Samuti arutasid riigijuhid Rail Balticu õigeaegse valmimise küsimust. „Meie jaoks on väga oluline, et Rail Baltic valmiks tähtajaks,“ kinnitas Hussar Eesti pühendumist ühisele taristuprojektile. „Peame koos olema veenvad, et tagada raudtee rajamisele rahastus Euroopa Liidu uue mitmeaastase finantsraamistiku raames,“ sõnas ta.

Kohtumisel osalesid ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali ja Balti Assamblee president Timo Suslov.

Kahepäevase visiidi käigus kohtub Kulbergs Tallinnas ka peaminister Kristen Michali ja president Alar Karisega ning osaleb Tallinnas toimuval Põhjala- ja Balti riikide (NB8) peaministrite kohtumisel.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar Läti peaministrile: oleme pühendunud Rail Balticu õigeaegsele valmimisele

Riigikogu istungil kuulutati õppuse tõttu välja 20-minutiline vaheaeg. Õppuse ajal ei ole külalistel võimalik majja siseneda.     

Varjumisõppuse eesmärk on näha, kui kiiresti ja kui sujuvalt jõuavad kõik lossis viibivad inimesed tavalisel tööpäeval majas asuvatesse varjumiskohtadesse ning kas kehtivas varjumisplaanis on kitsaskohti, mida muuta.

„Õppuse läbiviimine ei tähenda, et Eesti julgeolekuolukord oleks hiljaaegu järsult halvenenud. Tegemist on pikalt ette planeeritud õppusega,“ märkis Riigikogu esimees Lauri Hussar. „Ma väga loodan, et päriselt ei ole meil kunagi vaja sellist varjumist ja sellist olukorda läbi elada. Kuid samas ei tohi me mitte mingil juhul olla nii mugavad, laisad või ükskõiksed, et me ei mõtleks ja ei harjutaks selliseid olukordi läbi ja ei oleks vajadusel selleks valmis.“

Riigikaitse suurõppus ILVES 2026 toimub 8.–12. juunil üle Eesti ning sellel osaleb mitu tuhat inimest enam kui 150 organisatsioonist. Õppusesse on kaasatud riigiasutused, omavalitsused, ettevõtted ja vabatahtlikud ning õppuse eesmärk on harjutada juhtimist ja koostööd erinevate kriisiolukordade lahendamisel ning riigi ja ühiskonna toimepidevuse tagamisel.

Ligi aasta aega ette valmistatud õppusel harjutatakse, kuidas tulla edukalt toime vaenuliku riigi mõjutustegevusega, sealhulgas selliste olukordadega nagu infooperatsioonid, massikorratused, sabotaaž, plahvatused ja droonioht. Õppuste regulaarse korraldamise näeb ette hädaolukorra seadus, mille kohaselt tuleb vähemalt kord nelja aasta jooksul korraldada üleriigiline kriisireguleerimise kompleksõppus.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
631 6350, 503 9907
urmas.seaver@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus algas ILVES 2026 raames varjumisõppus

OSCE PA missiooni raames vaatleb Armeenia parlamendivalimisi umbes sada rahvusparlamentide liiget enam kui 30 riigist. Valimispäeval jälgivad vaatlejad valimisprotseduure, häälte lugemist ja valimiste korraldamise legitiimsust. Missiooni eesmärk on jälgida, et valimised toimuks kooskõlas OSCE 1990. aasta Kopenhaageni dokumendis sätestatud demokraatlike põhimõtetega.

Vaatlusmissioonidele lähetamine on tähtis osa OSCE tööst alates 1993. aastast. Armeenias vaatleb OSCE missioon valimisi 12. korda alates 1995. aastast.

Esmaste vaatlustulemuste ja järelduste jagamiseks toimub esmaspäeval, 8. juunil pressikonverents, mida saab jälgida OSCE PA veebilehel.

Lisainfo:
Mati Raidma +372 5074112
Heljo Pikhof +372 511 9637
Kersti Sarapuu +372 503 9113

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu liikmed vaatlevad Armeenia parlamendivalimisi

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek taastada noorte koolispordi toetus.

Seletuskirjas märgitakse, et koolispordil on oluline osa nii lapse liikumisharjumuste kui ka tervislike eluviiside kujunemisel ning sportlikud ja tervislikud harjumused mõjutavad inimese elukestvaid valikuid. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 3. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks“ eelnõu (945 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek suurendada noorte huvitegevuse toetust kohalikele omavalitustele.

