Kohtumisel tänas Vaga asepresidenti sooja vastuvõtu eest ning tõi esile, et iga Eesti delegatsiooni visiit Taiwani kinnitab kahe riigi tugevat partnerlust ja sõprust.

„Taiwani majanduslik edu, innovatsioon ning ühiskonna vastupidavus on Eestile suureks inspiratsiooniks. Näeme üha rohkem võimalusi teha koostööd kõrgtehnoloogia, kaitsetööstuse, investeeringute ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Eesti ja Taiwan on täna lähedasemad kui kunagi varem,“ ütles Vaga.

Tema sõnul avaldab Eesti tunnustust Taiwani ulatuslikele reformidele riigikaitses.

„Taiwan ei tugevda üksnes oma relvajõude, vaid investeerib ka tehnoloogilisse innovatsiooni, ühiskonna valmisolekusse, küber- ja kognitiivsesse julgeolekusse ning aktiivsesse diplomaatiasse. See saadab selge sõnumi, et demokraatiat ja vabadust kaitstakse,“ märkis Vaga.

Vaga tõi esile, et Eesti liigub samas suunas, investeerides tänavu riigikaitsesse 5,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, arendades kaasaegseid kaitsevõimeid ning toetades jätkuvalt Ukrainat.

Kohtumisel arutati ka Eesti ja Taiwani praktilise koostöö kiiret arengut. Eesti jagab Ukrainast saadud õppetunde, mis aitavad tugevdada ka Taiwani valmisolekut. Lisaks käsitleti koostööd kaitsetööstuses, sealhulgas Taiwani Riikliku Chung-Shani Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi (NCSIST) ja Eesti ettevõtete vahel.

Delegatsioon märkis, et koostöö laieneb ka teistes valdkondades. ESTDEV ja Taiwani Rahvusvahelise Koostöö ja Arengu Fond (ICDF) on sõlminud strateegilise koostööleppe, Taiwania Capital on investeerinud Eesti tehnoloogiasektorisse ning kahe riigi vahel tihenevad kultuuri- ja haridusvahetused. Eesti toetab jätkuvalt ka Taiwani sisulist osalemist Maailma Terviseorganisatsiooni tegevuses.

„Eestit ja Taiwani lahutab geograafia, kuid ühendavad väärtused. Taiwani humanitaarabi Ukrainale näitab, et nad jagavad meiega samu väärtusi ja panustavad, et Euroopa mandril toimub sõda lõppeks vabaduse võiduga. Eesti ja Taiwanil on aga ka suur potensiaal teha majandusalast koostööd tehnoloogiasektoris. Taiwani hiljutine investeering Eesti ettevõttesse Skeleton Technologies on tiheda majanduskoostöö algus. Vabadus, demokraatia, innovatsioon ja avatud ühiskonda – need ühised väärtused teevad meie partnerluse tugevaks ning annavad kindlust, et saame koos üle kõikidest proovikividest,“ ütles Vaga.

Eesti–Taiwani sõprusrühma delegatsiooni kuulusid lisaks Vagale Riigikogu liikmed Peeter Tali, Hanah Lahe, Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Kalle Laanet.

Visiidi käigus kohtus delegatsioon Taiwani asepresidendi Hsiao Bi-khimiga, Taiwani parlamendi spiikri Han Kuo-yuga, välisministri, asekaitseministri, Julgeolekunõukogu peasekretäri Joseph Wu, Taiwani Riikliku Chung-Shani Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi (NCSIST), Rahvusliku paleemuuseumi juhtkonna, Majandus- ja Kaubandusministeeriumi ning riikliku Taiwania Capital investeerimisfondi esindajatega.

Kohtumistel keskenduti Eesti ja Taiwani parlamentaarse koostöö edendamisele, julgeoleku- ja kaitseküsimustele, kaitsetööstuse ja kõrgtehnoloogia koostööle, investeeringutele, kultuurivahetusele ning demokraatlike riikide koostöö tugevdamisele rahvusvahelisel tasandil.

Lisainfo:

Kristo Enn Vaga
Riigikogu Eesti–Taiwani parlamendirühma esimees
+372 5626 7733
kristoenn.vaga@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti–Taiwani sõprusrühm Taiwanis: Eesti ja Taiwan on lähedasemad kui kunagi varem

Aastaistungjärgu raames kogunevad kõik kolm komiteed, Riigikogu esindav Pikhof osaleb demokraatia-, inimõiguste ja humanitaarküsimuste komitee töös. Samuti osaleb ta traditsioonilisel naiste õigustele keskenduval kohtumisel ning esindab Eestit Põhja- ja Baltimaade (NB8) ning Ameerika Ühendriikide delegatsioonide kohtumisel.

Assambleel osaleb üle 250 parlamendiliikme Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Kesk-Aasiast. Saadikud arutavad mitme päeva jooksul komiteedes resolutsioone, mis käsitlevad Venemaa agressioonisõda Ukrainas, hübriidohte, strateegilist konkurentsi Arktikas ja arenguid Lähis-Idas. Samuti on arutelud näiteks kliimamuutuste, ressursside üle konkureerimise, demograafiliste muutuste, narkokaubanduse, küberturvalisuse ja tehisaru juhtimise teemal. Istungjärgu lõpus, kolmapäeval, on kavas vastu võtta Haagi deklaratsioon.

