Tulge tähistama Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäeva! Olete oodatud Pika Hermanni torni riigilipu heiskamise tseremooniale ja tasuta pidupäevakontserdile.

Link uudisele: Taasiseseisvumispäeva lipuheiskamine ja tasuta suurkontsert

Kandidaatide registreerimine algab 21. augustil ja lõpeb 24. augustil.

Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust (21 Riigikogu liiget).

Kõik kandidaadid esinevad  esimese ja teise hääletusvooru eel kuni 10-minutilise ettekandega. 

Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel, kus igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Presidendikandidaat peab koguma vähemalt 68 Riigikogu liikme toetuse.

Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine.

Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor.

Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu.

Valimiskogu

Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest (keda on 101) ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest (107). Kokku on valimiskogus 208 liiget. Omavalitsuste esindajate arv valimiskogus sõltub kehtivast haldusjaotusest ning hääleõiguslike kodanike arvust vallas või linnas.

Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogus esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.

Kõik kandidaadid esinevad esimese hääletusvooru eel kuni 10-minutilise ettekandega.

Esimeses hääletusvoorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor.

Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse Vabariigi Presidendi erakorraline valimine Riigikogus 14 päeva jooksul.

Ametisse astumine

Vabariigi President asub ametisse 12. oktoobril 2026.

Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees.

“Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.”

Link uudisele: Presidendi valimine

Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) algatasid 45 Riigikogu liiget 21. märtsil 2024 ning see läbis esimese lugemise sama aasta 29. mail.

Eelnõu esimene lugemine Riigikogus

Kui praegu saavad Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 18-aastased ja kandideerida vähemalt 21-aastased inimesed, siis eelnõu langetab valimisea 16 ja kandideerimisea 18 aastale. Hääletamis- ja kandideerimisõigus on Eesti kodanikel, aga ka Eesti kodakondsuseta Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht on Eestis.

Eelnõu algatajad soovivad kaasata valimisea langetamisega Euroopa asjade arutamisse ja otsustamisse senisest rohkem noori. Nad märgivad seletuskirjas, et kuna Eesti rahvastik on vananemas, on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus üha enam eaka valijaskonna poole kaldu. Algatajate sõnul tõstab muudatus noori puudutavad teemad senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse, julgustab noori aktiivsete kodanikena ühiskonnaelus osalema ning aitab mõjutada ka noorte huvisid, vajadusi ja tulevikku käsitlevaid Euroopa tasandi otsuseid.

Eelnõu kohaselt rakendatakse muudatust esimest korda 2029. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel. Kohalike volikogude valimistel on Eestis valimisiga juba langetatud ning 16- ja 17-aastased noored saavad neil valimistel hääletada alates 2017. aastast.

Arutelud põhiseaduskomisjonis

Esimese ja teise lugemise vahel arutas põhiseaduskomisjon eelnõu seitsmel istungil, millest neli istungit peeti avalikult. Lisaks ekspertide, teadlaste ja huvigruppidega kohtumistele tellis komisjon Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt ülevaate valimisea langetamisest ja selle mõjust Euroopa riikides. Samuti tellis komisjon Arenguseire Keskuse kaudu Tartu Ülikoolilt uuringu noorte otsustusvõime ja seda mõjutavate tegurite kohta. Uuring valmis 2026. aasta alguses.

Komisjoni avalik istung 3. juunil 2024

Avalikule istungile olid kutsutud Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Ats Mattias Tamm, Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Katariina Järve, õiguskantsleri asetäitja-nõunik, Õiguskantsleri Kantselei direktor Olari Koppel ning kantselei laste ja noorte õiguste osakonna vanemnõunik Margit Sarv.

Komisjoni avalik istung 4. juunil 2024

Avalikule istungile olid kutsutud Eesti Noorteühenduste Liidu huvikaitse spetsialist Henry Kask ja endine huvikaitse spetsialist Hans-Kristjan Raid.

Komisjoni avalik istung 7. oktoobril 2024

Avalikule istungile olid kutsutud Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi arengu- ja kognitiivpsühholoogia kaasprofessor Pirko Tõugu ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna asejuhataja Siiri Sillajõe.

Komisjoni avalik istung 5. novembril 2024

Avalikule istungile olid kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse valdkonna nõunik Mare Oja, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esindaja, tegevõpetaja Ulla Herkel, rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu Eesti raporti üks koostajatest Maarja Tinn, Tallinna Ülikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate õppekava juht, nooremlektor Hanna-Liis Kaarlõp ja õpetaja Kersti Kivirüüt.

