Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles oma ettekandes, et Eesti põllumajandus ja toidutootmine on pärast Euroopa Liiduga liitumist teinud läbi suure arengu, mida kinnitab nii tootmismahtude kasv kui ka sektori tehniline võimekus. „Kui me võrdleme 2000. aasta algust ja praegust aega, siis tera‑ ja kaunviljade ning õlikultuuride toodang on kasvanud 157 protsenti ja piimatoodang 54 protsenti,” ütles Kruuse, rõhutades põllumeeste ja aretajate tehtud tööd.

Tänase arutelu ajendiks on tema sõnul muutuv rahvusvaheline ja Euroopa Liidu poliitikakeskkond ning lähenev 2028. aasta järgne rahastusperiood. Kruuse tõi esile, et Eesti põllumajandustoetused on tõusnud ligikaudu 25 protsendilt Euroopa Liidu keskmisest enam kui 80 protsendini, kuid järgmine samm konkurentsivõime parandamisel eeldab investeeringuid. „Statistika näitab, et Eesti põllumehed saavad turult vähem tulu kui nende kolleegid mujal Euroopas, ja see ei pea alati nii jääma,” sõnas ta.

Olulise teemana käsitles Kruuse toidujulgeolekut ja isevarustatust, mis tõusid eriti teravalt esile nii COVID‑kriisi kui ka Ukraina sõja kontekstis. Ta märkis, et kuigi Eesti on mitmes valdkonnas isevarustatav, on kriisid näidanud tarneahelate ja tootmise haavatavust. „Oluline ei ole müstiline isevarustatuse number, vaid teadmine sellest, kui palju me tarbime ja kui suur on meie tegelik suutlikkus toota,” rõhutas ta.

Maaelukomisjoni esimees sõnas, et loodetavasti annab tänane arutelu suuna tulevastele otsustele, kuid tõsised vaidlused ootavad ees siis, kui on teada Euroopa Liidu järgmise perioodi tegelikud rahalised võimalused. Ta rõhutas, et maaelukomisjonis valitseb üksmeel, et põllumajandusele mõeldud vahendid peavad jääma sektorisse.

Kruuse sõnul on Eesti-suguse väikese siseturuga riigi jaoks vältimatu ekspordile suunatus ja tooraine suurem väärindamine koostöös toiduainetööstusega. Ta rõhutas, et põllumajanduse tulevik sõltub oskusest kasutada uusi tööriistu ja suundi: „Küsimus on selles, kas oleme nii rikkad, et jätta maha ükski rohulible, või nii targad, et oskame seda väärindada ja luua sellega enda rikkust.”

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira rõhutas oma ettekande alguses, et arutelu tuum seisneb valikutes: otsustest sõltub, kas tootmise ja toidujulgeoleku võimekus tugevneb või nõrgeneb.

Viira põhisõnum oli, et Eesti ei suuda ennast toiduga ise ära varustada ja see olukord võib halveneda, kuna Eesti on aastaid olnud toidu importija. Ta tõi välja, et kuigi konkurentsivõimelised harud (piim, veised, teravili ja õlikultuurid) annavad kokku märkimisväärse netoekspordi, on mitmes igapäevases tooterühmas (nt liha, munad, köögivili) isevarustatus madal ning import ulatub tema hinnangul ligikaudu miljardi euroni aastas. „Ehk summa summarum 500 miljonit eurot aastas me anname teistesse riikidesse, teiste riikide ettevõtetele, selleks et saada söönuks,” sõnas ta. Viira sõnul ei pea olukord selliseks jääma, kuna Eesti on põllumajandusmaa ressursside poolest suhteliselt heas seisus, ent kasutab seda potentsiaali liiga tagasihoidliku tootlikkusega.

Lahendusena rõhutas Ants-Hannes Viira tootlikkuse, töötleva tööstuse ja investeeringute rolli: „Meie hektari tootlikkus on väike.” Ta seostas mahajäämust otseselt kapitali- ja investeeringulüngaga. Ta selgitas, et toidutööstus „duubeldab põllumajandustoodangu väärtuse“, kuid Eesti kordistaja jääb tema näidete järgi maha paljudest teistest riikidest. Samal ajal annaks näiteks Soome tasemel tootlikkus ja väärindamine tema arvestuse järgi sektorisse märkimisväärse lisamüügitulu.

