Vastates presidendi küsimusele kinnitas Hussar, et Venemaa ei soovi Ukrainas sõda lõpetada, vaid eskaleerib konflikti. „Venemaa ei taha rahu, vaid soovib jätkata sõjalist operatsiooni, sest neile tundub, et neil on võimalik oma eesmärke saavutada,“ märkis esimees ja viitas, et Venemaa ei pidanud kinni isegi 9. maiks lubatud vaherahust. „Venemaa ei pea oma lubadustest kinni. Meie ainus võimalus on jätkata Ukraina igakülgset toetamist ning surve avaldamist Venemaale.“

Samuti käsitleti kohtumisel Milatovići osalemist Lennart Meri konverentsil, EL-Lääne-Balkani tippkohtumist ning kahepoolse koostöö tihendamist erinevates valdkondades.

Kahepäevase visiidi käigus kohtub Milatović Tallinnas ka president Alar Karise ja peaminister Kristen Michaliga ning astub panelistina üles Lennart Meri konverentsil.

Fotod: Merje Meisalu / Riigikogu Kantselei

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar Montenegro presidendile: tuleb jätkata surve avaldamist Venemaale

Eelnõu näeb ette anda mootorratastele õigus kasutada ühissõidukiradasid, et muuta seeläbi liikluskorraldus sujuvamaks, ohutumaks ja tõhusamaks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele finantsombudsmani institutsiooni loomiseks“ eelnõu (912 OE).

Valitsusele tehakse ettepanek töötada välja ja esitada seaduseelnõu, millega luuakse Eestis finantsombudsmani institutsioon. Finantsombudsmani ülesanne oleks lahendada finantsteenuse kliendi ja finantsteenuse osutaja vahelisi vaidlusi kohtuväliselt, sõltumatult, kiiresti ja inimestele jõukohase kuluga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi kättesaadavuse parandamiseks“ eelnõu (913 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele järgmised ettepanekud: tõsta riiklikult rahastatud viljatusravi vanusepiiri vähemalt 42. eluaastani meditsiinilise näidustuse olemasolul; suurendada riiklikult rahastatud viljatusravi kättesaadavust ja teenusemahtu, et vähendada ravijärjekordi ning parandada ravi õigeaegset alustamist; näha ette doonorrakkude soetamise kulude osaline või täielik kompenseerimine ravikindlustatud isikutele meditsiinilistel näidustustel, sealhulgas geneetiliste haiguste, vähiravi tagajärgede või enneaegse munasarjapuudulikkuse korral.

Muudatuste eesmärk on tagada õiglasem ja vajaduspõhisem ligipääs viljatusravile ning vähendada olukordi, kus lapse saamise võimalus sõltub inimese majanduslikust olukorrast. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamise meetmete väljatöötamiseks“ eelnõu (914 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja meetmed laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Eelnõu esitamine on ajendatud laste ja noorte murettekitavalt madalast liikumisaktiivsusest, noorte kehalise võimekuse langusest ning vajadusest tugevdada ennetuspõhist tervise-, haridus- ja spordipoliitikat. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

29 Riigikogu liikme 14. mail esitatud Riigikogu avalduse „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal“ eelnõu (915 AE).

Avalduse põhjenduste osas kirjeldatakse ülevaatlikult 1934. aasta ja järgnenud aastate sündmusi, mille tagajärjel vaigistati demokraatlikult valitud parlament, keelustati erakondade tegevus ja allutati ajakirjandus tsensuurile ning kehtestati autoritaarkord.

Avalduse resolutsioonis mõistetakse hukka tollane tegevus Eesti põhiseadusliku korra ja demokraatia allasurumisel ning toonitatakse põhiseaduse preambuli sõnadele viidates vajadust hoida ära sellelaadsete sündmuste ja teguviiside kordumine Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 14. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tagamiseks“ eelnõu (916 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada Riigikogule konkreetne tegevuskava erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks, järjekordade vähendamiseks ning vajaliku rahastuse tagamiseks.

Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekandeliste abimeetmetega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Andre Hanimägi, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova 14. mail algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE).

Eelnõuga sätestatakse ravimiseaduses alus Tervisekassale hüvitada mittetulundusühingutele, sihtasutusetele või usulisetele ühendustele annetuste eest ostetud harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdne summa.

Muudatustega soovitakse vähendada kulusid harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitele ja toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid selliste ravimite ostmisel.