Eelnõu teine lugemine Riigikogus

Valimisiga langetava eelnõu teine lugemine toimus Riigikogus 17. juunil. Vastuvõtmiseks peab eelnõu läbima ka kolmanda lugemise.

Link uudisele: Valimisea langetamine Euroopa Parlamendi valimistel

Kevadistungjärgul sai vastuse ka 81 saadikute esitatud arupärimist ning parlamendi menetlusse jõudis 17 vähemalt 1000 toetusallkirjaga kollektiivset pöördumist.

Istungid. Riigikogu pidas kevadistungjärgul 71 korralist istungit. Koos 18 infotunniga ulatus täiskogu tööaeg 387 tunni ja 13 minutini.

Õigusaktid. Vastu võeti 100 õigusakti, sh 89 seadust, 9 otsust ja 2 avaldust, millest üks tehti Iraani rahva toetuseks ja teine Tiibeti laste kaitseks. Kokku on XV Riigikogu vastu võtnud 413 õigusakti, neist 113 eelmisel, 130 üle-eelmisel ja 70 2023. aastal.

Arupärimised ja pöördumised. Vastuse sai 81 saadikute esitatud arupärimist ning menetlusse jõudis 17 vähemalt 1000 toetusallkirjaga kollektiivset pöördumist.

Riigikogu kevadistungjärk lõppes 18. juunil. Uuesti koguneb Riigikogu korralistele istungitele 14. septembril. 2. septembril koguneb Riigikogu valima presidenti.

Vahepealsel ajal töötavad edasi komisjonid, samuti täidavad Riigikogu liikmed oma muid ametiülesandeid. Korraliste istungjärkude vahel võivad vajadusel toimuda ka erakorralised istungjärgud, mille saab kokku kutsuda Riigikogu esimees presidendi, valitsuse või vähemalt 21 Riigikogu liikme ettepanekul.

Valik kevadistungjärgul vastu võetud õigusakte

• Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus. Kolm senist riigikaitse ja kriisiõiguse seadust – hädaolukorra seadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseseadus – ühendati üheks tervikuks, et parandada kriisideks valmistumist ja nende lahendamist ning suurendada kriisiaegset rolliselgust ehk seda, kes ja mida kriisi ajal teeb.
• Eesti julgeolekupoliitika alused. Uuendatud alusdokument käsitleb julgeolekut laia riigikaitse põhimõttel, paneb senisest suuremat rõhku elanikkonnakaitsele ja näeb muu hulgas ette, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad ka edaspidi olema vähemalt viis protsenti SKPst. Eelmine alusdokument pärines 2023. aasta algusest.
• Tuumaenergia ja -ohutuse seadus. Uus õigusraamistik paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, samuti lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla luuakse riiklik tuumaregulaator, mis alustab tegevust järgmise aasta alguses.
• Lisaeelarve. Riigi tulud vähenevad 24 miljonit, suurenevad 4,4 miljonit, investeeringud vähenevad 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot. Raha suunatakse muu hulgas Eesti.ai projektidele ning idapiiri väljaehitamise jätkamiseks.
• Aktsiisitõusude ärajätmine. Et leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud energiakandjate hinnasurvet, jättis Riigikogu ära 1. maiks kavandatud aktsiisitõusud mootorikütustele ehk bensiinile ja diislikütusele, samuti kütteõlidele ning maagaasile ja elektrienergiale.
• Riigikaitse tugevdamine. Vastu võeti seadusemuudatused, mis laiendavad rahuajal mehitamata õhusõidukite, nende seas droonide ja õhupallide seire- ja tõrjevõimalusi; parandavad mereolukorra teadlikkust Eesti merealal, tõhustavad Kaitseväe julgeolekuala kaitse meetmeid ning loovad tingimused, et kaasata liitlasi vajadusel Eesti riigipiiri valve ja korrakaitse tegevustesse; reguleerivad üldise kaitsevalmiduse osana vastava väljaõppe läbinud ajateenijate lahinguvalve ja selle käigus täidetavad ülesanded; näevad ette, et kõik ajateenistusse asuvad kutsealused peavad valdama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt; kiirendavad riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks vajalike ehitiste planeerimist ja ehitamist ning nendega seotud kohtumenetlusi.
• Ukraina toetamine. Riigikogu kiitis veebruaris esimese parlamendina heaks Euroopa Nõukogu kokkuleppe, millega asutatakse Ukraina-vastase agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee, ning kuu aega hiljem ratifitseeriti konventsioon, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon.
• Kohtumenetluse kiirendamine. Vastu võeti mitu seadust, et tagada kiirem kohtumenetlus. Muu hulgas lahendati peamised pahatahtliku venitamise viisid, nagu kohtuistungilt põhjuseta puudumine, menetluse jooksul üllatustõendite esitamine või kaitsjate sage vahetamine, ning laiendati kohtuliku arutamise võimalusi olukorras, kus süüdistatav hoiab kohtust kõrvale. Muudatusi tehti ka kohtukorralduses ning kaotati rahvakohtunike süsteem. Seaduses sätestati kohtunike arv erinevates kohtuastmetes, et tagada kohtusüsteemi tavapärane toimimine, ning kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär tõsteti 71 aastale.
• Nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus. Riigikogu otsusel minnakse Eestis järgmisest aastast seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning loetakse nõusolekuta seksuaalvahekord vägistamiseks.
• Vanglapindade rent. Muudatused võimaldavad tühjalt seisvaid vanglapindu välisriikidele rendile anda, et hoida vanglaid töös, tagada väljaõppinud vanglapersonalile töö ning vähendada riigi kulu tühjade vanglapindade ülalpidamisel, pannes need riigieelarvesse tulu teenima. Eesti-Rootsi vanglarendilepingu ratifitseerimine võimaldab tuua alates augustist Rootsist Eestisse vanglakaristust kandma kuni 600 kinnipeetavat.
• Uus uurimiskomisjon. Kõigi fraktsioonide esindajatest koosnev Venemaa mõjutustegevuse uurimiskomisjon moodustati jaanuaris ja see alustas veebruaris tööd. Komisjoni ülesanne on süstemaatiliselt analüüsida Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevust, rahastamisviise, seotust Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojekte ja nendega kaasnevaid riske. Komisjon esitab lõpparuande hiljemalt 1. veebruariks 2027.
• Presidendi valimise korra täpsustamine. Riigikogu otsustas tuua varasemaks presidendikandidaatide esitamise tähtaja ning anda kandidaatidele hääletusvoorude eel võimaluse ennast tutvustada. Eesmärk on muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, läbipaistvamaks ja avalikkust kaasavamaks.