OSCE Parlamentaarse Assamblee eesmärk on rohkem kaasata liikmesriike Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, tõhustada tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ning suurendada parlamendisaadikute vastutust ja mõju.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Heljo Pikhof osaleb OSCE Parlamentaarse Assamblee aastaistungil Hollandis

Hussar tõi esile, et 7. – 8. juulil Türgis Ankaras toimuva NATO tippkohtumise eel on väga oluline hoida fookust sellel, et liitlased jätkaksid oma kaitsevõime suurendamist ja viiks ellu otsuse tõsta kaitsekulutused viie protsendini SKPst. „Venemaa oht püsib endine ja liitlased on pühendunud ühtsusele, kuid meil seisab sellegipoolest Ankaras ees keeruline arutelu sellest, kuidas saada kõik riigid kaitsesse samaväärselt panustama. Balti riigid on selles teistele riikidele oluliseks eeskujuks,“ märkis ta.

Ühtlasi arutasid Hussar ja Rinkēvičs Ukraina toetamist, Venemaa varilaevastiku tõrjumise võimalusi, olukorda Lähis-Idas ning kahe riigi ühenduste parandamist nii maanteede kui ka raudtee ehituse projektide näol.

Kohtumisel osales ka Eesti–Läti parlamendirühma ning Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali.

Läti presidendi visiit algas eile saabumisega Ruhnu saarele, kus teda tervitas Eesti president Alar Karis. Täna asetas Rinkēvičs Tallinnas pärja vabadussõja ausambale, külastas Rahvusraamatukogu ja osales Livonia auhinnatseremoonial. Samuti kohtub ta peaminister Kristen Michaliga, külastab miinisadamat ja homme ka Kumu kunstimuuseumi.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar Läti presidendile: peame hoidma kaitsekulutusi viie protsendi juures

Riigikogu esimees rõhutas ka vajadust suurendada survet Venemaale ja toetust Ukrainale. „Venemaa muudab kurssi alles siis, kui mõistab, et võit ei ole saavutatav,” ütles ta. Hussar sõnas, et Ukraina NATO-liikmesuse perspektiiv peab jääma lauale ning liitlased peavad tagama Ukrainale hädavajaliku sõjalise abi.

Lisaks toonitas Hussar liitlaste ühtsuse tähtsust. „Rahu ei ole kunagi tasuta ning nõrkusel on alati hind,” ütles ta.

NATO spiikrite pühapäeval alanud parlamentaarne tippkohtumine eelneb NATO tippkohtumisele, mis toimub 7. ja 8. juulil Türgis Ankaras. 28. juunil kohtus Riigikogu esimees ka oma Türgi kolleegi Numan Kurtulmuşiga. Kohtumisel kinnitasid mõlemad spiikrid parlamentide häid kahepoolseid suhteid ning Hussar edastas Kurtulmuşile ka küllakutse Eestisse.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar Istanbulis: tugev kaitse ja toetus Ukrainale on NATO julgeoleku alus

„Ühtsus on NATO raskuskese. Ainult ühise pingutuse kaudu saame tagada, et meie relvajõududel on vajalikud võimed kaitsta meie inimesi ja suveräänsust. Tuleb jätkuvalt panustada kaitsetööstuse arendamisesse. Samuti tuleb Ukrainale viivitamata anda vajalik toetus enda ja demokraatia kaitsmiseks,” ütles Hussar. Riigikogu esimees lisas, et Ukraina NATOga liitumine oleks nii Ukrainale kui ka kõigile liitlastele parim julgeolekugarantii.

Tippkohtumise eel kohtub Riigikogu esimees ka oma Türgi kolleegi Numan Kurtulmuşiga.

NATO spiikrite parlamentaarne tippkohtumine eelneb NATO tippkohtumisele, mis toimub 7. ja 8. juulil Türgis Ankaras. Eestit esindavad NATO tippkohtumisel peaminister Kristen Michal, välisminister Margus Tsahkna ja kaitseminister Hanno Pevkur.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar osaleb NATO spiikrite parlamentaarsel tippkohtumisel Istanbulis

Kontsert „Muusika, mis räägib rohkem kui tuhat sõna!“ peegeldab paljude Eestis elavate Ukraina laste kogemusi ja katsumusi. „Muusika on maailmas üks universaalseid elamuslikke võimalusi erinevate rahvaste ühendamiseks,“ rõhutab Eesti delegatsiooni juht Kadri Tali.

Ukraina laste olukorrale tähelepanu juhtimiseks korraldatav kontsert toimub 24. juunil kell 13 Ministrite Komitee fuajees Strasbourgis. Klaverikontserdi annab Ukraina-Eesti pianist, ETV saate „Klassikatähed 2025“ võitja Havryil Sydoryk. Ürituse patroon on ENPA president Petra Bayr, kontserdi avasõnad ütleb haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Sõnavõtuga esinevad ka ENPA Ukraina delegatsiooni juht Mariia Mezentseva-Fedorenko ja Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross.

„Ukraina noore pianisti Havryil Sydoryki elutee võttis sõja eest põgenedes ootamatu pöörde ning viis ta Eesti kooli toel maailma suurtele lavadele,“ ütles Tali. Ta lisas, et kontsert on pühendatud kadunud Ukraina lastele, kellelt ei ole ära võetud üksnes perekond, vaid nad on lahutatud ka oma kultuurist ja juurtest. „Kontserdiga soovime tõsta teadlikkust Ukraina laste olukorrast ja meie seas elavatest noortest Ukraina talentidest, kes vajavad rohkem kui kunagi varem meie tuge, et hoida elus oma kultuuri ja identiteeti. See ei ole ühegi riigi jaoks üksnes missioon, vaid moraalne kohustus. See ei ole valiku, vaid inimõiguste küsimus,“ sõnas ta.

