Kui tihti oled sa endalt küsinud seda küsimust? Mõelnud selle peale, kui palju pääsetakse Sinu elule ligi siis, kui nutitelefon või tahvelarvuti peaks sattuma kolmanda osapoole valdusesse, kel pole üllad eesmärgid. Kuna seda küsimust olen ma endalt küsinud korduvalt ning kuulnud ka teiste suust, siis täna vaatame põhjalikumalt metoodikat Android seadmete turvamise taga. Räägime lähemalt sellest, mis ei toimi, mis toimib ning miks asjad niipidi on. Paratamatult peab selliste rakenduste puhul lähenema sellest aspektist, et kuidas oleks võimalik seadet omistada või andmetele ligi pääseda ilma omaniku nõusolekuta. Artikli eesmärk ei ole harida kodanikke teemal: kuidas võõras telefon endale jätta, vaid ikkagi see, kuidas enda vara võimalikult efektiivselt kaitsta.

Erinevad metoodikad rakenduste taga. Kui suur tõenäosus on hoida andmed turvalisena ning seade tagasi saada?

Alustuseks osutame elevandile keset tuba: ükski vargusvastane seade ega ükski lukk pole 100% kindel ning nendele ainuüksi lootma jääda on natuke rumal. Täpselt samamoodi rakendub see reegel ka Android seadmete turvarakendustele. Alati on mingi metoodika nendest mööda pääsemiseks. Seetõttu tasub jätkuvalt oma seadmega hoolikalt ringi käia.

Androidile tehtud turvarakendustel on teatud põhifunktsioonid sarnaselt näiteks iCloud poolt pakutavatele võimalustele: seadmest eemal olles tuvastada selle asukoht, seade lukustada kaugjuhtimise teel ning ka kõik andmed sellelt eemaldada. Osadel rakendustel on juurde pandud veel lisafunktsioonid, nagu kaameraga uuest “omanikust” pildi tegemine või seadmega tehtavate piltide / külastatavate veebiaadresside jälgimine. Kõik see võib muutuda jällegi kasutuks teadjama kodaniku kätte sattumisel. Kuna artikli eesmärk on kohe alguses tõsta kollektiivset teadlikkust seadme turvamise osas, siis läheneme kõigele alustuseks teisest otsast – kuidas me saame turvarakendusest mööda (ning enda vara ning infot paremini kaitsta).

Programm, mis kuvab end teadeteribal ning on nähtav paigaldatud programmide nimekirjas, kutsub end kohe eemaldama. Osad rakenduseloojad on väga vana mõtlemisviisiga ning teevad oma programmid võimalikult väljapaistvaks. Sellest programmist on kasu ainult siis, kui sa oled oma magamistuppa telefoni ära kaotanud ning tänu sellele leiad üles. Varga vastu see ei aita, kuna programm on nähtaval ning kutsub end eemaldama. Lihtsamalt öeldes – eemaldatud rakenduse kasutegur on ≤0. Seetõttu ei ole kasutaja andmed ega ka seade turvatud, mis toob meid esimese tõsiseltvõetava lahendini.

Rakendusel peab olema nn. stealth režiim. See tähendab, et paigaldatud turvamehhanismid on varjatud ning ignorantsem pikanäpumees ei näe neid. Lisaks peaks rakendus töötama vähemalt administraatori õigustega, tagades ligipääsu süsteemi seadetele ning ka erinevatele riistvara osadele. Tihti tähendab see ka seda, et rakendusel on eemalduse kaitse sisse ehitatud. Sellisel juhul on võimalik pahaaimamatu varga puhul seade tagantjärgi lukustada, asukoht tuvastada või seadmest andmed täielikult kustutada. Selle variandiga on alati teatud nüansid, mida tuleb endal meeles pidada. Esiteks, seadme asukoha tuvastamisel ei ole soovituslik arvatava varga ukse taha koputama minna, vaid Politsei poole pöörduda. Teiseks, seadme lukustamine ei lase kolmandal osapoolel Sinu telefoni kasutada, kuid arvutiga ühendades on paljude platvormide puhul võimalik ligi pääseda sisemälus olevatele andmetele. Kolmandaks, kaugjuhtimise teel telefoni või tahvelarvuti algseadete taastamisel/andmete kustutamisel oled sa küll turvanud enda digitaalse elu, kuid lisaks puudub sul seadme edaspidine jälgimise võimalus. Lisaks on võimalik alati profülaktika mõttes seadmele algseadete taastamine teha ning kustutada paigaldatud turvarakendus. Jah, see jätkuvalt kaitseb sinu andmeid, kuid seadme leidmise seisukohalt on see variant halb. Nimelt, enamus Android seadmetel saab teha tehase algseadmete taastuse tarkvaralist ligipääsu omamata. Olgu selleks siis mõni nupukombinatsioon või siis bootloader’isse sisenedes algseadete taastamise käsk. See toob meid kõige viimase variandini.

Kui rakendusel on olemas peidetud töörežiim ning kuidagi õnnestuks see paigaldada süsteemirakendusena niimoodi, et see sinu seadistuse hoiaks alles ka peale tehase algseadmete taastamist, siis on tegu väga kindla turvalahendiga. Jah, näiteks HTC‘l oli Sense juurde kaasa pandud turvarakendus. Peale tehase algseadmete taastamist kadus ka kasutaja seadistus, mis elimineeris ka seadme tagasi saamise võimaluse. Õnneks on turul rakendusi, mis suudavad seda teha – ainuke võimalus selliste rakenduste eemaldamiseks on teise operatsioonisüsteemi paigaldus. Loomulikult, nende rakenduste paigaldusel selliste võimalustega peab ROOT kasutaja ligipääs juba süsteemis olemas olema. Tulemiks on püsiv turvaprogramm, mis ei paista silma ning ei saa ilma suurema ettevõtmiseta seadmest eemaldada. See tekitab ka situatsiooni, kus peale algseadete taastust on omanikul võimalik oma seadet jälgida ning teisel osapoolel pole sellest õrna aimugi.