Link uudisele: Lõppes Riigikogu kevadistungjärk

Meie tööpakkumised

• konkurss Riigikogu keskkonnakomisjoni konsultandi ametikohale (PDF, 751 KB).

Ootame enda sekka nutikaid ja vahvaid kolleege!

Link uudisele: Tule tööle!

Otsuse kohaselt tuleb energiamajanduse arengukavas aastani 2035 käsitleda tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid mõjusid, et tagada energia varustuskindlus kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul.

Õigusraamistiku loomisel tuleb tagada, et riikliku julgeolekuga, rahastamisega ja omandivormiga seotud riske on põhjalikult hinnatud.

Tuumaenergia töörühma lõppraport

Tuumaenergia töörühma (TET) lõppraportis märgitakse, et riik peab tegema otsuse tuumaenergia kasutuselevõtu kohta toetudes laiale poliitilisele konsensusele. Eesti praegune õiguslik raamistik tuuma- ja kiirgusohutuse valdkonnas on piisav praegu tehtava jaoks, kuid tuumaprogrammi käivitamine nõuab keerukamate tegevuste reguleerimist ja uute meetmete rakendamist, seega peab täienema ka seadusandlus.

Elektrituruseaduse § 22 lõige 3 sätestab, et tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel. Riigikogu positiivne otsus loob eeldused tuumaenergia kasutamist reguleeriva õigusraamistiku loomiseks, tuumajaamale sobiva asukoha valimiseks, planeerimisprotsesside algatamiseks ja sobiva ohutu tehnoloogia ning usaldusväärse arendaja valikuks. Samuti tuleb luua sõltumatu tuumaenergia ohutust reguleeriv asutus, kus töötaks käitamisperioodil kokku ligi 80 inimest.

