Meie tööpakkumised

• konkurss välissuhete osakonna juhataja ametikohale (PDF, 1024KB).

Ootame enda sekka nutikaid ja vahvaid kolleege!

Link uudisele: Tule tööle!

• Vaata pilte!

Kell 10.20 Tervituskontserdi annavad Jazzkaare linnaruumi projekti muusikud, bänd Bad Habits

Kell 10.50 Riigikogu esimehe Lauri Hussari tervitus

Kell 11.25–11.50 Jazzkaare linnaruumi projekti muusikud. Meeleolu loob pianist Rene Paul 

Kell 11–16 Igal pool- ja täistunnil ekskursioonid lossis, pääs Pika Hermanni torni

• Ekskursioonid Pika Hermanni torni toimuvad kell 11–15.30 igal pool- ja täistunnil. NB! Pika Hermanni tasuta pääsmeid on piiratud hulk, soovitame esmalt soetada kellaajaline tasuta pääse ja siis liikuda majaga tutvuma.
• Tasuta pääsmete jagamine ja sisenemine koos ekskursiooniga Pika Hermanni torni sisehoovist. 
• Ekskursioone Toompea lossis teevad ka Riigikogu liikmed Anti Poolamets ja Raimond Kaljulaid.

Kell 11–16 Kohtumised Riigikogu liikmetega fraktsioonides

Kell 11–16 Eriprogramm – meenutame iseseisvuse taastamist

• 20. Augusti Klubi liikmed meenutavad iseseisvuse taastamist. Videokaadrid aastatest 1988–1991.
• VABAMU „Vabaduse kompassi“ meisterdamise töötuba.
• Teletorni lego töötuba „Ehitame vabadust“; viktoriin „1991. aasta august. Vabaduse kaitsel“.
• Rahvusraamatukogu aitab orienteeruda infokülluses. Viktoriin. Raamat koju kaasa.
• Tallinna Raamatukogude õue- ja lugemismängud, naudime lugemist ja liikumist.
• Külas on raamatukogubuss Katariina Jee.
• Riigivanem August Rei Sihtasutus annab 20-minutilise Eesti ajaloo lühikursuse. August Rei fotosein.

Kell 12 ja 13 Jaak Juske ajaloominutid

Kell 12–13 Kohvikujutud „Sotsiaalmeedia ohud ja hüved“, modereerib Urmas Vaino

Kell 13–14 Mälumäng koolide ja Riigikogu võistkondade vahel

Kell 15–16 ETV Lastekoori kontsert Valges saalis

Oluline info

NB! Kui oled üle 18-aastane, võta palun kaasa pildiga isikut tõendav dokument. 

Sissepääs, tegevused ja üritused on tasuta ning sobivad ka lastele. Eelregistreerumine ei ole vajalik.

Link uudisele: Riigikogu lahtiste uste päev

Otsuse kohaselt tuleb energiamajanduse arengukavas aastani 2035 käsitleda tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid mõjusid, et tagada energia varustuskindlus kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul.

Õigusraamistiku loomisel tuleb tagada, et riikliku julgeolekuga, rahastamisega ja omandivormiga seotud riske on põhjalikult hinnatud.

Tuumaenergia töörühma lõppraport

Tuumaenergia töörühma (TET) lõppraportis märgitakse, et riik peab tegema otsuse tuumaenergia kasutuselevõtu kohta toetudes laiale poliitilisele konsensusele. Eesti praegune õiguslik raamistik tuuma- ja kiirgusohutuse valdkonnas on piisav praegu tehtava jaoks, kuid tuumaprogrammi käivitamine nõuab keerukamate tegevuste reguleerimist ja uute meetmete rakendamist, seega peab täienema ka seadusandlus.

Elektrituruseaduse § 22 lõige 3 sätestab, et tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel. Riigikogu positiivne otsus loob eeldused tuumaenergia kasutamist reguleeriva õigusraamistiku loomiseks, tuumajaamale sobiva asukoha valimiseks, planeerimisprotsesside algatamiseks ja sobiva ohutu tehnoloogia ning usaldusväärse arendaja valikuks. Samuti tuleb luua sõltumatu tuumaenergia ohutust reguleeriv asutus, kus töötaks käitamisperioodil kokku ligi 80 inimest.