Eelnõu algatajad kaalusid ka võimalust vabastada annetajate toel soetatud ravimid käibemaksust või rakendada nendele ravimitele käibemaksuerandit, aga kuna kehtiv õigus ei võimalda kehtestada käibemaksuerandit, mis sõltuks ravimi soetajast või rahastamisallikast, siis otsustasid eelnõu algatajad töötada välja kompensatsioonimehhanismi ehk toetuse väljaspool maksusüsteemi. Selleks sätestatakse ravimiseaduses uus toetuse liik, mis võimaldab toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid vastavate ravimite soetamisel annetuste eest käibemaksu ulatuses. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõu liiklusseaduse muutmiseks

Teema tõstatas Aivar Kokk, kes juhtis tähelepanu sellele, et vähihaigeid ja raskelt haigeid lapsi toetavad sihtasutused täidavad sageli lünki, kuhu riiklik süsteem ei ulatu. Ta rõhutas, et annetustest kogutud raha jõuab osaliselt maksude kaudu riigile tagasi, ning küsis, kas riik võiks neid organisatsioone senisest rohkem toetada näiteks maksusoodustuste või kaasrahastuse kaudu. „Kas riik näeb neid sihtasutusi lihtsalt heategevusena või partneritena, kes aitavad päästa elusid ja täita lünki, kuhu riiklik süsteem alati ei ulatu?” küsis Kokk.

Joller vastas, et kõigi mittetulundusühingute tegevus on oluline ning riik ei saa teha erandeid üksikute valdkondade kaupa, arvestamata laiemat pilti. Ta rõhutas, et Sotsiaalministeerium toetab organisatsioone strateegilise partnerluse kaudu, lähtudes riiklikest eesmärkidest. „Riik näeb partneritena ja riik toetab neid organisatsioone nii tegevuskulude osas kui ka erinevate projektide elluviimise osas,” ütles Joller. Tema sõnul on näiteks puuetega ja krooniliste haigustega inimeste valdkonnas strateegiliseks partneriks EPIKoda ning lisaks toimuvad mitmesugused taotlusvoorud, mille kaudu rahastatakse konkreetseid teenuseid ja projekte.

Minister selgitas ka, et suur osa abivahenditest ja teenustest, mida raskelt haiged vajavad, on juba riigi poolt rahastatud. „Abivahenditele kulub aastas umbes 26 miljonit eurot ja see on ainult rehabilitatsioonisüsteemi kaudu rahastatav osa,” märkis Joller. Rääkides vähiravifondidest, selgitas ta, et näiteks fond Kingitud Elu toetab sageli ravimeid, mida Tervisekassa ei saa rahastada teadusliku tõendatuse või müügiloa puudumise tõttu.

Sotsiaalminister nentis oma vastuses, et riigi võimalused ei ole piiramatud. „Me kindlasti tahaks teha rohkem, aga kui ressurssi ei ole, siis peame suunama need ressursid sinna, kus saame kõige parema tulemuse,” ütles Joller.

Sotsiaalminister vastas infotunnis ka Heljo Pikhofi küsimusele erihooldekande kohta.

Lisaks sotsiaalministrile osales infotunnis ka peaminister Kristen Michal, kes vastas Lauri Laatsi küsimusele fiskaalpoliitika kohta, Martin Helme küsimusele Eesti õigusriigi kohta, Reili Ranna küsimusele laste ja perede kohta, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele õiglase ülemineku fondi ebaõigluse kohta, Anti Poolametsa küsimusele Eesti ajaloo käsitlemise kohta, Aleksandr Tšaplõgini küsimusele gaasielektrijaamade ehitamise kohta ja Mart Helme küsimusele ajaloolise mälu kohta.

Infotunni stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Infotunnis arutati heategevusorganisatsioonide rolli ja riigi toetust raskelt haigete abistamisel

“Aruteludes keskendutakse muu hulgas sellele, kuidas toimib TI-Hüppe õpirakendus gümnaasiumis, millised eetilised, juriidilised, sotsiaalsed ja tehnilised riskid kaasnevad tehisaru kasutamisega ning mida näitavad uuringud Eesti noorte valmisoleku kohta kasutada tehisaru õppetöös,” ütles Sutrop.

Seminaril käsitletakse nii hariduspoliitilisi valikuid, TI-Hüppe algatust kui ka noorte tegelikke tehisaru kasutamise praktikaid eesmärgiga mõtestada, milline võiks olla tehisaru roll Eesti hariduse tulevikus.

Kella 9–14 toimuvat seminari saab jälgida veebiülekandes. Videosalvestisi saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Lisainfo:

Margit Sutrop
Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimees
631 6630
margit.sutrop@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus arutatakse tehisaru mõju haridusele

Riigikogu võttis 10. detsembril 2025. aastal vastu 2026. aasta riigieelarve, mille tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Riigi 2026. aasta lisaeelarve eelnõuga tulud vähenevad 24 miljonit eurot, kulud suurenevad 4,4 miljonit eurot ning investeeringud vähenevad 1,5 miljonit eurot. Lisaeelarvega suurendatakse finantseerimis-tehingute eelarvet 37,9 miljonit eurot.

