<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Pressiteated &#8211; Riigikogu</title>
	<atom:link href="https://www.riigikogu.ee/category/pressiteated/majanduskomisjon-et-et/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://www.riigikogu.ee/category/pressiteated/</link>
	<description>Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille koosseisu valib rahvas neljaks aastaks.</description>
	<lastBuildDate>Tue, 27 Oct 2026 14:17:07 +0000</lastBuildDate>
	<language>et</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	

<image>
	<url>https://www.riigikogu.ee/wp-content/uploads/2026/09/cropped-Riigikogu-favicon-32x32.png</url>
	<title>Pressiteated &#8211; Riigikogu</title>
	<link>https://www.riigikogu.ee/category/pressiteated/</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
	<item>
		<title>Majanduskomisjon saatis droonitõrjet lihtsustava eelnõu suurde saali</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/majanduskomisjon-saatis-droonitorjet-lihtsustava-eelnou-suurde-saali/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Meiessaar]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 27 Oct 2026 14:17:05 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/?p=261663</guid>

					<description><![CDATA[<p>Äsja esimesele lugemisele saadetud seaduseelnõuga laiendatakse raadioside ja mobiilside piiramise õigusi ja täpsustatakse olukordi, kus seda teha võib.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/majanduskomisjon-saatis-droonitorjet-lihtsustava-eelnou-suurde-saali/">Majanduskomisjon saatis droonitõrjet lihtsustava eelnõu suurde saali</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Äsja esimesele lugemisele saadetud seaduseelnõuga laiendatakse raadioside ja mobiilside piiramise õigusi ja täpsustatakse olukordi, kus seda teha võib.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Majanduskomisjoni esimees <strong>Marek Reinaas</strong> selgitas, et praegu kehtiv regulatsioon ei vasta enam julgeolekuolukorrale ja pärsib muuhulgas droonitõrje võimalusi. „Julgeolekuolukorrast lähtuvalt on tekkinud vajadus laiendada mehitamata õhusõidukite tõrjeks kasutatavate raadiosidet piiravate seadmete kasutusõigust, et tagada riigi jaoks kriitilise taristu kaitse. Näiteks on eesmärk luua võimalused kaitsta elektrialajaamasid, gaasipaigaldisi või kütuste ladustamiseks kasutatavaid objekte,“ loetles esimees.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Seletuskirja järgi on kehtiva regulatsiooni puhul raadioside piiramise õigus praegu valdavalt seotud konkreetsete territooriumi või objektiga. Uues sõnastuses on võetud lähenemine, mis võimaldab raadiosidet piirata olukordades, kus see on vajalik asutuse ülesannete täitmiseks ja ohu tõrjumiseks sõltumata sellest, kus oht avaldub. Selline lahendus tagab asutustele paindlikuma võimaluse reageerida muutuvale julgeolekuolukorrale. Säilib nõue, et raadiosidet võib piirata ainult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud sagedusloa alusel. Praegu tohib raadiosidet piiravat seadet kasutada üksnes avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks Kaitsevägi, vangla, Politsei- ja Piirivalveamet ning sisejulgeolekut tagav asutus ja julgeolekuasutus ning turvatöötaja ja turvajuht. Uue seadusega lisandub neile Kaitseliit.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti on eelnõu seletuskirja järgi oluline tõhustada mehitamata sõidukite tõrjumiseks vajalikku väljaõpet ning selleks vajavad raadioside piiramise õigust õppeasutused nagu Lennuakadeemia, Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia. Samuti on Eestis mitu ettevõtet, kes arendavad ja ehitavad mehitamata sõidukeid või raadiosidet piiravaid seadmeid ning on oluline, et sellistel ettevõtjatel oleks võimalus oma tooteid katsetada, sh juhtudel, kui raadioside ei toimi. Selleks on vaja luua õiguslikud eeldused raadioside piiramiseks katsetamise eesmärgil.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Istungil osales ka justiits- ja digiminister <strong>Liisa Pakosta.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Majanduskomisjon otsustas konsensuslikult teha ettepanekud võtta <strong>elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/8db60bdf-75a6-4fc2-81bd-352f6e9ad750/elektroonilise-side-seaduse-ja-sellest-tulenevalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/">1061 SE</a>) täiskogu istungi päevakorda 18. novembril ja esimene lugemine lõpetada.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/majanduskomisjon-saatis-droonitorjet-lihtsustava-eelnou-suurde-saali/">Majanduskomisjon saatis droonitõrjet lihtsustava eelnõu suurde saali</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Majanduskomisjon näitas rohelist tuld alaealisi kergliikurite juhte ohjeldavale eelnõule</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/majanduskomisjon-naitas-rohelist-tuld-alaealisi-kergliikurite-juhte-ohjeldavale-eelnoule/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Meiessaar]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 29 Sep 2026 14:06:54 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/?p=260333</guid>

