Korruptsioonivastase seaduse kohaselt tuleb huvide deklaratsioon esitada nelja kuu jooksul alates deklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimisest ning edaspidi iga aasta 31. maiks. Riigikogu uutel liikmetel, kellel varem deklaratsiooni esitamise kohustust ei olnud, on deklaratsiooni esitamiseks seega aega 1. augustini.

Eelmisel aastal kontrollis erikomisjon juhuvalimi alusel kohalike omavalitsuste ametiisikute ja korruptsioonivastase erikomisjoni liikmete ning 2021. aastal Riigikogu uute liikmete ja seadusemuudatusega deklaratsiooni esitamise kohustuse saanud asekantslerite ja poliitiliste nõunike huvide deklaratsioone. 2020. aastal kontrolliti Riigikogu liikmete ning 2019. aastal Riigikogu ja valitsuse liikmete deklaratsioone.

Seaduse järgi on erikomisjonil ainuõigus kontrollida huvide deklaratsioone, mille on esitanud president, Riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, Presidendi Kantselei direktor, Riigikogu Kantselei direktor, samuti isik, kes täidab valitsuse liikme juures nõustavaid ülesandeid, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler, asekantsler ja Riigikantselei direktor. Erikomisjonil on õigus kontrollida ka kõiki teisi registrile esitatud deklaratsioone.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Erikomisjon kontrollib Riigikogu ja valitsuse liikmete huvide deklaratsioone

Komisjoni kuuluvad ka Irja Lutsar, Tõnis Mölder, Eduard Odinets, Priit Sibul.

Link uudisele: Korruptsioonivastase erikomisjoni juhiks sai Mart Helme

Tänasel sündmusel tutvustab Euroopa Nõukogu lähenemist Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane järelevalveorgani GRECO vanemõigusnõunik Lioubov Samokhina, samuti teeb ettekande Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) lobismiraporti üks autor Julio Bacio Terracino, lobisti vaadet tutvustab Euroopa konsultatsioonifirmade ühenduse EPACA sekretariaadijuht Matti van Hecke, samuti saab kuulata ettekannet Iirimaa lobismiseadusest ja Soome lobismireguleerimise tegevustest.

Avalik ümarlaud algab kell 9.30 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes. Korraldatud on sünkroontõlge inglise ja eesti keelde. Ümarlaua videosalvestis jõuab pärast toimumist Riigikogu YouTube’i kanalile. (NB! Salvestised jõuavad veebi viivitusega)

Ümarlaudasid korraldab Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon koos vabaühendusega Korruptsioonivaba Eesti ning seda toetab USA justiitsministeerium. Esimene ümarlaud toimus 9. märtsil ja seda saab järele vaadata Riigikogu YouTube’i kanalilt. Kolmas ümarlaud on planeeritud toimuma 11. mail kell 9.30.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Link uudisele: Teine lobitööteemaline ümarlaud keskendub rahvusvahelise kogemuse jagamisele

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Steven-Hristo Evestus viitas korruptsioonivastasele tegevuskavale 2021–2025, kus neljaks aastaks paika pandud eesmärkide osas on olulisel kohal riigi tegevuse läbipaistvus eri aspektides. Erahuvide esindatus poliitikaotsuste tegemisel on normaalne, kuid kohane on läbi mõelda võimalused, mille abil tagada poliitiliste otsuste maksimaalne läbipaistvus tasemel, kus mitte ainult osalejate seisukohad ei ole läbipaistvad, vaid see on nii ka kõrvalseisja jaoks.

Justiitsministeerium tõi välja, et ligi aasta kehtinud lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele on hästi rakendunud hoolimata sellest, et reeglistikul puudub sanktsioonimehhanism. Samas on kohane arutada selle edasiarendamist, kuivõrd lobi toimub ka kohalikes omavalitsustes, diplomaatias ning äri- ja teaduse koostöös.

Läti parlamendi Seimi esindaja Inese Voika andis ülevaate Lätis väljatöötatavast lobireeglistikus, mille eesmärk on reguleerida valdkonda võimalikult laiahaardeliselt. Eelnõu on parlamendis teisel lugemisel ning selle vastuvõtmist oodatakse käesoleva aasta  kevadistungjärgu jooksul.