Töörühma hinnangul võtab tuumaalase seadusepaketi ettevalmistamine Riigikogule esitamiseks tõenäoliselt aega kaks kuni kolm aastat. Eelnõu seadusandlik menetlus Riigikogus võtab aega vähemalt kuus kuud kuni kolm aastat. Raporti koostajad rõhutavad, et tuumaenergia kasutuselevõtt riigis, kus puudub sellekohane varasem kogemus ja vajalik taustsüsteem, nõuab aastatepikkust ettevalmistust ning põhimõttelise otsuse vastu võtmisest Riigikogus kuni tuumaelektrijaamast elektritootmise alguseni kuluks vähemalt 9–11 aastat.

Otsustuskohad tuumaenergia kasutuselevõtu protsessi etappides. Joonis: Kliimaministeerium.

Tuumaenergeetikast Riigikogus

Majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni avalik istung tuumaenergeetikast

23. aprillil 2026 toimub majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühine avalik istung tuumaenergia kasutuselevõtust.

Majanduskomisjoni avalik istung tuumaenergeetikast

20. aprillil 2026 toimus majanduskomisjoni avalik istung tuumaenergia kasutuselevõtust.

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Riigikogu täiskogu arutas tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) 8. aprillil. Eelnõu esimene lugemise lõpetati ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 30. aprill kell 14.15. Istungi ülevaade. 

Majanduskomisjon saatis tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu esimesele lugemisele

24. märtsil 2026. otsustas majanduskomisjon saata täiskogu istungi esimesele lugemisele tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu. Majanduskomisjon tegi juhatusele ettepanekud võtta tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) täiskogu istungi päevakorda 8. aprillil ja eelnõu esimene lugemine lõpetada. Loe pikemalt pressiteatest.

Tuumaenergeetika toetusrühma seminar

23. jaanuaril 2026 toimus teine tuumaenergia toetusrühma seminar, mida on võimalik ka järele vaadata.

Riigikogu otsustas toetada tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamise võimaldamist

12. juunil 2024 läbis teise lugemise ja võeti vastu Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsus „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ (431 OE), mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Pikemalt. Istungi ülevaade.

Keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni ühine istung

4. juunil 2024 toimunud keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni avalikul ühisel istungil käsitleti tuumaenergeetikaga seotud energiakindluse loomise küsimusi. Kutsutud olid Kliimaministeeriumi, Rohetiiger AS-i, TalTechi, Fermi Energia AS-i, Tööandjate Keskliidu, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Elektritööstuse Liidu esindajad. 

Esimene tuumaenergeetikat puudutav eelnõu läbis täiskogus esimese lugemise

29. mail 2024 läbis esimese lugemise Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ eelnõu (431 OE), mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Istungi ülevaade.

Keskkonnakomisjon arutas avalikul istungil tuumaenergia kasutuselevõtu toetamise otsuse eelnõu

28. mail toimus keskkonnakomisjoni avalik istung, kus käsitleti Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu toetamisega seotud otsuse eelnõu (431 OE) koos asjaomaste organisatsioonide ja asutustega.

Saadikud esitasid tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist võimaldava eelnõu

8. mail andis 55 Riigikogu liiget Riigikogu menetlusse otsuse eelnõu, mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Loe pikemalt pressiteatest.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“ arutelu Riigikogu täiskogus

18. aprillil toimus keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“ arutelu, kus esinesid ettekandega keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro, Kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste ja Siseministeeriumi nõunik Aigo Allmäe.

Vaata istungit Riigikogu YouTube’i kanalil ning loe ka istungi ülevaadet.

Tuumaenergeetika töörühma lõppraporti tutvustus

Majanduskomisjonis toimus TETi lõppraporti arutelu 23. jaanuari istungil.

Tuumaenergeetika toetusrühma seminar

Riigikogus tegutseb ka tuumaenergeetika toetusrühm, mille 17. jaanuaril toimunud seminari saab järele vaadata siin.

Tuumaenergia töörühma järeldused

Tuginedes tuumaenergia töörühma perioodil 2021–2023 läbiviidud analüüsidele ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) tuumaenergia kasutuselevõtu taristu ülevaatemissiooni käigus saadud tagasisidele, on tuumaenergia töörühma järelduseks, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav. Selle eelduseks on õigeaegne planeerimine, piisav rahastus (sh erasektori investeeringud) ning poliitiline ning rahva toetus. Tuumaenergia kasutuselevõtt toetab Eesti 2050. aasta kliimaeesmärkide täitmist ja varustuskindluse tagamist.

Olulised tegurid, mis muudavad tuumaenergia lisaks taastuvenergiale Eesti jaoks perspektiivseks valikuks, on järgmised.