					<description><![CDATA[<p>Komisjon saatis Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele eelnõu, millega pannakse kergliikurite rendi- ja üüriteenuse osutajatele kohustus kontrollida teenuse kasutaja isikusamasust ja vanust ning juhtimisõiguse olemasolu.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/majanduskomisjon-naitas-rohelist-tuld-alaealisi-kergliikurite-juhte-ohjeldavale-eelnoule/">Majanduskomisjon näitas rohelist tuld alaealisi kergliikurite juhte ohjeldavale eelnõule</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Komisjon saatis Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele eelnõu, millega pannakse kergliikurite rendi- ja üüriteenuse osutajatele kohustus kontrollida teenuse kasutaja isikusamasust ja vanust ning juhtimisõiguse olemasolu.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Majanduskomisjoni esimees <strong>Marek Reinaas</strong> selgitas, et eelnõu koostamise ajendiks on asjaolu, et kergliikuritega juhtuvatesse õnnetustesse satub märkimisväärselt palju alaealisi. Ta märkis, et kuigi rendi- ja üüriteenuse osutajad on üldjuhul kehtestanud oma teenuse vanusepiiranguks 18 eluaastat, puudub kontroll selle järgimise üle – näiteks saavad alaealised teenust kasutada teiste kontode kaudu. „Soovime tagada, et liikluses osaleksid mootori jõul liikuvate sõidukitega vaid isikud, kellel on selleks piisav vaimne ja füüsiline küpsus ning vajalikud oskused ja teadmised. Selleks peavad kergliikureid välja rentivad ettevõtted edaspidi hakkama kontrollima oma klientide vanust ning juhtimisõiguse olemasolu,“ sõnas Reinaas.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Samuti nähakse eelnõus ette vastutus kergliikuri ja pisimopeedi omanikule või valdajale, kes lubab sõidukit juhtima isiku, kellel puudub juhtimisõigus või kes ei vasta kehtestatud vanuse alammäärale.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Edaspidi peab jalgratta juhtimisõigus olema kõigil 10–15-aastastel kergliikurijuhtidel kõigil teedel. Seni nõuti jalgratta juhiloa olemasolu vaid sõiduteel sõitmiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Pisimopeedidega sõitjatele on juba kehtivas seaduses kehtestatud vanuse alammääraks 14 aastat ning 14- ja 15-aastasele pisimopeedijuhile on kehtestatud jalgratta juhtimisõiguse nõue. Uuendusena sätestatakse, et kui isikul ei ole jalgratta juhtimisõigust, aga tal on olemas AM kategooria ehk mopeedi juhtimisõigus, siis lubatakse kergliikurit ja pisimopeedi juhtida ka mopeedi juhtimisõigusega.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ühtlasi antakse politseile õigus konfiskeerida liikluses kasutatud kergliikur, mis ei vasta sellele kehtestatud valmistajakiiruse ja mootori võimsuse nõuetele ning mida ei ole seetõttu lubatud liikluses kasutada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Plaani järgi hakkab regulatsioon kehtima 2027. aasta märtsikuus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Transpordiameti liiklusõnnetuste statistika näitab, et alaealiste osalus kergliikuriga toimunud õnnetustes on püsinud stabiilselt kõrge, moodustades kõigist juhtumitest 20–30 protsenti.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Istungil osales taristuminister <strong>Kuldar Leis</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Majanduskomisjon tegi ettepanekud võtta <strong>liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/4a42daf0-c926-496a-9e88-7554eb6da46f/liiklusseaduse-muutmise-seadus/">986 SE</a>) Riigikogu täiskogu päevakorda 14. oktoobril ja esimene lugemine lõpetada.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/majanduskomisjon-naitas-rohelist-tuld-alaealisi-kergliikurite-juhte-ohjeldavale-eelnoule/">Majanduskomisjon näitas rohelist tuld alaealisi kergliikurite juhte ohjeldavale eelnõule</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Akkermann, Sikkut ja Reinaas osalevad Iirimaal ELi majanduse ja rahanduse konverentsil</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/akkermann-sikkut-ja-reinaas-osalevad-iirimaal-eli-majanduse-ja-rahanduse-konverentsil/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Gunnar Paal]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 24 Sep 2026 03:04:00 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/?p=260008</guid>

					<description><![CDATA[<p>Neljapäeval ja reedel toimub Dublinis Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise parlamentidevaheline konverents (SECG), kus osalevad rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ja liige Riina Sikkut ning majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/akkermann-sikkut-ja-reinaas-osalevad-iirimaal-eli-majanduse-ja-rahanduse-konverentsil/">Akkermann, Sikkut ja Reinaas osalevad Iirimaal ELi majanduse ja rahanduse konverentsil</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Neljapäeval ja reedel toimub Dublinis Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise parlamentidevaheline konverents (SECG), kus osalevad rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ja liige Riina Sikkut ning majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Konverentsil keskendutakse ELi avaliku sektori rahandusele, järgmisele pikaajalisele eelarvele ja omavahenditele, eelarvepoliitika vastutustundlikkuse ja paindlikkuse tasakaalule ning sotsiaalsele lähenemisele. Samuti arutatakse euro rahvusvahelise rolli tugevdamist ja Euroopa digisuveräänsust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Euroopa Liidu eelarveperioodiks 2028–2034 on Euroopa Komisjon Eestile välja pakkunud toetusi kokku 6,5 miljardit eurot, kuid ELi järgmise pikaajalise eelarve ja selle rahastamise üle peetavad läbirääkimised jätkuvad ning summa võib muutuda. Sellest umbes 5,5 miljardit eurot on võimalik valdkondade vahel jaotada nüüd, sel sügisel, ja ülejäänu peab Euroopa Liidu reeglite järgi jääma reservi hilisemaks planeerimiseks.