Seletuskirjas märgitakse, et täiendav rahastus aitab hoida huvihariduse osalustasud peredele jõukohasena, parandada huvitegevuse regionaalset kättesaadavust ning tagada huvihariduse kvaliteedi säilimine olukorras, kus tegevuskulud on märkimisväärselt kasvanud. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõu koolispordi toetuse kohta

„See tähtpäev tähistab olulist sündmust Eesti Vabariigi ajaloos ning omab erilist kohta ka Euroopa juudi kogukondade ajaloos. 1925. aastal vastu võetud vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus andis Eesti juutidele võimaluse rajada oma kultuuriline omavalitsus – samm, mis pälvis rahvusvahelist tunnustust ja kinnitas noore Eesti Vabariigi pühendumust vabadusele, võrdsusele ja vähemuste õiguste austamisele.

Eesti iseseisvumine tõi kaasa põhimõttelise muutuse siinsete juutide elus. Sajandite jooksul erinevate võõrvõimude all elanud juudi kogukond sai Eesti Vabariigis täielikud kodanikuõigused ning võimaluse vabalt arendada oma kultuuri, haridust ja kogukondlikku elu. Eesti juudi kultuurautonoomia kujunes eeskujuks, mille vastu tunti huvi ka paljudes teistes riikides.

Juba sada aastat tagasi hakkasid arenema sidemed Eesti ja juudi rahvusliku kodu ülesehitajate vahel tollases Briti mandaadi all olnud Palestiinas. Eesti Vabariik kanti esimese riigina Juudi Rahvusfondi Kuldraamatusse tunnustusena Eesti poolt juudi kogukonnale võimaldatud kultuurautonoomia eest.

Eesti juudi kultuurautonoomia vägivaldse katkestamise tõid kaasa 1940. aastal alanud okupatsioonid. Nõukogude Liidu okupatsioon hävitas vähemusrahvuste kultuurilise omavalitsuse ning sõltumatu kodanikuühiskonna. Sellele järgnenud Natsi Saksa okupatsioon püüdis hävitada Eesti juudi kogukonda ennast.

Eesti riigi taastamisega 1991. aastal avanes juudi kogukonnal võimalus jätkata seal, kus vaba Eesti areng oli pool sajandit varem katkestatud. Tänapäeval on Eesti juudi kogukond elujõuline, nähtav ja hinnatud osa Eesti ühiskonnast ning oluline sild Eesti ja Iisraeli ning laiemalt kogu juudi maailma vahel.

Eesti juudi kogukonna aktiivne kultuuri-, haridus- ja ühiskondlik tegevus annab tunnistust sellest, et sada aastat tagasi rajatud traditsioon elab edasi ka tänapäeval. Eesti riik peab oluliseks tagada, et juudi kogukond saaks jätkuvalt turvaliselt ja vabalt oma identiteeti, kultuuri ja usuelu hoida ning edasi arendada.

Praegused sõbralikud ja tihedad suhted Eesti ja Iisraeli vahel toetuvad samadele väärtustele – demokraatiale, õigusriigile, vabadusele ning inimväärikuse austamisele. Samuti on need suhted rajatud Eesti juudi kogukonna olulisele panusele meie ühiskonna arengusse läbi paljude põlvkondade.

Juudi kultuurautonoomia sajandat aastapäeva tähistades meenutame uhkusega üht Eesti demokraatia ja sallivuse olulist saavutust ning avaldame tunnustust Eesti juudi kogukonnale tema panuse eest meie ühisesse ajalukku ja tänasesse päeva. Koos vaatame julgelt tulevikku.

Palju õnne Eesti juudi kultuurautonoomia 100. aastapäeva puhul!

Am Yisrael Chai!“

Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees on Eerik-Niiles Kross ning sinna kuuluvad veel Vadim Belobrovtsev, Meelis Kiili, Lauri Laats, Juku-Kalle Raid, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Vilja Toomast ja Kristo Enn Vaga.

Lisainfo:
Eerik-Niiles Kross
Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees
eerik-niiles.kross@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti-Iisraeli parlamendirühm õnnitleb Eesti juudi kultuurautonoomia 100. aastapäeva puhul

Hussari sõnul aitavad lipu nähtavuse kasvule kaasa nii muutused lipupäevade kalendris kui ka inimeste endi soov oma riigilippu senisest enam väärikalt esile tuua. Samuti nimetas ta oluliseks algatusi avaliku ruumi arendamisel, tuues esile Tallinna kavandatava lipuväljaku rajamise kui võimaluse luua pealinna esinduslik ja tähenduslik paik rahvuslipule.

„Kui rajada Tallinna väärikas lipuväljak, mis oleks seotud kommunismiohvrite memoriaaliga, sünniks koht, kus kohtuvad mälu, vabadus ja Eesti riiklus,” ütles Hussar. Tema sõnul on just sinimustvalge see, mis seob meie mineviku, tänase päeva ja tuleviku tervikuks.

