Reinaas lisas, et eelnõu edasisel arutamisel ootab majanduskomisjon ettepanekuid ka teistelt parlamendikomisjonidelt, sealhulgas keskkonnakomisjonilt, riigikaitsekomisjonilt ja õiguskomisjonilt. Samuti kaasatakse tema sõnul muudatuste arutellu huvigrupid.

Eelnõu kohaselt jäetakse riigi julgeoleku tagamiseks vajalike ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitmeetapiline planeerimisprotsess ning vähendatakse keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõuga vähendatakse ka metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeolekukaalutlustel.

Samuti näeb eelnõu ette, et kohtud peavad riigikaitseliste ehitistega seotud kaebused lahendama eelisjärjekorras ning üldiselt nelja, erandjuhul kuue kuu jooksul alates kaebuse esitamisest. Nende kaebuste puhul piiratakse avalike huvide kaitseks ka esialgse õiguskaitse taotlemist. Muudatustega soovitakse oluliselt kiirendada kohtuvaidlustes lõpliku kohtulahendini jõudmist, mis aitab seletuskirja kohaselt tagada, et pikad vaidlused ei takista riigi kaitsevõime tugevdamist ning julgeolekukeskkonna muutustele saab operatiivselt reageerida.

Seletuskirja kohaselt tuleneb riigikaitseks oluliste ehitiste kiirendatud korras ehitamise vajadus piirkondlikust julgeolekuolukorrast, mistõttu on vaja tagada nii liitlaste vastuvõtuvõime kui ka kaitseplaanide praktiline rakendatavus. Riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamiseks on oma riigisiseses õiguses muudatusi teinud ka teised Euroopa riigid, näiteks Taani ja Leedu.

Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused tänavu 1. aprillil, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saaks alustada juba teisel poolaastal. Eriregulatsioon kehtib eelnõu kohaselt kuni 2032. aasta 31. detsembrini.

Majanduskomisjon arutas eelnõu täna ühisel istungil riigikaitsekomisjoniga. Eelnõuga plaanitavaid muudatusi tutvustas saadikutele kaitseminister Hanno Pevkur.

Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu (789 SE) täiskogu istungi päevakorda 28. jaanuaril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Majanduskomisjon toetab riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamist

Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas selgitas, et neil päevil sai viimase lihvi majanduskomisjoni juures tegutseva konkurentsivõime eksperdikogu tänavune raport „Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2025“. „Värskes raportis saame enam kui sajal leheküljel riigi parimate asjatundjate koostatud ülevaate ja soovitused selle kohta, kuidas peaks Eesti majanduskeskkonda kujundama, et paraneks nii Eesti ettevõtete kui ka Eesti inimeste käekäik. On väga tähtis, et majanduspoliitikat tehtaks tuginedes teadmistele, mitte uskumustele,“ märkis ta.

Konkurentsivõime eksperdikogu liige Urmas Varblane tõdes, et ebakindlal ajal on Eesti kui avatud majandusega väikeriigi jaoks eriti oluline teadvustada ja ära kasutada oma konkurentsieelised ning hoida võimalikult väiksena kahju, mis võib kaasneda protektsionismi laialdase levikuga. Riigi konkurentsivõime parandamisele keskendub ka seekordne, järjekorras juba teine konkurentsivõime eksperdikogu raport. „Saame võimalikult vastupidavat poliitikat ajada eelkõige Euroopa Liidu kaudu, seistes ühtse kaubanduspoliitika ja liitlassuhete tugevdamise eest. Väljakutseid, aga ka võimalusi pakub lisaks siinne energiasüsteem. Analüüsis leidsime, et mittejuhitava taastuvelektri osakaal Eestis võiks jääda vahemikku 60–80 protsenti kogutarbimisest, kui võtta arvesse tarbijate, tootjate ja energiasüsteemi tulusid ja kulusid tervikuna,“ ütles ta.

Tänavu valminud ülevaade on järg mullusele raportile.

