DeltaPlaza büroohoone | foto allikas deltaplaza.ee

Kui sul oleks oma ettevõtte, toote või iseenda esitlemiseks aega ainult 20 sekundit, siis mida sa räägiks? Kuidas sa oma sõnumi edastaksid?

Esimesed 20 sekundit on määravad ning vestluspartner teeb oma peas otsuse. Ta kas on huvitatud sinuga edasi vestlemisest või mitte.

Kui pikk on 20 sekundit? Selle ajaga sõidab Tallinna DeltaPlaza büroohoones lift esimeselt korruselt 12-ndale korrusele.

Müügikõnede nõustajana annan sulle käsolevas loos nõu, kuidas oma liftikõnet üles ehitada, esitada ning testida.

Millest liftikõne koosneb?

Kui sul on toode või teenus, mida sa kas ise ettevõtjana või palgatöötajana firmat esindades pakud, siis mõtle läbi, millist väärtust see kliendile loob. Ehk siis kuidas ja miks see on kasulik?
Liftikõne algne idee oli kasutada efektiivselt ära võimalust liftis kohatud potentsiaalsele investorile oma ettevõtte tutvustamiseks. Ettevõtlusõppejõud Juhan Teder toob Äripäevas ilmunud artiklis välja pikema liftikõne mudeli, mis koosneb lahendamist vajava probleemi kirjeldusest, lahendusest, meeskonnatutvusest.

Koolitaja Harald Lepisk pakkus oma Inspiratsioon.ee kodulehel välja lihtsama mudeli: väärtus, sihtgrupp, eripära, unistus, pakkumine.

Erinevus?

Juhan Tederi pakutud variant on pikem ja sobib kasutamiseks ettevõtte omanikel. Harald Lepisku variant on lühem ja sobib kasutamiseks nö persoonibrändi loomises – sul on idee ja unistus ning sa oled mingis valdkonnas väga hea.

Ühine nimetaja – too välja väärtus ja kasu, mida sinu pakutav toode/teenus loob.

Sinu igapäevane liftikõne

Kindlasti polnud see väga ammu kui kohtasid juhuslikult oma ammust sõpra või kolleegi. Kas sa mäletad, kuidas te oma praeguseid töiseid tegemisi tutvustasite?

Kumb on parem vastus küsimusele „Millega tegeled?“

1. Ah, tead, asutasin oma ettevõtte. Lükkan seda käima. On juba paar klienti. Toon puhastusvahendeid maale.
2. Asutasin puhastusteenuste firma. Meil on looduslikud ja tõhusad puhastusvahendid. Töö saab 3x kiiremini tehtud kui konkurentidel. Kliendid võidavad aega ja säästavad raha. Kõik on väga rahul. Kas sa sooviks ka oma kontori 3x kiiremini puhtaks saada?

Ja kui seda sõbrale liftis, kohvikus või tänaval tehtud tutvustust kuulis ka kõrvalseisja või istuja, siis ilmselt liikusid ka tema kõrvad. Võimalik, et saad ka tema oma kliendiks. Kui nägid, et ta jäi kuulatama, ulata ka talle oma visiitkaart ning naerata. Ütle – teeme koostööd!

Hea meeles pidada – Oma sõnumit edastades pööra tähelepanu ka oma kehakeelele ja hääletoonile. Seisa kindlalt ning kasuta julget ja positiivset hääletooni.

Liftikõne = müügikõne?

Mõlema kõne eesmärk on äratada vestluspartneri tähelepanu lühikese aja jooksul. Kui oled oma liftikõnet edukalt katsetanud, saad end veenvalt esitada ka telefoni teel.
Põhierinevus ongi selles, et liftikõne on näost-näkku kiireks kohtumiseks ja oma idee tutvustamiseks. Müügikõne aga leiab tavaliselt rakendamist telefoni teel kontakti luues.

Lisaks sõnumile on telefonikõne puhul eriti määrav sinu hääletoon. Samuti artikulatsioon, rõhud, rääkimise kiirus ja hääle tugevus.
Kuigi telefonivestluse puhul ei ole tavaliselt näha pilti, on siingi mängus kehakeel – soovitav on vestluse ajal seista püsti ning naeratada. Vestluspartner tunneb seda, sest püsti seistes on hääletoon kindlam ning naeratus tekitab sõbralikuma kõnemaneeri.