Millega peab veel kindlalt arvestama?

Nüüd oleme teadlikud, millistel puhkudel saab turvarakendusest mööda ning millisel juhul mitte. Kui peakski juhtuma kõige hullem stsenaarium ning seade langeb võõraste küüsi, siis mida me peaksime saama teha tagantjärgi, on sellises situatsioonis põhjendatud küsimus.

Üks rakendus peab pakkuma mugavat võimalust seadmega suhelda. Enamjuhtudel eeldab see aktiivset internetiühenduse olemas olu. Ilmselgelt võib see tekitada pisikesi probleeme info kättesaamisel. Nimelt kui seade kasutab ainult WiFi ühendust, siis ei saa väljaspool määratud võrku andmeid edastada. 3G ühenduse korral on natuke lihtsam, kuna infoedastus ei sõltu WiFi levialast. Seega on soovituslik hoida kui vähegi võimalik telefonides ning tahvelarvutites 3G ühendus koguaeg aktiivne.

Nutikamad rakendused võimaldavad seadmega suhelda ka SMS teel. Tarkvara hoiab silma peal saabuvatel sõnumitel ning kui tuleb vastava sisuga sõnum (käsk), siis sellele reageeritakse. Funktsionaalsemad turvaprogrammid ei lase sõnumirakendusel kuvada neid sõnumeid, tehes sellega mehhanismid veel rohkem peidetuks. Sellise funktsiooni olemas olu korral on vajalik ka rakendusel SIM kaardi vahetuse teavituse funktsioon. Ehk teisisõnu, juhul kui jalutama läinud telefonis vahetatakse SIM kaart, antakse sellest omanikule teada eelmääratud numbril (ning teavitussõnumit vmt ei kuvata telefonis endas).

Rakendustel on lisaks erinevaid funktsioone, mõned neist kasulikumad, mõned mitte nii hädavajalikud. Ilmselgelt peaks olema võimalik teada saada kaduma läinud/varastatud seadme asukoht. Selle jaoks kasutatakse kas WiFi võrku või siis GPS’i asukoha määramiseks.  Lisaks on äärmiselt kasulik see, kui seade teeb kaameraga pilti ning saadab meiliga selle eelmääratletud adressaadile – seda just selle jaoks, et näha kelle käes hinnaline nutitelefon on. Osad platvormid lubavad lisaks laadida pilve või saata otse omanikule kõik pildid, mis kaamera on talletanud. Lisaks talletavad osad rakendused logis külastatud veebilehed ning nii mõnegi muu lisaliigutuse, mis kadunud seadmega tehtud. Sellise funktsiooni lisamise põhjus on võrdlemisi naljakas: Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas on tänu Facebook’i jmt lehtede külastamise tagajärjel tuvastatud läbi turvarakenduste päris suurel hulgal “uusi omanikke” ning selle läbi ka seadmed tagasi saadud.

Heal turvaplatvormil võiks lisaks olla võimalus salvestada periooditi seadme parameetrid – asukoht, kasutusel olev võrk, mida sellega tehakse. Sellisel juhul saab mugavalt ühes kohas jälgida ajaliselt enda seadme liikumist ning mis sellega tehtud on – vajalik informatsioon hilisema seadme tagasi saamise jaoks.

Mis toob meid lõpuks ka konkreetsete rakenduste soovitusteni. Kindlalt me ei saa öelda, et üks on neist parem kui teine. Samas saame anda kasulikke viiteid…

Rakendused

Alljärgnevas tabelis toome välja enamlevinud turvarakendused ning nende erinevad võimalused:

Kokkuvõte

Ükski turvarakendus ei taga 100% seadme tagasisaamist ning ei taga seda, et seade kaotsi ei lähe. Samas on nende puudumisel kaotatud või varastatud seadme tagasisaamise tõenäosus ligilähedane nullile. Lisades sellele fakti, et mobiilsed seadmed hoiavad endas väga suure osa Sinu digitaalsest elust – ligipääsu e-kirjadele, sotsiaalmeedia võrkudele ning isegi dokumentidele, siis pelgalt sel põhjusel peaks olema mingi tagavaraplaan paika pandud. Sellest lähtuvalt, kui vähegi on huvi oma vara kaitsta, on soovituslik mingi rakendus paigaldada. Ükski rakendus ei ole absoluutselt õige või absoluutselt vale – osadel on lihtsalt rohkem funktsiooni, teistel jällegi vähem. Lõppkokkuvõttes siiski mõne eurone investeering oma seadmete turvamiseks on piisavalt väike hind maksta, võrreldes potensiaalselt suurema summaga.

Peagi on jälle käes see aeg, kus tuhanded koolilõpetajad võtavad pidulikult vastu tunnistusi ja diplomeid. Lisaks veel ohtralt õnnesoove, kuhjaga lilli ja kingitusi ühe olulise verstaposti läbimise puhul. Aasta aastalt soovivad noored aina enam näha erinevates kingikottides ja -pakkides digitehnikat. Kuidas tublisid õppureid premeerida? Siin on Photopointi soovitused:

Fotohuvilistele

Fotograafia muutub hobina aina populaarsemaks ning tehnika areng on teinud suurepärase hinna ja kvaliteedi suhtega fototehnika palju kättesaadavamaks. Siin on kolm kaamerat ja kolm objektiivi, mis rõõmustavad nii algajat kui edasijõudnut.

