Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra selgitas, et Keskkonnaamet moodustab ja juhib 15 jahindusnõukogu, kus muuhulgas lepitakse kokku põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht, annab kasutusloa 330 jahipiirkonnale, kus peavad jahti 15 000 jahimeest, määrab igal aastal küttimismahud  suurkiskjatele ja hallhülgele ning katku tõrjumisel metsseale. Jahijärelevalve tagab, et jahipidamine toimub kooskõlas kehtivate nõuete ja reeglitega.

Keskkonnaamet nõustus, et salaküttimine on tõsine ja ühiskondlikult tundlik teema, mis kahjustab nii looduskeskkonda kui ka avalikkuse usaldust õiguskorda. Keskkonnaameti järelevalveosakond alustas 2025. aastal ligi 900 väärteomenetlust, neist 10% oli jahivaldkonnas.

Keskkonnaamet nentis samas, et salaküttimine on olemuselt varjatud tegevus ning selle tegelikku ulatust on keeruline hinnata. Ameti kogemuse põhjal ei ole salakütid enamasti juhuslikud või relvata isikud, vaid valdavalt jahitunnistusega jahimehed, kellel on olemas vajalikud oskused, teadmised ja vahendid.

Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts kinnitas, et salaküttimise on Jahimeeste Selts alati mõistnud hukka ja keelustanud karistusena jahipidamise.

Keskkonnaamet on teinud ettepanekud, mille eesmärk on muuta õigusruum selgemaks, tugevdada vastutust ja parandada järelevalve võimalusi.

Vakra selgitas, et tugevdame koostööd Eesti Jahimeeste Seltsi ja jahindusnõukogudega, et ühiselt ennetada salaküttimist ja kaitsta jahinduse mainet, sh eetikaküsimuste käsitlemine. „Samuti julgustame koostööd jahipiirkondade tasemel. Suured rikkumised avastatakse tihti tänu väikestele infokildudele,“ ütles Vakra.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse pidas vajalikuks, et leitaks parem tasakaal karistusmeetmete  ja jahindusseltside kogukondliku järelevalve vahel, salaküttimise avastamisel ja hukkamõistul.

Keskkonnaamet leiab, et relvaseadust tuleks selles osas täiendada, et ka salaküttimisega tegelemine oleks relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks.

Alender selgitas, et keskkonnakomisjonile on laekunud Kliimaministeeriumist muutmisettepanekud looduskaitse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõule (612 SE) olukorra muutmiseks. „Need ettepanekud vaatab komisjon läbi lähemal ajal,“ ütles Alender.

Probleemi lahendamine eeldab terviklikku lähenemist: õigusraamistiku ajakohastamist, järelevalve ressursi suurendamist ning selgeid ja tõhusaid sanktsioone.

Link uudisele: Keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon arutasid ühisel istungil salaküttimisega seotud küsimusi

Keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul  on loodus iga eestlase identiteedi oluline osa ja nii enese kui elu mõistmiseks peavad lapsed ja noored saama kvaliteetset keskkonnaharidust. „Eestlased armastavad loodust. Elame võrreldes suure osaga maailmast väga looduslähedast elu, ent siiski oleme ka meie linnastumas. Kliimas ja looduses laiemalt toimuvad muutused puudutavad meid kõiki ja kõik saame ka panustada, et kohaneksime muutustega võimalikult hästi ja säilitaksime oma loomuliku sideme loodusega, ja arendaksime laste ja noorte võimet loodust ja selle toimimist mõista,“ selgitas Alender.

Ta lisas, et tänase arupidamise käigus tutvuti 2026. aastal valmiva loodusmajaga, millest kujuneb Eesti keskkonnahariduse kompetentsikeskus. Loodusmuuseum koos uue unikaalse põhiekspositsiooniga saab loodusmaja suurimaks osaks, kulgedes läbi hoonekompleksi kõigi kolme hoone. Lisaks kolivad Loodusmajja Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Maa- ja Ruumiamet, mis kõik panustavad keskkonnakorraldusse.

Loodusmaja on Eestis unikaalne ristkihtliimpuidust hoone, kus arhitektid KAVAKAVA büroost on koos inseneridega loonud innovaatiliste lahendustega kvaliteetse ruumi ja kestliku hoone.  Unikaalne puithoone on ka hea näide Eesti arhitektide, inseneride ja ehitajate võimekust ja väärikas visiitkaart külastajatele meilt ja mujalt.