Kell 10 algavat arutelu saab jälgida veebiülekande kaudu. Istungi videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus algab arutelu Eesti konkurentsivõime parandamisest

Ka majanduskomisjon nõustus konsensuslikult õiguskantsleri seisukohaga, et toetuse reeglite tagasiulatuvalt muutmine võib tõepoolest rikkuda toetuse saaja õiguspärast ootust. Komisjoni esimees Jaak Aab märkis, et kõnealuse regulatsiooni kehtestamine oli vajalik, et võtta täielikult üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv, mille ülevõtmise osas oli Euroopa Komisjon algatanud rikkumismenetluse. „Leidsime samuti, et see regulatsiooni nüanss osutus meie ettevõtja suhtes ebaõiglaseks ning tuleks võimalikult kiiresti ära muuta,“ kinnitas ta.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on mullu 14. juulil jõustunud elektrituruseaduse säte vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega osas, kus see kohaldub tagasiulatuvalt elektritootjale, kes juba saab taastuvenergia toetust. Tema sõnul on tootja toetuse saamise õiguse omandanud enne selle sätte jõustumist ega võinud ette näha sellise piirava tingimuse kehtestamist. „See on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, kuna riik oli varem kinnitanud, et toetust saab toetuse andmise ajal kehtinud tingimuste täitmise korral kogu toetusperioodi ehk 12 aasta vältel,“ ütles ta.

Õiguskantsleri sõnul on Eestis praegu vaid üks jäätmetest elektrienergiat tootev käitis – Iru soojuselektrijaam – ning sellele ettevõttele määratud toetuse maksmise tähtaeg lõpeb tänavu 2. juulil. „Toetuse maksmise peatamine vahetult enne toetusperioodi lõppu ei too kaasa jäätmete keskkonnasäästlikuma käitlusviisi kasutuselevõtmist, küll aga rikub toetuse saaja õiguspärast ootust ning saadab turuosalistele signaali, et riiki ei saa usaldada,“ märkis õiguskantsler.

Et säte oleks põhiseadusega kooskõlas, tuleks õiguskantsleri sõnul lisada seadusesse täpsustus, et kõnealust piirangut kohaldatakse vaid uute toetuste andmisel. „Kui selline tingimus on ette teada, siis saab toetusest huvitatud ettevõtja arvestada, et toetuse saamine oleneb sellest, kui edukalt on riik korraldanud olmejäätmete korduskasutust ja ringlussevõttu,“ ütles õiguskantsler, kes tegi jaanuari algul Riigikogule ettepaneku viia vastav säte põhiseadusega kooskõlla.

Ettepaneku arutamisel Riigikogu täiskogus esinevad ettekandega õiguskantsler ning Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja majanduskomisjoni esindaja. Pärast ettekandeid ja küsimuste-vastuste vooru avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, ning seejärel toimub hääletus. Õiguskantsleri ettepanek leiab toetust, kui selle poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu. Ettepaneku arutamise aja määrab Riigikogu juhatus.

Kui õiguskantsleri ettepanek leiab täiskogus toetust, teeb Riigikogu esimees majanduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, et viia seadus põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid toetavad ettevõtja õigusi piirava sätte muutmist

Majanduskomisjoni esimehe Jaak Aabi sõnul on võimalikult kiire ja suuremahuline üleminek taastuvenergiale iga Eesti inimese huvides. „Esiteks peab olema hoitud meie loodus ja säilima kvaliteetne elukeskkond, teiseks tuleb Eesti inimestele toimetuleku ja ettevõtjate konkurentsivõime huvides tagada taskukohane elekter ning kolmandaks peame oma riiki kaitsma agressori eest. Nende huvide vahel tuleb leida mõistlik tasakaal,“ sõnas Aab.

Komisjonide kell 12 algavale ühisele istungile on kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo ja Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Riigikaitsekomisjoni ja majanduskomisjoni ühine istung ei ole avalik, kuid komisjonide esimehed jagavad ajakirjanikele istungil arutatu kohta kommentaare pärast ühisistungi lõppu orienteerivalt kell 13.15 Toompea lossi Valges saalis.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Komisjonid arutavad tuuleparkide mõju Eesti kaitsevõimele

Samuti luuakse õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks, arvatakse strateegilise gaasivaru varumakse hulka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning antakse Konkurentsiametile õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.

Teise lugemise käigus täiendati seadust sättega, mille eesmärk on tagada, et üldteenuse osutamine ei katkeks. Muudatus võimaldab jaotusvõrguettevõtjal nimetada hanke luhtumise korral ajutise elektrimüüja, kuni elektrimüüja leitakse uue riigihanke teel.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) seaduse (351 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu oli kaks ning erapooletuks jäi samuti kaks Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu seaduse, mis lõpetab elektri universaalteenuse osutamise

Kõne all oli veel küberjulgeolek ja sellega seotud probleemid.