Kaamerad

Soodsaim suvekindel kompaktkaamera Pentax Optio WG-10 on ideaalne kaaslane alustavale ja seiklejahingega fotohuvilisele. See kaamera ei karda vett, külma, põrutusi ega raskusi. Lihtsalt sihi ja pildista!

Maailma väikseim peegelkaamera Canon EOS 100D on kahtlemata selle suve kuumim peegelkaamera, mida ei taha kunagi koju jätta.  Väike ja kerge EOS 100D on pea sama võimekas kui suuremad 650D või 700D, kuid oluliselt pisemas korpuses. Sobib hästi noorele, kes soovib ise mõjutada kaamera sooritust ja tahab pildile püüda võimalikult paljud hetked.

Eriti soodne hübriidkaamera Olympus E-PM1 teeb peegelkaamera kvaliteediga pilte lihtsalt ja kergelt. Väike ja stiilne vahetatavate objektiividega hübriid on ideaalne fotohuvilisele, kes soovib kompaktkaamerast edasi areneda ja parema kvaliteediga pilte teha.

Objektiivid

Kogenuma fotohuvilise meele teeb rõõmsaks uus objektiiv, tänu millele on võimalik avardada oma pildistamisvõimalusi ja areneda edasi kaameraga kaasas olnud kit-objektiivi piiratud maailmast.

Hullu hinnaga Tamron 18-270mm PZD on parim reisiobjektiiv. See on maailma kergeim ja kompaktseim 15x suumobjektiiv. Pildile saab püüda ühtmoodi hästi nii kaunid maastikuvõtted kui ka salaelu toimetavad putukad.

Makrosõbrale poolmuidu saab Tamron 90mm VC USD objektiivi. Nii makro- kui portreefotode tegemiseks sobiv 90mm VC USD on kiire ja vaikse teravustamismootori ning teravat pilti tagava stabilisaatoriga. Parim objektiiv makromaailma saladuste paljastajale.

Soodne telesuum edasijõudnud huvilisele - Tamron 70-300mm. Selle objektiivi abil saab kauged objektid suurelt kaadrisse ning seetõttu ongi hea ulatusega 70-300mm sobilik objektiiv linnu- ja loomafotode pildistajale. Samas sobib see objektiiv näiteks ka spordifotode ja selliste detailide pildistamiseks, millele ei ole võimalik lähedale minna.

Tahvlifännidele

Tahvelarvutite võidukäik on olnud peadpööritav. Eriti kirglikud tahvlifännid on noored ja lapsed. On ju tahvelarvutiga toimetamine on nii lihtne ja mõnus, et isegi 2-aastased on juba kogenud ässad.

Parim tahvelarvuti 7-tolliste seas on Asus Google Nexus 7.  Suurepärane ekraan, kiire protsessor, vastupidav aku ja käesõbalik korpus on teinud sellest tahvlist kuninga Androidide seas.

Archos 97 Titanium HD on üliterava ekraani ja mõistliku hinnaga tahvelarvuti. See võimekas ja kvaliteetne tahvel pakub igati meeldivat kasutajakogemust ja on silmasõbralik.

4. generatsiooni iPad on hea valik nõudlikule maitsele. Stiilne disain, Retina ekraan ja kiire protsessor – kindel võit! Apple oma headuses.

Seiklejatele ja (ekstreem)spordisõpradele

Peegelkaamerad, millega saab filmida väga hea kvaliteediga videosid, on videokaameratele vee peale tõmmanud. Kuid lainetest on pea välja pistnud uutmoodi videokaamerad: väiksed ja vastupidavad actionkaamerad, millega saab jäädvustada ekstreemseid ettevõtmisi. Trikiratturite, lohesurfajate ja paljude teiste ekstreemsemate spordialade harrastajate seas on need kaamerad juba ammu armastatud.

FANTEC BeastVision HD Outdoor Edition on suurepärane kaamera põnevate videolõikude salvestamiseks maal, vees ja õhus. Outdoor Edition komplektis on arvukalt lisatarvikuid, mistõttu sobib see erinevate spordialade jäädvustamiseks.

GoPro HD Hero3 Black Edition on siiani parim GoPro kaamera, mis üllatab wifi ja veelgi väiksema ning kergema korpusega.

Sony HDR-AS15 on Wifi toega Full HD videokaamera, millel on 5 erinevat videorežiimi, veekindel korpus ja “käed vabad” komplekt.

Melomaanidele

Muusikasõpru võib rõõmustada mitmete erinevate tarvilike vahenditega, olgu nendeks siis MP3 pleierid, head kõrvaklapid või kõlarid.

Odys MP3 mängija X19 Nero on värvilise ekraaniga väike ja mitmekülgne meediapleier. Seda MP3 mängijat saab kasutada ka videote vaatamiseks, USB mälupulgana ja digitaalse diktofonina.

Vivanco kõrvaklapid Fusion Bass - jõulise bassiga nööpkuularid, mis sobivad nii MP3 mängijale, telefonile, sülearvutile kui ka muu seadmega.

Kompaktsed ja kerged Speedlink kõlarid Snappy SL-8003 kõlarid sobivad hästi liikuvale noorele muusika nautimiseks. Stiilsed stereokõlarid on vooluvõrgust sõltumatud, sest saavad toitevoolu USB pesast.

Seiklevatele suhtlejatele

Telefon on alati kindel ja praktiline kingivalik. Siin on mõned põnevamad eksemplarid, mis sobivad rännuhingega noortele.

Prestigio MultiPhone 4500 Duo sobib väga hästi reisihuvilisele. Kahte SIM kaarti mahutav telefon võimaldab välismaal reisides kasutada korraga kahte kaarti (nt enda ja kohalik kaart) ning hoida kõnekulusid seeläbi kontrolli all. Telefoni suur ekraan on kaetud vastupidava Gorilla Glass klaasiga, mis annab suurepärase nähtavuse ja kaitseb ekraani. 