Loodusmaja muuseumipoolne projektijuht Mairo Hirmo selgitas, et majas luuakse mitmed uued lahendused. “Projektis on mõeldud muu hulgas loomade ja lindude elupaikadele ning sademevee taaskasutusele, aga ka pinnase taaskasutusele – haljasala puhul on osa pinnasest ja taimestikust toodud näiteks Rail Baltica trassile jäävatelt aladelt. Maja haljasala luuakse erinevatest Eesti looduses esinevatest elupaigatüüpidest, tuues esile neis elavaid liike.”

Loodusmuuseumi uus tuumnäitus „Kooselu kunst“ hakkab jutustama lugu loodusest kui terviksüsteemist, mille lahutamatuks ja võrdseks osaks on koos teiste liikidega inimene. Näitusel kujutatakse looduse ja inimese kooselu läbi Eesti looduse. Muuseumi esimene ajutine näitus „Tulevikenäitus“ seab aga külastajad silmitsi äärmuslike ilmanähtuste ja kliimamuutuste maailmaga.

Kogu hoonekompleks valmib 2026. aasta sügiseks, uus Loodusmuuseum, avab uksed 2027. aastal.

Keskkonnakomisjoni väljasõiduistungil osalesid Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas ja osakonnajuhataja Eili Lepik, Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg, Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna õppekava valdkonna loodusainete ja keskkonnahariduse peaekspert Liia Varend.

Link uudisele: Keskkonnakomisjon arutas keskkonnahariduse probleeme

Põhiseaduskomisjoni esimeheks sai Ando Kiviberg ning aseesimeheks valiti tagasi Ants Frosch.

Erakorralised juhivalimised tingis komisjonide seniste esimeeste tööle asumine valitsuses: keskkonnakomisjoni juhtinud Igor Tarost sai siseminister ning põhiseaduskomisjoni senisest esimehest Hendrik Johannes Terrasest regionaal- ja põllumajandusminister.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt valitakse komisjoni esimees ja aseesimees üheaegselt.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Keskkonnakomisjon ja põhiseaduskomisjon said uued juhid

Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringu II etapi üks peamisi eesmärke on saada täpsem ülevaade Eesti fosforiidi ja kaasnevate ressursside majanduslikust potentsiaalist ning elu- ja looduskeskkonna mõjudest.

Keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro sõnul on uuringute käigus vaja kaardistada majanduslikku tasuvust ning kaaluda ühiskonna vaatest keskkonnamõju ja materiaalse kasu vahekorda.

„Iga loodusvara kasutuselevõtt kätkeb endas keskkonnamõju. Mõni neist loodusvaradest on vajalik, et minna üle keskkonnasõbralikumale majandamisele. Meil tuleb teha keerulisi valikuid ja kompromisse laiemate keskkonnaeesmärkide täitmise ja lokaalse mõju vahel, “ ütles Taro.

Ta juhtis tähelepanu, et Eesti maavarade kaevandamist peaks vaatama tervikuna ning tegema valikuid eelkõige sellest lähtuvalt, kus saadav kasu on ühiskonna ja keskkonna vaates maksimaalne. Eesti jaoks on lähiajal oluliseks valikukohaks millisel kujul tegeleda tulevikus põlevkivi, turba või fosforiidi väärindamisega. 

Ettekannetest selgus, et kriitiliste toormete nimekirjas olevad loodusressursid võimaldavad ühiskonnal kasutada kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Ilma haruldaste muldmetallideta ei saa toimuda rohepööre, kuna  nende metallideta ei saa ehitada näiteks tuuleturbiine ja päikesepaneele. Tuuleturbiinides kasutatakse üle 10% kogu maailma neodüümi ja praseodüümi toodangust.

Üheks suurimaks kriitiliste toormete nõudluse põhjuseks on n-ö akurevolutsioon, mis tuleneb eesmärgist vähendada kasvuhoonegaase ning suurendada taastuvenergia salvestamise võimalusi.

Taro sõnul on otsuste langetamisel vaja saada uuringute käigus rohkem teavet selle kohta, millist rolli mängiks erinevate maavarade kaevandamine Eesti majanduses ja konkurentsivõime tõstmises. Samuti, kuidas need aitaksid paremini täita keskkonnaalaseid eesmärke.

