Kohtumisel tänas Vaga asepresidenti sooja vastuvõtu eest ning tõi esile, et iga Eesti delegatsiooni visiit Taiwani kinnitab kahe riigi tugevat partnerlust ja sõprust.

„Taiwani majanduslik edu, innovatsioon ning ühiskonna vastupidavus on Eestile suureks inspiratsiooniks. Näeme üha rohkem võimalusi teha koostööd kõrgtehnoloogia, kaitsetööstuse, investeeringute ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Eesti ja Taiwan on täna lähedasemad kui kunagi varem,“ ütles Vaga.

Tema sõnul avaldab Eesti tunnustust Taiwani ulatuslikele reformidele riigikaitses.

„Taiwan ei tugevda üksnes oma relvajõude, vaid investeerib ka tehnoloogilisse innovatsiooni, ühiskonna valmisolekusse, küber- ja kognitiivsesse julgeolekusse ning aktiivsesse diplomaatiasse. See saadab selge sõnumi, et demokraatiat ja vabadust kaitstakse,“ märkis Vaga.

Vaga tõi esile, et Eesti liigub samas suunas, investeerides tänavu riigikaitsesse 5,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, arendades kaasaegseid kaitsevõimeid ning toetades jätkuvalt Ukrainat.

Kohtumisel arutati ka Eesti ja Taiwani praktilise koostöö kiiret arengut. Eesti jagab Ukrainast saadud õppetunde, mis aitavad tugevdada ka Taiwani valmisolekut. Lisaks käsitleti koostööd kaitsetööstuses, sealhulgas Taiwani Riikliku Chung-Shani Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi (NCSIST) ja Eesti ettevõtete vahel.

Delegatsioon märkis, et koostöö laieneb ka teistes valdkondades. ESTDEV ja Taiwani Rahvusvahelise Koostöö ja Arengu Fond (ICDF) on sõlminud strateegilise koostööleppe, Taiwania Capital on investeerinud Eesti tehnoloogiasektorisse ning kahe riigi vahel tihenevad kultuuri- ja haridusvahetused. Eesti toetab jätkuvalt ka Taiwani sisulist osalemist Maailma Terviseorganisatsiooni tegevuses.

„Eestit ja Taiwani lahutab geograafia, kuid ühendavad väärtused. Taiwani humanitaarabi Ukrainale näitab, et nad jagavad meiega samu väärtusi ja panustavad, et Euroopa mandril toimub sõda lõppeks vabaduse võiduga. Eesti ja Taiwanil on aga ka suur potensiaal teha majandusalast koostööd tehnoloogiasektoris. Taiwani hiljutine investeering Eesti ettevõttesse Skeleton Technologies on tiheda majanduskoostöö algus. Vabadus, demokraatia, innovatsioon ja avatud ühiskonda – need ühised väärtused teevad meie partnerluse tugevaks ning annavad kindlust, et saame koos üle kõikidest proovikividest,“ ütles Vaga.

Eesti–Taiwani sõprusrühma delegatsiooni kuulusid lisaks Vagale Riigikogu liikmed Peeter Tali, Hanah Lahe, Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Kalle Laanet.

Visiidi käigus kohtus delegatsioon Taiwani asepresidendi Hsiao Bi-khimiga, Taiwani parlamendi spiikri Han Kuo-yuga, välisministri, asekaitseministri, Julgeolekunõukogu peasekretäri Joseph Wu, Taiwani Riikliku Chung-Shani Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi (NCSIST), Rahvusliku paleemuuseumi juhtkonna, Majandus- ja Kaubandusministeeriumi ning riikliku Taiwania Capital investeerimisfondi esindajatega.

Kohtumistel keskenduti Eesti ja Taiwani parlamentaarse koostöö edendamisele, julgeoleku- ja kaitseküsimustele, kaitsetööstuse ja kõrgtehnoloogia koostööle, investeeringutele, kultuurivahetusele ning demokraatlike riikide koostöö tugevdamisele rahvusvahelisel tasandil.