Energiasõltumatus ja varustuskindlus

Taastuvenergia süsteemid sõltuvad päikese ja tuule muutlikest tingimustest ning vajavad täiendavaid ressursse, et tagada pidev elektrivarustus. Tuumaenergia pakub stabiilset ja pidevat elektritootmist, mis aitab tagada Eesti energiasõltumatuse ning varustuskindluse ka äärmuslike ilmastikutingimuste korral.

Kliimaneutraalsuse saavutamine

Kuigi taastuvenergia on oluline samm kliimaneutraalsuse suunas, ei pruugi see üksi olla eesmärgi saavutamiseks piisav. Tuumaenergia on juhitav madala süsinikuheitega elektritootmise viis, mis võimaldab Eestil jõuda kliimaneutraalsuse eesmärkideni. Lisaks elektritootmisele, võimalusel ka teistes sektorites, nt kaugkütte tagamisel.

Energiatarbimise tasakaalustamine

Taastuvenergia allikate, nagu päikese ja tuule, juhitamatus tekitab energia tootmises kõikumisi. Tuumaenergia tasakaalustaks taastuvenergia kõikumisi ja tagaks stabiilse elektritarne.

Energia hind

Kuigi tuumaelektrijaama ehitamine võib esialgu nõuda suuremaid investeeringuid, toodab tuumaenergia elektrit pikas perspektiivis madalamate kuludega, võrreldes mõnede taastuvenergiaallikatega (nt meretuulepargid). See aitab tarbijatele, sh suurtarbijatele tagada elektri stabiilse ja soodsama hinna.

Teadus- ja arendustöö edendamine

Tuumajaama ehitamine ja käitamine võimaldab Eestil arendada kõrgtehnoloogiat ja teadusvaldkonda, mis omakorda toob kaasa majandusliku kasu ning loob töökohti kohalikele elanikele.

Pikaajaline perspektiiv

Tuumaenergia on tõestanud end kui pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus paljudes maailma riikides. Sellel on potentsiaal tagada Eesti energiavarustus ka tulevastele põlvkondadele. Samas kaasnevad tuumaenergia kasutuselevõtuga mitmed väljakutsed, mida Eesti peaks arvesse võtma.

Ohutuse küsimused

Tuumaelektrijaamade ohutus on rahva üks peamisi muresid. Kuigi tõsiste tagajärgedega õnnetuste esinemine on äärmiselt ebatõenäoline, tuleb tuumaelektrijaamade ehitamisel ja käitamisel nõuda kõrgeimate ohutusstandardite järgimist ning tagada, et kõik riskid oleksid minimeeritud.

Jäätmete käitlemine

Tuumaenergia tootmisega kaasnevad radioaktiivsed jäätmed, mis vajavad pikaajalist ohutut ladustamist. Isegi, kui tekkivate jäätmete hulk on väike, peaks Eesti välja töötama radioaktiivsete jäätmete käitlemise strateegia ja arvestama kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamisega.

Kapitali- ja ajakulu

Tuumaelektrijaama ehitamine nõuab suuri algseid investeeringuid ning pikka ettevalmistusperioodi. Projektide rahastamise tagamine ja ehituse ajakava järgimine võivad osutuda keeruliseks.

Rahva meelsus ja poliitilised riskid

Tuumaelektrijaamade rajamine võib kaasa tuua avaliku vastuseisu, eriti asukohavaliku protsessis. Muutuda võivad poliitilised seisukohad. Oluline on kaasata avalikkus otsustusprotsessi ja tagada piisav teavitamine.

Alternatiivsete tehnoloogiate arendamine

Kui tuumaelektrijaam on tööd alustanud, tuleb arvestada sellega võetud pikaajaliste kohustustega, mistõttu pole sellest energialiigist võimalik kiirelt loobuda. Kuigi tuumaenergia võib pakkuda stabiilset elektrivarustust, tuleks samal ajal jätkata investeerimist taastuvenergia tehnoloogiatesse ja energiatõhususse.

Inimressursside arendamine

Tuumaenergia kasutamiseks on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja vastava kvalifikatsiooniga oskustööjõudu, kelle väljaõpe on aeganõudev ning keda tööjõu turul napib. Nii tuumaregulaator kui ka tuumajaama käitaja oleksid tuumaprogrammi rakendamise algusaastatel suuresti sõltuvad teistest riikidest imporditavast tööjõust.

Kokkuvõttes on oluline tagada, et tuumaenergia kasutuselevõtt ei kahjustaks taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimsuste lisandumist ega põhjustaks heitkoguste vähendamise edasi lükkamist.

