Kui praegu on raamatukoguvõrk 15 maakonnaraamatukogu keskne, siis eelnõu toetab kõiki kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogusid ühetaoliselt ja võrdselt. Eesmärk on tugevdada raamatukoguvõrgu terviklikkust, teenuste kättesaadavust ning kasutajamugavust. Kasutajamugavuse parandamiseks on kavas senise kolme vananenud süsteemi asemel kasutusele võtta üks andmekogu, millega liituvad rahvusraamatukogu, teadus- ja eriala- ning rahvaraamatukogud ning soovi korral ka kooliraamatukogud.

Rahvaraamatukogude võrgu korraldamine jääb kohalike omavalitsuste ülesandeks, kuid see muutub nende jaoks paindlikumaks. Eelnõu järgi tuleb raamatukoguvõrku korraldades lähtuda elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest vajadustest. Kui seni on kesksed koordineerijad olnud 15 maakonnaraamatukogu 58 töötajat, siis nüüd saab keskseks juhtijaks Eesti Rahvusraamatukogu, kes võtab riiklikud ülesanded etapi kaupa üle.

Rahvusraamatukogu ülesandeks saavad muuhulgas üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine, aruannete kogumine ja analüüsimine ning erialane nõustamine ja koolituste koordineerimine. Rahvusraamatukogu võtab üle ka kogude komplekteerimise ülesande.

Istungil osalesid kultuuriminister Heidy Purga, ministri nõunik Karoliina Lorenz, kantsler Merilin Piipuu ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Epp Hannus.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) täiskokku esimesele lugemisele 5. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon saatis esimesele lugemisele rahvaraamatukogude reformi eelnõu

Istungil toodi välja, et kõrgkoolides on praegu 30 alla kaheaastast magistriõppekava, ent ülikoolidel on soov avada ka uusi. Doktorantidelt õppetasu küsimise osas märgiti, et praegu on välismaalasi doktoriõppes 40 protsenti, kellest kolmveerand on kolmandatest riikidest. Kehtiva seaduse järgi neilt õppetasu küsida ei saa.

Eelnõuga ajakohastatakse ka proviisoriõpet, et see vastaks paremini tööturu vajadustele. Proviisoriõpet saab edaspidi korraldada eraldiseisvate bakalaureuse- ja magistriõppekavade alusel. Praegu toimub see integreeritud õppena. Pärast farmatseudiõppe bakalaureuse lõpetamist võib suunduda tööturule üld- või haiglaapteeki. Proviisorina töötamiseks peab läbima ka magistriõppe, mis võimaldab tööle asuda ka näiteks ravimiteadlasena ravimitööstuses.

Lisaks tuuakse seaduse tasandile kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon ning sätestatakse kõrgharidusasutuste üle tehtav järelevalve.

Istungil tutvustasid eelnõu haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vanemnõunik kõrghariduse osakonna juhataja ülesannetes Kristi Raudmäe.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 22. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon saatis täiskokku eelnõu, mis laiendab ülikoolide võimalusi õppe eest tasu küsida

Istungil toodi välja, et arvestades demograafilist akent ja tööturu vajadusi, peaks kõrgkoolid lähiaastatel vastu võtma aastas 600–1000 tudengit enam. See on kõrgkoolide jaoks väljakutse, sest õpe kestab mitu aastat ning aastatel 2027.–2030. oleks vaja rahastada umbes 12 000 täiendavat õppekohta. Lisaõppekohtade loomiseks on hinnanguliselt vaja järgmisel aastal 12,9, 2028. aastal 24,9, 2029. aastal 35,3 ning 2030. aastal 37,6 miljonit eurot lisaraha.

Nenditi, et lisaõppekohtade loomine võimaldab struktuurset nihet erialadel, mille järele on tööjõuturul suur vajadus. Komisjoni liikmed toonitasid, et täiendavaid õppekohti peaks looma nii ülikoolid kui ka rakenduskõrgkoolid ning seda ennekõike suurema tööjõupuudusega valdkondades. Istungil viidati, et suurima puudujäägiga valdkonnad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, haridus, tervishoid ning inseneeria.

Istungil osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja täiskasvanuhariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal ning vanemnõunik kõrghariduse osakonna juhataja ülesannetes Kristi Raudmäe, samuti osalesid Rektorite Nõukogu esindajad Tallinna Tehnikaülikooli rektor, Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja peasekretär Hanna Kanep, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ning Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esindajana Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon toetab üliõpilaste vastuvõtu suurendamist

Riigikogu liikmed saavad igale ettekandjale esitada kaks küsimust. Pärast ettekandeid ja küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta esmalt fraktsioonide esindajad ja seejärel kõik Riigikogu liikmed.

Tänavune Eesti inimarengu aruanne käsitleb hariduse mõju ühiskonnale ning uurib, kuidas see peegeldub majanduses, tervises, turvatundes ja e-riigi arengus. Aruande läbiv telg on hariduslik ebavõrdsus nii üldhariduses, täiskasvanuõppes kui ka huvihariduses.

