Seletuskirja kohaselt on Venemaa mõjutustegevus Eestis osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive. „Komisjon on vajalik, et hinnata rahastusahelaid, tuvastada võimalik avaliku sektori toetuste roll, analüüsida MTÜde, isikute ja võrgustike osalust, hinnata sisejulgeoleku ja ühiskondliku sidususe kahjustamist ning teha ettepanekuid riskide maandamiseks,“ märkisid esitajad.

Otsuse kohaselt keskendub uurimiskomisjon neljale põhiteemale: Vene mõjutustegevuse rahastamine Eestis, Eesti avaliku sektori võimalik roll, propaganda mõju Eesti elanikkonnale ning hübriidsõja raamistik. Muu hulgas peab komisjon välja selgitama, millises ulatuses on Venemaa Föderatsiooni huve edendavad projektid, ühendused ja tegevused saanud otsest või kaudset rahastust Eesti riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, omavalitsuste allasutustelt või nende kontrollitavatelt äriühingutelt.

Samuti peab komisjon selgitama, millises ulatuses on Eestis tegutsevad organisatsioonid, ühendused ja üksikisikud osalenud või olnud Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud. Menetluse käigus tehtud muudatuse kohaselt peab komisjon välja selgitama ka selle, millises ulatuses on Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevuses osalenud või sellega seotud olnud Eestis tegutsevad äriühingud.

Komisjoni ülesanne on anda Riigikogule terviklik ülevaade nii mõjutustegevuse ulatusest kui ka teha ettepanekuid seadusandlikeks, korralduslikeks ja julgeolekumeetmeteks. Koos sõltumatute ekspertidega peab komisjon välja töötama ettepanekud, kuidas ennetada ja vähendada mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud riske ning parandada ametiasutuste suutlikkust ohtude tuvastamisel, samuti tegema ettepanekuid õiguslike, organisatsiooniliste või rahastusalaste muudatuste tegemiseks.

Uurimiskomisjoni moodustamisel lähtutakse samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide loomisel ning mille kohaselt on koalitsioon ja opositsioon komisjonis võrdselt esindatud. Lõpparuande peab komisjon Riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 1. veebruariks 2027.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu moodustas Venemaa mõjutustegevuse uurimiskomisjoni

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul oli riigikaitsekomisjon sama meelt. „Me peame ajateenijate keeleoskusnõuet kindlalt vajalikuks, kuid muudatused peavad paremini esile tooma seadusandja tahte. Seadusandja tahe kindlasti ei ole neid Eesti kodanikke, kes keeleoskusnõuet ei täida, kaitseväekohustusest vabastada või võimaldada neil kaitseväekohustusest kõrvale hiilida,“ ütles ta.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (664 UA) vastu 19. novembril. Seaduse eesmärk on senisest paremini kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid Kaitseväe tegevusse. Selleks luuakse muudatustega uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus. Menetluse käigus viidi seadusesse ka muudatus, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama vähemalt kesktasemel eesti keelt.

Muudatuse kohaselt täiendatakse kaitseväeteenistuse seaduses ajateenistusse kutsumata jätmise asjaolude loetelu sättega, mille järgi ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes ei valda eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate väljaõpe eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist.

Teiste muudatustega loobutakse reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.

President Alar Karis jättis seaduse detsembri algul välja kuulutamata. Tema hinnangul rikutakse seadusega võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. President pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel peab Riigikogu täiskogu kolmapäeval otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või asuda seda muutma. Seaduse uuesti arutamisel esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik saadikud, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Komisjonid toetavad ajateenijate keeleoskusnõuet sisaldava seaduse muutmist

Õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul sisaldab tagasi saadetud seadus olulisi muudatusi, mille kiiret jõustumist ettevõtjad ootavad. „Komisjon otsustas toetada seaduse muutmist, et mitte tekitada võimalust aeganõudvaks menetluseks Riigikohtus. Muudetud kujul seaduse vastu võtmine aitab meil jõuda kiiremini eesmärgini,“ ütles ta.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (602 UA) vastu 19. novembril. Seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Seaduse oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.

Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt 10 tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil. Parlament lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks.

President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda. Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel peab Riigikogu täiskogu kolmapäeval otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või asuda seda muutma. Seaduse uuesti arutamisel esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik saadikud, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid pooldavad paindliku tööaja kokkulepete seaduse muutmist

Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale ühe küsimuse. Pärast ettekandeid ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed.

Riigikogus regulaarselt peetav kodanikuühiskonna arengu arutelu keskendub sel aastal demokraatia hetkeolukorrale Eestis ja kollektiivsete pöördumiste esitamise võimalusele ning kannab pealkirja „Kodanikuühiskonna arengust. Tugev kodanikuühiskond kui demokraatia alustala. Kollektiivsete pöördumiste roll ja mõju“.