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Akkermanni sõnul on riikide eelarveid pingestanud märkimisväärselt kasvanud julgeolekukulutused. „Riigieelarve puudujäägi piirmäära vabastusklausliga on lubatud puudujäägi suurendamine 4,5 protsendini SKPst. See võimaldab küll kiiremini tõsta kaitsekulusid, kuid annab üksnes aega kasvanud kaitsekulude mahutamiseks seniste piirmäärade kolme protsendi sisse aastaks 2030,“ ütles Akkermann. Ta lisas, et maailmaturul energiahindade ja kütusehindade kõrge tase on toonud kaasa ahelreaktsiooni, mis avaldab mõju kõikide riikide eelarvetele ja survestavad tarbijahindade tõusu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sikkut märkis, et vastutustundlik eelarvepoliitika ja kriisidele reageerimiseks vajaliku eelarveruumi loomine on vajalik. „Samas on kõigil liikmesriikidel vaja eelarvepositsiooni parandamise ajal endiselt tähtsustada investeeringuid inimkapitali – haridusse, ümberõppesse, tervishoidu ja sotsiaalhoolekandesse, et parandada konkurentsivõimet ja Euroopa majanduse tulevikuväljavaateid,“ ütles Sikkut. Ta viitas Euroopa Komisjoni analüüsile, mis tõi välja sotsiaalmajanduslikud riskid liikmesriikides, sealjuures Eesti puhul tõstis murekohtadena esile nii vaesusriskis elavate inimeste osakaalu, sissetulekute ebavõrdsust kui ka katmata ravivajadust.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Reinaas pidas tähtsaks, et eelarveperioodi Euroopa Liidu vahendid suunatakse eelkõige Eesti majanduskasvu hoogustamiseks ja julgeoleku tugevdamiseks. Reinaasa sõnul on vaja luua stiimulid konkurentsivõimelise majanduse kasvuks ja tingimused ekspordi arendamiseks. „Majanduse areng ja ekspordivõimekus on aluseks riikide rahanduse olukorra parandamisele,“ ütles Reinaas. Ta lisas, et majanduse arendamiseks vahendite eraldamisel ja reeglite kehtestamisel tuleb Euroopa Liidus arvesse võtta riikide eripära.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise parlamentidevaheline konverents (IPC-SECG) loodi 2013. aastal stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ehk nn fiskaalkokkuleppe artikli 13 alusel. Konverents annab raamistiku aruteludeks ning teabe ja parimate tavade vahetamiseks ning selle eesmärk on tugevdada liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi koostööd ja demokraatlikku vastutust ELi majandusjuhtimises ja eelarvepoliitikas, eelkõige majandus- ja rahaliidus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Konverents toimub kaks korda aastas. Aasta esimesel poolel toimub see tavaliselt Brüsselis Euroopa parlamentaarse nädala raames ning aasta teisel poolel ELi nõukogu eesistujariigis. Konverentsil osalevad liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonide delegatsioonid.</p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/akkermann-sikkut-ja-reinaas-osalevad-iirimaal-eli-majanduse-ja-rahanduse-konverentsil/">Akkermann, Sikkut ja Reinaas osalevad Iirimaal ELi majanduse ja rahanduse konverentsil</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Intressita järelmaksu saamiseks tuleb edaspidi läbida kontrollprotseduur</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/intressita-jarelmaksu-saamiseks-tuleb-edaspidi-labida-kontrollprotseduur/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Meiessaar]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 17 Sep 2026 13:21:03 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/?p=258523</guid>

					<description><![CDATA[<p>„Osta kohe, maksa hiljem“ nime all tuntud intressita krediidi andmise võimalust pakkuvad kaupmehed peavad hakkama kontrollima ostja võimet laen tagasi maksta.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/intressita-jarelmaksu-saamiseks-tuleb-edaspidi-labida-kontrollprotseduur/">Intressita järelmaksu saamiseks tuleb edaspidi läbida kontrollprotseduur</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>„Osta kohe, maksa hiljem“ nime all tuntud intressita krediidi andmise võimalust pakkuvad kaupmehed peavad hakkama kontrollima ostja võimet laen tagasi maksta.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Majanduskomisjon saatis Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele võlaõigusseaduse muudatused, mille eesmärk on kaitsta inimesi enda lõhki laenamise eest. Majanduskomisjoni esimees <strong>Marek Reinaas</strong> selgitas, üle laenamine on Eestis väga suur ühiskondlik probleem. „Eestis on praegu arestitud ligi 100&nbsp;000 kontot, mis tähendab, et iga kümnes inimene ei ole saanud enda võetud laenude tagasi maksmisega hakkama. Seadusemuudatusega kehtestame nullintressiga laenu või järelmaksu pakkujale kohustuse kontrollida krediidiriskide registrist, kas inimene saab endale laenamist lubada,“ selgitas ta ja lisas, et muu hulgas aitab muudatus ohjeldada telefoni teel pettuse abil kellegi teise nimele laenu võtmisega seotud probleeme.