Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE), mille kohaselt vähenevad riigi tulud 24 miljonit ja kulud suurenevad 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenevad eelnõu kohaselt 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot.

Eelnõuga suunatakse 10,98 miljonit eurot kulusid ja investeeringuid Eesti.ai projektidele, millega muu hulgas soovitakse parandada inimeste AI-oskusi ja muuta avalik sektor tõhusamaks. 17 miljonit eurot eraldatakse idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused. Täpsustatakse ka ASi Riigi Kinnisvara ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid ning eraldist Eesti Kultuurkapitalile suurendatakse hasartmängukorraldajate vabatahtlikult riigieelarvesse tehtud maksete ja nendelt tasutud tulumaksu võrra.

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.

Eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.

Teiseks lugemiseks lisas rahanduskomisjon eelnõusse üksikvanema lapse toetuse tõusu 80 eurolt 100 eurole alates 1. septembrist 2026. Muudatusega kaasneb riigieelarvele 2026. aastal lisakulu ligikaudu 600 000 eurot, mis kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala IT investeeringute eelarve arvelt, lükates projekte edasi järgmisesse aastasse. Alates 2027. aastast arvestatakse lisakuluga riigi eelarvestrateegia 2027–2030 koostamise käigus.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin (KE), Aivar Kokk (I), Urmas Reinsalu (I), Helmen Kütt (SDE), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) ja Vladimir Arhipov (KE).

Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust, sest selle poolt hääletas 17 ja vastu 41 Riigikogu liiget.

Eelnõu teine lugemine lõpetati ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 10. juuni kell 17.15.

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu

Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE). Eesti on allkirjastanud Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, kuid see tuleb ka ratifitseerida.

Euroopa Liidu jaoks on tekitanud väljakutseid olukorrad, kus energiaharta lepingut tõlgendatakse kui ELi-siseseid suhteid hõlmavat instrumenti, kuigi see ei ole kunagi olnud energiaharta mõte. EL, Euratom ja liikmesriigid ei ole soovinud ega saanudki energiaharta kaudu luua omavahelisi kohustusi, sest energiaharta on kujundatud välispoliitilise vahendina energiakoostööks kolmandate riikidega. ELi sisemine energiapoliitika põhineb ulatuslikel ja detailsetel siseturuõigusnormidel, mis reguleerivad liikmesriikide vahelisi suhteid.

Euroopa Liit ja liikmesriigid näitavad kokkuleppega, et harta artikkel 26 alusel moodustatud vahekohtus ei saa lahendada ELi liikmesriigi ja EList pärit investori vahelist vaidlust energiakoostöö asjades, vaid neid vaidlusi tuleb lahendada ELi õiguse kohaselt. Vahekohtud võivad lahendada asju, kus vaidluse teine pool on kolmas riik või kolmanda riigi investor. ELi-siseste vaidluste lahendamiseks puudub vahekohtutel kohtualluvus.

Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on kujundada selge rahvusvaheline õigusinstrument, mida vahekohtud ja muud vaidlusorganid peavad rahvusvahelistes vaidlustes arvesse võtma. Kokkulepe järgneb deklaratsioonile, mis käsitleb Komstroy kohtuasjas (Moldova vs. Komstroy, kohtuasi C-741/19) Euroopa Kohtu tehtud otsusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi.

Kokkuleppe osapool ei ole Ungari, kes ei nõustunud lepingus viidatud Euroopa Liidu aluslepingute õigusliku alusega. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (924 SE) täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo õigusi saada maksude kontrollimiseks ja rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige pangakontode ja kontoandmete kohta. Sätestatakse selgelt, et MTAl on õigus nõuda maksumenetluses teavet ka krediidiasutustelt ning see õigus hõlmab ka pangasaladust.

Täpsustatakse ja piiritletakse, milliseid andmeid võib MTA küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Kui MTA küsib teavet täitmisregistri kaudu, peab korralduses edaspidi olema selgitus faktiliste asjaolude kohta, sealhulgas põhjendus, miks ei olnud võimalik vajalikke andmeid saada maksukohustuslaselt endalt. See muudab andmete küsimise läbipaistvamaks ja aitab piirata põhjendamatut sekkumist isiku õigustesse.

