„On õige, et Riigikogu hoones on paik, mille nimi tuletab meelde, et vabadus ei ole iseenesestmõistetav,” ütles Aller. Tema sõnul ei jäädvustata uue nimega üksnes ajaloolist sündmust, vaid ka otsustavust ja julgust, millega 20. augustil 1991 taastati Eesti riiklik iseseisvus.

Riigikogu liige ja ajaloolane Jaak Valge märkis, et saalile kuupäeva nime andmine on austusavaldus ühisele saavutusele. Valge rõhutas, et 20. august tähistab üht äärmiselt olulist hääletust, mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. „Aga ajaloos ei ole peaaegu kunagi nii, et uus tekib ühe kuupäeva murranguna. Ajalugu on protsess. 20. august on oluline ka selle poolest, kuidas selleni jõuti. See tähistab ka koostööd – võimet ületada otsustaval hetkel poliitilised ja maailmavaatelised erimeelsused,” sõnas Jaak Valge.

Tseremoonial võttis sõna ka 20. Augusti Klubi liige Ignar Fjuk, kes rõhutas iseseisvuse taastajate rolli Eesti vabaduse kindlustamisel ning vajadust hoida elus mälestust 1991. aasta augustis tehtud ajaloolisest otsusest.

Riigikogu ühe olulise saali ümbernimetamine ja mälestustahvli eesmärk on jäädvustada Eesti iseseisvuse taastamise tähendust ning meenutada tulevastele põlvkondadele, et vabadus, demokraatia ja iseseisvus vajavad hoidmist iga päev.

Fotogalerii 20. augusti tähistamisest Toompeal (galerii täieneb päeva jooksul; fotode autor on Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu konverentsisaal kannab nüüd nime 20. Augusti saal

Tema sõnul ei ole meie põlvkonna ülesanne Eesti iseseisvust taastada. „Meie ülesanne on seda hoida, tugevdada ja edasi anda. Sest me ei taha, et meie lapsed ja lapselapsed küsiksid meilt – mida te tegite vabadusega, mis oli teile 20. augustil 1991 tagasi võidetud?“ rõhutas Hussar.

„Õigus vabadusele ja vabale tulevikule on iga rahva võõrandamatu õigus. Just seepärast mõistame ka ukrainlaste võitlust väga selgelt. Nende võitlus puudutab kogu Euroopat,“ toonitas Hussar.

President Alar Karis tänas 20. augusti klubi liikmeid ettepoole vaatava tarkuse ja üksmeele leidmise eest. „Ma tänan Islandit teie julguse ees toetada Eestit iseseisvuse taastamise teel. Eestlastele jääb alatiseks meelde teie otsustavus aastail 1990 ja 1991, mil te astusite demonstratiivselt ja mõjukalt Balti rahvaste poolele. Sestap kannab Tallinna kesklinnas, meie välisministeeriumi ees pea 30 aastat Islandi väljaku nime,“ ütles Karis.

Karis tõi esile, et Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi kokkuleppena sündinud toonase parlamendi selge ja liigse sõnarikkuseta otsus – taastada Eesti riiklik iseseisvus – arvestas minevikku ja olevikku kogu oma keerukuses ning seadis väga selge sihi ettepoole läbi Põhiseaduse Assamblee loomise.

„See, et uue põhiseaduse kirjutamisse kaasati kõik poliitilised jõud, oli riigielu tuleviku korraldamisel olulise tähtsusega,“ toonitas Karis. Ta lisas, et siis oli siin saalis seda vajalikku tarkust ja mõistmist, et Eesti tulevikutee vajab üksmeele otsimist ja üksmeele leidmist meie ühiskonnas.

Karis toonitas, et tulevikku ei looda vaid rasketel tundidel. Tulevikku loome igapäevaste otsustega ja valikutega. Ning ka nendel juhtudel on vajalikud otsused, mis peavad meid koondama üksmeele otsimiseks ja mitte ajama eri suundadesse erakondasid või huvisid pidi.