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Komisjoni liige <strong>Tõnis Mölder</strong> tõi esile, et laenaja tausta kontrollimine peab ettevõtja jaoks olema võimalik. „Register peab olema korras ja lihtsasti kasutatav,“ märkis ta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Istungil osalenud justiits- ja digiminister <strong>Liisa-Ly Pakosta</strong> selgitas, et eelnõuga kehtestatakse tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks peetavatele registritele ka lisanõuded. Ministri selgitusel peab registri pidaja looma meetmed, et tagada andmete ajakohasus ja täpsus, ning peab olema loodud menetlus, mille kaudu tarbija saab enda kohta andmekogusse kantud andmeid hõlpsalt vaidlustada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ühtlasi täpsustatakse eelnõuga tarbijakrediidi reklaamile kohalduvaid nõudeid. Edaspidi peab tarbijakrediidi reklaam sisaldama järgmist selgitust „Hoiatus! Laenuvõtmise eest tuleb maksta.“ või muud samaväärset väljendit. Samuti peab tarbijatele olema igal ajal veebis või ka püsival andmekandjal kättesaadav tarbijakrediidilepingut puudutav üldine teave. Sarnane reegel on juba olemas elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kohta, nüüd laiendatakse seda ka tarbijakrediidilepingutele. Lihtsamaks muutub ka tarbijakrediidi infolehe struktuur, et tarbija saaks juba teabelehe esimesel leheküljel ja seda ka näiteks mobiiliekraanil vaadates lepingu põhielementidest ülevaate. Selleks, et leevendada ettevõtjatele seeläbi tekkivat koormust, on eelnõus ette nähtud erandid, millega võimaldatakse teatud lepingud kohaldamisalast siiski välistada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Majanduskomisjon tegi ettepanekud võtta <strong>võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine) eelnõu</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/c6c7b921-db8f-4006-82a1-a14aa03a317f/volaoigusseaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uue-tarbijakrediidi-direktiivi-ulevotmine/">947 SE</a>) täiskogu päevakorda 29. septembril ja esimene lugemine lõpetada.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/intressita-jarelmaksu-saamiseks-tuleb-edaspidi-labida-kontrollprotseduur/">Intressita järelmaksu saamiseks tuleb edaspidi läbida kontrollprotseduur</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Komisjonid arutasid suvist majandusprognoosi</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjonid-arutasid-suvist-majandusprognoosi-2-2/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Gunnar Paal]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 31 Aug 2026 09:36:05 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjonid-arutasid-suvist-majandusprognoosi-2-2/</guid>

					<description><![CDATA[<p>Riigikogu rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel ühisel istungil oli tähelepanu keskmes rahandusministeeriumi esitatud suvine majandusprognoos.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjonid-arutasid-suvist-majandusprognoosi-2-2/">Komisjonid arutasid suvist majandusprognoosi</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Rahanduskomisjoni esimees <strong>Annely Akkermann</strong> selgitas, et suvine prognoos on kevadisest parem kahes aspektis: majanduskasv on kiirem ja hinnatõus on aeglasem, mis koosmõjus parandavad maksulaekumisi ja majapidamiste ostujõudu, annavad kindlust tulevikuks ning julgustavad säästma ja investeerima.</p>
<p>Riigirahanduse põhiprobleem eelseisvatel aastatel on kasvanud riigikaitsekulude mahutamine 35% (SKPst) maksukoormuse sisse. Majanduskasvu tingimustes on see tehtav, tõsi keeruline, sest teistel valdkondadel on sellevõrra kitsam.</p>
<p>„Eelarve koostamisel peame leidma võimalused eelarve puudujäägi samm-sammuliseks vähendamiseks, et hiljemalt 2029. aastaks jõuda kolmeprotsendilise puudujäägini nii nagu näevad ette ELi eelarvereeglid. Majanduskasv teeb selle ülesande kergemaks,“ märkis Akkermann.</p>
<p>„Suvise majandusprognoosi kohaselt annab selle aasta majanduskasv 2,5 protsenti ja tuleva aasta oodatav 2,3-protsendiline kasv koos valitsussektori kulude kärpimisega võimaluse eelarve puudujääki vähendada poole protsendipunkti, 220 miljoni, võrra,“ selgitas Akkermann.</p>
<p>Ta lisas, et 2027. aasta eelarve kujundamisel peame leidma tasakaalu kasvavate julgeolekukulude ja riigi rahaliste võimaluste vahel, sest kaitsekulud peavad aastatel 2027–2029 püsima vähemalt viie protsendi juures SKTst.</p>
<p>Akkermann viitas inflatsiooni vaibumisele, mille kohaselt on indekseeritavad kulud, pensionikasvu kulud –järgmisel aastal on suhteliselt väiksemad. Kui kevadel oodati neljaprotsendilist inflatsiooni, siis rahandusministeeriumi andmetel on see praegu 3,2 protsenti, tuleval aastal 2,8 protsenti.</p>
<p>Riigivõla intressikulu ulatub tänavu 239 miljoni euroni, mis jääb kevadprognoosiga samasse suurusjärku. Prognoosi kohaselt suureneb finantseerimisvajadus võlakoormust järgnevatel aastatel keskmiselt ligi kolme protsendipunkti võrra aastas ning 2030. aastaks ulatub valitsussektori võlg 38,6 protsendini SKP-st. Maksukoormus langeb tuleval aastal, 35,2-le protsendile.</p>
<p>Majanduskomisjoni esimees <strong>Marek Reinaas</strong> viitas majanduskasvu tõusule ja stabiilsusele järgmistel aastatel, mille kohaselt toetab seda eelkõige sisenõudlus, aga ka eksport. „Järgmise eelarve eesmärk peab olema majanduskasvu hoidmine ja Eesti konkurentsivõime tõstmine. Kindlustunde loomiseks on vaja luua tingimused, et suureneks välisnõudlus ja paraneksid ekspordivõimalused.“ toonitas Reinaas. Ta viitas positiivsele suunale, mille kohaselt kosub ka Eesti ekspordipartnerite majandus viimase paari aasta raskustest ja seoses sellega suureneb nõudlus Eesti kaupade järele.</p>
<p>„Peame jätkama vajalike investeeringutega, et toetada inimesi ja majandust. Investeeringutel on eelarves suur osa,“ märkis Reinaas.</p>