Kell 10 algavat täiskogu istungit saab otsepildis jälgida Riigikogu veebilehel, Facebooki lehel ja ETV2 kanalil. Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Fotod (autor: Merje Meisalu / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu arutab olulise riikliku küsimusena inimarengu aruannet

Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja puhul on oluline toetada tema ametisse sisseelamist. Selles etapis on fookuses õpetaja professionaalne areng ja kvalifikatsiooni omandamine ning koolijuhi ülesanne on luua selleks toetav keskkond, mis võib hõlmata mentorlust, tugiprogramme ning töökorralduslikku paindlikkust enesetäiendamiseks.

Õpetajaametisse asumine muutub seaduse järgi paindlikumaks. Kvalifikatsiooninõutele vastavaks loetakse õpetajad, kes on omandanud pedagoogilise hariduse enne 2013. aastat, kuid kel ei ole töökogemust, või kellel on doktorikraad.

Õpetajatele omistatakse kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks tema kompetentsidele vastav karjääriaste. Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning omistamise tingimused kehtestab määrusega valitsus. Määruse kavandi järgi on need astmed alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Vanemõpetaja karjääriastme saab määruse kavandi järgi õpetajale anda ka pidaja või direktori moodustatud komisjon, tuginedes vanemõpetaja kompetentsidele. Muudatus laiendab õpetajate võimalusi liikuda karjääriastmel ja saada kõrgemat töötasu. Samas on endiselt õpetajatel võimalus taotleda Õpetajate Liidust vanemõpetaja kutset, mis võimaldab õpetajana tunnustust ka teistes riikides.

Praegu töötavatest õpetajatest on vanem- või meisterõpetaja kutsega kõigest üks protsent. Karjäärimudeli eesmärk on motiveerida õpetajaid omandama kvalifikatsiooni ning arendama oma kutsepädevusi kõrgemale tasemele. 1. märtsist kehtima hakkav õpetajate karjäärimudel loob õpetaja kutsestandarditega seotud raamistiku, mille väärtuseks on õpetaja karjääriteekonna põhimõtete sõnastamine – see aitab mõista õpetaja kutsekompetentside olulisust ning sõnastab ootused karjääriastme tööülesannetele.

Määruse kavandi järgi saab vanemõpetaja astme õpetajale omistada kahel viisil: vanemõpetaja kutse põhjal ning kooli tasandil moodustatud komisjoni otsuse alusel. “Riigikogu menetluse käigus tehtud muudatuse eesmärk on minna esimesel võimalusel üle vanemõpetaja kutse alusel antavale karjäärisüsteemile ning Haridus- ja Teadusministeerium teeb selleks jõupingutusi juba 2026. aastal, võimestades selleks Õpetajate Liitu,” selgitas Kersna.

Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui ka kutseõpetajatele ning ka töötasu alammäär kehtestatakse nii üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele.

Seadusega kehtestatakse alates 1. märtsist koolijuhtide atesteerimise kohustus. Kooli pidaja peab iga direktoriga korraldama kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see hindab, kuidas juhi töötulemused ja juhtimisviisid vastavad ametikoha nõuetele.

Riigikogu otsustas menetluse käigus, et Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb hiljemalt 2030. aastaks analüüsida direktorite atesteerimise ja õpetajate karjääriastme omistamise protsesside rakendumist ning analüüsist lähtuvalt välja töötada vajalikud muudatused. Algne eelnõu nägi ette, et analüüs tuleb teha hiljemalt 2032. aastaks.

Veel sätestas Riigikogu, et koolid võivad õppetegevuses kasutada tehisintellekti rakendusi, et anda kaasaegset ja ühiskonna vajadustele vastavat haridust, ning selleks töödelda õpilase isikuandmeid. Õpilaste isikuandmete kasutamine peab olema reguleeritud ja andmete kaitse tagatud. Seadus näeb ette, et andmed tuleb kustutada kolm kuud pärast kooli lõpetamist.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) (653 SE) vastuvõtmist toetas 49, vastu oli 23 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu seaduse õpetajate karjäärimudeli loomiseks

Istungil märgiti, et õppelaenude kasutamine on vähenenud ning eelnõuga on kavas süsteemi ulatuslikumalt ümber korraldada, et see oleks üliõpilase jaoks paindlikum, soodsam ja seeläbi atraktiivsem. Kui õppelaenu võtmiseks on paremad võimalused, siis saavad kõrgharidust kergemini omandama asuda ka noored, kes tulevad keerulisematest oludest.

Eelnõu olulisim muudatus on käendaja või kinnisvaratagatise nõude kaotamine. Senise tagatise asemel hakkavad pangad hindama taotlejate maksekohustusi ja maksekäitumist. Istungil märgiti, et laenu taotlemine muutub lihtsamaks nii laenuvõtja kui ka -andja jaoks.

Laenutingimused muutuvad soodsamaks – intressimäär langeb ja tagasimakseperiood pikeneb. Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär on eelnõu järgi senise kuni kolme protsendi asemel kuni 1,5 protsenti, millele lisandub kuue kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, mis on sellest õppeaastast kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.

Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis eelnõu järgi pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20 aastalt 25 aastale. Muudatuse tulemusel on igakuine tagasimakse summa tudengi jaoks väiksem.

Praegu võtab õppelaenu aastas umbes 1800 üliõpilast, mis on neli protsenti potentsiaalsetest laenusaajatest. Muudatuste tulemusel laenuvõtjate arv eelduslikult kasvab.

Istungil tutvustasid eelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal, õiguspoliitika osakonna nõunik Maarja-Liisa Vahi ning kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna peaekspert Jass Juuremaa.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seadus eelnõu (767 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 14. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon toetab õppelaenu tingimusi leevendavat eelnõu

„Karjäärimudeli alustava õpetaja astmel olevad õpetajad saavad 25 protsenti tööajast tegeleda kvalifikatsiooni omandamisega ja neile on tagatud õpetajaametisse sisseelamiseks mentor, mis toetab õpetajakutse omandamist,“ rääkis Kersna. Tema sõnul on eesmärk, et õpetama saaks asuda ka need, kellel on magistrikraad näiteks füüsikas või ajaloos, ent õpetajakutse veel puudub. Kooli jaoks tähendab kolmeaastaste lepingute sõlmimise võimalus, et pole vaja igal aastal uut konkurssi korraldada ega õpetajaga uut lepingut sõlmida.

Kersna märkis, et komisjon on eelnõu teist lugemist ette valmistanud kolm kuud ning eelnõu muutmist on arutatud väga põhjalikult, osapooltega pidevalt suheldes. „Eelnõule on antud ohtralt tagasisidet, ka väga kriitilist, ning arvamused on olnud väga erinevad. Tänasel istungil otsustas komisjon viimaste õhku jäänud küsimuste üle.“

Juba varem toetas komisjon õpetajate karjääriastmeid puudutavat muudatusettepanekut, mille järgi omistatakse õpetajatele kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidel põhinev karjääriaste, mis toetab nende kutseoskuste arendamist ja karjääri kujundamist. Õpetajate kompetentsusnõudeid uuendati septembris, see on laiapõhjaline kokkulepe kutseoskuste osas.

Eelnõu järgi saab vanemõpetaja karjääriastme anda direktori moodustatud komisjon, tuginedes vanemõpetaja kompetentsidele kutsestandardis. „Kultuurikomisjon andis valitsusele selge suunise, et hiljemalt 2030. aastal peab vanemõpetaja karjääriastet saama taotleda ainult läbi kutsesüsteemi,“ rääkis Kersna. Ta sõnas, et selleks on vaja võimestada õpetajakutse andjat ehk Õpetajate Liitu, et nad oleksid suutelised moodustama piirkondlikke hindamiskomisjone, kes saaks ühtsetel standarditel õpetajatele kutset anda.

Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning omistamise nõuded kehtestab muudatuse järgi määrusega ministri asemel valitsus. Istungil märgiti, et kuna õpetajate karjäärimudel hakkab eelnõu järgi kehtima 1. märtsil 2026, siis peab kõikidel õpetajatel olema võimalus soovi korral juba samast päevast alates karjääriastet taotleda. See eeldab, et ka karjääriastmeid omistavate komisjonide moodustamiseks ollakse valmis juba märtsis.

Komisjon viis eelnõusse ka muudatuse, mille järgi analüüsib Haridus- ja Teadusministeerium hiljemalt 2030. aastaks direktorite atesteerimise ja õpetajate karjääriastme omistamise protsesside rakendumist ning töötab analüüsist lähtuvalt välja vajalikud muudatused. Algne eelnõu nägi ette, et see analüüs tuleb teha hiljemalt 2032. aastal.

Lisaks toetas komisjon muudatust, mille järgi on koolil õppetegevuses tehisintellekti rakenduse kasutamiseks õigus töödelda õpilase isikuandmeid. Muudatusega saavad koolid võimaluse kasutada õppetegevuses tehisintellekti rakendusi, et anda kaasaegset ja ühiskonna vajadustele vastavat haridust. Samas peab õpilaste isikuandmete kasutamine olema reguleeritud ja andmete kaitse tagatud. Muudatusettepanek näeb ette, et andmed tuleb kustutada kolm kuud pärast kooli lõpetamist.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) eelnõuga (653 SE) omistatakse õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale kutsekompetentsidele vastav karjääriaste.

Määruse kavandi järgi on need astmed: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui ka kutseõpetajatele ning muudatusega nähakse ette, et ka töötasu alammäär kehtestatakse nii üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele.

Õpetajaametisse asumine muutub eelnõu järgi paindlikumaks – tööle saab võtta inimesi, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid ei ole töökogemust, või doktorikraad. Samuti õpetajakoolitusel õppijaid ning magistrikraadi omandajaid.

Eelnõuga kehtestatakse alates 1. märtsist ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille järgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see kinnitab, kas juht vastab oma ametikohale seatud nõuetele.

Istungil osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juht Haana Zuba-Reinsalu, nõunik Liis Lehiste, keelepoliitika asekantsler Kairi Kaldoja ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik-analüütik Indrek Kilk.