„Arvan, et enesekindlus ja vastutus ongi kaks olulist märksõna, mis andsid sisu ja värvi 20. augustile 1991. Need on toonud meid tänapäeva ning enesekindlus ja vastutus kannavad meid ka edasi,“ ütles Karis.

Ants Veetõusme meenutas aega 35 aastat tagasi. „Täna, 20. augustil, oleme siin Toompea lossi saalis, et tähistada Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamise 35. aastapäeva. See saal on näinud Eesti riigi kõige olulisemaid hetki. Ta on näinud riigi arengut, riigi kaotust ja riigi taastamist. Aga üks otsus, mis siin majas tehti, on suurem kui kõik teised: otsus taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus,“ rõhutas Veetõusme.

„See otsus ei olnud pelgalt poliitiline samm, vaid ka moraalne ja ajalooline samm, mis ütles: Eesti ei ole kadunud. Eesti ei ole vaikima pandud. Eesti on meie oma — ja meie kohus on hoida teda,“ ütles Veetõusme.

Ta selgitas, et 35 aastat tagasi ei olnud miski iseenesestmõistetav. „Meie ümber oli ebakindlus, hirm, teadmatus. Kuid oli ka midagi veel tugevamat: rahva usk, et Eesti peab saama vabaks. See usk oli sündinud palju varem — meie kodudes, meie kultuuris, meie keeles, meie mälus. See oli sündinud lauludes, mida lauldi sosinal, ja lippudes, mida hoiti peidikutes,“

Ta tõi esile, et 20. august 1991 ei olnud juhuslik hetk. See oli ajalooline murdepunkt, millele eelnes pikk tee. Meenutagem — 40. kiri, fosforiidisõda, loominguliste liitude ühispleenum, lauluväljak, Balti kett, öölaulupeod, rahva enesekindluse kasv. Need olid poliitilised teod ja rahva otsused. Need olid sammud, mis viisid meid siia, kus me täna oleme.

Veetõusme pidas tähtsaks, et meie iseseisvuse taastamise loos oli ülioluline Balti riikide koostöö. Ta meenutas: „Eesti, Läti ja Leedu ülemnõukogud tegid neil aastatel koostööd, mis oli oma olemuselt erakordne. See koostöö ei olnud formaalne, vaid sisuline ja strateegiline. Me jagasime teavet, kooskõlastasime samme, hindasime riske“.

Ühisistungil esinesid tervitustega Islandi president Halla Tómasdóttir, Läti Seimi spiiker Daiga Mieriņa ning Andris Teikmanis Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubist, samuti Leedu Seimi spiiker Juozas Olekas ja Leedu Signaatorite Klubi president Birute Valionyte.

Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäeva tähistamine algas piduliku riigilipu heiskamisega, jätkus 20. augusti kivile mälestuskimpude asetamise ja juubelimargi esitlusega Valges saalis.

Postmark jutustab Eesti iseseisvuse taastamise lugu. Jaan Saare kujundatud margil saavad kokku Ülo Nugise ajalooline haamrilöök ja laulva revolutsiooni sündmused. Sellest saab kujunduses alguse sinimustvalge lipp, mille alumine serv järgib Tallinna laulukaare kuju ning selle all on kujutatud 1988. aastal lauluväljakule kogunenud inimesi. Postmargiga moodustavad terviku esimese päeva ümbrik ja tempel. Ümbriku kujundus keskendub laulvale revolutsioonile ning esimese päeva tempel Ülemnõukogu otsusele Eesti riiklikust iseseisvusest. 

Pidulikul istungil lõi meeleolu segakoor HUIK! Ode Pürgi dirigeerimisel.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus oli Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulik ühisistung

Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles, et 35 aastat tagasi kogunesid tuhanded inimesed üle Eesti kaitsma sündivat vabadust ning sama vastutust tuleb kanda ka täna. Ta rõhutas, et vabaduse hoidmine eeldab usku oma riiki, keelde ja kultuuri. „Vabadus ei ole enesestmõistetav,” ütles Hussar, viidates nii Eesti ajaloolisele kogemusele kui ka Ukraina tänasele võitlusele.

