Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja puhul on oluline toetada tema ametisse sisseelamist. Selles etapis on fookuses õpetaja professionaalne areng ja kvalifikatsiooni omandamine ning koolijuhi ülesanne on luua selleks toetav keskkond, mis võib hõlmata mentorlust, tugiprogramme ning töökorralduslikku paindlikkust enesetäiendamiseks.

Õpetajaametisse asumine muutub seaduse järgi paindlikumaks. Kvalifikatsiooninõutele vastavaks loetakse õpetajad, kes on omandanud pedagoogilise hariduse enne 2013. aastat, kuid kel ei ole töökogemust, või kellel on doktorikraad.

Õpetajatele omistatakse kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks tema kompetentsidele vastav karjääriaste. Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning omistamise tingimused kehtestab määrusega valitsus. Määruse kavandi järgi on need astmed alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Vanemõpetaja karjääriastme saab määruse kavandi järgi õpetajale anda ka pidaja või direktori moodustatud komisjon, tuginedes vanemõpetaja kompetentsidele. Muudatus laiendab õpetajate võimalusi liikuda karjääriastmel ja saada kõrgemat töötasu. Samas on endiselt õpetajatel võimalus taotleda Õpetajate Liidust vanemõpetaja kutset, mis võimaldab õpetajana tunnustust ka teistes riikides.

Praegu töötavatest õpetajatest on vanem- või meisterõpetaja kutsega kõigest üks protsent. Karjäärimudeli eesmärk on motiveerida õpetajaid omandama kvalifikatsiooni ning arendama oma kutsepädevusi kõrgemale tasemele. 1. märtsist kehtima hakkav õpetajate karjäärimudel loob õpetaja kutsestandarditega seotud raamistiku, mille väärtuseks on õpetaja karjääriteekonna põhimõtete sõnastamine – see aitab mõista õpetaja kutsekompetentside olulisust ning sõnastab ootused karjääriastme tööülesannetele.

Määruse kavandi järgi saab vanemõpetaja astme õpetajale omistada kahel viisil: vanemõpetaja kutse põhjal ning kooli tasandil moodustatud komisjoni otsuse alusel. “Riigikogu menetluse käigus tehtud muudatuse eesmärk on minna esimesel võimalusel üle vanemõpetaja kutse alusel antavale karjäärisüsteemile ning Haridus- ja Teadusministeerium teeb selleks jõupingutusi juba 2026. aastal, võimestades selleks Õpetajate Liitu,” selgitas Kersna.

Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui ka kutseõpetajatele ning ka töötasu alammäär kehtestatakse nii üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele.

Seadusega kehtestatakse alates 1. märtsist koolijuhtide atesteerimise kohustus. Kooli pidaja peab iga direktoriga korraldama kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see hindab, kuidas juhi töötulemused ja juhtimisviisid vastavad ametikoha nõuetele.

Riigikogu otsustas menetluse käigus, et Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb hiljemalt 2030. aastaks analüüsida direktorite atesteerimise ja õpetajate karjääriastme omistamise protsesside rakendumist ning analüüsist lähtuvalt välja töötada vajalikud muudatused. Algne eelnõu nägi ette, et analüüs tuleb teha hiljemalt 2032. aastaks.

Veel sätestas Riigikogu, et koolid võivad õppetegevuses kasutada tehisintellekti rakendusi, et anda kaasaegset ja ühiskonna vajadustele vastavat haridust, ning selleks töödelda õpilase isikuandmeid. Õpilaste isikuandmete kasutamine peab olema reguleeritud ja andmete kaitse tagatud. Seadus näeb ette, et andmed tuleb kustutada kolm kuud pärast kooli lõpetamist.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) (653 SE) vastuvõtmist toetas 49, vastu oli 23 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu seaduse õpetajate karjäärimudeli loomiseks

Konverentsi ajakava:

9.30 Konverentsi avamine

Kultuuriminister Heidy Purga tervitus

9.40–9.55 Vastutus Eesti kultuuri ees

Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk

9.55–10.20 Millist otsust oleme tegemas? Rahvusooper Estonia juurdeehitus – üks komplekssemaid avaliku ruumi otsuseid, hõlmates teatri vajadusi ja visiooni ning linnaruumilisi, muinsuskaitselisi, keskkonnakaitselisi, kultuuripoliitilisi ja finantseerimisaspekte