Viira hoiatas, et kui järgmise perioodi poliitikavalikutes investeeringutele hoogu ei anta, jääb Eesti parimal juhul praegusele tasemele ja mitmes valdkonnas kasvab sõltuvus impordist.

Rahastuse vaates sidus Viira otseselt sektori tulevikku ELi järgmise perioodi otsustega ning sissetulekulõhe (agri‑prosperity gap’i) vahenditega, rõhutades, et ilma selle komponendita väheneks toetuste maht järsult ning see lööks valusalt ettevõtja tulu ja investeerimisvõimekuse pihta.

Viira nimetas rea konkreetseid investeerimisvajadusi, alates loomade heaolu nõuetest ja uute farmide rajamisest kuni aianduse katmikalade, hoiustamise ja töötlemise, teravilja väärindamise, biogaasi ja väetiste ringluse ning töötleva tööstuse automatiseerimiseni. Ettekande lõpetas ta üleskutsega, et põllumajandusele ette nähtud sissetulekulõhe summa (546 miljonit eurot koos kaasfinantseerimisega) tuleb suunata põllumajanduse ja toidusektori investeeringutesse.

Põllumajandusettevõtte Sadala Agro OÜ juhatuse liige Ahti Kalde sõnas oma ettekande alguses, et Eesti toidujulgeolek sõltub otseselt sellest, kui elujõuline on meie põllumajandus ja toidutööstus. Ta tõi välja, et põllumajandus ja toidutööstus annavad umbes 15% Eesti kaupade ekspordist, ent mitmes tooterühmas on sõltuvus impordist suur.

Kalde tõi esile Eesti isevarustatuse lüngad: liha toodetakse ligikaudu kolmandiku võrra vähem kui tarbitakse, mune umbes poole ulatuses, köögivilju ligi kolmandik ning kartuleid veidi üle poole vajalikust. Selle taustal sõnastas ta hinnangu: „See tähendab, et märkimisväärne toidulaua osa tuleb teiste riikide panusest, teiste riikide ekspordist meile ja see ei ole minu arvates normaalne.”

Ettekandja kirjeldas ettevõtjate tegelikkust: pidevad investeeringud ja uued tehnoloogiad on vältimatud, kuid nõuded kasvavad kiiremini kui ettevõtete suutlikkus. „Võiks öelda, et isegi mõnel korral tunned, et ei olegi enam toidutootja, vaid oled haldusettevõte, kes haldab erinevaid nõudeid, mida tuleb täita selleks, et üldse saaks toitu toota,” märkis ta. Kalde tõi välja, et nii rahvusvaheline kui ka koduturg ootavad samaaegselt nii odavat hinda kui ka toote kvaliteeti.

Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi kontekstis toonitas Kalde poliitilise otsuse kaalu, kuna arutluse all olev ELi toetus ei ole automaatselt põllumajandusele eraldatud eelarvereal. Ta palus seadusandjatelt operatiivset kohanemisvõimet ning sidus rahastamisküsimuse riikliku eesmärgiga investeerida Eesti toidujulgeolekusse.

Lõpetuseks sõnas Kalde: „Kui Riigikogu ja valitsus näevad põllumajandust ja toidutootmist strateegilise sektorina Eesti riigi julgeoleku tagamisel, kui vastus on jah, siis ei piisa ainult deklaratiivsusest, vaid on vaja otsuseid, mis võimaldavad põllumajandussektoritel oma potentsiaali avada.”

Riigile kuuluva lõhkeainetehase Hexest Materials ASi juhatuse liige Randel Veerits tutvustas end tööstusprojektide rajajana ning tõi oma ettekandes näiteid vineeritehasest Jõgeva külje all, Paide juustutööstuse käivitamise ja käimasoleva lõhkeainetööstuse projekti. „Nii et Eesti, Eesti, Eesti on need kolm viimast projekti minul olnud: Eesti puidu väärindamine, Eesti piima väärindamine ja tänane kaitsesektor, st meie kaitsevõime suurendamine,” sõnas Veerits.