„Eestlus ei ole lihtsalt emotsioon või passiivne tunne, et „olen eestlane“. See muutub nähtavaks siis, kui inimene võtab teadliku vastutuse selle eest, mis talle kuulub. Täna tähendab see vastutust hoida meie vabadust ja riiki, keelt ja kultuuri, toetada neid, kes võitlevad oma ellujäämise ja vabaduse eest, ja kanda hoolt, et see lipp siin tornis ei peaks enam kunagi kogema võõrast ülemvõimu,” kõneles Hussar.

Peaminister Kristen Michal sõnas oma kõnes, et Eesti on kolme ja poole kümnendiga kasvanud riigiks, kelle poole vaadatakse maailmas austusega. Tema sõnul on Eesti edu taga rahva tahe, töökus ja julgus teha otsuseid, mis vaatavad kaugemale kui homne päev. Samas rõhutas ta, et vabadus vajab hoidmist ka tulevikus. „Vabadus ei püsi iseenesest. Riik ei saa kunagi valmis,” sõnas Michal.

Õnnistussõnad lausus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Ta sõnas pidulikul lipuheiskamise tseremoonial, et taasiseseisvumispäev tuletab meelde, kui oluline on anda vabaduse väärtust edasi järgmistele põlvkondadele. Viilma sõnul ei tohi see, mis ühe põlvkonna jaoks oli ime, muutuda järgmiste jaoks enesestmõistetavuseks.

20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme meenutas, et sinimustvalge lipp oli laulva revolutsiooni aastatel julguse ja vabaduse sümbol. Ta kutsus nooremat põlvkonda kandma edasi vastutust hoida Eesti riiki ning selle väärtusi: „Iseseisvas Eesti Vabariigis kasvanud noored on need, kellele anname teatepulga. Just seetõttu on teie käes nüüd vastutus – hoida Eestit nii, et seda lippu ei peaks enam kunagi peitma.”

Kuberneri aeda olid hommikul üles rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad. Tseremoonial laulsid üheskoos kammerkoor Avis Animi, segakoorid Huik! ja Noorus, Tallinna 21. kooli kammerkoor ning Mulgi segakoor. Neid saatis Tallinna politseiorkester. Dirigeerisid Riivo Jõgi, Leiu Ryland-Jones, Ode Pürg, Roland Viilukas ja Kristjan Õmblus.

Riigikogu esimehe Lauri Hussari kõne lipuheiskamisel 20.08.2026

Peaminister Kristen Michali kõne lipuheiskamise tseremoonial 20.08.2026

EELK peapiiskop Urmas Viilma õnnistussõnad lipuheiskamise tseremoonial 20.08.2026

20. Augusti Klubi presidendi Ants Veetõusme kõne lipuheiskamise tseremoonial 20.08.2026

Fotod lipuheiskamiselt (fotogalerii täieneb päeva jooksul; fotode autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 56669508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Pika Hermanni torni heiskasid sinimustvalge Teletorni legendaarsed kaitsjad

19. augustil kell 17 avab Riigikogu esimees Lauri Hussar Toompea lossi kunstisaalis iseseisvuse taastamise juubeliaastapäevale pühendatud Anu Raua, Christi Küti ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tudengite ühise põimevaibanäituse „Pärandist põimitud“.

20. augustil Toompeal toimuvad sündmused

Kell 7 toimub Kuberneri aias pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia.

Tseremoonial kõnelevad Riigikogu esimees Lauri Hussar, peaminister Kristen Michal ja 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Lipuheiskamist assisteerivad Jüri Joost, Peeter Milli, Jaanus Kokk ja Uno Kasväli – mehed, kes 35 aastat tagasi kaitsesid teletorni 22. korruse tehnikakeskust Pihkva dessantväelaste eest.