Rahapesu Andmebüroo puhul täpsustatakse, et tal on õigus saada põhjendatud juhtudel täitmisregistri kaudu kontoandmeid, sealhulgas konto saldot ja kontoväljavõtet. Samuti nähakse ette, et füüsilist isikut tuleb kontoväljavõtte päringust teavitada viie aasta möödumisel, kui teavitamist takistavad seaduses sätestatud alused on ära langenud. See kohustus hakkab kehtima nende päringute suhtes, mis tehakse pärast seaduse jõustumist.

Eelnõu kohaselt lühendatakse seniseid säilitamistähtaegu, et vähendada isikuõiguste riivet. Osa andmete säilitamist puudutavatest sätetest jõustub hiljem, 30. juunil 2027.

Muudatuste taust on õiguskantsleri tähelepanekutes, et MTA juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on kehtivas seaduses ebaselgelt reguleeritud ning RABi õigus saada pangakonto väljavõtet ei ole piisavalt selgelt sätestatud. Eelnõuga püütakse need õigused selgemalt ja konkreetsemalt seadusesse kirjutada.

Lisaks piiritletakse andmesubjekti õigusi andmetöötlusega tutvumisel ning sätestatakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas alused, millal ja milliseid õigusi võib RAB piirata. Samuti korrastatakse RABi järelevalve regulatsiooni ja parandatakse sätete sõnastust, lähtudes Riigikohtu hiljutisest tõlgendusest ning vajadusest muuta rahapesu tõkestamise järelevalve regulatsioon terminoloogiliselt täpsemaks.

Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõuga (925 SE) võetakse Eesti õigusesse üle kaks ELi kindlustusdirektiivi. Eesmärk on kehtestada kindlustusandjate finantsraskuste varajase sekkumise ja kriisilahenduse raamistik ning ajakohastada kindlustusregulatsiooni, et tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta kindlustusvõtjaid ning muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja tulevikukindlamaks.

Eelnõu lihtsustab nõudeid ja turule sisenemise tingimusi eelkõige väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele. Näiteks ei pea nad koostama likviidsusriski juhtimise plaani ega kliimamuutuste stsenaariume ning nende riske ja maksevõimet hinnatakse iga kahe aasta järel, mitte igal aastal. Samuti ei pea nad hindama makromajanduslikke tegureid.

Eelnõuga pikendatakse järelevalve ja avalike aruannete tähtaegu kõigile kindlustusandjatele ning ajakohastatakse kindlustusandjate kapitali- ja investeerimisreegleid, et soodustada pikaajalisi aktsiainvesteeringuid ja vähendada turukõikumiste mõju.

Muudatustega tugevdatakse riskijuhtimist ja järelevalvet ning suurendatakse tähelepanu kliima- ja kestlikkusriskidega arvestamisele. Kindlustusandjad on kohustatud koostama kliimamuutuste stsenaariumid, kui kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad neid oluliselt. Samuti peavad kindlustusandjad koostama tegevusplaani, kuidas mõõta, jälgida ja vähendada keskkonna-, sotsiaal- ja muid kestlikkusega seotud riske. Lisaks tuleb kindlustusandjatel suurendada juhtorganite koosseisu mitmekesisust ja soolist tasakaalu.

Kindlustusvaldkonna kriisilahenduse regulatsioon loob võimaluse sekkuda raskustesse sattunud kindlustusandja korral varakult, et taastada kindlustusandja finantsseisund enne tõsiste probleemide tekkimist ning vajadusel rakendada meetmeid, mis kaitsevad kindlustusvõtjaid ja finantsstabiilsust. Kriisilahendus algatatakse üksnes juhul, kui muud lahendused ei ole piisavad ja see on vajalik avalikes huvides.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Vastuse sai üks arupärimine

Riigikogu liikmete arupärimisele, mis käsitles pöördukse efektist tulenevaid huvide konflikte Kliimaministeeriumi haldusalas (nr 1004), vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Päevakorrast jäi välja arupärimine Eesti inimeste toimetuleku ja finantstervise halvenemise kohta (nr 960), mille pidi vastama peaminister Kristen Michal. Arutelu jäi ära peaministri ajakava muutumise tõttu ja arupärijate nõusolekul.

