Keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul on tuumaenergeetika hea valik, kuna selle keskkonnajalajälg on sama väike kui meretuulel ja maismaatuulel, samas keskkonnariskid tuleb maandada nii tuumajäätmete lõppladustamisel kui ka jahutusvee mõjus merevee elustikule. „Tuumaohutuse seadus peab lahendama ohutus- ja keskkonnaküsimused, et riik ei oleks takistuseks, kui tuumaenergia kasutuselevõtuks tekib reaalne investeerimisvalmidus,“ ütles Alender. Ta lisas, et meie konkurentsivõime regioonis ja potentsiaal ekspordiks sõltub odava ja puhta energia olemasolust, seetõttu peame arutama teemat ekspertide toel ühiskonnas ja seejärel otsused tegema.

Tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) läbis Riigikogus esimese lugemise 8. aprillil. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 30. aprill kell 14.15.

Seaduse väljatöötamise eesmärk on luua Eestis terviklik õiguslik raamistik tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks ning tagada kõrge ohutustase kogu tuumaenergia kasutamise protsessi vältel. Eelnõu reguleerib tuumakäitiste kogu elukaart alates planeerimisest ja ehitamisest kuni käitamise, kasutusest kõrvaldamise ning tuumajäätmete lõppladustamiseni, samuti tuumamaterjali käitlemist ja transporti. Eelnõuga kehtestatakse tuumaohutusloa süsteem, riiklik järelevalve ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti roll sõltumatu regulaatorina. Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest.

Tänasele istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming, energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna juhataja Birgit Parmas, sama osakonna kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Marily Jaska ja nõunik Hando Tohver ning energeetikaosakonna strateegilise planeerimise valdkonna juht Irje Möldre, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna riigi planeeringute nõunik Agnes Lihtsa, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Kristi Talving ja peadirektori asetäitja (ehitus, tööstus ja raudtee) Lauri Kütt, Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Reet Siilaberg ning kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Karin Muru, mittetulundusühingu Eesti Roheline Liikumine esindaja Madis Vasser, Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond kliimapoliitika ekspert Piret Väinsalu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Rait Pihelgas, AS ALARA tegevjuht Ilmar Puskar, Fermi Energia AS juhatuse liige ja planeerimis- ja keskkonnajuht Diana Revjako, juhatuse liige ja tehnoloogiajuht Marti Jeltsov ning tuumkütuse ja ohutusjuht Kaspar Kööp, Skepast&Puhkim OÜ planeeringute üksuse juht ja mõjude hindaja Marion Mets ning KSH juhtekspert Aide Kaar.

Istung algab kell 14 Riigikogu konverentsisaalis. Istungit saab jälgida ka veebiülekandes.

Videosalvestisi saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Komisjonid arutavad avalikul istungil tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu

„Eestis on maailma mastaabis väga puhas õhk, ent siiski mõjutab õhusaaste, mis tuleb eelkõige liiklusest ja kohtküttest tiheasustuses meie tervist, seega peame saastel muidugi silma peal hoidma ja püüdma seda vähendada,“ selgitas Alender.

„Eelnõu rakendamine aitab parandada Eesti elanike elukeskkonda, vähendada saastest tingitud tervisekahjusid ning täita Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärke,“ märkis Alender.

Ta lisas, et eelnõu toob peamiselt kaasa uued nõuded riigile ning vähemal määral kohalikele omavalitsustele. Alates 2030. peavad käitajad järgima uusi õhukvaliteedi piirväärtusi, mistõttu tuleb ettevõtetel hinnata oma tegevuse vastavust õhukvaliteedi uutele piirväärtustele ja vajadusel rakendada meetmeid nende tagamiseks.

Keskkonnakomisjoni aseesimehe Andres Metsoja sõnul on probleemiks üle riigipiiri leviv suur õhusaaste, mida peab hinnangute andmisel arvesse võtma. Ta tõi esile, et seaduse muudatused puudutavad kohalike omavalitsuste rolli õhukvaliteedi parandamisel. „Kui õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused on ületatud või on oht nende ületamiseks, peab kohalik omavalitsus koostama õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava ja kaasama sellesse ka heiteallikate käitajad,“ nentis Metsoja.