Kuberneri aeda on hommikul üles rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad. Esinevad kammerkoor Avis Animi, Mulgi segakoor, segakoor HUIK!, segakoor Noorus ja Tallinna 21. Kooli kammerkoor dirigentide Kristjan Õmbluse, Ode Pürgi, Leiu Ryland-Jonesi ja Roland Viilukase juhatamisel, samuti Tallinna Politseiorkester, mida dirigeerib Riivo Jõgi.

Sündmusest on võimalik osa saada ka ETV ja ETV+-i vahendusel.

NB! 20. augustil ei ole Pika Hermanni torn avatud, selle asemel on kõik Eesti pidupäeva tähistajad palutud kell 15 Kuberneri aias algavale suurkontserdile.

Kell 9 toimub oikumeeniline tänujumalateenistus Toomkirikus. Samal ajal toimub Riigikogus Eesti, Läti ja Leedu spiikrite kohtumine.

Kell 10 asetatakse lilled 20. augusti mälestuskivile Toompea jalamil.

Mälestustseremoonial kõneleb 20. Augusti Klubi liige Ants Käärma, mälestuskimbu asetab 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme. Tseremoonial asetatakse mälestuskimbud teiste seas Eesti Vabariigi presidendi, Riigikogu, valitsuse, Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubi ja Leedu Signaatorite Klubi poolt.

Kell 11 esitletakse Toompea lossi Valges saalis iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud marki.

Esitlusel võtavad sõna Riigikogu esimees Lauri Hussar, Omniva juhatuse esimees Martti Kuldma, 20. Augusti Klubi esindaja Aldo Tamm ning margi kunstnik Jaan Saar. Postmargi keskmes on ajaloolisel fotol põhinev kujutis Ülo Nugise haamrilöögist. Sellest saab kujunduses alguse sinimustvalge lipp, mille alumine serv järgib Tallinna laulukaare kuju ning selle all on kujutatud 1988. aastal lauluväljakule kogunenud inimesi. Postmargiga moodustavad terviku esimese päeva ümbrik ja tempel. Ümbriku kujundus keskendub laulvale revolutsioonile ning esimese päeva tempel Ülemnõukogu otsusele Eesti riiklikust iseseisvusest. Marki, esimese päeva ümbrikut ning esimese päeva templit on kõikidel huvilistel võimalik soetada alates kella 15-st Toompea lossi ees asuvast Omniva telgist. Arveldamine toimub üksnes kaardimaksega.

Kell 12 toimub XV Riigikogu ja 20. Augusti Klubi pidulik ühisistung.

Pidulikul istungil kõnelevad Riigikogu esimees Lauri Hussar, president Alar Karis ja 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme.

Tervitustega esinevad Islandi president Halla Tómasdóttir, Läti Seimi spiiker Daiga Mieriņa ning Andris Teikmanis Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubist, samuti Leedu Seimi spiiker Juozas Olekas ja Leedu Signaatorite Klubi president Birute Valionyte.

Istungil laulab segakoor HUIK! Ode Pürgi dirigeerimisel.

Istungit kannavad üle ETV ja ETV+.

Kell 13 toimub Riigikogu konverentsisaali nimetseremoonia ja mälestustahvli avamine, mille käigus nimetatakse Riigikogu konverentsisaal 20. augusti saaliks.

Nimetseremoonial kõnelevad Riigikogu aseesimees Arvo Aller, 20. Augusti Klubi esindaja Ignar Fjuk ning Riigikogu liige Jaak Valge. 

Kell 15 algab Kuberneri aias tasuta pidupäevakontsert „Mineviku hääl. Tuleviku kõla“. Kontserdil kohtub Eesti pärimusmuusika tänapäevase elektroonilise helikeelega.

Lavale astuvad SADU, NOËP, Puuluup, EiK, Duo Ruut, Sander Mölder, torupillide kvartett ja löökpillide kvartett. Artistid avavad kontserdil stiilipiire ületava maailma, kus regivärss, rahvapillid, rütmimasinad ja elektroonilised tekstuurid loovad täiesti uue kõlakogemuse.

Kontsert kestab umbes 16.20ni.

Kontserdi produtsendiks on Danel Pandre.