Lisaeelarvega vähendatakse kulude ja investeeringute eelarvet 26,3 miljoni eurot nihutades 2026. aasta eelarvesse planeeritud kulusid ja investeeringuid 2028. aastasse või kaugemale, saades nii vaba eelarveruumi valitsuse uute prioriteetide rahastamiseks. Lisaks nihutatakse 3 miljonit eurot CO2 müügitulust sõltuvaid kulusid ja investeeringuid, mille lõplik maht korrigeeritakse riigieelarve aasta lõpuks ning seetõttu lisaeelarve eelnõus ei kajastu. Uusi lisavajadusi rahastatakse 29,2 miljoni euro ulatuses. Arvestades ka CO2 muudatusi, jääb riigieelarve kulude ja investeeringute koondmaht kehtivale tasemele.

Ministrid esitasid kokku 29,3 miljoni euro ulatuses ettepanekuid vähendada 2026. aasta eelarvesse kavandatud kulusid. Selle arvelt avaneb valitsusel võimalus katta käesoleval aastal prioriteetsete valdkondade lisavajadusi.

2026. aastal suunatakse 10,98 miljonit eurot Eesti.ai algatusse, et kasvatada inimeste AI-oskusi, tõsta avaliku sektori tõhusust, parandada tervishoiuteenuseid ning tugevdada hariduse ja eesti keele positsiooni tehisaru ajastul.

Oluline osa täiendavast rahastusest suunatakse riigi julgeoleku tugevdamisse. 17 miljonit eurot eraldatakse idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused.

Lisaks eraldatakse kultuuriministeeriumile 941 057 eurot, mis antakse edasi Eesti Kultuurkapitalile. Tegemist on ettevõtjatelt Rahandusministeeriumile laekunud annetustega, mille eesmärk on katta hasartmängumaksu seaduse kahekuisest kaughasartmängude maksustamise erisusest tekkinud puudujääk. Ettevõtjatelt laekus Rahandusministeeriumile annetusena 719 640 eurot. Valitsus kompenseerib riigieelarvest Eesti Kultuurkapitalile 220 000 eurot puudu jäänud tulusid.

Lisaks riigieelarve seaduses kajastuvatele tuludele ja kuludele täpsustatakse ka Riigi Kinnisvara ASi ja AS Hexest Materialsi investeeringuid. Kõiki muudatusi arvestades paraneb valitsussektori eelarvepositsioon 2026. aastal 15 miljoni euro võrra, kuid jääb protsendina SKPst kevadprognoosi tasemele. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1% SKPst ja eelarvetasakaalu parandamisega jätkatakse sügisel riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise käigus.

Eelnõu näeb ette lõhkeainetehase AS Hexest Materials finantseerimistehingu 2027. ja 2028. aastasse kavandatud eelarve ettepoole toomise 2026. aastasse. Samuti arvestatakse lisaeelarves 12. märtsil otsustatud aktsiisitõusude ära jätmisega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 11. mail algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (909 SE).

Muudatuste eesmärk on parandada prokuratuuri sisest kontrolli ning vastutust riikliku süüdistuse esitamisel, ajakohastada ning muuta paindlikumaks prokuratuuri töökorraldust, tagada riigi peaprokurörile paremad võimalused prokuröride kvalifikatsiooni ja professionaalsuse tõstmiseks ning muuta juhtimis- ja karjäärisüsteem läbipaistvamaks.

Eelnõuga piiratakse prokuröride kassatsioonide esitamise õigust ning suurendatakse juhtivprokuröri ning riigi peaprokuröri vastustust, kohustades neid hindama kassatsiooni esitamise põhjendatust ning sellele oma heakskiidu andma. Samuti lihtsustatakse tingimusi kriminaalasja menetluse üleandmiseks ühelt prokurörilt teisele.

Prokuröride konkursikomisjonile antakse pädevus kontrollida prokuröride vastavust teenistuskohale kehtivatele nõuetele, mittevastavuse korral on võimalik prokurör ametist vabastada. Prokuröridele kehtestatakse pikemad katseajad – abiprokuröridele üks aasta, ringkonna- ja riigiprokuröridele kaks aastat.

Vanemprokuröride ning juhtivate riigiprokuröride ametiaeg muudetakse tähtajaliseks kestusega viis aastat. Riigi peaprokuröri ametiaeg muudetakse 7-aastaseks, ilma võimaluseta teda järjest teiseks ametiajaks ametisse nimetada, et tagada tema poliitiline sõltumatus kogu ametiaja jooksul.