Nii põlevkivi kui ka turba osas on vaja pikka plaani lähema aastakümne perspektiivis.  

Komisjoni istungil võtsid arutelust osa Kliimaministeeriumi, Eesti Geoloogiateenistuse, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli esindajad.

Link uudisele: Keskkonnakomisjon arutas maavarade kasutamist

Viimaste aastate andmed näitavad, et huntide arvukus on tõusnud 350–400 isendini ja pruunkarude populatsioon ulatub umbes 1000 isendini. Pöördumistes nenditakse, et kuigi suurkiskjate kaitse on oluline, on nende arvukuse kasv toonud kaasa mitmeid probleeme, sealhulgas suurenenud rünnakud kariloomadele ja metsloomadele, mis omakorda mõjutab negatiivselt põllumajandust ja metsandust.

Keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro hinnangul toovad pöördumised esile tõsise probleemi, mis vajab kiiret lahendamist. „Kagu-Eestis käies olen rahvaga kohtumistel korduvalt kuulnud küsimust, miks on hundid paremini kaitstud kui maainimesed? Loomulikult on ökoloogilise mitmekesisuse tarbeks hundipopulatsiooni säilimine, kuid põllumajanduskahjudega seotud probleemide leevendamiseks on keskkonnakomisjonil lahendus juba töös. Komisjon toetas pöördumist,“ ütles Taro.

Ta lisas, et Riigikogu menetluses on jahiseaduse muutmise eelnõu (553 SE), mille eesmärk on anda Keskkonnaametile võimalus korraldada aastaringselt jahipidamist ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks. Kehtiv seadus võimaldab seda vaid väljaspool jahiaega. Selle eelnõu kaudu on võimalus leida põllumeeste murele lahendus.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles, et põllumajandustootjad on väljendanud tõsist muret, et ühelt poolt jäävad nad kiskjarünnakute tõttu lisaks looma üleskasvatamisele kulunud ressurssidest ilma ka võimalikust tulevasest sissetulekust. Ta märkis, et uuesti tuleks kaaluda ka võimalust hüvitada kahjusid vähese tähtsusega abi asemel riigiabina.

Komisjonide ühisele istungile olid kutsutud kollektiivse pöördumise ja avaliku pöördumise esitajate, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Metsloomaühingu, Rahvuslooma hundi ümarlaua, Keskkonnaühenduste Koja, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti esindajad.

Link uudisele: Keskkonna ja maaelukomisjon arutasid suurkiskjatega seotud probleeme

Eelnõuga luuakse võimalus registrist kustutada sõidukid, mida enam ei eksisteeri või mis on kadunud. 2025. aastal on selliste sõidukite registrist kustutamine riigilõivuvaba, 2026. aastal tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot. 2025. ja 2026. aastal saab selliselt registrist kustutada sõiduki, mille registrikanne on peatatud. Teisel lugemisel tehtud täienduse tulemusel saab 2026. aasta lõpuni selliselt registrist kustutada ka sõiduki, mis on ajutiselt kustutatud ja millel ei ole vähemalt viimased kaks aastat olnud kehtivat tehnoülevaatust. Alates 2027. aastast on riigilõiv hävinud või kadunud sõiduki registrist kustutamise eest 800 eurot. Kui sõiduk antakse üle jäätmekäitlejale, kustutatakse sõiduk registrist lammutustõendi alusel tasuta.

Alates 2025. aastast sõidukite registrikandeid enam automaatselt ei peatata. Eesmärk on suunata omanikke otsustama, mida teha sõidukiga, mida ei kasutata – kas see võõrandada, lammutuskotta viia või registrist ajutiselt kustutada, et see hiljem uuesti kasutusele võtta.

Teise lugemise käigus lisas Riigikogu eelnõusse täiendava teisaldamise aluse, mille kohaselt on võimalik teisaldada avalikult kasutatavalt teelt pargitud sõiduk, kui sel puudub registreerimismärk, sõiduk on registreerimata rohkem kui kolm kuud või kui sõiduk ei ole komplektne ehk tegu on n-ö romusõidukiga. Samuti antakse sõiduki teisaldamise õigus lisaks politseile ja kohaliku omavalitsuse üksusele riigiteel ka Transpordiametile.