Kultuuriministeeriumi Muinsuskaitse Nõukogu esimees Siim Raie

10.20–10.40 21. sajandi uued ja uuendatud ooperiteatrid maailmas

Arhitektuuriajaloo doktor, professor Karin Hallas-Murula

10.40–11 Milano La Scala juurdeehituse lugu

La Scala tehnikadirektor ja juurdeehituse aegne asedirektor Franco Malgrande

Ettekanne on itaalia keeles, eesti keelde on järeltõlge

11–11.20 Estonia teatri juurdeehitus – arhitektuurne ja linnaehituslik vaade

Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor, volitatud arhitekt-ekspert Jaan Kuusemets

11.20–12 Lõuna

12–12.05 Tallinna linna tervitus

12.05–12.20 Taasiseseisvumisaja kultuuriobjektid ideest teostuseni

Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa

12.20–13.20 Kuidas panna seadusandlik, täidesaatev ja kohalik võim üheskoos tegutsema rahvuskultuuri hüvanguks? Kas Eesti peaks analoogiliselt paljude maailma riikidega kaasajastama vaadet muinsuskaitsele, et tagada suurem läbipaistvus ja tasakaal erinevate ühiskonna vajadustega?

Riigikogu fraktsioonide paneel, arutelu juhib Marko Reikop

13.20–13.50 Rahvusooper Estonia – täna ja tulevikus

Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten ning rahvusooperi loomingulised töötajad, ooperisolist Karis Trass ja balletiartist Triinu Leppik-Upkin

13.50–14 Kokkuvõte

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof, Riigikogu toetusrühma Rahvusooper Estonia juurdeehituse edendamiseks esimees Signe Kivi

Konverentsi modereerib Marko Reikop

Link uudisele: Rahvusooper Estonia juurdeehituse teemalise konverentsi kava

Seadusega täpsustatakse riigi ja omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ja leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on tagada õppimiskohustuse täitmine ja osaleda lapse põhikoolijärgse õpitee kavandamises.

Kutseharidussüsteemis tehakse seadusega muudatusi eelkõige selleks, et õppe paindlikkust suurendada, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ja võimalus õpingute vältel valikuid teha. Erialad muutuvad laiemaks, kuivõrd luuakse valdkonnapõhised õppekavad, mille sees on osaoskuste moodulid. Näiteks saab valida restoranitoidu valmistamise eriala ja selle sees kondiitri osaoskuse. Ühtlasi on kutsehariduses lisanduvate noorte tarvis kavas välja töötada 18 uut põhikoolijärgset õppekava.

Luuakse selgem alus, kuidas üldharidusõpingutesse lõimida õpet, mis toimub väljaspool koolimaja, näiteks kunsti-, muusika- või spordikoolis. Õppesse saab siduda ka üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saavad kutsekoolid edaspidi anda nii gümnaasiumi-, kutse- kui ka õhtukooli haridust. Lisaks muutub rakendusgümnaasiumi õppekavade läbimine paindlikumaks, kuivõrd kutse on võimalik omandada ka ilma keskhariduseta.

Piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppes sarnaselt kõrgharidusõppega. Näiteks ei saa enam tasuta õppida, kui inimene on juba vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või ta on eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.

Seaduse kohaselt hakkavad õppimiskohustusega seonduvad muudatused kehtima noortele, kes lõpetavad põhikooli 2026. aastal.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Lukas Isamaa, Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Liina Kersna Eesti Reformierakonna ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 21 ja kolm jäi erapooletuks.

Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (463 SE) käsitleb ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamist. Edaspidi kehtib ettevõtluskontole kantud summadele senise astmelise maksustamise asemel ühtne 20-protsendiline maksumäär ja kohustusliku kogumispensioniga liitunud ettevõtluskonto kasutaja puhul suureneb maks teise pensionisamba makse võrra.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse (473 SE) eesmärk on lahendada valdkonnas ilmnenud kitsaskohad ning luua erandite kehtestamisega ettevõtjatele paindlikumad lahendused.