Täna algav ENPA suveistung keskendub õigusriigi ja demokraatia kaitsele. Täna kuulatakse istungil ettekandeid hiljutiste valimiste jälgimise kohta Ungaris ja Bulgaarias. Euroopa Nõukogu eesistumise raames on kavas ka Monaco riigiminister Christophe Mirmandi esinemine assamblee ees. Teisipäeval arutatakse demokraatlike institutsioonide toimimist Serbias ning demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi olukorda Iraanis. Kolmapäeval on kavas haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnavõtt teemal, kuidas kaitsta demokraatiat tehisintellekti põhjustatud häirete eest. Parlamendiliikmed arutavad ka soostereotüüpide kaotamist meedias, kriitiliste häälte vaigistamist Aserbaidžaanis, demokraatlike institutsioonide toimimist Gruusias ning toidujulgeoleku tagamisega seotud küsimusi.

Suvesessiooni päevakorda lisamiseks taotletakse veel arutelu naiste juurdepääsust õigusemõistmisele, Chișinău deklaratsiooni järeltegevusest, Hiina poliitvangi Jimmy Lai saatusest, Türgi kohtusüsteemi toimimisest ja opositsiooni mahasurumisest ning haridusõiguse kaitsest Gazas.

Eesti delegatsiooni kuuluvad lisaks Kadri Talile veel delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross, kelle juhtimisel toimus hiljuti Eestis palju head kõlapinda saanud ENPA õiguskomisjoni istung Riigikogus, ning delegatsiooni liige Aleksei Jevgrafov.

Riigikogu pressiteenistus
Merje Meisalu
631 6300, 529 9512
merje.meisalu@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: ENPA Eesti delegatsioon toob Strasbourgis publiku ette Eesti koolist tiivad saanud Ukraina noore loo

Eelnõuga ajakohastatakse tarbijakrediidi reegleid vastavalt Euroopa Liidu uuele tarbijakrediidi direktiivile. Muudatuste eesmärk on tugevdada tarbijakaitset, ennetada ülelaenamist ning viia regulatsioon kooskõlla turu arengute ja digiüleminekuga. Samal ajal luuakse krediidiandjatele ühtsemad konkurentsitingimused kogu Euroopa Liidus.

Olulise muudatusena laieneb tarbijakrediidi regulatsioon ka nn „osta nüüd, maksa hiljem“ ehk tasuta krediidilepingutele. Edaspidi peavad selliste teenuste pakkujad hindama tarbija krediidivõimet, esitama lepingueelse teabe ning järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid samamoodi nagu teiste krediiditoodete puhul.

Muudatustega võetakse kasutusele ühtne Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning täpsustatakse krediidivõime hindamise reegleid. Näiteks tuleb kaaslaenutaotlejate puhul arvestada nende ühist tagasimaksevõimet, teatud juhtudel suunata tarbija võlanõustamisse ning teavitada teda automatiseeritud otsustusprotsesside kasutamisest.

Eelnõu mõjutab eelkõige krediidiandjaid, kes peavad kohandama oma IT-lahendusi, protsesse ja dokumentatsiooni uute nõuetega vastavusse viimiseks. Tarbijate jaoks tähendab muudatus suuremat läbipaistvust, paremat kaitset ja teadlikumaid laenuotsuseid. Samuti täpsustatakse maksehäireregistri pidamise korda ning järelevalveasutused saavad selgemad alused nõuete täitmise kontrollimiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 15. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tegelike kasusaajate andmete läbipaistvuse säilitamiseks“ eelnõu (952 OE).

Lähtudes vajadusest tagada ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ning toetada korruptsiooni, rahapesu ja varjatud huvide vastast võitlust, tehakse valitsusele ettepanek loobuda tegelike kasusaajate andmete põhjendamatust avalikkuse eest salastamisest ning tagada andmetele võrdne, läbipaistev ja seaduspärane juurdepääs kooskõlas avaliku huvi ja õiguspärase kasutuse põhimõtetega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 15. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete majanduslike huvide suurema läbipaistvuse tagamiseks“ eelnõu (953 SE).

 Lähtudes vajadusest tugevdada avalikkuse usaldust riigi osalusega äriühingute juhtimise vastu ning ennetada huvide konflikte avaliku vara valitsemisel tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada vajalikud õigusaktide muudatused, millega kehtestatakse riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmetele kohustus esitada majanduslike huvide deklaratsioonid ning tagatakse nende avalikustamine seaduses sätestatud korras. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 16. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Euroopa Liidu 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise ja kasutamise põhimõtted” eelnõu (957 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja Euroopa Liidu 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise ja kasutamise põhimõtted, metoodikad ja tegevuskava, mis tagaksid Euroopa Liidu vahendite kasutamise suurema regionaalse tasakaalu ning aitaksid vähendada Eesti piirkondlikke arenguerinevusi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 17. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja ühtsed seadusandlikud piirangud nutiseadmete kasutamise kohta koolides” eelnõu (965 OE).

Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja ühtsed seadusandlikud piirangud nutiseadmete kasutamise kohta koolides.