Toompea lossis toimus riigikaitse suurõppuse ILVES 2026 raames varjumisõppus, mis tõi kaasa vaheaja Riigikogu istungil.

Istung lõppes kell 18.52.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu lõpetas lisaeelarve eelnõu teise lugemise

Samuti arutasid riigijuhid Rail Balticu õigeaegse valmimise küsimust. „Meie jaoks on väga oluline, et Rail Baltic valmiks tähtajaks,“ kinnitas Hussar Eesti pühendumist ühisele taristuprojektile. „Peame koos olema veenvad, et tagada raudtee rajamisele rahastus Euroopa Liidu uue mitmeaastase finantsraamistiku raames,“ sõnas ta.

Kohtumisel osalesid ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali ja Balti Assamblee president Timo Suslov.

Kahepäevase visiidi käigus kohtub Kulbergs Tallinnas ka peaminister Kristen Michali ja president Alar Karisega ning osaleb Tallinnas toimuval Põhjala- ja Balti riikide (NB8) peaministrite kohtumisel.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar Läti peaministrile: oleme pühendunud Rail Balticu õigeaegsele valmimisele

Mihkelsoni sõnul ei soovi Venemaa sõjategevust lõpetada ning ka näiteks Ameerika Ühendriikide pingutused pole Venemaad päevakski peatanud. „Praegu on otsustav hetk, kus tuleb suurendada survet Venemaale – läbirääkimised tulevad kõne alla vaid siis, kui Venemaa on selleks survestatud,“ ütles ta. „Me teame, mida tähendab kaotada iseseisvus. Ja me teame ka seda, et mitte igasugune rahu pole õiglane ega ka kestev.“

Rääkides juuli algul toimuvast NATO tippkohtumisest Ankaras, ütles Mihkelson, et Eestile on oluline saavutada kohtumisel parimad võimalikud tulemused tugeva ja ühtse sõnumi näol. „On ülioluline, et tippkohtumine näitaks liitlaste väga tugevat ühtsust – et artikkel 5 on kindel ja keegi meid lõhestada ei saa. Samuti on oluline see, kui kiiresti jõuavad liitlaste kaitsekulud soovitud tasemele,“ sõnas ta.

Mihkelson tänas Türgit kollektiivkaitse tugevdamise, sealhulgas Balti õhuturbemissioonil osalemise eest. Kohtumisel arutati ka Eesti ja Türgi kaitsekoostöö teemasid, sealhulgas kaitsehangete seisu ja kaitsetööstusettevõtete koostööd. Samuti räägiti parlamentide koostööst, kaubandus- ja kultuurisuhete ning turismi arendamisest, olukorrast Lähis-Idas ning arengutest Armeenias.

Lisaks Mihkelsonile osalesid kohtumisel väliskomisjoni liikmed Eerik-Niiles Kross ja Luisa Värk.

Türgi väliskomisjoni esindus viibib Tallinnas, et osaleda täna alanud ja homseni kestval kohtumisel Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonidega. Kohtumisel arutatakse julgeolekuolukorda ja rahvusvahelise korra muudatusi, samuti Ukraina edasist toetamist ja NATO tippkohtumiseks valmistumist. Delegatsioonid külastavad ka Välisluureametit, kus räägitakse julgeolekuolukorra arengutest, ning küberturvalisuse ettevõtet CybExer Technologies.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Mihkelson: Venemaa agressioonisõda Ukrainas tavapäraste kõnelustega ei lõppe

Komisjoni ettepaneku aluseks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt komisjonile esitatud muudatusettepanek. Selle ettepaneku esitaja, komisjoni liige Jaak Aab märkis, et tuumajaam või muu tuumakäitis on riigi jaoks kõrgendatud keskkonna-, majandus- ja julgeolekuriskiga ehitis ning seepärast peaks lõpliku otsuse ehitamise kohta langetama Riigikogu. „Tuumajaama rajamine on niivõrd suure kaaluga otsus, et sellel peaks olema mitte ainult pädeva asutuse ja valitsuse, vaid ka Riigikogu heakskiit. Riigikogu jah-sõna on mõistlik viis tagada ja näidata seda, kui palju tuge tuumajaama rajamise otsusel ühiskonnas on,“ sõnas ta.