Prestigio Multiphone 4055 Duo nutitelefon on soodsam variant kahe SIM kaardiga telefonist. Tänu suurele akule saab telefoni laadimiskordade vahel pikalt kasutada.

Sonim XP5300 Land Rover S2 on täpselt see, mis ta näib. Lihtne telefon karmis kestas, mille puhul ei tasu vingeid kellasid ja vilesid oodata. See on telefon on helistamiseks. Kuid eriliseks teeb Sonimi telefonid tõeline vastupidavus – tolm, vesi, kukkumised ja ekstreemsed temperatuurid seda telefoni ei murra.

Kingiideedega hädas?

Kinkekaardid aitavad hädast välja!

Photopointi kinkekaart  on saadaval kolmes erinevas vääringus: 10€, 50€ ja 100€. Kaardid on müügil nii kauplustes kui veebipoes. Kinkekaardi saajale jääb vabadus ise meelepärane kingitus valida.

Fotokursuste kinkekaardid – Fotokursus.ee veebipõhised kursused avavad mitmeid põnevaid fotograafia saladusi. Kingitus sobib suurepäraselt algajale peegelkaamera omanikule.

Fotostuudio kinkekaardid –  Tartus Eedeni keskuse Photopointis asub meie fotostuudio ja samas kaupluses on kohapeal müügil ka kinkekaardid. Lõpukingiks stuudiosessioon sõpradega!

vähemalt kümme aastat on mobiilide võidukäiguga kaasas käinud jutt, kui ohtlik on telefoni autoroolis kasutada. Paneme nüüd kõik koos silmad kinni (kui sa just ise hetkel roolis ei ole) ja kujutame ette, kui ohtlik ja koomiline näeks välja inimene, kes üritab rooli taga tahvelarvutit kasutada. Seega on mõistlik tahvelarvuti aheldada auto armatuurile, et temaga talitamiseks poleks vaja muud kui üht sõrme. Vaatame täna lähemalt Omega OUCHT tahvelarvuti hoidikut.

NB! Omega tahvelarvutihoidik on välja loositud! Numbrigeneraator Random.org viskas täna ette numbri “20″. See tähendab, et hoiduku saab enesele Marko, kel on nüüd kasulik vidin mis teeb geopeitusel osalemise mugavamaks! Võtame võitjaga ühendust. Aitäh kõikidele, kes kirjutasid!

Nagu ikka tooteülevaate juures, tuleb rääkida sellest millisesse karpi toode pakitud on. Aga see lendab ju esimese asjana prügikasti. Edasi!

Toode koosneb kahest osast – armatuurile kinnituv kopsik, mille all on suur iminapp ja teises otsas kuul, ning tahvelarvutit hoidev raam, mis kinnitub eelmainitud kuuli otsa.

Kokkupanduna saab ta sellise kuju. Tahvelarvutit saab kuulkinnituse tõttu igas suunas kallutada ja keerata. Raam aga ei ole põhiline, mis tahvlit kinni hoiab – see töö on iminapa kanda, mis kinnitub tahvelarvuti tagapaneelile. See iminapp ei ole mitte tavaline kummilutt, vaid patenteeritud überkleepuv geeljas iminapp. mis tõestab enda väärtust juba sellega, et tema peale käiv kaitsekork nõudis päris tugeva jõuga veenmist, et ta napa küljest irduks. Oma tohutust kleepuvusest hoolimata tuleb ta tahvli küljest puhtalt lahti ja kinnitub sinna sama hästi ikka uuesti ja uuesti. Et tahvel ka jõuga väänates ära ei tuleks, saab iminapa kinnituse taga oleva klambri abil vaakumisse tõmmata.

Asus Google Nexus tahvli tekstuursest tagapinnast hoiab ka pool iminappa ilma raamide abita veel napilt kinni. Müstiline material.

Kui seda valget ratast lahti keerata, siis saab raami pooli iseseisvalt liigutada – sestap saab enamuste seadmete korral määrata ka seadme kõrgust. Siia vahele võib panna üsna erineva mõõduga seadmeid.

Selle hoidiku suurim eelis on minu arvates see, et ta kinnitub auto armatuurile. Enamus hoidikuid kinnituvad tuuleklaasile, kuna klaas on hea sile ja sinna saab kinnitada klassikalisi iminappasid. Seal on nad aga sageli väga ebaloomulikus asendis ja häirivad juhi vaatevälja. Omega hüper-super pehmest geelist iminapp suudab aga kinni haarata ka tekstuursest pinnast. Tuleb ainult armatuurlaud tolmust puhtaks teha, geelipadi tugevasti mustri sisse suruda ning seejärel suruda alla seadme seljal olev klamber, mis tõmbab iminapa vaakumisse.

Tootefotol võib see kontraptsioon pisut hirmutav välja näha, kuid asetatuna armatuurile ja tahvliga varustatuna näeb ta üsna diskreetne ja šikk välja. Olles armatuuri ees, ei jää ta juhi vaateväljale ette ning on paremini käeulatuses.

Kui aga sinu auto armatuuril on just selle koha peal, kuhu kinnitus paigutada, miski auk või liitekoht, mis lubab imekleepuvast iminapast hoolimata õhku kopsiku alla, saab sinna kleepida selle komplektis oleva ketta, mis on varustatud 3M kahepoolse teibiga ning seejärel istutada hoidk ketta peale – selle abil võib Omega tahvlikinnituse praktiliselt igale poole panna.

