Eesti-Moldova sõprusrühma esimees Luisa Rõivas lausus, et Venemaa mõju Moldova presidendivalimiste ja Euroopa Liiduga liitumise referendumi hääletamise tulemustele oli märkimisväärne ja tõhus, millest on ka Eestil palju õppida. “Kuigi sel korral Euroopa-meelsed jõud Moldovas võitsid, on olulisemad valimised ehk parlamendivalimised alles 2025. aastal ees ja oleks sinisilmne loota, et Venemaa neil valimistel oma mõjutustegevusega tagasi hoiab. See on kindlasti palju soodsam viis riike üle võtta kui sõjaline sekkumine.”

Saadikute sõnul jagab Moldova Eestiga samu väärtusi, seda eriti julgeolekuteemadel. Euroopa Liidu kandidaatriikide seas on Moldova väga eesrindlik ja viinud juba ellu palju positiivseid muutusi. Saadikud tõid välja, et Moldovat tuleb igati toetada, sealhulgas tihendada ärisidemeid. Kohtumistel jäi kõlama ka vajadus toetada Ukrainat sõjas agressoriigi Venemaa vastu, mis on toeks ka Moldovale.

Delegatsioonil olid Chișinăus kohtumised Moldova parlamendi esimehe Igor Grosu, välisasjade ja Euroopa integratsiooni komisjoni esimehe Ina Coșeru ning Moldova-Eesti parlamendirühma esimehe Andrian Cheptonariga.

Veel kohtuti Moldova asepeaministriga majandusarengu ja digitaliseerimise alal Dumitru Alaibaga, lõimumispoliitika büroo juhi Alin Gvidianiga ning Euroopa Liidu saadikuga Moldovas Jānis Mažeiksiga.

Visiidil osalesid Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali ning komisjoni liikmed Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Luisa Rõivas ja Tarmo Tamm.

Link uudisele: Euroopa Liidu asjade komisjon: Moldovat tuleb Euroopa-teel jätkuvalt toetada

Parlamendisaadikud toonitasid avalduses, et kõiki väiteid valimistega manipuleerimise kohta, eriti seoses valijate hirmutamise ja häälte ostmisega, tuleb läbipaistvalt uurida. Nad märkisid, et kuna süüdistused on sedavõrd tõsised, saab valimistega ning kõikide valimiseelsel perioodil ja valimiste ajal toimunud rikkumistega tegeleda ja neid lahendada vaid sõltumatu rahvusvaheline uurimine.

Komisjonide juhid nõudsid Gruusia ametivõimudelt hääletamisprotokollide kättesaadavaks ja avalikult läbipaistvaks muutmist, et iga valija saaks kontrollida, kas teave tema hääletamise toimumise, aja ja koha kohta on faktiliselt õige. Samuti nõudsid nad selliste õigusaktide kehtetuks tunnistamist, mis kahjustavad Gruusia kodanike ja organisatsioonide põhiõigusi ja -vabadusi ning on ELi aluseks olevate väärtuste ja põhimõtetega vastuolus.

Lisaks kutsusid saadikud ühisavalduses ELi ja Atlandi-üleseid liitlasi üles kehtestama sanktsioone Gruusia valimisprotsessi rikkumiste eest vastutavatele ametnikele ja poliitilistele juhtidele, sealhulgas Bidzina Ivanišvilile. Nad kutsusid üles külmutama kõik ELi vahendid, mis on seotud Gruusia riiklike ja avalike institutsioonide abi- ja koostööprojektidega, välja arvatud projektidega, mis on pühendatud kodanikuühiskonna toetamisele ja õigusriigi struktuuride loomisele.

„Samal ajal kutsume rahvusvahelisi partnereid üles suurendama rahalist abi Gruusia kodanikuühiskonnale ja sõltumatule meediale, lähtudes demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamisest,“ ütlesid nad ning pidasid vajalikuks vaadata uuesti läbi Gruusiaga kehtestatud viisanõude kaotamise kord, välistamata selle täieliku peatamise võimalust, kui eelnimetatud tingimused pole täidetud.

Saadikud kinnitasid ühtlasi, et jätkavad Gruusia rahva ja nende Euroopa-meelse valiku toetamist. „Samuti jätkame Gruusia iseseisvuse, suveräänsuse ja tema rahvusvaheliselt kehtestatud piirides territoriaalse terviklikkuse vankumatut toetamist,“ kinnitasid nad.

Koos Mihkelsoni ja Taliga kirjutasid avaldusele alla 30 komisjonide juhti ja liiget Euroopa Parlamendist ning Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Luksemburgi, Läti, Moldova, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Tšehhi ja Ukraina parlamendist.