Paneeldiskussioonis selgitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman, et lobistidega suhtlemise hea tava rakendamisel lähtus ministeerium põhimõttest avalikustada pigem rohkem kui vähem ning sellest hoolimata ei ole avalikustamise kohustus osutunud koormavaks. Andreas Kaju Meta Advisory-st kinnitas, et lobistidega suhtlemise hea tava vastuvõtmise järel ei ole lobistide suhtlemine ametiisikutega kuidagi halvenenud ning pidas võimalikuks ka lobistide registreerimist vastavas registris, et saavutada suuremat läbipaistvust nende tegevuse osas. Valdo Randpere (RK RE) tõi seevastu välja, et oluline on muuta läbipaistvaks sisuline lobitöö ning tõi näite, et mõni isik võib formaalselt lobist olemata mõjutada mõnda olulist otsust. Marko Šorin (RK KE) juhtis tähelepanu kohalikes omavalitsustest tehtavatele otsustele, kus ettevõtjatel võib otsuste valdkonnas olla otsustajatest laiem infoväli ja rohkem võimalusi.

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Eduard Odinets võttis arutelu kokku järeldades, et lobitegevuse korrastamise aktuaalsel teemal seisavad ees huvitavad vaidlused, sh eesmärgi täpsustamise ja sinna jõudmise meetodite osas, mida on plaanis käsitleda järgmistel – 13. aprillil 2022 ja 11. mail 2022 toimuvatel –  ümarlaudadel. 13. aprillil 2022 toimuval ümarlaual selgitatakse erinevate riikide näidete abil nende lähenemisi lobitöö reguleerimisele, poliitikakujundamises huvide konflikti ennetamisele ja parlamentaarse läbipaistvuse edendamisele. 11. mai 2022 ümarlaual on planeeritud kaardistada, milliste vahendite abil (seadusandlikud, protsessipõhised või muu) saab Eesti lobitöö ja huvide konflikti teemadel edasi liikuda ning kuidas kasutada poliitilist tahet läbipaistvalt ja eesmärgipäraselt.  

Link uudisele: Korruptsioonivastane erikomisjon sai ülevaate lobitöö poliitikatest

„Tänasel ümarlaual arutlevad eksperdid võimaluste üle, kuidas edendada läbipaistvust muuhulgas lobitöö reguleerimisega, et saaksime sellest välja sõeluda selle, mida saaks Eestis üle võtta. Valitsuse lobistidega suhtlemise hea tava vastuvõtmisest on aasta möödas, meie eesmärk on selle loogilise jätkuna välja arendada konkreetsed soovitused, kuidas võiks lobistidega suhelda seadusandlik võim,“ selgitas Odinets.

Täna annab Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju ja Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ülevaate sellest, kuidas on läinud lobistidega suhtlemise hea tava esimene aasta. Läti kogemust jagab Läti Seimi lobiseaduse töögrupi juht Inese Voika.

Ümarlaudasid korraldab Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon koos vabaühendusega Korruptsioonivaba Eesti ning seda toetab USA justiitsministeerium. Järgmised ümarlauad on planeeritud toimuma 13. aprillil ja 11. mail.

Avalik ümarlaud algab kell 9.50 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestised jõuavad veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Link uudisele: Korruptsioonivastane erikomisjon keskendub lobitöö läbipaistvuse suurendamisele

Seadusega säilitatakse kehtiv regulatsioon Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti juhi huvide deklaratsiooni esitamise kohta, kuid nähakse ette, et erinevalt seni kehtinud õigusest ei ole nende huvide deklaratsioonid avalikud.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Eduard Odinets.

Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine) (323 SE) poolt hääletas 72 ja vastu 17 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Riigikogu võttis vastu veel ühe seaduse

Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (326 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla direktiividega kindlustus- ja edasikindlustustegevuse, samuti finantsinstrumentide turgude ning finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkondades.

Seaduse poolt hääletas 88 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (345 SE) ajakohastatakse viiteid Euroopa Komisjoni määrustele, mis rakendavad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi.

Euroopa Komisjon on kehtestanud uued Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) rakendavad määrused. Samuti on EL andnud rakendusmääruse moderniseerimisfondi kohta. Nende eesmärk on hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid. Määrustes on sätestatud ELi HKSi toimimise üksikasjad neljandaks kauplemisperioodiks aastatel 2021–2030.