Otsuse eelnõu seab selge fookuse koolides nutiseadmete kasutamise kohta. Juba täna on väga suur hulk Eesti koole  piiranud nutiseadmete kasutamist koolides, aga selle rakendamine ei ole olnud ühtlane. Samas uuringud näitavad ja kinnitavad, et liigne ekraaniaeg, sobimatu sisu, sõltuvusmehhanismid ning privaatsusohud mõjutavad laste vaimset tervist, keskendumisvõimet ja üldist heaolu. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikaitsekomisjoni 17. juunil algatatud strateegilise kauba seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (958 SE).

Eelnõu näeb ette jalaväemiinide veo lubamise, kuivõrd Eesti on juba eelmise aasta lõpus jalaväemiine keelustavast Ottawa konventsioonist lahkunud.

Eelnõuga tunnistatakse Ottawa konventsioonist lahkumisega seoses kehtetuks strateegilise kauba seaduse säte, mis praegu keelab Eestis jalaväemiinide veo ja nendega seotud teenuse, välja arvatud juhul, kui see on väljaõppe või miinide hävitamise eesmärgil vältimatult vajalik.

Jalaväemiine keelustavast konventsioonist taganemise otsustas Riigikogu halvenenud julgeolekuolukorrale viidates mullu juunis ning Eesti lahkumine jõustus eelmise aasta detsembri lõpus. Koos Eestiga lahkusid konventsioonist ka Soome, Läti, Leedu ja Poola, kusjuures Soome plaanib käivitada teadaolevalt sel sügisel jalaväemiinide tootmise.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kui konventsioonist lahkumisega sooviti anda Eesti Kaitseväele suurem paindlikkus ja vabadus valida lisarelvasüsteeme ja -lahendusi, mida vajadusel kasutada, siis ei saa välistada ka näiteks Soomest läbi Eesti territooriumi korraldatavat jalaväemiinide vedu Läänemere piirkonna riikidesse. Seletuskirjas juhitakse ühtlasi tähelepanu, et NATOsse kuuluvad Ameerika Ühendriigid, kelle üksused paiknevad Eesti territooriumil, ei ole Ottawa konventsiooniga ühinenud. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 17. juunil algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (969 SE).

Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna riigipoolseks toetuseks  määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 17. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seaduseelnõu ebaregulaarset sissetulekut saavatele loovisikutele ravikindlustuse tagamiseks rulluva sotsiaalmaksu põhimõttel” eelnõu (966 OE).

Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja lahendus, mis tagaks ravikindlustuse loovisikutele, kelle sissetulek on oma olemuselt ebaregulaarne, kuid kelle töö eest on sotsiaalmaks tegelikult tasutud.

Probleem puudutab eeskätt vabakutselisi ja projektipõhiselt tegutsevaid loovisikuid – kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid, tõlkijaid, näitlejaid, lavastajaid, muusikuid, disainereid, fotograafe, koreograafe ja teisi loomevaldkonna professionaale, kelle töö ei toimu tavapärase igakuise palgasuhte alusel. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

52 Riigikogu liikme 17. juunil algatatud Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine) eelnõu (962 SE).

Eelnõu eesmärk on suurendada Kaitseliidu ja Kaitseväe valmisolekut, võimaldada kasutada senisest paindlikumalt NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmeid, kes soovivad panustada Eesti riigikaitsesse, ja luua õiguslik alus nende isikute määramiseks sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale, mis on eeldus väljaõppe, valmisoleku, varustuse planeerimise ja juhtimissuhte järjepidevaks korraldamiseks.

Eelnõu ei loo NATO liikmesriigi kodanikule üldist ajateenistuskohustust. Kaitseväekohustus tekib üksnes isiku enda taotluse ja Kaitseressursside Ameti otsuse alusel, kui seaduses sätestatud nõuded on täidetud. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Isamaa fraktsiooni 17. juunil algatatud keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (964 SE).

Eelnõus tehakse muudatusettepanekud keelevaldkonna õigusraamistiku ajakohastamiseks, et tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust teeninduses. Muudatuste eesmärk on tagada, et eesti keel oleks ühiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel.

Olulisemad muudatused puudutavad platvormitööd tegevatele isikutele keelenõuete kehtestamist. Ühistranspordiseaduse muudatuse sisuks on taksojuhile nõutaval tasemel riigikeele oskuse nõude sätestamine teenindajakaardi saamise eeldusena. Huvikooli seaduse muudatusega sätestatakse, et õppetöö huvikoolis toimub eesti koolis. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

8 Riigikogu liikme algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (961 SE).

Eelnõu eesmärk on tagada Eesti kaitsevõime pikaajaline toimivus, säilitades Kaitseväe personali, juhtimispädevuse ja sõjalise kompetentsi jätkusuutlikkuse. Eelnõu lähtub põhimõttest, et riik hoiab oma inimesi kogu teenistuskarjääri vältel ega jäta toetuseta neid tegevväelasi ja veterane, kelle tervis on saanud kahjustada Eesti teenimisel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 17. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja metsanduse reformikava“ eelnõu (967 OE).

Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja metsanduse reformikava, mille eesmärgiks on Eesti metsade väljatoomine madalseisust.

