli põhimõtteliselt nii, et kõik, kes vähegi sadulast tagumiku tõstavad, ongi peagrupist läinud. Nu, proovisin ka siis. Eelnevalt sai ikka meie Viimsi Härg Kunn Tarmo Kopli käest luba küsitud :) Sain dobro ehk rohelise tule, aga manitsusega, et mine vaikselt, mitte pauguga. Tehtud, mõeldud! Panin hiirvaikselt vasakult teeservast käigu sisse ja läksin. Tagasivaatepeeglit ei olnud ja ei tulnud. Eesolevad jooksikud tulid vähehaaval lähemale (Suppi, Ailt), aga mitte piisava kiirusega... juba hakkasid kopsud kuidagi tuliseks minema või nii :)

Ja kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Tagant saabus idanaabrist Katjuša tiimi vedurijuht, viipas mulle korra ja hoplaaa, istusingi esimesse, et mitte öelda viimasesse vagunisse. Päris kupee ei olnud, aga platskaart küll. Käisin mõned korrad isegi vedurijuhti ennast asendamas, küll mitte väga pikalt. Saime suhteliselt kiiresti eelmistele putkupanijatele saba peale. Siis tuli veel eest ja tagant veits rahvast juurde ning oligi päris arvestatav rong koos. Allatuult vöib nii ju mönuga lasta. Peagrupist polnu märkigi.

Kusagilt oli punti saabunud ka Pütsepa tiimipealik, Läti profitiimi Alpha Balticu boss, mees kes siis helikopteriga ennast mööda Eesti võistlusi veab. Vot ei mahu pähe. Kutil oli 4 abilist, ok, noor mees, raha on, miks mitte :) Aga, kui need abilised sind sõna_otseses_mõttes lükkavad/tõukavad... keda sa petad niimoodi? Ok, mul oli ka hea tunne, kui Taaramäe sõidab kõrvale ja ütleb, et davai, vean sind pundi ette, aga, pagan kui ta mul terve distants kätt seljal hoiaks? Aru ma ei saa, ette ma ei kujuta :) Või siis rohkem tolerantsust, äkki ma ei peagi kõikidest maailma asjadest aru saama, eks.

Foto: Taavi Kottise FunHoliday.org http://www.funholiday.org/g2/main.php?g2_itemId=137360

Läti bojaari armee sebis ja poogendas seal hõlmad-laiali-edasi-tagasi, väidetavalt pidid ette tööle minema alles siis, kui suur punt paistma hakkab...

Vahepeal meenus mulle millegipärast üks päev Paris-Dakarilt

Ikka veel oli vaja saatusel korra meid õrnalt puudutada. Mina vedasin, Max oli just ära vahetanud, kui kuulen taga raginat ja pauku :( Sirge tee, kiirus 35km/h ja ikkagi pikali. Ei saa siiamaani aru, mis selle põhjustas, tõenäoliselt tõusis ta rattale püsti peale, hoidis sarvedest, käed olid higised ja libisesid ära - RAKSAKI, oligi maaühendus. Mees kannab alati kindaid, seekord oli lõunapausil käest visanud (mina sõidan kinnastega vaid külmal ajal... harjunud nii). Pedaal pooleks, õnnetu seis nendega meil, lohutuseks niipalju, et seekord vasak, eelmine kord läks parem. Õnneks tuli truck tagant, peatusime, vahetasime pooliku pedaali siva ära, plaasterdasime haavad ning asusime taas jälitama. Tänane päev koosneski ühest suurest jälitustegevusest. Varsti saame kriminaalpolitseist tööpakkumise :)

Margus Mäx Püvi nägin ka peagrupis. Kinnasteta! No ei õpi see mees ka :)

Umbes 10km lõpuni. Vedasin, vahetasin, lasin hoogu veits alla, visakasin pilgu paremale, vblla kaldusin sentimeetrikese vasakule ja BABAHHHHHHHHH, edasine käis juba nagu filmis, roosavalges lõunanaabri vormis korvpallurikasvu mürakas oli mulle pea maas lenksu alla pugenud, teises seerias piiiiiiiiiiiik slow-motion libisemine, mööda mõnusat kuiva asfalti... nämma... tundsin ennast kui curlingukivi ja nii mitu pikka minutit nagu...