Töörühma hinnangul võtab tuumaalase seadusepaketi ettevalmistamine Riigikogule esitamiseks tõenäoliselt aega kaks kuni kolm aastat. Eelnõu seadusandlik menetlus Riigikogus võtab aega vähemalt kuus kuud kuni kolm aastat. Raporti koostajad rõhutavad, et tuumaenergia kasutuselevõtt riigis, kus puudub sellekohane varasem kogemus ja vajalik taustsüsteem, nõuab aastatepikkust ettevalmistust ning põhimõttelise otsuse vastu võtmisest Riigikogus kuni tuumaelektrijaamast elektritootmise alguseni kuluks vähemalt 9–11 aastat.

Otsustuskohad tuumaenergia kasutuselevõtu protsessi etappides. Joonis: Kliimaministeerium.

Tuumaenergeetikast Riigikogus

Riigikogu võttis vastu tuumaenergeetika- ja ohutuse seaduse

Valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) kolmas lugemine toimus Riigikogu täiskogus 17. juunil 2026. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 63, vastu 10 ning erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Loe pikemalt pressiteatest.

Tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu läbis teise lugemise

10. juuni Riigikogu täiskogu istungil läbis teise lugemise läbis valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), millega luuakse õigusraamistik rahumeelse tuumaenergia tootmiseks ja kasutamiseks Eestis. Eelnõu paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, kuid ka lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku. Istungi ülevaade.

Riigikogu saab tuumajaama ehitamisel sõnaõigust juurde

Majanduskomisjon saatis tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) täiskogusse teisele lugemisele. Muuhulgas tegi tegi komisjon teise lugemise käigus eelnõule muudatuse, millega lisatakse tuumajaama ehitamise menetlusse täiendav poliitiline otsustuskoht. Komisjoni esimees Marek Reinaas selgitas, et arutelude tulemusel jõuti seisukohale, et tuumajaama ehitamise üle otsustamisel peab lisaks tuumaregulaatorile ja valitsusele sellele oma heakskiidu andma ka Riigikogu. „Leppisime kokku, et kui pädev asutus on menetluse tulemusel jõudnud järeldusele, et tuumajaama rajamine on põhjendatud ning võimalik, siis esitab ta eelhinnangu otsuse eelnõu valitsusele, kes kujundab selle kohta oma seisukoha ning esitab selle seejärel Riigikogule otsustamiseks,“ selgitas ta. Eelnõu varasema versiooni järgi piisanuks positiivse otsuse tegemiseks valitsuse otsusest. Eelnõu teine lugemine toimub täiskogus kolmapäeval, 10. juunil. Loe pikemalt pressiteatest.

Majanduskomisjoni avalik istung tuumaenergeetika ohutuse tagamisest

5. mail 2026 arutas majanduskomisjon avalikul istungil tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu julgeoleku ja päästega seotud aspekte.

Majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni avalik istung tuumaenergeetikast

23. aprillil 2026 toimus majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühine avalik istung tuumaenergia kasutuselevõtust.

Majanduskomisjoni avalik istung tuumaenergeetikast

20. aprillil 2026 toimus majanduskomisjoni avalik istung tuumaenergia kasutuselevõtust.

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Riigikogu täiskogu arutas tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) 8. aprillil. Eelnõu esimene lugemise lõpetati ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 30. aprill kell 14.15. Istungi ülevaade. 

Majanduskomisjon saatis tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu esimesele lugemisele

24. märtsil 2026. otsustas majanduskomisjon saata täiskogu istungi esimesele lugemisele tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu. Majanduskomisjon tegi juhatusele ettepanekud võtta tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) täiskogu istungi päevakorda 8. aprillil ja eelnõu esimene lugemine lõpetada. Loe pikemalt pressiteatest.

Tuumaenergeetika toetusrühma seminar

23. jaanuaril 2026 toimus teine tuumaenergia toetusrühma seminar, mida on võimalik ka järele vaadata.

Riigikogu otsustas toetada tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamise võimaldamist

12. juunil 2024 läbis teise lugemise ja võeti vastu Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsus „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ (431 OE), mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Pikemalt. Istungi ülevaade.

Keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni ühine istung

4. juunil 2024 toimunud keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni avalikul ühisel istungil käsitleti tuumaenergeetikaga seotud energiakindluse loomise küsimusi. Kutsutud olid Kliimaministeeriumi, Rohetiiger AS-i, TalTechi, Fermi Energia AS-i, Tööandjate Keskliidu, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Elektritööstuse Liidu esindajad. 

Esimene tuumaenergeetikat puudutav eelnõu läbis täiskogus esimese lugemise

29. mail 2024 läbis esimese lugemise Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ eelnõu (431 OE), mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Istungi ülevaade.