Omega tahvlihoidik Photopointist: 19.99€

Nii mõnigi meist on kokku meisterdanud endale soodsa tikutopsikaamera. See on ju lihtne ning üliodav variant fotode tegemiseks. Kujuta aga ette, kui ma ütlen et nüüd on võimalik teha endale eemaldatava objektiiviga ning pildiotsijaga kaamera. Sõge, eks. Tegelikult ei ole see nii utoopia, kuna Lomography tuli välja uut moodi kaameraga, mille nimeks Konstruktor.

Konstruktor on kaamera mis viib nii mõnegi meist lapsepõlve. Oma uue fotoaparaadi saab ju kasutaja pappkarbis, kus ainult hunnik kaamera tükke. Värske omaniku rõõmuks lisaks pildistamisele on tund-paar juhendi jälgimist ning kaamera kokkupanekut.

Lomo fotoaparaat on tehniliselt sarnane Lomography teiste mudelitega – 50mm f/10 objektiiv, säriaeg kuni 1/80 sekundit, mitmiksärituse võimalus ning võimalus kaamera statiivile keerata. Lisaks on kaameral šaht-tüüpi pildiotsija, mis teeb kogu komplekti veel eriti šeffiks.

Kui see veel ei pannud uude LOMO‘sse armuma, siis võta teadmiseks, et Konstruktor tuleb koos erinevate disainelementidega, mida saab kaamerale kleepida. Tänu sellele saad kokku panna just sellise Lomography Konstruktor kaamera, nagu Sinule meeldib.

Lomography kaamerad Photopointis

Vaata ka tutvustavat videot Lomography Konstruktor kaamerast:

Palun kliki video vaatamiseks siia

Eelmisel suvel esitletud ning aasta 50 parima leiutise hulka arvatud Sony RX100 järglane on tulemas. Just sellise järelduse võib teha värskelt lekkinud jaapanikeelset kasutusjuhendi pilte vaadates. Kui RX100 tehnilised näitajad peaksid mingil põhjusel kedagi külmaks jätma, siis RX100 Mark II (või RX200?) peaks pühkima kõik kahtlused. Vähemalt paberil. Suuremaid uuendusi on tõenäoliselt kolm: WiFi ühenduvus, kallutatav ja võimalik, et puutetundlik ekraan ning välgupesa lisatarvikute ühendamiseks. Sensor jääb väidetavalt samaks, 20 megapiksliga CMOS kiibiks.

Sellised uuendused toovad Sony võimekate kompaktkaamerate turuosa hübriidkaamerate omale tunduvalt lähemale. Lekkinud kasutusjuhendi pildid on niivõrd värsked, et suurem osa infost on veel tõlkimata. Tulevase Sony kompaktkaamera nimekuju, saadavus ning hind on veel teadmata, kuid infoallika viitel avalikustatakse uustulnuk juba kuu lõpus, 27. juunil. Lisaks on oodata Sony täiskaader-sensoriga kompaktkaamera RX1 uuendatud versiooni, nimeks väidetavalt RX1-R.

Allikad: sonyalpharumors.com ja engadget.com

On see lind või lendkala? Ei, see on maailma esimene kümnekordse suumiga nutitelefon Samsung Galaxy S4 Zoom.

Tänaseks on siis saanud reaalsuseks kõlakas Samsungi supersuumiga telefonist. Samsungi esimene katse ähmastada telefoni ja kaamera vahelist piiri oli tema esimene Androidiga kaamera Samsung Galaxy Camera (loomulikult!). Paraku ei saanud sellega helistada. Samsung Galaxy S4 Zoom seadmel on olemas aga ka helistamisfunktsioon!

Kaamera poole pealt kargavad tehniliste andmete reas kõigepealt silma 16MP ½ 3-tolline CMOS protsessor, optiline pildistabilisaator, ksenoonvälk, 4fps pildistamisrežiim, 1080p HD video, ISO 100-3200. Objektiiv on 24-240mm F3,1-6,3. Pildistamiskogemust rikastavad Super AMOLED ekraan ja Android 4,2 Jelly Bean. Fotod salvestatakse microSD kaardile.

Kirsiks sellel vahukooretordil on mõistagi 10-kordne suum, mis suure tõenäosusega purustab Nokia plaanid oma Pure View kaameratelefonidega priskemat profiiti lõigata. Kuigi asjatundjate väitel on PureView pildid paremad, siis paraku eelistavad needsamad asjatundjad pildistamiseks siiski päriskaameraid, võhikud ja muidu n00bid lööb aga pahviks S4 Zoomi ülivõimas suum.

Samsungi ametlik pressiteade

Olukord, kus arvuti kõvaketas või mõni muu andmekandja omanikuga töölepingu lõpetab ning lahkudes viib kaasa Sinu väärt mälestused fotode või videote näol ning ka vajalikud dokumendid, on sama kindel kui päikese tõus idast. Küsimus ei ole ju selles, kas juhtub, vaid selles, millal juhtub.

21. sajandil vahetatakse arvuti üldjuhul välja enne, kui kõvaketta plaanipärane tööleping otsa hakkab saama. Samas on paljudega juhtunud vastupidist – andmekandja on otsustanud minna loojakarja ning sellega on kaasnenud ka andmekadu. Et just viimast vältida, on soovituslik pidevalt andmetest teha tagavarakoopiaid. Kui sul on väärtuslikke fotosid, siis on soovituslik nendest ka paberfotod teha lasta.

Selles artiklis vaatleme võimalusi, kuidas turvaliselt luua tagavarakoopiad endale vajalikest asjadest. Vaatame ka, millest varundust üldse vaja teha oleks.

Sissejuhatus. Varundus (backup) või sünkroniseerimine?