Lõpuks ikkagi ka selle perpetuum-mobile hooag rauges, korjasin ennast kokku, hüppasin sadulasse ja sõitsin edasi. Mina, kes igal teisel juhul oleks kohe boksi keeranud :) Boksi aga ei olnud, oli ainult verine asfaltsoomustatud puus ja käsi ja jalg ja säär ja reis ja ja ja terved LUUDKONDID! uhhh No oleks peaaegu kukkunud, aga sain õnneks enne külje maha panna! :)

Hiljem oma Garmini pardakompu musta kasti uurides selgus, et vahetult enne 0km/h vajumist oli kiirus 57km/h! Sellise hoo pealt peaks saama veits nagu libisetud küll või mis?

4km enne finišit püüdis peloton mu kinni. Hea, et finišeerimisisu ei olnud, sest nagu hiljem selgus oli jalg ainult tahtejõuga pedaali küljes püsinud :)

Kõik, nüüd taas briljantrohelisega Picassot jäljendama...

Kultuurikilomeeter

2011-05-22T20:20:00.013+03:00

Päris hea kurss sel äsja pidulikult avatud kultuurikilomeetril. 1km = 2km. Põhimõtteliselt ühe sõidad, kaks saad kirja :) Nii võiks suht väikese mahutrenniga tugevaks saada...

Nutusem seis oli sellega, et rohkem kui 200 000€ eest sai vanale raudteetammile küll prügikaste ja pinke, aga teekatteks graniitkillustik :( Rulluisutajad ja maanteerattakummardajad, hoidke eemale.

Küll mitte kultuurikilomeetri äärde, aga ikkagi suht napilt jäi ette hoopis Põhuteater. Kiirustage, vaid 5kuud on seda imedeime võimalik nautida. Allergikutele klaritiin sisse ja tuld! Ups. Mitte päris tuld siis ikka.

Suht sünge maja. Vanglasse kohvitama, näitusele, mussi nautima...

Lennusadama angaarides käib kibe ehitus. Lembitpoiss oli kuivale sikutet. Valmib rannapromenaad.

Kollane kollane lint - väike asi, suur sõnum

2011-05-16T12:15:00.006+03:00

President Toomas Hendrik Ilves pani läinud reedel pintsakureväärile kollase lindi ning kutsus sellega üles avaldama toetust Liibanonis röövitute lähedastele.

Väike asi, suur sõnum. Ei ole siinkohal mõtet targutada, et see ei aita ju kedagi kiiremini koju jne. Jah, ei aita, aga mõte oli just toetuse avaldamine peredele ja lähedastele. Ilvese avalduses seisab kenasti, et pered vajavad toetust, mitte pealetükkivat uudishimu, vaid rahulikku ja osavõtlikku toetust, mis sõnab: teie mure on meie mure, me loodame ja usume koos teiega.

Lugesin ja mõtlesin. Täiendaks veidike. Facebook vajaks sellist appi, mis paneb sinu profiilipildile kollase lindikese.

Võtsin ühendust oma sotsiaalmeediaiidoliga :) OKIA loovjuhi Kaupo Kaldaga. Tema suunas mind laksust Friizu juurde. Mõeldud tehtud ning vähem kui 24tunniga oli toetuseavaldajaid juba üle 5000!

Asi väljus korraks isegi kontrolli alt, sellist koormust ei suutnud tegijad prognoosida...

Facebook appi “Kollane lint” leiad siit.

Aga, kui sa ikkagi kõiki virtuaalmaailma vidinaid vihkad, siis G4S Julged hoolida? on Youtube'i (see on ju päris elu) üles riputanud kena videoklipi, kuidas reväärile kinnitatavat linti oma kätega valmistada.

ja põhimõtteliselt on võimalik ka nii nagu alloleval Holdeni Saku 100 pildil. Peaasi, et hoolid, loodad ja usud.

Tänud Selver, põnev oli ;)

2011-04-22T08:47:00.005+03:00

Selver avas eile Tallinnas Kadaka teel oma essa self-scanning ostutehnoloogiaga ehk müüjavaba ostlemise võimalusega poekese.

See Selverpoiss ei jää küll kuidagi mu koduteele, aga no ma lihtsalt pidin asja ära proovima. Survestasin veits oma kallist abikaasat ja 22.00 paiku olimegi platsis. Pehmelt öeldes käis isegi nii hilisel kellaajal ikka hull andmine :) Ju oli minusuguseid uudistajaid veel...