Seire ja andmete avalikustamiseks nähakse ette õhukvaliteedi indeks, mis põhineb Euroopa Keskkonnaameti metoodikal ja mida uuendatakse kord tunnis. Kuna olemasolevatele 1– 5 MWth põletusseadmetele hakkavad kehtima rangemad õhusaaste piirväärtused, toob see 449 katlamajale kaasa vajaduse muuta õhusaasteluba. „Seoses sellega tehakse bürokraatiat vähendav muudatus, mis lubab väikestel katlamajadel minna õhusaasteloa taotlemiselt üle lihtsale registreeringule,“ ütles Metsoja.

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse kehtivaid sätteid, teise paragrahviga täiendatakse keskkonnatasude seadust, kolmanda paragrahviga täiendatakse riigilõivuseadust ning neljandas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE) täiskogu istungile 15. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada,

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Keskkonnakomisjon saatis õhukvaliteediga seotud eelnõu esimesele lugemisele

„Seadust muudetakse, et anda Keskkonnaametile õigus kasutada riikliku järelevalve tegemisel eriolukordades lisaks füüsilisele jõule ka gaasipihustit, külmrelva ja käeraudu. Tulirelv jäägu enese ja kolmandate isikute kaitseks ja nö viimaseks abinõuks,“ selgitas Alender. Seoses uute volituste rakendamisega nähakse keskkonnainspektoritele ette ka täiendav väljaõpe, mis koosneb nii baas- kui jätkukoolitustest.

Praegu on Keskkonnaametil salaküttimise ja kalastamise järelevalves õigus kasutada eriolukorras tulirelva. Eelnõu ei laienda tulirelva kasutamise õigust, see jääb ka edaspidi üksnes jahi-, metsa-, kalapüügi- ja lennundusseaduse alusel tehtava riikliku järelevalve juurde. Eelnõuga lahendatakse probleemi olukordades, kus igapäevases töös inspektoril abivahendeid ei ole. Erikoolituse läbides saavad nad õiguse kasutada nii gaasi kui külmrelva.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja ütles, et muudatused aitavad lahendada reaalsetes olukordades esile kerkinud probleeme. „Samas peame selgemalt korraldama teavitust, et korrarikkujatel oleks teada, missugune karistus järgneb, kui ei alluta keskkonnainspektori korraldusele,“ ütles Metsoja. Näiteks võib tuua olukorra, kui tuleb katkestada ohtlike jäätmete põletamine, reovee vette või ohtlike ainete pinnasesse laskmine. „Inspektoritel peab olema võimalus viivitamatult reageerida, rikkumine lõpetada ja rikkuja kinni pidada,“ ütles Metsoja. Ta lisas, et gaasi- või külmrelva saab kasutada äärmise meetmena, kui muud abinõud ei anna tulemust. Keskkonnaametis töötab 132 keskkonnainspektorit.

Komisjoni istungil osalenud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning Keskkonnameti peadirektor Rainer Vakra kinnitasid, et muudatused on seadusesse vaja sisse viia tagamaks keskkonnainspektoritele õigus neid vahendeid kasutada ja liikuda järjest enam suunas, kus keskkonnainspektor on nõuandja ja partner ning vaid väga harvadel erijuhtumitel on vajalik jõu või relva kasutamine.

Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõu (811 SE) täiskogu istungile 12. märtsil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal 
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Keskkonnakomisjon saatis keskkonnajärelevalve seaduse muutmise eelnõu esimesele lugemisele

Eelnõuga muudetakse jäätmeseaduse sätet, mis on seotud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise lepingutega ehk antakse jäätmekäitluses erasektorile rohkem võimalusi. Muudatused kohalduvad kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele. Eelnõu kohaselt jõustub kohalikele omavalitsustele kohustus korraldada ka jäätmekäitlus hangete kaudu 1. jaanuaril 2031, et kohaliku omavalitsuse üksusele jääks uue nõudega arvestamiseks piisavalt aega oma tegevuse ümber korraldamiseks. Enamus omavalitsusi korraldab juba täna hankeid, umbes kümnes omavalitsuses kasutatakse tulevikus eelnõu vastuvõtmisel keelatavat sisetehingut. 