Kontserdile saab kaasa elada ka ETV ja ETV+i vahendusel.

1991. aasta 20. augustil kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest“. Taastati riik, mis oli välja kuulutatud 24. veebruaril 1918. Tänavu tähistame 35 aasta möödumist sellest ajaloolisest päevast.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: 20. augustit tähistatakse tänavu erilise pidulikkusega

Lisaks eelseisvatele pidustustele puudutasid riigijuhid kohtumisel 29. augustil toimuvat referendumit Islandi Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimiskõneluste taasavamise üle ning enne seda, 27. augustil toimuvat NB8 ehk Põhja-Balti koostöö formaadi riikide parlamentide spiikrite kohtumist. Nii Riigikogu esimees kui ka Islandi president märkisid Põhja-Balti koostöö tähtsust. „NB8 on väga eriline riikide perekond – meie heade suhete kohta on mõningase kadedusega uurinud nii mõnigi teine riik. Jään ka referendumi päevaks Islandile ning ootan põnevusega autelusid mõlema poolega,“ märkis Hussar.

Ühtlasi arutasid riigijuhid tehisaru revolutsiooni, vajadust võita noorte usaldus neid paremini otsustusprotsessidesse kaasates, samuti vajadust rääkida tõtt ning seista oma väärtuste ja põhimõtete eest suurusest olenemata.

Kohtumisel osales ka Eesti–Islandi parlamendirühma esimees Margit Sutrop. Islandi poolelt osales kohtumisel kultuuri, innovatsiooni ja kõrghariduse minister ja Põhjamaade koostöö minister Logi Már Einarsson.

Islandi president osaleb ka homme toimuvatel Eesti taasiseseisvumispäeva pidustustel, sealhulgas kell 7 algaval pidulikul lipuheiskamisel Kuberneri aias ning ütleb tervitussõnad kell 12 algaval XV Riigikogu ja 20. Augusti Klubi pidulikul ühisistungil.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar Islandi presidendile: meie rahvaid seob väga eriline sõprus

Põimevaip on üks omanäolisemaid tekstiilipärandi ja -kunsti väljendusvorme. Selle juured ulatuvad Eesti talukultuuri, kus vaip oli ühtaegu nii tarbeese kui ka tähenduste kandja. Näitusel astuvad omavahel keskustellu arvukad eri sõnumit kandvad põimevaibad. Iga elu on ainulaadne muster, mis on segu inimese elusündmustest, tegudest, suhetest, tunnetest ja mõtetest. Sama on vaipadesse kootud mustritega – põimitud värvid, kujundid ja märgid jutustavad lugusid kodust, loodusest, inimestest ning ajast.

Anu Raua vaibalooming ühendab Eesti rahvakunsti pärandi, isikliku mälumaastiku ja sügava austuse maaelu vastu, muutes vaibad piltjutustusteks Eesti kultuuri kestvusest. Tema teoseid iseloomustavad tugev sümbolikeel, meisterlik kompositsioon ning oskus põimida argielu esemeid ja rahvuslikke motiive ajatuks kunstiliseks tervikuks. Raua juhendamisel ja eeskujul on sirgunud terve põlvkond tekstiilikunstnikke ja käsitöömeistreid, kes ammutavad inspiratsiooni rahvapärandist.

Christi Kütt on õppejõud, rahvusliku tekstiili eriala esimese lennu vilistlane ja meisterlik põimevaipade looja, kes käsitleb Eesti traditsiooniliste vaipade pärandit kaasaegses võtmes, põimides neisse lugusid, sümboleid ja isiklikke tõlgendusi. Tema vaibad ei ole üksnes tekstiil, vaid nii meie esivanemate tarkuse kui ka praeguse aja inimese maailmatunnetuse kujundiline lahendus.