Tuumaenergia kasutuselevõtt võib anda suure panuse Eesti kliimaeesmärkide saavutamisse, varustuskindluse ning energiasüsteemi stabiilsuse tagamisse, ilma et peaksime piirama taastuvenergia arendamist.

Tuumaenergia töörühma lõpparuandega on huvi korral võimalik täismahus tutvuda siin.

Link uudisele: Tuumaenergeetika

Arenguseire Keskuse hiljutine raport tõi võimalike lahendusteedena esile digihüppe tervishoius, tervishoiu rahastamise sidumise patsientide tervisetulemitega, eratervisekindlustuse laiendamise ning täiendavate maksutulude Tervisekassasse suunamise. Ükski neist otsustest pole lihtne ega kõrvalmõjudeta. Konverentsil räägime rahvusvahelisest kogemusest tervishoiukulude ohjamisel ning Eesti tervishoiu tugevustest ja nõrkustest teiste riikide taustal.

Konverentsil arutame, kuidas muuta tervishoid taas jätkusuutlikuks, millist rolli saavad mängida digitaliseerimine ja tehisaru ning kuidas liikuda tulemuspõhiste maksemudelite poole.

Konverentsi avab Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo. Konverentsi peaesineja on Jonathan Cylus Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskusest, kes räägib hinnatõusu mõjude leevendamisest tervishoiusüsteemis.

Eesti tervishoiu tugevustest, nõrkustest ja eripäradest kõneleb Triin Habicht WHO Barcelona keskusest. Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel võrdleb Arenguseire Keskuse tervishoiustsenaariume 2020 vs. 2025 – milliste suunas oleme teel?

Järgnevas vestlusringis arutavad vajalike kiireloomuliste otsuste üle sotsiaalminister Karmen Joller, Riigikogu liige Tanel Kiik, OÜ Antegenesi tegevjuht Peeter Padrik ja Tervisekassa juhatuse esimees Siiri Lahe. Vestlust juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Päeva teises pooles räägib Kadi Lubi TalTechi tervisetehnoloogiate instituudist, millised digilahendused päriselt väärtust loovad. TEHIKu direktor Margus Arm avab seejärel digitaliseerimise maksumust, säästupotentsiaali ja peamisi pudelikaelu. Järgneb vestlusring “TI-hüpe tervishoius!?”, kus osalevad Tallinna Haigla AS-i digihaigla juht Pille Kink, Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsler Nele Labi ning Tartu Ülikooli rakenduslike tehnoloogiauuringute professor, Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu esimees Kristjan Vassil. Vestlust juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Tulemuspõhisest rahastamisest tervishoius ja sellest, kuhu Eesti peaks välja jõudma, kõneleb TalTechi lektor ja Dermtesti tegevjuht Priit Kruus. Tervisekassa juhatuse liige Karl-Henrik Peterson tutvustab Tervisekassa eesmärke tulemuspõhise rahastamise valdkonnas.

Päeva lõpetab vestlusring “Hakkame maksma tervenemise, mitte üksikute raviteenuste eest!?”, kus sõna saavad akadeemik, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, Tartu Ülikooli professor Joel Starkopf ja Riigikogu liige (Eesti Reformierakond) Eero Merilind. Vestlust juhib Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteenuste innovatsiooni ja tehnoloogia juht Kitty Kubo.

Tervet päeva juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Konverentsil osalemiseks palume registreeruda hiljemalt reedel, 10. aprillil. Lingi konverentsiga liitumiseks saadame päev enne üritust meili peale.

Ajakava ja registreerimine: https://arenguseire.ee/uritused/tervishoiukonverents-kuidas-tasume-tulevikus-eesti-tervishoiuarve/

Link uudisele: Kuidas tasume tulevikus Eesti tervishoiuarve?

Fotod

Kava

7.32 Lipu heiskamine

Eesti Vabariigi hümn
Fredrik Pacius (1809–1891) | Johann Voldemar Jannsen (1819–1890)
„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (1869)
Koor ja orkester, dirigent Riivo Jõgi

Riigikogu esimehe Lauri Hussari kõne

„Eesti lipp“ (1922)
Enn Võrk (1906–1962) | Martin Lipp (1854–1923)
Koor ja orkester, dirigent Mariliis Kreintaal

EELK peapiiskopi Urmas Viilma õnnistussõnad

„Hoia, Jumal, Eestit“
Juhan Aavik (1884-1982) | Aleksander Leopold Raudkepp (1877–1948)
Koor ja orkester, dirigent Laine Randjärv

Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette EMTA XXXII lennu lavakunstikooli üliõpilane, Voldemar Panso nimelise preemia laureaat Alex Paul Pukk.