Uut tehnoloogiat saavad retsida Partnerkaardi omanikud, neil tuleb enne müügisaali astumist sõlmida eraldi leping. Pisike järjekorrake ning supsti, spetsiaalset pulti rabama, mis võimaldas siis kaubad müügisaalis ise sisse skaneerida. Teoorias topid skaneeritud mudru kohe kotti – ei mingit lindile tõstmist, ega jäist dialoogi:

- "Tre, pjartner on?"
- "On"
- "Andke siia, tjõmban ljäbi"

Ostude eest saab tasuda iseseisvalt spetsiaalses makseterminalis, kui hakkama ei saa ja kinni kiilub, siis loomulikult ka tavalises kassas.

Self-scanning tehnoloogiat ma hulluks ajada ei suutnud. Proovisin msn_skype_like emotikonidega varustatud pulti küll tavatelefonina kasutada, sinna raadiojaamu installida, wii puldi asemele sokutada, no ei õnnestunud. Turvameestel olid õnneks käed-jalad tööd täis, et alaealisi alkoga makseterminalist mitte läbi lasta.

Ainuke asi, millele kohe pihta ei saanud, et kui tahan ostetud asjade nimekirjast mingeid tooteid kustutada, siis miks ma ei saa puldist seda otse teha? Pead skanneri ikkagi toote ribakoodile suunama ja siis miinusmärki pressima.

Kustumatu mulje jättis intelligentne kaal, mis tunneb ära, millise viljaga parasjagu tegu. Väga seff.

Tubli Selver!

Loodan, et juba õige pea kraaksatab pult mulle enne maksmist: "Hei, düüd, sa unustasid ju piimad võtta!"

Kokkupakitud korvpallur

2011-04-14T09:41:00.004+03:00

No nii. Smart on mulle varemgi ette jäänud:
Ratturi päevitus vol4

Kui te olete kunagi reisinud spetsiaalse rattakohvriga või istunud Smarti roolis, siis teate, millest ma rääkima hakkan. Kuigi üks neist on nagu selgelt normaalmõõtmetest väljas, teine vajab maasturi taustal luupi, siis inimeste suhtumine nende kasutajasse valdavalt sarnane. Pea meetrikõrgust kohvrit on suht keeruline järgi vedada. Lennujaamades sellega mööda eskalaatoreid kolistades saate raudkull selliste "oh_sind_ullikest" pilkude osaliseks. Õnneks on emotsioonid küll valdavalt positiivsed. Rattakohvri seiklused pärinevad Barcelona, Madriidi, Riia ja Tallinna lennujaamast. Päev Smartiga toimus siinsamas Eestimaa pealinnas.

Autoroolis iseenesest ok, aga üle õla taha vaadata ei soovita. Peale juhiistet saab sõiduk laksust otsa :) Rõõmu jagus sellegipoolest, kõik mornid isegi lapsi muretsevad ja muretaiganast kooki küpsetavad defaultpahurad kaasmaalased said naeratuse näole, valdav taas "oh_sind_ullikest" pilkude uputus :)

Nädalake tagasi Roomas, kohaliku Totti-kamba ja Juve mängu eel sai Smarti juhte ikka korralikult kadestatud. Kogu olümpiastaadioni ümbrus oli juba 2h enne mängu triiki täis pargitud. No eriti kuulilt mõjusid risti paigutatud smardikesed.

Siit tuleb põhiteema. Lakersi virtuoos Kobe Bryant aitab maaliröövlit tabada! Tahaks muidugi "making of" vaadata, et kuidas ta ikkagi sinna sõidukisse sisse suudeti installeerida...

Päike tapab meie Vabaduseristi :(

2011-03-06T00:09:00.001+02:00

Eilne pommuudis Hawaii kevadlaagri kohta pani pumba ikka nii siva põksuma, et otsustasin 2011 rattahooajale avalöögi anda (uudiselt veel saladuseloori tõsta ei saa, äkki sõnun ära :).

Enne Toskaanat oleks okei ikka 20-30h pedaale sõtkuda. Natuke olen pukil kerimisega juba tegelenud, aga kuidagi igavavõitu on see tegevus. Kolmapäeval sättisin ennast siis taas sadulasse ja läppari taha "Pealtnägijat" vaatama. Peale poolt tundi ~110rpm ketramist hakkas Mihkel Kärmase jutt kuidagi vaiksemaks ja vaiksemaks jääma... kummaline, ei saanud nagu pihta, et mis nüüd, pole mu pukk kunagi sellist detsibelli välja pritsinud. Surusin aga edasi, kuni müra muutus ikka totaalselt väljakannatamatuks :) Pagan, kumm läks! Pukil kerides ja kumm, mismõttes!?! Tugev olen ikka :)