Kehtiva õiguse kohaselt peab turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastama kehtestatud nõuetele, sealhulgas peab sordilehte võetava sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal olema sertifitseeritud. Seadusega luuakse erand, mille kohaselt võib väikeses koguses turustatavat vanade sortide seemet ja paljundusmaterjali toota, sertifitseerida ja pakendada erinevalt seni nõutust. Seejuures tuleb jälgida, et ei levitataks ohtlikke taimekahjustajaid. Muudatus soodustab vanade sortide seemne ja paljundusmaterjali tootmist ning turustamist.

Samuti luuakse seadusega uuesti võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte nõuetele vastava sordikirjelduse alusel. Seega saavad tarnijad paljundada ning turustada ka seni sordilehte võtmata puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide paljundusmaterjali. Samuti luuakse seemnekartuli tarnijale võimalus ise trükkida seemnekartuli pakendite etiketid, mis on tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus.

Lisaks kehtestatakse kohustus teavitada Keskkonnaametit oma kavatsusest teha kultiveerimismaterjaliga katseid metsaaretuseks, teadustööks või selleks, et kindlaks teha, kas kultiveerimismaterjalist metsamaterjali tootmine oleks majanduslikult tasuv.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu oli üks saadik.

Valitsuse algatatud vereseaduse muutmise seaduse (476 SE) kohaselt viiakse immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse korraldamine Sotsiaalministeeriumist Terviseametisse, mis teeb juba praegu vere immunohematoloogiliste uuringute üle järelevalvet ja osutab referentlabori teenuseid tervisekaitses.

Seadusega kaotatakse ka referentteenuse osutamise lepingu viieaastase kestuse nõue, et võimaldada paindlikkust ja anda Terviseametile lepingu tähtaja suhtes kaalutlusõigus. Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor osutab teenust, mille käigus määratakse näiteks kindlaks patsiendi raviks sobivad doonorivere preparaadid. Referentlabori eesmärk on tagada Eestis vastavate uuringute kvaliteet.

Kehtiva hankelepingu järgi osutab kuni 2027. aastani immunohematoloogiliste uuringute referentlabori referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Seletuskirja kohaselt ei kaasne seaduse muutmisega referentteenuse osutajale, patsientidele ega tervishoiuteenuse osutajatele muudatusi teenuse sisus ega kvaliteedis.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadusega (502 SE) tõstetakse Sotsiaalministeeriumi haldusala riigilõive, et need vastaksid suurenenud menetluskuludele.

Lõivude suurendamine puudutab peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajaid, kes taotlevad tegevusluba. Uued riigilõivud katavad hinnanguliselt kuni 45 protsenti menetluskuludest, ülejäänud kulud kaetakse asutuste eelarvest.

Näiteks tõuseb sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 eurole. Ravimite tootmise tegevusloa riigilõiv kerkib 1000 eurolt 2500 eurole ning ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv 1000 eurolt 2000 eurole. Viimastes on riigilõivu määr püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja katab praegu väikese osa läbivaatamise tegelikest kuludest.

Muudatusega kasvavad riigilõivutulud järgmisel aastal hinnanguliselt 139 000 eurot.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Urmas Reinsalu.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu oli 22.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadusega (509 SE) muudetakse kahanevast maksuvabast tulust loobumise aega.

Eelmisel aastal võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused, mille järgi hakkab alates 2025. aastast kehtima ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kellele kehtib kõrgem maksuvaba tulu. Nüüd vastu võetud seaduse järgi hakkab ühtne maksuvaba tulu kehtima 2026. aastast.

Samuti ajakohastatakse seadusega maksuvabade hüvitiste piirmääri. Seadusega uuendatakse lähetuse päevaraha, laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise, vastuvõtukulude, reklaamkingituste, töötaja majutamise, töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste, mittetulundusühingute kingitud meenete ning isikliku auto kasutamise hüvitise sätteid.

Teise lugemise käigus tehtud muudatused puudutavad Kaitseliidu liikme isikliku mootorsõiduki kasutamise, tervisekontrolli ning vigastuse või hukkumisega seotud hüvitiste maksuvabastust. Samuti täpsustati tervist edendavate teenuste loetelu, millele tehtavad kulutused on tööandjale maksuvabad, ning lisati MTÜ Freedom Convoy ühingute nimekirja, kellele juriidilised isikud saavad tulumaksuvabalt Ukraina heaks annetusi teha.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 12.

Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega (517 SE) tehtavad muudatused on seotud täpsustunud eelarve jaotusega valitsemisalade sees ja nende vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve seaduse muutmise vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.

Riigikogu võttis 2024. aasta riigieelarve vastu mullu 8. detsembril. Riigieelarve tulude maht oli umbes 16,7 miljardit ja kulude maht umbes 17,7 miljardit eurot ning investeeringute eelarve umbes 817 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve 1,4 miljardit eurot.

Aasta esimeses pooles muutis Riigikogu 2024. aasta riigieelarve seadust, et kogumahtu muutmata teha vajalikud rahaeraldused õpetajate palkade tõstmiseks. Eelarvepuudujäägi vähendamiseks kiitis Riigikogu suvel heaks ka lisaeelarve, millega vähendati kulusid 103,8 miljonit ja investeeringuid 22,7 miljonit ning suurendati tulusid 41,9 miljonit eurot.

Riigikogu täpsustas menetluse jooksul eelnõus ministeeriumide kulusid ning sätestas valitsuse reservi suunatavate vahendite ülekandmise keelu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu oli 25.

Riigikogu võttis vastu 11 otsust

Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ (503 OE) kinnitatav koondaruanne annab ülevaate riigieelarve eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest 2023. aastal. Aruanne annab valitsusele võimaluse selgitada oma aruandeaasta tegevust ja esitada Riigikogule uute eelarveotsuste tegemiseks vajalik informatsioon, Riigikogule annab see võimaluse kontrollida valitsuse tegevust.

Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne, mille kohaselt kajastab riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.

Riigikontrolli hinnangul on riigi majandustehingud valdavalt sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigieelarve täitmise aruandes tegi Riigikontroll märkuse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve täitmise andmete kohta, kus on kajastatud saadud toetuste tulu 24,27 miljonit, investeeringud 22,70 miljonit ja kulud 167,18 miljonit eurot suuremana koondaruande kokkuvõtte osas näidatud andmetest.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2023. aasta lõpu seisuga vara 24,07 miljardi euro väärtuses ning varad kasvasid aastaga 85 miljonit eurot. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid samal ajal 18,45 miljardi euroni, mida on 1,72 miljardit eurot enam kui aasta varem. Valitsussektori statistiline eelarvepuudujääk kasvas 1,28 miljardi euroni ehk 3,4 protsendini SKPst.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa ja Aivar Sõerd Eesti Reformierakonna fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 25.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ (477 OE) võimaldab Eestil osaleda järgmisel aastal kuni 110 kaitseväelasega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Operatsioon keskendub julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias.

Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisega kinnitab Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas. USA juhitaval rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil osalemine toetab ka Eesti ja USA väga head liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Samuti annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu oli viis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ (478 OE) võimaldab jätkata järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega panustamist NATO missioonil Iraagis.

NATO missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Selleks, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure ning pakub koolitusi tihedas koostöös Iraagi valitsuse, rahvusliku julgeoleku nõuniku büroo ja operatsiooniga Inherent Resolve.

NATO lõunasuunal tegutsevates operatsioonides osalemisega panustab Eesti julgeoleku tagamisse ja toetab terrorismivastast võitlust.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli neli.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ (479 OE) võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest.

Otsusega tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta nii ka Eesti julgeolekuhuve.

Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ning fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu oli 11 saadikut.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis“ (480 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ELi sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis.

Kui varem oli tegu väljaõppemissiooniga, siis tänavu septembris kujundati see ümber sõjalise abistamise missiooniks. Kuni 2026. aasta suveni kehtiv uuendatud mandaat näeb ette riigi relvajõudude nõustamist väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Sõjalise abistamise missioon tegutseb väiksema isikkoosseisuga ja keskendub senisest enam strateegilise taseme nõustamisele, et saavutada riigis iseseisev kiirreageerimisüksuste väljaõppe võimekus.

Portugali juhitaval missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll. Samuti on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.

Läbirääkimistel võttis sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 56 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ (481 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Peale selle toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoostöösse ja julgeolekusse ELi lõunapiiril.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 60 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES“ (482 OE) võimaldab osaleda kuni kolme kaitseväelasega meresõiduvabaduse kaitseks loodud ja tänavu veebruaris tegevust alustanud ELi sõjalisel operatsioonil Punase mere regioonis.