Selgituseks niipalju, et  2022. aasta sügisel sündis koostöös Saksa uue valitsuse siseministeeriumiga initsiatiiv saksa avaliku sektori digitaliseerimiseks, mis on GovTechCampus Deutschland (GTC). See on Berliinis asuv e-valitsemise (govtech) keskus, mis aitab identifitseerida, ehitada ning skaleerida e-valitsemise valdkonnas parimaid tehnoloogialahendusi ja uuendusi Saksamaa avaliku sektori jaoks.

Eesti ja Saksa partnerluse eesmärk on mõlema organisatsiooni kompetentside ühendamine ühisürituste korraldamiseks, et tuua Saksamaa aruteludes avaliku valitsemise moderniseerimise ja digitaliseerimise üle rohkem esile Eesti e-valitsemise ökosüsteemi edulugu.

Link uudisele: Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp arutas koos Saksa kolleegidega digiküsimusi

Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp ütles, et ka majanduskomisjon oli presidendiga nõus ning otsustas, et kõnealust seadust on otstarbekas muuta, kuna see on õigusselgusetu. „Seaduse eesmärk keelata ja eemaldada avalikust ruumist sellised rajatised, mis riivavad ühiskonna õiglustunnet või kujutavad ohtu Eesti julgeolekule, on väga õige ning seda lubavast seadusest peab olema võimalik ühemõtteliselt aru saada, et vaenusümboleid ja -monumente oleks võimalik eemaldada,“ lausus ta.

Riigikogu eelmises koosseisus 15. veebruaril vastu võetud ja märtsi algul presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seadusega (746 UA) sooviti luua regulatsioon avalikust ruumist sinna mittesobivate rajatiste, eelkõige punamonumentide eemaldamiseks. Seadus nägi ette, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Seadusega sooviti sätestada ka riigi volitused nõuetele mitte vastavate rajatiste eemaldamiseks.

Riigikogu täiskogus toimub välja kuulutamata seaduse uuesti arutamine praeguse plaani kohaselt järgmisel nädalal. Arutelul esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja majanduskomisjoni esindaja, kellele võivad Riigikogu liikmed esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning seaduse edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid toetavad sobimatute rajatiste eemaldamise seaduse muutmist

Komisjoni kuuluvad veel Rain Epler, Mario Kadastik, Siim Kallas, Erkki Keldo, Mart Maastik, Andres Sutt ja Toomas Uibo.

Link uudisele: Majanduskomisjoni esimeheks valiti Priit Lomp

Komisjoni aseesimees Sven Sester märkis, et maavarade kättesaamine maapõuest on praegu suurim küsimärk. „Kiusatus hinnalisi maavarasid kiiresti kasutusele võtta on suur, kuid suur on ka proovikivi – välja tuleb arendada selline haruldaste muldmetallide fosforiidist eraldamise tehnoloogia, mis oleks ühelt poolt majanduslikult tasuv ja teisalt ei kahjustaks Eesti loodust,“ kinnitas Sester ja lisas, et nõudlus uute tehnoloogiate järele on viimastel aastatel kasvanud ning Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis käib selle kallal ka töö. „Igal juhul peame enne tegutsemist tundma oma selja taga ka ühiskonna suuremat tuge,“ kinnitas ta.

Samuti puudutati istungil seda, et Eesti maapõue sügavamates kihtides on tõendatud kulla ja hõbeda maagistumist sarnaselt Soomele ja Rootsile. Peale selle on Eestis plaanis kolm geotermaalenergia katseprojekti. Geotermaalenergia on põhimõtteliselt olemas igal pool, kuid selle maksumus sõltub sellest, kui sügavalt seda ammutada tuleb. Eestis tuleks selle kättesaamiseks minna sügavale maa alla, kuid et Eesti naabrite hulgas on geotermaalenergia kasutusele võtnud riike, siis on otstarbekas selle võimalikkust uurida ka Eestis.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Link uudisele: Majanduskomisjonis arutati Eesti maavarade võimalikku kasutamist tulevikus

Komisjonide istungil osalesid Riigikantselei strateegiabüroo ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Link uudisele: Majanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni ühisel istungil käsitleti strateegia „ Eesti-2035“ koostamist