Eelnõu on koos muudatusettepanekutega Riigikogu täiskogu istungil teisel lugemisel sel kolmapäeval, 10. detsembril. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on lõpphääletus komisjoni ettepaneku järgi kavas 17. detsembril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õpetajate karjäärimudeli eelnõu jõuab koos muudatustega teisele lugemisele

Komisjoni istungil märgiti, et keeleseadust ei ole sisuliselt muudetud 12 aastat, samas on ühiskonnas olnud muutusi, sh alanud eestikeelsele õppele üleminek ning ka tööturul on eesti keele oskuste nõuete osas uus olukord. Vajalikke muudatusi asuti kaardistama 2023. aastal.

Seaduse muutmise peamine eesmärk on parandada eesti keele kasutamise nõuete täitmist ja tõhustada järelevalvet. Selleks muutub järelevalve keelenõuete täitmise üle rangemaks ning suurendatakse sunniraha ja trahve. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule tõuseb eelnõu järgi 640-lt 1280-le ja juriidilisele isikule 9600 eurole. Samuti korrigeeritakse trahvimääri juriidilistele isikutele eesti keele kasutamise kohustuse rikkumise eest. Nähakse ette trahvi ülemmäär 10 000 eurot ning teatud laiema mõjuga juhtumite puhul, näiteks audiovisuaalse teose vale esitamine, kuni 15 000 eurot. Praegu on sunnirahad ja trahvid väikesed, mis sageli tähendab, et vajadusel sunniraha ja trahv tasutakse, ent tegevust ei parandata.

Seadusesse tuuakse asjaajamiskeele laiem mõiste. Eestikeelset asjaajamist nõutakse kõigis avaliku sektori teenuseid osutavates asutustes ning avalik-õiguslikes asutustes ja kohalikes omavalitsustes. Seega eeldatakse eelnõu järgi eestikeelset asjaajamist näiteks ülikoolides ning kohalike omavalitsuste volikogudes ja komisjonides, kus arutelu peab toimuma eesti keeles.

Eelnõuga kehtestatakse 50-eurone riigilõiv keeleeksami kolmanda ja järgnevate sama taseme soorituste eest, et eksamit ei kasutataks õppimisvahendina. Praegu esitatakse ka palju vaideid, lootuses, et eksamitulemus paraneb. Eelnõuga lisatakse võimalus, et tulemus võib ka langeda.

Samuti koondatakse ühtsesse süsteemi toetuste ja stipendiumide jagamine, et vähendada halduskoormust ja parandada rahastuse sihitatust.

Istungil tutvustasid eelnõu haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning ministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson ja nõunik Kätlin Kõverik.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. novembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon saatis esimesele lugemisele keelenõudeid ja -õpet reguleeriva eelnõu

Komisjoni aseesimees Tõnis Lukas sõnas, et visiidi eesmärk on vahetada kogemusi ja teineteiselt õppida, et noortel oleks head võimalused oma tuleviku kujundamiseks kodumaal. „Hariduskoostöö kaudu saame investeerida teadmistesse ja oskustesse, mis aitab mõlemal rahval kesta ja praegu ukrainlastel oma riiki üles ehitada,“ viitas ta ja lisas: „Kindlasti saame mitmekülgseid kogemusi elanikkonna kaitse valdkonnas.“

Visiit algab täna Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse ja Tallinna Ülikooli kutseharidusprojekti avamisega. Projektiga soovitakse toetada Ukraina kutsehariduse reformi. Kultuurikomisjoni esimees esineb sõnavõtuga projekti avamisel ning nädala teises pooles ka seminaril, kus Eesti esindajad jagavad kogemusi haridusreformide elluviimisest.

Visiidi raames kohtuvad Kersna ja Lukas Ukraina Ülemraada hariduskomisjoni esimehe Serhii Babaki, Ukraina haridusministri Oksen Lisovõi ja kultuuriminister Mõkola Totšõtskõiga. Lisaks osalevad kultuurikomisjoni juhid kutseharidus- ja kõrgharidusreformile pühendatud seminaridel ning külastavad ülikoole Žõtomõris ja Kiievis.

Samuti on kavas külastada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu bürood, mida juhib Kaupo Känd.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjoni juhtide Ukraina-visiidi keskmes on haridusreformid

Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva ja selle suurus on 50 protsenti eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast – tänavu oleks hüvitis seega 374,5 eurot kuus. Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.

Prognoosi kohaselt kasvavad seaduse rakendamisel kulud 2026. aastal 2,3 miljoni euro võrra, sest samal ajal makstakse enne 2026. aastal määratud töötutoetusi ja uue süsteemi järgi määratud baasmääras töötuskindlustushüvitist. Aastatel 2027 ja 2028 tekib kulude kokkuhoid, vastavalt umbes 23,2 ja umbes 25,3 miljonit eurot. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026.

Peale selle soovitakse seadusega lahendada õiguskantsleri tõstatatud probleem, et kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile saab maksta toimetulekutoetust üksnes juhul, kui tema perekonnale määrati eelmisel või jooksval kuul toimetulekutoetus. Muudatusega luuakse võimalus kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õpilasele või üliõpilasele erandkorras toimetulekutoetust maksta ka siis, kui tema perekonnale toimetulekutoetust määratud ei ole, ent tema suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus last toetada.

