Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (682 SE) ratifitseeritakse kokkulepe, mille kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Leping allkirjastati mullu juunis Stockholmis.

Kokkuleppes sätestatakse õigused ja kohustused ning reguleeritakse nii karistuse täideviimist, vangla tingimusi kui ka näiteks kulude jaotust ja järelevalvet. Seletuskirja kohaselt väheneb Eesti kinnipeetavate arv pidevalt, samas kui vanglate ülalpidamiskulud on endiselt suured. Vanglakohtade väljarentimine võimaldab hoida Tartu Vanglat töös, tagada piirkonnas töökohtade säilimine ja luua neid juurde ning saada riigieelarvesse vähemalt 30 miljoni euro ulatuses lisaraha. Rootsile pakub leping seletuskirja kohaselt lahendust vanglasüsteemi ajutisele ülekoormusele.

Kokkuleppe kohaselt võtab Eesti vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid, mis tähendab, et julgeolekuriskid koos võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega on Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi koostöös kindlaks tehtud. Lepingu järgi saadetakse välisvang tagasi Rootsi hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppemist.

Esimesed välisriigi kinnipeetavad on seletuskirja kohaselt plaanis paigutada Tartu Vanglasse 2026. aasta teisel poolaastal. Kinnipeetavate saabumine on plaanis korraldada järk-järgult, et Tartu Vangla jõuaks teha vajalikud ettevalmistused. Kokku võimaldab leping Rootsist Eestisse tuua kuni 600 kinnipeetavat.

Eelnõu kohaselt jõustub kokkulepe 30. päeval pärast seda, kui nii Eesti kui ka Rootsi on täitnud selleks vajalikud riiklikud nõuded ja sellest teineteisele kirjalikult teatanud.

Õiguskomisjoni tänasel istungil osalesid Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler Rait Kuuse ja vanglate osakonna juhataja Tiina Unuks.

Eelnõu läbis esimese lugemise mullu 5. novembril. Komisjon otsustas täna teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 10. juunil, teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus ning seega kokkulepe ratifitseerida.

Kokkulepe eeldab muudatusi ka kehtivas õiguses – valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (773 SE) teine lugemine on homse täiskogu istungi päevakorras ja lõpphääletus kavas samuti 10. juunil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon saatis Eesti-Rootsi vanglarendilepingu eelnõu lõpphääletusele

„Eelnõuga anname ühiskonnale selge signaali, et ilma nõusolekuta seksuaalvahekord on vägistamine. Loodetavasti annab see eelnõu ohvritele rohkem julgust ka avaldusi esitada ning vägistamisteatest kriminaalmenetluse alustamiseni jõuda. See on oluline, et üldse saaks juhtunut uurida ja võimaliku seksuaalkurjategija kohtu ette viia,“ toonitas Timpson.

Komisjon otsustas Justiits- ja Digiministeeriumi täiendamise ettepaneku pinnalt algatada muudatusettepaneku, millega defineeritakse nõusolek seaduse mõistes. Muudatuse järgi peab korraga täidetud olema neli printsiipi: nõusolek peab olema antud teadlikult ja vabatahtlikult, see peab olema väljendatud sõnaliselt või muul selgelt arusaadaval viisil enne suguühet või muud sugulise iseloomuga tegu ning olemas olema kogu selle teo jooksul.

Samuti algatas komisjon muudatusettepaneku sugulise iseloomuga teo defineerimiseks. Kavas on eelnõu täiendada sättega, mille järgi on sugulise iseloomuga tegu karistusseadustiku tähenduses suguühe ning muu kehaline tegevus, millel on objektiivselt seksuaalne tähendus ja mille korral kahjustatakse oluliselt teise inimese seksuaalse enesemääramise õigust.

Kolmas muudatusettepanek puudutab jõustumist ja näeb ette, et eelnõu jõustumine lükatakse poole aasta jagu edasi, nii et seadus jõustuks vastuvõtmisel 1. jaanuarist 2027.

