Eelnõu eesmärk on muuta eluasemelaenude refinantseerimine lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning suurendada konkurentsi laenuturul. Eelnõu järgi ei ole edaspidi eluasemelaenu ühest pangast teise üle viies enam vaja notariaalset tõestamist, kui laenusaaja ja tagatisvara jäävad samaks ning tingimused ei muutu kliendile ebasoodsamaks.

Istungil viidati, et kui refinantseerimine on lihtsam, soodustab see konkurentsi, kuivõrd motiveerib panku paremaid tingimusi pakkuma. See annab inimestele rohkem võimalusi valida soodsam laen. Laenuvõtjate jaoks tähendab muudatus eelkõige rahalist ja ajalist kokkuhoidu. Seejuures jääb alles kinnistusraamatu toiming ja sellega seotud riigilõiv.

Istungil tutvustasid eelnõu ja vastasid saadikute küsimustele justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Kadri Laud.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (864 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 21. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon toetab eluasemelaenude refinantseerimise lihtsustamist

Istungil märgiti, et eelnõu aitab riigikaitselise valmisoleku, ühiskonna kaitsevõime ja siseturvalisuse suurendamise kõrval parandada ka võimalusi jahiturismiks ja spordiks. Eelnõu muudab relvade hoiustamise nõuded riskipõhisemaks, vähendab väiksemate relvakoguste omanike halduskoormust ning võimaldab riigikaitselise valmisoleku suurendamiseks hoida suuremat laskemoonavaru. Relvaseadus viiakse täielikult kooskõlla ELi tulirelvadirektiiviga.

Eelnõuga täpsustatakse ka relvakasutuse reegleid, relvade ja laskemoona vedu ning kehtestatakse majandustegevusest teavitamise kord lasketiirudele ja teatud relvade müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Lisaks ajakohastatakse relvaregistri regulatsiooni, pikendatakse soetamisloa kehtivusaega ja päritud relvade käitlemise tähtaegu ning antakse Politsei- ja Piirivalveametile täpsem kaalutlusõigus lubade kehtetuks tunnistamisel.

Istungil märgiti, et 96 protsenti relvataotlustest rahuldatakse ning kuna nõuded jäävad sama rangeks, siis pole põhjust arvata, et relvaomanike hulk suureneks. Seejuures toodi välja, et kuna üldjuhul pole probleeme registreeritud ja seaduslike relvaomanikega, vaid ebaseaduslike relvadega, siis poleks probleem ka see, kui kvalifitseeritud relvaomanike arv kasvaks. Igal juhul on eesmärk, et relvaomanikud oleksid kvalifitseeritud ja õiguskuulekad inimesed.

Eelnõuga ei muudeta relvaloa jaoks vajaliku arstliku kontrolli nõudeid, kuna meditsiinilist osa puudutavad võimalikud muudatused vajavad põhjalikumat arutelu. Siiski osutati, et mõistlik oleks perearstil relvaloa taotleja psühhiaatri vastuvõtule suunata vaid vajadusel ning kaaluda autojuhiloa ja relvaloa tervisetõendi ühendamist ehk universaalse tervisetõendi loomist.

Istungil tutvustasid eelnõu ja vastasid saadikute küsimustele siseminister Igor Taro ja Siseministeeriumi nõunik.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (855 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 13. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon toetab relvaseaduse ajakohastamist

Sotsiaalkomisjoni esimehe Signe Riisalo sõnul viiakse eelnõuga Eesti karistusseadustiku sätted vastavusse Istanbuli konventsiooniga, mille kohaselt peaks karistatav olema juba see, kui kellegagi astutakse vahekorda ilma tema nõusolekuta. „Eelnõuga on kavas põhimõtteline muudatus, sest praegu tuleb tuvastada, kas kannatanu suutis vastupanu osutada ja toimunust aru saada, ent edaspidi tuleb tuvastada, kas kannatanu väljendas nõusolekut,“ lausus Riisalo. Ta lisas, et nõusolek ei pea olema sõnaline, ent peab olema selgelt väljendatud ja vabatahtlik.

Istungile on kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunikud Andra Reinomägi ja Mari Haav, Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Arika Lepp, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juht Pirjo Turk, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juhataja Kaire Tamm ja seksuaalvägivallaohvrite teenuseomanik Annika Silde, Siseministeeriumi korrakaitse- ja süüteomenetluse osakonna nõunik Barbara Haage, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, Põhja prefektuuri operatiivbüroo valmisoleku grupi ekspert Reimo Raivet, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna juhataja ja Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Mario Truu ning karistusõiguse külalislektor Laura Aiaots, Eesti Naistearstide Seltsi juhatuse liige Alissa Seljanko, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutuse peasekretär Eha Reitelmann, MTÜ Feministeerium huvikaitsespetsialist Elise Rohtmets, President Kaljulaidi Fondi lähisuhtevägivalla ennetuse suuna juht Hannaliisa Uusma, MTÜ Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala ja laste õiguste saadik Marta Männiste.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu (727 SE) esimese lugemise mullu 2. detsembril.