Lisainfo:

Kristo Enn Vaga
Riigikogu Eesti–Taiwani parlamendirühma esimees
+372 5626 7733
kristoenn.vaga@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti–Taiwani sõprusrühm Taiwanis: Eesti ja Taiwan on lähedasemad kui kunagi varem

Raidi selgitusel Tiibeti eksiilvalitsuse hinnangul toimib seadus surmahoobina algsele Hiina rahvavabariigi poolsele põhiseaduslikule lubadusele Tiibeti tegeliku autonoomia kohta. „Seadus soodustab rahvastiku ümberpaigutamist ja marginaliseerib tiibeti keelt, lahutab tiibetlasi süstemaatiliselt nende esivanemate kodumaast, ajaloost ja vaimsetest traditsioonidest. Eesmärk ei ole lihtsalt integratsioon, vaid eraldiseisva Tiibeti identiteedi järkjärguline asendamine truudusega riiklikult määratletud „Hiina rahvale” (Zhonghua Minzu),“ selgitas Raid.

„Tiibeti identiteedi kriminaliseerimine: seadus seab eesmärgi „luua Hiina rahvale tugev kogukonnatunne” ning esitab Tiibeti usupraktikate, keele ja kultuuritraditsioonide säilitamist separatismi ilmingutena,” märkis Raid.

Ühisavaldusele alla kirjutanud Riigikogu liikmed mõistavad seaduse teravalt hukka ja sedastavad, et seadusel puudub Tiibeti rahva silmis moraalne legitiimsus. Kuigi Euroopa Parlament ja ÜRO on juba väljendanud tõsist muret kõnealuse õigusakti tagajärgede pärast, on vaja kiiresti tugevamaid ja otsustavamaid meetmeid, leiavad nad.

“Riigikogu liikmed kutsuvad üles: ametlikult edastama Hiina valitsusele oma tugevat vastuseisu kõnealusele seadusele, paludes tagasi lükata seaduse rakendamist ja nõuda selle kehtetuks tunnistamist. ÜRO organeid ja mehhanisme tegutsema Hiina assimilatsioonipoliitika kiireloomuliseks läbivaatamiseks ja kasutama kõiki olemasolevaid rahvusvahelisi vahendeid, et vältida edasisi kultuuriliste, keeleliste ja usuliste õiguste rikkumisi Hiina võimude poolt. Avaldame Pekingile ühtset diplomaatilist survet, et lahendada Hiina-Tiibeti konflikt rahumeelselt tõelise ja vastastikku lugupidava dialoogi kaudu; toetame Tiibeti eksiilvalitsuse jõupingutusi Tiibeti kultuuri ja identiteedi säilitamisel ja edendamisel paguluses,” seisab protestikirjas.

Protestikirjale kirjutasid alla Riigikogu liikmed Juku-Kalle Raid, Ando Kiviberg, Toomas Uibo, Yoko Alender, Kalle Laanet, Jaak Valge, Hanah Lahe, Tarmo Tamm, Ester Karuse, Annely Akkermann, Vilja Toomast, Jüri Jaanson, Marek Reinaas, Anti Allas, Riina Sikkut, Tiit Maran, Leo Kunnas, Heljo Pikhof, Irja Lutsar, Diana Ingerainen, Tõnis Lukas, Tanel Tein, Peeter Tali , Mario Kadastik, Pipi-Liis Siemann, Henn Põlluaas, Margit Sutrop, Kristo Enn Vaga, Eerik-Niiles Kross, Priit Sibul, Liina Kersna, Raul-Stig Rästa, Anti Poolamets, Züleyxa Izmailova, Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Luisa Rõivas, Kalev Stoicescu, Kristina Šmigun-Vähi, Urmas Reinsalu, Tanel Kiik, Evelin Poolamets, Mati Raidma, Mart Võrklaev, Timo Suslov, Mait Klaassen, Madis Kallas, Anti Haugas, Õnne Pillak, Meelis Kiili ja Lea Danilson-Järg.

Avalduse täistekst eesti keeles ja inglise keeles.

Lisainfo:

Juku-Kalle Raid
Tiibeti toetusrühma esimees
6316562
juku-kalle.raid@riigikogu.ee

Link uudisele: 51 riigikogu liiget protesteerivad Hiina rahvavabariigi seaduse vastu, mis seab ohtu väikerahvad

Parlamendirühm lisab, et mittetunnustamispoliitika jäi USA ametlikuks välispoliitika peajooneks kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal. Pärast Eesti taasiseisvumist 1991. aastal alustas Ameerika Ühendriikide saatkond juba oktoobris oma tööd Tallinnas.

