Kohtumisel tänas Vaga asepresidenti sooja vastuvõtu eest ning tõi esile, et iga Eesti delegatsiooni visiit Taiwani kinnitab kahe riigi tugevat partnerlust ja sõprust.

„Taiwani majanduslik edu, innovatsioon ning ühiskonna vastupidavus on Eestile suureks inspiratsiooniks. Näeme üha rohkem võimalusi teha koostööd kõrgtehnoloogia, kaitsetööstuse, investeeringute ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Eesti ja Taiwan on täna lähedasemad kui kunagi varem,“ ütles Vaga.

Tema sõnul avaldab Eesti tunnustust Taiwani ulatuslikele reformidele riigikaitses.

„Taiwan ei tugevda üksnes oma relvajõude, vaid investeerib ka tehnoloogilisse innovatsiooni, ühiskonna valmisolekusse, küber- ja kognitiivsesse julgeolekusse ning aktiivsesse diplomaatiasse. See saadab selge sõnumi, et demokraatiat ja vabadust kaitstakse,“ märkis Vaga.

Vaga tõi esile, et Eesti liigub samas suunas, investeerides tänavu riigikaitsesse 5,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, arendades kaasaegseid kaitsevõimeid ning toetades jätkuvalt Ukrainat.

Kohtumisel arutati ka Eesti ja Taiwani praktilise koostöö kiiret arengut. Eesti jagab Ukrainast saadud õppetunde, mis aitavad tugevdada ka Taiwani valmisolekut. Lisaks käsitleti koostööd kaitsetööstuses, sealhulgas Taiwani Riikliku Chung-Shani Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi (NCSIST) ja Eesti ettevõtete vahel.

Delegatsioon märkis, et koostöö laieneb ka teistes valdkondades. ESTDEV ja Taiwani Rahvusvahelise Koostöö ja Arengu Fond (ICDF) on sõlminud strateegilise koostööleppe, Taiwania Capital on investeerinud Eesti tehnoloogiasektorisse ning kahe riigi vahel tihenevad kultuuri- ja haridusvahetused. Eesti toetab jätkuvalt ka Taiwani sisulist osalemist Maailma Terviseorganisatsiooni tegevuses.

„Eestit ja Taiwani lahutab geograafia, kuid ühendavad väärtused. Taiwani humanitaarabi Ukrainale näitab, et nad jagavad meiega samu väärtusi ja panustavad, et Euroopa mandril toimub sõda lõppeks vabaduse võiduga. Eesti ja Taiwanil on aga ka suur potensiaal teha majandusalast koostööd tehnoloogiasektoris. Taiwani hiljutine investeering Eesti ettevõttesse Skeleton Technologies on tiheda majanduskoostöö algus. Vabadus, demokraatia, innovatsioon ja avatud ühiskonda – need ühised väärtused teevad meie partnerluse tugevaks ning annavad kindlust, et saame koos üle kõikidest proovikividest,“ ütles Vaga.

Eesti–Taiwani sõprusrühma delegatsiooni kuulusid lisaks Vagale Riigikogu liikmed Peeter Tali, Hanah Lahe, Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Kalle Laanet.

Visiidi käigus kohtus delegatsioon Taiwani asepresidendi Hsiao Bi-khimiga, Taiwani parlamendi spiikri Han Kuo-yuga, välisministri, asekaitseministri, Julgeolekunõukogu peasekretäri Joseph Wu, Taiwani Riikliku Chung-Shani Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi (NCSIST), Rahvusliku paleemuuseumi juhtkonna, Majandus- ja Kaubandusministeeriumi ning riikliku Taiwania Capital investeerimisfondi esindajatega.

Kohtumistel keskenduti Eesti ja Taiwani parlamentaarse koostöö edendamisele, julgeoleku- ja kaitseküsimustele, kaitsetööstuse ja kõrgtehnoloogia koostööle, investeeringutele, kultuurivahetusele ning demokraatlike riikide koostöö tugevdamisele rahvusvahelisel tasandil.

Lisainfo:

Kristo Enn Vaga
Riigikogu Eesti–Taiwani parlamendirühma esimees
+372 5626 7733
kristoenn.vaga@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti–Taiwani sõprusrühm Taiwanis: Eesti ja Taiwan on lähedasemad kui kunagi varem

„Euroopa Liidu väärtuste kaitse kontekstis rõhutatakse, et Ukrainat toetades on vaja saavutada õiglane ja püsiv rahu ning rahvusvahelise õiguse järgimine, samuti viidatakse, et eesmärk on tugevdada ELi rolli reeglitel põhineva maailmakorra edendajana,“ ütles Tali. „Konkurentsivõime parandamise osas oleme igati nõus sihiga, et reeglid oleks lihtsamad, kaubandussuhted edeneks, energiahinnad langeks ja digiareng kiireneks.“

Iirimaa võttis 1. juulil kuueks kuuks Euroopa Liidu Nõukogu eesistujarolli, seades fookusesse majandusliku jõukuse, julgeoleku ja põhiväärtuste tugevdamise ELis. Kohtumisel arutatakse ka parlamentaarset koostööd ja demokraatlikku säilenõtkust ebakindlas maailmas. Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) esimeeste kohtumise alul tervitab rahvusparlamentide saadikuid Iirimaa parlamendi alamkoja Dáil Éireanni spiiker Verona Murphy.