Istungil osalesid ja tutvustasid eelnõu täiendamise ettepanekut Justiits- ja Digiministeeriumi arenduse ja kriminaalstatistika talituse nõunik Andra Reinomägi, karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mari Haav ning Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Mario Truu.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu (727 SE) Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 3. juunil ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus 10. juunil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon täiendab nõusolekupõhise seksuaalvägivalla käsitluse eelnõu

„Droonid on väikesed, liiguvad kiiresti ja võivad lennata madalal, mistõttu tuleb ohu korral reageerida ja otsustada kiiresti, kuid kehtiv õigus ei arvesta piisavalt mehitamata õhusõidukitest lähtuva ohuga. Eelnõu loob selge rollijaotuse ja paremad tõrjevõimalused, kuid lisaks annab see tõuke meie kaitsetööstusettevõtete arengule,“ lausus Timpson.

Eelnõuga tehakse seadusandluses muudatused, et viia reeglid tänapäeva vajadustega vastavusse ning õhuruumist lähtuvat ohtu paremini ennetada ja tõrjuda. Pannakse paika, kuidas jaotub vastutus asutuste vahel. Sätestatakse, et Kaitsevägi reageerib ennekõike sõjalistele ning Politsei- ja Piirivalveamet tsiviildroonidele. Istungil viidati, et politsei ja Kaitsevägi saavad seireinfost ühtse ülevaate ja seega koos otsustada, kes ohtu tõrjub.

Julgeolekuasutused saavad eelnõuga õiguse tõrjuda mehitamata õhusõidukeid oma territooriumil ning riigikaitseobjektide valdajad, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvad ettevõtted, saavad pädevused ja õigused, et paremini kaitsta oma taristut. Istungil toodi välja, et eelnõu loob aluse selleks, et kaitsevaldkonna ettevõtted saaks toota ning oma tooteid pakkuda politseile, Kaitseväele ja ka turvaettevõtetele.

Istungil tutvustasid eelnõu ja vastasid saadikute küsimustele peaminister Kristen Michal ja Riigikantselei õigusasjade direktor Kristi Purtsak.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 20. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon toetab droonitõrjereeglite kaasajastamist

Eelnõu eesmärk on muuta eluasemelaenude refinantseerimine lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning suurendada konkurentsi laenuturul. Eelnõu järgi ei ole edaspidi eluasemelaenu ühest pangast teise üle viies enam vaja notariaalset tõestamist, kui laenusaaja ja tagatisvara jäävad samaks ning tingimused ei muutu kliendile ebasoodsamaks.

Istungil viidati, et kui refinantseerimine on lihtsam, soodustab see konkurentsi, kuivõrd motiveerib panku paremaid tingimusi pakkuma. See annab inimestele rohkem võimalusi valida soodsam laen. Laenuvõtjate jaoks tähendab muudatus eelkõige rahalist ja ajalist kokkuhoidu. Seejuures jääb alles kinnistusraamatu toiming ja sellega seotud riigilõiv.

Istungil tutvustasid eelnõu ja vastasid saadikute küsimustele justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Kadri Laud.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (864 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 21. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon toetab eluasemelaenude refinantseerimise lihtsustamist

Istungil märgiti, et eelnõu aitab riigikaitselise valmisoleku, ühiskonna kaitsevõime ja siseturvalisuse suurendamise kõrval parandada ka võimalusi jahiturismiks ja spordiks. Eelnõu muudab relvade hoiustamise nõuded riskipõhisemaks, vähendab väiksemate relvakoguste omanike halduskoormust ning võimaldab riigikaitselise valmisoleku suurendamiseks hoida suuremat laskemoonavaru. Relvaseadus viiakse täielikult kooskõlla ELi tulirelvadirektiiviga.

Eelnõuga täpsustatakse ka relvakasutuse reegleid, relvade ja laskemoona vedu ning kehtestatakse majandustegevusest teavitamise kord lasketiirudele ja teatud relvade müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Lisaks ajakohastatakse relvaregistri regulatsiooni, pikendatakse soetamisloa kehtivusaega ja päritud relvade käitlemise tähtaegu ning antakse Politsei- ja Piirivalveametile täpsem kaalutlusõigus lubade kehtetuks tunnistamisel.