Eelnõu esitamine on ajendatud meie metsade majandamisel selgunud probleemidest: metsade üleraie, metsatööstuse mahupõhine areng ja vähene väärindamine, metsade elurikkuse vähenemine, metsade muutumine süsiniku sidujast heitjaks, metsa kui identiteedielemendi ümber tekkinud kriis, raskused rohevõrgustiku toimimise tagamisel ja kogukonnametsade majandusmetsadena raiumise vastuolu. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

17 Riigikogu liikme 17. juunil algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (970 SE).

Eelnõuga tehakse loomakaitseseaduses kaks sisulist muudatust. Esiteks muudetakse seaduses munatootmiseks peetavate kanade heaolu tagavaid nõudeid. Eelnõuga tehakse ettepanek keelustada alates 2035. aasta 1. jaanuarist toidumunade tootmise eesmärgil peetavate kanade, sealhulgas kanatibude ja noorkanade (edaspidi koos munakanad) pidamine puuris.

Lisaks nähakse eelnõuga ette, et alates 2027. aasta 1. jaanuarist ei tohi loomapidaja munakanade pidamisega alustamise korral nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta puuri. Seega tuleb toidumunade tootmisega tegeleval ettevõtjal alates 2027. aastast kasutusele võetav tootmissüsteem ehitada ja sisustada selliselt, et selles oleks võimalik pidada munakanu puurivabalt. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

10 Riigikogu liikme 17. juunil algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (963 SE).

Eelnõu näeb ette, et tagamaks kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras tuleb Kaitseväe Luurekeskusele anda julgeolekuasutuse staatus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 17. juunil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (968 SE).

Eelnõu eesmärk on langetada soojusenergia erinevate liikide käibemaksumäära 24 protsendilt 9 protsendile. Selline lahendus aitaks nii kaugkütte tarbijaid kui ka kodude omanikke, kes eluruumide kütmiseks kasutavad maagaasi, küttepuid, puitbriketti, puidugraanuleid ja hakkpuitu. Eelnõu eesmärk on langetada soojusenergia erinevate liikide käibemaksumäära. Selline lahendus aitaks nii kaugkütte tarbijaid kui ka kodude omanikke, kes eluruumide kütmiseks kasutavad maagaasi, küttepuid, puitbriketti, puidugraanuleid ja hakkpuitu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 17. juunil algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (959 SE).

Eelnõu eesmärk on ajakohastada perehüvitiste seaduses sätestatud sünnitoetuse ja lapsendamistoetuse määrasid.

Seletuskirjas märgitakse, et toetuste suurendamine aitab parandada perede majanduslikku hakkamasaamist ning vähendada riski sattuda majanduslikesse raskustesse vahetult pärast lapse sündi. See on eriti oluline noorte perede ja paljulapseliste perede puhul, kelle kulud kasvavad järsult. Perede suurem turvatunne toetab pikaajaliselt positiivseid demograafilisi arenguid ning aitab kaasa laste heaolu ja sotsiaalse sidususe tugevdamisele. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu liikme Varro Vooglaiu 17. juunil algatatud riigikaitseseaduse täiendamise seaduse (tuumarelvade Eestis viibimine) eelnõu (960 SE).

Eelnõuga täiendatakse riigikaitseseadust sättega, mille kohaselt on rahuajal tuumarelvade Eesti Vabariigi territooriumile toomine, seal hoidmine või muul viisil Eesti Vabariigi territooriumil viibimine lubatud üksnes Riigikogu otsuse alusel ja vastavas otsuses sätestatud tingimustel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 18. juunil algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (971 SE).

Eelnõu eesmärk on rakendada Euroopa Liidu vastavat määrust, mis loob raamistiku kaubaveoga seotud teabe elektrooniliseks vahetamiseks ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel. Sellega võimaldatakse kaubaveoandmete esitamine ja vastuvõtmine digitaalsel kujul, vähendatakse paberdokumentide kasutamist ning toetatakse transpordi- ja logistikasektori digitaliseerimist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 18. juunil algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (972 SE).

Eelnõuga muudetakse tööturuteenuste, töötuskindlustuse ja töövõimetoetuse saamise tingimusi, et suurendada tööotsijate aktiivsust ja toetada nende kiiremat naasmist tööturule. Selleks täpsustatakse töötuna arveloleku tingimusi, kohustusi ja lõpetamise aluseid, ajakohastatakse sobiva töö mõistet ning suunatakse töötukassa teenused senisest enam inimestele, kes on valmis tööle asuma. Lisaks viiakse sotsiaalmaksuseadus kooskõlla tööhõiveprogrammi muudatustega, eemaldades viite kaotatud tööharjutuse teenusele. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 18. juunil algatatud kutse- ja oskusseaduse eelnõu (973 SE).

Uus kutse- ja oskusseadus seob senisest tihedamalt hariduse, tööturu vajadused ja oskuste prognoosimise, et Eesti oskuste süsteem vastaks paremini muutuva töömaailma ootustele. Kutsestandardite kõrvale luuakse paindlikumad kompetentsiprofiilid, mis võimaldavad kiiremini ajakohastada tööelus vajalike oskuste kirjeldusi. Eelnõuga luuakse esmakutse süsteem, mille järgi saab õppija kutse juba kooli lõpetamisel, kui õppekava on koostatud töömaailma vajadustest lähtudes ja vajalikud kompetentsid on omandatud. Samuti tugevneb varasema õppe ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) roll, et töö käigus omandatud oskused oleksid senisest paremini tunnustatud. 

Muudatustega väheneb märgatavalt halduskoormus nii õppijatele, õppeasutustele kui ka ettevõtjatele, sealhulgas väheneb kutsestandardite arv ligi poole võrra. Ühtlasi muudetakse kutsesüsteemi juhtimine tõhusamaks, ühendades dubleerivad nõukogud ja eksperdikogud ühtsemaks tervikuks. Reform aitab kokku hoida ka avalikke vahendeid, võimaldades suunata rohkem ressursse kutseharidusse ja oskuste arendamisse. Muudatused rakenduvad järk-järgult ja täies mahus 2029. aastast. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Korruptsioonivastase erikomisjoni 18. juunil algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (974 SE).