Ta rõhutas, et tööstuse arendamisel on mõistlik toetuda kodusele ressursile (mets, põllumajandus, piim) ja kasvatada lisandväärtust.

Rahvusvaheliste projektide ühine nimetaja on Veeritsa sõnul karm läbirääkimisreaalsus ja vajadus lepingutega riske maandada. „See tegelikult tähendab otsast lõpuni – vabandust sõnakasutuse eest! – võitlust,” kirjeldas ta koostööd suurtootjatega. Ta lisas, et säärastes projektides tuleb juba tehase ehituse ajal kasvatada endale püsimeeskond, kes on tehase üleandmise järel võimeline seda iseseisvalt opereerima.

Tootlikkuse tõusu sidus Veerits automatiseerimise ja andmepõhise juhtimisega: automaatika loob pideva andmelao ning võimaldab protsesse optimeerida. „Ja nüüd, kui rääkida sellest, et automatiseeritus lisab kuni 30% tööstusele efektiivsust, siis võib öelda, et lisaks sellele, kui sa suudad tehisintellekti ka kaasata protsessi, siis saad veel täiendavat efektiivsust 15% juurde,” sõnas ta.

Veerits seadis kõrvuti kaitsevõime ja toidukindluse ning tõi esile tööstuse regionaalse mõju. „Kui sul on küll tugev kahur koos lõhkeainega, aga toitu, süüa rahval ei ole, siis me pikalt ei kesta,” sõnas Veerits. Ettevõtjate ja riigi koostööks palus ta kiirendada teadmussiiret ja pilootprojekte.

Ettekannete järel peetud läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Maido Ruusmann Reformierakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsioonist. Isamaa fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Jaanus Karilaid. Sõna võtsid ka Peeter Ernits ja Anti Poolamets.

Istung lõppes kell 13.28.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu arutas põllumajanduse ja toidutootmise rolli olulisust Eesti majanduses ja toidujulgeolekus

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra selgitas, et Keskkonnaamet moodustab ja juhib 15 jahindusnõukogu, kus muuhulgas lepitakse kokku põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht, annab kasutusloa 330 jahipiirkonnale, kus peavad jahti 15 000 jahimeest, määrab igal aastal küttimismahud  suurkiskjatele ja hallhülgele ning katku tõrjumisel metsseale. Jahijärelevalve tagab, et jahipidamine toimub kooskõlas kehtivate nõuete ja reeglitega.

Keskkonnaamet nõustus, et salaküttimine on tõsine ja ühiskondlikult tundlik teema, mis kahjustab nii looduskeskkonda kui ka avalikkuse usaldust õiguskorda. Keskkonnaameti järelevalveosakond alustas 2025. aastal ligi 900 väärteomenetlust, neist 10% oli jahivaldkonnas.

Keskkonnaamet nentis samas, et salaküttimine on olemuselt varjatud tegevus ning selle tegelikku ulatust on keeruline hinnata. Ameti kogemuse põhjal ei ole salakütid enamasti juhuslikud või relvata isikud, vaid valdavalt jahitunnistusega jahimehed, kellel on olemas vajalikud oskused, teadmised ja vahendid.

Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts kinnitas, et salaküttimise on Jahimeeste Selts alati mõistnud hukka ja keelustanud karistusena jahipidamise.

Keskkonnaamet on teinud ettepanekud, mille eesmärk on muuta õigusruum selgemaks, tugevdada vastutust ja parandada järelevalve võimalusi.

Vakra selgitas, et tugevdame koostööd Eesti Jahimeeste Seltsi ja jahindusnõukogudega, et ühiselt ennetada salaküttimist ja kaitsta jahinduse mainet, sh eetikaküsimuste käsitlemine. „Samuti julgustame koostööd jahipiirkondade tasemel. Suured rikkumised avastatakse tihti tänu väikestele infokildudele,“ ütles Vakra.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse pidas vajalikuks, et leitaks parem tasakaal karistusmeetmete  ja jahindusseltside kogukondliku järelevalve vahel, salaküttimise avastamisel ja hukkamõistul.