Teeme ühe asja kiirelt selgeks. Tihtilugu räägitakse andmete sünkroniseerimisest kui varundusest või tagavarakoopia tegemisest. Reaalsuses on need kaks ise asja. Varundus on andmete ühesuunaline kopeerimine teisele andmekandjale eesmärgiga need sinna hoiule jätta. Sünkroniseerimine on andmete pidev uuendamine teisel andmekandjal või andmekandjate peegeldamine, et mõlemas kohas oleks sama (uuendatud) informatsioon.

Lihtsamalt seletades. Näiteks, kui teil on kaks arvutit ja väline kõvaketas ning soovite, et kõik fotod oleks saadaval kõikides seadmetes ning kasutate mingit tarkvara automaatselt fotode uuendamiseks kõikides seadmetes, siis on see sünkroniseerimine. Tihti toimib see metoodika nii, et kui ühes seadmes ära kustutada andmed, siis peegeldatakse info ka teistesse seadmetesse. Põhjus, miks see andmete säilitamiseks või andmete turbeks ei sobi, on lihtne: kui kogemata kustutada vajalik informatsioon ning see peegeldatakse kõikidesse seadmetesse, siis tähendab see ka info kustutamist teistelt andmekandjatelt!

Esimene osa. Kolme reegel. Kuidas varundada või sünkroniseerida.

Varundus kui selline on andmete tagavarakoopia tegemine andmekandjale ning uus tagavarakoopia tehakse ettemääratletud ajal/käsitsi. Kui pärast tagavarakoopia tegemist peaks põhilise andmekandjaga midagi juhtuma (kogemata kustutama näiteks), siis saab tagavarakoopiast kergelt andmed taastada.

Andmetest tagavarakoopia tegemisel (või ka sünkroniseerimisel) kehtib lihtne kolme reegel: kolm erinevat varundust, sest kaks pole piisav. Kasutada kahte erinevat meediumit: olgu see siis kombinatsioon välisest kõvakettast ja pilveteenusest või mälupulgast/kaardist ning välisest kõvakettast. Lisaks peaks üks tagavarakoopia asuma tööarvutist (koduarvutist) eemal, kui peaks juhtuma suurem õnnetus.

Varundamiseks ei saa lugeda seda:

• Mälukaardi või välise kõvaketta peale tagavarakoopia tegemine ning selle hoidmine arvutilaual ei ole varundamine (kohvitass läheb ümber, põletad sülearvuti kõvaketta maha ning rikud ka välise kõvaketta ära)
• Varundamine DVD peale ning selle hoidmine aknalaual ei ole varundamine. UV kiirgus ning kõrgem temperatuur on võimeline päris kiirelt plaadi ära rikkuma. Lisaks on optilised plaadid tundlikud füüsiliste vigastuste suhtes.
• Andmete peegeldamine pilve (cloud hosting, nt DropBox või Google Drive) ei ole varundamine. Kustutades andmed arvutist, kustutatakse need ka pilvest.
• Piltide hoidmine paralleelselt nii kaameras oleval mälukaardil kui ka arvutis ei ole varundamine või turvaline talletamine.

Varundamiseks saab lugeda seda:

• Välisele kõvakettale andmete varundamine ning kõvaketta füüsiliselt teises kohas hoidmine. Kõige turvalisem oleks kõvaketta/andmekandja hoidmine teisel kinnistul, tulekindlas seifis vms – juhuks, kui peaks suurem õnnetus juhtuma.
• Kasutada pilveteenust paralleelselt välise kõvakettaga või mõne muu andmekandjaga. Kui arvutiga midagi juhtub, siis emba kumba kohas 99% tõenäosusega info kättesaadav. Pilveteenus üksinda ei anna maksimaalset turvalisust ega loeta ka varundamiseks, samas paralleelselt teise andmekandjaga annab võrdlemisi kindla ning lihtsalt hallatava lahendi. Turvalisust lisaks ka see, kui arvuteid on rohkem kui üks, kuhu pilveteenus andmeid sünkroniseerib.
• Andmete varundamine näiteks võrgukettale. Eriti turvaline on see juhul, mil võrguketas on RAID 1 konfiguratsioonis (sellisel juhul on kaks füüsilist ketast identsete andmetega ühes kettamassiivis).

Klassikaline RAID 1 konfiguratsioon tööarvutis ei kaitse andmeid pahavara või juhusliku kustutamise eest, mistõttu see ei ole niipidi kõige mõistlikum varundamise metoodika. Lisamärkusena toon kohe välja, et Mac OS kasutajad võiksid endal Time Machine ning Windows 8 kasutajad File History funktsiooni tähtsate dokumentide või failide juures sees hoida. See minimaliseerib kogemata kustutamise jmt ohu, kuna operatsioonisüsteem hoiab sel juhul failide muutustel silma peal ning salvestab eelnevad versioonid eraldi ära.

Millist tarkvara kasutada?

Paljudel võib tekkida ka küsimus, mis teenuseid või tarkvara kasutada. Pilveteenustest esimese variandina pakuks välja Dropbox’i. Tasuta variandi puhul saab kasutaja ainult 2 GB kettaruumi (kutsu sõpru liituma ning võid enda kettapinda kasvatada võrdlemisi suureks), samas on see kõige kiirem pilveteenus.

Google Drive on natuke aeglasem ning kehvema sünkroniseerimismootoriga, samas 5GB tasuta ruumi ning katab enamiku kasutajate vajadused.

Microsoft soovitab loomulikult SkyDrive lahendit, kuid selle kõige suuremaks miinuseks on meeletu kiirusevahe teiste teenustega. Nimelt on see niivõrd aeglane (vähemalt Euroopas), et turvatunne kaob ära. Lisaks – madala kiiruse tõttu automaatne sünkroniseerimine tihti ei toimi.