Menetluse käigus tehtud muudatusega lisatakse töövõimetoetuse suuruse arvutamise erandite hulka võimalus hõlmata ka olukord, kus inimesele makstakse ühes kalendrikuus välja nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu või teenistussuhte lõppemisel samal kuul teenitud töötasu, mis oleks tavapäraselt makstud välja järgmisel kuul. Inimene saab taotleda töövõimetoetuse ümberarvutamist juhul, kui tõendab Töötukassale, et tema sissetulekud ületavad 90-kordset päevamäära seetõttu, et talle on ühes kalendrikuus makstud nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu lõppemise tõttu samal kuul teenitud, kuid veel maksmata töötasu. Töövõimetoetuse ümberarvutamiseks tuleb esitada Töötukassale avaldus ja tööandja tõend, kus on näha saadud tasud ja tasude liik, ning väljavõte töölepingust, kus on näha kokkulepitud töötasu saamise aeg.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik, Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Signe Riisalo.

Seaduse vastuvõtmist toetas 49, selle vastu hääletas 28 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu Isamaa fraktsiooni algatatud jahiseaduse muutmise seaduse (553 SE), mille eesmärk on anda Keskkonnaametile õigus korraldada ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks jahipidamist läbi aasta. Seni võimaldas seadus ametil metsloomade tekitatud kahjustuste vältimiseks jahipidamist korraldada väljaspool jahiaega, ent jahiajal Keskkonnaamet praegu pärast ulukite küttimismahu täitumist ulukite, sealhulgas nuhtlusisendite jahti korraldada ei saa.

Menetluse käigus tehti ka muudatus, mille kohaselt saab haavatud ulukit haavamise asukoha järgse jahipiirkonna väljastatud jahiloaga vajadusel jälitada ka väljaspool seda piirkonda. Uluki tabamisel tuleb ka seireandmed esitada vaid ühe loa kohta. Seejuures on jahipiirkonna kasutajal kohustus küsida uluki jälitamiseks ja surmamiseks teiselt jahipiirkonnalt nõusolek, et vältida haavatud ulukit jälitades teise jahipiirkonna ajujahti sattumist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa, Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 83 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse (556 SE), millega muudetakse võrguga ühendamise tasu kontseptsiooni. Muudatuse kohaselt katavad olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse liitujatele fikseeritud hinnakiri. Seletuskirja kohaselt võimaldatakse nii potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektrivõrguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu.

Teiseks laiendatakse seadusega Eleringi, aga ka teiste elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse ulatust, mis võimaldab eelkõige teha põhivõrku investeeringuid, et täita Eesti riigi võetud taastuvelektri eesmärk aastaks 2030.

Optimaalse võrgukasutuse soodustamiseks täpsustatakse võrgu alakasutustasu rakendamisega seotud sätteid ning võimaldatakse teatud juhtudel eelnevalt taotletud elektrienergia tootmistehnoloogiat muuta, kui sellega kaasneb elektrivõrgu efektiivsem kasutus. Menetluse käigus tehtud muudatuse kohaselt lubatakse edaspidi tehnoloogiat muuta, kui see ei suurenda tootmissuunalist võimsust ning uus elektritootmise tehnoloogia põhineb kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel. Samuti kaotatakse seni otseliini rajamisele kehtinud pikkuse piirang. Muudatuse selgituse kohaselt teeb lõpliku otsuse otseliini rajamise suhtes investor, lähtudes ärilistest kaalutlustest.

Veel viidi seadusesse muudatus, mille kohaselt tuleb tootjal alakasutustasu vältimiseks kasutada vähemalt 95 protsenti liitumislepingus märgitud tootmisvõimsusest senise 100 protsendi asemel. Seletuskirja kohaselt võimaldatakse paindlikkust seetõttu, et 100-protsendilise lepingulise võimsuse saavutamine on tootjate jaoks keeruline. Muudatus vähendab tootjate põhjendamatut riski, ent eeldab siiski tootmisvõimsuse pea maksimaalset kasutamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Mario Kadastik Reformierakonna, Aleksei Jevgrafov Keskerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Jaak Aab.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 58 ja selle vastu hääletas 29 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse (559 SE), mis näeb ette Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise, et Eesti saaks ametlikult instituudi osaliseks.

Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituut (IDEA) on 1995. aastal Stockholmis loodud valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on toetada demokraatiat ning parandada ja tugevdada demokraatlikke valimisprotsesse üle maailma. Instituudi nõukogu kiitis Eesti ühinemise heaks 2021. aasta lõpus ning sellest ajast alates on Eesti osalenud nõukogu istungitel ja üritustel. IDEA-l on 35 liiget ja kaks jälgija staatuses osalist.

Läbirääkimistel võttis sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 50, vastu hääletas 12 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Vastu võeti üks otsus

Riigikogu võttis vastu kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ (643 OE), millega nimetatakse Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu tunnustatud eksperdist liikmeteks Paavo Nõgene ja Raul Rebane.

