Kultuurikomisjon ootab kandideerima Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjaid, kelle teadmised, kogemused, saavutused ja sõltumatu hinnang aitavad kaasa ERRi eesmärkide elluviimisele ning nõukogu ülesannete täitmisele.

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige ei või olla rahvusringhäälingu juhatuse liige, prokurist ega audiitor; meediateenuse osutaja juhtorgani liige; füüsilisest isikust ettevõtja, kes osutab meediateenust; meediateenuse osutaja juures juhtival või selle tegevuse, programmi või toimetusliku sisu üle otsustaval või seda suunaval ametikohal; meediateenuse osutaja osanik, aktsionär ega liige; valitsuse liige ega erakonna juhtorgani liige.

Rahvusringhäälingu nõukokku kuulub seaduse järgi üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning fraktsioonide arvust tulenevalt seitse asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat. Valdkonna asjatundjast liikmed on praegu Paavo Nõgene, Raul Rebane, Rein Veidemann ja nõukogu esimees Sulev Valner.

Komisjon ootab liikmekandidaatide dokumente esmaspäevaks, 7. septembriks. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul. Eelnõu arutatakse täiskogus ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vaja poolthäälteenamust.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon kuulutas välja konkursi ERRi nõukogu uute asjatundjatest liikmete leidmiseks

Seadusega ajakohastatakse ka proviisoriõpet, et see vastaks paremini tööturu vajadustele. Proviisoriõpet saab edaspidi korraldada eraldiseisvate bakalaureuse- ja magistriõppekavade alusel, praegu on see integreeritud õpe. Pärast farmatseudiõppe bakalaureuse lõpetamist võib suunduda tööturule üld- või haiglaapteeki. Proviisorina töötamiseks peab läbima ka magistriõppe, mis võimaldab tööle asuda ka näiteks ravimiteadlasena ravimitööstuses.

Lisaks tuuakse seaduse tasandile kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon ning sätestatakse kõrgharidusasutuste üle tehtav järelevalve. Selleks et vältida dubleerivat kvaliteedihindamist kõrg- ja kutsehariduses, täpsustas parlament vastuvõetud seadusega, et kutseõpetajate karjäärimudelit ei rakendata rakenduskõrgkoolides.

Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse (849 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu laiendas ülikoolide võimalusi magistriõppe eest tasu küsida

Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse, et õpilaskandidaat võib põhivastuvõtu käigus ühes koolis kandideerida kuni kolmele õppekavale, et piirata ülemäärast kandideerimist. Täiendava vastuvõtu ajal sellist piirangut ei ole. Õpilaskandidaat järjestab kutseõppeasutuste õppekavad, millele ta kandideerib, oma eelistustest lähtudes pingeritta.

Seadusega muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Seaduse järgi võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu koolist välja arvata täisealise gümnaasiumiõpilase, kui tal on õppeaasta jooksul enam kui kahes õppeaines üle poolte kursusehinnetest puudulikud. Seejuures on edaspidi väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses ning gümnaasiumide kodukorras täiendavaid koolist välja arvamise aluseid kehtestada ei saa.

Koolid saavad edaspidi võimaluse pärida põhikooli lõpetamise ja lõputunnistuse andmeid otse Eesti Hariduse Infosüsteemist. Seni on õpilaskandidaadid pidanud oma lõputunnistuse ise koolidele esitama. Muudatus vähendab bürokraatiat, hoiab kokku aega ja ressursse ning on proportsionaalne riive õppija privaatsusele, kuna pärida saab üksnes vältimatult vajalikke andmeid, milleks on põhikooli lõpetamise fakt ja lõputunnistuse hinded.

Mõjutusmeetmete seast jäetakse välja õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus. Seadus näeb ette, et mõjutusmeetmete rakendamise üle otsustab ainult direktor või tema volitatud isik. Praegu saab teatud juhul mõjutusmeetme üle otsustada õppenõukogu.

Menetluse käigus täiendas Riigikogu noorsootöö seadust õigusselguse aspektist nii, et noortele korraldatud laagrid on käibemaksuvabad, arvestades, et noortelaagrite pakutavad tegevused on oma sisult haridusliku iseloomuga. Noorte püsi- ja projektlaagri läbiviimiseks on vaja tegevusluba ning laagri juhatajatele ja kasvatajatele on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded.

Samuti tehakse seadusega muudatus, et tagada riigi- ja munitsipaalkoolide juhtide võrdne kohtlemine. Praegu on erinevate seaduste koosmõjus tekkinud olukord, kus riigikoolide juhtidega tuleks erinevalt teistest üldhariduskoolide juhtidest sõlmida justkui viieaastane tööleping. Kehtestatakse põhimõte, et kõikide koolijuhtidega sõlmitakse tähtajatu tööleping.

Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (830 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu viis Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu koolieelistuste küsimist võimaldava seaduse

Komisjoni liige Madis Kallas ütles, et mõlemast soost esindajad toovad nõukogu otsustusprotsessi erinevaid kogemusi, vaatenurki ja teadmisi, mis vähendab kallutatuse riski ning suurendab Rahvusringhäälingu ja selle nõukogu usaldusväärsust.

Kultuurikomisjon esitas seaduseelnõule viis muudatusettepanekut, millest kolm suurendavad rahvusringhäälingu poliitilist sõltumatust. Komisjon otsustas eelnõu täiendada sättega, mille järgi peab rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast valitud esindajaid olema nõukogus ühe võrra rohkem kui on Riigikogus fraktsioone. Kehtiva seaduse kohaselt nimetatakse nõukokku neli asjatundjat, ent fraktsioone on parlamendis praegu kuus.

„Juba aastaid on rahvusringhäälingu nõukogus olnud poliitikuid rohkem kui eksperte, mis ei taga rahvusringhäälingu juhtimise sõltumatust. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll,“ ütles Kersna, kelle sõnul nõuab muudatust ka mullu augustis jõustunud Euroopa meediavabaduse määrus. Samuti näeb muudatus ette, et Riigikogu peab valdkonna tunnustatud asjatundjaid ERRi nõukokku määrama avaliku konkursi kaudu.

Veel täiendas komisjon eelnõu sättega, mille kohaselt ei tohi valdkondlik ekspert olla erakonna juhtorgani liige, ning täpsustas, millises tööalases suhtes võib nõukogu liige olla mõne meediateenuse osutajaga. Sätte järgi pole nõukogu liikmel lubatud töötada meediateenuse osutaja juures juhtival ametikohal ega teha sellist tööd, kus ta saab otsustada meediateenuse osutaja tegevuse, programmi või toimetusliku sisu üle, näiteks peatoimetaja või uudistejuhina. Samas ei takista sõnastus üksikute kaastööde tegemist ega arutelus osalemist, mis oleks komisjoni hinnangul liiga lai piirang.

Lisaks täiendas komisjon eelnõu põhimõttega, mille järgi makstakse nõukogu liikmele tasu vastavalt tema nõukogu koosolekutest osavõtule. Muudatusettepanek näeb ette sellegi, et kui kalendrikuus koosolekut ei toimu, siis nõukogu liikmele tasu ei maksta.

Istungil osalesid Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar ja õigusnõunik Kadri Kilvet.

Komisjon otsustas saata Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu viie liikme algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE) Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 10. juunil ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis lõpphääletus on komisjoni ettepaneku järgi 17. juunil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon saatis teisele lugemisele ERRi nõukogu soolist tasakaalu ja poliitilist sõltumatust parandava eelnõu

Seadusega muutuvad soodsamaks ka laenutingimused. Õppelaenu intressimäär on seaduse järgi senise kuni kolme protsendi asemel kuni 1,5 protsenti, millele lisandub kuue kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, mis on sellest õppeaastast kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.

Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis seaduse järgi pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20-lt 25 aastale. Pikem tagasimakseperiood võimaldab vähendada igakuiseid laenumakseid ja hajutada finantskoormus pikemale perioodile. Praegu võtab õppelaenu aastas umbes 1800 üliõpilast, mis on neli protsenti võimalikest laenusaajatest. Laenuvõtjate arv eelduslikult kasvab.

Menetluse käigus täpsustas parlament uuele õppelaenude süsteemile üleminekut. Enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud jäävad üldjuhul kehtima nende sõlmimise aegsetel tingimustel, kuid kui laenusaajal ei ole tagasimaksekohustust veel tekkinud, võib ta viia oma lepingud krediidiasutusega kokkuleppel üle uuele regulatsioonile. Inimesele, kellel tagasimaksekohustus on juba tekkinud ja kes ei ole õpinguid jätkanud, sellist õigust ei anta, kuid tal säilib võimalus muuta krediidiasutusega kokkuleppel intressimäära.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 77 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu kiitis heaks õppelaenusüsteemi muudatused

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.

Nõukokku kuuluvad veel Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Valdo Randpere Eesti Reformierakonna, Marek Reinaas Eesti 200 ja Priit Sibul Isamaa fraktsioonist. Valdkonna asjatundjatest nõukogu liikmed on Paavo Nõgene, Raul Rebane, Rein Veidemann ja nõukogu esimees Sulev Valner.

Otsuse eelnõu arutatakse Riigikogu täiskogus ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vaja poolthäälteenamust. Komisjoni ettepanek on võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. juunil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon esitab eelnõu uue ERRi nõukogu liikme nimetamiseks

Kui praegu on raamatukoguvõrk 15 maakonnaraamatukogu keskne, siis eelnõu toetab kõiki kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogusid ühetaoliselt ja võrdselt. Eesmärk on tugevdada raamatukoguvõrgu terviklikkust, teenuste kättesaadavust ning kasutajamugavust. Kasutajamugavuse parandamiseks on kavas senise kolme vananenud süsteemi asemel kasutusele võtta üks andmekogu, millega liituvad rahvusraamatukogu, teadus- ja eriala- ning rahvaraamatukogud ning soovi korral ka kooliraamatukogud.