Eraldiseisevaid rakendusi, mida kasutada andmete peegeldamiseks või varundamiseks, on saadaval terve müriaad. Microsoft pakub PowerToys lisana tasuta SyncToy tarkvara, toimib kiirelt ning efektiivselt, samas automatiseerimine on keerulisem. Isiklikult olen kasutanud Allway Sync rakendust, mis on tavakasutajale tasuta (mõistliku andmevahetuse juures) ning seal on reeglite loomine lihtne ning intuitiivne. Saab kasutada nii varunduseks kui ka peegelduseks ning toetab lisaks kohalikele seadmetele ka erinevaid serveritüüpe ning pilveteenuseid.

Millist riistvara kasutada?

Lisamärkusena pean ka ära mainima, et kõik need liigodavad mälupulgad või mälukaardid ei ole alati kõige turvalisemad. Sarnaselt optiliste plaatidega (CD, DVD, BRD), võib juhtuda see, et andmete salvestamine möödub probleemideta, kuid hilisem lugemine ei toimi. Seetõttu, nagu ka plaatidega, kasutage kvaliteetset meediat ning peale andmete salvestust tehke lugemise test. Samas kõvakettad kui sellised on alati kõige kindlam lähenemine (kui neid korrektselt hoida).

Teine osa. Milliseid andmeid turvata?

Varundamise puhul kõige veidram nähtus on iganädalane operatsioonisüsteemi failidest varunduse tegemine ning nende eraldi hoidmine. Isiklikult olen lähenenud natuke praktilisemalt. Kuna arvutis on mitu erinevat füüsilist ketast, siis süsteemikettast tehtud varundus koos kõikide rakendustega, mis võimaldab arvuti värskenduseks kergelt esialgse seisu laadida. Aga see selleks.

Reaalsuses tasuks hoida tagavarakoopiad võimalikult kompaktsed, et ei tekiks hilisemalt andmekandja mahuga liigselt probleeme. Samas tuleb ka realistlik olla ning kõik vajalik turvata, näiteks tänapäeval on fotod väga ruumi võtvad, eriti kui tegu toorfailidega. Sellest tulenevalt tuleb ka vajalikud plaanid enda jaoks vastu võtta. Isiklikult kasutan mitme arvuti, välise kõvaketta ning pilveteenuse printsiipi. Dokumendid ning korrigeeritud pildid peegeldatakse automaatselt DropBox abil pilve ning sealt nii tööarvutisse kui sülearvutisse edasi. Kõik fotod (ka toorfailid) ning heliplaatide tagavarakoopiad (maakeeli kettal olev muusika) lasen sünkroniseerida välisele kõvakettale peale muutuste tegemist. Selle tulemusena on näiteks toorfailid alati kahes kohas olemas, vajalikud dokumendid ning valmispildid rohkem kui kahes ning viimased alati ka kättesaadavad.

Kolmas osa. Kokkuvõte.

Igaühel on enda harjumused ning kohe kindlalt ei ole digitaalsete dokumentide või mälestuste talletamisel absoluutselt õiget varianti. Üks metoodika, mis mõnel toimib suurepäraselt, ei pruugi teistel nii hästi toimida. Samas ei saa iial olla liiga ettevaatlik, kuna kaotsiläinud dokumentide või piltide taastamine ei pruugi tagantjärgi õnnestuda. Suurest voolukõikumisest (Maarjamaal suurte tormide ajal ikka tuleb ette) läbikõrbenud kõvaketta taastamine võib olla teinekord liiga kulukas ning maksta lausa uue arvuti hinda. Lisaks annab tagavarakoopia tegemine teatud turvatunde, et failid on turvaliselt mujal olemas.

Loomulikult kuuleme alati ka vabandusi ning põhjendusi, miks tagavarakoopiat mitte teha – olgu siis asi keerulisuse astmes või hinnas. Tegelikult on asjalood ju teistpidi: väline kõvaketas, kvaliteetne mälukaart või mälupulk maksab võrdlemisi vähe. Rakendused on tehtud võimalikult lihtsaks ning palju antakse niisama kasutamiseks. Seega, tuleb jalad kõhu alt välja võtta ning end lähimasse arvuti-/fotopoodi vedada ning vajaliku raudvara ära soetada.

Kui sinul, Photopointi ajaveebi lugeja, on kasutusel häid lahendeid, mida ka teiste lugejatega jagada, siis tee seda siinsamas kommentaariumis.

Palun kliki video vaatamiseks siia

Videos näidatud kompaktkaamerad:

• Sony Cyber-Shot RX100
• Panasonic Lumix LX7
• Canon PowerShot S110
• Fujifilm Finepix XF1

Pentaxi Q-seeria hübriidkaamerad hakkavad ehk lõpuks ometi lapseeast välja kasvama. Täna esitletav Pentax Q7 hübriid on juba üsna paljulubav pildimasin. Senine 1/2.3″ pildisensor on vahetunud suurema, 1/1.7″ sensori vastu – samasugune on kasutusel näiteks tippklassi kompaktkaamerate Canon S110 või Panasonic LX7 sees ning see on üsna oluline samm edasi parema pildikvaliteedi poole. Pentaxi sõnul on signaali/digimüra suhe paranenud lausa 60%.

Suurem sensor lubab Pentaxi sõnul ka senisest kiiremat autofookust. Lisaks tähendab see, et Q-seeria objektiivide vaatenurk muutub Q7 ees laiemaks. See on väga tervitatav nähe eriti just 02 Standard Zoom objektiivi juures, mille fookuskauguste vahemikuks on nüüd (35mm ekvivalendina) 23-69mm (senise 27,5 – 83mm asemel). Kas suurem vaateväli kaadri nurkades ka vinjenteerumise esile kutsub, seda saab teada esimeste testfotode veebi jõudmisel.