Keskkonnakomisjon arutas avalikul istungil tuumaenergia kasutuselevõtu toetamise otsuse eelnõu

28. mail toimus keskkonnakomisjoni avalik istung, kus käsitleti Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu toetamisega seotud otsuse eelnõu (431 OE) koos asjaomaste organisatsioonide ja asutustega.

Saadikud esitasid tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist võimaldava eelnõu

8. mail andis 55 Riigikogu liiget Riigikogu menetlusse otsuse eelnõu, mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Loe pikemalt pressiteatest.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“ arutelu Riigikogu täiskogus

18. aprillil toimus keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“ arutelu, kus esinesid ettekandega keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro, Kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste ja Siseministeeriumi nõunik Aigo Allmäe.

Vaata istungit Riigikogu YouTube’i kanalil ning loe ka istungi ülevaadet.

Tuumaenergeetika töörühma lõppraporti tutvustus

Majanduskomisjonis toimus TETi lõppraporti arutelu 23. jaanuari istungil.

Tuumaenergeetika toetusrühma seminar

Riigikogus tegutseb ka tuumaenergeetika toetusrühm, mille 17. jaanuaril toimunud seminari saab järele vaadata siin.

Tuumaenergia töörühma järeldused

Tuginedes tuumaenergia töörühma perioodil 2021–2023 läbiviidud analüüsidele ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) tuumaenergia kasutuselevõtu taristu ülevaatemissiooni käigus saadud tagasisidele, on tuumaenergia töörühma järelduseks, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav. Selle eelduseks on õigeaegne planeerimine, piisav rahastus (sh erasektori investeeringud) ning poliitiline ning rahva toetus. Tuumaenergia kasutuselevõtt toetab Eesti 2050. aasta kliimaeesmärkide täitmist ja varustuskindluse tagamist.

Olulised tegurid, mis muudavad tuumaenergia lisaks taastuvenergiale Eesti jaoks perspektiivseks valikuks, on järgmised.

Energiasõltumatus ja varustuskindlus

Taastuvenergia süsteemid sõltuvad päikese ja tuule muutlikest tingimustest ning vajavad täiendavaid ressursse, et tagada pidev elektrivarustus. Tuumaenergia pakub stabiilset ja pidevat elektritootmist, mis aitab tagada Eesti energiasõltumatuse ning varustuskindluse ka äärmuslike ilmastikutingimuste korral.

Kliimaneutraalsuse saavutamine

Kuigi taastuvenergia on oluline samm kliimaneutraalsuse suunas, ei pruugi see üksi olla eesmärgi saavutamiseks piisav. Tuumaenergia on juhitav madala süsinikuheitega elektritootmise viis, mis võimaldab Eestil jõuda kliimaneutraalsuse eesmärkideni. Lisaks elektritootmisele, võimalusel ka teistes sektorites, nt kaugkütte tagamisel.

Energiatarbimise tasakaalustamine

Taastuvenergia allikate, nagu päikese ja tuule, juhitamatus tekitab energia tootmises kõikumisi. Tuumaenergia tasakaalustaks taastuvenergia kõikumisi ja tagaks stabiilse elektritarne.

Energia hind

Kuigi tuumaelektrijaama ehitamine võib esialgu nõuda suuremaid investeeringuid, toodab tuumaenergia elektrit pikas perspektiivis madalamate kuludega, võrreldes mõnede taastuvenergiaallikatega (nt meretuulepargid). See aitab tarbijatele, sh suurtarbijatele tagada elektri stabiilse ja soodsama hinna.

Teadus- ja arendustöö edendamine

Tuumajaama ehitamine ja käitamine võimaldab Eestil arendada kõrgtehnoloogiat ja teadusvaldkonda, mis omakorda toob kaasa majandusliku kasu ning loob töökohti kohalikele elanikele.

Pikaajaline perspektiiv

Tuumaenergia on tõestanud end kui pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus paljudes maailma riikides. Sellel on potentsiaal tagada Eesti energiavarustus ka tulevastele põlvkondadele. Samas kaasnevad tuumaenergia kasutuselevõtuga mitmed väljakutsed, mida Eesti peaks arvesse võtma.

Ohutuse küsimused

Tuumaelektrijaamade ohutus on rahva üks peamisi muresid. Kuigi tõsiste tagajärgedega õnnetuste esinemine on äärmiselt ebatõenäoline, tuleb tuumaelektrijaamade ehitamisel ja käitamisel nõuda kõrgeimate ohutusstandardite järgimist ning tagada, et kõik riskid oleksid minimeeritud.