„Muudatusega parandame konkurentsitingimusi ja toetame ringlussevõtuga seotud tööstuse arengut, et paremini suunata olmejäätmed ringmajandusse. Teiste riikide praktika kinnitab ka, et paremad konkurentsitingimused tagavad tarbijale soodsama hinna,“ ütles Alender.

Alender lisas, et juhul kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse sätted ette võimaluse sisetehinguks, ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist.

Erasektori osalus ja investeeringud on keskse tähtsusega, et tagada jäätmehoolduse korraldamisel keskkonnahoidlikud ja innovaatilised lahendused. Avatud konkurents motiveerib eraettevõtjaid arendama sortimise ja ringlussevõtu võimekust ja pakkuma parimat hinda.

Eelnõu on seotud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (657 SE), mille peamine eesmärk on suurendada olmejäätmetes sisalduva teisese toorme kasutuselevõttu. Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal 
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Keskkonnakomisjon algatas jäätmekäitluse korraldamisega seotud eelnõu

„Oluline osa muudatustest on suunatud F-gaaside kasutamise vähendamisele ehk puhta majanduse arengule“ toonitas Alender.  Ta selgitas, et F-gaasid on sünteetilised gaasid, millel on tugev kasvuhooneefekt– näiteks SF6 on 23 000 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Kuna F-gaase leidub tavalistes külm- ja kliimaseadmetes ning alajaamades olevates elektrilülitites, seab seadus rangemad nõuded nende käitlemisele, kontrollile ja aruandlusele.

HFO-sisaldavate seadmete omanikud (praegu 14) peavad hakkama seadmeid registreerima ja tegema lekkekontrolle (100–300 eurot). Külma-, kliima- ja soojuspumpade käitajate kutsetunnistused muutuvad tähtajaliseks. Käitlemisloa kohustus laieneb ka looduslikele külmaainetele, mis mõjutab vähemalt 20 ettevõtjat.

Mitmes valdkonnas vähendatakse samal ajal halduskoormust. Näiteks kaob kohustus registreerida eluhoonetesse paigaldatud suurema võimsusega soojuspumpasid (50–100 seadet), lihtsustatakse F-gaaside aruandlust ja kehtestatakse künniskogused, mis vähendavad andmete esitamise kohustust umbes 10 ettevõtjal.

Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla ELi uute määrustega, mis käsitlevad osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase. Muu hulgas ajakohastatakse viiteid, täpsustatakse kutsete ja lubade andmise korda ning laiendatakse reguleerimisala uutele ainerühmadele, sealhulgas HFOdele ja looduslikele külmaainetele.

Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse 15. detsembril algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (778 SE) täiskogu istungile 21. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemise lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Keskkonnakomisjon saatis esimesele lugemisele atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender osutas, et arengukava eesmärk tagada korraga Eesti energiajulgeolek, taskukohane hind ja energia puhtus on õige. “Energeetikas peitub kogu hea elukeskkonna hoidmise ja puhta majanduse kasvu võti. Muret teeb hiljutine taastuvenergia arengu aeglustumine, üheskoos kohalike omavalitsuste ja arendajatega tuleb leida võimalus Eestis uut tootmisvõimsust luua. Koos salvestusega aitab just taastuvenergia tuua soodsa elektrihinna,“ märkis ta.

Arengukavas on kavandatud eesmärgid ja tegevused energiamajanduse sõlmküsimuste lahendamiseks toimepidevuse tagamisel elektri-, maagaasi-, transpordikütuste- ja kaugküttega varustatuse valdkonnas. Arengukava elluviimisega aitab Eesti energiamajandus kaasa puhta energiaga ja konkurentsivõimelise majanduse kujundamisele ning 2050. aastaks kliimaneutraalsele elektri ja soojuse tootmisele üleminekule.

Istungil osales energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Majanduskomisjon otsustas teha juhatusele ettepaneku võtta „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ arutelu täiskogu päevakorda 4. detsembril.