Keskkonnaamet leiab, et relvaseadust tuleks selles osas täiendada, et ka salaküttimisega tegelemine oleks relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks.

Alender selgitas, et keskkonnakomisjonile on laekunud Kliimaministeeriumist muutmisettepanekud looduskaitse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõule (612 SE) olukorra muutmiseks. „Need ettepanekud vaatab komisjon läbi lähemal ajal,“ ütles Alender.

Probleemi lahendamine eeldab terviklikku lähenemist: õigusraamistiku ajakohastamist, järelevalve ressursi suurendamist ning selgeid ja tõhusaid sanktsioone.

Link uudisele: Keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon arutasid ühisel istungil salaküttimisega seotud küsimusi

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse rõhutas, et kanade puurispidamise lõpetamisel peab arvestama nii loomade heaolu, ühiskonna ootuste, toidujulgeoleku, sektori arengu, aga ka laiemalt sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaalaste aspektidega. Ära unustada ei saa ka tarbijate hinnatundlikkust.

„On positiivne, et arutelu on jõudnud sinnamaani, kus tootjad ise on valmis muutusteks, kuid oluline on, et üleminek toimuks läbimõeldult ning arvestaks kõigi osapooltega. Seetõttu ei pea me praeguses olukorras vajalikuks täiendavat seadusandlikku sekkumist, vaid toetame jätkuvat dialoogi ja koostööd. Osapoolte vastastikune usaldus on ülioluline ning selle kinnituseks peaksid ettevõtjad andma selge signaali, kuidas nad plaanivad üleminekut ellu viia ning millise rolli selles võtab riik,” ütles maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.

Kruuse rõhutas, et oluline on jälgida, kuidas mõjutab see protsess meie ettevõtjate konkurentsivõimet laiemalt. „Kuigi Eesti munatootmine moodustab üksnes 0,2% kogu Euroopa Liidu munatootmisest, ei tähenda see, et loomade heaolu ei ole meie jaoks oluline. Parim oleks, kui EL tervikuna lepiks kokku ülemineku tegevused,” ütles Kruuse.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Maaelukomisjon arutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumist valitsuse ja maaelukomisjoni poole

Teiseks võimaldatakse ka pärast 2025. aastat lihtsustatud korras kanda metsamaadel asuvaid veejuhtmete võrke maaparandussüsteemide registrisse. See aitab hoida registri ajakohasena ja vähendab maaomanike kulusid.

Riigivaraseaduse muudatusega tehakse riigi põllumajandusmaa kasutusse andmine ja võõrandamine lihtsamaks. Alla kahe hektari suuruse põllumajandusmaa võõrandamiseks ei ole enam vaja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekut. Suuremate maatükkide puhul jääb nõusoleku vajadus alles, kuid keeldumise alused on selgelt kirjas. Riigi põllumajandusmaa kasutamiseks andmiseks ei ole enam ministeeriumi nõusolekut vaja.

Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul teevad seadusemuudatused maaomanike ning spetsialistide elu lihtsamaks ning vähendavad bürokraatiat. „Ühtlasi saab info maaparandussüsteemide kohta registrisse kirja ning riigimaa kasutusse andmine on läbipaistvam ja sujuvam. Küll aga tekitas komisjoniliikmetes küsimusi täienduskoolituse nõude kaotamise punkt eelnõus, mistõttu paluti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil seda esimese ja teise lugemise vahel täpsustada,” ütles Kruuse.

Tänasel maaelukomisjoni istungil osales ka regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Maaelukomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 11. novembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Maaelukomisjon saatis esimesele lugemisele maaparanduse ja riigivaraga seotud seadusemuudatused

Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul tegemist olulise sammuga kaasaegse ja vastutustundliku kohaliku finantsjuhtimise suunas. „Eelnõu muudatused suurendavad kohalike omavalitsuste vastutust, kuid annavad ka rohkem vabadust ja selgust, et kohalik elu saaks areneda jätkusuutlikult ning kogukondade vajadusi arvestades,” sõnas Kruuse.