Parim viis oma lifti- ja müügikõne harjutamiseks on läbi sõprade ja tuttavate tagasiside. Nii saad teada, mis on hästi ja mida saaks veel paremaks lihvida. Kui tahad tagasisidet saada asjatundjalt, siis olen selleks Eestis loonud Müügiliini teenuse. Helista numbril 58 222 300 ja saad kiiret tagasisidet enda lifti- ja müügikõnele.

Head katsetamist!

Kaido Irval
Persoonibrand.ee kaasautor

Viimaste aastate uuringud Eestis on näidanud tööealise elanikkonna ja eriti noorte eelistust olla ettevõtjaks hakkamise asemel palgatöötaja. Paljuski on antud suundumuse tekkimise põhjuseks hirm ettevõtjana läbikukkuda. Seetõttu peab initsiatiivikust ja ettevõtluse algteadmisi tutvustama noortele juba koolipingis.

Riigi, kohalike omavalitsuste ja koolide koostöös käib pidev töö suunas, kuidas muuta koolides õppekavad praktilisemateks ja anda noortele rohkem võimalusi kooli lõpetades alustada ettevõtjatena. Seda teemat on puudutatud nii põhikooli, keskkooli kui ka kutsekoolide tasandil, rääkimata kõrgkoolidest. Põhi- ja keskastme koolide õppekavad on ettevõtlikkuse initsieerimises nii regiooniti kui kooliti seni erineval tasemel – iga kool pakub vastavat õpet vastavalt võimalustele. Põhi- ja keskkoolide kohustuseks on anda õppurile põhilised teadmised eluks eneseks kui ka edasiõppimiseks. Kutsekoolid seevastu tunnevad suurt survet aidata oma õpilastel ka ettevõtjatena läbi lüüa.

Noortele on järjest rohkem suunatud erinevaid programme, koolitusi, et toetada julgemat ja teadlikumat karjäärivalikut, kuid kas me ei unusta vahepeal ära “vanad”? Inimesed, kes on juba kümme aastat ühe-kahe töökoha peal olnud, harjunud turvalisusega, aga tunnevad, et neis on veel palju, mida pakkuda. Ka neil (kellel ei oleks?) on hirm läbikukkumise ees, et ei suuda pere toetada ühel hetkel, et nad kaotavad juba saavutatu. Noortel üldjuhul pole veel pere ega (finants)kohustusi, mida nad kaotada saaks, olles mõnes mõttes eelisega “vanade” ees.

Tegelikkuses on muidugi ka vanemale generatsioonile suunatud elukestva õppe programmid, EASi toetused, kutse- ja täiskasvanuhariduse edenduse programmid. Kas aga varsti oleme ühiskonnas, kus suurem osa inimestest ongi eraettevõtjad? Ettevõtete omanikud? Tõenäoliselt mitte, sest lõppeks on inimloomused erinevad ja kõik ei taha juhtida.

Toon siinkohal ära ka samas blogi sissekandes antud Advisio konsultandi Ragne Kasesalu soovituslikud küsimused otsuse tegemiseks (noorele) ettevõtjale:
* Kas sa sobid ettevõtjaks?
* Millised oleksid alternatiivid käsitletavale äriideele?
* Kes antud teenust tarbivad?
* Kui suur oleks tarbijaskond?
* Kuidas neile oma teenust pakkuda?
* Millised on kulud, mis teenuse pakkumisega kaasnevad?
* Milliseid investeeringuid peab teenuse pakkumiseks tegema?
* Milliseid teadmisi peab juurde koguma, et olla edukas ettevõtja? Jne.

Mida Sina arvad: mis vahe on ettevõtlusega alustamisel noorel ja vanema/töökogemusega inimesel? Teema arutelu persoonibrändi LinkedIn grupis.