Avalik istung algab kell 14 Riigikogu konverentsisaalis. Istungit saab jälgida veebiülekandes Riigikogu kodulehel ja videosalvestist hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid arutavad avalikul istungil nõusolekupõhist seksuaalvägivalla käsitlust

Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tähtajaks eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud. Komisjon arutas koos Justiits- ja Digiministeeriumi, Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga, kas eelnõusse oleks vaja viia muudatusi. Põhjalikult arutati, kas on põhjendatud kehtestada viibimiskeeld olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks.

Veel arutati istungil, kas viibimiskeelu peaks saama kehtestada 72 tunni asemel näiteks 48 tunniks. Siseministeeriumi esindaja selgitas, ent eesmärk on, et viibimiskeelu saaks kehtestada nõnda, et see ulatub üle nädalavahetuse. Praegu saab viibimiskeeldu küll prefekti otsusega pikendada ohu lõppemiseni, ent prefekt nädalavahetustel ei tööta.

Istungil osalesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, samuti Justiits- ja Digiministeeriumi ning Siseministeeriumi esindajad.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu (774 SE) Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 11. märtsil ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjoni ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. märtsil ettepanekuga viia läbi lõpphääletus.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon saatis vägivallatsejate viibimiskeelu pikendamise eelnõu teisele lugemisele

Istungil märgiti, et kuna tagastamise õigus on ka praegu ja kliendid üha enam kasutavad seda võimalust ning see on ettevõttele kulu ja töötajatele koormus, siis mõtlevad ka ettevõtted ise, kuidas tagastamisprotsess sujuvamaks muuta.

Samuti näeb eelnõu ette, et teenuse lõpetamine peab tulevikus olema sama lihtne kui teenuse tellimine. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei saa enam nõuda, et näiteks interneti- või mobiilsidelepingu saab sõlmida veebis, aga lõpetamiseks peab minema kontorisse kohale.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja olema kasutajale arusaadav ka väikesel ekraanil.

Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette õiguse nõuda veebis asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.

Istungil osalesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse talituse nõunik Karin Maisvee.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (796 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 10. märtsil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon toetab veebiostust taganemise lihtsustamist

„Eelnõu annab võimaluse rentida jõude seisvad vanglapinnad välja välisriikidele, kelle vanglad on ülerahvastatud. Selline koostöö on praegu plaanis Rootsiga,“ ütles Timpson. Ta lisas, et eelnõu võimaldab hoida Tartu Vanglat töös ja tagada töö vanglapersonalile, samuti vähendada riigi kulu tühjade vanglapindade ülalpidamisel, pannes need tulu teenima.

Eelnõu järgi tuleb välisriigil esitada Justiits- ja Digiministeeriumile taotlus, kui vang soovitakse karistust kandma saata Eestisse. Taotlus tõlgitakse eesti keelde ning edastatakse Tartu Maakohtule, kes otsustab, kas vangistuse võib Eestis täide viia. Eeldus on, tegu on karistatav ka Eesti õiguse järgi, karistus ei ole ebamõistlikult karm ega ületa kolme aastat. Eelnõu järgi ei kohaldu välisvangidele ennetähtaegse vabanemise regulatsioon.

Istungil osalesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise seaduse eelnõu (773 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. veebruaril.

Eelnõu on seotud valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (682 SE), millega ratifitseeritakse kokkulepe, mille kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Riigikogu lõpetas eelnõu esimese lugemise mullu novembris, kokkuleppe ratifitseerimiseks peab see läbima ka teise lugemise. Samuti peab selle ratifitseerima Rootsi parlament.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele välisvange vastu võtta võimaldava eelnõu

„Prokuratuur peab nüüd tegelema sisekaemusega, et vaadata üle oma tööprotsessid,“ lausus Timpson. Ta lisas, et menetlustähtajad peavad saama lühemaks ning selle eesmärgi saavutamiseks ootab komisjon ministeeriumilt seaduseelnõu järgmise kuu jooksul.

Komisjoni aseesimees Peeter Ernits lausus, et arutelu ajendiks oli Politsei- ja Piirivalveameti endise juhi Elmar Vaheri ja teiste kõrgete politseijuhtide kolm aastat kestnud kriminaalasi, mis päädis kohtus tulemusega, et kuritegu ei olnud ning Kaitsepolitseiamet ja prokuratuur eksisid, ning komisjon arutas, kuidas sedalaadi asju edaspidi vältida.

„Meie õigussüsteemis on rohkem probleeme ja teema on laiem kui üks juhtum. Selleks et leida üles, mida ja kuidas on vaja parandada, on tarvis põhjalikumat arutelu ning kaasata ka teisi osapooli. Tänane istung oli ses arutelus esimene vajalik samm,“ sõnas Ernits.