Riigilipu pidulikul heiskamisel ütles õnnistussõnad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Ove Sander. Tervituskõnega esines Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei.

Lipu heiskamist assisteerisid Rain Posti ja Karl Evert Esko Mustamäe Riigigümnaasiumist ning Emma Rebane ja Mihhail Semiyanov Kohtla-Järve Gümnaasiumist. Mõlemale koolile kinkisid Riigikogu ja Eesti Lipu Selts pidulikud kandelipud.

Kuberneri aeda olid hommikul üles rivistatud vahipataljoni, kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ning akadeemiliste ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad. Mängis Sõjaväeorkester ning laulsid Eesti Naislaulu Seltsi ja koolide koorid, dirigeerisid Samuel Jalakas, Linda Kardna ja Sirje Vasmann-Perend.

Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning õnnistati ja pühitseti 4. juunil Otepää kiriklas. Tänavu möödub sinimustvalge lipu pühitsemisest 142 aastat.

Piduliku lipuheiskamise fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei, galerii täieneb jooksvalt)
Riigikogu esimehe Lauri Hussari kõne Eesti lipu 142. aastapäeval
EELK piiskopi Ove Sanderi õnnistussõnad Eesti lipu 142. aastapäeval

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu esimees lipupäeval: sinimustvalge on kogu Eestis üha nähtavam

Lipp heisatakse Eesti Vabariigi hümni saatel. Lipu heiskamist assisteerivad Rain Posti ja Karl Evert Esko Mustamäe Riigigümnaasiumist ning Emma Rebane ja Mihhail Semiyanov Kohtla-Järve Gümnaasiumist.

Mängib Sõjaväeorkester ning laulavad Eesti Naislaulu Seltsi ja koolide koorid. Kooride esituses kõlavad Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele ja Enn Võrgu „Eesti lipp“ Martin Lipu sõnadele. Orkestrit dirigeerib Samuel Jalakas, koore Linda Kardna ja Sirje Vasmann-Perend.

Kuberneri aeda on üles rivistatud vahipataljoni, kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ning akadeemiliste organisatsioonide ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad.

Kell 14–19 pääsevad huvilised Pika Hermanni torni. Ekskursioonid algavad igal täis- ja pooltunnil. Ajalooline torn on kitsas, mistõttu on gruppide suurus ja pääsmete arv piiratud. Fienta keskkonnas asuvad tasuta pääsmed on tänaseks juba otsa saanud, kuid väikest hulka tornipääsmetest jagatakse ka elavas järjekorras alates kella 14-st. Sobiva kellaajaga ekskursioonile koha kindlustamiseks soovitame pääsmele võimalikult varakult Kuberneri aeda järele tulla.

Kuberneri aeda on paigutatud lipusein, mille taustal saab pidupäevafotosid teha. 

Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning õnnistati ja pühitseti 4. juunil Otepää kiriklas. Tänavu möödub sinimustvalge lipu pühitsemisest 142 aastat.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu kutsub homse Eesti lipu päeva puhul pidulikule lipuheiskamisele ja Pika Hermanni torni

Küberturbe ja e-riigi ekspert Andres Kütt kirjutab, et Eesti on ehitanud küll võimsa registrite süsteemi, kuid need loodi peamiselt ametkondlikuks asjaajamiseks, mitte ühiskondliku väärtuse loomiseks. „Andmed ei ole loodusvara, mida saab lihtsalt kaevandada ja rafineerida. Need on pigem ühiskondlik infrastruktuur,“ rõhutab Kütt.

Tartu ülikooli terviseinformaatika teadur Sulev Reisberg näeb Eesti terviseandmetes kasutamata võimalust päästa elusid ja parandada ravikvaliteeti. Tema hinnangul takerduvad vajalikud lahendused liigse bürokraatia ja killustunud süsteemide taha. „Andmed on vaja anda kasutusse,” rõhutab Reisberg, kutsudes üles lihtsustama õigusruumi ja looma kiireid katseprojekte tervishoiusüsteemi parandamiseks.

Sille Sepp koos kaasautoritega analüüsib, kuidas Eesti digiriik võiks liikuda inimkeskse andmemajanduse poole. Artiklis rõhutatakse, et tehnoloogiline võimekus üksi ei taga usaldust: inimesed peavad teadma, kuidas nende andmeid kasutatakse ning millist kasu nad sellest saavad.

Ajakirja uuringute rubriigis toovad Rein Murakas ja kaasautorid välja, et Tööstus 4.0 ei tähenda ainult uusi tehnoloogiaid, vaid sügavat organisatsioonilist ja kultuurilist muutust Eesti ettevõtetes. Edu ei sõltu üksnes masinatest ja tarkvarast, vaid sellest, kas inimesed ja organisatsioonid suudavad muutustega kaasa minna.