Eelnõuga tehakse muudatus, mis on vajalik huvide konflikti vältimiseks töökoha vahetusel, kui eelmisel töökohal saadud oskusteave, kontaktid, jne mõjutavad oluliselt uuel positsioonil tehtavaid otsuseid, toiminguid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 18. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning lapsevanemate toetamiseks nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel” eelnõu (977 OE).

Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada välja tegevuskava laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning lapsevanemate toetamiseks laste nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel. Eesmärk on tagada, et lapsed ja noored saaksid vajalikku vaimse tervise abi enne kriitilise seisundi või erakorralise abi vajaduse tekkimist, ning pakkuda lapsevanematele praktilist tuge laste digikeskkonna kasutuse piiramisel. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu liikmete Jaak Valge, Leo Kunnase ja Helir-Valdor Seederi 18. juunil algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (978 SE).

Eelnõu kohaselt tugevdatakse Eestis parlamentaarset kontrolli, laiendades praegu kehtivaid Riigikogu uurimiskomisjonide õigusi Riigikogu erikomisjonidele ning tõhustades Riigikogu uurimis- või erikomisjoni töö takistamise eest karistamise võimalust. Riigikogu uurimis  või erikomisjonile teadvalt valeteabe esitamine muudetakse karistatavaks karistusseadustiku alusel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 18. juunil algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (982 SE).

Eelnõu näeb ette mootorsõidukimaksu seaduse ja sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Ester Karuse, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova 18. juunil algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (980 SE).

Eelnõu eesmärk on suurendada represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele, samuti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele makstavat toetust 292 eurolt 350 euroni kalendriaastas. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

8 Riigikogu liikme 18. juunil algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus) eelnõu (979 SE).

Kohtute seaduse muutmise ettepaneku kohaselt muudetakse kohtute seadust ulatuses, mis on vajalik Riigikaitsekohtu, kui Põhiseaduse §-s 148 nimetatud erikohtu, moodustamiseks ja selle tegevuseks põhimõttelise õigusliku aluse loomiseks.

Eelnõuga määratletakse Riigikaitsekohtu pädevuse sarnaselt teise tegutseva erikohtu liigiga -halduskohtuga – üldise pädevusvaldkonnana ja jätab täpsema pädevuse regulatsiooni edaspidi väljatöötatavate kohtumenetluse seaduste reguleerimisalasse.

Eelnõus on siiski selgelt väljendatud põhimõte, et Riigikaitsekohus ei ole rahuajal reeglina kohtumõistmisfunktsiooni täitmise osas pidevalt toimiv kohus ja saab ainult seadustes täpselt sätestatud juhtudel ja korras täita õigusemõistmisfunktsiooni rahu ajal. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti keskerakonna fraktsiooni 18. juunil algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja peredele suunatud maksusoodustuste pakett“ eelnõu (975 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja peredele suunatud maksusoodustuste pakett, mille eesmärk on parandada perede, eriti lastega perede, majanduslikku toimetulekut ja kindlustunnet ning aidata kaasa Eesti demograafilise olukorra parandamisele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Ester Karuse, Tanel Kiige ja  Züleyxa Izmailova 18. juunil algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (981 SE).

Eelnõuga antakse Vabariigi Valimiskomisjonile võimalus tühistada valimistulemused osaliselt või täielikult juhul, kui on tuvastatud välisriigi desinformatsioon, mõjutustegevus või ebaseaduslik rahastamine ja kui see mõjutab hääletustulemust oluliselt.

Muudatuse eesmärk ei ole laiendada hääletustulemuste kehtetuks tunnistamise aluseid, vaid täpsustada olemasolevat regulatsiooni, tuues seaduses sõnaselgelt välja võimalikud rikkumised, mille mõju tuleb hääletustulemuste hindamisel arvesse võtta. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikmete Lea Danilson-Järgi, Aivar Koka, Helir-Valdor Seederi ja Priit Sibula 18. juunil algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (983 SE).

Eelnõu eesmärk on parandada viljatusravi kättesaadavust, arvestades meditsiini arengut ning sünnitusea kasvu.

Praegu on Tervisekassa poolt tasutav viljatusravi kättesaadav kuni 40aastastele naistele. Eelnõuga tagatakse, et viljatusravi oleks tasuta ka vanematele kui 40aastastele naistele, juhul kui raviga on alustatud enne 40aastaseks saamist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 18. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed riikliku elatisabi süsteemi tugevdamiseks ja elatisvõlgnevuste tõhusamaks sissenõudmiseks“ eelnõu (976 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek tugevdada riiklikku elatisabi süsteemi ning töötada välja täiendavad meetmed elatisvõlgnevuste tõhusamaks sissenõudmiseks.

Eelnõu eesmärk on tagada lapse parem majanduslik kaitse olukorras, kus elatist maksma kohustatud vanem jätab oma kohustuse täitmata ning vähendada lapsega koos elava vanema koormust elatise väljanõudmisel. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõu tarbijakaitse kohta

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi, mille eesmärk on tugevdada võrdõigusasutuste rolli ja parandada inimeste kaitset diskrimineerimise eest. Eestis puudutavad muudatused soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku ning tema kantseleid.