Operatsiooni eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja olukorrateadlikkus ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel. Muu hulgas kaitstakse aluseid rünnakute eest ning eskorditakse neid kogu operatsiooniala piires. Operatsioon on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames ei korraldata sõjalisi lööke.

Operatsioonil osalemine võimaldab Eestil panustada ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisse ning arendada koostööd strateegiliste ELi ja NATO lõunatiiva liitlastega.

Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 68 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ (483 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid.

Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ (484 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL.

ÜRO rahuvalvemissioonil on piirkonnas oluline stabiliseeriv ja vägivalla levikut pärssiv roll. Operatsiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal.

Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. ÜRO operatsioonidel osalemisega panustab Eesti ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja vastu seitse Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ (485 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.

Seoses NATO uue väemudeli loomisega kaotati tänavu juulist senisel kujul nii NATO reageerimisväe kui ka NATO valmidusinitsiatiivi kontseptsioon ning neid asendab NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi (ARF), mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks.

Kiirreageerimisväe loomine lepiti kokku NATO mullusel tippkohtumisel, et toetada uute kaitseplaanide rakendamist ning olla valmis reageerima ohtudele ja kriisidele veelgi paindlikumalt. ARF viib läbi operatsioone kõikides domeenides ning kiirreageerimisvägi pannakse kokku NATO liitlaste vägedest.

Eesti panustab järgmisel aastal NATO valmidusüksustesse ühe miinitõrjelaeva ja staabiohvitseriga.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu üheksa Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“ (486 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNTSO.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele. Selle tegevuspiirkonda kuuluvad Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria ning operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas.

Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Operatsioonil osalemine annab kaitseväelastele võimaluse omandada mitmekülgne staabitöö kogemus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme, Anti Poolamets ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Peeter Tali ja Kalev Stoicescu Eesti 200 fraktsioonist, samuti osales läbirääkimistel fraktsiooni mittekuuluv Alar Laneman Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu üheksa Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kaheksa eelnõu

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE), millega tõstetakse aastatel 2025–2028 alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi.

Koos juba kehtestatud aktsiisitõusudega tõuseb tubakatoodete aktsiisimäär 2025. ja 2026. aastal kümme ning alkoholi aktsiisimäär 2025. aastal viis ja 2026. aastal kümme protsenti. Eelnõu järgi tõuseb alkoholi ja tubakatoodete aktsiis viis protsenti ka 2027. ja 2028. aastal. Riigikogu tegi teisel lugemisel eelnõusse muudatuse, millega jäetakse piirikaubanduse kasvu vältimiseks ära tuleva aasta juulisse kavandatud täiendav alkoholiaktsiisi tõus.

Pliivaba bensiini ja teiste samaväärselt maksustatud kütuste, sealhulgas lennukibensiini aktsiisimäär tõuseb järgneval neljal aastal viis protsenti. 2025. aastal tõuseb aktsiis 1. juulist ning 2026., 2027. ja 2028. aastal 1. maist. Bensiini aktsiisimäär on püsinud muutumatuna alates 2018. aastast.

Lisaks otsustas Riigikogu teisel lugemisel kaotada kehakultuuri ja spordi sihtkapitali tegevust piirava erisuse. Praegu eraldatakse Eesti Kultuurkapitalile 3,5 protsenti laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist, kusjuures 0,5 protsenti aktsiisist otse kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Muudatus ei mõjuta Eesti Kultuurkapitalile eraldatavat summat, ent kaotab erisuse, muutes sihtkapitalide rahastamise õigusselgemaks ja ühetaolisemaks. Edaspidi saavad kõik kaheksa Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali vahendeid ühtsete jaotuspõhimõtete alusel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin ja Lauri Laats Eesti Keskerakonna, Mart Helme, Martin Helme, Rain Epler ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu ja Aivar Kokk Isamaa ning Annely Akkermann Eesti Reformierakonna fraktsioonist, samuti osalesid läbirääkimistel fraktsiooni mittekuuluvad Kalle Grünthal ja Henn Põlluaas.

Eesti Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 26 ja vastu 50 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõuga (512 SE) kehtestatakse kuni 2028. aasta lõpuni julgeolekumaks, et koguda Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks täiendavat maksutulu.