Rahvaraamatukogude võrgu korraldamine jääb kohalike omavalitsuste ülesandeks, kuid see muutub nende jaoks paindlikumaks. Eelnõu järgi tuleb raamatukoguvõrku korraldades lähtuda elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest vajadustest. Kui seni on kesksed koordineerijad olnud 15 maakonnaraamatukogu 58 töötajat, siis nüüd saab keskseks juhtijaks Eesti Rahvusraamatukogu, kes võtab riiklikud ülesanded etapi kaupa üle.

Rahvusraamatukogu ülesandeks saavad muuhulgas üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine, aruannete kogumine ja analüüsimine ning erialane nõustamine ja koolituste koordineerimine. Rahvusraamatukogu võtab üle ka kogude komplekteerimise ülesande.

Istungil osalesid kultuuriminister Heidy Purga, ministri nõunik Karoliina Lorenz, kantsler Merilin Piipuu ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Epp Hannus.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) täiskokku esimesele lugemisele 5. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon saatis esimesele lugemisele rahvaraamatukogude reformi eelnõu

Istungil toodi välja, et kõrgkoolides on praegu 30 alla kaheaastast magistriõppekava, ent ülikoolidel on soov avada ka uusi. Doktorantidelt õppetasu küsimise osas märgiti, et praegu on välismaalasi doktoriõppes 40 protsenti, kellest kolmveerand on kolmandatest riikidest. Kehtiva seaduse järgi neilt õppetasu küsida ei saa.

Eelnõuga ajakohastatakse ka proviisoriõpet, et see vastaks paremini tööturu vajadustele. Proviisoriõpet saab edaspidi korraldada eraldiseisvate bakalaureuse- ja magistriõppekavade alusel. Praegu toimub see integreeritud õppena. Pärast farmatseudiõppe bakalaureuse lõpetamist võib suunduda tööturule üld- või haiglaapteeki. Proviisorina töötamiseks peab läbima ka magistriõppe, mis võimaldab tööle asuda ka näiteks ravimiteadlasena ravimitööstuses.

Lisaks tuuakse seaduse tasandile kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon ning sätestatakse kõrgharidusasutuste üle tehtav järelevalve.

Istungil tutvustasid eelnõu haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vanemnõunik kõrghariduse osakonna juhataja ülesannetes Kristi Raudmäe.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 22. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon saatis täiskokku eelnõu, mis laiendab ülikoolide võimalusi õppe eest tasu küsida

Istungil toodi välja, et arvestades demograafilist akent ja tööturu vajadusi, peaks kõrgkoolid lähiaastatel vastu võtma aastas 600–1000 tudengit enam. See on kõrgkoolide jaoks väljakutse, sest õpe kestab mitu aastat ning aastatel 2027.–2030. oleks vaja rahastada umbes 12 000 täiendavat õppekohta. Lisaõppekohtade loomiseks on hinnanguliselt vaja järgmisel aastal 12,9, 2028. aastal 24,9, 2029. aastal 35,3 ning 2030. aastal 37,6 miljonit eurot lisaraha.

Nenditi, et lisaõppekohtade loomine võimaldab struktuurset nihet erialadel, mille järele on tööjõuturul suur vajadus. Komisjoni liikmed toonitasid, et täiendavaid õppekohti peaks looma nii ülikoolid kui ka rakenduskõrgkoolid ning seda ennekõike suurema tööjõupuudusega valdkondades. Istungil viidati, et suurima puudujäägiga valdkonnad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, haridus, tervishoid ning inseneeria.

Istungil osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja täiskasvanuhariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal ning vanemnõunik kõrghariduse osakonna juhataja ülesannetes Kristi Raudmäe, samuti osalesid Rektorite Nõukogu esindajad Tallinna Tehnikaülikooli rektor, Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja peasekretär Hanna Kanep, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ning Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esindajana Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon toetab üliõpilaste vastuvõtu suurendamist

Riigikogu liikmed saavad igale ettekandjale esitada kaks küsimust. Pärast ettekandeid ja küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta esmalt fraktsioonide esindajad ja seejärel kõik Riigikogu liikmed.

Tänavune Eesti inimarengu aruanne käsitleb hariduse mõju ühiskonnale ning uurib, kuidas see peegeldub majanduses, tervises, turvatundes ja e-riigi arengus. Aruande läbiv telg on hariduslik ebavõrdsus nii üldhariduses, täiskasvanuõppes kui ka huvihariduses.

Kell 10 algavat täiskogu istungit saab otsepildis jälgida Riigikogu veebilehel, Facebooki lehel ja ETV2 kanalil. Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Fotod (autor: Merje Meisalu / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu arutab olulise riikliku küsimusena inimarengu aruannet