Jäätmete käitlemine

Tuumaenergia tootmisega kaasnevad radioaktiivsed jäätmed, mis vajavad pikaajalist ohutut ladustamist. Isegi, kui tekkivate jäätmete hulk on väike, peaks Eesti välja töötama radioaktiivsete jäätmete käitlemise strateegia ja arvestama kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamisega.

Kapitali- ja ajakulu

Tuumaelektrijaama ehitamine nõuab suuri algseid investeeringuid ning pikka ettevalmistusperioodi. Projektide rahastamise tagamine ja ehituse ajakava järgimine võivad osutuda keeruliseks.

Rahva meelsus ja poliitilised riskid

Tuumaelektrijaamade rajamine võib kaasa tuua avaliku vastuseisu, eriti asukohavaliku protsessis. Muutuda võivad poliitilised seisukohad. Oluline on kaasata avalikkus otsustusprotsessi ja tagada piisav teavitamine.

Alternatiivsete tehnoloogiate arendamine

Kui tuumaelektrijaam on tööd alustanud, tuleb arvestada sellega võetud pikaajaliste kohustustega, mistõttu pole sellest energialiigist võimalik kiirelt loobuda. Kuigi tuumaenergia võib pakkuda stabiilset elektrivarustust, tuleks samal ajal jätkata investeerimist taastuvenergia tehnoloogiatesse ja energiatõhususse.

Inimressursside arendamine

Tuumaenergia kasutamiseks on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja vastava kvalifikatsiooniga oskustööjõudu, kelle väljaõpe on aeganõudev ning keda tööjõu turul napib. Nii tuumaregulaator kui ka tuumajaama käitaja oleksid tuumaprogrammi rakendamise algusaastatel suuresti sõltuvad teistest riikidest imporditavast tööjõust.

Kokkuvõttes on oluline tagada, et tuumaenergia kasutuselevõtt ei kahjustaks taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimsuste lisandumist ega põhjustaks heitkoguste vähendamise edasi lükkamist.

Tuumaenergia kasutuselevõtt võib anda suure panuse Eesti kliimaeesmärkide saavutamisse, varustuskindluse ning energiasüsteemi stabiilsuse tagamisse, ilma et peaksime piirama taastuvenergia arendamist.

Tuumaenergia töörühma lõpparuandega on huvi korral võimalik täismahus tutvuda siin.

Link uudisele: Tuumaenergeetika

RiTo peatoimetaja Marju Himma kirjutab värkse RiTo juhtkirjas, et andmed ei ole „uus nafta“, vaid pigem kliimamuutusega sarnane riukalik probleem – nähtus, mille puhul iga lahendus tekitab uusi küsimusi. „Eesti saab olla hea rafineerimistehas, et teha järgmine digiriigi hüpe,” märgib Himma.

Küberturbe ja e-riigi ekspert Andres Kütt kirjutab, et Eesti on ehitanud küll võimsa registrite süsteemi, kuid need loodi peamiselt ametkondlikuks asjaajamiseks, mitte ühiskondliku väärtuse loomiseks. „Andmed ei ole loodusvara, mida saab lihtsalt kaevandada ja rafineerida. Need on pigem ühiskondlik infrastruktuur,“ rõhutab Kütt.

Tartu ülikooli terviseinformaatika teadur Sulev Reisberg näeb Eesti terviseandmetes kasutamata võimalust päästa elusid ja parandada ravikvaliteeti. Tema hinnangul takerduvad vajalikud lahendused liigse bürokraatia ja killustunud süsteemide taha. „Andmed on vaja anda kasutusse,” rõhutab Reisberg, kutsudes üles lihtsustama õigusruumi ja looma kiireid katseprojekte tervishoiusüsteemi parandamiseks.

Sille Sepp koos kaasautoritega analüüsib, kuidas Eesti digiriik võiks liikuda inimkeskse andmemajanduse poole. Artiklis rõhutatakse, et tehnoloogiline võimekus üksi ei taga usaldust: inimesed peavad teadma, kuidas nende andmeid kasutatakse ning millist kasu nad sellest saavad.

