Õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul sisaldab tagasi saadetud seadus olulisi muudatusi, mille kiiret jõustumist ettevõtjad ootavad. „Komisjon otsustas toetada seaduse muutmist, et mitte tekitada võimalust aeganõudvaks menetluseks Riigikohtus. Muudetud kujul seaduse vastu võtmine aitab meil jõuda kiiremini eesmärgini,“ ütles ta.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (602 UA) vastu 19. novembril. Seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Seaduse oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.

Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt 10 tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil. Parlament lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks.

President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda. Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel peab Riigikogu täiskogu kolmapäeval otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või asuda seda muutma. Seaduse uuesti arutamisel esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik saadikud, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid pooldavad paindliku tööaja kokkulepete seaduse muutmist

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (682 SE) ratifitseeritakse kokkulepe, mille kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Leping allkirjastati tänavu juunis Stockholmis.

Kokkuleppes sätestatakse õigused ja kohustused ning reguleeritakse nii karistuse täideviimist, vangla tingimusi kui ka näiteks kulude jaotust ja järelevalvet. Seletuskirja kohaselt väheneb Eesti kinnipeetavate arv pidevalt, samas kui vanglate ülalpidamiskulud on endiselt suured. Vanglakohtade väljarentimine võimaldab hoida Tartu Vanglat töös, tagada piirkonnas töökohtade säilimine ja luua neid juurde ning saada riigieelarvesse vähemalt 30 miljoni euro ulatuses lisaraha. Rootsile pakub leping seletuskirja kohaselt lahendust vanglasüsteemi ajutisele ülekoormusele.

Kokkuleppe kohaselt võtab Eesti vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid, mis tähendab, et julgeolekuriskid koos võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega on Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi koostöös kindlaks tehtud. Lepingu järgi saadetakse välisvang tagasi Rootsi hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppemist.

Esimesed välisriigi kinnipeetavad on seletuskirja kohaselt plaanis paigutada Tartu Vanglasse 2026. aasta teisel poolaastal. Kinnipeetavate saabumine on plaanis korraldada järk-järgult, et Tartu Vangla jõuaks teha vajalikud ettevalmistused. Kokku võimaldab leping Rootsist Eestisse tuua kuni 600 kinnipeetavat.

Eelnõu kohaselt jõustub kokkulepe 30. päeval pärast seda, kui nii Eesti kui ka Rootsi on täitnud selleks vajalikud riiklikud nõuded ja sellest teineteisele kirjalikult teatanud.

Õiguskomisjoni istungil tutvustasid eelnõu justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, vanglate valdkonna asekantsler Rait Kuuse ja kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr.

Komisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 4. novembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada. Kokkuleppe ratifitseerimiseks peab eelnõu läbima ka teise lugemise.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Õiguskomisjon saatis Eesti-Rootsi vanglarendilepingu eelnõu esimesele lugemisele

Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson peab oluliseks, et numbrituvastuse kasutamisel oleks mõistlikul määral tagatud inimeste privaatsus. Segaduste ja väärarusaamade vältimiseks peab tema sõnul olema hea ülevaade, milliseid andmeid ja mis eesmärgil kogutakse ning kuidas ja kui kaua neid andmeid säilitatakse.

Komisjonide ühisel istungil, mis algab kell 14 Riigikogu konverentsisaalis, räägivad numbrituvastuskaamerate kasutamisest ja selle õiguslikust alusest Siseministeeriumi korrakaitse- ja süütoemenetluse osakonna juhataja Henry Timberg ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Kristi Mäe.

Istungile on kutsutud ka Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mari Käbi ning andmekaitsetalituse nõunikud Kristel Niidas ja Merili Koppel, samuti Andmekaitse Inspektsiooni menetlusvaldkonna juht Virve Lans ja Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna vanemnõunik Liina Lust-Vedder.