<p>Komisjonide ühisel istungil tutvustasid majandusprognoosi rahandusministeeriumi esindajad.</p>
<p>Täna arutusel olnud suvine majandusprognoos on valitsusel aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Riigieelarve seaduse eelnõu antakse Riigikogule üle septembrikuu lõpus.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjonid-arutasid-suvist-majandusprognoosi-2-2/">Komisjonid arutasid suvist majandusprognoosi</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Riigikogu võttis vastu tuumaenergia ja -ohutuse seaduse</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-vottis-vastu-tuumaenergia-ja-ohutuse-seaduse/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Meiessaar]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 17 Jun 2026 09:15:29 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-vottis-vastu-tuumaenergia-ja-ohutuse-seaduse/</guid>

					<description><![CDATA[<p>Riigikogu kiitis heaks seaduse, millega loodi õigusraamistik rahumeelse tuumaenergia tootmiseks ja kasutamiseks Eestis.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-vottis-vastu-tuumaenergia-ja-ohutuse-seaduse/">Riigikogu võttis vastu tuumaenergia ja -ohutuse seaduse</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Seadus paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, kuid ka lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku.</p>
<p>Riikliku tuumaregulaatori funktsioon koos kõigi selle rolliga kaasnevate õiguste ja kohustustega luuakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla. Muu hulgas sätestab seaduse jaama rajamiseks astmelise loasüsteemi, mis koosneb eelhinnangust, ehitusloast, katsetamisloast, käitamisloast ja dekomissioneerimisloast. Tuumaregulaator alustab seaduse järgi tegevust 1. jaanuaril 2027.</p>
<p>Seaduses kehtestati ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Tuumajaama kasutusest kõrvaldamiseks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu käitaja kogub jaama tööajal raha jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks. Seadus sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted.</p>
<p>Menetluse käigus täiendas Riigikogu seadust lisades tuumajaama ehitamise menetlusse täiendava poliitilise otsustuskoha – tuumajaama ehitamise üle otsustamisel peab lisaks tuumaregulaatorile ja valitsusele sellele oma heakskiidu andma ka Riigikogu.</p>
<p>Valitsuse algatatud <strong>tuumaenergia ja -ohutuse seaduse </strong>(<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/0a147092-2c9f-4a38-9c4f-61d2d985b313/tuumaenergia-ja--ohutuse-seaduse-eelnou-856-se-ii/">856 SE</a>) vastuvõtmise poolt hääletas 63, vastu 10 ning erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-vottis-vastu-tuumaenergia-ja-ohutuse-seaduse/">Riigikogu võttis vastu tuumaenergia ja -ohutuse seaduse</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Riigikogu saab tuumajaama ehitamisel sõnaõigust juurde</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-saab-tuumajaama-ehitamisel-sonaoigust-juurde/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Meiessaar]]></dc:creator>
		<pubDate>Mon, 08 Jun 2026 11:25:52 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-saab-tuumajaama-ehitamisel-sonaoigust-juurde/</guid>

					<description><![CDATA[<p>Majanduskomisjon kiitis heaks tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu muudatuse, millega suureneb Riigikogu roll tuumajaama rajamise üle otsustamisel.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-saab-tuumajaama-ehitamisel-sonaoigust-juurde/">Riigikogu saab tuumajaama ehitamisel sõnaõigust juurde</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Majanduskomisjon tegi Riigikogus teisel lugemisel olevale tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõule muudatuse, millega lisatakse tuumajaama ehitamise menetlusse täiendav poliitiline otsustuskoht. Komisjoni esimees <strong>Marek Reinaa</strong>s selgitas, et arutelude tulemusel jõuti seisukohale, et tuumajaama ehitamise üle otsustamisel peab lisaks tuumaregulaatorile ja valitsusele sellele oma heakskiidu andma ka Riigikogu. „Leppisime kokku, et kui pädev asutus on menetluse tulemusel jõudnud järeldusele, et tuumajaama rajamine on põhjendatud ning võimalik, siis esitab ta eelhinnangu otsuse eelnõu valitsusele, kes kujundab selle kohta oma seisukoha ning esitab selle seejärel Riigikogule otsustamiseks,“ selgitas ta. Eelnõu varasema versiooni järgi piisanuks positiivse otsuse tegemiseks valitsuse otsusest.</p>
<p>Komisjoni ettepaneku aluseks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt komisjonile esitatud muudatusettepanek. Selle ettepaneku esitaja, komisjoni liige <strong>Jaak Aab</strong> märkis, et tuumajaam või muu tuumakäitis on riigi jaoks kõrgendatud keskkonna-, majandus- ja julgeolekuriskiga ehitis ning seepärast peaks lõpliku otsuse ehitamise kohta langetama Riigikogu. „Tuumajaama rajamine on niivõrd suure kaaluga otsus, et sellel peaks olema mitte ainult pädeva asutuse ja valitsuse, vaid ka Riigikogu heakskiit. Riigikogu jah-sõna on mõistlik viis tagada ja näidata seda, kui palju tuge tuumajaama rajamise otsusel ühiskonnas on,“ sõnas ta.</p>