COSAC on 27 liikmesriigi rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjone ühendav koostööformaat. COSAC täiskogu toimub Dublinis 6.–8. detsembril.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Tali arutab Iirimaal kolleegidega Euroopa konkurentsivõimet ja julgeolekut

„Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on kestnud juba üle nelja aasta. Putini režiim ei suuda rindel läbimurret saavutada ning seetõttu jätkab massiivsete terrorirünnakutega Ukraina inimeste, linnade elamurajoonide ja elutähtsa tsiviiltaristu vastu. Venemaa on püüdnud muuta õhurünnakutega tavaliste inimeste elu Ukrainas võimalikult ohtlikuks, et murda ukrainlaste kaitsetahe,“ ütles Tali.

„Ukraina üks suuremaid sõjalisi väljakutsed on rindeüksuste mehitamine ja mobilisatsioon ning just seepärast ei ole mõistlik ega aus anda sõjapõgeniku staatust Ukraina kodanikele, kes peaksid rindel olema. See on põhimõtteline muudatus, mille eesmärk on toetada, et Ukraina suudaks enda kaitsmist jätkata,“ sõnas Tali ning lisas, et nende ukrainlaste jaoks, kellel juba on ajutine kaitse, ei muutu midagi.

Ajutine kaitse annab sõjapõgenikele õiguse Euroopa riikides elada, töötada ja õppida, samuti ligipääsu sotsiaalsetele teenustele. Rakendusotsuse järgi pikendatakse ajutist kaitset kuni 2028. aasta 4. märtsini. Praegu saab Euroopa Liidus ajutist kaitset peaaegu 4,4 miljonit Ukrainast põgenenud inimest.

Valitsuse esitatud seisukohti Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse kohaldamise pikendamise kohta tutvustas komisjoni istungil siseminister Igor Taro. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas seisukohad konsensuslikult kinnitada.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu toetab Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse andmise pikendamist piiranguga

Aastaistungjärgu raames kogunevad kõik kolm komiteed, Riigikogu esindav Pikhof osaleb demokraatia-, inimõiguste ja humanitaarküsimuste komitee töös. Samuti osaleb ta traditsioonilisel naiste õigustele keskenduval kohtumisel ning esindab Eestit Põhja- ja Baltimaade (NB8) ning Ameerika Ühendriikide delegatsioonide kohtumisel.

Assambleel osaleb üle 250 parlamendiliikme Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Kesk-Aasiast. Saadikud arutavad mitme päeva jooksul komiteedes resolutsioone, mis käsitlevad Venemaa agressioonisõda Ukrainas, hübriidohte, strateegilist konkurentsi Arktikas ja arenguid Lähis-Idas. Samuti on arutelud näiteks kliimamuutuste, ressursside üle konkureerimise, demograafiliste muutuste, narkokaubanduse, küberturvalisuse ja tehisaru juhtimise teemal. Istungjärgu lõpus, kolmapäeval, on kavas vastu võtta Haagi deklaratsioon.

OSCE Parlamentaarse Assamblee eesmärk on rohkem kaasata liikmesriike Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, tõhustada tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ning suurendada parlamendisaadikute vastutust ja mõju.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Heljo Pikhof osaleb OSCE Parlamentaarse Assamblee aastaistungil Hollandis

Parlamendirühm lisab, et mittetunnustamispoliitika jäi USA ametlikuks välispoliitika peajooneks kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal. Pärast Eesti taasiseisvumist 1991. aastal alustas Ameerika Ühendriikide saatkond juba oktoobris oma tööd Tallinnas.

„Ameerika Ühendriigid on läbi aastakümnete olnud Eesti Vabariigi üks olulisemaid ja usaldusväärsemaid liitlasi. Jagame ühist ja kindlat pühendumust julgeoleku tugevdamisele, majandussuhete edendamisele ning vabaduse kaitsmisele,“ kirjutab rühm avalduses.