Terava sotsiaalse probleemina käsitlevad Mai Beilmann ja Anneli Kährik nähtamatuks jäävaid NEET-olukorras noori ehk noori, kes ei õpi ega tööta. Erilise tähelepanu all on nn „tublid tüdrukud“ – kõrge õppeedukusega noored, kelle probleemid jäävad koolis sageli märkamata kuni hetkeni, mil nad süsteemist välja langevad. Autorid hoiatavad, et hilinenud märkamine võib kaasa tuua pikaajalise tõrjutuse nii hariduses kui tööturul.

Kõik need andmetega seotud murekohad aga ka tulevikuvõimalused olid arutelu all RiTo vestlusringis, kus osalesid Lea Danilson-Järg (Isamaa), Andrei Korobeinik (Keskerakond), Helmen Kütt (SDE), Stig Rästa (Eesti 200), Madis Timpson (Reformierakond) ja Varro Vooglaid (EKRE).

RiTO 53. numbri esitlus toimub täna, 3. juunil kell 11 Toompea lossi kunstisaalis.

Esitlusel on aruteluring, kus osalevad Eesti digiriigi asekantsler Lauri Luht ning küberturbe ja e-riigi ekspert Andres Kütt. Esitlust saab vaadata veebiülekandes ning hiljem Riigikogu YouTube’i kanalil.

RiTo veebis saab värskeid artikleid sirvida juba praegu.

Fotogalerii ajakirjast ja esitlusest (galerii täieneb päeva jooksul; fotode autor on Erik Peinar / Riigikogu Kantselei).

Riigikogu Toimetised (RiTo) on alates 2000. aastast ilmuv parlamendi ajakiri, mis kajastab erinevaid ühiskonna jaoks olulisi teemasid. Ajakiri on mõeldud poliitika- ja ühiskonnahuvilistele ning see ilmub kaks korda aastas.

Lisainfo:
Marju Himma
Riigikogu Toimetiste peatoimetaja
5341 0997
marju.himma@ut.ee

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee   

Link uudisele: Riigikogu Toimetiste 53. number küsib, kas Eesti digiriik oskab oma andmed päriselt tööle panna?

„Arstid näevad suitsetamise tagajärgi oma vastuvõttudel iga päev. Selle mõju tuntakse nii inimeste tervises, elukvaliteedis kui ka tervishoiusüsteemi koormuses. Viimase veerandsajandi jooksul oleme suitsetajate osakaalu rohkem kui poole võrra vähendanud, mis näitab, et ennetustöö ja teadlikkuse kasv on kandnud vilja. See on oluline edasiminek, kuid siin ei saa pidama jääda. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2040 tubakavaba põlvkond, kus tubakat kasutab vähem kui viis protsenti elanikkonnast, ning selle eesmärgi poole peab liikuma ka Eesti,“ ütles Merilind.

Tema sõnul ei piisa selle sihini jõudmiseks ainult keeldudest. „Vaja on tõenduspõhist lähenemist, mis aitab ennetada sõltuvuste teket, toetab loobujaid ning annab inimestele võimaluse teha teadlikke tervisevalikuid. Just sellistele lahendustele keskendub ka tänane konverents,“ lisas Merilind.  

Konverentsil keskendutakse psühholoogilise abi ja sõltuvusnõustamise kättesaadavusele, tubakakahjude vähendamise rahvusvahelisele kogemusele ning sellele, millised ennetus- ja regulatsioonimeetmed aitavad kõige tõhusamalt vähendada tubakatoodete tarvitamist. Samuti arutatakse, kuidas tugevdada inimeste vaimset ja füüsilist heaolu, et ennetada sõltuvuste kujunemist juba varases etapis.

Ajakava:

10.00 Moderaator Hannes Hermaküla sissejuhatus 
10.05 TANK toetusrühma esimehe Eero Merilind tervitus
10.00 – 10.30 „Suitsetamise ja nikotiinitoodete kasutamise trendid Eestis“, Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel
10.30 – 10.50 „Suitsetamise ja nikotiini mõju südame-veresoonkonnale: terviseriskid ja ennetusvõimalused“, Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa
10.50 – 11.10 „Ära minust eeskuju võta“, sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo 
11.10 – 11.30 „Miks tekib sõltuvus ja kuidas seda ravida?“, Toompargi Vaimse Tervise keskuse psühhiaater dr Margus Lõokene 
11.30 – 12.00 Paus
12.00 – 13.00 Paneeldiskussioon „Kuidas kujundada toimiv tubaka- ja nikotiinipoliitika Eestis?“. Osalevad Riigikogu liige ja perearst dr Eero Merilind, PERH-i onkoloog-ülemarst ja Eesti Vähiliidu president dr Vahur Valvere, Narva haigla juht Üllar Lanno, Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi ning Politsei- ja Piirivalveameti ennetusteenuse omanik Gerli Grünberg. Paneeldiskussiooni modereerib Hannes Hermaküla. 