<p>Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõuga luuakse õigusraamistik, mis paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, samuti lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku. Eelnõuga luuakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla riiklik tuumaregulaator koos kõigi selle rolliga kaasnevate õiguste ja kohustustega. Tuumaregulaator alustab eelnõu järgi tegevust 1. jaanuaril 2027. Ühtlasi sätestatakse uue seadusega jaama rajamiseks astmeline loasüsteem, mis koosneb eelhinnangust, ehitusloast, katsetamisloast, käitamisloast ja dekomissioneerimisloast. Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Eelnõu sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, kriisiolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted. Teiseks lugemiseks esitati eelnõule 25 muudatusettepanekut.</p>
<p><strong>Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu</strong> (<a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/0a147092-2c9f-4a38-9c4f-61d2d985b313/tuumaenergia-ja--ohutuse-seadus/">856 SE</a>) teine lugemine toimub täiskogus kolmapäeval, 10. juunil.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-saab-tuumajaama-ehitamisel-sonaoigust-juurde/">Riigikogu saab tuumajaama ehitamisel sõnaõigust juurde</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Komisjonid arutasid koos IMFi esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjonid-arutasid-koos-imfi-esindajatega-eesti-majanduse-olukorda-ja-majanduspoliitilisi-samme/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Gunnar Paal]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 03 Jun 2026 09:25:03 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjonid-arutasid-koos-imfi-esindajatega-eesti-majanduse-olukorda-ja-majanduspoliitilisi-samme/</guid>

					<description><![CDATA[<p>Riigikogu rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni liikmete tänasel kohtumisel Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooniga arutati Eesti rahanduse ja majanduse olukorda ning vajalikke majanduspoliitilisi samme.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjonid-arutasid-koos-imfi-esindajatega-eesti-majanduse-olukorda-ja-majanduspoliitilisi-samme/">Komisjonid arutasid koos IMFi esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Komisjonide liikmed andsid ülevaate riigieelarvet mõjutavatest teguritest, maksumuudatustest, majanduse olukorrast ja energiakindluse tagamisest.</p>
<p>Muu hulgas uuris IMFi delegatsioon Eesti maksusüsteemi arengut, et hinnata, kuidas saaks sellega eelarve jätkusuutlikkust paremini toetada. Lisaks käsitleti konkurentsivõimet parandavaid reforme, sealhulgas investeerimiskeskkonna tugevdamist, tehisaru kasutusvõimalusi ja tööjõupoliitikat. Eraldi tähelepanu all on energiapoliitika ja elektrihindade kõikumise mõju konkurentsivõimele.</p>
<p>Rahanduskomisjoni esimees <strong>Annely Akkermann</strong> selgitas olukorda seoses Eesti riigieelarve jätkusuutlikkusega.</p>
<p>„Kaitsekulude kiire kasvu ning tulumaksumuudatuste tõttu on valitsussektori puudujääk kasvanud 4,5 protsendini, mis järgnevatel aastatel väheneb sammhaaval ja jõuab aastaks 2029 2,8 protsendini SKPst. Suund on lähiaastatel vähendada eelarve puudujääki,“ ütles Akkermann. Ta viitas asjaolule, et kahe protsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmise järel langes Eesti maksukoormus 36,6 protsendilt 35,2 protsendile. Riigi võlakoormus kasvas 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendile SKPst. Riigi võlakoormus kasvab kõigi täiendavate kulude taustal ja jõuab prognoosi kohaselt aastaks 2029 31,4 protsendini SKP-st ja intressikulu 0,8 protsendini SKP-st. Kõrge inflatsioon on aeglustunud ja jäänud käesoleval ajal neljale protsendile.</p>
<p>Majanduskomisjoni esimehe&nbsp;<strong>Marek Reinaasa </strong>sõnul oli kohtumisel kasulik saada võrdlevat ülevaadet naaberriikide majandusliku olukorra kohta.&nbsp;Ta märkis, et Eesti majandus on tõusuteel, mida näitab 2,4 protsendiline majanduskasv. „Eesti majanduses tehnoloogiamahuka kasvutsükliks loome atraktiivse investeerimiskeskkonna, puhta energia pakkumise, kapitali mitmekülgse kättesaadavuse ettevõtetele vastavalt majanduse muutunud vajadustele,“ selgitas Reinaas. Energeetikaga seotud probleemide lahendamiseks ja soodsama elektri hinna saavutamiseks on vaja panustada tuuleparkide rajamisse, et tagada 70ne protsendine juhitamatu roheenergia osakaal energiaportfellis.</p>
<p>Kohtumisel osalesid rahanduskomisjoni esimees&nbsp;<strong>Annely Akkermann, </strong>aseesimees <strong>Andrei Korobeinik,</strong>&nbsp;liikmed<strong>&nbsp;Aivar Sõerd,</strong>&nbsp;<strong>Mart Võrklaev </strong>ja<strong> Riina Sikkut</strong>&nbsp;ning majanduskomisjoni esimees&nbsp;<strong>Marek Reinaas&nbsp;</strong>ja liige<strong> Urve Tiidus.</strong></p>
<p>IMFi delegatsioon saab visiidi käigus üldpildi nii Eesti finantssektori olukorrast ja väljavaadetest kui ka muudatustest rahapesu tõkestamise poliitikas ja korralduses. Nagu varasematel aastatel, on nüüdki teemaks Eesti finantsjärelevalveasutuste valmisolek astuda finantsstabiilsuse tagamisel lisasamme, kui see peaks vajalikuks osutuma.</p>
<p>Kuni 9. juunini Eestis visiidil viibiv Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon koos arutab riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja vajalikke majanduspoliitilisi samme. Visiit toimub IMFi iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames.</p>
<p>IMFi delegatsioon kohtub valitsuse ja Riigikogu liikmetega ning Eesti Panga, ministeeriumite, kohaliku omavalitsuse, ametiasutuste ja finantsinspektsiooni juhtide ja analüütikutega. Samuti on plaanis kohtumised kommertspankade, erialaliitude ja eraettevõtete esindajatega.</p>