Eesti–USA parlamendirühma avaldusele kirjutasid alla aseesimees Peeter Tali ja liikmed Aivar Sõerd, Anti Poolamets, Kristo Enn Vaga, Mario Kadastik, Enn Põlluaas, Annely Akkermann, Vadim Belobrovtsev, Eero Merilind, Heljo Pikhof, Lauri Laats, Ando Kiviberg, Helmen Kütt, Jüri Jaanson, Vladimir Arhipov, Ester Karuse, Raimond Kaljulaid, Kadri Tali, Kersti Sarapuu, Helle Moonika Helme, Mart Helme ja Eerik-Niiles Kross.

Lisainfo:
Peeter Tali
Eesti–USA parlamendirühma aseesimees
6316556
peeter.tali@riigikogu.ee

Link uudisele: Parlamendirühm õnnitleb USA rahvast riigi 250. aastapäeva puhul

Hussar tõi esile, et 7. – 8. juulil Türgis Ankaras toimuva NATO tippkohtumise eel on väga oluline hoida fookust sellel, et liitlased jätkaksid oma kaitsevõime suurendamist ja viiks ellu otsuse tõsta kaitsekulutused viie protsendini SKPst. „Venemaa oht püsib endine ja liitlased on pühendunud ühtsusele, kuid meil seisab sellegipoolest Ankaras ees keeruline arutelu sellest, kuidas saada kõik riigid kaitsesse samaväärselt panustama. Balti riigid on selles teistele riikidele oluliseks eeskujuks,“ märkis ta.

Ühtlasi arutasid Hussar ja Rinkēvičs Ukraina toetamist, Venemaa varilaevastiku tõrjumise võimalusi, olukorda Lähis-Idas ning kahe riigi ühenduste parandamist nii maanteede kui ka raudtee ehituse projektide näol.

Kohtumisel osales ka Eesti–Läti parlamendirühma ning Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali.

Läti presidendi visiit algas eile saabumisega Ruhnu saarele, kus teda tervitas Eesti president Alar Karis. Täna asetas Rinkēvičs Tallinnas pärja vabadussõja ausambale, külastas Rahvusraamatukogu ja osales Livonia auhinnatseremoonial. Samuti kohtub ta peaminister Kristen Michaliga, külastab miinisadamat ja homme ka Kumu kunstimuuseumi.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar Läti presidendile: peame hoidma kaitsekulutusi viie protsendi juures

Riigikogu esimees rõhutas ka vajadust suurendada survet Venemaale ja toetust Ukrainale. „Venemaa muudab kurssi alles siis, kui mõistab, et võit ei ole saavutatav,” ütles ta. Hussar sõnas, et Ukraina NATO-liikmesuse perspektiiv peab jääma lauale ning liitlased peavad tagama Ukrainale hädavajaliku sõjalise abi.

Lisaks toonitas Hussar liitlaste ühtsuse tähtsust. „Rahu ei ole kunagi tasuta ning nõrkusel on alati hind,” ütles ta.

NATO spiikrite pühapäeval alanud parlamentaarne tippkohtumine eelneb NATO tippkohtumisele, mis toimub 7. ja 8. juulil Türgis Ankaras. 28. juunil kohtus Riigikogu esimees ka oma Türgi kolleegi Numan Kurtulmuşiga. Kohtumisel kinnitasid mõlemad spiikrid parlamentide häid kahepoolseid suhteid ning Hussar edastas Kurtulmuşile ka küllakutse Eestisse.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar Istanbulis: tugev kaitse ja toetus Ukrainale on NATO julgeoleku alus

„Ühtsus on NATO raskuskese. Ainult ühise pingutuse kaudu saame tagada, et meie relvajõududel on vajalikud võimed kaitsta meie inimesi ja suveräänsust. Tuleb jätkuvalt panustada kaitsetööstuse arendamisesse. Samuti tuleb Ukrainale viivitamata anda vajalik toetus enda ja demokraatia kaitsmiseks,” ütles Hussar. Riigikogu esimees lisas, et Ukraina NATOga liitumine oleks nii Ukrainale kui ka kõigile liitlastele parim julgeolekugarantii.

Tippkohtumise eel kohtub Riigikogu esimees ka oma Türgi kolleegi Numan Kurtulmuşiga.

NATO spiikrite parlamentaarne tippkohtumine eelneb NATO tippkohtumisele, mis toimub 7. ja 8. juulil Türgis Ankaras. Eestit esindavad NATO tippkohtumisel peaminister Kristen Michal, välisminister Margus Tsahkna ja kaitseminister Hanno Pevkur.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar osaleb NATO spiikrite parlamentaarsel tippkohtumisel Istanbulis

Kontsert „Muusika, mis räägib rohkem kui tuhat sõna!“ peegeldab paljude Eestis elavate Ukraina laste kogemusi ja katsumusi. „Muusika on maailmas üks universaalseid elamuslikke võimalusi erinevate rahvaste ühendamiseks,“ rõhutab Eesti delegatsiooni juht Kadri Tali.

Ukraina laste olukorrale tähelepanu juhtimiseks korraldatav kontsert toimub 24. juunil kell 13 Ministrite Komitee fuajees Strasbourgis. Klaverikontserdi annab Ukraina-Eesti pianist, ETV saate „Klassikatähed 2025“ võitja Havryil Sydoryk. Ürituse patroon on ENPA president Petra Bayr, kontserdi avasõnad ütleb haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Sõnavõtuga esinevad ka ENPA Ukraina delegatsiooni juht Mariia Mezentseva-Fedorenko ja Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross.

„Ukraina noore pianisti Havryil Sydoryki elutee võttis sõja eest põgenedes ootamatu pöörde ning viis ta Eesti kooli toel maailma suurtele lavadele,“ ütles Tali. Ta lisas, et kontsert on pühendatud kadunud Ukraina lastele, kellelt ei ole ära võetud üksnes perekond, vaid nad on lahutatud ka oma kultuurist ja juurtest. „Kontserdiga soovime tõsta teadlikkust Ukraina laste olukorrast ja meie seas elavatest noortest Ukraina talentidest, kes vajavad rohkem kui kunagi varem meie tuge, et hoida elus oma kultuuri ja identiteeti. See ei ole ühegi riigi jaoks üksnes missioon, vaid moraalne kohustus. See ei ole valiku, vaid inimõiguste küsimus,“ sõnas ta.

Täna algav ENPA suveistung keskendub õigusriigi ja demokraatia kaitsele. Täna kuulatakse istungil ettekandeid hiljutiste valimiste jälgimise kohta Ungaris ja Bulgaarias. Euroopa Nõukogu eesistumise raames on kavas ka Monaco riigiminister Christophe Mirmandi esinemine assamblee ees. Teisipäeval arutatakse demokraatlike institutsioonide toimimist Serbias ning demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi olukorda Iraanis. Kolmapäeval on kavas haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnavõtt teemal, kuidas kaitsta demokraatiat tehisintellekti põhjustatud häirete eest. Parlamendiliikmed arutavad ka soostereotüüpide kaotamist meedias, kriitiliste häälte vaigistamist Aserbaidžaanis, demokraatlike institutsioonide toimimist Gruusias ning toidujulgeoleku tagamisega seotud küsimusi.

Suvesessiooni päevakorda lisamiseks taotletakse veel arutelu naiste juurdepääsust õigusemõistmisele, Chișinău deklaratsiooni järeltegevusest, Hiina poliitvangi Jimmy Lai saatusest, Türgi kohtusüsteemi toimimisest ja opositsiooni mahasurumisest ning haridusõiguse kaitsest Gazas.

Eesti delegatsiooni kuuluvad lisaks Kadri Talile veel delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross, kelle juhtimisel toimus hiljuti Eestis palju head kõlapinda saanud ENPA õiguskomisjoni istung Riigikogus, ning delegatsiooni liige Aleksei Jevgrafov.

Riigikogu pressiteenistus
Merje Meisalu
631 6300, 529 9512
merje.meisalu@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: ENPA Eesti delegatsioon toob Strasbourgis publiku ette Eesti koolist tiivad saanud Ukraina noore loo

„Toetame Euroopa Liidu ülest ühinguvormi, aga eeldusel, et ettevõtjate halduskoormus väheneb ja avalikule sektorile ei lisandu ebamõistlikke kohustusi,“ lausus Tali. „Toetame lahendust, mille järgi peab ettevõtte tüüppõhikirja alusel saama asutada 48 tunniga, digitaalselt ja madala kuluga. Eelnõust tuleb aga eemaldada sätted, mis ohustavad õiguskindlust, loovad põhjendamatuid kitsendusi ja suurendavad regulatiivset killustatust.“

Seisukohtades märgitakse, et Eesti ei toeta maksejõuetusõiguse sätteid määruses ega maksuõiguse küsimuste käsitlemist selles õigusaktis, kuna need teemad ületavad siseturul ühinguõiguse harmoniseerimise eesmärgi piire, on aluslepingulise pädevuse mõttes problemaatilised ning vajavad eraldi ja põhjalikumat kaalumist.

Seletuskirja järgi tahetakse eelnõu vastu võtta aasta lõpuks. Eesti toetab määruse eelnõu kiiret ajaraami, kuid rõhutab, et kiirus ei tohi suurendada ettevõtjate halduskoormust ega tuua avalikule sektorile ebaproportsionaalset lisakulu.

Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku „EU Inc.“, tutvustasid istungil justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning rahandusminister Jürgen Ligi. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas seisukohad täiendatud kujul kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu toetab ettevõtete asutamise lihtsustamist Euroopa Liidus