Eelnõu vähendab KOVide töökoormust, loob selgema ja ajakohasema õigusraamistiku ning suurendab omavalitsuste enesekorraldusõigust – näiteks saavad KOVid ise sisustada mitmeid finantsjuhtimise reegleid. Samas muutub kohustuslikuks majandusaasta aruandes sisekontrollisüsteemide kohta ülevaate esitamine, mis aitab tagada läbipaistvust ja usaldusväärsust.

Eelnõu järgi laienevad finantsjuhtimise reeglid kogu KOVi konsolideerimisgrupile, mis hõlmab lisaks KOVile ka tema valitseva mõju all olevaid äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid. Samuti muudetakse likviidsete varade paigutamise reegleid paindlikumaks, võimaldades KOVidel valida rohkemate krediidiasutuste vahel ning parandada investeeringute planeerimise võimalusi.

Maaelukomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 11. novembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Maaelukomisjon toetab kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise raamistiku ajakohastamist

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender rõhutas, et need juhtumid kui ka metssigade levitatud laiaulatuslik seakatk tekitavad ühiskonnas ebakindlust nii sotsiaalsel kui majanduslikul tasandil.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles, et seakasvatusele laastavalt mõjunud seakatkule tuleb samuti otsustavalt reageerida. „Et see ei leviks praegu ja tulevikus on vaja jahimeeste abi metssigade arvukuse vähendamiseks. Selleks on vaja luua neile paindlikud tingimused eesmärgi täitmiseks,“ toonitas Kruuse.

Alender selgitas, et käesoleva aasta maikuus muutis  Riigikogu jahiseadust, mille kohaselt on hunte võimalik küttida ka väljaspool ametlikku jahihooaega kogu limiidi ulatuses. „Koostöö riigi, ametite ja jahimeeste ja põllumeeste vahel on olnud sel korral osapoolte sõnul olnud ülitõhus, selle üle on hea meel. Arutelu oli samuti väga sisukas ja konstruktiivne. Lahendus tuleb veel leida seakatku kontekstis kaitsealadel metssigade arvukuse piiramiseks,“ ütles Alender.

Alender märkis samuti, et komisjon algatab nuhtlusisendi küttimiseks öösihiku kasutamise lubamise, mille vajadust Keskkonnaamet saab hinnata iga juhtumipõhiselt.

Tänasel komisjonide ühisistungil selgitas Keskkonnameti peadirektor Rainer Vakra, et Soomaa rahvuspargi puhul on tegemist suurelt jaolt üle ujutatud alaga, mistõttu on seal väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kiskjate eest karja kaitsta. „Keskkonnaamet on seetõttu andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks, realiseeritud on nendest hetkel üks. Sellisel kujul enne piirkonda küttimislube väljastatud ei ole,“ ütles Vakra.

Ta lisas, et praegusele kuuele hundi nuhtlusisendi loale lisaks annab Keskkonnaamet välja eraldi küttimissoovitusena veel viis küttimise eriluba, aga seda vaid juhul, kui esimese kuue loa realiseerimise järel piirkonnas hundirünnakud jätkuvad. On teada, et kariloomi murdev hundikari, mille suuruseks hinnatakse 10-12 isendit, asustab suuremas osas vaid Soomaa rahvusparki, vaid vähesel määral ümbritsevaid jahialasid. Seetõttu ei pruugi küttimise võimaldamine ümberkaudsetes jahipiirkondades oodatavat tulemust anda, sest sellisel juhul kütitakse väga suure tõenäosusega ära valed isendid ning murdmised kariloomade osas jätkuvad. Praeguse küttimisstrateegiana kasutatakse varitsusjahti, sest sellisel juhul kütitakse nuhtlusisendid kahjustuskolletes.

Komisjonide istungil toodi esile, et Keskkonnaamet kompenseerib kiskjate ründeid, aga loomulikult on kõige parem, kui panustatakse ennetusse ja selliseid ründeid üldse ei toimu. Ennetusse ongi sel aastal panustatud ka rekordsumma.

Uue korra järgi on alates esimesest ründest samal aastal samale kahjusaajale omavastutus 10%, teisest 30% ja kolmandast 50%. Alates neljandast ründest samal aastal samale kahjukannatajale hüvitist ei maksta. 