<p>Visiidist teeb IMFi delegatsiooni juht <strong>Vincenzo Guzzo</strong> kokkuvõtte teisipäeval, 9. juunil kell 11 algaval pressikonverentsil, kus kommentaare jagavad ka rahandusminister ja Eesti Panga president.</p>
<p>Valuutafond arutab olulisi majanduspoliitilisi teemasid kõigi liikmesriikidega. Konsultatsiooni tulemusel valmib avalik aruanne, mis kajastab IMFi ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale.</p>
<p><a href="https://fotoarhiiv.riigikogu.ee/xv-riigikogu/xv-riigikogu-komisjonid/rahanduskomisjon-xv/riigikogu-komisjonide-esindajad-kohtusid-imfi-delegatsiooniga/riigikogu-komisjonid-kohtusid-imfi-delegatsiooniga/">Fotod</a> (autor Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjonid-arutasid-koos-imfi-esindajatega-eesti-majanduse-olukorda-ja-majanduspoliitilisi-samme/">Komisjonid arutasid koos IMFi esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Majanduskomisjon arutab avalikul istungil tuumaohutuse tagamisega seotud aspekte</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/majanduskomisjon-arutab-avalikul-istungil-tuumaohutuse-tagamisega-seotud-aspekte/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Gunnar Paal]]></dc:creator>
		<pubDate>Tue, 05 May 2026 00:00:13 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/pressiteated/majanduskomisjon-arutab-avalikul-istungil-tuumaohutuse-tagamisega-seotud-aspekte/</guid>

					<description><![CDATA[<p>Riigikogu majanduskomisjon arutab tänasel avalikul istungil tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu julgeoleku ja päästega seotud aspekte. Istungist on veebiülekanne.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/majanduskomisjon-arutab-avalikul-istungil-tuumaohutuse-tagamisega-seotud-aspekte/">Majanduskomisjon arutab avalikul istungil tuumaohutuse tagamisega seotud aspekte</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Majanduskomisjoni esimees <strong>Marek Reinaas</strong> ütles, et komisjon jätkab tuumaenergia kasutuselevõtu võimalusi sätestava eelnõu käsitlemist julgeoleku ja pääste vaatepunktist. „Tuumajaama rajamise korral peame tulevikus toetuma julgeolekuriskide maandamisele ja tegevusele, kuidas riik on valmis tulema toime võimalike tagajärgedega hädaolukorras. Peame tagama, et tuumajaam oleks turvaline kogu tema elukaare vältel ja häiriks nii vähe kui võimalik inimesi ja loodust,“ toonitas Reinaas. Ta selgitas, et need aspektid on tänase arutelu keskmes koos asjaomaste asutuste esindajatega. „Peame arvesse võtma tuumavaldkonna eripära, tuumajulgeolekut ning muude tuumakäitiste spetsiifiliste riskide tingimuste vastavust ohutuse nõuetele,“ lisas ta.</p>
<p>Majanduskomisjoni aseesimees <strong>Aleksei Jevgrafov</strong> märkis, et tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu on tähtis dokument, millega tuleb tegeleda läbimõeldult ja kaalutletult ning kaasata nii huvirühmi kui ka Eesti inimesi. „See eelnõu ei tähenda automaatselt, et Eestis ehitatakse tuumaelektrijaam, kuid see loob eelduse, et Eesti valik juhitava energia tootmise tehnoloogiate osas laieneb,“ ütles Jevgrafov.</p>
<p><strong>Tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu&nbsp;(</strong><a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/0a147092-2c9f-4a38-9c4f-61d2d985b313/tuumaenergia-ja--ohutuse-seadus/">856 SE</a>)&nbsp;läbis Riigikogus esimese lugemise 8. aprillil. Eelnõu eesmärk on luua Eestis terviklik õiguslik raamistik tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks ning tagada kõrge ohutustase kogu tuumaenergia kasutamise protsessi vältel. Eelnõu reguleerib tuumakäitiste kogu elukaart alates planeerimisest ja ehitamisest kuni käitamise, kasutusest kõrvaldamise ning tuumajäätmete lõppladustamiseni, samuti tuumamaterjali käitlemist ja transporti. Eelnõuga kehtestatakse tuumaohutusloa süsteem, riiklik järelevalve ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti roll sõltumatu regulaatorina. Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest.</p>
<p>Tänasele istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht <strong>Marily Jaska</strong>, Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler <strong>Tuuli Räim</strong> ja nõunik <strong>Reelika Runnel</strong>, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor <strong>Kristi Talving</strong>, Päästeameti peadirektor <strong>Margo Klaos</strong>, Keskkonnaameti nõunik kriisihalduse alal <strong>Teet Koitjärv</strong>, Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja <strong>Andres Pelešev</strong>, Fermi Energia AS juhatuse liige ja tehnoloogiajuht <strong>Marti Jeltsov</strong> ning tuumakütuse ja ohutusjuht <strong>Kaspar Kööp.</strong></p>
<p><em>Kell 14 algavast avalikust istungist on </em><a href="https://www.riigikogu.ee/live/2/et">veebiülekanne</a>.<br />
<em>Videosalvestisi saab hiljem vaadata Riigikogu&nbsp;</em><a href="https://www.youtube.com/riigikogu"><em>YouTube’i kanalil</em></a><em>.</em></p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/majanduskomisjon-arutab-avalikul-istungil-tuumaohutuse-tagamisega-seotud-aspekte/">Majanduskomisjon arutab avalikul istungil tuumaohutuse tagamisega seotud aspekte</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Komisjonid arutavad avalikul istungil tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu</title>