Muudatustega laienevad voliniku õigused ja ülesanded. Edaspidi saab volinik esindada diskrimineerimise ohvreid kohtus, lahendada poolte soovil diskrimineerimisvaidlusi, koguda põhjalikumat statistikat ning teha senisest rohkem teavitus- ja ennetustööd. Samuti sätestatakse nõuded teenuste ja teabe kättesaadavusele ning rõhutatakse vajadust arvestada põimdiskrimineerimise mõjuga.

Eelnõu tugevdab ka voliniku institutsionaalset sõltumatust, täpsustades ametisse nimetamise korda ja eelarvega seotud tagatisi. Suurendatakse tegevuse läbipaistvust, nähes ette avalikud tegevuskavad, nelja-aastased tööprogrammid ning regulaarsed aruanded Riigikogule ja avalikkusele.

Seadusemuudatuste mõju ettevõtjatele ja avalikule sektorile on hinnanguliselt väike, kuna suurem osa koostööst volinikuga toimub juba praegu. Suurim mõju avaldub voliniku kantselei töökorraldusele, kuna lisanduvad uued ülesanded ja vastutus, mille täitmiseks nähakse ette täiendavad ressursid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 15. juunil algatatud planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (949 SE).

Eelnõuga muudetakse planeerimis- ja ehitusmenetlused kiiremaks, selgemaks ja läbipaistvamaks. Muudatuste eesmärk on vähendada halduskoormust ning lühendada planeeringute menetlemisele kuluvat aega, säilitades samal ajal kvaliteetse ruumilise planeerimise.

Eelnõuga kujundatakse ümber maa- ja ruumiameti senine planeeringute heakskiitmise menetlus ning asendatakse see kooskõlastamise põhimõttel toimiva lahendusega. Samuti täpsustatakse detailplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid, nende ulatust ja vajalikkust ning kehtestatakse selgemad tähtajad nii planeeringu algatamiseks kui ka menetluse vaheetappideks.

Menetluste läbipaistvuse suurendamiseks hakatakse detailplaneeringu algatamise taotlusi esitama planeeringute andmekogu kaudu. Lisaks sätestatakse põhimõte, et menetluses osalevad asutused peavad esitama oma ettepanekud ja märkused võimalikult varases etapis, et vältida hilisemaid viivitusi.

Muudatused on ajendatud senise süsteemi kitsaskohtadest. Praegu kestab detailplaneeringu menetlus keskmiselt 2,2 aastat, kuid praktikas ulatuvad menetlusajad mõnest kuust kuni 18 aastani. Eelnõu eesmärk on muuta menetlused ühtlasemaks, prognoositavamaks ja tõhusamaks nii arendajatele, kohalikele omavalitsustele kui ka riigiasutustele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 15. juunil algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (950 SE).

Eelnõu kohaselt muudetakse keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlus kiiremaks, tõhusamaks ja vähem bürokraatlikuks. Muudatuste eesmärk on vähendada arendajate, tegevuslubade andjate ja menetluses osalevate asutuste halduskoormust, andmata järgi keskkonnakaitses.

Eelnõuga jäetakse ära dubleerivad ja vähese lisaväärtusega menetlustoimingud ning lihtsustatakse keskkonnamõju hindamise protsessi. Näiteks saab teatud juhtudel jätta ära KMH programmi ehk lähteülesande koostamise, kui varasemate samalaadsete hindamiste põhjal on mõju ulatus ja olemus juba teada. See võib lühendada menetlust kuni viie kuu võrra.

Muudetakse ka keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse reegleid. Mitme tegevuse puhul asendatakse automaatne KMH kohustus eelhinnangu andmise kohustusega, et põhjalik keskkonnamõju hindamine toimuks ainult siis, kui olulise mõju oht seda tegelikult nõuab. Samuti ühtlustatakse eelhinnangu koostamise korda, mis aitab kiiremini otsustada, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik.

Lisaks parandatakse avalikkuse kaasamist, viies KMH aruande avaliku arutelu avaliku väljapaneku perioodi sisse. Muudatuste eesmärk on kiirendada arenduste elluviimist ja muuta menetlused selgemaks. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 15. juunil algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (951 SE).

Muudatusega liidetakse Tervisekassa andmekogu (KIRST) (raviarved) ja retseptikeskus (RETS) (retseptid) tervise infosüsteemiga (TIS) (tervisedokumendid) ning täpsustatakse TIS-i pidamist tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS), Tervisekassa seaduses (TerKS), ravimiseaduses (RavS) ja selle muudatusega seonduvalt teistes seadustes, samuti tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad KIRST-u ja RETS-i pidamist.

Andmekogude liitmine lihtsustab terviseandmete edastamist ja kasutamist. Muudatustega vähendatakse andmeesitajate koormust andmete esitamisel ning korrastatakse TIS-i pidamisega seotud õigusruumi. Muudatused aitavad vähendada dubleerimist, parandada terviseandmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja kättesaadavust, toetavad tõhusama järelevalve tegemist ning võimaldavad tulevikus andmete esitamist tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO) jaoks lihtsustada. Samuti luuakse muudatustega eeldused tervishoiu korralduses tulemuspõhise rahastamise rakendamiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks.