„Muutuse eesmärk ongi suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetamisse. 2024. aasta eest maksab Keskkonnaamet 95 mesinikule, karjapidajale või kalurile efektiivsete ennetusmeetmete rakendamiseks välja enam kui 130 tuhat eurot. See on läbi aegade suurim ennetusmeetmete hüvitisteks kulunud summa,“ ütles Vakra. Ta märkis, et uus omavastutuse süsteem vähendab süsteemi kuritarvitamist ja motiveerib investeerima kaitsevahenditesse. Siiski võib öelda, et valdav enamus karjakasvatajaid ja mesinikke on väga vastutustundlikud.

Komisjoni ühisistungil osalesid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Kliimaministeeriumi, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon arutasid metssigade ja huntide arvukuse reguleerimise võimalusi

Hiljutisel kohtumisel Euroopa Komisjonis saadi 16 riigi toetusavaldus – rõhutati vajadust muuta rahastusmeetmeid ning suurendada toetusi seiresse, teadus- ja arendustegevusse ning metssigade küttimisse. 

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles, et kümne aasta jooksul on meie teadmised seakatkust oluliselt täienenud, mistõttu oleks vaja nii siseriiklikult kui ka Euroopa Liidu tasandil üle vaadata seadusandlus.

„Nii saame suurendada paindlikkust kriisidele reageerimisel. Loodan, et ministeerium jätkab sama suunda ka Euroopa Liidu tasandil. Eesti on küll väike, kuid vajame laiemat võimaluste ja instrumentide valikut, et kriisidest edukalt väljuda. See ei tähenda, et peaksime alati toetustele keskenduma, vaid kogu süsteemile, et hajutada meie põllumeeste ja toidutööstuse riske tulevikus. Võib-olla tasub kaaluda ka Baltikumi regiooni ühist lähenemist, mitte ainult Eesti-keskset,” rõhutas Kruuse,” tõi Kruuse välja.

Link uudisele: Maaelukomisjonis arutati taas seakasvatussektori tuleviku küsimust

Tänasel istungil põllumajandussektori perspektiivist ülevaate teinud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira rõhutas, et seakasvatussektoris valitseb hetkel eksistentsiaalne kriis – täna on hukatud või hukkamisele määratud 20% Eesti sigadest.

„Selline suur sigade, eriti emiste hulga vähenemine seab sektori väga raskesse olukorda – vähemalt 24 000 nuumsiga jääb tootmata ning populatsiooni taastamiseks kulub minimaalselt kaks aastat. See tähendab ka kaheaastast auku Eesti sea lihast valminud toodangus. Ekspertide hinnangul on müügisektori kahju suurusjärk 41,5 miljonit eurot,” kommenteeris Urmas Kruuse.

„Sigade arvu taastamine vajab kindlasti abi ka täiendavate investeeringute osas. Peaks selgelt prioriseerima sigadele suunatud investeeringuid, et oleks tagatud riigi isevarustuse tase, mis tänase seisuga kukub SAKi tõttu järgmiseks aastaks 39 protsendi tasemele. Taastada on vaja ka aretustegevus, mis on seakatku tõttu saanud väga ränga löögi. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kinnitusel otsitakse võimalusi lihatööstustele oma toodangu hävitamisega seotud kulude kompenseerimiseks,” ütles Kruuse.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Maaelukomisjon: seakasvatussektori taastamiseks on vaja lisavahendeid

Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul on SAKi seekordne puhang võtmas taas epideemia mõõtmeid ning selle mõju seapidajatele ja Eesti toidujulgeolekule ei tohiks alahinnata. Maaelukomisjoni liikmed nõustusid istungil osalenute hinnanguga, et suurimaks ohukohaks SAKi levikul on metssigade liiga suur populatsioon Eestis. 