Ühisavaldus eesti ja inglise keeles

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Euroopa parlamendikomisjonide juhid nõuavad Gruusia valimiste rahvusvahelist uurimist

„See on juba ellujäämise küsimus – eestlased, eriti noored, hoiavad e-sigarettide tarbimises maailmas musta esikohta, meil ka kasvab tarbimine väga kiiresti ja meil on enneolematult palju eri tooteid müügi registreeritud. Meie mure eestlaste tervise ja keskkonnakahjude pärast on suur. Siseriiklikult toimetades me ei ole lõpuni edukad, sest Euroopa Liidus liigub kaup vabalt. Kahjuks näeme Eestis ka tubakalobi tulemusi, palju eksitavat infot ja teadmatust. Eriti hea meel oli täna kuulda noorte esindajatelt, et nad ootavad poliitikutelt rohkem otsustavust nikotiini piiramisel,” selgitas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta.

Eesti soovitab Euroopa Komisjonil kehtestada kogu Euroopas lubatud maitseainete nimekirjad ja seada nikotiinisisaldusele ülempiirid, keelustada internetimüük ja võtta kasutusele atraktiivsust vähendavad standardpakendid. Lisaks soovitatakse laiendada suitsuvabade alade ulatust ja keelata ühekordselt kasutatavate e-sigarettide turustamine.

„Toetame Euroopa Liidu üleseid regulatsioone, aga ka siseriiklikult tahame näha palju rohkem ennetus- ja teavitustööd. See on ikkagi vajalik, et inimeste, ka meie lähedaste elu ja tervis oleks kaitstud. Isamaa arvates on vajalik rohkem raha suunata tervislike eluviiside edendamisse, et neid juurutada ühiskonnas laiemalt, aga eriti noorte seas,” sõnas komisjoni liige Riina Solman.

Kui 2020. aastal oli Eestis täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt regulaarseid elektroonilise sigareti tarvitajaid 3,8% täiskasvanud elanikkonnast, siis aastal 2022 oli neid juba 10,4%.

Murettekitava näitajana on kasvutrend just noorte naiste hulgas, kus igapäevaste sigaretitarvitajate hulk oli paari aastaga kasvanud 11,5%-le. Samuti on suurenenud nikotiinipatjade pruukijate hulk nooremas vanuserühmas, kus 2022. aastal oli 16-24 aastaste meeste hulgas regulaarseid tarvitajaid kokku 20%.

Eesti seisukohad tubaka- ja nikotiinitooteid puudutavate Euroopa Liidu õigusaktide ajakohastamisel olid arutluse all Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni avalikul arutelul, kus osalesid Sotsiaalministeeriumi, WHO Eesti esinduse, Tervise Arengu Instituudi, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Eesti Arstide Liidu, Eesti Nooremarstide Ühenduse, Eesti Kopsuarstide Seltsi, Eesti Tervisedenduse Ühingu, Sisekaitseakadeemia, Tartu Ülikooli, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Elektroonikaromu OÜ, Noorte Keskkonnanõukogu ning Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringluse esindajad. Videosalvestist avalikust arutelust saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Lisainfo: Liisa Pakosta, 502 6191

Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti soovitab ELi tubaka- ja nikotiinitoodete regulatsioone karmistada

„Kui me tavaliselt töötame Euroopa Liidus ette valmistatud eelnõudega, siis nüüd teeme ise Eesti poolt ettepaneku Euroopa Komisjonile uus eelnõu algatada ja terves Euroopa Liidus piiranguid ühtlustada,” sõnas Pakosta.

Reedel toimuva avaliku arutelu eesmärk on ekspertide abil tutvuda uudsete tubakatoodete valdkonna murekohtadega ja seejärel kujundavad Riigikogu liikmed oma hinnangu Sotsiaalministeeriumis ette valmistatud Eesti seisukohadele tubaka- ja nikotiinitooteid käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide kohta. Tegemist on Eesti ettepanekuga Euroopa Komisjonile ühtlustada nõudeid kõikidele nikotiini sisaldavatele toodetele, sh näiteks e-sigarettidele ja nikotiinipatjadele. Eesmärgiks on Euroopa Liidus tervise- ja keskkonnakahjude vähendamine.