„Jää vabaks, Eesti meri“ (1943)
Viktor Konstantin Oxford (1893–1984)
Koor ja orkester, dirigent Gustav Talmar

Riigikogu esimehe tänusõnad

Marss „Kodumaa“ (1920)
Raimund Kull (1882–1942)
Koor ja orkester, dirigent Riivo Jõgi

Tseremoonial esinevad Eesti Meestelaulu Seltsi ühendkoor ja Tallinna politseiorkester.
Kuberneri aeda on üles rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad.

Lisainfo

Merje Meisalu
merje.meisalu@riigikogu.ee
+372 631 6300

Link uudisele: Riigilipu pidulik heiskamine

Link uudisele: Riigikogu pühadesoovid

Riigikogu võttis 10. detsembril vastu valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse (737 SE), mille kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot ning investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni.

Eelarve kohaselt kasvavad järgmise aasta riigieelarve tulud 855 miljoni euro võrra ehk 4,8 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,3 miljardit eurot ehk 7,1 protsenti ning investeeringute kogumaht suureneb 45 protsenti ehk 405 miljonit eurot.

Eelnõu järgi on kavandatav valitsussektori defitsiit tuleval aastal 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi süvenemise tõttu kasvab võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra, 25,9 protsendini SKPst.

Valitsus toob suurima kulukasvuna esile kaitsekulutuste tõusu enam kui viiele protsendile SKPst, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot.

Seaduse kohaselt suunatakse valitsuse kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest 46,6 miljonit eurot täiendavalt üldhariduskoolide toetuseks seoses õpilaste arvu täpsustumisega. See on seotud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate palgakulu, tegevuskulutoetuse, õppekirjanduse, õpetajate ja juhtide täienduskoolituse ja koolilõunaga. Riigieelarvest valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on Eesti hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

Õpetajate keskmine arvestuslik palk kasvab 219 eurot ehk 10%, ning on 2026 aastal ühe ametikoha kohta 2403 eurot.

Eelarvesse viidi kolmanda lugemise käigus sisse muudatus, mis näeb ette suunata Siseministeeriumi siseturvalisuse töötajate palgatõusudeks eraldatud vahendid summas 28,8 miljonit eurot valitsemisala asutuste eelarvetesse, mis tähendab 10%-st teenistujate põhipalga fondi tõusu  kõikidele asutustele, millele valitsus raha eraldas: Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Häirekeskusele ja Sisekaitseakadeemiale. Vahendite ümbersuunamise tulemusel muutub asutuste ja mitmete programmi tegevuste vaheline eelarvejaotus, millest programmi tegevuste vahelise muutusena kajastub 9,2 miljonit eurot. Lisaraha suunatakse eeskätt nendele ametikohtadele, kus töötasu jääb turutasemest maha – eelkõige eesliini eriteenistujad ja õppejõud, või ametikohad kus tööjõu voolavus on kõrge.

Kultuuriministeeriumi valdkondade ülene arendamise eelarve suureneb kokku 1,65 miljonit. Toetused mahus 1,5 miljonit eurot on mõeldud kultuuriorganisatsioonide arendus- ja võimekuse kasvatamise projektide toetamiseks ning tegemist on ühekordse lisarahastusega. Lisaks on toetuste eelarve hulgas 151 605 eurot kultuuritöötajate palgafondi tõusu katteks.

Maanteetaristusse suunatav summa on kokku 283 miljonit eurot, mis sisaldab teehoolet 41 miljonit eurot.

Mootorsõidukimaksu soodustus laste arvu põhiselt, ja alates 2026. aastast rakenduv 8-9-kohaliste  M-kategooria sõidukite maksustamine sarnaselt N-kategooriaga, vähendab kogutava mootorsõidukimaksu summat 19 miljonit eurot. Eelarveneutraalsuse saavutamiseks suunatakse mootorsõidukimaksust riigimaanteede koondprojekti 48 miljonit eurot.

Toimetulekutoetuse piiri tõstetakse 220 euroni (tõus 20 eurot), pere iga alaealise lapse toimetulekupiir tõuseb 264 euroni ja selleks eraldatakse eelarvest täiendavalt 4 miljonit eurot.

Eelarve kohaselt vähenevad riigi maksutulud 780 miljonit eurot, mis tuleneb ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kaheprotsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 51 ja vastu 37 Riigikogu liiget.