Eelnõu täiendati ka mootorsõidukimaksu seaduse muudatusega, mis puudutab ajutiselt kustutatud ja peatatud registrikandega sõidukite maksustamist. Sellistele sõidukitele kehtib 2026. aasta lõpuni üleminekuaeg, mille jooksul neid ei maksustata. Muudatusega täpsustatakse, et kui ajutine kustutamine lõpetatakse või registrikanne taastatakse, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda sõiduki liiklusregistri aktiivsesse ossa kandmise päevast. Samuti täiendati eelnõu sättega, mille järgi vabastatakse alates 2027. aastast mootorsõidukimaksust ajutiselt liiklusregistrist kustutatud sõidukid, et vabastada maksukoormusest isikud, kes sõidukit näiteks selle taastamise tõttu pikemalt ei kasuta. Kui ajutine kustutamine lõpetada maksustamisperioodi kestel, tuleb maksu tasuda terve aasta eest.

Alates 2026. aasta 1. novembrist kustutatakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on sama aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Kui omanikule on sõiduki asukoht teada, tuleb tal teha sõidukile ülevaatus ja see kindlustada, sõiduk registrist ajutiselt kustutada või anda see üle jäätmekäitlejale lammutamiseks. Toimingu tegemata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv. Transpordiamet saab registri korrastamiseks õiguse sealt ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast on möödunud vähemalt aasta või mille juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt üks kuu.

Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki kasutajaid või valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama. Eelnõuga luuakse võimalus kustutada üle 30-aastane ajaloolise väärtusega sõiduk kuni viieks aastaks ning vanasõiduk kogu vanasõidukiks tunnustamise perioodi ajaks. Vanasõiduki staatust tuleb uuendada iga 12 aasta tagant. Teise lugemise käigus täpsustati, et ajaloolise väärtusega sõidukeid tuleb hoiustada sademe- ja vedelikukindla pinnakattega rajatises, et vältida keskkonnahäiringut.

Romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Andres Metsoja ja Urmas Reinsalu Isamaa, Igor Taro Eesti 200, Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Mart Võrklaev Eesti Reformierakonna fraktsioonist.

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 23 ja vastu 45 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Teise lugemise läbis veel üks eelnõu

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (497 SE) võetakse üle direktiiv, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse koostööd kolmandates riikides, kus liikmesriik ei ole ise esindatud.

Eelnõuga võetakse üle kolmandates riikides esindamata ELi kodanikele tagasipöördumistunnistuse andmise tingimused ja kord. ELi tagasipöördumistunnistus on üheks reisiks välja antav dokument, mis võimaldab inimesel naasta koju, kui tema dokumendid on reisil olles kadunud, varastatud või hävinud.

Lisaks hakatakse eelnõu kohaselt ELi tagasipöördumistunnistust andma Eesti kodanikele ja välismaalastele, kes elavad Eestis elamisloa alusel ning kel on välismaalase pass, ajutine või pagulase reisidokument või kes võetakse riiki tagasi välislepingu alusel. Neil juhtudel hakkab uus tunnistus asendama senist tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba.

Pärast Eestisse jõudmist tuleb tagasipöördumistunnistus tagastada Politsei- ja Piirivalveametile, kes edastab selle hävitamiseks Välisministeeriumile. Tagastatud tunnistuste üle arvestuse pidamiseks ja menetluse tõhustamiseks võib Välisministeerium nende andmeid töödelda konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogus.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE), millega sooviti siduda Riigikogu liikmete töötasu ja hüvitiste maksmine parlamenditöös osalemisega.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu kümme Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu lõpetas kadunud sõidukeid vähendava eelnõu teise lugemise

RMK juht Mikk Marran ütles, et eelmise aasta novembris kinnitati RMK arengukava, milles on kajastatud nende missioon, visioon ja väärtused. Arengukava fookuses on jätkata metsade majandmist, teha seda lähtudes kestlikkusest ja kliimapositiivsusest. Arendusvaldkonnaks on kaasav ja laiapindselt planeeriv RMK.