Lisainfo:
Eero Merilind
Riigikogu tubaka, alkoholi ja narkootiliste ainete kahjude vähendamise toetusrühma esimees
6316474
eero.merilind@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus arutatakse tubakakahjude vähendamise võimalusi

Eelnõuga soovitakse tugevdada II pensionisammast ja taastada selgemalt põhimõte, et sinna kogutakse raha pensionieaks. Peamine muudatus on see, et II sambast lahkunud inimesed saavad sellega uuesti liituda senise 10 aasta asemel juba 5 aasta pärast. Näiteks need, kes lahkusid sambast 2021. või 2022. aastal, saaksid eelnõu jõustumise järel esitada avalduse sissemaksete taastamiseks.

Teine oluline muudatus puudutab raha ennetähtaegset väljavõtmist. Edaspidi ei pea inimene enne pensioniiga II sambast raha võttes välja võtma kogu kogutud summat, vaid saab vajadusel kasutada ainult osa rahast. Ka pärast osalist väljavõtmist saab uuesti koguma hakata 5 aasta möödudes.

Samas muudetakse reeglit nii, et kui inimene on juba kasutanud võimalust II samba raha enne pensioniiga välja võtta ja liitub hiljem uuesti, siis edaspidi kogub ta raha pensionini. II sambaga uuesti liitumine jääb vabatahtlikuks ning pensionile jäämise tingimused ei muutu: II sambast saab pensionile jääda viis aastat enne vanaduspensioniiga või puuduva töövõime korral.

Lisaks nähakse ette, et kui tulevikus soovitakse muuta II samba sotsiaalmaksu osa määra inimese kahjuks, peab muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt viis aastat. Selle eesmärk on anda kogujatele rohkem kindlust ja suurendada süsteemi stabiilsust.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. novembril 2026. Osaline raha väljavõtmine ja maksete peatamise järel piiranguteta uuesti kogumise alustamine jõustuksid 1. jaanuaril 2028, sest need vajavad pensioniregistri IT-arendusi. Lühikeses vaates tähendab eelnõu riigieelarvele lisakulu; 2027. aastaks prognoositakse mõju umbes 22 miljonit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu (931 SE).

Eelnõuga kehtestatakse abipolitseiniku seaduse uus terviktekst, mille eesmärk on kasutada olemasolevat vabatahtlikku ressurssi senisest tõhusamalt ja tugevdada seeläbi Eesti siseturvalisust.

Ajakohastatakse abipolitseinike rolli ja õiguslikku raamistikku, et kaasata abipolitseinikke senisest laiemalt politsei ülesannete toetamisse avaliku korra kaitses, piirivalves, migratsioonijärelevalves, kinnipidamiskohtade toimingutes ja tugitegevustes. Väljaõpe muutub mahukamaks, süsteemseks ja astmepõhiseks, lisandub ka spetsialiseerumise võimalus. Samuti laiendatakse abipolitseiniku pädevust korrakaitsemeetmete kohaldamisel, mis tagab tõhusama reageerimise sündmustele.

Luuakse ka selgem vastutuse ja järelevalve regulatsioon ning nähakse ette distsiplinaarjärelevalve, mis võimaldab hinnata abipolitseinike tegevuse õiguspärasust. Tekib konkreetsem nõuetele vastavuse- ja taustakontroll, mis teeb kandideerimisprotsessi isikule arusaadavamaks ja võimaldab samal ajal politsei- ja piirivalveametil hinnata isiku sobivust ning usaldusväärsust ühtse loogika alusel. Abipolitseinikud tegutsevad vabatahtliku ja toetava ressursina ning nende kaasamine toimub alati politsei juhendamisel ja vastutusel.

Lisaks muudetakse ka kohtute seadust, et tagada kohtukordnike õiguste selgem regulatsioon. Kui kehtivas seaduses on kohtukordniku õiguste määratlemisel viidatud abipolitseiniku seadusele, siis selline seos ei ole enam kohane. Abipolitseinik on politsei tegevuses osalev isik, kes tegutseb PPA juhtimisel ja vastutusel, samas kui kohtukordnik on kohtu struktuuris tegutsev kohtuametnik, kelle ülesanded on piiratud kohtuhoonete ja kohtumenetluste turvalisuse tagamisega. Seetõttu loobutakse kohtute seaduses kohtukordniku õiguste seostamisest abipolitseiniku seadusega ning luuakse nende vahetu reguleerimine korrakaitse seaduse alusel. Samuti täpsustatakse kohtukordniku õiguslikku staatust ja nõudeid, piiritletakse selgelt tema õigused ja kohustused, määratletakse lubatud erivahendid ja relvad ning täpsustatakse kinnipeetud isikute ja hoiule võetud esemete edasist käekäiku. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE).