Kell 10 algavat täiskogu istungit saab otsepildis jälgida Riigikogu veebilehel. Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu arutab kodanikuühiskonna arengut ja kollektiivsete pöördumiste rolli

Komisjoni liige Helir-Valdor Seeder juhtis komisjoni istungil tähelepanu vajadusele vaadata edasises menetluses üle valimiskogu koosseis, mis on haldusreformi ja omavalitsuste arvu vähenemisega seoses tundmatuseni muutunud. „Kui praegu on valimiskogus riigikogu liikmeid ja omavalitsuste esindajaid enam-vähem ühepalju, siis tegelikult peaks omavalitsuste esindajate hulk olema valimiskogus üle kahe kolmandiku, et taastada põhiseaduse vastuvõtmise ajal taotletud tasakaal,“ ütles ta.

Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) algatasid 37 Riigikogu liiget eesmärgiga muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, läbipaistvamaks ja avalikkust kaasavamaks.

Kui kehtiva seaduse kohaselt saab kandidaate nii Riigikogus kui ka hiljem valimiskogus üles seada neljandast kuni teise päevani enne esimest hääletusvooru, siis eelnõuga soovitakse tuua see tähtaeg varasemaks. Eelnõu kohaselt algab kandidaatide esitamine 12. päeval ja lõpeb üheksandal päeval enne esimest vooru. Algatajate sõnul annab muudatus avalikkusele võimaluse kandidaatide ja nende seisukohtadega enne valimisi põhjalikumalt tutvuda ning aitab vältida olukorda, kus kandidaate seatakse üles vahetult enne hääletust.

Lisaks kehtestatakse eelnõuga kandidaatide tutvustamise kord enne esimest ja teist hääletusvooru Riigikogus ja enne esimest hääletusvooru valimiskogus. Eelnõu kohaselt saavad kõik kandidaadid õiguse esineda hääletusvoorude eel kuni 10-minutilise ettekandega. Algatajate sõnul on muudatuse eesmärk tagada kandidaatidele enda tutvustamiseks võrdsed võimalused ning suurendada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust, mis omakorda toetab presidendi institutsiooni autoriteeti ja legitiimsust.

Põhiseaduskomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 15. oktoobril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Põhiseaduskomisjon toetab presidendi valimise korra täpsustamist

Komisjoni avalikule istungile, mis algab kell 14 Jaan Tõnissoni nõupidamisruumis (L262), on kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute halduse asekantsler Mari-Liis Mikli, kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm, kohtute projektijuht Viljar Peep ning Riigikohtu esimees Villu Kõve ja direktor Üllar Kaljumäe.

Samuti on istungile kutsutud Eesti Puuetega Inimeste Koja jurist Kristi Rekand, Eesti Pensionäride Ühenduse Liidu juhatuse esimees Ago Kokser, Riigiprokuratuuri esindaja prokurör Priit Heinsoo, Eesti Advokatuuri esindaja vandeadvokaat Martin Raude, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna direktor ja külalisprofessor Priit Pikamäe, Tallinna Ülikooli avaliku õiguse ja õigusteooria külalisprofessor Madis Ernits, Õiguskantsleri Kantselei vanemnõunik Liina Lust-Vedder, Tallinna Ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur, Tartu Ringkonnakohtu esimees Tiina Pappel, Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu Maakohtu esimees Marek Vahing, Viru Maakohtu esimees Priit Kama, Tallinna Halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee, Tartu Halduskohtu esimees Sirje Kaljumäe ja Eesti Kohtunike Ühingu esimees Anu Uritam.

Istungit saab jälgida otsepildis Riigikogu veebilehel ning selle salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Põhiseaduskomisjon peab avaliku istungi kohtusüsteemi kättesaadavusest

Riigikogu võttis valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse (640 SE) vastu 19. juunil. Seaduse eesmärk oli parandada Rahapesu Andmebüroo andmetöötluse funktsioone ja järelevalvet ning tugevdada finantssüsteemi kaitset.

Seadus nägi ette, et Rahapesu Andmebüroo andmekogu funktsioonidesse lülitatakse strateegilise analüüsi võimekus, et töödelda anonüümseid, kuid vajadusel tagasipööratavaid andmeid, viia läbi profiilianalüüse ning kasutada teksti- ja andmekaevet. Seaduse kohaselt teeb protsessi üle järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon ning üks kord aastas esitab Rahapesu Andmebüroo oma ülesannete täitmise kohta Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile ülevaate.

