Komisjoni liige Madis Kallas ütles, et mõlemast soost esindajad toovad nõukogu otsustusprotsessi erinevaid kogemusi, vaatenurki ja teadmisi, mis vähendab kallutatuse riski ning suurendab Rahvusringhäälingu ja selle nõukogu usaldusväärsust.

Kultuurikomisjon esitas seaduseelnõule viis muudatusettepanekut, millest kolm suurendavad rahvusringhäälingu poliitilist sõltumatust. Komisjon otsustas eelnõu täiendada sättega, mille järgi peab rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast valitud esindajaid olema nõukogus ühe võrra rohkem kui on Riigikogus fraktsioone. Kehtiva seaduse kohaselt nimetatakse nõukokku neli asjatundjat, ent fraktsioone on parlamendis praegu kuus.

„Juba aastaid on rahvusringhäälingu nõukogus olnud poliitikuid rohkem kui eksperte, mis ei taga rahvusringhäälingu juhtimise sõltumatust. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll,“ ütles Kersna, kelle sõnul nõuab muudatust ka mullu augustis jõustunud Euroopa meediavabaduse määrus. Samuti näeb muudatus ette, et Riigikogu peab valdkonna tunnustatud asjatundjaid ERRi nõukokku määrama avaliku konkursi kaudu.

Veel täiendas komisjon eelnõu sättega, mille kohaselt ei tohi valdkondlik ekspert olla erakonna juhtorgani liige, ning täpsustas, millises tööalases suhtes võib nõukogu liige olla mõne meediateenuse osutajaga. Sätte järgi pole nõukogu liikmel lubatud töötada meediateenuse osutaja juures juhtival ametikohal ega teha sellist tööd, kus ta saab otsustada meediateenuse osutaja tegevuse, programmi või toimetusliku sisu üle, näiteks peatoimetaja või uudistejuhina. Samas ei takista sõnastus üksikute kaastööde tegemist ega arutelus osalemist, mis oleks komisjoni hinnangul liiga lai piirang.

Lisaks täiendas komisjon eelnõu põhimõttega, mille järgi makstakse nõukogu liikmele tasu vastavalt tema nõukogu koosolekutest osavõtule. Muudatusettepanek näeb ette sellegi, et kui kalendrikuus koosolekut ei toimu, siis nõukogu liikmele tasu ei maksta.

Istungil osalesid Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar ja õigusnõunik Kadri Kilvet.

Komisjon otsustas saata Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu viie liikme algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE) Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 10. juunil ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis lõpphääletus on komisjoni ettepaneku järgi 17. juunil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon saatis teisele lugemisele ERRi nõukogu soolist tasakaalu ja poliitilist sõltumatust parandava eelnõu

Seadusega muutuvad soodsamaks ka laenutingimused. Õppelaenu intressimäär on seaduse järgi senise kuni kolme protsendi asemel kuni 1,5 protsenti, millele lisandub kuue kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, mis on sellest õppeaastast kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.

Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis seaduse järgi pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20-lt 25 aastale. Pikem tagasimakseperiood võimaldab vähendada igakuiseid laenumakseid ja hajutada finantskoormus pikemale perioodile. Praegu võtab õppelaenu aastas umbes 1800 üliõpilast, mis on neli protsenti võimalikest laenusaajatest. Laenuvõtjate arv eelduslikult kasvab.

Menetluse käigus täpsustas parlament uuele õppelaenude süsteemile üleminekut. Enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud jäävad üldjuhul kehtima nende sõlmimise aegsetel tingimustel, kuid kui laenusaajal ei ole tagasimaksekohustust veel tekkinud, võib ta viia oma lepingud krediidiasutusega kokkuleppel üle uuele regulatsioonile. Inimesele, kellel tagasimaksekohustus on juba tekkinud ja kes ei ole õpinguid jätkanud, sellist õigust ei anta, kuid tal säilib võimalus muuta krediidiasutusega kokkuleppel intressimäära.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 77 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu kiitis heaks õppelaenusüsteemi muudatused

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.