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõuga luuakse õigusraamistik, mis paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, samuti lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku. Eelnõuga luuakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla riiklik tuumaregulaator koos kõigi selle rolliga kaasnevate õiguste ja kohustustega. Tuumaregulaator alustab eelnõu järgi tegevust 1. jaanuaril 2027. Ühtlasi sätestatakse uue seadusega jaama rajamiseks astmeline loasüsteem, mis koosneb eelhinnangust, ehitusloast, katsetamisloast, käitamisloast ja dekomissioneerimisloast. Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Eelnõu sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, kriisiolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted. Teiseks lugemiseks esitati eelnõule 25 muudatusettepanekut.

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) teine lugemine toimub täiskogus kolmapäeval, 10. juunil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu saab tuumajaama ehitamisel sõnaõigust juurde

Riigikogu istungil kuulutati õppuse tõttu välja 20-minutiline vaheaeg. Õppuse ajal ei ole külalistel võimalik majja siseneda.     

Varjumisõppuse eesmärk on näha, kui kiiresti ja kui sujuvalt jõuavad kõik lossis viibivad inimesed tavalisel tööpäeval majas asuvatesse varjumiskohtadesse ning kas kehtivas varjumisplaanis on kitsaskohti, mida muuta.

„Õppuse läbiviimine ei tähenda, et Eesti julgeolekuolukord oleks hiljaaegu järsult halvenenud. Tegemist on pikalt ette planeeritud õppusega,“ märkis Riigikogu esimees Lauri Hussar. „Ma väga loodan, et päriselt ei ole meil kunagi vaja sellist varjumist ja sellist olukorda läbi elada. Kuid samas ei tohi me mitte mingil juhul olla nii mugavad, laisad või ükskõiksed, et me ei mõtleks ja ei harjutaks selliseid olukordi läbi ja ei oleks vajadusel selleks valmis.“

Riigikaitse suurõppus ILVES 2026 toimub 8.–12. juunil üle Eesti ning sellel osaleb mitu tuhat inimest enam kui 150 organisatsioonist. Õppusesse on kaasatud riigiasutused, omavalitsused, ettevõtted ja vabatahtlikud ning õppuse eesmärk on harjutada juhtimist ja koostööd erinevate kriisiolukordade lahendamisel ning riigi ja ühiskonna toimepidevuse tagamisel.

Ligi aasta aega ette valmistatud õppusel harjutatakse, kuidas tulla edukalt toime vaenuliku riigi mõjutustegevusega, sealhulgas selliste olukordadega nagu infooperatsioonid, massikorratused, sabotaaž, plahvatused ja droonioht. Õppuste regulaarse korraldamise näeb ette hädaolukorra seadus, mille kohaselt tuleb vähemalt kord nelja aasta jooksul korraldada üleriigiline kriisireguleerimise kompleksõppus.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
631 6350, 503 9907
urmas.seaver@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus algas ILVES 2026 raames varjumisõppus

Komisjonide delegatsioonid külastavad visiidi käigus ka Välisluureametit, kus räägitakse julgeolekuolukorra arengutest, ning küberturvalisuse ettevõtet CybExer Technologies.

Riigikogust osalevad Mihkelsoni kõrval kohtumisel väliskomisjoni liikmed Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross ja Luisa Värk.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti, Läti, Leedu ja Türgi väliskomisjonid kohtuvad Tallinnas

„Segadus projekti ümber on kasvanud. Rail Baltica puhul ei ole enam küsimus üksikutes viivitustes, vaid selles, kas projekt on oma praegusel kujul realistlikult elluviidav. Riigikogu peab saama selge vastuse, milline on tegelik ajakava ning kust tuleb puuduolev raha,” ütles riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu.