Valitsuse tegevuskavade arutelul esinevad pärast arengukava tutvustust sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Valitsusel on võimalik pärast Riigikogus toimunud arutelusid kiita strateegiline arengudokument heaks, arvestades Riigikogu seisukohti.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Komisjonid tutvusid energiamajanduse arengukavaga

Ta märkis, et eelnõu kohaselt on Keskkonnaametil õigus kehtestada uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks, inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks, võõrliigi surmamiseks, uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks ja liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamiseks tingimused ja ajavahemik, mille jooksul on lubatud ulukite laskmine seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika abil ning öösihikut kasutades.

“Üldiselt kehtib põhimõte, et öö on looma päralt, ent kiskjad tegutsevadki eelkõige öösiti ja juhtumid nuhtlusisenditega on leidnud aset samuti eelkõige öösiti. Neid kahetsusväärseid juhtumeid on Eestis olnud nii huntide, karude kui ka ilvesega. Öösihikute kasutamise lubamine nuhtlusisendite küttimisel võimaldaks paremini kahjusid peatada ja ennetada,” ütles Alender.

Jahiseadust muudetakse, et edaspidi antakse sellistel juhtudel jahiluba välja tasuta nendes piirkondades, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Samuti kehtib see kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal, aga ka riigi veekogu osas.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja lisas, et looduskaitseseaduse muudatustega sätestatakse eelnõus erisus, et sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis hetkel kehtivad piirangud ei kehti kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamisele sigade Aafrika katku ja teiste uluki kaudu levivate haiguse tõkestamise korral.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Keskkonnakomisjon algatab jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõu

Alender märkis, et taastuvenergia kasutuselevõtmisel on oluline kuulata ära inimeste kartused ja anda arusaadavad teaduspõhised vastused. Tartu Ülikooli teadlaste töö kinnitab, et infrahelil pole halba mõju inimeste tervisele,” kommenteeris Alender uuringute tulemusi.

Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas ütles, et taastuvenergia kaudu energiakindluse loomiseks rajatavate tuuleparkide mõju elukeskkonnale tuleb võtta tõsiselt ning leida kõikidele osapooltele vastuvõetav lahendus. „Nagu ka konkurentsivõime ekspertkogu rõhutas, saavutame kõige soodsama elektrihinna siis, kui juhitamatu roheenergia osakaal energiaportfellis oleks 70 protsenti ja selle saavutamiseks on maatuuleparkide rajamine paratamatu,“ toonitas Reinaas.

Analüüs koondab viimase 15 aasta jooksul tehtud teadusuuringud tuuleparkide tervisemõjude kohta. Kliimaministeeriumi tellimusel valminud ülevaatesse hõlmati 32 kvaliteetset teadusartiklit, sealhulgas pikaajalised põhjuslike seoste uuringud, mis on tehtud aastatel 2010-2025.

Komisjonide ühisele istungile on kutsutud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni esindaja Utiilitus Wind arendusjuht Kristiina Nauts, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, taastuvenergia valdkonnajuht Tauno Hilimon ning rohepöörde projektijuht Sille Uusna-Rannap.

Komisjoni istung algab kell 14 Riigikogu konverentsisaalis ja seda saab jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Komisjonide ühisel istungil on tähelepanu keskmes tuuleenergia tervisemõju uuringutulemused

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender rõhutas, et need juhtumid kui ka metssigade levitatud laiaulatuslik seakatk tekitavad ühiskonnas ebakindlust nii sotsiaalsel kui majanduslikul tasandil.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles, et seakasvatusele laastavalt mõjunud seakatkule tuleb samuti otsustavalt reageerida. „Et see ei leviks praegu ja tulevikus on vaja jahimeeste abi metssigade arvukuse vähendamiseks. Selleks on vaja luua neile paindlikud tingimused eesmärgi täitmiseks,“ toonitas Kruuse.

Alender selgitas, et käesoleva aasta maikuus muutis  Riigikogu jahiseadust, mille kohaselt on hunte võimalik küttida ka väljaspool ametlikku jahihooaega kogu limiidi ulatuses. „Koostöö riigi, ametite ja jahimeeste ja põllumeeste vahel on olnud sel korral osapoolte sõnul olnud ülitõhus, selle üle on hea meel. Arutelu oli samuti väga sisukas ja konstruktiivne. Lahendus tuleb veel leida seakatku kontekstis kaitsealadel metssigade arvukuse piiramiseks,“ ütles Alender.