Istungil märgiti, et 96 protsenti relvataotlustest rahuldatakse ning kuna nõuded jäävad sama rangeks, siis pole põhjust arvata, et relvaomanike hulk suureneks. Seejuures toodi välja, et kuna üldjuhul pole probleeme registreeritud ja seaduslike relvaomanikega, vaid ebaseaduslike relvadega, siis poleks probleem ka see, kui kvalifitseeritud relvaomanike arv kasvaks. Igal juhul on eesmärk, et relvaomanikud oleksid kvalifitseeritud ja õiguskuulekad inimesed.

Eelnõuga ei muudeta relvaloa jaoks vajaliku arstliku kontrolli nõudeid, kuna meditsiinilist osa puudutavad võimalikud muudatused vajavad põhjalikumat arutelu. Siiski osutati, et mõistlik oleks perearstil relvaloa taotleja psühhiaatri vastuvõtule suunata vaid vajadusel ning kaaluda autojuhiloa ja relvaloa tervisetõendi ühendamist ehk universaalse tervisetõendi loomist.

Istungil tutvustasid eelnõu ja vastasid saadikute küsimustele siseminister Igor Taro ja Siseministeeriumi nõunik.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (855 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 13. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon toetab relvaseaduse ajakohastamist

Sotsiaalkomisjoni esimehe Signe Riisalo sõnul viiakse eelnõuga Eesti karistusseadustiku sätted vastavusse Istanbuli konventsiooniga, mille kohaselt peaks karistatav olema juba see, kui kellegagi astutakse vahekorda ilma tema nõusolekuta. „Eelnõuga on kavas põhimõtteline muudatus, sest praegu tuleb tuvastada, kas kannatanu suutis vastupanu osutada ja toimunust aru saada, ent edaspidi tuleb tuvastada, kas kannatanu väljendas nõusolekut,“ lausus Riisalo. Ta lisas, et nõusolek ei pea olema sõnaline, ent peab olema selgelt väljendatud ja vabatahtlik.

Istungile on kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunikud Andra Reinomägi ja Mari Haav, Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Arika Lepp, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juht Pirjo Turk, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juhataja Kaire Tamm ja seksuaalvägivallaohvrite teenuseomanik Annika Silde, Siseministeeriumi korrakaitse- ja süüteomenetluse osakonna nõunik Barbara Haage, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, Põhja prefektuuri operatiivbüroo valmisoleku grupi ekspert Reimo Raivet, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna juhataja ja Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Mario Truu ning karistusõiguse külalislektor Laura Aiaots, Eesti Naistearstide Seltsi juhatuse liige Alissa Seljanko, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutuse peasekretär Eha Reitelmann, MTÜ Feministeerium huvikaitsespetsialist Elise Rohtmets, President Kaljulaidi Fondi lähisuhtevägivalla ennetuse suuna juht Hannaliisa Uusma, MTÜ Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala ja laste õiguste saadik Marta Männiste.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu (727 SE) esimese lugemise mullu 2. detsembril.

Avalik istung algab kell 14 Riigikogu konverentsisaalis. Istungit saab jälgida veebiülekandes Riigikogu kodulehel ja videosalvestist hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid arutavad avalikul istungil nõusolekupõhist seksuaalvägivalla käsitlust

Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tähtajaks eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud. Komisjon arutas koos Justiits- ja Digiministeeriumi, Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga, kas eelnõusse oleks vaja viia muudatusi. Põhjalikult arutati, kas on põhjendatud kehtestada viibimiskeeld olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks.

Veel arutati istungil, kas viibimiskeelu peaks saama kehtestada 72 tunni asemel näiteks 48 tunniks. Siseministeeriumi esindaja selgitas, ent eesmärk on, et viibimiskeelu saaks kehtestada nõnda, et see ulatub üle nädalavahetuse. Praegu saab viibimiskeeldu küll prefekti otsusega pikendada ohu lõppemiseni, ent prefekt nädalavahetustel ei tööta.

Istungil osalesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, samuti Justiits- ja Digiministeeriumi ning Siseministeeriumi esindajad.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu (774 SE) Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 11. märtsil ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjoni ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. märtsil ettepanekuga viia läbi lõpphääletus.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon saatis vägivallatsejate viibimiskeelu pikendamise eelnõu teisele lugemisele

Istungil märgiti, et kuna tagastamise õigus on ka praegu ja kliendid üha enam kasutavad seda võimalust ning see on ettevõttele kulu ja töötajatele koormus, siis mõtlevad ka ettevõtted ise, kuidas tagastamisprotsess sujuvamaks muuta.