Avalikule istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu, RB Rail AS-i nõukogu esimees Matiss Paegle, Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets ja riigikontrolör Janar Holm.

Istung algab kell 13.15 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigieelarve kontrolli erikomisjonis on taas teemaks Rail Baltic

„Seepärast lisas ELAK Eesti seisukohtadele klausli, et droonivaldkonna õppekavade, kompetentsikeskuste ja piirkondlike testimisvõimekuste arendamiseks peab olema võimalik taotleda rahastust juba nii olemasolevatest Euroopa Liidu programmidest kui ka järgmise eelarveperioodi 2028–2034 vahenditest,“ selgitas esimees.

Samuti on Tali sõnul Eesti jaoks olulise kaaluga võimalus osaleda droonitõrje testimisvõimekuse arendamisel. „Euroopa Liit soovib toetada drooni- ja droonide tõrje tehnoloogiate testimiskeskuste loomist Ida-Euroopasse. See initsiatiiv on meie jaoks väga oluline – arvestades nii üldist julgeolekuolukorda, eriti aga viimase poole aasta sündmusi, rääkimata sellest, et see oleks väga hea võimalus meie kaitsevaldkonna ettevõtetele. Küll aga oleme seisukohal, et testimiskeskus peaks kindlasti asuma, mitte Ida-Euroopa, vaid Euroopa Liidu idapiiri riikides, ehk siis kas Soomes, Lätis, Leedus, Poolas või Rumeenias. Meil päriselt droonid lendavad ja Putini režiim kasutab päriselt elektroonilise sõja vahendeid,“ selgitas ta.

Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava kohta tutvustas istungil Riigikantselei strateegiabüroo innovatsioonivaldkonna nõunik Regina Tagger. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas seisukohad konsensuslikult kooskõlas riigikaitsekomisjoni arvamusega.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu muutis Euroopa Liidu droonivaldkonna tegevuskava seisukohad nõudlikumaks

OSCE PA missiooni raames vaatleb Armeenia parlamendivalimisi umbes sada rahvusparlamentide liiget enam kui 30 riigist. Valimispäeval jälgivad vaatlejad valimisprotseduure, häälte lugemist ja valimiste korraldamise legitiimsust. Missiooni eesmärk on jälgida, et valimised toimuks kooskõlas OSCE 1990. aasta Kopenhaageni dokumendis sätestatud demokraatlike põhimõtetega.

Vaatlusmissioonidele lähetamine on tähtis osa OSCE tööst alates 1993. aastast. Armeenias vaatleb OSCE missioon valimisi 12. korda alates 1995. aastast.

Esmaste vaatlustulemuste ja järelduste jagamiseks toimub esmaspäeval, 8. juunil pressikonverents, mida saab jälgida OSCE PA veebilehel.

Lisainfo:
Mati Raidma +372 5074112
Heljo Pikhof +372 511 9637
Kersti Sarapuu +372 503 9113

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu liikmed vaatlevad Armeenia parlamendivalimisi

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek taastada noorte koolispordi toetus.

Seletuskirjas märgitakse, et koolispordil on oluline osa nii lapse liikumisharjumuste kui ka tervislike eluviiside kujunemisel ning sportlikud ja tervislikud harjumused mõjutavad inimese elukestvaid valikuid. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 3. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks“ eelnõu (945 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek suurendada noorte huvitegevuse toetust kohalikele omavalitustele.

Seletuskirjas märgitakse, et täiendav rahastus aitab hoida huvihariduse osalustasud peredele jõukohasena, parandada huvitegevuse regionaalset kättesaadavust ning tagada huvihariduse kvaliteedi säilimine olukorras, kus tegevuskulud on märkimisväärselt kasvanud. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõu koolispordi toetuse kohta