Pukist ja kerimisest pikemalt kribasin kunagi siin: Pühendatud Vanale Oinale ;)

Tänane 2h "päris" veeremist oli hea. Ratta tehniline seisukord ei kannata küll mingisugustki kriitikat :( Käike vahetada ei olnud võimalik, juba komandal kilsal küttis minust üks hõlmad laiali, palja peaga, nõukaaegse Desna seljas kihutav kevadekuulutaja mööda. Eks, tema päev oli vähemalt päästetud. Kui tihti ta ikka edevates värvilistes riietes rattameestele kohta kätte näitab :)

Vinge oli ikkagi. Mõni kraad sooja ja superpäike.

"Mees, sa sulad!" - pakane ja Tartu Maraton

2011-02-21T16:01:00.000+02:00

Kui minu tänavune Tartu Maraton ühte lausesse kokku võtta, siis kõlaks see nagu üks ropp saunatamise MM-i anekdoot, mis päädis finaaliga: "Mees, sa sulad!"

Mina ja mu 40 "asja" Tartu Maratoni stardijoonel - alustasin küll 38 "asjaga" vöökott ja 1 PowerBari geel jäid maha, aga ikkagi...
Eelmisel õhtul Facebookist loetaud Raivo Rimmi karjatus, et Otepääl on päikese käes jummala palav ja riietumise osas selgelt liigselt paanikat külvatud, tegi veits ettevaatlikuks. Äkki olen natuke üle pakkunud... Paar tundi enne starti Elva poolt meie suusamekale lähenedes näitas termomeeter -27C, mõtlesin igasugu tuulefaktorite ja värkide peale, krt, parem karta kui kahetseda, eks :) Otsustasin, et ei muuda midagi :) Ja valesti otsustasin.

15 minsase sörgiga stardipaika ja ma juba higistasin. Ajasin selle küll kenasti sulejope kaela, aga ikkagi... Pauk käis, ei tea, kas mu kõrvu kattis mask või mis, aga esimene Tartu Maraton, kus ma ei märganud/kuulanud René Eespere loomingut (kunagi kirjutasin sellest siin: Kuidas mu väiksem pruunsilm talve maha magas )

Kusagil kümnendal kilsal sain aru, et ei lähe asjad paremaks, mootor keeb, täiega :) Ümberringi ei näe ühtegi enda stardigrupi tegelast (300-500), kolmekohaliste rinnanumbritega vennad/õed tuhisesid nagu s****vast kassist mööda :) Mõtlesin rahulikult, et "värnikut" ma EI TEE, üleastutud katset siis, et parem seeria saada ja järgmine aasta normaalses stardigrupis taas alustada. Tiksusin mõnuga edasi...

Suusad olid ju tglt väga head, kui mainimata jätta see pisiasi, et kurvides mu 2 teineteise otsa laotud paari kingakatteid lumesahaks transformeerusid ja meeleheitlikult käsipidurit üritasid panna :)

Hirm, et geelid jäätuvad, ei osutunud tõeks. Kõik mu taskus olnud 5 energialaksu sai kenasti teeninduspunktides ära tarbitud. Igaks juhuks andsin raja äärde tulla lubanud sõpradele ka mõned geelid kaasa. Ühest vennast ei tea siiamaani midagi. Teine, navigeerimisvirtuoos :), sõbra naine, kes pidi stardist otse Peebu punkti tulema, usaldas/eiusaldanud GPSi ja jõudis lõpuks 100+ kilsase, napilt Valga kaudu kulgeva tiiruga, ikkagi Elvasse :) Moraal: usalda ainult iseennast.

Vahepeal sain ETV otse-eetri kaudu feimi ka, umbes 0,7sekki. Püstolreporter mõnitas stiilse küssaga, et kas mul külm ka on? Vastasin: "PALAV!" Olin valmis ka pikemaks intekaks, aga ju ma aurasin liiast ja mees ei söendanud mikrit kerisele liiga lähedale lükata...

Metsavahel kulgev lõpp oli juba palju parem. Päikest polnud ju. Läksin isegi mõnest mööda :) Ei, mitte ainult kuuskedest, ikka suusatajatest ka.

Ainuke, millega enda juures täielikult rahul sai olla - Oakley Radar prillid. Vaid ühel tõusul tõmbusid korraks uduseks, muul ajal funktsionaalsuse eest täispunktid.