Tööga rahul olemise eelduseks on tõepoolest õige ameti valik

Kui tööind ei taha juba mõnda aega tulla, siis mõtle …
…kuivõrd sinu igapäevane töö vastab sellele, mida sa lootsid tööd alustades (kuu, pool aastat, 10 aastat tagasi)?
…kui alustasid suure õhinaga ja rõõmsalt, siis kas õhin on säilinud?
…kui alustasid sundolukorras ja ei soovinud sel töökohal olla, kas see on püsinud?
…kui palju mõtled sellele, mida kõike võiksid praeguse töö asemel teha oma tööna? Kas on tekkinud uued huvid?
…kas töö tekitab sinus inspiratsiooni?
…kas sa tunned, et sa saad vääriliselt tasutud (olgu selleks palk, eneseteostus, kolleegide kiitus)?

Kui tunne on hea, siis mine ja tee tööd edasi. Kui tunned, et oled võimeline rohkemaks, siis loe edasi, miks see nii võib olla.

Tihtipeale tekib töökohal, kus oled mõnda aega juba olnud, igavustunne või rahutus. Tundub, et tead sellest kõike, või on tekkinud probleeme meeskonnaga või avastad, et oled milleski muus parem. See kõik tekitab tunde, et tahaks mujale. Keskendumine ja oma soovide ülevaatamine võib aidata avastada, et tegelikult sulle meeldib seda tööd teha, mõnda seika tuleb lihtsalt muuta. Kui avastad, et miski ei motiveeri sind tööl käima, siis saad hakata keskenduma uue töö leidmisele.

Pea meeles, et üldjuhul saad ainult sina ise end midagi tegema motiveerida. Teistepoolne motiveerimine mõjub vaid ajutiselt.

Karjäär kui loterii oma eluga?

Eri kultuurides ja eri aegadel on tööl ja karjääril olnud eri tähendus ja sammud. Tänapäeval nähakse karjääri kui teed, mis algab juba lapseeas ning millega tegelemine on pidev ja pikaajaline protsess. Rajaleidja.ee järgi hõlmab karjäär elukutsevalikut, koolitust, tööellu astumist ja eneseteostust, pensionile jäämist ning tegevust pensionipõlveski. Karjääri planeerimine mõjutab seega inimese elu tervikuna, olles tihedalt seotud elurollide ja teiste mõjuritega. Täielik karjääriplaneerimine annab sulle kontrolli su elu üle ning laseb astuda positiivseid samme, et alustada, muuta või parandada oma tööelu ja elukvaliteeti üldse.

Kas telefon hakkab juba kõrva külge kasvama?

Tööstress ei ole kiiretel ja inimeselt palju nõudvatel aegadel midagi erilist. Pigem oodatav. See aga võib viia läbipõlemiseni, halbade suheteni eraelus, aga eelkõige rahulolematuseni iseenda ja oma elu vastu. Töö, mida armastasid ja mida iga hommiku ootasid on muutunud kohustuseks, mis kulutab energiat ja ei too enam sära silma ega õnne pereellu. Tööinspektsioon alustas mõni aeg tagasi ka tööstressi vastu võitlemise kampaania.

Seega uuele (töö)nädalale vastu minnes, veel ilusas Eesti suves, mõtle, milleks sa tööd teed, kas sa naudid seda veel, kas sinu igapäeva tegevustes kajastuvad sinu väärtused? Meenuta, miks sa seda tööd tegema hakkasid ja mis pani sära silma alguses. Mida oled vahepeal juurde õppinud ja kuidas sinu töö on sinu arengule juurde andnud. Usun, et kui tööd teha innu ja mõnuga, siis on ka materjaalsed “viljad” kergemini tulema.

Linke selle kohta, mis on töönarkomaania ja mida selle puhul ette võtta:
“Diagnoos: Töösõltuvus” Bioneer
Töönarkomaania test (kuigi juhend vastuste tõlgendamiseks puudub), Terviseleht
Naistelehe Töösõltuvuse test
Mare Teichmanni (TTÜ) videoloeng tööstressist

Seda kõike ilmestab hästi väljamängitud tantsuvideo “So you think you can dance” tõsielusaatest.

Saade ise on väga põnev ja hea näide sellest, kuidas inimesed, kes armastavad seda, mida teevad (tantsimist), suudavad lühikese ajaga laiendada oma “haaret” ja õppida juurde uusi stiile ja väljendada tantsuga nii palju.