Hetkel kahjuks veel Pentaxi täpsemaid soovituslikke jaehinde Eesti turule teada ei ole. Mujal maailmas välja kuulutatud hindade baasil otsustades peaks aga siinnegi hind tulema soodsam kui senistel Q-seeria kaameratel. See on vägagi tervitatav uudis, sest eks see kõrge hind oli siiamaani üks Q-seeria olulisemaid pidureid.

Pentax Q-7 olulisemad tehnilised andmed

• 12 MP, 1/1.7″, taustvalgustusega CMOS sensor (Sony toodetud)
• Pentax Q bajonett
• 3.0″ LCD-ekraan, 460 000 px
• Sensorinihutusega värinastabilisaator
• Manuaalne ja poolmanuaalsed särirežiimid, RAW failide pildistamine
• Full HD video 1080p 30 kaadrit sekundis
• HDR režiim
• 5 fps sarivõte
• Saadaval mustas, hõbedases, ja kollases värvitoonis, sama värvi objektiiviga

Pentax Q-7 tootefotod

Sõnumite saatmine on nutitelefonide ajastul võrdlemisi ajast ja arust nähtus. Seda just situatsioonis, kus enamus meist kasutab niiehknaa kolmanda osapoole rakendusi enamus sõnumite saatmiseks ning vastuvõtmiseks. Olgu selleks siis Whatsapp, Google Hangouts või hoopis Facebook Messenger. Samas leidub alati keegi selline meie tutvusringkonnas, kes ei ole valmis loobuma nendest vidinatest, mis peaks olema juba ajaloo prügikastis – kineskooptelerid, VHS mängijad, suured, ebamugavad ja mitte nii väga nutikad telefonid ning ka SMS’id. Seetõttu tutvustame täna ühte mugavat rakendust sõnumite saatmiseks arvutiga – MightyText.

Funktsionaalsus

MightyText Android telefonile on ise väga väike rakendus, mis võimaldab edastada teatud infot platvormi serverisse. Kogu maagia toimub juba mujal.

Esiteks on olemas MightyText rakendus tahvelarvutitele. Sellega on võimalik saata ning vastu võtta SMS sõnumeid läbi rakendusplatvormi. Mugav on see siis, kui ei soovita telefoni pisikesel ekraanil sõnumit valmis tippida, vaid eelistatakse tahvelarvuti suuremat klaviatuuri ekraanil. Eriti mugavaks teeb selle fakt, et seadmed ei pea olema ühes võrgus. Mõlemal seadmel peab olema sel juhul aktiivne internetiühendus ning nutitelefon sisse lülitatud. Lisaks on võimalik tahvelarvutil ära näha sissetuleva kõne info ning alustada ka helistamist suuremast seadmest (kõne ise tehakse siiski telefonis).

Samamoodi saab rakendust kasutada läbi veebi aadressil https://mightytext.net/web. Sarnaselt tahvelarvuti laiendile saab seal lugeda sõnumeid ning neid ka saata. Lisaks, sarnaselt ka tahvelarvutile, edastatakse paar lisaparameetrit telefoni kohta – näiteks nagu aku mahutavus.

Lõbusaks läheb selle kasutamine aga siis, kui paigaldada veebilehitseja laiendi (saadaval enamusele populaarsetele veebilehitsejatele, parim tugi laienditele siiski Google Chrome programmil), siis on võimalik saada teavitusi arvutiekraanile sissetulevatest sõnumitest ning telefonikõnedest.
Lisaks eksisteerib MightyText’ile Gmaili laiend, mis võimaldab sõnumeid saata otse Gmail postkastist. Toimib Google Chrome veebilehitseja laiendina.

Kelle jaoks?

Nagu artikli sissejuhatuses mainisin, esmalt muudab see rakendusplatvorm lühisõnumite (SMS) saatmise lihtsamaks. Rakendus võimaldab saata ning lugeda sõnumeid tahvelarvutist kui ka läbi veebilehitseja, teisisõnu kasulik just nendele kasutajatele kes nutitelefonide ajastul kasutavad intensiivselt SMS sõnumeid.
Teisalt, sellisele kasutjale, kes käib tehnoloogiaga kaasas või muul põhjusel loobunud SMS saatmistest suuremas koguses, võib tunduda see ülearune. Siiski päris nii see ei ole. Tänu tahvelarvuti ning lauaarvuti teatistele sissetulevatest kõnedest ning sõnumitest saab nüüd telefoni tööpäevaks hääletuks keerata või kotti jätta ning ei pea muretsema, et ei märka sissetulevaid kõnesid. Jah, kui rakendusplatvorm suunaks enda keskkonda kõikide rakenduste teatised, oleks veel mugavam.

Kokkuvõte

Varemgi olen öelnud, et rakenduse kasumlikkus tuleb välja sellest, kuidas see integreerida enda olemas olevasse töö- või elurütmi. Näiteks Google Tasks hülgamine ning kordi mugavama Evernote peale minek võis tunduda märkmete tegemiseks esimese hooga äärmiselt tagurlik ning kohati ka tülikas. Samas MightyText on hoopis teispidi käiguga – korra paigaldatud, tuleb lihtsalt ümber harjutada selle, kus lõpuks sõnumeid lugeda või vastamata kõnesid kontrollida. Ning kui sul peaks olema seadmed erinevatel platvormidel, siis ära muretse – see on saadaval teistele veebilehtitsejatele kui ka mobiilsetele platvormidele.

MightyText rakendus nutitelefonile Google Play Store’s

MightyText rakendus tahvelarvutile Google Play Store’s

MightyText veebis