Peale sõitu viskasin kogu oma märja riietuse sinna rohelisse suurde kilekotti, kodus kaalusin ära - 3,6kg! :)

2003 koht 272 aeg 3:53
2005 koht 213 aeg 4:15
2006 koht 236 aeg 3:52
2007 koht 305 aeg 3:41
2009 koht 641 aeg 4:08
2010 koht 387 aeg 4:06
2011 koht 766 aeg 3:57

Kaks viimast võistlust (Frankfurti jooksumaraton ja Tartu suusamaraton) olen lõpetanud 3:57-ga. Kahju, et Vasaloppetile ei reganud, 3:57 seal kõlaks ikka väga okeilt :)

Loo moraal: Ürita alati varustust varasemalt testida ka võistlussituatsioonis. Treening on totaalselt teine teema.

Arvan, et suures plaanis oli see korraldajate poolt kerge "paanika" külvamine vägagi õigustatud. Kelgu võrdlemine Kurkse ja Jaanus Karmiga oli ikka väga alatu :( Kõikide nende õpetussõnade ja manitsemise tulemusena ei läinud keegi "mütsiga lööma" (Mida kahjuks ei saanud nädal varem peetud Avatud raja sõidu kohta öelda. Seal ikka juhtus veidike). Nüüd oli inimestel kenasti näod/kõrvad ära teibitud jne jne. Usun, et enamus normaalseid suusahunte (mitte nagu mina), kellele päike liiga tegi, võtsid teeninduspunktides ka mõned kihid maha.

Mis veel? 40min - 1h kestvate suusalibistamiste najalt peabki maratonil raske olema. Mis siis, et lõpuks kraapisin ikka 30h treeningtundi kokku. Vahet ei ole, kas ajad siis lõpptulemus riietuse või suuskade kaela :)

Sügav kummardus korraldajatele. Minu 10. juubelimaraton - maailma parim rada!

Mina ja mu 40 "asja" Tartu Maratoni stardijoonel

2011-02-19T00:28:00.004+02:00

Tartu Maratoni ilmaprognoos: kell 10.00 stardis -23C, Harimäelt laskumisel vast -20C, kiirus 45km/h = 12,5m/s, tuulekülma indeksit arvestades -35C! Terviseameti tabeli järgi: katmata nahk kahjustub 10 minutiga :(

Attenzione! Panin ennast valmisolekusse no1.

Mina ja mu 40 "asja" asuvad ülehomme kell 10.00 Otepääl stardijoonele

1. brynje võrguga soe mask - kaitseb kaela, kõri, kukalt, kõrvu
selle peal
2. castelli eest windstopperiga rattamüts
selle peal
3. sportfuli õhuke suusamüts, oluline, sest eest sini-must-valge lipuga ikkagi :)
4. oakley radar prillid silmi kaitsmas
5. 6. 7. plaastrid ninale ja põsesarnadele
8. abielusõrmus
9. 10. pearl izumi paaaaksud rattasõidu labakindad, testitud 2001 südatalvel rattaga polaarjoonel (proovisin ka roeckli windstopper suusakindaid + crafti õhukesi aluskindaid, aga ei riski ikkagi, lasen sõrmedel teineteise rõõme nautida :)
11. sportfuli second skin pikk alussärk
selle peal
12. sportfuli õhuke teine kiht
13. jalas brynje strateegilisel kohal windstopperiga alkarid
nende peal
14. brynje pikad võrgust pesupüksid
nende peal
15. lotto jalgpallurite liibukad soojad lühikesed püksid (tänud Marcello Reimile :)
edasi
16. sportfuli eest windstopperiga hawaii tiimi suusapüksid
nende peal
17. traksidega imeõhukesed illuminite castelli rattapüksid (hoiavad eelmisi kihte kenasti mõnusalt koos ja kaitsevad veits selga)
18. 19. x-socks pika säärega ski-adrenalin suusasokid
20. 21. salomoni mustad klassikasaapad
nende peal
22. 23. castelli rattakinga katted
nende peal
24. 25. fischeri suusasaapa katted
26. ajavõtukiip
27. sportfuli hawaii suusatagi
28. võistlusnumber (asendab ideaalselt kerget vesti, mingi tuule ikka kinni võtab)
29. fischeri vöökott (termosepunsu opereerisin välja, enivei peatun toitlustuspunktides juu, samas hoiab kenasti selga soojas)
30. 31. 32. 33. 34. 35. vöökotti 6 powerbar energiageeli
36. igaks juhuks pistan sinna ka ühe kuiva müts (ei kaalu midagi, hoiab geele veits soojas :)
37. 38. swix ct1 suusakepid
39. 40. fischer rcs suusad