Muudatus on ajendatud asjaolust, et 2020. aastal nõukogu liikmeteks nimetatud Peeter Espaki ja Viktor Trasbergi volitused lõppevad 27. mail. Kahe ülejäänud asjatundjast liikme – nõukogu esimehe Rein Veidemanni ja Sulev Valneri – volitused algasid 2022. aastal ja kestavad 2027. aastani.

Rahvusringhäälingu nõukokku kuulub üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 50 ja selle vastu oli 11 Riigikogu liiget.

Kirikute ja koguduste seadust asutakse muutma

Riigikogu ei võtnud täna muutmata kujul uuesti vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadust (570 UA), vaid otsustas asuda seda muutma.

Seaduse uuesti arutamisel esinesid ettekandega põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg ja õiguskomisjoni liige Andre Hanimägi. Mõlema komisjoni ettepanek Riigikogu täiskogule oli seadust muutmata kujul mitte vastu võtta. Komisjonid pidasid vajalikuks teha seadusesse presidendi seisukohti arvestades vajalikud täpsustused ning viia seadus põhiseadusega kooskõlla.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Martin Helme ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Vadim Belobrovtsev ja Vladimir Arhipov Keskerakonna ning Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist. Sõna võttis ka fraktsiooni mittekuuluv Peeter Ernits.

Täiskogus ei toetanud seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist ükski Riigikogu liige, vastu hääletas 85 saadikut. Kuna Riigikogu ei võtnud seadust uuesti vastu, määrati sellele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg – 28. mai kell 17.15 – ning seaduse edasine menetlemine jätkub õiguskomisjoni juhtimisel üldises korras.

Riigikogu võttis seaduse algselt vastu 9. aprillil. Seadusega sooviti muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.

Seaduse kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, kogudus või klooster oma tegevuses juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest ega olla põhikirja, lepingu või muude dokumentide kaudu või majanduslikult seotud välisriigis asuva usulise ühenduse, vaimuliku keskuse, juhtorgani või vaimuliku juhiga, kui need kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. Selline oht võib muu hulgas esineda siis, kui vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.

Samuti täpsustas seadus, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Vaimulik ega usulise ühenduse juhatuse liige ei saa olla inimene, kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustati nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ja loodi võimalus lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele. Selleks tuleb kogudusel või kloostril vastu võtta uus põhikiri, misjärel on võimalik nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.

President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Ta pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Kaks eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (561 SE), millega tõstetakse puudega lapse vanuse ülempiir 16-lt 18 aastale, mis tähendab, et puude raskusastet on võimalik tuvastada lastel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast.

Muudatusega tagatakse laste võrdne kohtlemine, mis on ühtlasi arusaadavam ka vanemate jaoks, sest edaspidi on nii lastekaitseseaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses kui ka töövõimetoetuse seaduses laps alla 18-aastane isik. Muudatus on kooskõlas haridusseaduse muudatusega, mille kohaselt on laps õppimiskohustuslik kuni 18-aastaseks saamiseni.

Sotsiaalkomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatuse, mille kohaselt säilib 16- ja 17-aastastele erihoolekandeteenuse järjekorda panemise võimalus, et pakkuda noortele ja nende peredele suuremat kindlustunnet. Selleks jäeti eelnõust välja säte, millega sooviti tunnistada vähemalt 16-aastaste noorte järjekorda panemise võimalus kehtetuks. Muudatuse vajadusele juhtisid tähelepanu nii Eesti Puuetega Inimeste Koda kui ka Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Edaspidi võib Sotsiaalkindlustusamet jätkuvalt panna erihoolekandeteenuse järjekorda vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud inimese, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa, Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Signe Riisalo Reformierakonna fraktsioonist.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (588 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on edendada soolist tasakaalu börsifirmade juhtkondades. Eelnõu kohaselt peab börsiettevõtte üldkoosolek soolise tasakaalu soodustamiseks kinnitama ühe kahest eesmärgist: vähemalt 40 protsenti nõukogu liikmetest või vähemalt 33 protsenti juhatuse ja nõukogu liikmetest on vähem esindatud soost. Valitud eesmärk tuleb täita 2026. aasta keskpaigaks ning sellest tuleb teavitada Finantsinspektsiooni.

Eestis on naiste osakaal börsifirmade juhatustes olnud püsivalt üks madalamaid ELis, samas on näiteks Lätis naiste osakaal eelmise kümnendiga pea kahekordistunud. Taanis on naiste osakaal organisatsioonide juhtorganites 40 protsenti ning Saksamaal, Rootsis ja Soomes on sama näitaja üle 33 protsendi. Eestis on naisi juhtkonna liikmete seas kümnendik.

Euroopa Komisjoni hinnangul on edukaks juhtimiseks oluline, et otsustajate ringis oleks esindatud nii naised kui ka mehed. Annete, kogemuste ja oskuste paljusus aitab teha paremaid otsuseid, parandab äriühingu üldjuhtimist ja soodustab majanduskasvu. Uuringute järgi parandab suurem sooline tasakaal juhtkonnas ka majandustulemusi ja kasumlikkust.

Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad vaid suured börsifirmad, kus on üle 250 töötaja ja mille aastakäive on üle 50 miljoni euro või aastabilansi kogumaht ületab kokku 43 miljonit eurot. Eestis on selliseid ettevõtteid praegu 12. Meetmed on ajutist laadi, kuna nii eelnõu aluseks olev direktiiv kui ka seda üle võtvad sätted kaotavad kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril.

Rahanduskomisjon tegi eelnõusse muudatuse, millega täpsustatakse organit, kes peab seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu parandamiseks ettevõtte juhatuses. Ettepaneku kohaselt seab selle eesmärgi üldkoosolek. Samuti täpsustati aktsionäride teavitamist soolise tasakaalu eesmärkidest ja nende saavutamise vahenditest ning sätestati, et Finantsinspektsioonile tuleb esitada teave eesmärkide seadmise ja täitmise kohta aktsiaemitendi juhtorganites esimest korda 2026. aasta 30. juuniks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Mart Maastik Isamaa ning Anti Poolamets ja Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsiooni mittekuuluvad saadikud Peeter Ernits ja Tanel Kiik.

Esimese lugemise läbis neli eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud õhusõiduki pardal toimepandud õigusrikkumisi ja teatavaid teisi tegusid käsitleva konventsiooni muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (587 SE), millega parandatakse lennuki personali võimalusi lennukis korda rikkuva reisijaga tegeleda ja ta vajadusel sihtkoha ametivõimudele üle anda.

Montreali protokolliga ühinemine võimaldab Eestil tõhustada konventsiooni rakendamist. Praegu on lennuki personalil keeruline midagi ette võtta, kui reisija näiteks puhkusele sõites lennuki pardal korda rikub või teisi häirib ega allu korraldustele. Lennureiside ohutuse tõstmisele suunatud muudatus on oluline, sest rikkumiste arv õhusõidukite pardal on kasvanud ja paljud sellised juhtumid jäävad menetlemata, kuna lennuk pole registreeritud riigis, kus see maandub.

Protokolli eesmärk on anda riikidele õigus tegeleda nende territooriumile maanduvatel lennukitel korda rikkuvate reisijatega, sõltumata lennuki päritoluriigist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu (610 SE), mis võimaldab teha keskkonnamõju hindamisest ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest eraldiseisvat Natura hindamist juhtudel, mil puudub laiem keskkonnamõju.

Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamisele suunatud muudatus võimaldab Natura 2000 alade tegevuste mõju hindamise lahutada keskkonnamõju hindamisest, kui tegevusel või detailplaneeringu elluviimisel võib olla oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kuid tegevus ei mõjuta keskkonda laiemalt. Eelnõuga täpsustatakse ka Natura hindamise etappe.

Eelnõu näeb Natura 2000 aladel ette metsaelupaikade range kaitse ning majanduslik raie keelatakse. Muudatus on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, kus heidetakse ette, et Eestis ei hinnata piisavalt majandustegevuse, muu hulgas ka metsaraie negatiivset mõju Natura 2000 loodusväärtustele. Eelnõu kohaselt on erandina lubatud näiteks küttepuude võtmine kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndisse jäävates metsaelupaikades. Metsateatist esitamata võib raiuda kuni viis tihumeetrit küttepuid hektarilt, kuid mitte rohkem kui 20 tihumeetrit puitu kinnistu kohta aastas. Hoiualal ja sihtkaitsevööndis küttepuid raiuda ei tohi.

Eelnõuga täiendatakse maamaksuseaduses nende alade loetelu, mille eest maamaksu ei maksta, ja lisatakse sinna Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndi ning hoiuala metsaelupaigatüüpide esinemisalad. Eelnõu näeb ette ka, et metsateatistega seonduv menetlus toimub edaspidi metsaregistris, kus on kättesaadavad kõik menetlusteated ja dokumendid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa, Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist.

Isamaa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 28, vastu aga 46 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (611 SE), mis lihtsustab ettevõtjate ja eraisikute halduskoormuse vähendamiseks keskkonnakaitselubade teenustega seotud haldusprotsesse. Muudatuste eesmärk on korrastada keskkonnakaitselubade süsteemi, et tegevuse mõju keskkonnale oleks loaga kaasneva halduskoormusega paremas tasakaalus.

Eelnõu sisaldab muudatusi, mille kohaselt ei pea keskkonnaluba väheolulistele tegevustele enam väljastama ning mõnel juhul ei tule väheolulisi tegevusi enam ka registreerida. Näiteks puudutab see teede ja sildade ehitajaid, kes ei pea taotlema enam veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamiseks. Muudatus aitab kiiremini ellu viia olulisi arendusi näiteks Kaitseväe polügoonil ja Rail Balticu rajamisel.

