„Maaelukomisjon leidis, et eelnõu suund on õige – see tugevdab loomade heaolu kaitset ning annab nii loomaomanikele, varjupaikadele kui ka järelevalveasutustele selgemad ja üheselt mõistetavad reeglid,” ütles Kruuse. „Komisjon pidas oluliseks, et eelnõu liiguks edasi Riigikogu täiskokku, kus arutelu saab laiemalt jätkuda.”

Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma järk-järgult, et anda osapooltele aega muudatustega kohanemiseks.

Eelnõu kohaselt keelatakse järgmisest aastast koerte püsiv ketis pidamine. Erandina võivad need, kes on seni oma koera ketis pidanud ja ei saa teda turvaliselt vabaks lasta, jätkata sama pidamisviisi kuni 2032. aastani.

Varjupaikadele kehtestatakse rangemad nõuded – neil on tegutsemiseks vaja tegevusluba, samuti peavad nad järgima teatud loomapidamis- ja heaolunõudeid. Loakohustus annab selgema ülevaate tegevusalal tegutsevatest ettevõtjatest, see omakorda aitab tõhustada riiklikku järelevalvet ning on abiks nii hulkuva looma otsijale kui ka inimesele, kes soovib sellisest ettevõttest endale lemmiklooma võtta. Samuti täpsustab eelnõu, millised andmed peab varjupaik uuele looma omanikule kaasa andma.

Eelnõu täpsustab ka looma eutanaasiaga seotud otsustamist. Edaspidi teeb selle otsuse looma omanik koos veterinaararstiga. Viimane peab ühtlasi tagama, et looma eutanaasia viiakse läbi üksnes juhul, kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks.

Muudatustega ajakohastatakse ka loomakaitseseaduse rikkumiste eest ette nähtud karistusmäärasid.

Samuti keelatakse selgesõnaliselt zoofiilia ning seda kujutava materjali tootmine ja levitamine.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE) esimene lugemine toimub Riigikogu täiskogu 20. mai istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Maaelukomisjon saatis esimesele lugemisele loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu

Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul on eelnõu oluline samm mõistlikuma ja ettevõtjasõbralikuma õigusruumi suunas. „Alkoholiregister loodi omal ajal põhjusega, kuid tänaseks on selle funktsioonid sisuliselt kadunud. Kui regulatsioon ei anna enam lisaväärtust järelevalvele ega ohutusele, tuleb see üle vaadata. Käesolev eelnõu aitab vähendada tarbetut bürokraatiat ning loob selgema ja toimivama raamistiku nii ettevõtjatele kui ka riigile,” ütles Kruuse.

Seadusemuudatustega kaotatakse mitmed dubleerivad nõuded, lihtsustatakse aruandlust ning välistatakse olukorrad, kus ettevõtjad peavad sama teabe esitama mitmele asutusele või vormistama paralleelseid dokumente. Samuti vähenevad riigi halduskulud ning vabaneb järelevalveasutuste ressurssi sisulisemate kontrollitegevuste jaoks. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul ei too muudatused kaasa riske toiduohutusele ega rahvatervisele. Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 1. novembrist.

Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE) esimene lugemine toimub Riigikogu täiskogus 6. mail.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Maaelukomisjon toetab alkoholi- ja aktsiisipoliitikat puudutavate seaduste muutmist

Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul aitavad täpsustused muuta püügi planeerimise selgemaks ja vähendavad survet kalavarudele. „Selleks, et valitsus saaks reageerida ka väljasõitude arvule ja individuaalkvootide süsteem ei muutuks ühel hetkel olümpiapüügiks, on vaja seadust täpsustada ja muuta. Kui reeglid toetavad nii kalavarude hoidmist kui ka kalurite tegelikke töötingimusi, võidavad sellest kõik – nii Peipsi ökosüsteem kui ka piirkonna elujõulisus,” ütles Kruuse.

Praegu on valitsustevahelise kokkuleppe alusel lubatud Peipsi järvel teha kokku kuni 600 laevaväljumist aastas, sh 300 peenesilmalise ja 300 suuresilmalise püügivahendiga. 2023. aastast rakendunud individuaalkvoodid on aga näidanud, et üldine väljumiste lagi ei sobitu uue süsteemiga: see võib tekitada surve püüda lubatud saak võimalikult kiiresti, mis omakorda suurendab ülepüügi, tagasiheite ja varjamise riski.

Eelnõu täpsustab kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, püügiloa väljastamise tingimusi ning seda, kuidas arvestatakse püügivahendiga tehtud veealale väljumisi. Muudatused võimaldavad kaluritel paremini valida püügi aega, lähtudes ilmastikuoludest ja veeoludest, ning vähendavad vajadust teha püük võimalikult kiiresti üldkvoodi täitumise hirmus. Uut püügikorraldust on kavas rakendada 2026. aasta teisest poolest.

Maaelukomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 7. aprillil ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee 

Link uudisele: Maaelukomisjon: Peipsi noodapüügi selgemad reeglid aitavad hoida kalavarusid

Arutelu keskendub sellele, kuidas tagada Eesti põllumajanduse ja toidutootmise kestlik areng järgmise kümnendi jooksul olukorras, kus sektor seisab silmitsi kliimamuutuste, konkurentsisurve ja globaalsete riskidega. Olulisel kohal on ka Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi ja ühise põllumajanduspoliitika muutuste mõju sektori rahastamisele ja investeeringutele. Lisaks majanduslikule mõõtmele vaadeldakse põllumajanduse ja toidutootmise rolli Eesti laiapindse julgeoleku, tarneahelate toimepidevuse ja riigi kriisivalmiduse tagamisel.

Riigikogu liikmed saavad igale ettekandjale esitada ühe küsimuse. Pärast ettekandeid ja küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta esmalt fraktsioonide esindajad ja seejärel kõik Riigikogu liikmed.

Kell 10 algavat täiskogu istungit saab otsepildis jälgida Riigikogu veebilehel, Facebooki lehel ja ERRi uudisteportaalis. Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu arutab olulise tähtsusega riikliku küsimusena põllumajanduse ja toidutootmise strateegilist rolli Eesti majanduses

Kutsutud andsid maaelukomisjonile ülevaate E-Piim Tootmine ASi majanduslikust olukorrast, pankrotimenetluse hetkeseisust ning võimalikest edasistest sammudest, et tagada piimatöötlemise ja piima vastuvõtu jätkumine ning vähendada riske piimatootjatele. Arutelus keskenduti ka riigi varasemate investeeringute laiemale mõjule kogu piimanduse tarneahelas.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse rõhutas, et tekkinud olukord ei ole vaid ühe ettevõtte probleem, vaid puudutab kogu Eesti piimandust. „Me ei saa vaadata riigi 15 miljoni euro suurust investeeringut ega ka EISA käendust ainult ühe tehase ehitamise kontekstis. Seda tuleb käsitleda kogu meie piimanduse ja tarneahela vaates. On ülioluline, et see tööstus jääks vähemalt minimaalsel tasemel tööle ning säiliks vara väärtus. Veelgi enam – võimalusel võiks tehas töötada suurematel võimsustel, et olla potentsiaalsetele investoritele atraktiivne,” ütles Kruuse.

Kruuse sõnul on positiivne, et tootmine ja piima vastuvõtt on jätkunud ka praegusel keerulisem ajal: „E-Piim Tootmine AS on ettevõttena võtnud ühistult ohjad enda kätte ning ise taganud, et tootjad saavad täna piima eest raha kätte. See on kriitilise tähtsusega kogu sektori usalduse hoidmiseks,” märkis ta.

Samas rõhutas maaelukomisjoni esimees vajadust leevendada piimatootjate võimalikke rahalisi raskusi. „Võlgnevused piimatootjatele peavad lõppfaasis jääma võimalikult minimaalseks. Kui neid on tekkinud, saavad farmerid neid näiteks läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse võimaluste krediteerida, et oleks võimalik piimatootmist jätkata. Kasutada saab näiteks MESi kriisi- või maakapitalilaene, et praegust olukorda pehmendada,” ütles Kruuse.

Kruuse sõnul annaks pankrotimenetlus ühtlasi investoritele võimaluse alustada puhtalt lehelt. „See võib luua eeldused uutele investoritele. Oleks väga hea, kui tulevikus saaks suurima Eesti piimatööstuse omanikeringis näha Eesti ettevõtjaid, kes on valmis sektori pikaajalisse arengusse panustama,” lisas Urmas Kruuse.

E-Piim Tootmine AS esitas pankrotiavalduse veebruari keskel pärast seda, kui ettevõtte likviidsusprobleemidele ei õnnestunud leida kokkuleppelisi lahendusi. Ettevõtte juhtkonna kinnitusel jätkub tootmine pankrotimenetluse ajal ning eesmärk on hoida tehas töös, et säilitada ettevõtte väärtus ja tagada piima vastuvõtt tootjatelt.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Maaelukomisjon arutas E-Piim Tootmise ASi pankrotiavalduse mõju Eesti piimandusele

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse rõhutas, et kanade puurispidamise lõpetamisel peab arvestama nii loomade heaolu, ühiskonna ootuste, toidujulgeoleku, sektori arengu, aga ka laiemalt sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaalaste aspektidega. Ära unustada ei saa ka tarbijate hinnatundlikkust.