President jättis seaduse 3. juulil välja kuulutamata, sest tema hinnangul piirab see liialt informatsioonilise enesemääramise õigust ega ole seetõttu põhiseadusega kooskõlas. President märkis, et andmetöötluse läbipaistvust võib piirata kuritegude avastamiseks ja ennetamiseks, ent piirangud peavad olema sihipärased ega tohi sõltuda täielikult riigiameti otsusest. Ta pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel peab Riigikogu täiskogu otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või asuda seda muutma. Enne seda peab Riigikogule tagasi saadetud seaduse kohta seisukoha võtma ka rahanduskomisjon.

Seaduse uuesti arutamisel Riigikogu täiskogus esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Põhiseaduskomisjon toetab Rahapesu Andmebüroo andmekogu käsitleva seaduse muutmist

Komisjoni aseesimees Ants Frosch leidis, et seadusega edasi liikumine on paratamatu, kuid arvestades rahvusvahelist olukorda ja kohalike volikogude valimiste lähenemist, tuleks tempo maha võtta.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) esimest korda vastu 9. aprillil. Seadusega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks põhiseadusega tagatud usuvabaduse ja ühinemisvabaduse kattevarju all ära kasutada vaenulikuks mõjutustegevuseks, äärmuslike ideoloogiate levitamiseks või vägivalla õhutamiseks. Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.

Seadus täpsustab, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Samuti täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ja luuakse võimalus lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele. Selleks tuleb usulisel ühendusel vastu võtta uus põhikiri, misjärel on võimalik nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.

President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Riigikogu täiskogu otsustas 14. mail, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma.

Uuesti arutamise käigus tegigi Riigikogu seadusesse rea muudatusi, näiteks jäeti seadusest välja välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust juhindumise keeld ning pikendati vajalike muudatuste tegemiseks üleminekuaega kahelt kuult kuuele kuule. Riigikogu võttis seaduse muudetud kujul vastu 18. juunil.

President jättis seaduse 3. juulil aga taas välja kuulutamata, leides, et Riigikogu on seaduse teksti küll mõnevõrra muutnud, kuid mitte piisavalt. Tema hinnangul on see jätkuvalt vastuolus põhiseaduse kolme paragrahviga ning piirab ebaproportsionaalselt ühinemis- ja usuvabadust. Ta tegi parlamendile ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel peab Riigikogu täiskogu otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või asuda seda muutma. Enne seda peab Riigikogule tagasi saadetud seaduse kohta seisukoha võtma ka õiguskomisjon.

Seaduse uuesti arutamisel Riigikogu täiskogus esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu võtab seaduse muutmata kujul uuesti vastu, peab president seaduse kas välja kuulutama või pöörduma Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Põhiseaduskomisjon pooldab kirikute ja koguduste seaduse uuesti vastuvõtmist

Kohtumise käigus vahetati mõtteid mõlema riigi õiguskorra arengute, parlamenditöö korralduse ning Euroopa Liidu õiguse rakendamise teemadel. Aruteludes käsitleti ka aktuaalseid väljakutseid, millega Eesti ja Tšehhi õigusloome ning demokraatlikud institutsioonid silmitsi seisavad. Eraldi tähelepanu all olid õiguskeskkonna läbipaistvus, valimissüsteemide toimimine ning põhiseaduslike institutsioonide roll tänapäevases poliitilises kultuuris.

Eestis viibimise ajal kohtus Tšehhi põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni delegatsioon ka riigi valimisteenistuse, mitme ministeeriumi ning Õiguskantsleri Kantselei esindajatega. 

Link uudisele: Kohtumine Tšehhi Vabariigi Senati delegatsiooniga

Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson peab oluliseks, et numbrituvastuse kasutamisel oleks mõistlikul määral tagatud inimeste privaatsus. Segaduste ja väärarusaamade vältimiseks peab tema sõnul olema hea ülevaade, milliseid andmeid ja mis eesmärgil kogutakse ning kuidas ja kui kaua neid andmeid säilitatakse.

Komisjonide ühisel istungil, mis algab kell 14 Riigikogu konverentsisaalis, räägivad numbrituvastuskaamerate kasutamisest ja selle õiguslikust alusest Siseministeeriumi korrakaitse- ja süütoemenetluse osakonna juhataja Henry Timberg ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Kristi Mäe.

Istungile on kutsutud ka Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja nõunik Mari Käbi ning andmekaitsetalituse nõunikud Kristel Niidas ja Merili Koppel, samuti Andmekaitse Inspektsiooni menetlusvaldkonna juht Virve Lans ja Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna vanemnõunik Liina Lust-Vedder.

Avalikku istungit saab jälgida otsepildis Riigikogu veebilehel ning selle salvestist hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Komisjonid saavad avalikul istungil ülevaate numbrituvastuskaamerate kasutamisest