Ajakirja uuringute rubriigis toovad Rein Murakas ja kaasautorid välja, et Tööstus 4.0 ei tähenda ainult uusi tehnoloogiaid, vaid sügavat organisatsioonilist ja kultuurilist muutust Eesti ettevõtetes. Edu ei sõltu üksnes masinatest ja tarkvarast, vaid sellest, kas inimesed ja organisatsioonid suudavad muutustega kaasa minna.

Terava sotsiaalse probleemina käsitlevad Mai Beilmann ja Anneli Kährik nähtamatuks jäävaid NEET-olukorras noori ehk noori, kes ei õpi ega tööta. Erilise tähelepanu all on nn „tublid tüdrukud“ – kõrge õppeedukusega noored, kelle probleemid jäävad koolis sageli märkamata kuni hetkeni, mil nad süsteemist välja langevad. Autorid hoiatavad, et hilinenud märkamine võib kaasa tuua pikaajalise tõrjutuse nii hariduses kui tööturul.

Kõik need andmetega seotud murekohad aga ka tulevikuvõimalused olid arutelu all RiTo vestlusringis, kus osalesid Lea Danilson-Järg (Isamaa), Andrei Korobeinik (Keskerakond), Helmen Kütt (SDE),Stig Rästa (Eesti 200), Madis Timpson (Reformierakond) ja Varro Vooglaid (EKRE).

Loe ajakirja!

Link uudisele: Kas oskame oma andmed päriselt tööle panna?

Hommikusel pidulikul lipuheiskamisel peavad kõne Riigikogu esimees Lauri Hussar ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Ove Sander.

Kuberneri aeda on üles rivistatud vahipataljoni, kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ning akadeemiliste organisatsioonide ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad.

Lipp heisatakse Eesti Vabariigi hümni saatel. Lipu heiskamist assisteerivad Rain Posti ja Karl Evert Esko Mustamäe Riigigümnaasiumist ning Emma Rebane ja Mihhail Semiyanov Kohtla-Järve Gümnaasiumist.

Mängib Sõjaväeorkester ning laulavad Eesti Naislaulu Seltsi ja koolide koorid. Kooride esituses kõlavad Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele ja Enn Võrgu „Eesti lipp“ Martin Lipu sõnadele. Orkestrit dirigeerib Samuel Jalakas, koore Linda Kardna ja Sirje Vasmann-Perend.

Pääs Pika Hermanni torni

Kell 14–19 on huvilistele avatud Pika Hermanni torn.

Fienta keskkonnas asuvad tasuta pääsmed on tänaseks juba otsa saanud, kuid jagame pääsmeid ka 4. juunil alates kella 14-st elavas järjekorras Kuberneri aias. Sobiva kellaajaga ekskursioonile koha kindlustamiseks soovitame pääsmele võimalikult varakult Kuberneri aeda järele tulla.

Kuberneri aeda on paigutatud lipusein, mille taustal saab pidupäevafotosid teha. 

Lisainfo: 631 6300, info@riigikogu.ee.

Link uudisele: Eesti lipu päeval kutsume Pika Hermanni torni

• Vaata pilte!

Kell 10.20 Tervituskontserdi annavad Jazzkaare linnaruumi projekti muusikud, bänd Bad Habits

Kell 10.50 Riigikogu esimehe Lauri Hussari tervitus

Kell 11.25–11.50 Jazzkaare linnaruumi projekti muusikud. Meeleolu loob pianist Rene Paul 

Kell 11–16 Igal pool- ja täistunnil ekskursioonid lossis, pääs Pika Hermanni torni

• Ekskursioonid Pika Hermanni torni toimuvad kell 11–15.30 igal pool- ja täistunnil. NB! Pika Hermanni tasuta pääsmeid on piiratud hulk, soovitame esmalt soetada kellaajaline tasuta pääse ja siis liikuda majaga tutvuma.
• Tasuta pääsmete jagamine ja sisenemine koos ekskursiooniga Pika Hermanni torni sisehoovist. 
• Ekskursioone Toompea lossis teevad ka Riigikogu liikmed Anti Poolamets ja Raimond Kaljulaid.

Kell 11–16 Kohtumised Riigikogu liikmetega fraktsioonides

Kell 11–16 Eriprogramm – meenutame iseseisvuse taastamist

• 20. Augusti Klubi liikmed meenutavad iseseisvuse taastamist. Videokaadrid aastatest 1988–1991.
• VABAMU „Vabaduse kompassi“ meisterdamise töötuba.
• Teletorni lego töötuba „Ehitame vabadust“; viktoriin „1991. aasta august. Vabaduse kaitsel“.
• Rahvusraamatukogu aitab orienteeruda infokülluses. Viktoriin. Raamat koju kaasa.
• Tallinna Raamatukogude õue- ja lugemismängud, naudime lugemist ja liikumist.
• Külas on raamatukogubuss Katariina Jee.
• Riigivanem August Rei Sihtasutus annab 20-minutilise Eesti ajaloo lühikursuse. August Rei fotosein.

Kell 12 ja 13 Jaak Juske ajaloominutid

Kell 12–13 Kohvikujutud „Sotsiaalmeedia ohud ja hüved“, modereerib Urmas Vaino

Kell 13–14 Mälumäng koolide ja Riigikogu võistkondade vahel

Kell 15–16 ETV Lastekoori kontsert Valges saalis

Oluline info

NB! Kui oled üle 18-aastane, võta palun kaasa pildiga isikut tõendav dokument. 

Sissepääs, tegevused ja üritused on tasuta ning sobivad ka lastele. Eelregistreerumine ei ole vajalik.

Link uudisele: Riigikogu lahtiste uste päev

Arenguseire Keskuse hiljutine raport tõi võimalike lahendusteedena esile digihüppe tervishoius, tervishoiu rahastamise sidumise patsientide tervisetulemitega, eratervisekindlustuse laiendamise ning täiendavate maksutulude Tervisekassasse suunamise. Ükski neist otsustest pole lihtne ega kõrvalmõjudeta. Konverentsil räägime rahvusvahelisest kogemusest tervishoiukulude ohjamisel ning Eesti tervishoiu tugevustest ja nõrkustest teiste riikide taustal.

Konverentsil arutame, kuidas muuta tervishoid taas jätkusuutlikuks, millist rolli saavad mängida digitaliseerimine ja tehisaru ning kuidas liikuda tulemuspõhiste maksemudelite poole.

Konverentsi avab Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo. Konverentsi peaesineja on Jonathan Cylus Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskusest, kes räägib hinnatõusu mõjude leevendamisest tervishoiusüsteemis.

Eesti tervishoiu tugevustest, nõrkustest ja eripäradest kõneleb Triin Habicht WHO Barcelona keskusest. Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel võrdleb Arenguseire Keskuse tervishoiustsenaariume 2020 vs. 2025 – milliste suunas oleme teel?

Järgnevas vestlusringis arutavad vajalike kiireloomuliste otsuste üle sotsiaalminister Karmen Joller, Riigikogu liige Tanel Kiik, OÜ Antegenesi tegevjuht Peeter Padrik ja Tervisekassa juhatuse esimees Siiri Lahe. Vestlust juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Päeva teises pooles räägib Kadi Lubi TalTechi tervisetehnoloogiate instituudist, millised digilahendused päriselt väärtust loovad. TEHIKu direktor Margus Arm avab seejärel digitaliseerimise maksumust, säästupotentsiaali ja peamisi pudelikaelu. Järgneb vestlusring “TI-hüpe tervishoius!?”, kus osalevad Tallinna Haigla AS-i digihaigla juht Pille Kink, Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsler Nele Labi ning Tartu Ülikooli rakenduslike tehnoloogiauuringute professor, Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu esimees Kristjan Vassil. Vestlust juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Tulemuspõhisest rahastamisest tervishoius ja sellest, kuhu Eesti peaks välja jõudma, kõneleb TalTechi lektor ja Dermtesti tegevjuht Priit Kruus. Tervisekassa juhatuse liige Karl-Henrik Peterson tutvustab Tervisekassa eesmärke tulemuspõhise rahastamise valdkonnas.

Päeva lõpetab vestlusring “Hakkame maksma tervenemise, mitte üksikute raviteenuste eest!?”, kus sõna saavad akadeemik, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, Tartu Ülikooli professor Joel Starkopf ja Riigikogu liige (Eesti Reformierakond) Eero Merilind. Vestlust juhib Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteenuste innovatsiooni ja tehnoloogia juht Kitty Kubo.

Tervet päeva juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Konverentsil osalemiseks palume registreeruda hiljemalt reedel, 10. aprillil. Lingi konverentsiga liitumiseks saadame päev enne üritust meili peale.

Ajakava ja registreerimine: https://arenguseire.ee/uritused/tervishoiukonverents-kuidas-tasume-tulevikus-eesti-tervishoiuarve/

Link uudisele: Kuidas tasume tulevikus Eesti tervishoiuarve?