Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (900 SE) sõnastatakse selgemalt toimingupiirangu ja seotud isiku mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda. Muu hulgas täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse enda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses.

Tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele luuakse eelnõuga erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende erialast tööd. Tervishoiutöötaja ei pea seotud isiku suhtes toimingupiirangut kohaldama, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo talle või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Toimingupiirangut ei kohaldata ka vandeadvokaatidele ja vandeadvokaadi abidele õigusteenuse osutamisel ning avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajatele teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamisel.

Toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu täpsustatakse eelnõuga nii, et kriminaalvastutus järgneb üksnes juhtudel, kus ametiisiku käitumine tekitab avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise. Lisaks pannakse eelnõuga huvide deklaratsiooni esitajatele kohustus deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui ollakse äriühingu tegelik kasusaaja.

Komisjoni tänasel istungil tutvustasid eelnõus tehtud muudatusi justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning Justiits- ja Digiministeeriumi korruptsiooniennetuse poliitika tiimijuht Kätlin-Chris Kruusmaa.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail ja selle esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Põhiseaduskomisjon saatis korruptsioonivastase seaduse muudatused taas täiskogusse

Põhiseaduskomisjon võttis toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu tähelepanu alla korruptsioonivastast seadust muutvat ja praeguseks tagasi võetud eelnõu menetledes. Arutelude järel otsustas komisjon täpsustada, millal on toimingupiirangu rikkumise puhul tegu kuriteo ja millal väärteoga.

Kui praegu piisab kriminaalmenetluse alustamiseks sellest, kui ametiisik on teinud teadlikult keelatud olukorras, näiteks temaga seotud inimesega suuremahulise otsuse või toimingu, siis komisjon leidis, et kriminaalkorras peaks ametiisikut karistada saama vaid siis, kui rikkumisega on tekkinud suur kahju või on saadud suurt varalist kasu. Üle 40 000-eurose kahju või kasu puudumisel saaks karistada väärteona: seadus näeb selle eest ette kuni 200 ühiku ehk 1600 euro suuruse trahvi. Enne kolmandale lugemisele jõudmist võttis valitsus eelnõu aga tagasi, viidates vajadusele muudatust põhjalikumalt arutada.

Põhiseaduskomisjoni avalikule istungile, mis algab kell 11.15 ruumis L332, on kutsutud riigi peaprokurör Astrid Asi, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunik Helin Vaino, Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa, Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepp, Kaitsepolitseiameti esindaja Taavi Teder, kohtunikud Markus Kärner ja Erkki Hirsnik, ekspert Tanel Kalmet ning vandeadvokaat Norman Aas.

Istungit saab jälgida otsepildis Riigikogu veebilehel ja selle salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Põhiseaduskomisjon korraldab toimingupiirangu rikkumise karistuste üle avaliku arutelu

Eelnõuga kavandatakse kohtupidamise kiirendamiseks muudatusi mitmes omavahel seotud valdkonnas: tsiviil- ja halduskohtumenetluses, kohtukorralduses ja kohtutoimingute lõivudes. Menetlusõiguse muudatustega soovitakse lihtsustada lihtsate asjade läbivaatamist, et optimeerida ja vähendada kohtute töökoormust. Näiteks halduskohtumenetluses saab kohus teha selgetel juhtudel otsuse juba eelmenetluses ilma istungita.

Kohtukorralduse muudatuste eesmärk on tõhustada kohtuhaldust, kohtute töökorraldust ja spetsialiseerumist, et kiirendada keerulisemate asjade arutamist. Eelnõuga muutuvad esimese ja teise astme kohtud kohtuhalduse korraldamisel ja eelarvemenetluses Riigikohtu kõrval iseseisvaks põhiseaduslikuks institutsiooniks. Kohtusüsteemi strateegilist juhtimist hakkab suunama kohtute nõukogu ning kohtute igapäevaseid tugiteenuseid hakkab korraldama uus kohtuhaldusteenistus. Kohtunike spetsialiseerumise suurendamiseks näeb eelnõu senise kahe asemel ette üheksa spetsialiseerumissuunda. Lisaks kaotatakse rahvakohtunike süsteem.