Nõukokku kuuluvad veel Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Valdo Randpere Eesti Reformierakonna, Marek Reinaas Eesti 200 ja Priit Sibul Isamaa fraktsioonist. Valdkonna asjatundjatest nõukogu liikmed on Paavo Nõgene, Raul Rebane, Rein Veidemann ja nõukogu esimees Sulev Valner.

Otsuse eelnõu arutatakse Riigikogu täiskogus ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vaja poolthäälteenamust. Komisjoni ettepanek on võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. juunil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon esitab eelnõu uue ERRi nõukogu liikme nimetamiseks

Kui praegu on raamatukoguvõrk 15 maakonnaraamatukogu keskne, siis eelnõu toetab kõiki kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogusid ühetaoliselt ja võrdselt. Eesmärk on tugevdada raamatukoguvõrgu terviklikkust, teenuste kättesaadavust ning kasutajamugavust. Kasutajamugavuse parandamiseks on kavas senise kolme vananenud süsteemi asemel kasutusele võtta üks andmekogu, millega liituvad rahvusraamatukogu, teadus- ja eriala- ning rahvaraamatukogud ning soovi korral ka kooliraamatukogud.

Rahvaraamatukogude võrgu korraldamine jääb kohalike omavalitsuste ülesandeks, kuid see muutub nende jaoks paindlikumaks. Eelnõu järgi tuleb raamatukoguvõrku korraldades lähtuda elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest vajadustest. Kui seni on kesksed koordineerijad olnud 15 maakonnaraamatukogu 58 töötajat, siis nüüd saab keskseks juhtijaks Eesti Rahvusraamatukogu, kes võtab riiklikud ülesanded etapi kaupa üle.

Rahvusraamatukogu ülesandeks saavad muuhulgas üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine, aruannete kogumine ja analüüsimine ning erialane nõustamine ja koolituste koordineerimine. Rahvusraamatukogu võtab üle ka kogude komplekteerimise ülesande.

Istungil osalesid kultuuriminister Heidy Purga, ministri nõunik Karoliina Lorenz, kantsler Merilin Piipuu ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Epp Hannus.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) täiskokku esimesele lugemisele 5. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon saatis esimesele lugemisele rahvaraamatukogude reformi eelnõu

Istungil toodi välja, et kõrgkoolides on praegu 30 alla kaheaastast magistriõppekava, ent ülikoolidel on soov avada ka uusi. Doktorantidelt õppetasu küsimise osas märgiti, et praegu on välismaalasi doktoriõppes 40 protsenti, kellest kolmveerand on kolmandatest riikidest. Kehtiva seaduse järgi neilt õppetasu küsida ei saa.

Eelnõuga ajakohastatakse ka proviisoriõpet, et see vastaks paremini tööturu vajadustele. Proviisoriõpet saab edaspidi korraldada eraldiseisvate bakalaureuse- ja magistriõppekavade alusel. Praegu toimub see integreeritud õppena. Pärast farmatseudiõppe bakalaureuse lõpetamist võib suunduda tööturule üld- või haiglaapteeki. Proviisorina töötamiseks peab läbima ka magistriõppe, mis võimaldab tööle asuda ka näiteks ravimiteadlasena ravimitööstuses.

Lisaks tuuakse seaduse tasandile kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon ning sätestatakse kõrgharidusasutuste üle tehtav järelevalve.

Istungil tutvustasid eelnõu haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vanemnõunik kõrghariduse osakonna juhataja ülesannetes Kristi Raudmäe.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 22. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon saatis täiskokku eelnõu, mis laiendab ülikoolide võimalusi õppe eest tasu küsida

Istungil toodi välja, et arvestades demograafilist akent ja tööturu vajadusi, peaks kõrgkoolid lähiaastatel vastu võtma aastas 600–1000 tudengit enam. See on kõrgkoolide jaoks väljakutse, sest õpe kestab mitu aastat ning aastatel 2027.–2030. oleks vaja rahastada umbes 12 000 täiendavat õppekohta. Lisaõppekohtade loomiseks on hinnanguliselt vaja järgmisel aastal 12,9, 2028. aastal 24,9, 2029. aastal 35,3 ning 2030. aastal 37,6 miljonit eurot lisaraha.