Eelnõu kohaselt muudetakse tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine käitlejatele paindlikumaks. See vähendab halduskoormust, kuna käitajatel on võimalik aruannet, mille põhjal ühikuid kohandatakse, esitada koos heitkoguse aruandega 25. märtsiks. Ühikute jooksev kohandamine igal aastal tagab õiglasema ühikute eraldamise.

Eelnõuga määratakse moderniseerimisfondi vahendite kasutamise jaotus ja vahendite kasutamise eest vastutavad ministrid riigi eelarvestrateegias. Eelarvestrateegias otsustatud meetmetega on võimalik suunata moderniseerimisfondi vahendid riigile olulistesse valdkondadesse, et saavutada kliima- ja energiapoliitika eesmärke. Samuti võimaldab see luua igale meetmele ühtsed alused kõikidele taotlejatele konkreetsesse valdkonda investeerimiseks. Erinevate meetmete kaudu on võimalik toetada taastuvenergia, energiatõhususe, energia salvestamise, energiavõrkude moderniseerimise projektide elluviimist, samuti vähese CO2-heitega majandusele õiglast üleminekut piirkondades, mis tuginevad suure CO2-heitega majandusele, näiteks Ida-Virumaal. Samuti on võimalik toetada moderniseerimisfondi vahenditest erinevate meetmetega energiatõhususe arendamist transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas.

Jagatud kohustuse määruse alusel on Eestil kohustuslikud iga-aastased kasvuhoonegaaside heite piiramise sihttasemed aastateks 2021–2030 transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektorites. Eesmärkide täitmise tagamiseks on liikmesriikidel lubatud määruse alusel loodud heitkoguse ühikutega omavahel kaubelda. Seega sätestatakse jagatud kohustuse määruse sektorites heitkoguse ühikutega kauplemise põhimõtted ning kauplemise korraldamise, müügi- ja ostulepingute, kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord ning taotleja kohustused.

Riigikogu jättis vastu võtmata ühe otsuse

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse eelnõuga „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” (317 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek koostada 1. maiks analüüs ning esitada selle põhjal Riigikogule ettepanekud raha mõju ja raiskamise vähendamiseks Euroopa Parlamendi valimistel, kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel, sealhulgas ülempiiri seadmise valimiskuludele ja valimisreklaami mahule.

Läbirääkimistel võtsid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Lauri Läänemets ja Keskerakonna fraktsiooni nimel Oudekki Loone.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 20 ja vastu 26 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud otsuse eelnõu toetust.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu laiendas huvide deklaratsiooni esitamise kohustusega ametnike ringi

Komisjoni esimees Katri Raik avaldas heameelt, et paljudes kohalikes omavalitsustes töötavad koalitsioon ja opositsioon konstruktiivses koostöös. „Samas on põhjalikumal süvenemisel ootamatult suur küsimuste ring, mis vajab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses täpsemat reguleerimist,“ ütles Raik.

Raik tõi näiteks volikogude koosseisude komisjonides proportsiooni koalitsiooni ja opositsiooni vahel, volikogu liikmete õiguse saada oma tööks vajalikku infot ja liikmete kaebenõude seadustamise. Veel on vajadus täpsustada konkursi korraldamist kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse juhi või sihtasutuse juhi ametikohale. 

Raik märkis, et kohalike omavalitsuste efektiivne ja demokraatlik toimimine on korruptsiooni ennetamise oluline meede ja seetõttu on vajab täpsustamist ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille muutmise eelnõu väljatöötamisse on komisjon valmis panustama. 

Korruptsioonivastane erikomisjon asus seisukohale, et omavalitsusi puudutava seadusandlusega tegelemine peab olema Riigikogu sügishooaja selge prioriteet, sest järgmised kohalike omavalitsuste valimised on juba oktoobris 2021 ja selleks ajaks on vajalik tagada uutele kohalike omavalitsuste volikogudele töörahu ja võimalus tegutseda selges ja üheselt mõistetavas õiguskeskkonnas.     

Link uudisele: Erikomisjon soovitab täpsustada kohalike omavalitsuste korraldamise seadust

Link uudisele: Kiisler asub korruptsioonivastase erikomisjoni liikmeks

Link uudisele: Erikomisjon kohtus riigikontrolör Alar Karisega

Link uudisele: Erikomisjoni väljasõiduistung Ida-Virumaale