„Ameerika Ühendriigid on läbi aastakümnete olnud Eesti Vabariigi üks olulisemaid ja usaldusväärsemaid liitlasi. Jagame ühist ja kindlat pühendumust julgeoleku tugevdamisele, majandussuhete edendamisele ning vabaduse kaitsmisele,“ kirjutab rühm avalduses.

Eesti–USA parlamendirühma avaldusele kirjutasid alla aseesimees Peeter Tali ja liikmed Aivar Sõerd, Anti Poolamets, Kristo Enn Vaga, Mario Kadastik, Enn Põlluaas, Annely Akkermann, Vadim Belobrovtsev, Eero Merilind, Heljo Pikhof, Lauri Laats, Ando Kiviberg, Helmen Kütt, Jüri Jaanson, Vladimir Arhipov, Ester Karuse, Raimond Kaljulaid, Kadri Tali, Kersti Sarapuu, Helle Moonika Helme, Mart Helme ja Eerik-Niiles Kross.

Lisainfo:
Peeter Tali
Eesti–USA parlamendirühma aseesimees
6316556
peeter.tali@riigikogu.ee

Link uudisele: Parlamendirühm õnnitleb USA rahvast riigi 250. aastapäeva puhul

Pillaku sõnul tähendab turvatunne esmalt kindlust, et inimesed tulevad oma eluga toime. „Kõige enam puudutavad toimetulekuraskused pensionäre ja lastega peresid. Neid, kes on kõige raskemas olukorras, aitasime aasta alguses tõusnud toimetulekutoetusega. Lisaeelarvega oleme otsustanud pakkuda tugevamat õlga üksikvanemate lastele, sest lastel, kellel on ainult üks vanem, on kõige suurem vaesusrisk. Viimastes kriisides on just need pered saanud kõige enam pihta,“ ütles ta. 

Samuti sisaldab lisaeelarve täiendavaid investeeringuid idapiiri väljaehitamise lõpetamiseks. „Me kõik saame aru, et idapiiri lõpuni ehitamine võrdub Eesti julgeolekuga. Kui on vaja teha investeeringuid selle lõpuleviimiseks, siis on see vajalik poliitika,“ lisas Pillak.

„Turvalisus tähendab ka kindlustunnet tuleviku ees, et majandus kasvaks, sest siis kasvavad ka inimeste sissetulekud ja pensionid. Majanduskasvu kiirendamiseks on oluline jätkata tehisaru arendamist ja kasutuselevõttu, sest see aitab tõsta tootlikkust, suurendada ettevõtete konkurentsivõimet ning luua suuremat lisandväärtust kogu majanduses. Kui investeerime võimalustesse, mis aitavad ettevõtjatel kasvada ja suuremat lisandväärtust luua, siis investeerime ühtlasi majanduskasvu ning selle kaudu inimeste heaolu kasvu,“ ütles Pillak.

Link uudisele: Õnne Pillak: lisaeelarve aitab hoida inimeste turvatunnet

„Eesti vajab rohkem võimalusi elektrit ise toota. Mida suurem on meie enda tootmisvõimekus, seda kindlam on elektrivarustus ning tugevam majanduse konkurentsivõime. Täna vastu võetud seadus loob vajalikud reeglid, et tuumaenergia saaks tulevikus olla osa sellest lahendusest,“ ütles Kadastik.

Kadastiku sõnul on kogu seaduse peamiseks alustalaks ohutus. „Ohutus on tuumaenergia puhul kõrgeim põhimõte, milles järeleandmisi teha ei saa. Seadus sätestab ranged nõuded kogu tuumarajatise elukaarele alates planeerimisest ja ehitamisest kuni kasutusest kõrvaldamise ning jäätmete käitlemiseni välja. Samuti määrab seadus sõltumatu regulaatori ning paneb paika vastutuse võimalike intsidentide korral,“ märkis ta.