Ringkonnaprokuratuuride, samuti prokuröride tööpiirkondade kehtestamine muudetakse paindlikumaks. Asukoha ja tööpiirkonna kehtestamise volitus on edaspidi vastutaval ministril. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Menetlusse võeti riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu

Konverentsi esimeses osas räägitakse demokraatia piiriülesest kaitsmisest olukorras, kus demokraatlikke riike mõjutavad mitmesugused hübriidohud nagu desinformatsiooni levik ning elanike usaldus institutsioonide vastu on vähenemas. Arutelu fookuses on küsimus, kuidas kasutada Balti riikide kogemusi Euroopa vastupanuvõime tugevdamisel.

Ürituse teises osas vaadatakse tagasi Balti riikide 35 aasta pikkusele koostööle ja õppetundidele. Samuti arutatakse edasisi koostöövõimalusi, et vastata uutele geopoliitilistele, majanduslikele ja julgeolekualastele väljakutsetele nii Balti regioonis kui ka Euroopas laiemalt.

Konverentsi eel toimub Balti Assamblee presiidiumi ja ministrite nõukogu koostöönõukogu kohtumine, kus arutatakse kolme riigi seadusandliku ja täidesaatva võimu koostöö tihendamist.

Balti Assamblee on Eesti, Läti ja Leedu parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab istungjärkudel, presiidiumis, komisjonides ja üritustel Balti piirkonda puudutavaid küsimusi. Sel aastal juhib nii Balti Assamblee kui ka Balti Ministrite Nõukogu tööd Eesti, kelle eesistumise juhtmõte on kujundada turvaline ja vastupidav piirkond, tugevdada ühenduvust ning edendada konkurentsivõimet.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Balti Assamblee konverentsi fookuses on vastupanuvõime kasvatamine ja demokraatia kaitse

Uuendatud Eesti julgeolekupoliitika alustel on kolm peamist eesmärki: kirjeldada julgeolekukeskkonda 2026. aasta kevade seisuga, selgitada Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning kirjeldada ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks seatud eesmärke. Riigi strateegilise planeerimise raamis on tegemist poliitika põhialuste dokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise aluseks.

Strateegiadokumendi keskne eesmärk on seada sihte Eesti julgeoleku tugevdamiseks viies omavahel seotud tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Julgeolekut käsitletakse läbivalt laia riigikaitse põhimõttel, kus oma roll on riigil, kohalikel omavalitsustel, elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel, kogukondadel ja igal inimesel endal.

Võrreldes eelmise, 2023. aastal heaks kiidetud JPA-ga on 2026. aasta julgeolekupoliitika alustes tugevdatud mitmeid olulisi suundi. Suurem rõhk on elanikkonnakaitsel kui eraldiseisval ja süsteemsel valdkonnal, millega kaitstakse inimesi kriisidest tingitud ohtude eest ja aidatakse neil nende tagajärgi leevendada. Ühtlasi on vajalik inimeste valmisolek vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime tulla. Esile on toodud kogu ühiskonna kriisikindluse ja varustuskindluse suurendamise siht, mille kohaselt peaks ühiskonnal tervikuna olema toimetulemist võimaldavad varud vähemalt 30 päevaks. Oluliselt on laiendatud majandusjulgeoleku käsitlust, sealhulgas elutähtsate teenuste ja varustuskindluse tagamisel.

Senisest konkreetsemalt käsitletakse energia- ja varustuskindlust ning riigi rolli kriisiolukorras, sealhulgas vajadust tagada toimivad ühendused. Digitaalses ruumis rõhutatakse küber- ja infoturbe läbivat tähtsust ning iga osapoole vastutust. Täpsustatud on ka hübriidohtude käsitlust, keskendudes haavatavuste vähendamisele ja paindlikule reageerimisele. Meie julgeolekut käsitletakse tihedas seoses kogu Euroopa sisejulgeolekuga, mille fookuses on piiri tugevdamine, sanktsioonide rakendamine ja parem valmisolek tegutseda muutunud julgeolekuolukorras.

Sõjalise kaitse keskmes on Eesti tugevdatud kaitsehoiak, mis tugineb iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele. Uue mõistena on kasutusele võetud aktiivkaitse põhimõte ning rõhutatakse valmisolekut tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Üle kinnitatakse ambitsioonikam siht kulutada sõjalisele kaitsele vähemalt 5 protsenti SKP-st. Tulenevalt muutustest rahvusvahelises julgeolekukorralduses rõhutatakse Euroopa suuremat vastutust julgeoleku tagamisel. Eestile on tähtsad nii atlandiülene kui ka Euroopa ühtsus. Meie julgeoleku keskmes on Eesti kaitsetahe ja võidutahe – põhimõte, et Eesti ei alistu kunagi.