Samuti näeb eelnõu ette, et teenuse lõpetamine peab tulevikus olema sama lihtne kui teenuse tellimine. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei saa enam nõuda, et näiteks interneti- või mobiilsidelepingu saab sõlmida veebis, aga lõpetamiseks peab minema kontorisse kohale.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja olema kasutajale arusaadav ka väikesel ekraanil.

Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette õiguse nõuda veebis asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.

Istungil osalesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse talituse nõunik Karin Maisvee.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (796 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 10. märtsil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon toetab veebiostust taganemise lihtsustamist

„Eelnõu annab võimaluse rentida jõude seisvad vanglapinnad välja välisriikidele, kelle vanglad on ülerahvastatud. Selline koostöö on praegu plaanis Rootsiga,“ ütles Timpson. Ta lisas, et eelnõu võimaldab hoida Tartu Vanglat töös ja tagada töö vanglapersonalile, samuti vähendada riigi kulu tühjade vanglapindade ülalpidamisel, pannes need tulu teenima.

Eelnõu järgi tuleb välisriigil esitada Justiits- ja Digiministeeriumile taotlus, kui vang soovitakse karistust kandma saata Eestisse. Taotlus tõlgitakse eesti keelde ning edastatakse Tartu Maakohtule, kes otsustab, kas vangistuse võib Eestis täide viia. Eeldus on, tegu on karistatav ka Eesti õiguse järgi, karistus ei ole ebamõistlikult karm ega ületa kolme aastat. Eelnõu järgi ei kohaldu välisvangidele ennetähtaegse vabanemise regulatsioon.

Istungil osalesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise seaduse eelnõu (773 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. veebruaril.

Eelnõu on seotud valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (682 SE), millega ratifitseeritakse kokkulepe, mille kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Riigikogu lõpetas eelnõu esimese lugemise mullu novembris, kokkuleppe ratifitseerimiseks peab see läbima ka teise lugemise. Samuti peab selle ratifitseerima Rootsi parlament.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele välisvange vastu võtta võimaldava eelnõu

„Prokuratuur peab nüüd tegelema sisekaemusega, et vaadata üle oma tööprotsessid,“ lausus Timpson. Ta lisas, et menetlustähtajad peavad saama lühemaks ning selle eesmärgi saavutamiseks ootab komisjon ministeeriumilt seaduseelnõu järgmise kuu jooksul.

Komisjoni aseesimees Peeter Ernits lausus, et arutelu ajendiks oli Politsei- ja Piirivalveameti endise juhi Elmar Vaheri ja teiste kõrgete politseijuhtide kolm aastat kestnud kriminaalasi, mis päädis kohtus tulemusega, et kuritegu ei olnud ning Kaitsepolitseiamet ja prokuratuur eksisid, ning komisjon arutas, kuidas sedalaadi asju edaspidi vältida.

„Meie õigussüsteemis on rohkem probleeme ja teema on laiem kui üks juhtum. Selleks et leida üles, mida ja kuidas on vaja parandada, on tarvis põhjalikumat arutelu ning kaasata ka teisi osapooli. Tänane istung oli ses arutelus esimene vajalik samm,“ sõnas Ernits.

Komisjon sai ülevaate prokuratuuri vaatest politseijuhtide kaasuse kohtusse viimisele. Riigi peaprokurör tutvustas prokuratuuri ettepanekuid võimalikeks seadusemuudatusteks, märkides, et menetluste kiiremaks muutmiseks on oluline vaadata üle tööprotsessid ja tööjõuga seotud küsimused. Justiits- ja digiminister kinnitas, et ministeerium on seadusemuudatuste ettepanekutele avatud ning ette valmistamas asjakohast eelnõu.

Istungil märgiti, et hetkel on kohtueelses menetluses umbes 5000 asja, mida on uurimisasutustes menetletud üle aasta. Tõstatati ka küsimus, kas mahukate asjade korral võiks kohtumenetlus alata ringkonnakohtus.

Istungil osalesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, riigi peaprokurör Astrid Asi ning videosillas eelmine riigi peaprokurör, praegune Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Andres Parmas.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon tutvus prokuratuuri töökorralduse ja muudatusettepanekutega