Kohtumisel käsitleti, kuidas RMK väärtustab arengut ja panustab innovatsiooni ning teadusesse. 2023. aastal oli majandatavat metsa natuke vähem kui 59 %, ka sellest osa on hõlmatud piirangutega. 2023. aastal müüdi 3,9 miljonit kuupmeetrit puitu. 2023. aastal oli RMK ärikasum 128 miljonit eurot, järgnevatel aastatel saab see olema oluliselt väiksem.

Muutunud on ja muutub RMK tegevuskeskkond. RMK seisukohalt on vajalik oma tegevust optimeerida ja hoida kokku tegevuskulusid. Valitsuse viimased kärpeotsused toovad kaasa 60-70ne inimese koondamise. RMK suunaks on, et kogu Eesti metsadest tulnud puit võiks saada Eestis ka väärindtud. Pilk on suunatud puidukeemia kasutamise poole. Otsitakse veel uusi võimalikke tulu teenimise võimalusi.

Kohtumise lõpetas metsaistutamine Soodla lähistel.

Kohtumisel osalesid keskkonnakomisjoni liikmed eesotsas esimehe Igor Taro ja aseesimehe Andres Metsojaga ning liikmed Jüri Jaanson, Rain Epler, Urve Tiidus ja Mait Klaassen.

RMK juhtkonnast olid kohal Mikk Marran, Agne Aija, Erko Soolmann, Kristjan Tõnisson, Ulvar Kaubi, Jaarek Konsa ja Triin Küttim.

Link uudisele: Keskkonnakomisjon arutas RMK tegevuse ja arengukava küsimusi

Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro tõi esile pandipakendite maksustamise käibemaksuga, rehviplokkide käitlemise vastutuse, erinevate tootjavastutusorganisatsioonidega ühinemise ja kohustusliku vastutuskindlustuse teemad.

Saime huvigruppidelt väärtuslikku tagasisidet ning komisjon tuleb lähinädalatel välja enda muudatusettepanekutega, et eelnõu menetlemisel väljatoodud probleemid leiaksid lahenduse.

Kindlustuskohustuse osas jõudsime üksmeelele, et kavandatavad muudatused võivad muuta olukorda veelgi halvemaks ja see küsimus peab leidma parema lahenduse väljaspool antud eelnõu menetlust.

Pandipakendite vabastamine käibemaksukohustuse alt on mõeldud selleks, et parandada pakendite ringlusse võtmist ning vähendada ühekordsete pakendite hulka. Muud teemad on seotud kohustuste õiglase jaotuse ja tõese info kogumisega.”

Eelnõu peamine eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ja kehtestada meetmed, millega välditakse ja vähendatakse jäätmete tekitamist ning jäätmete tekitamise ja käitlemise negatiivset keskkonnamõju.

Keskkonnakomisjoni istungil osalesid Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu ,Eesti Elektroonikaromu,  Eesti Keskkonnateenuste, MTÜ Rehviringluse, MTÜ Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringluse, Eesti Kindlustusseltside Liidu, Ragn-Sells ASi, Viru Keemia Grupp ASi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, KIUDi ja Eesti Pandipakendi esindajad.

Link uudisele: Keskkonnakomisjonis olid kõne all jäätmeprobleemid

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja ütles, et istungil saime kasulikku teavet, mida saame arvestada eelnõude menetlemisel.

Murekohad on, et ulatuslikud omandipiirangud jätavad metsa- ja maaomanikud ilma maaomandist tulu saamise võimalusest. Looduskaitselised piirangud võiksid olla proportsionaalsed üksnes juhul, kui hüvitamismeetmed tagaksid kohese ja õiglase hüvitamise.

Eramaaomanikega seotud piirangud takistavad kõigi maaomanike tavapärast majandustegevust, näiteks metsa majandamist, ning eriti intensiivne on see uuendusraie keelu puhul.

Käsitleti ka mitmeid maaomanikke puudutavaid probleeme, mis kerkivad esile seoses plaaniga võtta rohkem maid looduskaitse alla.

Keskkonnakomisjoni istungile olid kutsutud Eesti Erametsaliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Omanike Keskliidu, Eesti Maaparandajate Seltsi, MTÜ Lahemaa Maaomanike Liidu, Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad.

Link uudisele: Keskkonnakomisjon arutas metsa- ja maaomanikke puudutavaid probleeme

Samuti registreeriti Hele Everaus Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Muutus kolme komisjoni ja ühe fraktsiooni koosseis