Julgeolekumaks koosneb eelnõu kohaselt kolmest osast: kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsilise isiku tulult alates 2026. aasta 1. jaanuarist ning kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Teisel lugemisel viis Riigikogu eelnõusse kuritarvituste vastu suunatud muudatuse, mille kohaselt ei võeta julgeolekumaksuga maksustamisel arvesse tehingut, tehingute ahelat või raamatupidamislikku kannet, mille põhieesmärk on saada maksueelis. Kuna julgeolekumaksu ja avansiliste maksete aluseks on konsolideerimata kasum, siis lisatakse eelnõusse võimalus maksta avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi alusel.

Selguse huvides tegi Riigikogu eelnõusse täpsustuse, mille kohaselt maksustatakse emaettevõtja konsolideerimata kasumiaruande kasum. Samuti täpsustati eelnõus topeltmaksustamise vältimiseks tütar- ja sidusettevõtete kasumi või kahjumi arvestamist ning täiendati äriühingute ringi, kes saavad julgeolekumaksu avansiliste maksete arvutamisel lähtuda kasumi kvartaalsest aruandlusest. Muudatuste hulgas on ka mitmed deklaratsioonide esitamist puudutavaid täpsustusi.

Muudatuse prognoositav mõju eelarvele on 2025. aastal 113 miljonit, 2026. aastal 751 miljonit, 2027. aastal 784 miljonit ja 2028. aastal 822 miljonit eurot. Seletuskirja kohaselt nähakse kulude täpsem sihtotstarve ja jaotus ette 2025. aasta riigieelarve seaduses ja riigi eelarvestrateegias aastateks 2025–2028.

Läbirääkimistel osalesid Aleksandr Tšaplõgin, Lauri Laats ja Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200, Kristo Enn Vaga ja Maris Lauri Eesti Reformierakonna, Urmas Reinsalu ja Aivar Kokk Isamaa ning Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 24 ja vastu 48 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud alusharidusseaduse eelnõuga (419 SE) luuakse terviklik alushariduse süsteem, lapsehoiuteenus tuuakse alusharidussüsteemi osaks ning lastehoidude ja seniste lastesõimede nõuded ühtlustatakse. Lapsehoiuteenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral.

Eelnõuga tõstetakse koolieelsete lasteasutuste personalile kehtivaid kvalifikatsiooninõudeid. Lasteaia direktoril peab eelnõu järgi olema vähemalt magistrikraad, lapsehoidjal vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase ning abiõpetajal vähemalt keskharidus, lapsehoidja kutse 4. tase või pedagoogilised kompetentsid. Lastehoidudel tuleb sarnaselt praegustele lastesõimedele edaspidi koostada lastehoiu õppekava. Alusharidust tuleb lastehoius ja lasteaias korraldada eesti keeles vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.

Eelnõuga soovitakse kaotada ka lasteaiajärjekorrad. Selleks näeb eelnõu ette, et kohalikul omavalitsusel tuleb kõigile 1,5–3-aastastele lastele tagada vanema taotlusel koht lastehoius ja 3–7-aastastele lastele lasteaias, arvestades vanema soovitud asukohta. Kui vanema eelistatud lastehoius või lasteaias pole vabu kohti, tuleb pakkuda kohta kodulähedasse lastehoidu või lasteaeda. Taotluse lahendamiseks on omavalitsusele ette nähtud kahekuuline menetlusaeg.

Teenust võib vanema soovil pakkuda ka teise linna või valla territooriumil, kui kohalike omavalitsuste vahel on vastav kokkulepe. Lisaks toetab eelnõu lastehoiu- ja lasteaiakohtade tagamisel koostööd erasektoriga, kuna omavalitsustel on võimalik teenust osta eraettevõtjalt. Sellisel juhul laienevad eralasteaiale munitsipaallasteaiale kehtivad nõuded. Eralasteaias, keda kohalik omavalitsus ei ole volitanud oma ülesannet täitma, võib õppe- ja kasvatustegevus jätkuda ka muus keeles, kuid tagada tuleb eesti keele õpe vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.