Eelnõuga lahendatavad probleemid on, et Eestis sündiv kodakondsuseta laps, kes kehtiva regulatsiooni kohaselt jääb kodakondsuseta, saab edaspidi Eesti kodakondsuse. Samuti tagatakse muudatustega, et Eesti kodakondsuse taotlejatel on tegelik ja vahetu side Eesti riigiga, mis aitab paremini veenduda, et Eesti kodakondsuse taotlejad täidavad Eesti Vabariigi seadusi ja järgivad põhiseaduslikku korda. Samuti on vajalik luua Eesti kodakondsuse äravõtmise ja kaotanuks lugemise sätete õigusselgus.

Eeltoodust tulenevalt on eelnõu eesmärk võimaldada igal Eestis sündival ja vanematega siin elaval lapsel omandada Eesti kodakondsus. Muudatus puudutab neid Eestis sündivaid kodakondsuseta lapsi, kelle vähemalt üks kodakondsuseta vanem on lapse sündimise ajaks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja teine kodakondsuseta vanem elab samuti Eestis elamisloa alusel. Samuti tagada, et Eesti kodakondsuse taotlejatel oleks tegelik ja vahetu side Eesti riigiga, ning veenduda, et nad täidavad Eesti Vabariigi seadusi ja järgivad põhiseaduslikku korda. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõu (933 SE).

Eelnõuga kavandatakse muudatused kriminaalmenetluse seadustikus, et viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, tõhustada ja lihtsustada rahvusvaheliste kriminaalmenetluste alast koostööd teiste ELi liikmesriikidega ja lahendada praktikas esilekerkinud probleemid. Kavandatavad muudatused puudutavad liikmesriikides määratud rahaliste karistuste ja rahatrahvide tunnustamist, välisriigis mõistetud karistuse tunnustamist, uue ELi määruse rakendamist ning Euroopa vahistamismääruse menetlust. Muudatustega väheneb riigiasutuste töökoormus, inimeste ega ettevõtete halduskoormus ei suurene.

Teises ELi liikmesriigis määratud rahaliste karistuste ja rahatrahvide tunnustamise lihtsustamiseks võetakse justiits- ja digiministeeriumilt ära senine tehniline vahendusroll ja Eesti asutused hakkavad teiste riikide asutustega otse suhtlema.

Näiteks saab politsei- ja piirivalveamet edaspidi teise liikmesriigi elanikule Eestis mõistetud trahvi saata otse tema elukohariiki tunnustamiseks ilma ministeeriumi vahenduseta. Lisaks võimaldab see kohtutel teha rutiinseid tunnustamise otsuseid lühema ja lihtsama vormiga, jättes määruse põhjendused kirjutamata. Samuti saadavad kohtud tunnustamise otsused välisriikidele otse, millega jääb ära üks menetluse vaheetapp.

Välisriigis mõistetud karistuste tunnustamise võimalusi laiendatakse, et toetada süüdimõistetute karistuse kandmist nende elukohariigis. Eelnõuga muutuvad senised kohustuslikud keeldumisalused kohtu jaoks valikuliseks, mis võimaldab igal üksikjuhtumil kaaluda, kas tunnustamine on põhjendatud. See avab võimaluse tunnustada ka teises liikmesriigis mõistetud lühiajalisi vangistusi, mille tunnustamisest tuleb kehtiva korra järgi keelduda. Näiteks kui Eesti kodanikule on Soomes mõistetud lühiajaline vangistus, saab ta edaspidi karistust kanda Eestis ning Soome ei pea taotlema isiku tagaotsimist ja loovutamist. Sama kehtib ka vastupidises olukorras.

Samuti saab kohus edaspidi tunnustada selliseid alternatiivseid karistusi (nt käitumiskontrolli), mis ei ole seotud vabadusekaotusega. See on eelkõige oluline koostöös Lätiga, kus käitumiskontroll on iseseisev karistus ja sellised kohtuotsused on Eestis seni jäänud tunnustamata.