Alender märkis samuti, et komisjon algatab nuhtlusisendi küttimiseks öösihiku kasutamise lubamise, mille vajadust Keskkonnaamet saab hinnata iga juhtumipõhiselt.

Tänasel komisjonide ühisistungil selgitas Keskkonnameti peadirektor Rainer Vakra, et Soomaa rahvuspargi puhul on tegemist suurelt jaolt üle ujutatud alaga, mistõttu on seal väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kiskjate eest karja kaitsta. „Keskkonnaamet on seetõttu andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks, realiseeritud on nendest hetkel üks. Sellisel kujul enne piirkonda küttimislube väljastatud ei ole,“ ütles Vakra.

Ta lisas, et praegusele kuuele hundi nuhtlusisendi loale lisaks annab Keskkonnaamet välja eraldi küttimissoovitusena veel viis küttimise eriluba, aga seda vaid juhul, kui esimese kuue loa realiseerimise järel piirkonnas hundirünnakud jätkuvad. On teada, et kariloomi murdev hundikari, mille suuruseks hinnatakse 10-12 isendit, asustab suuremas osas vaid Soomaa rahvusparki, vaid vähesel määral ümbritsevaid jahialasid. Seetõttu ei pruugi küttimise võimaldamine ümberkaudsetes jahipiirkondades oodatavat tulemust anda, sest sellisel juhul kütitakse väga suure tõenäosusega ära valed isendid ning murdmised kariloomade osas jätkuvad. Praeguse küttimisstrateegiana kasutatakse varitsusjahti, sest sellisel juhul kütitakse nuhtlusisendid kahjustuskolletes.

Komisjonide istungil toodi esile, et Keskkonnaamet kompenseerib kiskjate ründeid, aga loomulikult on kõige parem, kui panustatakse ennetusse ja selliseid ründeid üldse ei toimu. Ennetusse ongi sel aastal panustatud ka rekordsumma.

Uue korra järgi on alates esimesest ründest samal aastal samale kahjusaajale omavastutus 10%, teisest 30% ja kolmandast 50%. Alates neljandast ründest samal aastal samale kahjukannatajale hüvitist ei maksta. 

„Muutuse eesmärk ongi suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse. 2024. aasta eest maksab Keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 tuhat eurot. See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa,“ ütles Vakra. Ta märkis, et uus omavastutuse süsteem vähendab süsteemi kuritarvitamist ja motiveerib investeerima kaitsevahenditesse. Siiski võib öelda, et valdav enamus karjakasvatajaid ja mesinikke on väga vastutustundlikud.

Komisjoni ühisistungil osalesid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon arutasid metssigade ja huntide arvukuse reguleerimise võimalusi

Keskkonnakomisjoni aseesimehe Andres Metsoja sõnul pakub eelnõu välja mõistliku lahenduse. „Samas peame nendel aladel tuule- ja päikeseparkide ehitamisel arvestama kohalike omavalitsuste  seisukohaga,“ ütles Metsoja. „Maardlaalal riigimaa võõrandamisel peaks riigivaraseaduse kohaselt pool laekuvast oksjonitulust laekuma vastava omavalitsuse eelarvesse. See looks eelduse taastuvenergia alade juurde tööstusalade väljaarendamiseks,“ lisas ta.

Seadusega võtame üle ELi taastuvenergia direktiivi sätted kaevandatud maa mitmekesise kasutuse ja elurikkuse taastamise kohta.

Eelnõu kohaselt lihtsustatakse ja kiirendatakse kaevandamisalade korrastamisprotsessi. Kuni 15 hektari suuruste mäeeraldiste ja kuni 150 hektari suuruste turbatootmisalade korda tegemisel ei pea enam koostama korrastamisprojekti ning töid saab teha korrastamistingimuste alusel. See vähendab oluliselt ettevõtete halduskoormust.

Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698 SE) täiskogu istungile 15 . oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Keskkonnakomisjon saatis kaevandatud aladel taastuvenergiatootmise arendamise eelnõu esimesele lugemisele