Eelnõuga ei tehta üldjoontes muudatusi alushariduse rahastamise süsteemis. Eelnõuga nähakse ette võimalus kohalikke omavalitsusi riigieelarvest toetada õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks. Lisaks saavad vanemad eelnõu järgi tulumaksutagastust taotleda ka lastehoius käiva lapse eest.

Teisel lugemisel tehti eelnõusse mitmeid muudatusi. Üks muudatus näeb ette, et lasteaia direktor saab õpetajakoolitust läbiva inimesega sõlmida üheaastase töölepingu asemel kuni kolmeaastase töölepingu, et anda õppivale õpetajale kutsekindlus. Alushariduse õpetaja õppekava läbimise nominaalkestus on kolm aastat.

Teine muudatus näeb ette lastehoiurühmade suhtarvude ühtlustamise lasteaia lastehoiurühmade ja lasteaiarühmade suhtarvudega, kui rühmas on kvalifitseeritud õpetaja. Eelnõusse tehti ka muudatus, mis täpsustab, et eralastehoid võib tegutseda ka elamus ja elamumaal, et olemasolevad lastehoiud saaks praegustes asukohtades jätkata ning see paindlikkus oleks ka uutel lastehoidudel.

Läbirääkimistel osalesid Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Helle Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Helir-Valdor Seeder ja Aivar Kokk Isamaa ning Margit Sutrop Eesti Reformierakonna fraktsioonist, samuti fraktsiooni mittekuuluv Jaak Valge.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Eesti Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 16 ja vastu 44 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (430 SE) tehakse seadusesse peamiselt tehnilised täiendused, mis aitavad selgemalt mõista olemasolevaid reegleid ega muuda kehtivaid põhimõtteid.

Eelnõuga muutub lihtsamaks ja selgemaks rehvide äraandmine. Ühtse tootjavastutussüsteemi loomine muudab kulud mastaabiefekti kaudu väiksemaks ning edaspidi saavad ettevõtted ja tarbijad viia vanarehve kogumispunktidesse tasuta piiramata koguses. Eelnõuga täpsustatakse ka mootorsõiduki ja mootorsõiduki osade tootja terminit. Samuti täpsustatakse jäätmete ladustamiseks ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseloa taotlemisel nõutud tagatise ja kindlustusega seotud sätteid.

Eelnõuga tuuakse selgelt esile probleemtoodete kokkuostu- ja vastuvõtunõuded, et vähendada vaidlusi ja tagada nõuetekohane jäätmekäitlus. Lisaks pikendatakse kahelt nelja aastani probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumist puudutavate väärtegude aegumistähtaeg.

Teise lugemise eel lisas keskkonnakomisjon eelnõusse muudatuse, millega luuakse pakendiseaduse alusel pakendiettevõtjatele võimalus rakendada tagatisraha kõigile pakenditele. Seni kehtinud kord võimaldas lisada tagatisraha üksnes teatud tüüpi pakenditele, kuid ei võimaldanud vabastada käibemaksust sellist tagatisraha, mille kohta puudus pakendiseaduses regulatsioon.

Läbirääkimistel osales Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõuga (433 SE) kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, et ajakohastada valdkonda ja asendada 1995. aastast kehtinud rahvatervise seadus. Eelnõuga kehtestatakse kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste ja organisatsioonide – vastutus ning ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Senisest enam tähelepanu pööratakse ennetusele ja lastele.

Eelnõuga sätestatakse keskkonna- ja toitlustamise nõuded nii lasteaedadele, koolidele kui ka hoolekandeasutustele. Näiteks suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel. Eelnõuga on kavas keelustada alaealistele solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkumine. Samuti on plaanis sätestada nõuded elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele ja ujulatele.

Uus regulatsioon seab piirangud otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste kasutamisele. Piirangud kehtestatakse mürgiste taimede, loomade ning taimsete ja loomsete produktide ning ohtlike kemikaalide kasutamisele, et kaitsta või parandada tervist.

Eelnõuga muudetakse reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada Terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sealhulgas reklaami õiguspärasuse üle.

Eelnõuga ajakohastatakse ka maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid rahvatervishoiu seaduses ja osades eriseadustes, et need oleksid piisavalt mõjusad.