Menetluse käik

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis 12. novembril teise lugemise valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE), mille kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot ning investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni.

Eelnõu kohaselt kasvavad järgmise aasta riigieelarve tulud 843 miljoni euro võrra ehk 4,7 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti ning investeeringute kogumaht suureneb 32 protsenti ehk 305 miljonit eurot.

Eelnõu järgi on kavandatav valitsussektori defitsiit tuleval aastal 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi süvenemise tõttu kasvab võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra, 25,9 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb eelnõu kohaselt tänavuselt 36,6 protsendilt 35,2 protsendini SKPst.

Valitsus toob suurima kulukasvuna esile kaitsekulutuste tõusu enam kui viiele protsendile SKPst, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot, ning suurima tuluvähendusena tulumaksu langetuse, mille mõju on eelarvestrateegiaga võrreldes 780 miljonit.

Teiseks lugemiseks esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 42 muudatusettepanekut, neist neli ei vastanud nõuetele ning need jättis rahanduskomisjon läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata. Üks muudatusettepanek võeti tagasi ning kuus muudatust, mis olid sisuliselt seotud, liitis komisjon üheks ettepanekuks. Rahanduskomisjon ise viis koostöös ministeeriumidega eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatuse, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi. Kokku vaatas täiskogu teisel lugemisel läbi 33 muudatusettepanekut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin, Lauri Laats, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Riina Sikkut, Helmen Kütt, Madis Kallas, Reili Rand ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu, Priit Sibul, Helir-Valdor Seeder ja Aivar Kokk Isamaa, Martin Helme, Varro Vooglaid, Arvo Aller, Evelin Poolamets ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Liina Kersna, Mart Võrklaev, Aivar Sõerd ja Margit Sutrop Reformierakonna ning Marek Reinaas Eesti 200 fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed Jaak Aab, Andre Hanimägi, Peeter Ernits ja Tanel Kiik.

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 35, vastu aga 51 Riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu teise lugemise.

2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot. Investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni. Kavandatav valitsussektori defitsiit on 4,5 protsenti SKP-st, mis jääb ELi poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra  25,9 protsendini SKPst.

Võrreldes 2025. aasta eelarvega kasvavad tulud 843 miljoni euro võrra ehk 4,7 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti. Investeeringute kogumaht kasvab aastaga 32 protsenti ehk 305 miljoni euro võrra.

Valitsus toob suurima kulukasvuna välja kaitsekulutuste tõusu viiele protsendile SKP-st, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot.

Riigieelarve eelnõu esimene lugemine

Riigikogus läbis 8. oktoobril esimese lugemise valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE). Eelnõu kohaselt on riigieelarve tulude maht järgmisel aastal 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Investeeringuid on eelarves ette nähtud 1,3 miljardi euro ulatuses. Tulud kasvavad võrreldes tänavusega 843 miljonit eurot ehk 4,7 protsenti ning kulud 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti. Investeeringute kogumaht kasvab aastaga 305 miljoni euro võrra ehk 32 protsenti.

Eelnõu järgi on järgmisel aastal kavandatav valitsussektori defitsiit 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Järgmise aasta võlakoormus kasvab 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendile SKPst.

Valitsus toob suurima kulukasvuna välja kaitsekulutuste tõusu viiele protsendile SKPst, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot. Investeeringutena näeb valitsus maanteetaristusse ette 276,8 miljonit eurot, sealhulgas 65 miljonit mootorsõidukimaksust, ning raudteesse 684,2 miljonit, et muu hulgas tagada Rail Balticu valmimine 2030. aastaks.

Eelnõu kohaselt vähenevad riigi tulud 780 miljonit eurot, tulenevalt ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kahe protsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.

Rakenduvad ka varasemad tegevuskulude kärped: Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi kogukärbe ulatub tuleval aastal 94 miljoni euroni, millest Haridus- ja Teadusministeerium lisab eelarverevisjoni kaudu veel 18 miljonit eurot. Siseministeeriumi valitsemisalas eraldatakse 2026. aastal palgatõusuks 28,9 miljonit eurot, mis võimaldab eesliinil töötavatele päästjatele, politseinikele, päästekorraldajatele ja Sisekaitseakadeemia õppejõududele pea 10 protsenti palgatõusu.