Nenditi, et lisaõppekohtade loomine võimaldab struktuurset nihet erialadel, mille järele on tööjõuturul suur vajadus. Komisjoni liikmed toonitasid, et täiendavaid õppekohti peaks looma nii ülikoolid kui ka rakenduskõrgkoolid ning seda ennekõike suurema tööjõupuudusega valdkondades. Istungil viidati, et suurima puudujäägiga valdkonnad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, haridus, tervishoid ning inseneeria.

Istungil osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja täiskasvanuhariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal ning vanemnõunik kõrghariduse osakonna juhataja ülesannetes Kristi Raudmäe, samuti osalesid Rektorite Nõukogu esindajad Tallinna Tehnikaülikooli rektor, Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja peasekretär Hanna Kanep, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ning Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esindajana Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon toetab üliõpilaste vastuvõtu suurendamist

Riigikogu liikmed saavad igale ettekandjale esitada kaks küsimust. Pärast ettekandeid ja küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta esmalt fraktsioonide esindajad ja seejärel kõik Riigikogu liikmed.

Tänavune Eesti inimarengu aruanne käsitleb hariduse mõju ühiskonnale ning uurib, kuidas see peegeldub majanduses, tervises, turvatundes ja e-riigi arengus. Aruande läbiv telg on hariduslik ebavõrdsus nii üldhariduses, täiskasvanuõppes kui ka huvihariduses.

Kell 10 algavat täiskogu istungit saab otsepildis jälgida Riigikogu veebilehel, Facebooki lehel ja ETV2 kanalil. Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Fotod (autor: Merje Meisalu / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu arutab olulise riikliku küsimusena inimarengu aruannet

Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja puhul on oluline toetada tema ametisse sisseelamist. Selles etapis on fookuses õpetaja professionaalne areng ja kvalifikatsiooni omandamine ning koolijuhi ülesanne on luua selleks toetav keskkond, mis võib hõlmata mentorlust, tugiprogramme ning töökorralduslikku paindlikkust enesetäiendamiseks.

Õpetajaametisse asumine muutub seaduse järgi paindlikumaks. Kvalifikatsiooninõutele vastavaks loetakse õpetajad, kes on omandanud pedagoogilise hariduse enne 2013. aastat, kuid kel ei ole töökogemust, või kellel on doktorikraad.

Õpetajatele omistatakse kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks tema kompetentsidele vastav karjääriaste. Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning omistamise tingimused kehtestab määrusega valitsus. Määruse kavandi järgi on need astmed alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Vanemõpetaja karjääriastme saab määruse kavandi järgi õpetajale anda ka pidaja või direktori moodustatud komisjon, tuginedes vanemõpetaja kompetentsidele. Muudatus laiendab õpetajate võimalusi liikuda karjääriastmel ja saada kõrgemat töötasu. Samas on endiselt õpetajatel võimalus taotleda Õpetajate Liidust vanemõpetaja kutset, mis võimaldab õpetajana tunnustust ka teistes riikides.

Praegu töötavatest õpetajatest on vanem- või meisterõpetaja kutsega kõigest üks protsent. Karjäärimudeli eesmärk on motiveerida õpetajaid omandama kvalifikatsiooni ning arendama oma kutsepädevusi kõrgemale tasemele. 1. märtsist kehtima hakkav õpetajate karjäärimudel loob õpetaja kutsestandarditega seotud raamistiku, mille väärtuseks on õpetaja karjääriteekonna põhimõtete sõnastamine – see aitab mõista õpetaja kutsekompetentside olulisust ning sõnastab ootused karjääriastme tööülesannetele.

Määruse kavandi järgi saab vanemõpetaja astme õpetajale omistada kahel viisil: vanemõpetaja kutse põhjal ning kooli tasandil moodustatud komisjoni otsuse alusel. “Riigikogu menetluse käigus tehtud muudatuse eesmärk on minna esimesel võimalusel üle vanemõpetaja kutse alusel antavale karjäärisüsteemile ning Haridus- ja Teadusministeerium teeb selleks jõupingutusi juba 2026. aastal, võimestades selleks Õpetajate Liitu,” selgitas Kersna.

Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui ka kutseõpetajatele ning ka töötasu alammäär kehtestatakse nii üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele.

Seadusega kehtestatakse alates 1. märtsist koolijuhtide atesteerimise kohustus. Kooli pidaja peab iga direktoriga korraldama kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see hindab, kuidas juhi töötulemused ja juhtimisviisid vastavad ametikoha nõuetele.

Riigikogu otsustas menetluse käigus, et Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb hiljemalt 2030. aastaks analüüsida direktorite atesteerimise ja õpetajate karjääriastme omistamise protsesside rakendumist ning analüüsist lähtuvalt välja töötada vajalikud muudatused. Algne eelnõu nägi ette, et analüüs tuleb teha hiljemalt 2032. aastaks.

Veel sätestas Riigikogu, et koolid võivad õppetegevuses kasutada tehisintellekti rakendusi, et anda kaasaegset ja ühiskonna vajadustele vastavat haridust, ning selleks töödelda õpilase isikuandmeid. Õpilaste isikuandmete kasutamine peab olema reguleeritud ja andmete kaitse tagatud. Seadus näeb ette, et andmed tuleb kustutada kolm kuud pärast kooli lõpetamist.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) (653 SE) vastuvõtmist toetas 49, vastu oli 23 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu seaduse õpetajate karjäärimudeli loomiseks

Istungil märgiti, et õppelaenude kasutamine on vähenenud ning eelnõuga on kavas süsteemi ulatuslikumalt ümber korraldada, et see oleks üliõpilase jaoks paindlikum, soodsam ja seeläbi atraktiivsem. Kui õppelaenu võtmiseks on paremad võimalused, siis saavad kõrgharidust kergemini omandama asuda ka noored, kes tulevad keerulisematest oludest.

Eelnõu olulisim muudatus on käendaja või kinnisvaratagatise nõude kaotamine. Senise tagatise asemel hakkavad pangad hindama taotlejate maksekohustusi ja maksekäitumist. Istungil märgiti, et laenu taotlemine muutub lihtsamaks nii laenuvõtja kui ka -andja jaoks.

Laenutingimused muutuvad soodsamaks – intressimäär langeb ja tagasimakseperiood pikeneb. Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär on eelnõu järgi senise kuni kolme protsendi asemel kuni 1,5 protsenti, millele lisandub kuue kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, mis on sellest õppeaastast kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.

Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis eelnõu järgi pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20 aastalt 25 aastale. Muudatuse tulemusel on igakuine tagasimakse summa tudengi jaoks väiksem.

Praegu võtab õppelaenu aastas umbes 1800 üliõpilast, mis on neli protsenti potentsiaalsetest laenusaajatest. Muudatuste tulemusel laenuvõtjate arv eelduslikult kasvab.

Istungil tutvustasid eelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal, õiguspoliitika osakonna nõunik Maarja-Liisa Vahi ning kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna peaekspert Jass Juuremaa.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seadus eelnõu (767 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 14. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon toetab õppelaenu tingimusi leevendavat eelnõu

„Karjäärimudeli alustava õpetaja astmel olevad õpetajad saavad 25 protsenti tööajast tegeleda kvalifikatsiooni omandamisega ja neile on tagatud õpetajaametisse sisseelamiseks mentor, mis toetab õpetajakutse omandamist,“ rääkis Kersna. Tema sõnul on eesmärk, et õpetama saaks asuda ka need, kellel on magistrikraad näiteks füüsikas või ajaloos, ent õpetajakutse veel puudub. Kooli jaoks tähendab kolmeaastaste lepingute sõlmimise võimalus, et pole vaja igal aastal uut konkurssi korraldada ega õpetajaga uut lepingut sõlmida.