		<link>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjonid-arutavad-avalikul-istungil-tuumaenergia-ja-ohutuse-seaduse-eelnou/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[Maris Meiessaar]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 23 Apr 2026 00:06:30 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Pressiteated]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjonid-arutavad-avalikul-istungil-tuumaenergia-ja-ohutuse-seaduse-eelnou/</guid>

					<description><![CDATA[<p>Majanduskomisjon ja keskkonnakomisjon käsitlevad kell 14 algaval avalikul istungil tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu keskkonna aspekte. Istungit saab jälgida veebiülekandes.</p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjonid-arutavad-avalikul-istungil-tuumaenergia-ja-ohutuse-seaduse-eelnou/">Komisjonid arutavad avalikul istungil tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Majanduskomisjoni esimees <strong>Marek Reinaas</strong> viitas, et kui esmaspäeval käsitles majanduskomisjon tuumaenergia kasutuselevõtu võimalusi sätestavat eelnõu majanduse vaatepunktist, siis täna võetakse keskmesse eelnõu mõju keskkonnale. „Tuumaenergia on roheline ja süsinikuvaba emissiooniga energia ning aitab kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele. Juhul, kui Eestisse peaks tulema tuumaelektrijaam, siis tuleb ühtlasi tagada, et see oleks turvaline kogu oma elukaare vältel ja häiriks nii vähe kui võimalik nii meie inimesi kui ka meie loodust,“ sõnas ta.</p>
<p>Keskkonnakomisjoni esimehe <strong>Yoko Alenderi</strong> sõnul on tuumaenergeetika hea valik, kuna selle keskkonnajalajälg on sama väike kui meretuulel ja maismaatuulel, samas keskkonnariskid tuleb maandada nii tuumajäätmete lõppladustamisel kui ka jahutusvee mõjus merevee elustikule. „Tuumaohutuse seadus peab lahendama ohutus- ja keskkonnaküsimused, et riik ei oleks takistuseks, kui tuumaenergia kasutuselevõtuks tekib reaalne investeerimisvalmidus,“ ütles Alender. Ta lisas, et meie konkurentsivõime regioonis ja potentsiaal ekspordiks sõltub odava ja puhta energia olemasolust, seetõttu peame arutama teemat ekspertide toel ühiskonnas ja seejärel otsused tegema.</p>
<p><strong>Tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu&nbsp;(</strong><a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/0a147092-2c9f-4a38-9c4f-61d2d985b313/tuumaenergia-ja--ohutuse-seadus/">856 SE</a>)&nbsp;läbis Riigikogus esimese lugemise 8. aprillil. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 30. aprill kell 14.15.</p>
<p>Seaduse väljatöötamise eesmärk on luua Eestis terviklik õiguslik raamistik tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks ning tagada kõrge ohutustase kogu tuumaenergia kasutamise protsessi vältel. Eelnõu reguleerib tuumakäitiste kogu elukaart alates planeerimisest ja ehitamisest kuni käitamise, kasutusest kõrvaldamise ning tuumajäätmete lõppladustamiseni, samuti tuumamaterjali käitlemist ja transporti. Eelnõuga kehtestatakse tuumaohutusloa süsteem, riiklik järelevalve ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti roll sõltumatu regulaatorina. Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest.</p>
<p>Tänasele istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler <strong>Antti Tooming</strong>, energeetika ja maavarade asekantsler<strong> Jaanus Uiga</strong>, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna juhataja <strong>Birgit Parmas</strong>, sama osakonna kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht <strong>Marily Jaska</strong> ja nõunik <strong>Hando Tohver </strong>ning energeetikaosakonna strateegilise planeerimise valdkonna juht <strong>Irje Möldre</strong>, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna riigi planeeringute nõunik<strong> Agnes Lihtsa</strong>, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor <strong>Kristi Talving</strong> ja peadirektori asetäitja (ehitus, tööstus ja raudtee) <strong>Lauri Kütt</strong>, Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja<strong> Reet Siilaberg </strong>ning kliima- ja kiirgusosakonna nõunik <strong>Karin Muru</strong>, mittetulundusühingu Eesti Roheline Liikumine esindaja <strong>Madis Vasser</strong>, Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond kliimapoliitika ekspert <strong>Piret Väinsalu</strong>, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor <strong>Rait Pihelgas</strong>, AS ALARA tegevjuht<strong> Ilmar Puskar</strong>, Fermi Energia AS juhatuse liige ja planeerimis- ja keskkonnajuht <strong>Diana Revjako</strong>, juhatuse liige ja tehnoloogiajuht <strong>Marti Jeltsov </strong>ning tuumkütuse ja ohutusjuht <strong>Kaspar Kööp,</strong> Skepast&amp;Puhkim OÜ planeeringute üksuse juht ja mõjude hindaja <strong>Marion Mets </strong>ning KSH juhtekspert <strong>Aide Kaar. </strong></p>
<p><em>Istung algab kell 14 Riigikogu konverentsisaalis. Istungit saab jälgida ka </em><a href="https://www.riigikogu.ee/live/2/et"><em>veebiülekandes</em></a><em>.</em></p>
<p><em>Videosalvestisi saab hiljem vaadata Riigikogu&nbsp;</em><a href="https://www.youtube.com/riigikogu"><em>YouTube’i kanalil</em></a><em>.</em></p>
<p>The post <a href="https://www.riigikogu.ee/pressiteated/komisjonid-arutavad-avalikul-istungil-tuumaenergia-ja-ohutuse-seaduse-eelnou/">Komisjonid arutavad avalikul istungil tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu</a> appeared first on <a href="https://www.riigikogu.ee">Riigikogu</a>.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