„On positiivne, et arutelu on jõudnud sinnamaani, kus tootjad ise on valmis muutusteks, kuid oluline on, et üleminek toimuks läbimõeldult ning arvestaks kõigi osapooltega. Seetõttu ei pea me praeguses olukorras vajalikuks täiendavat seadusandlikku sekkumist, vaid toetame jätkuvat dialoogi ja koostööd. Osapoolte vastastikune usaldus on ülioluline ning selle kinnituseks peaksid ettevõtjad andma selge signaali, kuidas nad plaanivad üleminekut ellu viia ning millise rolli selles võtab riik,” ütles maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.

Kruuse rõhutas, et oluline on jälgida, kuidas mõjutab see protsess meie ettevõtjate konkurentsivõimet laiemalt. „Kuigi Eesti munatootmine moodustab üksnes 0,2% kogu Euroopa Liidu munatootmisest, ei tähenda see, et loomade heaolu ei ole meie jaoks oluline. Parim oleks, kui EL tervikuna lepiks kokku ülemineku tegevused,” ütles Kruuse.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Maaelukomisjon arutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumist valitsuse ja maaelukomisjoni poole

Teiseks võimaldatakse ka pärast 2025. aastat lihtsustatud korras kanda metsamaadel asuvaid veejuhtmete võrke maaparandussüsteemide registrisse. See aitab hoida registri ajakohasena ja vähendab maaomanike kulusid.

Riigivaraseaduse muudatusega tehakse riigi põllumajandusmaa kasutusse andmine ja võõrandamine lihtsamaks. Alla kahe hektari suuruse põllumajandusmaa võõrandamiseks ei ole enam vaja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekut. Suuremate maatükkide puhul jääb nõusoleku vajadus alles, kuid keeldumise alused on selgelt kirjas. Riigi põllumajandusmaa kasutamiseks andmiseks ei ole enam ministeeriumi nõusolekut vaja.

Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul teevad seadusemuudatused maaomanike ning spetsialistide elu lihtsamaks ning vähendavad bürokraatiat. „Ühtlasi saab info maaparandussüsteemide kohta registrisse kirja ning riigimaa kasutusse andmine on läbipaistvam ja sujuvam. Küll aga tekitas komisjoniliikmetes küsimusi täienduskoolituse nõude kaotamise punkt eelnõus, mistõttu paluti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil seda esimese ja teise lugemise vahel täpsustada,” ütles Kruuse.

Tänasel maaelukomisjoni istungil osales ka regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Maaelukomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 11. novembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Maaelukomisjon saatis esimesele lugemisele maaparanduse ja riigivaraga seotud seadusemuudatused

Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul tegemist olulise sammuga kaasaegse ja vastutustundliku kohaliku finantsjuhtimise suunas. „Eelnõu muudatused suurendavad kohalike omavalitsuste vastutust, kuid annavad ka rohkem vabadust ja selgust, et kohalik elu saaks areneda jätkusuutlikult ning kogukondade vajadusi arvestades,” sõnas Kruuse.

Eelnõu vähendab KOVide töökoormust, loob selgema ja ajakohasema õigusraamistiku ning suurendab omavalitsuste enesekorraldusõigust – näiteks saavad KOVid ise sisustada mitmeid finantsjuhtimise reegleid. Samas muutub kohustuslikuks majandusaasta aruandes sisekontrollisüsteemide kohta ülevaate esitamine, mis aitab tagada läbipaistvust ja usaldusväärsust.

Eelnõu järgi laienevad finantsjuhtimise reeglid kogu KOVi konsolideerimisgrupile, mis hõlmab lisaks KOVile ka tema valitseva mõju all olevaid äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid. Samuti muudetakse likviidsete varade paigutamise reegleid paindlikumaks, võimaldades KOVidel valida rohkemate krediidiasutuste vahel ning parandada investeeringute planeerimise võimalusi.

Maaelukomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 11. novembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Maaelukomisjon toetab kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise raamistiku ajakohastamist

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender rõhutas, et need juhtumid kui ka metssigade levitatud laiaulatuslik seakatk tekitavad ühiskonnas ebakindlust nii sotsiaalsel kui majanduslikul tasandil.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles, et seakasvatusele laastavalt mõjunud seakatkule tuleb samuti otsustavalt reageerida. „Et see ei leviks praegu ja tulevikus on vaja jahimeeste abi metssigade arvukuse vähendamiseks. Selleks on vaja luua neile paindlikud tingimused eesmärgi täitmiseks,“ toonitas Kruuse.