Ettekannetega esinevad terviseminister Riina Sikkut, WHO Eesti esinduse juht Kristina Köhler, Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel, Tervise Arengu Instituudi laste ja noorte valdkonna juht Tiia Pertel, Eesti Kopsuarstide Seltsi esindaja Ülle Ani, Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud Kristjan Pomm, Eesti Nooremarstide Ühenduse esindaja Patrick Pihelgas, Eesti Arstide Liidu esindaja Neeme Tõnisson, Noorte Keskkonnanõukogu eesistuja Brigitta Taling, WeeRec OÜ tegevjuht Hans Talgre, Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Tristan Eriste, Sisekaitseakadeemia politseiteenistuse kadett Taavi-Toomas Leemets ja Tartu Ülikooli tervisepoliitika teadur Mariliis Põld.

Avalik arutelu toimub reedel, 12. juulil kell 9 Riigikogu konverentsisaalis ja seda saab jälgida ka veebiülekandes. Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Lisainfo: Liisa Pakosta 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Euroopa Liidu asjade komisjon vaeb e-sigarettide ja nikotiinipatjade reeglite karmistamist

“Eesti meedia üksmeelne hukkamõist näiteks mu enda koduhoovi tungimisele ja laste magamistoa akende ees seisnud auto rikkumisele aitab luua kultuuri, kus sellistel inimese enda vastu suunatud rünnakutel pole kohta,” sõnas Pakosta. 

Konkreetsete lahendustena saadikutevastase vägivalla vastu tõi Pakosta esile, kui oluline on meediapoolne avalik hukkamõist sellistele rünnakutele. Ta tõi esile ka Eesti Politsei hea töö, kes pakub ohustatud poliitikule personaalset tuge ja nõustamist. 

“Loomulikult vajab personaalset abi iga kuriteo ohver, lihtsalt oluline ongi üldine arusaam, et mitte ühegi inimese vastastel füüsilistel- ja küberrünnakutel ei tohi olla meie demokraatlikus kultuuris kohta,” lausus Pakosta. 

Ta rõhutab, et praegu Riigikogu menetluses olev vaenukõne eelnõu ei tegele üldse selle murega, kuna sõnavabaduse kaitse on väga oluline demokraatia toimimiseks. 

“Poliitikutevaheline debatt ning eriarvamuste väljatoomine on ülioluline, aga isiklikud rünnakud aga isiklike rünnakute ja pereliikmete ahistamise tegelik eesmärk on ühiskonnas lõhesid suurendada, mitte debatti edendada,” ütles Pakosta.

Seminari ettekannetes tõid poliitikud ja teadlased välja, et viimase paari aasta jooksul on hüppeliselt kasvanud parlamendiliikmete ja kohalike omavalitsuse juhtide vastased rünnakud. Selle taga on jõud, kes soovivad demokraatia vähenemist ja autoritaarsuse suurendamist, kasutades hirmu tekitamist oma tööriistana. Ahistatakse mitte ainult poliitikuid, vaid ka nende lapsi ja teisi pereliikmeid. Eriti ohustatud on naissoost parlamendiliikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude liikmed ja eriti halb on pilt siis, kui poliitikat teeb noorem naine või rahvusvähemuse esindaja. Hirmutamise eesmärk on sundida inimest poliitikast loobuma ja naised loobuvadki üha enam kandideerimise mõtetest. Euroopa Parlamendi valimiste eel on olukord väga tõsine kõikide riikide jaoks. Ahistajate pilt on kirju, sealhulgas on nii vaimse tervise häirega inimesed, inimesed teistest erakondadest kui ka isegi erakonnakaaslased ning muidugi infooperatsioonid anonüümsete sotsiaalmeediakontode abil.

Link uudisele: Pakosta tunnustas Dublinis politsei ja ajakirjanduse head tööd

Tema sõnul on väga oluline Ukraina ülesehitamise plaan ja võimalus teha seda muu hulgas Venemaa külmutatud varadega. „Jagasime ja jagame edasi meie kogemusi ja lahendusi nii liitumisprotsessist Euroopa Liiduga kui ka tänastest toimetamistest. Väga oluline on ka Eesti esindajate järjekindel teiste riikide veenmine, näiteks vajaduses mõista Venemaa sõjakurjategijate üle õiglase ja kiire kohtumõistmise tähtsust. Eesti saab veenda teisi ka selles, kui vale oleks moraalselt ja meie euroopaliku väärtusruumi jaoks sõjaväsimuse tekkimine,“ lausus Pakosta.

Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Tanel Kiik märkis, et Ukraina inimeste vaprus ja järjekindlus oma riigi ja rahva kaitsmisel on imetlusväärne. „Nägime seda kohtumistel nii riigiteenistujate, vabatahtlike ühenduste kui kohalike omavalitsusjuhtidega, kes on oma kodukoha tõelised patrioodid. Eesti ja vaba maailma kohus on vankumatult toetada Ukrainat sõja võitmisel, territoriaalse terviklikkuse taastamisel ning riigi ülesehitamisel,” ütles ta.