Julgeolekupoliitika alused koostab valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Koostamist juhtis Riigikantselei ning sellesse panustasid kõik ministeeriumid ja Eesti Pank. Protsessi olid kaasatud Sisekaitseakadeemia ja Balti Kaitsekolledži teadurid, valdkonna eksperdid, ajakirjanikud, Riigikogu väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon ning Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 7. mail algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE).

Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust, kaitseväeteenistuse seadust, Kaitseliidu seadust ja tulumaksuseadust. Muudatustega luuakse lahinguvalve õiguslik raamistik, sealhulgas määratletakse lahinguvalve kui Kaitseväe rahuaja tegevus, sätestatakse selle korraldamise alused ning täpsustatakse lahinguvalves osalevate isikute jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise tingimusi ja korda. Samuti nähakse ette, et Kaitseväes avalikus teenistuses olevatele ametnikele ja töölepingu alusel töötavatele isikutele tagatakse sõjaväelises väljaõppes osalemisel toitlustus kaitseväelastega sarnastel alustel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 7. mail algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE).

Eelnõuga luuakse strateegiliselt oluliste investeeringute jaoks eraldi kiirendatud menetlus ehk nn strateegiliste investeeringute ekspressrada, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis kiiremaks ja prognoositavamaks. Muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringuid, kaitsetööstust, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist.

Eelnõuga kehtestatakse selged kriteeriumid strateegilise investeeringu staatuse määramiseks ning luuakse erimenetlused projektidele, mille asukoht ei ole veel lõplikult paigas või mis sobituvad juba olemasolevatesse planeeringutesse. Samuti lihtsustatakse riigi eriplaneeringute menetlusi: kaotatakse eraldi algatamise etapp, vähendatakse dubleerivaid hindamisi ning võimaldatakse keskkonnamõjude paindlikumat ja varasemat hindamist.

Lisaks luuakse strateegiliste projektide jaoks ühtne kontaktpunkt, mis hakkab menetlusi koordineerima ja jälgima tähtaegadest kinnipidamist. Muudatustega soovitakse vähendada eelkõige haldusorganite töökoormust ja kiirendada menetlusi, ilma et suureneks inimeste halduskoormus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 7. mail algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE).

Seaduse muutmisega viiakse e-residentsuse programm üle kaardivabale ja kaugteel toimivale e-identimise süsteemile. Muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat, lihtsustada e-residentsuse taotlemist ja suurendada e-residentsuse programmi majanduslikku mõju.

Eelnõu kohaselt hakatakse alates 2027. aasta märtsist e-residentide isikusamasust tuvastama ja kontrollima biomeetriliselt kaugteel. Selleks võrreldakse taotleja biomeetrilisi andmeid ja reisidokumendi infot riiklikes andmekogudes olevate andmetega.

Alates 2028. aasta märtsist minnakse üle kaardivabale e-identimisvahendile ehk senise digi-ID asemel saab e-resident õiguse kasutada digitaalset identiteedilahendust ilma füüsilise kaardita. E-identimisvahendi kasutamise õiguse annab Politsei- ja Piirivalveamet ning tehnilise lahenduse korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 22 Riigikogu liikme 6. mail algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (904 SE).

Eelnõu kohaselt määratletakse seaduses valimisvaatlejate organisatsiooni mõiste ja antakse valimisvaatlejate organisatsioonidele õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule valimistega seotud kaebusi avalikes huvides. Sel eesmärgil tehakse neljas valimisseaduses (Riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ja rahvahääletuse seadus) sellekohased sisuliselt ühesugused muudatused ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sellele vastavad muudatused.

Seletuskirjas märgitakse, et seni ei ole Eestis valimisvaatlejatel ega valitsusvälistel organisatsioonidel ega ka valijatel või kandidaatidel valimistega seotud küsimustes kaebeõigust avalikes huvides. Eelnõu eesmärk on määratleda valimisvaatlejate organisatsioonid ning anda neile õigus esitada avalikes huvides kaebusi, kui nad leiavad, et valimiste korraldaja või Vabariigi Valimiskomisjon on rikkunud seadust või muid kohaldatavaid nõudeid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõu uuendatud Eesti julgeolekupoliitika aluste kohta     

Muudatusega täpsustatakse seaduses kasutatavaid mõisteid, võrgu- ja infosüsteemide turvameetmete rakendamise ulatust ning muudetakse riiklikku ja haldusjärelevalvet puudutavaid sätteid.  Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 4. mail algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE).