Eelnõuga kehtestatakse veel riigisisesed reeglid uue ELi määruse rakendamiseks, mis käsitleb kriminaalmenetluse üleandmist ühelt liikmesriigilt teisele. Samuti täpsustatakse Euroopa vahistamismääruse menetlust, et kõrvaldada Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluses ette heidetud puudused. Selleks lisatakse seadusesse ka juba praktikas rakendatud, kuid seni seaduses reguleerimata küsimused, mis puudutavad tähtaegade ületamise tagajärgi, isiku ärakuulamist taotleva riigi poolt, ajutist üleandmist ja kolmandast riigist Eestile välja antud isiku edasi loovutamist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (934 SE).

Eelnõuga viiakse karistusseadustiku keskkonna vastaste süütegude peatükk ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude jagu vastavusse Euroopa Liidu keskkonnakuritegude direktiivi täiendatud ja ajakohastatud versiooniga.

Karmistatakse keskkonna vastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud kuritegude karistusmäärasid. Näiteks tõstetakse keskkonna saastamise, kemikaalide ja jäätmehoolduse käitlemise nõuete rikkumise ning tootmisettevõtte ebaseadusliku töötamise eest ettenähtud karistuse ülemmäärasid, et oleks võimalik karistada kuni viieaastase vangistusega. Lisatakse ka kuriteod, millega kaasneb eriti raske tagajärg (nn ökotsiid või teise isiku surma põhjustamine).

Keskkonna vastaste süütegude peatükki lisatakse uued kuriteod ja muudetakse või täiendatakse olemasolevaid kuriteokoosseise. Uute kuritegudena lisanduvad näiteks tegevusloata tegutsemine olulise keskkonnamõjuga valdkonnas, fluoritud kasvuhoonegaasi ja osoonikihti kahandava aine ebaseaduslik käitlemine jm.

Täiendatakse karistusseadustiku üldosa, et täpsustada keskkonna vastaste süütegude menetlemise ja karistamisega seotud asjaolusid. Näiteks määratakse keskkonna vastaste süütegude peatükis, et keskkonnakaitseloa alusel tegutsemine ei vabasta isikut karistusõiguslikust vastutusest, kui selline luba oli saadud pettuse, sunni, vägivalla või korruptiivse teoga. Vastutusest ei vabasta ka tegutsemine loa alusel, mille väljastamine on ilmselgelt vastuolus oluliste keskkonnakaitse põhimõtete ja -kohustustega.

Täiendatakse ka kriminaalmenetluse seadustikus sisalduvat loetelu, milles toodud kuritegude uurimisel võib teha jälitustoiminguid. Teatud keskkonna vastaste kuritegude puhul nähakse ette laiendatud konfiskeerimise võimalus.

Jälitustoimingute tegemise võimalus laieneb eelnõu järgi ka näiteks kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumisele ning looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumisele. Laiendatud konfiskeerimise võimalus lisatakse 19  keskkonna vastase ja ioniseeriva kiirgusega seotud kuriteo juurde. Näiteks on seda võimalik kohaldada puude ja põõsaste ebaseadusliku raie, kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete ja keskkonna saastamise eest.

Ajakohastatakse karistusseadustikus olevate keskkonna vastaste väärtegude karistusmäärad ja -liigid. Karistusmäärasid tõstetakse tuleohu tekitamisel looduses, taimestikku ohustava tegevuse puhul ning loodussaaduste veo, hoiustamise ja töötlemise nõuete rikkumisel. Lisaks nähakse nii väärtegude kui kuritegude puhul ette füüsilistele ja juriidilistele isikutele teataval tegutsemisalal tegutsemiskeelu võimalus. Väärteomenetluses saab sellist keeldu kohaldada üksnes kohus.

Lisatakse uus väärtegu, mis seondub raadamisvabade toodete saaduse ja toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumisega. Muudatus suurendab hoolsuskohustuse olulisust ettevõtjate jaoks, kes tegelevad toodete turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimisega ja peavad nüüd määruse kohaselt tagama, et tooted oleksid raadamisvabad. Määrus kohaldub toodetele, mis sisaldavad selliseid saadusi nagu veised, kakao, kohv, õlipalm, kautšuk, soja või puit või on neist valmistatud, samuti toodetele, mille tootmisel on neid saadusi kasutatud või millega on loomi söödetud.

Eelnõu puudutab laia ringi ettevõtjaid, sealhulgas puidu- ja metsatööstust, keemiatööstust, kalandussektorit ja teisi loodusvarade kasutajaid või keskkonnaalastest nõuetest mõjutatud tegevusalade ettevõtteid. Samas ei tekitata eelnõuga nendele ettevõtetele uusi sisulisi kohustusi, vaid täpsustatakse ja karmistatakse kehtivate nõuete rikkumise eest ette nähtud karistusõiguslikku vastutust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 1. juunil algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE).