Komisjon sai ülevaate prokuratuuri vaatest politseijuhtide kaasuse kohtusse viimisele. Riigi peaprokurör tutvustas prokuratuuri ettepanekuid võimalikeks seadusemuudatusteks, märkides, et menetluste kiiremaks muutmiseks on oluline vaadata üle tööprotsessid ja tööjõuga seotud küsimused. Justiits- ja digiminister kinnitas, et ministeerium on seadusemuudatuste ettepanekutele avatud ning ette valmistamas asjakohast eelnõu.

Istungil märgiti, et hetkel on kohtueelses menetluses umbes 5000 asja, mida on uurimisasutustes menetletud üle aasta. Tõstatati ka küsimus, kas mahukate asjade korral võiks kohtumenetlus alata ringkonnakohtus.

Istungil osalesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, riigi peaprokurör Astrid Asi ning videosillas eelmine riigi peaprokurör, praegune Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Andres Parmas.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon tutvus prokuratuuri töökorralduse ja muudatusettepanekutega

Komisjoni aseesimees Peeter Ernits märkis, et tänasel õiguskomisjoni istungil ilmnes parlamentaarses praktikas haruldane nähtus, kus siseministri ja justiitsministri seisukohad viibimiskeelu pikkuses erinesid drastiliselt.

Siseminister ütles eelnõu tutvustades, et praegu on viibimiskeeld liiga lühike ega aita vägivallaringist pääseda, samuti ei ole see tema sõnul kooskõlas Istanbuli konventsiooniga. Pikem viibimiskeeld võimaldab kaaluda lähenemiskeelu kehtestamist ning võib päästa elusid. Praegu saab viibimiskeeldu küll prefekti otsusega pikendada, ent prefekt ei tööta nädalavahetustel.

Eelnõu järgi saab politsei viibimiskeeldu rakendada olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, et kaitsta perevägivalla ohvrite õigusi. Samuti näeb eelnõu ette, et edaspidi tuleb viibimiskeelu seadmine perevägivalla juhtumite korral protokollida ja kirjalikult kätte toimetada, seda ei saa enam kehtestada suuliselt.

Komisjon tutvus ka justiits- ja digiministri eriarvamusega, milles ta märgib, et viibimiskeeld ei tohi asendada kriminaalmenetlust ning vaja on luua tõhus vaidlustamise ja hüvitamise võimalus. Ta lisas, et inimese elu ja tervis ei tohi kodust välja tõstmise tõttu ohtu sattuda.

Istungil osalesid siseminister Igor Taro ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu (774 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 28. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Samuti saatis komisjon esimesele lugemisele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova algatatud samasisulise eelnõu (771 SE).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon toetab vägivallatsejate viibimiskeelu pikendamist

Istungil osalesid ka ametiühingute esindajad, kes esitasid oma mõtteid ja ettepanekuid alaealiste tööaja ning paindliku tööaja kokkulepete kohta. Komisjon võttis info teadmiseks, kuid muude sätete muutma asumist komisjon vajalikuks ei pidanud ja rohkem muudatusettepanekuid ei algatanud.

Istungil tutvustasid oma seisukohti Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask ja jurist Nelli Loomets. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunikud Johann Vootele Mäevere ja Stella Vogt esitasid oma vastuväited. Komisjon otsustas nende arvamuste pinnalt muudatusettepanekuid mitte algatada, et mitte vähendada paindlikkust töösuhetes kokkulepete tegemisel.

Õiguskomisjoni ettepaneku järgi on seadus koos muudatusettepanekuga täiskogu istungi päevakorras teisel lugemisel 21. jaanuaril. Kui teine lugemine lõpetatakse, toimub lõpphääletus kolmandal lugemisel komisjoni ettepaneku järgi 28. jaanuaril.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (602 UA) algselt vastu 19. novembril. President jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Riigikogu otsustas 17. detsembril, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 6. jaanuaril.

Seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Seaduse oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.

Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil. Parlament lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks.

President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda. Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon algatas muudatuse paindliku tööaja kokkulepete seaduse parandamiseks

Õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul sisaldab tagasi saadetud seadus olulisi muudatusi, mille kiiret jõustumist ettevõtjad ootavad. „Komisjon otsustas toetada seaduse muutmist, et mitte tekitada võimalust aeganõudvaks menetluseks Riigikohtus. Muudetud kujul seaduse vastu võtmine aitab meil jõuda kiiremini eesmärgini,“ ütles ta.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (602 UA) vastu 19. novembril. Seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Seaduse oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.

Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt 10 tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil. Parlament lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks.

President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda. Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel peab Riigikogu täiskogu kolmapäeval otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või asuda seda muutma. Seaduse uuesti arutamisel esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik saadikud, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid pooldavad paindliku tööaja kokkulepete seaduse muutmist