Kadastiku hinnangul vajab Eesti energiasüsteem nii taastuvenergiat, salvestuslahendusi kui ka juhitavat tootmist. „Tuumaenergia tugevus seisneb selles, et see võimaldab toota heitmevaba elektrit sõltumata ilmast ja aastaajast. Just selline stabiilne tootmine aitab täiendada taastuvenergiat ning tagada, et elektrit oleks piisavalt ka siis, kui tuul ei puhu või päike ei paista,“ ütles ta.

Kadastik rõhutas, et seadus sätestab selgelt ka vastutuse põhimõtte. „Maksumaksja ei pea kinni maksma tuumajaama sulgemist ega jäätmete käitlemist. Vastutus lasub rajajal ja käitajal, kes kogub selleks vajalikud vahendid kogu jaama tööea jooksul ise,“ sõnas ta.

Kadastiku sõnul näitas hääletustulemus, et tuumaenergia tulevikku puudutav arutelu ei jookse Eestis mööda koalitsiooni ja opositsiooni piiri. „Seadus pälvis toetuse pea kõigist Riigikogu erakondadest ning ka fraktsioonitutelt saadikutelt. See, et üle 60 saadiku hääletas selle eelnõu poolt näitab, et Eesti energiatuleviku küsimustes on võimalik leida erakondade vahelist ühisosa,“ ütles ta.

Link uudisele: Mario Kadastik: Riigikogu lõi aluse tuumaenergia kasutuselevõtuks

„Läinud nädalal pidasime taaskord represseerituid meeles leinapäeval kui üle Eesti süüdati küünlaid nende mälestuseks. Nüüd on aeg ka toonaseid koledusi üle elanud inimesi meeles pidada ja nende elukvaliteeti tõsta – toetuse suurendamine parandab represseeritute ja tuumakatastroofi piirkonnas viibinute võimalusi toona tekitatud tervisekahjude leevendamiseks,” selgitas Helmen Kütt. 

Link uudisele: Helmen Kütt: represseeritute toetus tuleb tõsta 350 euroni aastas

Pikhof rõhutas, et selline ebaregulaarsus ei ole mõistlik ega õiglane. “Ravikindlustuse katkemine võib tähendada, et inimene lükkab arsti poole pöördumise edasi, jääb ilma vajalikust ravist või jõuab tervisemure süvenedes hiljem juba suuremate kulude ja probleemideni. Selline olukord ei ole kasulik ei inimesele ega riigile. Seepärast soovimegi, et ebaregulaarsete sissetulekute korral oleks sotsiaalmaksu arvestusperiood nii-öelda rulluv ehk et sotsiaalmaksu tuleks ravikindlustuse tagamisel arvestada mitte ainult ühe kuu, vaid pikema perioodi lõikes,” ütles Pikhof. 

Link uudisele: Sotsiaaldemokraadid: loovisikutele peab tagama ravikindlustuse ka ebaregulaarsete sissetulekute korral

Lauri Laats tõi välja, et negatiivse hinnangu andis riigirahandusele ka hiljuti Eestis viibinud Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon. “Rahvusvahelised eksperdid tõid välja, et prognooside kohaselt läheb Eesti eelarve pärast käesolevat aastat veelgi rohkem tasakaalust välja ning praeguste poliitikate jätkumisel liigub riigivõlg jätkusuutmatul kursil. Selle asemel, et kriitika omaks võtta ja olukorra parandamiseks vajalikke samme astuda, süüdistab Jürgen Ligi eelmisi valitsusi ja peab enda otsuseid ainuõigeteks. See ei ole rahandusministrile kohane käitumine,” rääkis ta.

Lauri Laatsi sõnul on Eesti varsti ainus Euroopa Liidu riik, kus ei rakendata toiduainetele vähendatud käibemaksumäära. “Paraku ei ole see teadmine jõudnud kohale Reformierakonnale ja Jürgen Ligile. Eesti on Euroopa Liidus toiduainete kallinemise tempo poolest esikohal. Toidu hind on Eestis viimastel aastatel tõusnud 60% ja see on muutunud luksuskaubaks, kaubandusketid räägivad müügimahtude langusest ning poevarguste arv kasvab pidevalt. Iga nädal sulgeb ukse mõni tunnustatud restoran, kuid Jürgen Ligi ei soovi toiduainete käibemaksu teemat isegi arutada,” kritiseeris Lauri Laats.