Eelnõu muudatuste peamised eesmärgid on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada Kaitseväe julgeolekuala kaitset, reguleerida senisest täpsemalt välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri valvamise ülesandesse ja muude korrakaitseliste ülesannete täitmisse ning luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon.

Selleks: antakse Kaitseväele õigus põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral meresõiduohutuse tagamiseks korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit; luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon, mille eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning parandada asutuste vahelist teabevahetust;  defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning sätestatakse nendel aladel piirangute kehtestamise, isikuandmete töötlemise ja erimeetmete kohaldamise täpne loetelu ning täpsustatakse juba olemasolevaid meetmeid;  luuakse Kaitseliidus toimuva sõjaväelise väljaõppe ning riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise, sealhulgas relvastuse ning riigi sõjaliseks kaitseks kasutatava taristu ja tehnika kaitseks julgeolekuala regulatsioon, samuti täpsustakse Kaitseliidu valve teostamise volitusi; lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele; seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal; kohustatakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu, kellel ei ole praegu kohustust omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme; reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud veesõidukite üle järelevalve tegemist; sätestatakse seaduse tasandil kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon, mis vastutab kaitselennunduse järelevalve tegemise üle; sätestatakse võimalus kaasata välisriigi relvajõude riigipiiri valvamisse ja muude korrakaitseliste ülesannete täitmisse. Juhtivkomisjonis määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 4. mail algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE).

Eelnõu muudatuste eesmärk on tugevdada loomakaitset ja täpsustada regulatsiooni. Selgesõnaliselt keelatakse zoofiilia ning seda kujutava materjali tootmine ja levitamine. Koerte püsiv ketis pidamine keelatakse alates 1. jaanuarist 2027.

Varjupaikadele kehtestatakse rangemad nõuded, neil on seaduse jõustumisel tegutsemiseks vaja tegevusluba, samuti peavad nad järgima teatud loomapidamis- ja heaolunõudeid. Samuti täpsustatakse veterinaararsti rolli looma eutanaasia läbiviimisel.

Seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 2027. aasta 1. jaanuaril. Erandina võivad need, kes on seni oma koera ketis pidanud ja ei saa teda turvaliselt vabaks lasta, jätkata sama pidamisviisi kuni 2032. aastani.

Samuti on sujuvaks üleminekuks nähtud ette, et varjupaikadel ja hulkuvate loomade hoiukodudesse paigutajatel peab tegevusluba olema hiljemalt 1. jaanuariks 2028. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 4. mail algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE).

 Justiits- ja digiminister võttis 7. aprillil Riigikogust tagasi varasema korruptsioonivastase seaduse muudatuste eelnõu ning esitab ajakohastatud versiooni. Muudatuste eesmärk on lahendada kehtiva seaduse rakendamisel tekkinud segadused ja tõlgendusprobleemid.

Eelnõuga täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse iseenda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses. Samuti sõnastatakse selgemalt seotud isiku ja toimingupiirangu mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda.

Lisaks luuakse tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende igapäevast tööd. Huvide deklaratsiooni kohustus laieneb samuti: edaspidi tuleb deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui inimene on ettevõtte tegelik kasusaaja. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 4. mail algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (901 SE).

Muudatuse eesmärk on tagada, et lapsele osutatav abi lähtuks tema tegelikest vajadustest ja huvidest ning et abi osutamine oleks koordineeritud ja läbipaistev. Muudatused aitavad paremini kaitsta abivajava lapse õigusi, sealhulgas last puudutavate kohtulahendite täitmisel.

Edaspidi eristatakse senisest selgemalt olukordi, kus sekkumine eeldab KOV-i lastekaitsetöötaja juhtivat rolli, ning juhtumeid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selles valdkonnas, kus lapse raskused ilmnesid (nt tervishoid, haridus, pere). Eelnõuga muudetakse lastekaitsetöötaja poolt lastekaitselise juhtumikorralduse algatamise aluseid, vähendades seeläbi lastekaitsetöötajate töökoormust. See aitab vähendada spetsialistide läbipõlemist ning toetab keskendumist lastele, kes vajavad lastekaitsetöötaja tuge kõige enam.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga lastekaitsetöötaja ülesandeid abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel, sealhulgas lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamisega seotud täitemenetlustes.

TMS-is tehtavate muudatustega täpsustatakse ka kohtutäituri ja politsei rolle sellistes täitemenetlustes ning luuakse alus täitetoimingu peatamiseks olukordades, kus selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 4. mail algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE).