Esmaspäevast kolmapäevani Ukrainas viibinud delegatsioon kohtus Kiievis Ülemraada eurointegratsiooni komisjoni esimehe Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze ja aseesimehe Vadõm Halaitšuki, Ukraina asevälisministri Jevhen Perebõinise, Ülemraada inimõiguste voliniku Dmõtro Lubinetsi, Euroopa ja euroatlandi integratsiooni küsimuste asepeaministri büroo esindaja Ivan Nagornõaki, Taristuministeeriumi esindajate ning Ülemraada Eesti sõprusrühma juhi Arseni Puškarenkoga. Komisjonil olid kohtumised ka Euroopa Liidu suursaadiku Matti Maasika ning Maailma Terviseorganisatsiooni esindajaga Ukrainas Jarno Habichtiga. Kodanikuvabaduste Keskuse, Krimmi Platvormi ja MTÜ Tõe Hagijad esindajatega arutati inimõiguste olukorda Ukraina ajutiselt okupeeritud aladel, samuti räägiti Eesti täiendavatest võimalustest abistada Ukrainat kodanikuühiskonna valdkonnas.

Pärast kohtumisi Žõtomõri oblasti kuberneri Vitali Bunetško ja Malõni linnapea Oleksandr Sytailoga külastasid Riigikogu liikmed Malõni kesklinnas purustatud silda, mille taastamist Eesti toetab. Samuti külastasid saadikud Eesti rajatud varjendiga lasteaeda Ovrutši linnas ja laste loomingu keskust ning kohtusid Ovrutši linnapea Ivan Korudiga. Komisjoni delegatsioon külastas ka sõjas hukkunud laste mälestuspaika Kiievis, kohtus Teise Maailmasõja Muuseumi direktoriga ning tutvus põhjaliku väljapanekuga Venemaa agressioonist Ukraina vastu ning linnaruumis punasümboolika eemaldamisega.

Lisaks Pakostale ja Kiigele osalesid visiidil Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed Arvo Aller, Maido Ruusmann, Luisa Rõivas ja Kristo Enn Vaga.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Euroopa Liidu asjade komisjon Ukrainas: sõjaväsimuse tekkimine oleks lubamatu

Link uudisele: ELAKi esimehe kohtumine Euroopa Komisjoni asepresidendi Margrethe Vestageriga

Poolamets osutas, et Euroopa parlamentide esindajad võtsid vastu terava avalduse, milles mõisteti hukka libareferendumite korraldamine annekteeritud Ukraina aladel. Parlamendiliikmete ühisavalduses rõhutati vajadust tihedamaks koostööks Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ukraina Ülemraada vahel. Kinnitati, et Ukraina toetamine jätkub nii poliitilises, sõjalises, majanduslikus kui ka humanitaarvaldkonnas.

Avalduses mõisteti hukka mistahes annekteerimist puudutavad avaldused Venemaa poolt. „Need on kehtetud ning ei oma mingit seost rahva tahtega. Need on lavastused, et legitimeerida Ukraina territooriumite hõivamist. Luganski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastid ning Krimm on Ukraina suveräänsed osad,“ rõhutati avalduses. Parlamentide liikmed kutsusid kõiki riike üles suurendama Ukraina abistamist, et ta suudaks agressorist jagu saada.

Delegatsioon kohtus Ukraina Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšuki ja Ukraina parlamendi komisjonide esimeestega. Samuti kohtuti Ukraina asepeaministri Euroopa ja euroatlantilise integratsiooni küsimustes Olga Stefanišõna, kaitseminister Oleksi Reznikovi, asevälisminister Jevhen Perebõinise, Kiievi linnapea Vitali Klõtško ja Ukraina Presidendi Kantselei juhi asetäitja Igor Žovkvaga.

Delegatsiooni kuulusid rahvusparlamentide ja Euroopa Parlamendi saadikud Eestist, Taanist, Sloveeniast, Luksemburgist, Saksamaalt, Soomest, Rumeeniast ja Tšehhist. Delegatsiooni juhtis Euroopa Parlamendi aseesimees Othmar Karas.

Link uudisele: Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees oli visiidil Ukrainas

„Oleme selgelt ühisel positsiooni nendes küsimustes, mis peavad olema esmaselt läbi räägitud,“ ütles Mihkelson, pidades silmas eelkõige kodanike õigusi ja Euroopa Liidu eelarvet.