Oluline muudatus tehakse ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusse, et edaspidi saaks uusi potentsiaalselt rahvastiku tervisele ohtlikke psühhoaktiivseid aineid kiiremini turult eemaldada.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa fraktsioonist ning fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas kolm ja vastu 43 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE) eesmärk on tagada tõhusam õiguskorra kaitse ja vangla julgeolek ning aidata kaasa kinnipeetavate suunamisele õiguskuulekale käitumisele.

Eelnõuga täpsustatakse vanglateenistuse õigust teha põhjendatud juhtudel taustakontrolli, sätestades selleks selgemad õiguslikud alused. Samuti täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid.

Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (499 SE) korrastatakse ühistranspordi sõidusoodustuste regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega, mis käsitleb tasuta sõitmise kohustuse hüvitamist eelkooliealistele lastele ja puuetega inimestele.

Euroopa Kohus leidis, et vastavalt Euroopa Liidu määrusele tuleb ettevõtjatele hüvitada kohustusest tulenevad kulud, mida seni Eestis täielikult ei hüvitatud. Eelnõusse lisatakse alus maksta kommertsvedajatele sihtotstarbelist toetust tasuta sõidu õigusega reisijate vedamise eest. Sätestatakse ka hüvitise arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu ning toetuse maksmise ja tagasimaksmise kord.

Teise lugemise eel tehtud muudatusettepaneku kohaselt tuleb kommertsvedajatel sõitjatele väljastatud niinimetatud nullpiletite eest riigilt hüvitise saamiseks kontrollida reisijate tasuta sõiduõigust tõendavat dokumenti ning toetust taotledes esitada muu hulgas tasuta sõitnud inimeste isikukoodid. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on võimalik kontrollida enne hüvitise väljamaksmist vedaja esitatud andmete õigsust.

Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (515 SE) tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid, mis on tolliseaduses püsinud muutumatuna alates 2001. aastast, ning viiakse trahvimäärad karistusseadustikus sätestatud määradega kooskõlla.

Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse ameti erivahendite loetelu ja lisatakse sellesse sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke. Lisaks antakse eelnõuga ameti vormiriietuse kandmise õigus ka peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia töötajatele.

Istung lõppes neljapäeval kell 2.29.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu kiitis heaks koolikohustuse õppimiskohustusega asendamise

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.

Teised nõukogu liikmed on Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Valdo Randpere Eesti Reformierakonna, Marek Reinaas Eesti 200, Priit Sibul Isamaa ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Valdkonna asjatundjatest nõukogu liikmed on Peeter Espak, Viktor Trasberg, Sulev Valner ja nõukogu esimees Rein Veidemann.

Eelnõu arutatakse Riigikogu täiskogus ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kultuurikomisjon esitab eelnõu uue ERRi nõukogu liikme nimetamiseks

Link uudisele: Kultuurikomisjon valis esimeheks Heljo Pikhofi

Otsuse poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi üks saadik.

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on Eesti Rahvusraamatukogu kõrgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub seitse liiget. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat volituste tähtajaga neli aastat. Riigikogu 2019. aasta 27. mai otsuse kohaselt nimetati Eesti Rahvusraamatukogu nõukogusse Riigikogu liikmed Signe Kivi, Mihhail Lotman ja Peeter Rahnel ning Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Andres Kollist ja Priit Pirsko. Ametikoha järgi kuulub nõukogusse Riigikogu Kantselei direktor Antero Habicht ning kultuuriminister on nimetanud nõukogu liikmeks Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja Mihkel Kaevatsi.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ (670 OE) nimetatakse Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundja Sulev Valner seoses nõukogu senise liikme Priit Hõbemägi volituste lõppemisega.

Otsuse poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi üks saadik.

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast liikmeteks on käesoleval hetkel Peeter Espak, Viktor Trasberg ning Rein Veidemann.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu nimetas Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Sulev Valneri

Link uudisele: Kultuurikomisjon väljasõiduistungil Rahvusraamatukogus

Link uudisele: Kultuurikomisjon sai ülevaate Eesti Rahvusringhäälingu tegevusest

Link uudisele: Kultuurikomisjon sai ülevaate rahvusooperi tegevusest

HEV õpilaste koolide üleandmisega seotud arutelu kultuurikomisjonis ja sotsiaalkomisjonis jätkub.

Link uudisele: Komisjonid tutvusid HEV õpilaste koolide üle andmisega kohalikele omavalitsustele