Eelnõu eesmärk on laiendada rahuajal mehitamata õhusõidukite (MÕS) seire- ja tõrjevõimalusi. Eelnõu võimaldab Kaitseväel paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega mehitamata õhusõidukeid, PPA-l tõhusamalt ennetada kuritegevust ning kaitsta inimeste elu ja tervist, samuti reageerida uutest mehitamata õhusõidukitest tulenevatest ohtudest tulenevatele riskidele. Lisaks annab see riigikaitseobjektide valdajatele, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvatele ettevõtetele, paremad võimalused oma taristu kaitsmiseks.

Kehtiv õigusruum ei ole piisav õhuruumist lähtuva ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks, sest see loodi eelkõige mehitatud õhusõidukite jaoks. Mehitamata õhusõidukitest tulenev kasvav oht eeldab pädevuste ülevaatamist, ümberjaotamist, uute rollide kehtestamist ja ametkondlikku operatiivset koostööd. Samuti on vaja arendada ja koordineeritult hallata uuele julgeolekukeskkonnale vastavat tehnilist võimekust.

Eelnõu loob mitmekihilise droonitõrje, kus tsiviildroonidele reageerib esimesena Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Kui PPA ei saa ohtu tõrjuda, teeb seda Kaitsevägi. Sõjaliste droonide puhul on roll vastupidine. Samuti on õigus droone tõrjuda ja droonitõrje süsteeme rajada ka riigikaitseobjektide turvaettevõtetel või siseturvakorraldajatel, nii sõjalise otstarbega kui tsiviildroonide puhul.

Uue eelnõuga luuakse ühine seirepilt ning lisaks Kaitseväele ja PPA-le seiravad ja edastavad üksteisele vajalikku teavet õhuruumis lendavate objektide kohta ka Transpordiamet, Lennuliikluseteeninduse AS ja riigikaitseobjektide valdajad.

Kaitseliit saab õigused reageerida ohtlikele droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel, samuti saab nii Kaitseväge kui Kaitseliitu tulevikus kaasata suurüritustel drooniohu korral avaliku korra kaitseks. Riigikaitseobjektide kaitset korraldavad turvaettevõtjad ja siseturvakorraldajad saavad õiguse valvataval objektil droone tõrjuda vahetu olulise ja kõrgendatud ohu korral. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu liikme Diana Ingeraineni 4. mail algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903 SE).

Eelnõu eesmärk on parandada tervishoiutöötajate, sealhulgas õdede võimalusi saada ajakohast ja teaduspõhist teavet retseptiravimite kohta. Muudatuse sisuks on täiendada ravimiseaduse § 82 ja § 85 sõnastust selliselt, et ravimifirmade poolt korraldatav ravimireklaam võiks olla suunatud lisaks arstidele, proviisoritele ja farmatseutidele ka õdedele.

Muudatus võimaldab ravimiettevõtetel kaasata reklaami- ja teavitustegevustesse ka õdesid, kelle roll ravimite kasutamise nõustamisel ning krooniliste haigustega patsientide raviskeemide jälgimisel on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõu küberturvalisuse seaduse muutmiseks

Riigikogu esimees Lauri Hussar väljendas oma tervituskõnes heameelt selle üle, et inimestel on jätkuvalt suur huvi nii Toompea lossi ajaloolise hoone kui ka parlamendi töö vastu. „On võimalik minna ja üle lugeda kõik Pika Hermanni torni trepiastmed, on võimalik külastada fraktsioone, osaleda ekskursioonidel. Ja loomulikult on võimalik võtta kõikidel siin majas viibivatel rahvasaadikutel nööbist kinni ja küsida, et mida nad on ära teinud ja mida nad tahavad veel eeloleva aasta jooksul enne järgmisi Riigikogu valimisi ära teha,” sõnas Hussar.

Lahtiste uste päeva programm oli tihe, tavapäraselt menukad olid ekskursioonid. Riigikogu liikmetest viisid neid läbi Anti Poolamets ja Raimond Kaljulaid.  

Kohvikus vahetasid mõtteid Riigikogu liikmed Luisa Värk, Madis Kallas, Lauri Laats, Arvo Aller, Irja Lutsar ja Aivar Kokk sotsiaalmeedia ohtude, aga ka hüvede teemal. Arutelu juhtis Urmas Vaino.