Näitusel esitatud vaipade autoreid seob Viljandi kultuuriakadeemia, kus 1994. aastal avati Anu Raua eestvedamisel rahvusliku tekstiili eriala, millest on välja kasvanud pärandtehnoloogia õppekava. Eesti ainelise kultuuripärandi uurimis- ja arenduskeskuses pakutava õppe eesmärk on hoida, uurida ja loovalt edasi arendada Eesti traditsioonilist käsitöökultuuri, ühendades pärandi tänapäevase elu vajadustega. Tekstiili-, ehituse, metallitöö või ringtehnoloogia erialal on võimalik õppida tundma kõiki põhilisi kohalikke käsitöötehnikaid, -oskusi ja -materjale. Üks tekstiiliõppe olulisi osi on algusest peale olnud ka põimevaipade kavandamine ja kudumine.

Näitus jääb Toompea lossi kunstisaali ja istungisaali esistel seintel avatuks 15. oktoobrini 2026. Näitusega tutvumiseks esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus kell 10–16 on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isiku tõendav dokument. Näituse külastamiseks palume võimalusel oma tulekust eelnevalt teada anda aadressil info@riigikogu.ee või telefonil 631 6300.

Fotogalerii vaipadest ja näituse avamisest (fotode autor on Erik Peinar Riigikogu Kantseleist)

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus avatakse Eesti iseseisvuse taastamisele pühendatud vaibanäitus „Pärandist põimitud“

Päeva jooksul nimetatakse Riigikogu konverentsisaal ümber 20. augusti saaliks ja avatakse seal mälestustahvel. Pidustused kulmineeruvad Kuberneri aias tasuta kontserdiga „Mineviku hääl. Tuleviku kõla“. Päev varem avatakse Toompea lossis Anu Raua, Christi Küti ning Viljandi kultuuriakadeemia tudengite põimevaibanäitus, mis on samuti pühendatud iseseisvuse taastamise aastapäevale.

1991. aasta 20. augustil kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest“. Taastati riik, mis oli välja kuulutatud 24. veebruaril 1918. Tänavu tähistame 35 aasta möödumist sellest ajaloolisest päevast.

19. augustil kell 17 avab Riigikogu esimees Lauri Hussar Toompea lossi kunstisaalis iseseisvuse taastamise juubeliaastapäevale pühendatud Anu Raua, Christi Küti ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tudengite ühise põimevaibanäituse „Pärandist põimitud“.

20. augustil Toompeal toimuvad sündmused

Kell 7 toimub Kuberneri aias pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia.

Tseremoonial kõnelevad Riigikogu esimees Lauri Hussar, peaminister Kristen Michal ja 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Kuberneri aeda on üles rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad. Esinevad kammerkoor Avis Animi, Mulgi segakoor, segakoor HUIK!, segakoor Noorus ja Tallinna 21. Kooli kammerkoor dirigentide Kristjan Õmbluse, Ode Pürgi, Leiu Ryland-Jonesi ja Roland Viilukase juhatamisel, samuti Tallinna Politseiorkester, mida dirigeerib Riivo Jõgi.

Sündmusest on võimalik osa saada ka ETV ja ETV+-i vahendusel.

Kell 9 toimub oikumeeniline tänujumalateenistus Toomkirikus. Samal ajal toimub Riigikogus Eesti, Läti ja Leedu spiikrite kohtumine.

Kell 10 asetatakse lilled 20. augusti mälestuskivile Toompea jalamil.

Mälestustseremoonial kõneleb 20. Augusti Klubi liige Ants Käärma, mälestuskimbu asetab 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme. Tseremoonial asetatakse mälestuskimbud teiste seas Eesti Vabariigi presidendi, Riigikogu, valitsuse, Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubi ja Leedu Signaatorite Klubi poolt.

Kell 11 esitletakse Toompea lossi Valges saalis iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud marki.

Esitlusel võtavad sõna Riigikogu esimees Lauri Hussar, Omniva juhatuse esimees Martti Kuldma, 20. Augusti Klubi esindaja Aldo Tamm ning margi kunstnik Jaan Saar. Postmargil kujutatud on kujutatud legendaarne haamrilöök, Eesti lipu värvid ja juubeldav rahvas. Esimese päeva ümbrik keskendub laulvale revolutsioonile ning tempel Ülemnõukogu otsusele Eesti riiklikust iseseisvusest. Marki on kõikidel huvilistel võimalik soetada alates kella 15-st Toompea lossi ees asuvast Omniva telgist.