Praegu umbes 1,2 miljonit britti teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning ligi 3,2 miljonit Euroopa Liidu kodanikku elab Ühendkuningriigis. Kohustused, mida Ühendkuningriik on võtnud käimasoleva finantsperspektiivi raames aastani 2020 moodustavad 16 protsenti Euroopa Liidu eelarvest.

Vastates ELAKi esimehe Toomas Vitsuti küsimusele, kuidas saab Eesti eesistujana panustada lahkumisläbirääkimiste õnnestumisse, ütles Barnier, et Eestil on eesistujana väga oluline roll läbirääkimisprotsessis, sest Eesti juhib Üldasjade nõukogu istungeid ja COREPER ehk alaliste esindajate komitee tööd.

Barnier tutvustas kohtumisel läbirääkimiste ajakava, mille kohaselt algab läbirääkimiste esimene voor 19. juunil. Eesmärk on jõuda kokkuleppele kodanike õiguste, finants- ja piiriküsimuste põhimõtetes selle aasta lõpuks, mil lõppeb ka Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus. Lahkumislepe peaks ajakava kohaselt lõplikult jõustuma 2019. aasta kevadeks.   

Pealäbirääkija rõhutas Brexiti läbirääkimiste aluspõhimõtetena läbipaistvuse vajadust ja avalikkuse kaasamist, õiglaseid konkurentsitingimusi ja õiguslikku selgust. Tema sõnul vajab liikmesriikide ühtsust ka Ühendkuningriik, sest lahkumislepe peab saama 27 liikmesriigi heakskiidu.

„Euroopa Liidu ühtsus on tähtis,“ rõhutas Barnier. „Läbirääkimistel keskendume eelkõige kodanike õigustele ja Ühendkuningriigi rahalistele kohustustele. Mingit agressiivsust läbirääkimistel ei ole, kuid täiesti selge on, et Ühendkuningriik peab võetud kohustusi respekteerima ja kogu protsess peab olema tasakaalus.“

Läbirääkimiste sisu osas tõstis Barnier esile kodanike õiguste tagamise. Ta pidas oluliseks Brexiti valguses püüda kodanikele rääkida sellest, mis Euroopa Liidus on positiivne ja millest liikmesriik Euroopa Liidust väljas olles ilma jääb.

Kohtumisel osalesid väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, aseesimees Keit Pentus-Rosimannus, liige Andres Herkel, ELAKi esimees Toomas Vitsut, liikmed Tiina Kangro, Oudekki Loone, Aivar Sõerd, Kalle Palling, Tiit Terik ja Johannes Kert.

Liikmesriigid volitasid Euroopa Liidu Üldasjade nõukogul 22. mail Euroopa Komisjoni alustama läbirääkimisi Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise lepingu üle ning andis selleks ka konkreetsed läbirääkimisjuhised ehk mandaadi. Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi ülemkogu suuniste ja nõukogu läbirääkimisjuhiste kohaselt, pealäbirääkija on Michel Barnier. Lahkumislepingule peab heakskiidu andma Ühendkuningriigi parlament ja Euroopa Liidu poolt Euroopa Parlament.  

Kohtumise fotod.

Video.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Brexiti pealäbirääkija andis ülevaate läbirääkimiste ajakavast ja prioriteetidest

Maltale olid eesistumise kontekstis olulised teemad ränne, ühtne (digitaalne) turg, julgeolek, sotsiaalne ühtekuuluvus, naabruspoliitika ja merendus. Viimasel parlamentidevahelisel kohtumisel tulevad arutlusele Euroopa Liidu merenduspoliitika, rände ja Brexitiga seotud küsimused ning rahvusparlamentide roll Euroopa Liidus. Toomas Vitsut on üks peakõneleja merenduspoliitika paneelis.

Eesti delegatsiooni kuuluvad lisaks Toomas Vitsutile aseesimees Jaak Madison ja komisjoni liikmed Marianne Mikko, Monika Haukanõmm, Tiina Kangro ning Kalle Palling.

Malta 71 liikmeline parlament korraldas kuus eesistumise üritust. 430 000 elanikuga Malta esimene Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine lõppeb 30. juunil ja seejärel võtab teatepulga üle Eesti. Riigikogu korraldab Eesti eesistumisega seoses seitse konverentsi, kaasates nii liikmesriikide parlamente kui ka Euroopa Parlamenti. Esimene rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste istung toimub Tallinnas 9. ja 10. juulil. See valmistab ette 26.-28. novembril Tallinnas toimuvat rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istungit.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti võtab Maltalt üle EL Nõukogu parlamentaarse tasandi eesistumise teatepulga