Kersna märkis, et komisjon on eelnõu teist lugemist ette valmistanud kolm kuud ning eelnõu muutmist on arutatud väga põhjalikult, osapooltega pidevalt suheldes. „Eelnõule on antud ohtralt tagasisidet, ka väga kriitilist, ning arvamused on olnud väga erinevad. Tänasel istungil otsustas komisjon viimaste õhku jäänud küsimuste üle.“

Juba varem toetas komisjon õpetajate karjääriastmeid puudutavat muudatusettepanekut, mille järgi omistatakse õpetajatele kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidel põhinev karjääriaste, mis toetab nende kutseoskuste arendamist ja karjääri kujundamist. Õpetajate kompetentsusnõudeid uuendati septembris, see on laiapõhjaline kokkulepe kutseoskuste osas.

Eelnõu järgi saab vanemõpetaja karjääriastme anda direktori moodustatud komisjon, tuginedes vanemõpetaja kompetentsidele kutsestandardis. „Kultuurikomisjon andis valitsusele selge suunise, et hiljemalt 2030. aastal peab vanemõpetaja karjääriastet saama taotleda ainult läbi kutsesüsteemi,“ rääkis Kersna. Ta sõnas, et selleks on vaja võimestada õpetajakutse andjat ehk Õpetajate Liitu, et nad oleksid suutelised moodustama piirkondlikke hindamiskomisjone, kes saaks ühtsetel standarditel õpetajatele kutset anda.

Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning omistamise nõuded kehtestab muudatuse järgi määrusega ministri asemel valitsus. Istungil märgiti, et kuna õpetajate karjäärimudel hakkab eelnõu järgi kehtima 1. märtsil 2026, siis peab kõikidel õpetajatel olema võimalus soovi korral juba samast päevast alates karjääriastet taotleda. See eeldab, et ka karjääriastmeid omistavate komisjonide moodustamiseks ollakse valmis juba märtsis.

Komisjon viis eelnõusse ka muudatuse, mille järgi analüüsib Haridus- ja Teadusministeerium hiljemalt 2030. aastaks direktorite atesteerimise ja õpetajate karjääriastme omistamise protsesside rakendumist ning töötab analüüsist lähtuvalt välja vajalikud muudatused. Algne eelnõu nägi ette, et see analüüs tuleb teha hiljemalt 2032. aastal.

Lisaks toetas komisjon muudatust, mille järgi on koolil õppetegevuses tehisintellekti rakenduse kasutamiseks õigus töödelda õpilase isikuandmeid. Muudatusega saavad koolid võimaluse kasutada õppetegevuses tehisintellekti rakendusi, et anda kaasaegset ja ühiskonna vajadustele vastavat haridust. Samas peab õpilaste isikuandmete kasutamine olema reguleeritud ja andmete kaitse tagatud. Muudatusettepanek näeb ette, et andmed tuleb kustutada kolm kuud pärast kooli lõpetamist.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) eelnõuga (653 SE) omistatakse õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale kutsekompetentsidele vastav karjääriaste.

Määruse kavandi järgi on need astmed: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui ka kutseõpetajatele ning muudatusega nähakse ette, et ka töötasu alammäär kehtestatakse nii üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele.

Õpetajaametisse asumine muutub eelnõu järgi paindlikumaks – tööle saab võtta inimesi, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid ei ole töökogemust, või doktorikraad. Samuti õpetajakoolitusel õppijaid ning magistrikraadi omandajaid.

Eelnõuga kehtestatakse alates 1. märtsist ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille järgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see kinnitab, kas juht vastab oma ametikohale seatud nõuetele.

Istungil osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juht Haana Zuba-Reinsalu, nõunik Liis Lehiste, keelepoliitika asekantsler Kairi Kaldoja ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik-analüütik Indrek Kilk.

Eelnõu on koos muudatusettepanekutega Riigikogu täiskogu istungil teisel lugemisel sel kolmapäeval, 10. detsembril. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on lõpphääletus komisjoni ettepaneku järgi kavas 17. detsembril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õpetajate karjäärimudeli eelnõu jõuab koos muudatustega teisele lugemisele