Alender selgitas, et käesoleva aasta maikuus muutis  Riigikogu jahiseadust, mille kohaselt on hunte võimalik küttida ka väljaspool ametlikku jahihooaega kogu limiidi ulatuses. „Koostöö riigi, ametite ja jahimeeste ja põllumeeste vahel on olnud sel korral osapoolte sõnul olnud ülitõhus, selle üle on hea meel. Arutelu oli samuti väga sisukas ja konstruktiivne. Lahendus tuleb veel leida seakatku kontekstis kaitsealadel metssigade arvukuse piiramiseks,“ ütles Alender.

Alender märkis samuti, et komisjon algatab nuhtlusisendi küttimiseks öösihiku kasutamise lubamise, mille vajadust Keskkonnaamet saab hinnata iga juhtumipõhiselt.

Tänasel komisjonide ühisistungil selgitas Keskkonnameti peadirektor Rainer Vakra, et Soomaa rahvuspargi puhul on tegemist suurelt jaolt üle ujutatud alaga, mistõttu on seal väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kiskjate eest karja kaitsta. „Keskkonnaamet on seetõttu andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks, realiseeritud on nendest hetkel üks. Sellisel kujul enne piirkonda küttimislube väljastatud ei ole,“ ütles Vakra.

Ta lisas, et praegusele kuuele hundi nuhtlusisendi loale lisaks annab Keskkonnaamet välja eraldi küttimissoovitusena veel viis küttimise eriluba, aga seda vaid juhul, kui esimese kuue loa realiseerimise järel piirkonnas hundirünnakud jätkuvad. On teada, et kariloomi murdev hundikari, mille suuruseks hinnatakse 10-12 isendit, asustab suuremas osas vaid Soomaa rahvusparki, vaid vähesel määral ümbritsevaid jahialasid. Seetõttu ei pruugi küttimise võimaldamine ümberkaudsetes jahipiirkondades oodatavat tulemust anda, sest sellisel juhul kütitakse väga suure tõenäosusega ära valed isendid ning murdmised kariloomade osas jätkuvad. Praeguse küttimisstrateegiana kasutatakse varitsusjahti, sest sellisel juhul kütitakse nuhtlusisendid kahjustuskolletes.

Komisjonide istungil toodi esile, et Keskkonnaamet kompenseerib kiskjate ründeid, aga loomulikult on kõige parem, kui panustatakse ennetusse ja selliseid ründeid üldse ei toimu. Ennetusse ongi sel aastal panustatud ka rekordsumma.

Uue korra järgi on alates esimesest ründest samal aastal samale kahjusaajale omavastutus 10%, teisest 30% ja kolmandast 50%. Alates neljandast ründest samal aastal samale kahjukannatajale hüvitist ei maksta. 

„Muutuse eesmärk ongi suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse. 2024. aasta eest maksab Keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 tuhat eurot. See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa,“ ütles Vakra. Ta märkis, et uus omavastutuse süsteem vähendab süsteemi kuritarvitamist ja motiveerib investeerima kaitsevahenditesse. Siiski võib öelda, et valdav enamus karjakasvatajaid ja mesinikke on väga vastutustundlikud.

Komisjoni ühisistungil osalesid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon arutasid metssigade ja huntide arvukuse reguleerimise võimalusi

„Kõike, mis soodustab konkurentsivõime kasvu või vähemalt selle säilitamist, tuleb rakendada. Toidutoormest selle väärindamiseni – see tuleb seada riiklikuks prioriteediks,” sõnas Värnik. „Põllumajandus- ja toidusektor vajab riigilt pikaajalist strateegilist vaadet, et tekiks kindlustunne investeerida ja tootmist arendada,” lisas Värnik.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse tõi komisjonis toimunud arutelus näiteks seakasvatuses toimuvad arengud. „Kuna meie isevarustatuse tase sealiha osas on langenud ja langeb seakatku tõttu veelgi, on väga oluline, et tootmispotentsiaali suudetakse taastada ning riik leiaks taastamise toetamiseks rahalised vahendid,” sõnas Kruuse.

Lisaks tutvustas tänasel istungil Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov Eesti põllumajanduse arengustsenaariumide analüüsi toidujulgeoleku, rohepöörde ja biotehnoloogia arengu kontekstis, mille viis Arenguseire Keskuse tellimusel läbi Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Erik Terk. Analüüsist koorusid välja soovitused suunata uue perioodi ühtse põllumajanduspoliitika meetmeid senisest enam äriarendusele ja tootlikkuse tõstmisele ning seada fookus nende biotehnoloogiliste valdkondade arendamisele, milles Eestil on eeliseid, eelkõige taimsete liha- ja piimaasendajate tootmisele ja biomassi väärindamisele.

Täna tutvustatud ülevaated tulevad arutlusele ka kolmapäeval Riigikogu konverentsisaalis toimuval majanduskonverentsil “Kas Eesti konkurentsivõime nurgakivid kannavad?”.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Maaelukomisjon sai ülevaate Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime uuringust