Avalikku istungit saab jälgida otsepildis Riigikogu veebilehel ning selle salvestist hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Komisjonid saavad avalikul istungil ülevaate numbrituvastuskaamerate kasutamisest

„Tallinna Vanglas on piisavalt vanglakohti ja isikute kinnipidamiseks vajalikud tingimused,“ sõnas Hanimägi. „Kainenema toimetatud isikute paigutamist Tallinna Vanglasse eelnõu ette ei näe. Tallinna piirkonnas viiakse isikuid kainenema ka edaspidi arestimajadesse. Samuti ei anta vanglale üle kinnipidamiskeskuse ülesandeid.“

Istungil osutati, et Siseministeerium on varem otsustanud arestimaja kulud koondada, mistõttu tuli leida lahendus küsimusele, kus aresti vajavad isikud peatuvad. Jõuti selleni, et Tallinna piirkonnas võiks kasutada sarnast lahendust nagu Tartu Vanglas ja Viru Vanglas, kus arestitud isikute kinnipidamine toimib. Veel toodi istungil välja, et tegu on täiendava kärpega ehk lisaraha ei eraldata ning vajalikud kulud tuleb leida vanglasüsteemi seest.

Istungil tutvustasid eelnõu justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning ministeeriumi karistuse täideviimise talituse juhataja Taavi Siru ja vanglate osakonna nõunik Laura Glaase.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 15. oktoobril. Vastuvõtmise korral on seadus kavandatud jõustuma 1. aprillist 2025.

Link uudisele: Õiguskomisjon toetab isikute kinnipidamist Tallinna Vanglas

Samuti registreeriti Hele Everaus Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Muutus kolme komisjoni ja ühe fraktsiooni koosseis

Link uudisele: Õiguskomisjoni esimeheks valiti Eduard Odinets

Komisjonide liikmed külastavad Vasknarva ja Narva kordonit, Narva piiripunkti ja tutvuvad Narva-Jõesuu teenistuskohaga. Idapiiri väljaehitamisest ja operatiivolukorrast annavad kohapeal ülevaate Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, Ida prefektuuri prefekt Tarvo Kruup, Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi ning Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitšev.

Riigikontroll uuris, millised eesmärgid ja kriteeriumid seadsid idapiiri väljaehitamiseks valitsus, Siseministeerium ja Politsei- ja Piirivalveamet. Uuriti, milliseid alternatiivlahendusi kaaluti ja millega põhjendati valitud lahendust. Ülevaates analüüsiti ka idapiiri väljaehitamise ja ülalpidamisega seotud riske ning nende maandamise meetmeid. Ülevaade hõlmab idapiiri väljaehitamise ettevalmistusi 2014. aasta septembrist 2018. aasta detsembrini.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Link uudisele: Karilaid: õiguskomisjon saab idapiiri ehitusest ülevaate kohapeal

Eelnõu näeb ette, et teise inimese tahte vastast ja tema inimväärikust alandavat kehalist seksuaalse iseloomuga tahtlikku tegevust karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kui selle teo on toime pannud juriidiline isik, siis karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.

Õiguskomisjoni liikme Liisa Oviiri hinnangul on vaja seksuaalne ahistamine sätestada karistusseadustikus, arvestades probleemi ulatust ja seksuaalse ahistamise tagajärgi ohvrile. „Uuringud näitavad, et seksuaalne ahistamine endiselt liialt levinud probleem. Samas adekvaatne võimalus õiguslikuks reageeringuks seni puudus. Ja loomulikult on oluline ka selge ühiskondliku hinnangu andmine,” ütles Oviir.

Eelnõu on seotud naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise ettevalmistamisega. Põhimuudatustega kriminaliseeritakse tahtevastane abielu, naise suguelundite sandistav moonutamine, ahistav jälitamine ja inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. Samuti laiendatakse alaealiste vastu toimepandud kuritegude ringi, mille puhul aegumistähtaeg peatub kuni ohvri täisealiseks saamiseni.

Õiguskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE) Riigikogu täiskokku teisele lugemisele 6. juunil. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis eelnõu vastuvõtmine toimub 14. juunil.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee 

Link uudisele: Õiguskomisjon sätestas seksuaalse ahistamise väärteona karistusseadustikus

Homme, 02.06.15 tutvub õiguskomisjon Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tööga.

ÕIGK Riigiprokuratuuris 01.06.15

Link uudisele: Õiguskomisjon kohtus Riigi peaprokuröriga ning tutvub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tööga

Link uudisele: Õiguskomisjon külastas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja