Vastates presidendi küsimusele kinnitas Hussar, et Venemaa ei soovi Ukrainas sõda lõpetada, vaid eskaleerib konflikti. „Venemaa ei taha rahu, vaid soovib jätkata sõjalist operatsiooni, sest neile tundub, et neil on võimalik oma eesmärke saavutada,“ märkis esimees ja viitas, et Venemaa ei pidanud kinni isegi 9. maiks lubatud vaherahust. „Venemaa ei pea oma lubadustest kinni. Meie ainus võimalus on jätkata Ukraina igakülgset toetamist ning surve avaldamist Venemaale.“

Samuti käsitleti kohtumisel Milatovići osalemist Lennart Meri konverentsil, EL-Lääne-Balkani tippkohtumist ning kahepoolse koostöö tihendamist erinevates valdkondades.

Kahepäevase visiidi käigus kohtub Milatović Tallinnas ka president Alar Karise ja peaminister Kristen Michaliga ning astub panelistina üles Lennart Meri konverentsil.

Fotod: Merje Meisalu / Riigikogu Kantselei

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar Montenegro presidendile: tuleb jätkata surve avaldamist Venemaale

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson sõnas, et komisjonide ühisel istungil oli sisuline ja avameelne arutelu ning tähelepanu keskmes Ukraina. „Eesti piiririigina tajub olukorda selgelt. Näeme, et õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks tuleb jätkata Ukraina toetamise ning Venemaale surve avaldamisega. Alles siis, kui agressor mõistab, et sõjaga jätkamine ei too soovitud tulemust, saab ta olla valmis päriselt läbi rääkima. Lähiajal Venemaaga kõnelusi alustada ei saa, küll aga saab Euroopa tegutseda selle eesmärgi nimel ning jätkata oma julgeoleku tugevdamisega,“ lausus Mihkelson.

Kallas andis istungil ülevaate Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika aktuaalsetest küsimustest, viidates, et kõige suurem tähelepanu on praegu Ukrainal ja Lähis-Idal.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid arutasid ELi kõrge esindaja Kaja Kallasega välispoliitika küsimusi

Merilind märkis, et vähktõbi on teema, mis puudutab peaaegu iga Eesti peret ning tegi kokkuvõtte vähktõve statistikast öeldes, et näiteks 2023. aastal diagnoositi Eestis 9843 uut vähijuhtu, ligikaudu 3500 inimest sureb Eestis igal aastal vähi tõttu, pahaloomulised kasvajad põhjustavad ligi veerandi kõigist surmadest ning praegu vajab umbes 56 000 inimest vähiravi või vähiga seotud jälgimist. Samas avaldas ta ka heameelt selle üle, et osavõtt sõeluuringutest on tõusnud 62–65 protsendini, HPV-vaktsineerimine on laienenud poistele, on loodud vähitõrje võrgustik ESTCAN, on arendatud raviteekondi ja kodulähedast ravi ning palliatiivraviteenuseid rahastatakse alates 2025. aastast.

Merilinnu sõnul need sammud näitavad, et Eesti liigub õiges suunas, kuid Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 vaheraport ütleb, et süsteemsed probleemid ei ole veel lahendatud. „Kes on lugenud seda vahehindamist, see teab: ainult 13 protsenti tegevustest on süsteemselt rakendunud, aga 45 protsenti tegevustest ei ole veel rakendunud. See tähendab, et probleem ei ole meil teadmiste puuduses, probleem on elluviimise võimekuses,“ tõdes ta. „Üks teine OECD raport ütleb, et kõige edukamad riigid, mida nad teevad? Nad ennetavad rohkem, nad avastavad varem ja juhivad raviteekonda terviklikumalt. Euroopa vähitõrje tegevuskava hinnangul on kuni 40 protsenti vähkidest ennetatavad.“

Samuti juhtis Merilind oma ettekandes tähelepanu sellele, et sõeluuringud päästavad elusid ja on muutunud järjest kättesaadavamaks. Ta rõhutas HPV-vastaste vaktsiinide tõhusust ning ka kogu elustiili hõlmava ennetustöö olulisust. Lisaks märkis ta vajadust tugevdada perearsti ja esmatasandi rolli, et süsteem leiaks abi vajava inimese õigel ajal üles. Merilind rääkis ka diagnostika kiirendamise vajalikkusest, selgelt juhitud raviteekonna olulisusest ning tõdes, et Eestis on puudus onkoloogidest, radioloogidest, patoloogidest, meditsiinifüüsikutest ja õdedest. Samuti selgitas ta vähijuhtumite kasvu põhjusi, tunnustas patsiendiorganisatsioonide rolli ning käsitles ravimite kättesaadavuse ja vähitõrje rahastamise küsimusi.

Eesti Vähiliidu president Vahur Valvere rõhutas vähitõrje teema riiklikul tasandil käsitlemise olulisust. Ta tänas sotsiaalkomisjoni vähiteema tõstatamise eest ning märkis, et vähk on Eestis jätkuvalt oluline rahvatervise probleem, millel on nii meditsiinilised kui ka sotsiaal-majanduslikud mõjud.

Valvere sõnul on vähiregistri andmetel vähihaigete viie aasta elulemus 65 protsenti ning see näitaja on paranemas. Kokku on registris arvel üle 70 000 vähipatsiendi, haigestumus on olnud pikaajalises tõusutrendis ning prognoosi kohaselt võib esmajuhtude arv 2030. aastaks ulatuda 11 000-ni. Vähiliidu president käsitles ettekandes eraldi meeste ja naiste peamisi vähivorme ning haigestumistrende. Meestel on kõige sagedasem eesnäärmevähk, millele järgnevad nahavähk ja kopsuvähk. Naiste seas on esikohal rinnavähk, järgnevad nahavähk ning jämesoolevähk. Valvere tõi esile, et mitmete vähivormide puhul on elulemus paranenud, kuid näiteks kopsu- ja kõhunäärmevähk avastatakse sageli hilises staadiumis, mis mõjutab ravitulemusi. Ta selgitas ka, et Eesti ja Põhjamaade elulemuse erinevused tulenevad suuresti sõeluuringute suuremast hõlmatusest neis riikides, mis võimaldab haigust varem diagnoosida.

Valvere peatus ka vähitõrje strateegilisel arengul. Ta meenutas varasemat riiklikku strateegiat ning sellele järgnenud perioodi, mil terviklik lähenemine oli nõrgem. Sellest ajendatuna algatas vähiliit analüüsi ja kampaania „Terve Eestiga vähi vastu“, mille tulemusel liitus Eesti 2019. aastal maailma vähideklaratsiooniga. Praegune vähitõrje tegevuskava 2021–2030 loodi enam kui saja eksperdi kaasabil ning selle eesmärk on vähendada haigestumist, pikendada eluiga pärast diagnoosi ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti.

Ühtlasi kinnitas Valevere Merilinnu esile toodud edusamme ning tõi näiteks ka mobiilsed diagnostikalahendused, mille abil on suurendatud sõeluuringutes osalemist ning avastatud varases staadiumis haigusjuhte. Samas rõhutas ta, et paljud probleemid püsivad. Vähitõrje tegevuskava vahehindamine näitab, et süsteemselt on rakendunud vaid väike osa kavandatud tegevustest. Probleemid puudutavad eelkõige juhtimist, vastutuse jaotust, andmete kasutamist ja inimressurssi. Ta tõi esile, et vähivaldkonna arste ja spetsialiste napib ning nende töökoormus on suur. Valevere sõnul on vaja selgemat koordineerimist, paremat prioriseerimist ning tegevuste elluviimise eelduste süsteemset hindamist.

Lisaks peatus Valvere patsiendikesksusel ja tugiteenustel ning rõhutas patsiendiorganisatsioonide rolli. Ta tõi näiteid vähiliidu tegevusest ning rahvusvahelisest koostööst, sealhulgas ekspertpatsientide koolitamisest, mis aitab kogemust ja teadmisi laiemalt jagada. „Need neli sümpaatselt naeratavat daami on tegelikult rinnavähist tervenenud, keda me võime nimetada nüüd ekspertpatsientideks rinnavähi alal, kes selle koolituse edukalt läbisid ja vähiliidu podcast’i kaudu oma kogemusi ja teoreetilisi teadmisi jagavad,“ soovitas ta.

Ettekande lõpetuseks rõhutas Valvere koostöö vajadust ja vähivastase töö paratamatust. „Kui meie koos ei tegele vähiga, siis tegeleb vähk meiega ja meie lähedastega,“ ütles ta, lisades, et eesmärk on liikuda tervema ja vähivabama Eesti suunas.

Eesti Vähitõrje Võrgustiku kliiniline juht ja onkoloog Rille Pihlak rõhutas oma ettekandes, et vähijuhtude arv kasvab ning haigus puudutab üha sagedamini ka nooremaid inimesi. Pihlak tõi esile, et Eestis diagnoositakse vähki rohkem kui sünnib lapsi, mis näitab probleemi ulatust. Kuigi vähi suremus on mõnevõrra vähenenud, ei ole see langenud sama kiiresti kui südame-veresoonkonna haiguste puhul. Tema sõnul mõjutavad olukorda nii elanikkonna vananemine kui ka sagenenud haigestumine alla 50-aastaste hulgas. Pihlak rõhutas, et viivitused diagnostikas ja ravis muudavad ravi kulukamaks ning vähendavad paranemisvõimalusi. Tema sõnul aitab varasem tegutsemine päästa elusid ja säästa ressursse.

Pihlaku sõnul ei takista Eestit teadmiste puudus. Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 annab selged suunised, kuid riik ei ole neid ühtlaselt ellu viinud. Vahehindamine näitab, et suur osa tegevustest jäi rakendamata ning areng sõltus sageli üksikute inimeste algatusest. Ta tõi esile juhtimis-, koordineerimis-, andmete kasutamise ja inimressurssidega seotud puudujäägid.

Samuti nimetas Pihlak valdkonnad, kus edasiminek on olnud aeglane, sealhulgas kirurgiline ravi, laste onkoloogia ja vähihaigete toimetulek pärast ravi. Tema sõnul saab osa probleeme lahendada otsuste ja parema korraldusega, kuid mitmed eesmärgid eeldavad püsivat rahastust ja süsteemset planeerimist. „Miks me täna ka teie ees jällegi oleme, on see, et meil on mitmeid otsuseid vaja teie käest. Meil on vaja püsirahastust vähitõrje tegevuskavale, meil on vaja, et te toetaksite ka Euroopa vähimissiooni edasist rahastust ja meil on ka mitmeid riiklikke otsuseid, mida me saame koos ära teha,“ ütles Pihlak Riigikogu ees. Vähitõrje rahastamist käsitledes rõhutas Pihlak, et riik ei ole tegevuskavale kehtestanud püsirahastust, samas kui teised riigid investeerivad sellesse kindla summa elaniku kohta. Praegu sõltuvad arengud projektirahastusest ja killustatud toetustest, mis ei võimalda järjepidevat arengut. Ta pidas oluliseks ka Euroopa vähimissiooni rahastuse jätkumist.

Ettekande lõpus nimetas Pihlak otsused, mida riik peab tema hinnangul tegema: valmis tegema haiglavõrgu arengukava, laiendada õdede rolli, tagada patsiendiorganisatsioonide stabiilne rahastus ning tugevdada esmatasandit.

Istungil neljandana kõnelenud MTÜ Onkoloogika esindaja Kristel Leif keskendus vähipatsiendi kogemusele ning rõhutas vajadust kaasata patsiendid otsustusprotsessi võrdväärsete partneritena. Ta tõi esile, et lisaks meditsiinilistele teadmistele on vaja arvestada inimeste käitumise, sotsiaalsete vajaduste ja teenusedisaini küsimustega.

Leif tutvustas end neljanda staadiumi vähipatsiendina ning selgitas, et soovib seista selle eest, et vähipatsiendid oleksid nähtavad ja kaasatud. Tema sõnul ei ole patsiendi aktiivne roll Eesti tervishoiusüsteemis veel tavapärane. Ta kirjeldas isiklikku kogemust, kus diagnoosi järel tundis ta, et süsteem käsitles teda pigem objektina ning otsuseid tehti tema eest. „Minu ümber olid väga pädevad inimesed, keda ma täiel raual usaldan ja kes hakkasid tegema valikuid minu eest. Ja kui mul tekkisid mingisugused küsimused, kui ma tundsin, et ka mul on sõnaõigus enda tervise osas – kui ka mina oskan infot otsida, kui ka mina oskan teha ettepanekuid selle kohta, mida mina vajan –, siis üsna kiiresti ma tundsin, et ma olen natukene liiga palju,“ tõdes ta. Leifi hinnangul kasvab patsientide soov osaleda oma ravi puudutavates otsustes ning seda ressurssi tuleks teadlikult kasutada ning rohkem toetada.

Ettekandes tõi Leif esile vähipatsiendi teekonna keerukuse ja üksilduse. Tema sõnul jäävad patsiendid sageli ilma vajalikust toest ajal, mil nad seda kõige enam vajavad, eriti pärast haiglakülastust või aktiivravi lõppu. Ta rõhutas, et abi vajavad lisaks patsientidele ka nende lähedased, kellele puudub sageli selge tugi ja nõustamine. Leif juhtis tähelepanu sellele, et ühiskonnas räägitakse vähist peamiselt ennetuse ja annetamiste kontekstis, kuid vähem käsitletakse igapäevaelu vähiga. Tema sõnul peab avalik arutelu hõlmama ka seda, kuidas inimesed vähiga elavad, töötavad ja ühiskonnas osalevad. „Me peame hakkama rääkima sellest, et inimesed elavad vähiga ja ka vähiga on võimalik elada väga normaalset elu, on võimalik osaleda ühiskonnas, on võimalik kasvatada lapsi, teha karjääri, joosta maratone, kandideerida Riigikokku, asutada ettevõtteid,“ sõnas ta ja rõhutas vajadust vähendada haigusega seotud stigmat.

Olulise teemana tõstis Leif esile palliatiivravi laiemat tähendust, märkides, et seda käsitletakse sageli ekslikult üksnes elulõpuravina. Tema sõnul peaks palliatiivravi algama kohe pärast diagnoosi, et toetada inimese toimetulekut kogu raviteekonna vältel.

Leif käsitles ka infosüsteemide ja teenuste killustatust. Tema hinnangul ei leia patsiendid sageli üles neile mõeldud teenuseid, kuna info on hajutatud ja raskesti kättesaadav. Ta rõhutas vajadust luua selgemad raviteekonnad ning pakkuda patsientidele tuge navigeerimisel, näiteks teekonnakoordinaatorite abil.

Samuti tõi Leif välja, et patsiendiorganisatsioonid täidavad täna olulist rolli, kuid nende tegevus põhineb suuresti vabatahtlikul tööl ja ebakindlal rahastusel. Tema sõnul peaks riik senisest rohkem toetama kolmanda sektori organisatsioone ning kaasama neid süsteemselt vähitõrjesse.

Kõne lõpus rõhutas Leif, et patsientide kogemust ja teadmisi tuleb väärtustada ning kasutada tervishoiusüsteemi arendamisel. Tema hinnangul aitaks tugevam koostöö riigi, ekspertide ja patsientide vahel paremini vastata vähipatsientide tegelikele vajadustele ning parandada nende toimetulekut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid, Katrin Kuusemäe (RE), Tanel Kiik, Irja Lutsar (E200) ja Peeter Ernits.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu käsitles olulise tähtsusega riikliku küsimusena vähitõrje hetkeseisu ja perspektiive

Eelnõu näeb ette anda mootorratastele õigus kasutada ühissõidukiradasid, et muuta seeläbi liikluskorraldus sujuvamaks, ohutumaks ja tõhusamaks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele finantsombudsmani institutsiooni loomiseks“ eelnõu (912 OE).

Valitsusele tehakse ettepanek töötada välja ja esitada seaduseelnõu, millega luuakse Eestis finantsombudsmani institutsioon. Finantsombudsmani ülesanne oleks lahendada finantsteenuse kliendi ja finantsteenuse osutaja vahelisi vaidlusi kohtuväliselt, sõltumatult, kiiresti ja inimestele jõukohase kuluga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi kättesaadavuse parandamiseks“ eelnõu (913 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele järgmised ettepanekud: tõsta riiklikult rahastatud viljatusravi vanusepiiri vähemalt 42. eluaastani meditsiinilise näidustuse olemasolul; suurendada riiklikult rahastatud viljatusravi kättesaadavust ja teenusemahtu, et vähendada ravijärjekordi ning parandada ravi õigeaegset alustamist; näha ette doonorrakkude soetamise kulude osaline või täielik kompenseerimine ravikindlustatud isikutele meditsiinilistel näidustustel, sealhulgas geneetiliste haiguste, vähiravi tagajärgede või enneaegse munasarjapuudulikkuse korral.

Muudatuste eesmärk on tagada õiglasem ja vajaduspõhisem ligipääs viljatusravile ning vähendada olukordi, kus lapse saamise võimalus sõltub inimese majanduslikust olukorrast. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamise meetmete väljatöötamiseks“ eelnõu (914 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja meetmed laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Eelnõu esitamine on ajendatud laste ja noorte murettekitavalt madalast liikumisaktiivsusest, noorte kehalise võimekuse langusest ning vajadusest tugevdada ennetuspõhist tervise-, haridus- ja spordipoliitikat. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

29 Riigikogu liikme 14. mail esitatud Riigikogu avalduse „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal“ eelnõu (915 AE).

Avalduse põhjenduste osas kirjeldatakse ülevaatlikult 1934. aasta ja järgnenud aastate sündmusi, mille tagajärjel vaigistati demokraatlikult valitud parlament, keelustati erakondade tegevus ja allutati ajakirjandus tsensuurile ning kehtestati autoritaarkord.

Avalduse resolutsioonis mõistetakse hukka tollane tegevus Eesti põhiseadusliku korra ja demokraatia allasurumisel ning toonitatakse põhiseaduse preambuli sõnadele viidates vajadust hoida ära sellelaadsete sündmuste ja teguviiside kordumine Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 14. mail esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed erihoolekandeteenuste kättesaadavuse tagamiseks“ eelnõu (916 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada Riigikogule konkreetne tegevuskava erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks, järjekordade vähendamiseks ning vajaliku rahastuse tagamiseks.

Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekandeliste abimeetmetega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Andre Hanimägi, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova 14. mail algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE).

Eelnõuga sätestatakse ravimiseaduses alus Tervisekassale hüvitada mittetulundusühingutele, sihtasutusetele või usulisetele ühendustele annetuste eest ostetud harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdne summa.

Muudatustega soovitakse vähendada kulusid harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitele ja toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid selliste ravimite ostmisel.

Eelnõu algatajad kaalusid ka võimalust vabastada annetajate toel soetatud ravimid käibemaksust või rakendada nendele ravimitele käibemaksuerandit, aga kuna kehtiv õigus ei võimalda kehtestada käibemaksuerandit, mis sõltuks ravimi soetajast või rahastamisallikast, siis otsustasid eelnõu algatajad töötada välja kompensatsioonimehhanismi ehk toetuse väljaspool maksusüsteemi. Selleks sätestatakse ravimiseaduses uus toetuse liik, mis võimaldab toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid vastavate ravimite soetamisel annetuste eest käibemaksu ulatuses. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõu liiklusseaduse muutmiseks

Riigikogu liikmed saavad igale ettekandjale esitada ühe küsimuse. Pärast ettekandeid ja küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta esmalt fraktsioonide esindajad ja seejärel kõik Riigikogu liikmed.

Lisaks on kella 8.30–14 Riigikogu ees Lossi platsil võimalik tutvuda Balti riikides unikaalse kompuutertomograafia bussiga, milles on Eesti üks moodsaim tehisaruvõimekusega kompuutertomograafia aparaat, mida kasutatakse kopsuvähi tuvastamises. Eesti Vähiliidu mobiilset kompuutertomograafi tutvustab ja küsimustele vastab Viljandi Haigla radioloogiakliiniku juhataja Andrus Aavik.

Kell 10 algavat täiskogu istungit saab otsepildis jälgida Riigikogu veebilehel. Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu käsitleb vähitõrje hetkeseisu olulise tähtsusega riikliku küsimusena

Direktiivi kohaselt peavad kõik ELi liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetama teavet, mida on vaja süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Teabevahetus toimub üldjuhul ööpäev läbi töötavate ühtsete kontaktpunktide kaudu. Teiste ELi liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja Europolile tuleb tagada oma riigi asutustega samaväärne ligipääs kuritegevust puudutavale teabele, et avastada ja ennetada kuritegusid, viia läbi kriminaalmenetlusi või kuritegevuse vastaseid operatsioone.

Lisaks viiakse seadusega terrorismialase teabevahetuse reeglid vastavusse ELi isikuandmete kaitset käsitlevate õigusnormidega.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 54, vastu neli ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse (772 SE), mille eesmärk on tõhustada riigi osaluse valitsemist ning muuta nõukogude ja siseauditi regulatsioon selgemaks ja paindlikumaks.

Ministeerium kui osaluse valitseja saab seaduse kohaselt ise valida ja tagasi kutsuda oma esindaja riigi äriühingu nõukogus ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. See vähendab nimetamiskomitee töökoormust ja annab osaluse valitsejale suurema paindlikkuse. Nende sihtasutuste hulk, kus üks nõukogu liige tuleb nimetada rahandusministri ettepanekul, väheneb 59-lt 20-le. See kohustus jääb ainult suurematele sihtasutustele.

Oluliselt tõstetakse siseauditi kohustuse rakendumise lävendeid. Uus kohustus tekib, kui bilansimaht ületab 15 miljonit eurot või tulud 10 miljonit eurot. Siseaudiitorist saab loobuda vaid juhul, kui puudub auditikomitee kohustus ja kasutatakse osaluse valitseja või asutaja siseauditi üksust. Siseauditi kohustusega äriühingute arv tõuseb 18-lt 19-le ja sihtasutuste arv väheneb 47-lt 20-le.

Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse tulemuslikkuse hindamise lihtsustamiseks tugevdatakse osaluse valitseja rolli järelevalvajana. Nii äriühingu osaluse valitsejale kui ka sihtasutuse asutajaõiguste teostajale antakse selgesõnaline õigus tutvuda nõukogu töö ja siseauditi dokumentidega, näiteks protokollide ja audititulemustega.

Menetluse käigus lisati seadusesse muudatus, mis lubab Ukraina abistamiseks lihtsustatud korras annetada lisaks riigi äriühingutele ka nende tütarettevõtjatel. Erandi kehtivust pikendatakse kolme aasta võrra ehk 2030. aasta lõpuni.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna ja Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (796 SE), mille kohaselt peab saama veebiostust 14 päeva jooksul loobuda sama lihtsalt, kui internetipoest asja soetada. Selleks peab veebipoes olema taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. Seaduse järgi peab ka teenuse lõpetamine olema sama lihtne kui teenuse tellimine. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei saa enam nõuda, et näiteks interneti- või mobiilsidelepingu saab sõlmida veebis, aga selle lõpetamiseks peab minema kontorisse.

Ühe olulise muudatusena näeb seadus ette õiguse nõuda veebis asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.

Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja olema kasutajale arusaadav ka väikesel ekraanil.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 62, vastu seitse ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) (825 SE), mille kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused valdama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt.

Seadus näeb ette, et kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, tuleb tal sooritada B1-taseme keeleeksam. Kui kutsealune B1-taseme eksamit ei soorita, peab ta aasta jooksul läbima Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning seejärel eksami uuesti tegema.

Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik ning keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest nähakse ette ka hüvitis. Keeleeksamil ja -kursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.

Samuti näeb seadus ette, et kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisele või ajateenistusse ilmumata jätmisel. Ettekirjutuse täitmata jätmisel määratava sunniraha ülemmäär tõuseb seadusega 640 eurolt 1280 eurole. Haldussunnimeetmete rakendamine aitab tagada, et kutsealused ei saaks tahtlikult vajaliku keeletaseme omandamisega viivitada ja seeläbi kõrvale hoida ajateenistusse asumisest.

Seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbimine piisavat eesti keele oskust, et mõista käske, järgida ohutusnõudeid ja osaleda väljaõppes, ning muudatus võimaldab Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele.

Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba mullu novembris vastu võetud seadusega, ent kui president jättis selle välja kuulutamata, otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Kalev Stoicescu Eesti 200 fraktsioonist. Reformierakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Alar Laneman.

Seaduse vastuvõtmist toetas 76 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse (829 SE), millega tunnistatakse kehtetuks praeguseks lõppenud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (SAPARD) rakendamise sätted.

Programmiga toetati aastatel 2001–2004 Euroopa Liidu vahenditest kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. Eestile eraldati kokku 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni ulatuses. Praeguseks on programmi rakendamine täielikult lõppenud, sealhulgas on möödunud ka toetuse tagasinõudmise tähtajad.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 55 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Kolm eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE), mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada planeerimismenetlusi.

Seletuskirja kohaselt võimaldavad muudatused omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt arendustele reageerida, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole 10 aasta jooksul arendustegevust alustatud. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.

Eelnõuga loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel, ning edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel. Kui omavalitsuse eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Ühtlasi jääb eelnõu kohaselt ära maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp.

Enne eelnõu teise lugemise katkestamist tänavu märtsis tehti eelnõusse mitmeid muudatusi, mis võimaldavad muu hulgas planeerimisalase tegevuse korraldajal määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole toimingu tegemiseks tähtaega sätestatud. Samuti lisati eelnõusse uue planeeringute infosüsteemi kasutuselevõttu ettevalmistavad sätted, mille alusel hakkab toimuma isikuandmete kogumine ja säilitamine. Muudatustega luuakse võimalus saata loodava infosüsteemi kaudu planeeringu- ja selle mõjualasse jäävatele isikutele massiteateid planeeringu algatamise või muude planeeringuga seotud menetlustoimingute kohta, et tagada parem kaasatus.

Maa- ja Ruumiamet saab muudatustega õiguse kontrollida nii omavalitsuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse tegevuse tähtaegsust ning omavalitsuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel, nõudes teavet ja tehes vajadusel ettekirjutusi õigusvastasuse või põhjendamatu viivituse kõrvaldamiseks.

Lisaks täpsustatakse muudatustega tehnovõrkude ja -rajatistega arvestamise kohustust nii üld- kui ka detailplaneeringutes ning nähakse ette tähtaja seadmine detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks ja detailplaneeringu muutmise võimaluse lisamine. Muu hulgas jäetakse eelnõust välja muudatused, millega plaaniti kaotada planeeringute teadete avaldamise kohustus üleriigilise levikuga ja maakonnalehtedes.

Teise lugemise jätkamisel viidi eelnõusse veel neli muudatusettepanekut, millega jäetakse riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse ning nähakse ette, et Maa- ja Ruumiameti haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel on sunniraha ülemmäär on 9600 eurot. Lisaks laiendatakse omavalitsuse kaalutlusõigust projekteerimistingimuste andmisel ning täpsustatakse mitme sätte jõustumisaega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tarmo Tamm Eesti 200 fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu (831 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi eesmärk on tugevdada ELi välispiiri kaitset, kiirendada rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlusi ning tagada liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism.

Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Olulise uuendusena nähakse eelnõuga ette piirimenetluse rakendamine, mis võimaldab teha otsuseid juba piiril. Menetluse ajal ei teki taotlejal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral saab inimese kiiremini tagasi saata.

Samuti muudab eelnõu menetlused ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, et vältida olukordi, kus varjupaigataotlusi esitatakse järjest eri riikides. Täiendavalt luuakse ELi ülene rändeinfosüsteem, mis parandab andmete kogumist ja vahetamist ning aitab menetlusi tõhustada.

Eelnõu täpsustab ka varjupaigataotlejate kohustusi ning näeb ette selgemad tagajärjed nende täitmata jätmisel. Näiteks saab vajadusel piirata taotleja liikumisvabadust, sealhulgas kohustada teda elama kindlaksmääratud kohas või regulaarselt end registreerima. Samal ajal tugevdatakse taotlejate õiguskaitset, võimaldades tasuta õigusabi juba menetluse alguses.

Lisaks käivitub ELis püsiv solidaarsusmehhanism, mille kaudu saavad riigid rändesurve korral üksteist rahaliselt, ekspertide ja tehnika lähetamisega või vajadusel inimeste ümberpaigutamisega toetada.

Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatus, millega laiendatakse pagulase pereliikme määratlust. Riigikohus leidis tänavu kevadel, et kehtiv seadus on põhiseadusega vastuolus osas, kus see ei loe pagulase pereliikmeks enne Eestisse saabumist temaga tegelikus kooselus elanud faktilist elukaaslast, kellega abiellumine või kooselu registreerimine oli pagulase päritoluriigis elukaaslaste tahtest sõltumata õiguslikult võimatu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Helir-Valdor Seeder ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 13, vastu aga 44 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (860 SE), millega muudetakse tasude maksustamise reegleid, kui teenust osutatakse eraisikute vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel.

Praegune kord näeb ette, et kui eraisik ostab teiselt eraisikult võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid, näiteks eluaseme hooldus-, remondi- või lapsehoiuteenust, peab ta kandma teenust osutava inimese töötamise registrisse, esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Eelnõuga need teenustasu maksja kohustused kaotatakse ning pannakse sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus sarnaselt tulumaksuga teenustasu saajale.

Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht. Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, aga ka lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets, Martin Helme ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Aivar Kokk ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Katkestamise poolt oli 13, kuid selle vastu hääletas 44 Riigikogu liiget.

Ühe eelnõu teine lugemine katkestati

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise reegleid nii, et alaealisi saaks tööle võtta senisest paindlikumalt ning neil oleksid paremad võimalused omandada varast töökogemust ja kujundada tööharjumust. Varajane töökogemus aitab paranda noorte lähtepositsiooni tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus.

Eelnõuga saavad noored loa vaheajal rohkem töötada. Kui praegu kehtivate reeglite järgi võib noor tööl käia pool vaheaega, siis edaspidi võib ta suvevaheajal tööd teha kuni kaks kuud, ühe nädala pikkusel koolivaheajal võib edaspidi töötada viis päeva ning kahe nädala pikkusel koolivaheajal 10 päeva.

Kui praegu võib olenevalt noore vanusest pereettevõttes töötada vaid kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami valdkonnas, siis eelnõu järgi see piirang kaob ja noored võivad töötada mis tahes valdkonna perefirmas. Samuti lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega, et võimaldada näiteks noortemaleva korraldajal võtta kiirelt tööle maleva ootenimekirjas olev noor, kui mõni malevasse vastu võetud noor loobub malevas osalemisest vahetult enne töö algust. Samuti ühtlustatakse alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus täiskasvanute omaga – see hakkab olema 28 kalendripäeva.

Teise lugemise eel laiendati eelnõu sisu oluliselt. Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamise kõrval lisandusid eelnõusse mahukad ja põhimõttelised muudatused tööõiguses, sealhulgas ELi direktiivide ülevõtmine, palkade läbipaistvuse regulatsioon ning palgapeegli kui uue riikliku digilahenduse loomine. Seetõttu katkestas Riigikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul eelnõu teise lugemise.

Neli eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu ei võtnud vastu 24 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamisest ning heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformimise vajadusest“ eelnõu (858 AE), millega sooviti teha Euroopa Komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele ettepanek algatada heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik reform, et ELi kliima- ja energiapoliitika toetaks tasakaalustatult nii keskkonnaeesmärkide saavutamist kui ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut ja inimeste toimetulekut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist.

Avalduse vastuvõtmist toetas 15, kuid selle vastu hääletas 41 Riigikogu liiget ja üks saadik jäi erapooletuks. Seega ei saanud eelnõu avaldusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (840 SE), mis oleks andnud kohalikele omavalitsustele õiguse piirata oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste arvu. Samuti oleks eelnõu andnud omavalitsustele rohkem õigusi reguleerida koostööd rendiettevõtetega.

Algatajate sõnul aitaksid muudatused vähendada kergliikuritega ja pisimopeedidega seotud õnnetuste arvu ning tagada sellise linnaruumi, kus oleks ohutu liigelda nii jalakäijatel kui ka jalgrataste, pisimopeedide ja kergliikuritega sõitjatel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mario Kadastik Reformierakonna ja Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 39 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud diislikütuse aktsiisi tähtajalise langetamise seaduse eelnõu (868 SE), millega sooviti langetada diislikütuse aktsiis kolmeks kuuks Euroopa Liidu miinimummäärani, milleks on 1000 liitri kohta 330 eurot. Algatajate sõnul aitaks ajutine langetus vähendada kütusehindade järsu tõusu mõju.

Läbirääkimistel võttis sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 36 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.

Samuti lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (823 SE), millega sooviti kehtetuks tunnistada hasartmängumaksu etapilist langetust ette nägevad seadusemuudatused. Algatajad märkisid seletuskirjas, et netikasiinode maksulangetused on põhjendamatud ja kahjustavad riigi rahandust.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 34 ja selle vastu oli seitse Riigikogu liiget.

Ettekandja puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (839 SE) esimene lugemine.

Istungi rakendamisel teatati plaanist moodustada Riigikogu liikme Anti Poolametsa algatusel Eesti filmikunsti toetusrühm.

Istung lõppes kell 21.11

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu viis seadust

Riigikogu kiitis veebruaris esimese parlamendina heaks Euroopa Nõukogu kokkuleppe, millega asutatakse Ukraina-vastase agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee, ning kuu aega hiljem ratifitseeriti Eesti parlamendis konventsioon, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon. Hussari sõnul kutsub Riigikogu ka teisi riike üles need lepped kiiresti ratifitseerima.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas kohtumisel Euroopa Nõukogu rolli õiguse ja õigluse kaitsel Euroopas. „Kui tahame taastada rahu ja stabiilsuse Euroopas, peame tegema kõik, et agressioonikuriteod ei jääks karistuseta,“ ütles ta. Tema sõnul on peasekretäri visiit äärmiselt oluline enne nädala lõpus Moldovas toimuvat Euroopa Nõukogu ministrite kohtumist, kus võetakse vastu resolutsioon eritribunali halduskokkuleppe heakskiitmiseks ja astutakse seega samm edasi eritribunali loomisel.

Mihkelson juhtis tähelepanu, et Venemaa strateegilised eesmärgid pole muutunud, mistõttu tuleb Euroopal teha senisest veelgi rohkem, et Ukraina võidule aidata. „Praegu võime olla optimistlikumad kui veel paar kuud tagasi, sest Ukraina võitleb vapralt, me toetame neid ja Ungari valimiste järel on Euroopa ühtsem, kuid me pole teinud piisavalt,“ märkis ta ning lisas, et sellepärast on just praegu vaja suurendada survet Venemaale ja toetust Ukrainale.

Mihkelsoni sõnul loob Ukraina võit ja Venemaa lüüasaamine eeldused vaba, ühtse ja õigusriigi põhimõtteid austava Euroopa kujunemisele, andes Ukraina kõrval uue lootuse ka Valgevenele ja Gruusiale. „Kaotus agressioonisõjas võib tekitada väikese lootuse ka Venemaal, et oma kuritegude eest vastutuse võttev ning imperialismi hülgav ühiskond võiks kunagi kaugemas tulevikus taas liituda Euroopa õigusruumiga,“ ütles ta.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar ja Mihkelson rõhutasid Venemaa vastutusele võtmise olulisust

Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik ning keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest nähakse ette ka hüvitis. Keeleeksamil ja -kursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.

Samuti näeb seadus ette, et kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisele või ajateenistusse ilmumata jätmisel. Ettekirjutuse täitmata jätmisel määratava sunniraha ülemmäär tõuseb seadusega 640 eurolt 1280 eurole. Haldussunnimeetmete rakendamine aitab tagada, et kutsealused ei saaks tahtlikult vajaliku keeletaseme omandamisega viivitada ja seeläbi kõrvale hoida ajateenistusse asumisest.

Seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbimine piisavat eesti keele oskust, et mõista käske, järgida ohutusnõudeid ja osaleda väljaõppes, ning muudatus võimaldab Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele.

Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba mullu novembris vastu võetud seadusega, ent kui president jättis selle välja kuulutamata, otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga. Eelnõu töötas välja riigikaitsekomisjoni moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu liikmete kõrval Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.

Riigikogu võttis riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) (825 SE) vastu 76 poolthäälega.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu toetas ajateenijatele B1-tasemel keeleoskusnõude seadmist

Teema tõstatas Aivar Kokk, kes juhtis tähelepanu sellele, et vähihaigeid ja raskelt haigeid lapsi toetavad sihtasutused täidavad sageli lünki, kuhu riiklik süsteem ei ulatu. Ta rõhutas, et annetustest kogutud raha jõuab osaliselt maksude kaudu riigile tagasi, ning küsis, kas riik võiks neid organisatsioone senisest rohkem toetada näiteks maksusoodustuste või kaasrahastuse kaudu. „Kas riik näeb neid sihtasutusi lihtsalt heategevusena või partneritena, kes aitavad päästa elusid ja täita lünki, kuhu riiklik süsteem alati ei ulatu?” küsis Kokk.

Joller vastas, et kõigi mittetulundusühingute tegevus on oluline ning riik ei saa teha erandeid üksikute valdkondade kaupa, arvestamata laiemat pilti. Ta rõhutas, et Sotsiaalministeerium toetab organisatsioone strateegilise partnerluse kaudu, lähtudes riiklikest eesmärkidest. „Riik näeb partneritena ja riik toetab neid organisatsioone nii tegevuskulude osas kui ka erinevate projektide elluviimise osas,” ütles Joller. Tema sõnul on näiteks puuetega ja krooniliste haigustega inimeste valdkonnas strateegiliseks partneriks EPIKoda ning lisaks toimuvad mitmesugused taotlusvoorud, mille kaudu rahastatakse konkreetseid teenuseid ja projekte.

Minister selgitas ka, et suur osa abivahenditest ja teenustest, mida raskelt haiged vajavad, on juba riigi poolt rahastatud. „Abivahenditele kulub aastas umbes 26 miljonit eurot ja see on ainult rehabilitatsioonisüsteemi kaudu rahastatav osa,” märkis Joller. Rääkides vähiravifondidest, selgitas ta, et näiteks fond Kingitud Elu toetab sageli ravimeid, mida Tervisekassa ei saa rahastada teadusliku tõendatuse või müügiloa puudumise tõttu.

Sotsiaalminister nentis oma vastuses, et riigi võimalused ei ole piiramatud. „Me kindlasti tahaks teha rohkem, aga kui ressurssi ei ole, siis peame suunama need ressursid sinna, kus saame kõige parema tulemuse,” ütles Joller.

Sotsiaalminister vastas infotunnis ka Heljo Pikhofi küsimusele erihooldekande kohta.

Lisaks sotsiaalministrile osales infotunnis ka peaminister Kristen Michal, kes vastas Lauri Laatsi küsimusele fiskaalpoliitika kohta, Martin Helme küsimusele Eesti õigusriigi kohta, Reili Ranna küsimusele laste ja perede kohta, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele õiglase ülemineku fondi ebaõigluse kohta, Anti Poolametsa küsimusele Eesti ajaloo käsitlemise kohta, Aleksandr Tšaplõgini küsimusele gaasielektrijaamade ehitamise kohta ja Mart Helme küsimusele ajaloolise mälu kohta.

Infotunni stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Infotunnis arutati heategevusorganisatsioonide rolli ja riigi toetust raskelt haigete abistamisel

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul näitavad Riigikontrolli auditi tulemused ilmekalt, et Kagu‑Eesti arengule lubatud eritähelepanu ei ole praegusel kujul muutunud toimivaks riiklikuks poliitikaks.

„Sõnad ja teod pole auditi järgi kokku läinud. Kagu Eesti arengu küsimus ei ole pelgalt regionaalpoliitika, vaid ka julgeolekupoliitika osa – riigi kohalolu ja elujõulisus piirialadel on Eesti kestlikkuse ja turvalisuse põhiküsimus,” ütles Urmas Reinsalu.

Avalikule istungile on kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Triin Kõrgmaa, regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais, regionaalpoliitika osakonna juhataja Kai Kalmann-Jotautas, regionaalpoliitika osakonna valdkonnajuht Kaire Luht ning Riigikontrolli peakontrolörid Ines Metsalu-Nurminen ja Tambet Drell.

Tänane istung algab kell 8.30 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigieelarve erikomisjoni avalikul istungil lahatakse Kagu-Eesti tegevuskava mõjukust