Kuidagi nagu paljuvõitu seda nänni, või mis?
Kas midagi ununes? :)

Pahandused pruunlasega

2011-02-16T16:06:00.003+02:00

Kõik viimased päevad on kubisenud kurjakuulutavatest telefonikõnedest, kõik ühtse tööpealkirjaga: "Tartu suusamaraton ja pakane!" - Mida selga paned? Mitu kihti? Kas ajaleht püksi ka? Kas saapakatted on olemas? Mask on ok? Kuidas sa labakutega energiageeli avad? jne mustmiljon suurt ning suuremat häda... Ma ei stressa (veel :), normaalselt suudetakse ilma ette ennustada 3 päeva. Neljapäevast hakkame sebima :)

Praegu kihutan oma jutuga hoopis soojemassse kliimasse. Nimelt sai koos Velolove'ga rahvast mõni aeg tagasi rattatreeningutele ja Itaaliasse kevadlaagrisse kutsutud.

Kõik oli nagu tore, kuni sinnamaale, et Hawaii'le laekus mitu kaebust teemal, MIKS me reklaamides musti mehi kasutame ning seda veel alatul ning odaval moel oma riietesse photoshoppides... :(

Jutt käis sellest plakatist. Krt, mul tõmbas ikka silme eest mustaks :) Vend on jummala ehe mees, päriselt. Ok, ratturi päevitust tal ei ole ega tule, aga velomees missugune... Tean teda napilt isegi nimepidi, koll on kas Ibrahime Fall, Baye Mordiop või Ibou Diop... Teen tõendusmaterjaliks Dakari blogist väikese copy-paste :)

Kohalikud rattaässad
(16.11.2006, Priit)

7000km sai täis! Sadakond kilsa läheb korraldajate poolt viimati lubatust üle. Tegelikult ei ole sellel enam mingit vahet. Kaks etappi jäänud. Otse oleks Dakari 160km, võiks ühe valuga ära kütta, saaks varem koju :) Meie teeme, aga homme veel migi pisikese kaare sisse.

Inglasest poissmehel (ei tasu ponnistada, tüdruksõber tal kreeka_srilanka segu) on rihm täitsa maas :( Oksendab ja jookseb olematu tualeti vahet korraga (bushcamp). Leedukal oli ka hommikul mingi kala sees. Sõime eile linnas nelja peale ühe suure pizza, Doug kahtlustab, et äkki sinna see koer maetud ongi (ei ole sõnakõlks). Praegu väriseme Maxiga, et kas ka meie kõhtusid sama saatus tabab...Homne sõit tõotab tulla põnev.

Täna liitusid meiega kolm kohalikku ratturit: Ibrahime Fall, Baye Mordiop ja Ibou Diop (must mees ise sõbrunes mu dellikese klaveriga). Homme saabub vist neljas ka. Muidu paistavad päris tegijad olema, aga ratturi päevitus küll millegipärast puudub. Sõidavad kaks viimast päeva kaasa. Liikumisvahendid on neil sellised nõksa räsitud, mõned aastad vanad, aga ühel süsinikkahvel ja puha.... Kutid on igaljuhul praegu õnnelike nägudega. Neil oli kolme peale üks telk, loovutasime lätlasest alles jäänud peavarju, vendadel nüüd lahedam veits. Eks õhtul kuuleb kohalike rattasõitudest rohkem. Margus saab jälle oma prantsuskeelele rakendust.
-cut-

Veelkord punasesse
(17.11.2006, Priit)

Hommikul start 7.30. Sooja ainult 18C kraadi, saate aru, külm oli... mõtlesin juba, et peaks riideid juurde otsima. Peale päikesetõusu lükkas hoova kiiresti 28C peale, täiesti ok.

Ainult üks Senegali ratturitest räägib prantsuse keelt. Hollandlased sebisid kõik eile õhtul tema ümber ja kuidagi kavalalt hoiti meid kogu teemast eemal. Päris hilja õhtul seati veel vokid viimasepeale laskevalmis, vahetati kumme ja timmiti käiguvahetusi. Selge see, et Hawaii Team’le otsustati kohalike jõudude kaasabil koht kätte näidata. Ega meil väga midagi muud üle jäänud, kui pisut alatud olla :) Hommikul ärgates tungisime otse vaenlase tagalasse, võtsime ühe komplekti Sauliuse punaseid riideid ning panime ühele mustale rattakunnile selga. Mees oli häpi ning ilma igasuguse muu moosimiseta meie paadis :) Oleks te hommikusöögilauas neid „pikki” tulpidemaa nägusid näinud... Jälle Hawaii’l täiendus, lätlane läheb, leedukas tuleb, ikka vähe, nüüd veel kohalikud ka.