Kehtivas õiguses on tervishoiuteenuse osutamisega seotud kliinilised, rahastuse ja retseptide andmed koondatud eraldi andmekogudesse, mille eesmärgid ja kasutus on sisuliselt läbipõimunud, kuid õiguslikult ja korralduslikult lahus. Seetõttu ei toeta kehtiv regulatsioon piisavalt andmepõhist, tõhusat ja läbipaistvat tervishoiu juhtimist ning vajab muutmist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 15. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusandlik algatus teise pensionisamba kasutamise võimaldamiseks kodulaenu taotlemisel“ eelnõu (954 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja terviklik, õigusselge ja finantssüsteemi seisukohalt läbimõeldud seadusandlik lahendus, mis võimaldaks kasutada teise pensionisambasse kogutud vara kodu soetamise omafinantseeringu või tagatisena. Lahendus peab olema üles ehitatud nii, et inimene ei peaks kodu ostmiseks teisest pensionisambast lahkuma ega pensionivara täielikult välja võtma, vaid saaks kasutada kogutud vara sihipäraselt ja vastutustundlikult oma kodu soetamise toetamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 15. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis” eelnõu (955 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta kiiresti vastu konkreetsed otsused ja rakendada vajalikud tegevused uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis.

Eelnõu keskne eesmärk on tugevdada energiajulgeolekut, parandada varustuskindlust, vähendada sõltuvust elektri impordist ning aidata kaasa elektrihinna stabiilsusele ja langetamisele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 16. juunil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (956 SE).

Eelnõu näeb ette langetada põhitoiduainete käibemaksumäära seniselt 24 protsendilt 13 protsendile. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üks kollektiivne pöördumine

Menetlusse võeti Richard Sebastian Ildi algatatud kollektiivne pöördumine „Kanepi legaliseerimine ja reguleerimine täiskasvanutele Eestis“ ja edastati see menetlemiseks õiguskomisjonile.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõu võrdse kohtlemise seaduse muutmiseks

Kunstiauhind antakse kunstiteose või -teoste sarja autorile või esitajale. Selle võib määrata ka lavastajale, solistile, näitlejale, balletiartistile või kunstnike rühmale väljapaistva panuse eest Balti riikide kunstialase koostöö edendamisse viimase kolme aasta jooksul.

Teadusauhind antakse humanitaar-, sotsiaal- või loodusteaduste valdkonnas tehtud märkimisväärse teadustöö/tsükli eest, millel on märkimisväärne mõju Balti regioonis ja laiemgi rahvusvaheline tähtsus ning mis on avaldatud viimase viie aasta jooksul.

Eesti kandidaatide dokumendid eesti ja inglise keeles (esildis põhjendusega, nominendi elulookirjeldus ja foto, teos ja selle lühikirjeldus, kaks arvustust) palume saata e-posti aadressile andreas-ra.adoson@riigikogu.ee. Dokumentide esitamise tähtaeg on 1. august 2026.

Eelmisel aastal sai Balti Assamblee auhinna teaduse kategoorias monograafia “Herder ja valgustusajastu poliitika” eest Tartu Ülikooli Johan Skytte Poliitikauuringute instituudi poliitikateooria Eva Piirimäe. 2024. aastal pälvis kirjandusauhinna Rein Raud romaaniga „Katkurong“ ja 2023. aastal kunstiauhinna Peeter Laurits mitmekesise loometöö ja projekti „Biotoopia“ eest.

Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast, eesmärgiga soodustada nende valdkondade arengut Balti riikides.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti pikendas Balti Assamblee tänavusel konkursil kandideerimise tähtaega

„Meie sõnum kogu maailmale on aastaid olnud sama – surve Venemaale ja jätkuv toetus Ukrainale peavad jätkuma! Eestil on olemas kogemus, kuidas Nõukogude Liidu lagunemise järel lühikese ajaga ehitada vaesest riigist üles tugev ja arenenud riik. Aga meil oli olemas tugi ja solidaarsus teistelt arenenud riikidelt. Peame samasugust tuge pakkuma ka Ukrainale,” sõnas Hussar. Täna oli arutluse all ühise pilootprojekti käivitamine Ukrainas Zvjahelis, keskendudes sealse piirkonna taastusravi ja sotsiaalsüsteemi arendamisele.

Suurmeister Dunlap sõnas kohtumisel, et Malta Ordul on Ukrainas tänaseks käimas 74 erinevat missiooni ning tänas võimaluse eest vastastikust koostööd Eestiga tihendada. Ta kinnitas, et ordu on valmis panustama ka meie kohalikesse projektidesse, viidates täna allkirjastatud Eesti ja ordu koostööleppele, mis võimaldab laiendada ordu hospitaliidi- ja tervishoiutegevust Eestis.

Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänse Sõjalise Hospitaliitide Ordu ehk Malta Ordu on katoliiklik ordu, mis asutati 1099. aastal. Rahvusvahelise õiguse iseseisva subjektina on ordul diplomaatilised suhted 110 riigiga, sealhulgas 19 Euroopa Liidu liikmesriigiga ja Euroopa Liiduga. Ordu missioon on abistada haigeid ja vaeseid üle kogu maailma. 

Eesti sõlmis Malta Orduga diplomaatilised suhted 2020. aastal. Ordu saatkond avati Tallinnas 2023. aastal. Täna allkirjastatud koostöölepe loob võimalused koostööks tervishoiu, sotsiaalhoolekande, vabatahtlike teenuste, katastroofiohu vähendamise, humanitaarabi ning põgenike integreerimise valdkonnas nii Eestis kui ka Ukrainas.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar Malta Ordu suurmeistrile: Venemaa on agressor ja Ukraina tuleb jalule aidata