Riigilõivumäärade tõstmine tsiviil- ja halduskohtumenetluses aitab seletuskirja kohaselt katta vähemalt osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu, välistada pahatahtlikud või perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunata vaidluse osapooli kompromissile. Tsiviilasjades suurenevad lõivud keskmiselt 50 protsenti ning halduskohtusse pöördumisel keskmiselt 200 protsenti. Vähemkindlustatud inimestele säilib menetlusabi võimalus ning rahvusvahelise kaitse taotlejad on riigilõivust vabastatud.

Komisjoni istungil tutvustasid eelnõuga plaanitavaid muudatusi justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Justiits- ja Digiministeeriumi asekantsler Mari-Liis Mikli ja kohtureformi projektijuht Viljar Peep.

Põhiseaduskomisjon tegi Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) täiskogu istungi päevakorda 14. aprillil ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Põhiseaduskomisjon saatis täiskogu ette kohtumenetlust kiirendava eelnõu

Praegu piisab karistusseadustiku alusel toimingupiirangu rikkumise tuvastamiseks sellest, et ametiisik on teinud keelatud olukorras suure varalise ulatusega otsuse või toimingu. Komisjon leidis, et kuriteona peab karistatav olema alles selline rikkumine, millega kaasneb mõõdetav ja oluline varaline tagajärg.

Tänasel istungil toetust leidnud muudatusettepanek näeb ette, et toimingupiirangu teadva rikkumise eest, millega tekitati suur kahju või ametiisik või temaga seotud isik sai suurt varalist kasu, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kahju või saadud kasu on eriti suures ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kahju või kasu puudumisel saab toimingupiirangu teadva rikkumise eest karistada väärteona: korruptsioonivastane seadus näeb selle eest ette kuni 200 ühiku suuruse rahatrahvi. Eelnõuga täpsustatakse vaid kuriteo ja väärteo vahelise piiritlemise alust ning seadustes ette nähtud karistusmäärad ei muutu.

Komisjon viis muudatusettepaneku teiseks lugemiseks valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõusse (442 SE), millega kaasajastatakse 2013. aastast kehtinud korruptsioonivastast seadust. Eelkõige muutub eelnõuga selgemaks ametiisikuga seotud isikute loetelu. Seotud isikute suhtes otsuste ja toimingute tegemine on keelatud ning kohaldub toimingupiirang.

Muu hulgas loetakse eelnõu järgi seotud isikuks füüsiline või juriidiline isik, kellega ametiisikul on väljaspool ametiseisundit oluline ja vahetu mõjutussuhe, mis on sedavõrd intensiivne, et see takistab ametiisikul avalikku ülesannet ausalt ja erapooletult täita. Samuti täpsustakse eelnõuga, et kui ametiisik on seotud isik sellises juriidilises isikus, kuhu ta on määratud tööalaselt, siis ei tohi ta teha toiminguid ja otsuseid iseenda kui füüsilise isiku suhtes, näiteks enda töötasu ja hüvitiste küsimuses.

Tervishoiutöötaja ei pea eelnõu järgi seotud isiku suhtes toimingupiirangut kohaldama, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo talle või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse muudatuse, mille järgi ei kohaldata toimingupiirangut ka vandeadvokaatidele ja vandeadvokaadi abidele õigusteenuse osutamisel ning avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajatele teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamisel, kui kõrgkool on andnud selleks loa.

Lisaks pannakse eelnõuga huvide deklaratsiooni esitajale kohustus deklareerida osalused ühisrahastusprojektides ja nende vastu suunatud nõuded. Samuti tuleb edaspidi deklareerida, kui ollakse määratletud äriühingu tegeliku kasusaajana. Algselt nägi eelnõu ette kohustuse deklareerida ka krüptovara, kuid põhiseaduskomisjon leidis, et raha hoidmine krüptovaras ei ole käsitletav investeeringuna, ning jättis vastava muudatuse eelnõust välja.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku saata eelnõu täiskogu ette 25. märtsil ja eelnõu teine lugemine lõpetada. Vastuvõtmiseks peab eelnõu läbima ka kolmanda lugemise.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Põhiseaduskomisjon täpsustab toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu

Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg selgitas, et kohtuasjas uurimise all olnud endised tipp-politseinikud mõisteti kõigis kolmes kohtuastmes õigeks.

„Juhtivkomisjon arutab, kas eelnõus tõstatatud küsimused vajavad Riigikogu uurimiskomisjoni tasemel täiendavat käsitlemist,“ ütles Kiviberg.