„Viimaste aastatega on metssigade arvukus taas tõusnud ja küttimisnormide täitmine probleemne – möödunud aastal kütiti 15 600 metssiga, tänavu oodatakse minimaalselt 18 000 isendi küttimist. Ühelt poolt on arusaadav, et jahimeeste motivatsioon on langenud – metssigade testimine on kallis ning rümpade käitlemine mõningates jahipiirkondades osutunud keeruliseks. Samal ajal pole jahimeeste sõnul kvaliteetse metssealihaga tihtipeale midagi peale hakata. Siin aitaks erinevate ministeeriumide koostöös riigihanke korraldamine, et tagada viirusevaba metssealiha kokkuost, ladustamine ja realiseerimine riiklikul tasandil. Kas see liha siis suunatakse näiteks konservide näol meie sotsiaalsüsteemi, Kaitseväele või saadame hoopis abina Ukrainasse – seda peaks ministeeriumid omavahelises koostöös otsustama. Jahimeestel on oluline teada, et riik on neil selja taga,” sõnas maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.

Kruuse tõi ka välja, et Eesti ei ole metssigadega ühtlaselt kaetud, mistõttu peaks nende populatsiooni reguleerimine olema jahipiirkondade põhine, et saavutada riskipiirkondades võimalikult madal metssigade arv. Täna on eksperdid soovitanud selleks kuni kolm isendit tuhande hektari kohta. „Oluline on olla valmis ka riiklikul tasandil jahti teisiti korraldama, et metssigade arvukus riskipiirkondades võimalikult kiiresti alla viia,” ütles Kruuse.

Kruuse sõnul on SAKi ja ka teiste loomataudide tarbeks vaja luua riiklik reserv. „Maaelukomisjon on ka varemalt väljendanud seisukohta, et oluline on investeerida ennetavatesse sammudesse. Käest lastud epideemia ning kasvõi loomade hukkamine on kallim kui ennetamine ja seire,” ütles Kruuse.

Maaelukomisjoni esimehe sõnul tuleks kindlasti tugevdada bioturvalisust farmide, tapamajade ja eriti seemendusjaamade ümbruses. „Samuti suurendada seiremahtusid kogu riigis sõltumata sellest, kas ümbruskonnas on viirusega isendeid leitud. Eesmärk on avastada ja piir panna taudile enne täiemahulist epideemiat. SAKi kogemust on meil nüüd ju juba kümne aasta jagu,” rõhutas Kruuse.

Sigade Aafrika katk on väga nakkav kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ning suur suremus. SAKi teised loomaliigid ega inimene ei nakatu, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole hoolikalt puhastatud ja seejärel desinfitseeritud.

25. juuli seisuga on käesoleval aastal SAK diagnoositud 64 metsseal. Kokku on 2025. aastal hukatud või hukatakse üle 12 000 kodusea, kuna kogu Eestis on seafarmides tuvastatud viiruskoldeid.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Maaelukomisjon: seakatku ohjamiseks on vaja metssigade küttimismahtu oluliselt tõsta

Kruuse sõnul nõustusid kõik tänasel istungil osalenud osapooled, et puurivabale tootmisele üleminek nõuab investeeringuid ning tõstab muna hinda. Samas väljendasid ettevõtete esindajad selget valmisolekut vabatahtlikuks üleminekuks. Kruuse sõnul peab aga ministeerium võimaldama ettevõtjatele tootmisviisi muutmiseks asjakohaseid investeeringutoetusi, et tuua muna hinda alla.

Urmas Kruuse tõi välja, et Eestile on kasulikud pigem EL-i ülesed kokkulepped, et paremini jälgida turgu ja konkurentsitingimusi liidus. „Eesti munakanade arv on väike, moodustades vaid 0,2 protsenti EL-i omast. Kui üleeuroopaliselt otsustatakse selline üleminek sektoris, peaks liit leidma ka vahendeid ülemineku toetamiseks,” ütles Kruuse

Kruuse soovitas tänast maaelukomisjoni istungit kokku võttes tootjatel ja ministeeriumil suve jooksul tõsiselt välja selgitada, kas ettevõtted on valmis vabatahtlikku kokkulepet sõlmima ja ministeerium omalt poolt sellega ka kaasa minema. Kui see saavutatakse, ei ole sügisel põhjust eelnõud Riigikogus arutada. 

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Maaelukomisjoni liikmed soovitavad munatootjatel puurivabale tootmisele vabatahtlikult üle minna