Kell 12 toimub XV Riigikogu ja 20. Augusti Klubi pidulik ühisistung.

Pidulikul istungil kõnelevad Riigikogu esimees Lauri Hussar, president Alar Karis ja 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme.

Tervitustega esinevad Islandi president Halla Tómasdóttir, Läti Seimi spiiker Daiga Mieriņa ning Andris Teikmanis Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubist, samuti Leedu Seimi spiiker Juozas Olekas ja Leedu Signaatorite Klubi president Birute Valionyte.

Istungil laulab segakoor HUIK! Ode Pürgi dirigeerimisel.

Istungit kannavad üle ETV ja ETV+.

Kell 13 toimub Riigikogu konverentsisaali nimetseremoonia ja mälestustahvli avamine, mille käigus nimetatakse Riigikogu konverentsisaal 20. augusti saaliks.

Nimetseremoonial kõnelevad Riigikogu aseesimees Arvo Aller, 20. Augusti Klubi esindaja Ignar Fjuk ning Riigikogu liige Jaak Valge. 

Kell 15 algab Kuberneri aias tasuta pidupäevakontsert „Mineviku hääl. Tuleviku kõla“. Kontserdil kohtub Eesti pärimusmuusika tänapäevase elektroonilise helikeelega.

Lavale astuvad SADU, NOËP, Puuluup, EiK, Duo Ruut, Sander Mölder, torupillide kvartett ja löökpillide kvartett. Artistid avavad kontserdil stiilipiire ületava maailma, kus regivärss, rahvapillid, rütmimasinad ja elektroonilised tekstuurid loovad täiesti uue kõlakogemuse.

Kontserdi produtsent on Danel Pandre. Kontsert kestab umbes 16.20ni.

Kontserdile saab kaasa elada ka ETV ja ETV+ vahendusel.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Toompeal tähistatakse Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäeva

Juhatus kinnitas esmaspäeval ka Meelis Kiili lahkumise Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioonist ning teisipäeval Kalev Stoicescu lahkumise Eesti 200 fraktsiooni koosseisust.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu juhatus kinnitas muudatused kahe komisjoni koosseisus

Kohtumisel tänas Vaga asepresidenti sooja vastuvõtu eest ning tõi esile, et iga Eesti delegatsiooni visiit Taiwani kinnitab kahe riigi tugevat partnerlust ja sõprust.

„Taiwani majanduslik edu, innovatsioon ning ühiskonna vastupidavus on Eestile suureks inspiratsiooniks. Näeme üha rohkem võimalusi teha koostööd kõrgtehnoloogia, kaitsetööstuse, investeeringute ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Eesti ja Taiwan on täna lähedasemad kui kunagi varem,“ ütles Vaga.

Tema sõnul avaldab Eesti tunnustust Taiwani ulatuslikele reformidele riigikaitses.

„Taiwan ei tugevda üksnes oma relvajõude, vaid investeerib ka tehnoloogilisse innovatsiooni, ühiskonna valmisolekusse, küber- ja kognitiivsesse julgeolekusse ning aktiivsesse diplomaatiasse. See saadab selge sõnumi, et demokraatiat ja vabadust kaitstakse,“ märkis Vaga.

Vaga tõi esile, et Eesti liigub samas suunas, investeerides tänavu riigikaitsesse 5,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, arendades kaasaegseid kaitsevõimeid ning toetades jätkuvalt Ukrainat.

Kohtumisel arutati ka Eesti ja Taiwani praktilise koostöö kiiret arengut. Eesti jagab Ukrainast saadud õppetunde, mis aitavad tugevdada ka Taiwani valmisolekut. Lisaks käsitleti koostööd kaitsetööstuses, sealhulgas Taiwani Riikliku Chung-Shani Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi (NCSIST) ja Eesti ettevõtete vahel.