Tänasel etapil võeti viimast korda aega, homne Dakari sisenemine on juba üks_suur_õnnelik_karavan. Sõit algas väga mõnusalt ja rahulikult, liidergrupis kokku 11 nägu. 62km, kuni lõunapausini saimegi ühtlaselt sõita, keegi ei üritanud mingeid jamasid korraldada. Tundus mõistlik ka, sest Doug oli sisuliselt rivist väljas ning sama seis nüüd ka Väikesel Robil (järelikult ei olnud ikka pizza süü). Ainult Pikk Rob oli viha täis ja ei suutnud end tagasi hoida. Kohe peale lõunat ründas ja valusalt. Põhimõtteliselt meil ükskõik, mees üldarvestuses kusagil Kamtšatkal, nii, et mine aga, ja tunne, ükskordki, et oled kõva! Aga paganama kohalikud vennad sabas, no ja arvake nüüd ära, kas me sõitsime „peaga” või mitte :) Loomulikult järgi, las iga kingsepp jääb ikka oma liistude juurde, mustad mehed on väga tublid jooksjad, aga ratta seljas nad eestlaseid ei koti... Järgmised 20km käis selline literdamine, et anna olla. Ainult mina olin tõsiselt paha, väga paha, istusin Pika Robi taga ja absoluutselt ei huvitanud, kes, mis ja kus. Vend vedas end ja mind isuga kõikidele jooksikutele järgi. Meie valik tiimikaaslaseks värbamise osas osutus ka totaalselt valeks, punastes riietes Senegali mees lasi esimeste seas jala sirgu. Vaikselt ja ükshaaval kustusid ratturid tagant ära. Lõpuks jäime ainult Max, mina, Pikk Rob ja üks kohalik tegija. Edasi käisin juba viisakalt eest läbi, kuna viimane lõik oli suht kitsas ja suuuuurte aukudega, siis õnneks keegi finišit tegema ei hakanud. Selline siis viimane tõsine etapp. EI LASE ME ENDILE PÄHE ISTUDA :)

Homme jääb üle veel kuidagi Classikukestega finišisse veereda, käia, matkata, roomata, jalutada, vahet pole mis ajaga, mis hinnaga, KAKSIKVÕIT peab ära tulema!

Väike Rob oli kusagil külakeses kohalikule ratturile otsa suutnud sõita :( Õlg natuke katki ja kiiver pooleks... Lenn ja Kloun Erik Copperfield panid kusagilt mööda ja saabusid meist paar tundi hiljem, mitte just eriti rõõmsate nägudega.Träkk oskas ennast poolenisti liiva kraapida jne, jne ...

Praegu ookeani ääres kämpas. Täna köök kogu päeva avatud, söön end segi. Mingi liha on vardas, arbuusid, särgid-värgid... Rudy on sajaga omas elemendis.

Intercontinental Team

Peale viimast finišit

Senegali tšempiooon

mott

"Issi, sa oled haruldane" ja Super Bowl

2011-02-08T00:14:00.004+02:00

Eilne Tartu suusamaratoniks valmistumine oleks eeldanud suusatamist. No ei saanud sellega hakkama, sada põhjust :) Aga tunnike kiirkõnnakuga pitsa järgi ja teine tunnike veel kiiremini koju tagasi (sest pitsa jahtub muidu ära ja jahtuski, ükskõik kui kiiresti ma poleks sibanud :) on ju trenn missugune... selle pealt lähengi Tartusse panema!

Seltskond oli meil kirev :) Kelgul istus kangesti minu nägu neljandik, teda vedas malamuut, tempot tegid naisuke, sõber, sõbra temake ja mina omakorda lükkasin veel ühte mõnulevat pisikest maailmakodanikku, kes enamuse ajast värske õhu käes olles lihtsalt magab. Täiesti arvestatav gruppetto.