Lauri Laats tuletas meelde, et rahandusminister peab teenima riiki ja tema inimesi, mitte suruma üleolevalt peale oma poliitilisi tõekspidamisi. “Jürgen Ligi väljaütlemised näitavad täielikku arusaamatust inimeste ja ettevõtete tegelikest probleemidest. Paljud tema kommentaarid tekitavad paratamatult küsimuse, kui adekvaatselt minister toimuvat hindab. Näiteks soovitus mitte vaadata tankla poole ja ise hindadega hakkama saama, ning väide, et toiduainete hindade langetamine oleks rumal otsus, tekitavad pehmelt öeldes hämmingut,” rääkis Keskerakonna aseesimees.

Umbusaldusavaldusele on alla kirjutanud Isamaa, EKRE ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud ning fraktsioonitutest saadikutest Peeter Ernits, Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Ester Karuse, Ants Frosch, Jaak Aab, Tanel Kiik, Züleyxa Izmailova, Henn Põlluaas, Andre Hanimägi, Leo Kunnas, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Varro Vooglaid ja Kalle Grünthal.

Link uudisele: Riigikogu opositsioon andis üle umbusaldusavalduse Jürgen Ligile

“Rahandusminister on lasknud riigieelarve käest – see näitabki kõige ilmekamalt, kuidas Jürgen Ligi jutt ja teod ei lähe kokku ning Ligi väärib umbusaldamist. Sotsiaaldemokraadid tuletavad meelde, et juba mõne aasta pärast tuleb Reformierakonna arutu rahalaenamise tagajärjel maksta Eesti maksumaksjal ainuüksi laenuintressideks pool miljardit eurot aastas, 2030. aastaks kasvab intressimakse 650 miljonini! See on raha, mida välispankadele viimise asemel võiksime kasutada Eestis meie inimeste heaolu parandamiseks,” lisas Läänemets. 

“Reaalsustaju ei ole ministril enam ammu paigas. Tasub meelde tuletada, et Reformierakonnal jätkus sadu miljoneid eurosid selleks, et teha riigieelarvest maksukingitusi kõrgepalgalistele, kuid toiduhindade ja elukalliduse pärast muretsejatele andis Ligi alles hiljuti riigikogu kõnepuldist vaid ühe sõnumi: “Soovitan hindade pärast vähem põdeda!”.“

Link uudisele: Sotsiaaldemokraadid avaldavad rahandusministrile umbusaldust

Eelnõu algatajate esindaja Hanah Lahe sõnul on demograafiliste arengute vaates oluline, et noortel oleks rohkem võimalusi oma tulevikku puudutavates otsustes kaasa rääkida.  

“Tahame, et noored oleksid ühiskonnaelus osalejad, mitte pealtvaatajad. Valimis- ja kandideerimisea langetamine õpetab seisukohti kujundama, neid kaitsma, otsustama ja oma valikute eest vastutama. Mida varem inimesed demokraatias osalevad, seda suurema tõenäosusega jäävad nad aktiivseteks kodanikeks ka hiljem,“ ütles Lahe.

Eelnõu menetlemise käigus telliti Tartu Ülikoolilt uuring noorte autonoomia ja otsustusõiguse kohta. Uuringu tulemused viitavad, et alates 16. eluaastast on noortel üldjuhul olemas vajalikud kognitiivsed oskused ka keerukamate otsuste tegemiseks.

„Kahtlejad küsivad sageli, kas 16-aastased on valimisotsuse tegemiseks valmis. Tartu Ülikooli uuring näitab, et on. Sama kinnitas ka valimisea langetamine kohalikel valimistel, mis tõi rohkem noori valimiskasti juurde. Kui usaldame noori oma kodukoha tuleviku üle otsustama, on põhjust usaldada neid ka Euroopa Liidu tuleviku küsimustes,” sõnas Lahe. 

Järgmised Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2029. aasta juunis. 

Link uudisele: Hanah Lahe: liigume edasi Euroopa Parlamendi valimistel 16-aastastele hääleõiguse andva eelnõuga