Komisjoni istungile on kutsutud eelnõu esitajate esindaja, endine riigi peaprokurör, kohtunik Andres Parmas (osaleb MS Teams vahendusel), riigi peaprokurör Astrid Asi, juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar ja Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson.

Põhiseaduskomisjoni avalik istung algab kell 12 ruumis L332 ja seda on võimalik jälgida veebiülekande kaudu.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Põhiseaduskomisjon arutab uurimiskomisjoni moodustamist seoses politseijuhtide kohtuasjaga

Seletuskirja kohaselt on Venemaa mõjutustegevus Eestis osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive. „Komisjon on vajalik, et hinnata rahastusahelaid, tuvastada võimalik avaliku sektori toetuste roll, analüüsida MTÜde, isikute ja võrgustike osalust, hinnata sisejulgeoleku ja ühiskondliku sidususe kahjustamist ning teha ettepanekuid riskide maandamiseks,“ märkisid esitajad.

Otsuse kohaselt keskendub uurimiskomisjon neljale põhiteemale: Vene mõjutustegevuse rahastamine Eestis, Eesti avaliku sektori võimalik roll, propaganda mõju Eesti elanikkonnale ning hübriidsõja raamistik. Muu hulgas peab komisjon välja selgitama, millises ulatuses on Venemaa Föderatsiooni huve edendavad projektid, ühendused ja tegevused saanud otsest või kaudset rahastust Eesti riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, omavalitsuste allasutustelt või nende kontrollitavatelt äriühingutelt.

Samuti peab komisjon selgitama, millises ulatuses on Eestis tegutsevad organisatsioonid, ühendused ja üksikisikud osalenud või olnud Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud. Menetluse käigus tehtud muudatuse kohaselt peab komisjon välja selgitama ka selle, millises ulatuses on Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevuses osalenud või sellega seotud olnud Eestis tegutsevad äriühingud.

Komisjoni ülesanne on anda Riigikogule terviklik ülevaade nii mõjutustegevuse ulatusest kui ka teha ettepanekuid seadusandlikeks, korralduslikeks ja julgeolekumeetmeteks. Koos sõltumatute ekspertidega peab komisjon välja töötama ettepanekud, kuidas ennetada ja vähendada mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud riske ning parandada ametiasutuste suutlikkust ohtude tuvastamisel, samuti tegema ettepanekuid õiguslike, organisatsiooniliste või rahastusalaste muudatuste tegemiseks.

Uurimiskomisjoni moodustamisel lähtutakse samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide loomisel ning mille kohaselt on koalitsioon ja opositsioon komisjonis võrdselt esindatud. Lõpparuande peab komisjon Riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 1. veebruariks 2027.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu moodustas Venemaa mõjutustegevuse uurimiskomisjoni

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul oli riigikaitsekomisjon sama meelt. „Me peame ajateenijate keeleoskusnõuet kindlalt vajalikuks, kuid muudatused peavad paremini esile tooma seadusandja tahte. Seadusandja tahe kindlasti ei ole neid Eesti kodanikke, kes keeleoskusnõuet ei täida, kaitseväekohustusest vabastada või võimaldada neil kaitseväekohustusest kõrvale hiilida,“ ütles ta.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (664 UA) vastu 19. novembril. Seaduse eesmärk on senisest paremini kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid Kaitseväe tegevusse. Selleks luuakse muudatustega uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus. Menetluse käigus viidi seadusesse ka muudatus, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama vähemalt kesktasemel eesti keelt.

Muudatuse kohaselt täiendatakse kaitseväeteenistuse seaduses ajateenistusse kutsumata jätmise asjaolude loetelu sättega, mille järgi ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes ei valda eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate väljaõpe eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist.

Teiste muudatustega loobutakse reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.

President Alar Karis jättis seaduse detsembri algul välja kuulutamata. Tema hinnangul rikutakse seadusega võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. President pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel peab Riigikogu täiskogu kolmapäeval otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või asuda seda muutma. Seaduse uuesti arutamisel esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik saadikud, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Komisjonid toetavad ajateenijate keeleoskusnõuet sisaldava seaduse muutmist

Õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul sisaldab tagasi saadetud seadus olulisi muudatusi, mille kiiret jõustumist ettevõtjad ootavad. „Komisjon otsustas toetada seaduse muutmist, et mitte tekitada võimalust aeganõudvaks menetluseks Riigikohtus. Muudetud kujul seaduse vastu võtmine aitab meil jõuda kiiremini eesmärgini,“ ütles ta.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (602 UA) vastu 19. novembril. Seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Seaduse oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.

Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt 10 tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil. Parlament lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks.

President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda. Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel peab Riigikogu täiskogu kolmapäeval otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või asuda seda muutma. Seaduse uuesti arutamisel esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik saadikud, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid pooldavad paindliku tööaja kokkulepete seaduse muutmist

Uurimiskomisjoni moodustamiseks esitasid eelmisel nädalal eelnõu Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross, Toomas Uibo, Riina Sikkut, Ants Frosch ja Peeter Tali. Eelnõu kohaselt luuakse Riigikogus kõigi fraktsioonide esindajatest uurimiskomisjon, et süstemaatiliselt analüüsida Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevust, rahastamisviise, seotust Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojekte ja nendega kaasnevaid riske.

Esitajate sõnul on Venemaa mõjutustegevus Eestis osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive. „Komisjon on vajalik, et hinnata rahastusahelaid, tuvastada võimalik avaliku sektori toetuste roll, analüüsida MTÜde, isikute ja võrgustike osalust, hinnata sisejulgeoleku ja ühiskondliku sidususe kahjustamist ning teha ettepanekuid riskide maandamiseks,“ märkisid nad seletuskirjas.

Eelnõu kohaselt keskendub uurimiskomisjon neljale põhiteemale: Vene mõjutustegevuse rahastamine Eestis, Eesti avaliku sektori võimalik roll, propaganda mõju Eesti elanikkonnale ning hübriidsõja raamistik. Muu hulgas peab komisjon välja selgitama, millises ulatuses on Venemaa Föderatsiooni huve edendavad projektid, ühendused või tegevused saanud otsest või kaudset rahastust Eesti riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, omavalitsuste allasutustelt või nende kontrollitavatelt äriühingutelt. Samuti peab komisjon selgitama, millises ulatuses on Eestis tegutsevad organisatsioonid, ühendused või üksikisikud osalenud või olnud Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud.

Komisjoni ülesanne on eelnõu kohaselt anda Riigikogule terviklik ülevaade nii mõjutustegevuse ulatusest kui ka teha ettepanekuid seadusandlikeks, korralduslikeks ja julgeolekumeetmeteks. Koos sõltumatute ekspertidega peab komisjon välja töötama ettepanekud, kuidas ennetada ja vähendada mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud riske ning parandada ametiasutuste suutlikkust ohtude tuvastamisel, samuti tegema ettepanekuid õiguslike, organisatsiooniliste või rahastusalaste muudatuste tegemiseks.

Uurimiskomisjoni moodustamisel lähtutakse seletuskirja kohaselt samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide loomisel ning mille kohaselt on koalitsioon ja opositsioon komisjonis võrdselt esindatud. Lõpparuande peab komisjon Riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 1. veebruariks 2027.

Riigikogu kodu- ja töökorra seadus võimaldab luua uurimiskomisjoni avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Uurimiskomisjonil on õigus kutsuda komisjoni ette inimesi, kusjuures kutsutud on kohustatud kohale ilmuma, andma selgitusi ja vastama küsimustele. Samuti on komisjonil õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Viimati moodustas Riigikogu sellise komisjoni 2015. aastal, mil loodi uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam.

Põhiseaduskomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks“ eelnõu (770 OE) täiskogu istungi päevakorda 17. detsembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada. Vastuvõtmiseks peab eelnõu läbima Riigikogus ka teise lugemise.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Põhiseaduskomisjon toetab Venemaa mõjutustegevuse uurimiskomisjoni loomist

Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale ühe küsimuse. Pärast ettekandeid ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed.

Riigikogus regulaarselt peetav kodanikuühiskonna arengu arutelu keskendub sel aastal demokraatia hetkeolukorrale Eestis ja kollektiivsete pöördumiste esitamise võimalusele ning kannab pealkirja „Kodanikuühiskonna arengust. Tugev kodanikuühiskond kui demokraatia alustala. Kollektiivsete pöördumiste roll ja mõju“.

Kell 10 algavat täiskogu istungit saab otsepildis jälgida Riigikogu veebilehel. Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu arutab kodanikuühiskonna arengut ja kollektiivsete pöördumiste rolli