Delegatsioon märkis, et koostöö laieneb ka teistes valdkondades. ESTDEV ja Taiwani Rahvusvahelise Koostöö ja Arengu Fond (ICDF) on sõlminud strateegilise koostööleppe, Taiwania Capital on investeerinud Eesti tehnoloogiasektorisse ning kahe riigi vahel tihenevad kultuuri- ja haridusvahetused. Eesti toetab jätkuvalt ka Taiwani sisulist osalemist Maailma Terviseorganisatsiooni tegevuses.

„Eestit ja Taiwani lahutab geograafia, kuid ühendavad väärtused. Taiwani humanitaarabi Ukrainale näitab, et nad jagavad meiega samu väärtusi ja panustavad, et Euroopa mandril toimub sõda lõppeks vabaduse võiduga. Eesti ja Taiwanil on aga ka suur potensiaal teha majandusalast koostööd tehnoloogiasektoris. Taiwani hiljutine investeering Eesti ettevõttesse Skeleton Technologies on tiheda majanduskoostöö algus. Vabadus, demokraatia, innovatsioon ja avatud ühiskonda – need ühised väärtused teevad meie partnerluse tugevaks ning annavad kindlust, et saame koos üle kõikidest proovikividest,“ ütles Vaga.

Eesti–Taiwani sõprusrühma delegatsiooni kuulusid lisaks Vagale Riigikogu liikmed Peeter Tali, Hanah Lahe, Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Kalle Laanet.

Visiidi käigus kohtus delegatsioon Taiwani asepresidendi Hsiao Bi-khimiga, Taiwani parlamendi spiikri Han Kuo-yuga, välisministri, asekaitseministri, Julgeolekunõukogu peasekretäri Joseph Wu, Taiwani Riikliku Chung-Shani Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi (NCSIST), Rahvusliku paleemuuseumi juhtkonna, Majandus- ja Kaubandusministeeriumi ning riikliku Taiwania Capital investeerimisfondi esindajatega.

Kohtumistel keskenduti Eesti ja Taiwani parlamentaarse koostöö edendamisele, julgeoleku- ja kaitseküsimustele, kaitsetööstuse ja kõrgtehnoloogia koostööle, investeeringutele, kultuurivahetusele ning demokraatlike riikide koostöö tugevdamisele rahvusvahelisel tasandil.

Lisainfo:

Kristo Enn Vaga
Riigikogu Eesti–Taiwani parlamendirühma esimees
+372 5626 7733
kristoenn.vaga@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti–Taiwani sõprusrühm Taiwanis: Eesti ja Taiwan on lähedasemad kui kunagi varem

Aastaistungjärgu raames kogunevad kõik kolm komiteed, Riigikogu esindav Pikhof osaleb demokraatia-, inimõiguste ja humanitaarküsimuste komitee töös. Samuti osaleb ta traditsioonilisel naiste õigustele keskenduval kohtumisel ning esindab Eestit Põhja- ja Baltimaade (NB8) ning Ameerika Ühendriikide delegatsioonide kohtumisel.

Assambleel osaleb üle 250 parlamendiliikme Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Kesk-Aasiast. Saadikud arutavad mitme päeva jooksul komiteedes resolutsioone, mis käsitlevad Venemaa agressioonisõda Ukrainas, hübriidohte, strateegilist konkurentsi Arktikas ja arenguid Lähis-Idas. Samuti on arutelud näiteks kliimamuutuste, ressursside üle konkureerimise, demograafiliste muutuste, narkokaubanduse, küberturvalisuse ja tehisaru juhtimise teemal. Istungjärgu lõpus, kolmapäeval, on kavas vastu võtta Haagi deklaratsioon.

OSCE Parlamentaarse Assamblee eesmärk on rohkem kaasata liikmesriike Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, tõhustada tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ning suurendada parlamendisaadikute vastutust ja mõju.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Heljo Pikhof osaleb OSCE Parlamentaarse Assamblee aastaistungil Hollandis