Traditsioonilisest mälumängust võttis osa neli koolide ja kaks Riigikogu võistkonda. Esimese koha võitis Riigikogu II võistkond koosseisus Arvo Aller, Toivo Mängel, Peeter Tali ja Eerik-Niiles Kross. Teisele kohale tuli Riigikogu I võistkond. Kolmanda koha ja parima koolivõistkonna tiitli sai Gustav Adolfi Gümnaasium, mida esindasid Kristo Marten Muru, Kert Kaspar Kukk, Otto Samuel Kahar ja Paul Holger Luhtein. Mälumängu valmistasid ette ja viisid läbi tuntud kilbarid Indrek Salis ja Aare Olander.

Eesti vabariigi iseseisvumise taastamise aastapäevaga seoses pakkusid tegevusi ja eriprogrammi 20. Augusti Klubi liikmed, Vabamu, Teletorn, Rahvusraamatukogu, Tallinna Raamatukogud ning külas oli raamatukogubuss Katarina Jee. Kuulata sai Jaak Juske ja August Rei Sihtasutuse ajalooloenguid ning Naiskodukaitse vabatahtlikelt soetada sinilillekampaania meeneid. Päeva lõpetas ETV Lastekoori kontsert.

Riigikogu tähistas lahtiste uste päevaga oma 107. sünnipäeva. Esimene iseseisvas Eestis rahva valitud esindus – Asutav Kogu – tuli kokku 23. aprillil 1919. aastal Tallinnas, mida Riigikogu tähistab alates 1999. aastast lahtiste uste päevaga. Tänavu toimus lahtiste uste päev 26. korda.

Fotod (galerii täieneb jooksvalt; fotode autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei).

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu lahtistel uste päeval osales inimesi paljudest riikidest

Lahtiste uste päeva täpsem info ja ajakava on leitav siit. 

Sissepääs, tegevused ja üritused on tasuta, eelregistreerumine ei ole vajalik. Pääsmeid Pika Hermanni torni jagatakse elavas järjekorras Riigikogu sisehoovis. Üle 18-aastastel lahtiste uste päevale tulijatel palume Riigikokku sisenemiseks võtta kaasa pildiga isikut tõendav dokument.

Riigikogu avab oma uksed kell 10.20 Jazzkaare linnaruumi projekti bändi Bad Habits tervituskontserdiga Toompea lossi rõdult. Seejärel tervitab külalisi Riigikogu esimees Lauri Hussar.

Riigikogu kohvikus loob päeva alguses meeleolu pianist Rene Paul, keskpäeval aga algavad kohvikujutud Urmas Vaino juhtimisel. Tänavu keskendub kohvikus toimuv arutelu sotsiaalmeedia ohtude ja hüvede temaatikale, vestlusringis löövad kaasa Riigikogu liikmed Luisa Värk, Madis Kallas, Lauri Laats, Arvo Aller, Irja Lutsar ja Aivar Kokk. 

Konverentsisaalis algab kell 13 Riigikogu ja koolide võistkondade vaheline traditsiooniline mälumäng, mida juhivad Eesti Mälumänguliidu juhatuse liikmed Indrek Salis ja Aare Olander. Parimad mälumängurid Saku Gümnaasiumist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Pelgulinna Riigigümnaasiumist ja Arte Gümnaasiumist võtavad mõõtu Riigikogu liikmete Riina Sikkuti, Andrei Korobeiniku, Eerik-Niiles Krossi, Arvo Alleri, Enn Eesmaa ja Peeter Taliga.

Ekskursioone Toompea lossis teevad Riigikogu liikmed Anti Poolamets ja Raimond Kaljulaid.

Eesti iseseisvuse taastamisega seotud eriprogrammi osana pakuvad tegevusi 20. Augusti Klubi, Riigivanem August Rei Sihtasutus, Vabamu, Teletorn, Rahvusraamatukogu, Tallinna Raamatukogud ning külas on ka raamatukogubuss Katariina Jee. Samuti on võimalik osa saada endise Riigikogu liikme Jaak Juske ajaloominutitest või soetada Eesti veteranide toetamiseks Naiskodukaitse vabatahtlikelt sinilille kampaania meeneid.

Lahtiste uste päeva lõpetab kell 15 Valges saalis algav ETV Lastekoori kontsert.

Ekskursioonid Pika Hermanni torni toimuvad kell 11–15.30 igal pool- ja täistunnil. NB! Pika Hermanni tasuta pääsmeid on piiratud hulk, soovitame esmalt soetada kellaajaline tasuta pääse ja seejärel tutvuda hoone ja programmiga.

Esimene iseseisvas Eestis rahva valitud esindus – Asutav Kogu – tuli kokku 23. aprillil 1919. aastal Tallinnas. Riigikogu tähistab seda sündmust lahtiste uste päevaga, mis toimub tänavu 26. korda.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu avab täna kõikidele huvilistele oma uksed