Keskmine pension kasvab prognoosi järgi 5,4 protsenti, eelarves on selleks 210 miljonit eurot. Mootorsõidukimaksu soodustus laste eest ja alates 2026. aastast rakenduv kaheksa- kuni üheksakohaliste M-kategooria sõidukite maksustamine sarnaselt N-kategooriaga vähendab kogutava mootorsõidukimaksu summat 14 miljonit eurot. Eelarveneutraalsuse saavutamiseks suunatakse mootorsõidukimaksust riigimaanteede koondprojekti 48 miljonit eurot.

Toimetulekutoetuse piiri tõstetakse eelnõuga 20 euro võrra 220 eurole ning pere iga alaealise lapse toimetulekupiir tõuseb 264 eurole, selleks eraldatakse eelarvest täiendavalt neli miljonit eurot.

Eelnõu tutvustas ja Riigikogu liikmete küsimustele vastas rahandusminister Jürgen Ligi.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann andis ülevaate komisjonis toimunud aruteludest koos valdkondade esindajatega ja vastas saadikute küsimustele. Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Õnne Pillak Reformierakonna, Toomas Uibo Eesti 200, Aivar Kokk Isamaa ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Neli fraktsiooni – Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon – tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 32, vastu aga 44 Riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu esimese lugemise.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 22. oktoober kell 17.15. Vastuvõtmiseks peab 2026. aasta riigieelarve eelnõu läbima Riigikogus ka teise ja kolmanda lugemise.

Arutelu algas rahanduskomisjonis

Rahanduskomisjon alustas 25. septembri istungil tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu arutelu ja kavandas menetluse ajakava.  Esimene lugemine on 7. oktoobril, teine lugemine 12. novembril ja kolmas lugemine 10. detsembril.

Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul arutatakse riigieelarvet valitsemisalade kaupa.

„Arutelu käigus soovime ministritelt saada teavet tegevuspõhises eelarves kavandatud programmide eesmärkide ja kulude kohta, missugune on soovitud tulemus ning kuidas seda mõõdetakse,“ ütles Akkermann. „Eelarves on vaja tagada põhjendatus ja läbipaistvus,“ rõhutas Akkermann.

Peaministri poliitiline avaldus

Peaminister tegi seoses 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega poliitilise avalduse. Ta ütles, et 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on julgeoleku ja jõukuse eelarve ning selle on koostanud parempoolne liberaalne valitsus lähtudes oma väärtustest ning oma eesmärkide saavutamiseks.

Peaminister tõi esile, et 2026. aasta eelarves on valitsuse kõige olulisem otsus suunatud iseseisvuse ja julgeoleku tagamisele praegu ja tulevastele põlvedele. „Eesti kaitsekulude tõstmine nelja aasta keskmisena üle viie protsendi SKP-st tähendab, et järgmise nelja aasta jooksul lisandub kaitsekuludesse 2,8 miljardit eurot. 2026. aastal kasvavad kaitsekulud võrreldes 2025. aastaga 844,5 miljonit eurot. Julgeolekule rajame oma vabaduse, igapäevase turvatunde, aga ka majandusliku heaolu,“ sõnas ta.

Teiseks lähtuti tema sõnul põhimõttest, et majanduskasvu ja jõukuse suurenemist toetab väiksem maksukoorem ning efektiivsem ja paindlikum riik ning kolmandaks parandab inimeste elujärge ja toimetulekut sissetulekute madalam maksustamine. „Julgeoleku ja jõukuse eelarve koostamisel oleme teinud põhimõttelisi, suure kaaluga ning tulevikku vaatavaid samme, mis esmapilgul tunduvad justkui võimatud, samal ajal langetanud makse ja tõstnud kaitsekulusid või teise näitena tõstnud palkasid ja kärpinud eelarvekulusid,“ möönis ta. Michal viitas, et Eesti majanduses on näha ilmselgeid kasvumärke ning kinnitas, et 2025. aastal Eesti majandus kasvab. „Meie ettevõtted on suutnud kriisidega kohaneda, kuid nüüd on vaja kasvuidud muuta laiapõhjaliseks, kõigile tuntavaks majanduskasvuks. Tuleva aasta riigieelarvega viime ellu teadaolevalt suurimad ühe korraga rakendatavad tulumaksumuudatused. Need annavad jõukusele, kasvule kindla pinna ja viivad meid lähiaastatel regiooni kiirema kasvuga riikide sekka,“ lubas ta ja tutvustas muudatuste sisu.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Urmas Reinsalu (I), Martin Helme (EKRE), Lauri Läänemets (SDE), Õnne Pillak (RE), Lauri Laats (KE) ja Peeter Tali (E200).