Eelnõuga sätestatakse alusharidusseaduses kohalikele omavalitsustele antava alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad. Muudatus tuleneb riigieelarve seaduse muutmisest, mille kohaselt tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2027 kehtetuks senine õiguslik alus, mis võimaldas neid arvnäitajaid kehtestada toetusfondi määruses. Eelnõuga ei muudeta toetuse eesmärki ega seniseid toetuse eraldamise põhimõtteid ning sellega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. Juhtivkomisjonis määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 1. juunil võlaõigusseaduse, krediidiasutuste seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) eelnõu (936 SE).

Eelnõu eesmärk on tõhustada finantspettuste avastamist, väljaselgitamist ja tõkestamist, andes makseteenuse pakkujatele selge õigusliku aluse maksejuhise täitmisest keeldumiseks ning krediidiasutustele õiguse jagada pettuse kahtluse korral vajalikku teavet teiste krediidiasutuste, PPA ning RIA-ga.

Kehtiv õigus ei võimalda finantspettuste kahtluse korral piisavalt kiiresti ja tõhusalt sekkuda, kuna maksejuhise täitmisest keeldumise õigus on kitsalt piiritletud. Samuti ei sisalda kehtiv õigus selgeid aluseid vajaliku ja õigeaegse info jagamiseks ning seeläbi ei toimi tõhusalt ka erinevate osapoolte omavaheline koostöö.

Üldjuhul töödeldakse makseid reaalajas, mis tähendab, et makse saaja kontole jõuavad need sekunditega. Seetõttu on oluline, et makseteenuse pakkujatel oleks selge õiguslik alus maksejuhise täitmisest keeldumiseks ning väga oluline on andmete vahetamine erinevate osapoolte vahel.

Eelnõu lähtub samast eesmärgist ning loob riigisiseses õiguses vajalikud õiguslikud alused, mis aitavad pettusi tõhusamalt avastada, välja selgitada ja tõkestada. Eesmärk on võimaldada selliste meetmete rakendamist teatud ulatuses juba enne, kui hakkab kehtima uus ELi makseteenuste määrus. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Kultuurikomisjoni 1. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu (938 OE).

Otsuse eelnõu näeb ette nimetada Riigikogu liige Evelin Poolamets Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks. Otsus tuleneb senise nõukogu liikme Varro Vooglaiu lahkumisest Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat, kelle volitused kestavad viis aastat. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 1. juunil algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (939 SE).

Eelnõu näeb ette muuta 1. juuni lastepäevaks ja riigipühaks, et anda lastega peredele vaba päev üheskoos tähistamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 1. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused“ eelnõu (940 OE).

Eelnõu teeb ettepaneku kehtestada kuni 19-aastaste isikute töötasule sotsiaalmaksu erimääraks 20%. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Madis Timpsoni, Mart Helme, Toomas Uibo, Madis Kallase, Peeter Ernitsa ja Lea Danilson-Järgi 2. juunil algatatud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (941 SE).

Eelnõuga ajakohastatakse notari tasusid, mida ei ole aastaid muudetud, ja kaotatakse notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu. Kokkuvõtvalt vaadatakse eelnõus üle terve notari tasude süsteem, suurim muudatus puudutab äriühingute toimingute tasustamist ja kinnisvaratehingutega seotud tasusid.

Kuna tasumäärad on aastaid jäänud ajakohastamata, on paljudel notaritel juba praegu keeruline katta teenuse osutamise ja büroo pidamisega seotud kulusid. Eeskätt puudutab see piirkondi, kus kinnisvaratehingute väärtus on madalam. Kui notariameti pidamine ei ole majanduslikult piisavalt jätkusuutlik, muutub keeruliseks ka uute notarite leidmine ametist lahkujate asemele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 2. juunil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (942 SE).

Eelnõu näeb ette muuta läbipaistvaks esinduskulude maksmine Vabariigi Valitsuse liikmetele ning luua kontrolli võimalus esinduskulude eesmärgipärase kasutamise osas. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 2. juunil algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (943 SE).

Eelnõu eesmärgiks on muuta Riigikogu liikmetele ametipalga maksmist sidudes selle parlamenditöös osalemine töötasu ja hüvitiste maksmisega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks kollektiivset pöördumist

Menetlusse võeti Leo Filippovi algatatud kollektiivne pöördumine „Nõuame metsade püsimist tagavat seadust – mets on pärandamiseks!“ ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Menetlusse võeti Christofer Ufferti algatatud kollektiivne pöördumine „Kehtestame 32-tunnise töönädala palgataset langetamata“ ja edastati see menetlemiseks õiguskomisjonile.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõu kogumispensionide seaduse muutmiseks