Samuti ei pea koolid, lasteaiad ja teised juriidilised isikud eelnõu kohaselt enam taotlema jäätmekäitleja registreeringut, kui nad soovivad oma biojäätmeid kohapeal komposteerida ja nende kogus jääb alla ühe tonni aastas. Lisaks määratakse eelnõuga selgemalt keskkonnakaitse osapoolte kohustused, vähendatakse kohustuste täitmise sagedust, tehakse selgemaks järelevalveprotsesse ning seotakse keskkonnanõuded nagu loakohustus ja taotlemise protsess õiglasemalt tegevuse võimaliku keskkonnamõjuga.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE), millega täpsustatakse loodusobjektide kaitse alla võtmise korda ja tehakse riigikaitse eesmärkide täitmiseks erandeid looduskaitselistes piirangutes.

Eelnõu kohaselt saab loodusobjekti kaitse alla võtmiseks ettepaneku teha üksnes Keskkonnaamet, samas kui praegu on see võimalus igaühel. Eelnõuga luuakse nõuded, et tagada nende alade kaitse, mis on määratud hüvitus- või leevendusaladeks ja kus on vaja rakendada meetmeid liigile või elupaigale tekitatava kahju kompenseerimiseks.

Seadusesse lisatakse eelnõuga tingimus, et riik ei omanda kinnisasja, mille puhul oli isikule juba omandamise hetkel teada, et see plaanitakse looduskaitse alla võtta. Kui aga kaitsekord läheb hiljem rangemaks, siis kinnisasi omandatakse, aga hüvitis on pool selle väärtusest. Omavalitsusele nähakse eelnõuga ette alus kohaliku kaitse alla võetud loodusobjektil asuv kinnisasi omandada. Veel vähendatakse eelnõuga ehituskeeluvööndi ulatust ranna ja kalda üleujutusohuga ala piirist.

Eelnõu annab võimaluse, et riigikaitse seisukohalt olulistel aladel ei pea Keskkonnaameti loal looduskaitselisi töid alati tegema. Riigikaitse põhjustel võib näiteks loobuda sookoosluste taastamisest, kui sel pole suurt mõju looduskaitsele ja looduskahju saab leevendada muul moel. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ehituskeeluvööndisse rajada ehitisi Keskkonnaameti nõusolekuta.

Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, kus heidetakse ette, et Eesti ei ole täitnud kõiki elupaikade direktiivist tulenevaid kohustusi, sealhulgas ei ole kaitsekorralduskavad ning neis esitatud kaitse-eesmärgid ja meetmed piisavalt üksikasjalikud. Eelnõuga täiendatakse loetelu kavadest, millega lisaks kaitsekorralduskavale määratakse loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Andres Metsoja Isamaa ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ent see ei leidnud Riigikogus toetust. Tagasilükkamist toetas 27, kuid selle vastu hääletas 47 Riigikogu liiget.

Neli eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2025. aastal“ eelnõu (608 OE), millega sooviti valitsuselt negatiivse lisaeelarve eelnõu esitamist, et vähendada sel aastal vähemalt 300 miljoni euro ulatuses riigi valitsemiskulusid. Seejuures nägi eelnõu ette, et riigikaitsekulusid ning õpetajate, politseinike ja päästetöötajate töötasusid ei vähendata.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 14 Riigikogu liiget, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada taotlus Euroopa Komisjonile energiatootmisettevõtete vabastamiseks CO2 kvootide ostmise kohustusest“ eelnõu (619 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek alustada viivitamatult läbirääkimisi Läti, Leedu ja Poola valitsusega, et koostada Euroopa Komisjonile ühispöördumine ning taotleda erakorraliste olude tõttu energiatootmisettevõtete ajutist vabastamist kasvuhoonegaaside heitkoguste lubatud ühikute ostmise kohustusest. Esitajate hinnangul oleks ajutine vabastus langetanud energiahinda, toetanud sõjatööstuse arengut ja taganud energiatootmisvõimsuste säilimise, tugevdades ELi idapiiri vastupanuvõimet.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik Isamaa, Lauri Laats Keskerakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Hanah Lahe Reformierakonna fraktsioonist.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 20 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu (580 SE), millega sooviti suurendada iga-aastase riigieelarve läbipaistvust ja arusaadavust ning Riigikogu rolli riigieelarve menetlemisel. Algatajad leidsid, et tegevuspõhine riigieelarve on kujunenud nii üldiseks, et selle kuludest on raske, kui mitte võimatu aru saada.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 45 ja selle vastu oli 13 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine meretuuleparkide rajamise plaani toetamise asjaolude uurimiseks“ eelnõu (586 OE). Eelnõuga sooviti luua kõigi fraktsioonide esindajatest uurimiskomisjon, et selgitada välja, mis asjaoludel tekkis valitsuses plaan toetada meretuuleparkide rajamist Eestis avalikest vahenditest 2,6 miljardi või enama euroga ning kas see plaan oli kooskõlas avalike huvide, heade ettevõtlustavade ja ausa konkurentsi edendamisega majanduses.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 45 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget.

Ettekandja puudumise tõttu jäi kolmapäevasel istungil ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu (599 SE) esimene lugemine.

Istung lõppes kell 1.27

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu neli seadust ja nimetas eksperdid ERRi nõukokku