Link uudisele: 2026. aasta riigieelarve

Loe ajakirja

RiTo värskes numbris on ülevaade Piret Ehini juhitud töörühma Riigikantseleile tehtud uuringust. See näitab, et elanike ELi-teemalised teadmised on ebaühtlased. Teadlased soovitavad Euroopa tegevust ja toimemehhanisme selgitada eluliste näidetega ning süsteemselt, alates kooliharidusest.

August Rei stipendiaadi Oliver Danieli magistritöö analüüs näitab, et ka poliitikud jätavad arusaadava argumentatsiooni sageli tähelepanuta. Väited stiilis „see on kliimale hea“ või „see on kultuurile halb“ ei mõju veenvalt, kui põhjendused puuduvad. Avalikkus vajab selgitusi.

RiTo värske number rõhutab: EL ei ole „nemad seal“, vaid meie ise. Parlamendifraktsioonide esindajate vestlusringis tõdevad rahvasaadikud, et kuigi Euroopa bürokraatia võib tunduda kohmakas, kujundab selle toimimist ka Eesti. „Kui tahame hüvesid, millega oleme harjunud, peame mõistma Euroopa Liitu ja oma rolli selles,” võtab Himma kokku.

Ajakirja esitlus

Ajakirja esitlusel pidas Euroopa arengustsenaariumidest ettekande EBSi poliitökonoomia professor Meelis Kitsing. Esitluse paneelarutelus liitusid Kitsinguga Diplomaatia peatoimetaja Merili Arjakas ja RiTo peatoimetaja Marju Himma.

Fotod esitluselt

Telli Riigikogu Toimetised

Link uudisele: RiTo seab fookuse Euroopale

Mis samme peaks Eesti astuma? Kuidas majandust mitmekesistada, nagu seda on saavutanud Leedu? Kas konkurentsivõimet kasvatades peaksime õppima naabritelt või leidma oma tee?

Riigikogu majanduskomisjoni eestvõttel kokku kutsutud eksperdikogu analüüsis Eesti majanduse konkurentsivõimet ning pakkus välja ideid selle parandamiseks. Valminud on tänavune raport Eesti majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Majanduskomisjoni ja eksperdikogu ühisel konverentsil „Kas Eesti majanduse nurgakivid kannavad?“ teeme selgeks, mida ütleb eksperdikogu Eesti majanduse tervise kohta aastal 2025 ning milliseid samme ta riigil astuda soovitab.

Konverentsi peaesineja on Economic Security Forumi partner ja teadusuuringute juht Christian Fjäder, kes räägib konkurentsivõime säilitamisest geopoliitiliste vapustuste ajastul. Eesti majanduse konkurentsivõimet võrdleb Läti, Leedu ja Soomega TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Järgneb vestlusring teemal „Eesti konkurentsivõime: kas järgida naabreid või leida oma tee?“.

Päeva teises pooles annavad Eesti Panga vanemökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Pärnamäe ülevaate ettevõtete rahastamise hetkeseisust ja väljavaadetest Eestis. Eesti elektrienergeetika valikuid analüüsivad TalTechi rakendusliku mikroökonomeetria professor Kadri Männasoo ja FinEst Targa Linna Tippkeskuse praktik-professor Einari Kisel. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sideturgude analüütik Martin Vallimäe otsib vastust küsimusele, kas Eesti sideturg pakub konkurentsivõimelist teenust. Toidutoorme väärindamisest Eesti põllumajanduses räägib Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor Rando Värnik. Päeva lõpetab ettevõtjate, poliitikute ja teadlaste vestlusring „Raamtingimused paika: milliseid muudatusi vajab Eesti ärikeskkond?“.

Päeva juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Tutvu konverentsi kavaga ja registreeru SIIN!

Link uudisele: Majanduskonverents “Kas Eesti konkurentsivõime nurgakivid kannavad?”

Endale sobiva kellaajaga tasuta pääsme torni saab soetada Fienta piletikeskkonnas. Pääsmeid jagatakse ka 20. augustil elavas järjekorras Kuberneri aias. NB! Gruppide suurus ja pääsmete arv on piiratud, mistõttu tasub need võimalikult varakult ära võtta.

Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamine algab kell 11 mälestustseremooniaga Toompea jalamil asuva 20. augusti kivi juures. Seejärel toimub Toompea lossi Valges saalis 20. Augusti Klubi traditsiooniline pidulik koosolek.

1994. aastal asutatud 20. Augusti Klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt. 34 aastat tagasi, 1991. aasta 20. augustil kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.

Link uudisele: 20. augustil saab külastada Pika Hermanni torni