Ma ei tea, kas see oli seotud mu reaalse trenni tegemata jätmisega ning süümekatega, või lihtsalt ilusa ilmaga, aga rattureid oli kuidagi palju liikvel... Loomulikult sai Virksiga neid korralikult kommenteeritud, et kas ikka vara veel ei ole ja isu peab tekitama ja mis sõit see ikka väga on, et kerigu pukki parem jne (pehmelt öeldes rääkis meis vist mitu kilo kadedust)

Ja siis, pitsa küpsemist oodates laususki mu keskmine pruunsilm "kuldsed" sõnad: "Issi, teised mehed vaatavad naisi, sina rattureid!" ... ähh? Maigutasin ääriveeri, et kas see on nüüd nagu veidike kiiksuga isa vä? Poiss vastu: "Ei ei, sa oled haruldane!" :)

no comments :)

Nüüd aga räägime sellest, et ma ikka vaatan midagi muud ka peale ratturite :)
Näiteks Super Bowli. Eile öösel toimunud Põhja-Ameerika jalgpalliliiga NFLi finaali. Ka eelmine aasta kribasin veits el teemal Reklaamisekundi eest MILJON krooni! Kes võitis, ei tea, vahet pole ka väga :) Aga reklaame jätkus tõesti igale maitsele. Panen siia mõned jagamist väärt klipikesed.

Sel aastal domineeris täielikult autotööstus. Audi, BMW, Volkswagen, Chevrolet, Hyundai, KIA, Chevy, Cars.com, Carmax, Bridgestone. Eriti lahjad olid Hyundai ja BMW.

Aga alustame teemaga, mis sobib jutu algusega. No ma põhimõtteliselt ei vaadanudki seda
Skechersit ju:

Mersu ei olnud just kõigekõige, aga plussid saab Diddy + ufoauto + teaseris kasutatud maanteerattur :)

Audi vs MB on varsti juba nagu Coke vs Pepsi

VW Musta Põrnika driftimine on vaatamist väärt...

Bridgestone Karma, nummimeeter põhjas

Pepsi Max, mehed saavad aru, naised ka vist :) Pepsit oli muidugi veel ja igast asendist

Chrysleri Detroit ja Eminem. Alguses on millegipärast selline tunne, et tegemist mingi alieni filmi treileriga, kohe-kohe sajab keegi taevast alla.

Chevy Cruze - kõik Facebooki sõltlased tormavad ummisjalu lähima maaletooja poole :)

Coca-Cola Piir on päris seff. Nagu ikka, see pruun märjuke teeb kõik vaenlased sõpradeks jne... Sama teemat kordab Coca kohe veel ja ega õlletootja ka alla jää :)

Coca Cola teist korda, poleks filmi treilana ka mitte just kõige halvem variant

Motorola Empower Kas mulle tundub, et Õun sai laksud sisse või jah? :)

Snickers, meil näidatakse veel eelmise Super Bowli vanaemaga versiooni, aga mind see uus nüüdküll väga ei naeruta, eelmine oli ka nii ja naa

Budweiser, pm läheb Coca-Cola temaatikasse

Chevy Tommy mulle meeldis, kuigi kõik vintsid ja värgid pidid valesti seal olema (tervitused Tarmole :)

Bud Light, kui ikka product placement, siis product placement... krooniline haigus mul :) See reklaam (mitte jook) aitab ravida

Kia Epic Ride, nagu on, aga, ka üle võlli, vahukoorele moosi ja moosile jäätist ja kaneeli ja suhkrut ja mett jne :)

Doritos, on naljaks? mitte väga

Ja lemmikute lemmik Volkswageni "The Force"

Poiss on kajuba avalikuse ette toodud :) 6-aastane Max Page

Ma lendan siiski

2011-02-05T01:14:00.002+02:00

Olen tihti imetlenud lennufirmade reklaame, lendamisest on tehtud selline peeeehme_mõnus_äraolemine, nagu ema süles tukastamine. Alguses viiakse sind vaikimisi lapsepõlve ja alles hiljem adud, et tegelikult on jutt lendamisest teatud kindlat marki tiivulise raudruunaga. Viimane Estonian Airi reklaam ei olnud "SEE", pigem kohe esimestest sekunditest veits õõvastav, kui sind pelgalt tooliga ja sügavas unes mööda taevast ringi loksutatakse :(

CRJ ad in Estonian from Estonian Air on Vimeo.

Aga nagu sellest veel vähe oleks... Keegi "naljatilk" pani reklaami tagurpidi jooksma ning vürtsitas pisikese heliefektiga. No, anna olla :(