Kaheksa riigi spiikrite kohtumisel arutatakse täna peateemana Ukraina toetamist ja Venemaa agressioonisõja vastustamist. Samuti räägitakse kohtumisel suhetest Ameerika Ühendriikidega ning käsitletakse mitmeid parlamente mõjutavaid teemasid, nagu tehisaru mõju, soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja vihakõne vastane võitlus.

Spiikrite kohtumise järel vaatleb Hussar Reykjavíkis Islandi Euroopa Liidu liitumiskõneluste taasavamise üle peetavat referendumit, sealhulgas külastab valimisjaoskondi ning kohtub nii ELiga liitumise pooldajate kui ka vastastega. Island esitas ELi liikmeks saamiseks avalduse 2009. aastal, kuid peatas protsessi aastal 2013.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar pälvis Ukraina toetamise eest Ukraina Ülemraada teenetemärgi

NB8 formaadis toimuval ja terve homse päeva kestval kohtumisel osalevad spiikrid Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi parlamendist.

Spiikrite kohtumise järel vaatleb Hussar Islandi ELiga liitumise läbirääkimiste taasavamise üle peetavat referendumit. Ta külastab reedel ja laupäeval valimisjaoskondi ning kohtub nii ELiga liitumise pooldajate kui ka vastastega. Samuti on Hussaril kohtumine Eesti aukonsuliga Islandil Pétur Már Jónssoniga. Island esitas ELi liikmeks saamiseks avalduse 2009. aastal, kuid peatas protsessi aastal 2013.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar osaleb Põhja- ja Baltimaade spiikrite kohtumisel Islandil

Nende sõnul on kõige tõhusam viis liitlaste julgeoleku tugevdamiseks ja Venemaa edasise agressiooni ärahoidmiseks tagada, et Venemaa sõda Ukraina vastu lõpeks strateegilise lüüasaamisega. Selle eesmärgi saavutamiseks kutsuvad nad NATO liitlasriike ja partnereid üles keskenduma 10 prioriteedile.

Mihkelsoni ja Kornijenko sõnul tuleb muuta Ukraina õhukaitse esmaseks prioriteediks, tagada püsiv ja prognoositav laskemoonaga varustatus, tugevdada Ukraina kaitsetööstusbaasi, laiendada luure ja rekke alast abi, kiirendada droonidesse ja droonitõrjevõimekusse investeerimist, pühenduda pikaajalisele väljaõppe ja relvajõudude arendamisele, tagada prognoositav mitmeaastane rahastus, jätkata ja tugevdada Venemaale avaldatavat majanduslikku survet, tugevdada Ukraina positsiooni kõikidel tulevastel läbirääkimistel ning valmistuda eelseisvaks talveks juba praegu.

„Lähikuud toovad kaasa püsivaid tagajärgi Euroopa ja Atlandi-ülesele julgeolekule. Ukraina toetamine on investeering demokraatliku maailma kollektiivsesse kaitsesse,“ rõhutavad Ukraina-NATO parlamentidevahelise nõukogu kaasesimehed. Nad kutsuvad ühisavalduses kõiki NATO liitlasi ja partnerriike üles näitama ühtsust, otsustavust ja strateegilist ettenägelikkust, mis on vajalikud tagamaks, et Ukraina saavutab võidu, Venemaa agressioon kukub läbi ning Euroopas taastatakse üleüldine, õiglane ja püsiv rahu.

Mihkelsoni ja Kornijenko juhitav Ukraina-NATO parlamentidevaheline nõukogu (UNIC) on NATO Parlamentaarse Assamblee ja Ukraina Ülemraada liikmetest koosnev nõukogu, mille fookuses on NATO ja Ukraina parlamentaarne koostöö. Nõukogul on oluline roll ka NATO Parlamentaarse Assamblee seisukohtade kujundamisel, mis puudutavad Ukraina toetamist Venemaa algatatud agressioonisõjas ja Ukraina euroatlandi integratsiooni.

Mihkelson viibib Kiievis, et osaleda koos oma Euroopa kolleegidega Ukraina iseseisvuspäeva tähistamisel. Nendest üritustest võtab osa ka Riigikogu liige Hanah Lahe.

Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Mihkelson ja Kornijenko kutsuvad liitlasi üles suurendama toetust Ukraina võidu nimel

Kaastunderaamat suletakse Siim Kallase matusele eelneval päeval ning antakse üle tema perekonnale.

Siim Kallas oli Eesti peaminister ning Riigikogu VIII–X ja XIV–XV koosseisu liige. Aastatel 2019–2021 oli ta Riigikogu aseesimees.

Lisaks on Siim Kallas töötanud Eesti Panga presidendi, välisministri ja rahandusministrina ning Euroopa Komisjoni asepresidendina.

Avaldame kaastunnet Siim Kallase lähedastele.

Link uudisele: Toompea lossi fuajees on avatud kaastunderaamat Siim Kallasele

„On õige, et Riigikogu hoones on paik, mille nimi tuletab meelde, et vabadus ei ole iseenesestmõistetav,” ütles Aller. Tema sõnul ei jäädvustata uue nimega üksnes ajaloolist sündmust, vaid ka otsustavust ja julgust, millega 20. augustil 1991 taastati Eesti riiklik iseseisvus.

Riigikogu liige ja ajaloolane Jaak Valge märkis, et saalile kuupäeva nime andmine on austusavaldus ühisele saavutusele. Valge rõhutas, et 20. august tähistab üht äärmiselt olulist hääletust, mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. „Aga ajaloos ei ole peaaegu kunagi nii, et uus tekib ühe kuupäeva murranguna. Ajalugu on protsess. 20. august on oluline ka selle poolest, kuidas selleni jõuti. See tähistab ka koostööd – võimet ületada otsustaval hetkel poliitilised ja maailmavaatelised erimeelsused,” sõnas Jaak Valge.

Tseremoonial võttis sõna ka 20. Augusti Klubi liige Ignar Fjuk, kes rõhutas iseseisvuse taastajate rolli Eesti vabaduse kindlustamisel ning vajadust hoida elus mälestust 1991. aasta augustis tehtud ajaloolisest otsusest.

Riigikogu ühe olulise saali ümbernimetamine ja mälestustahvli eesmärk on jäädvustada Eesti iseseisvuse taastamise tähendust ning meenutada tulevastele põlvkondadele, et vabadus, demokraatia ja iseseisvus vajavad hoidmist iga päev.

Fotogalerii 20. augusti tähistamisest Toompeal (galerii täieneb päeva jooksul; fotode autor on Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu konverentsisaal kannab nüüd nime 20. Augusti saal

Tema sõnul ei ole meie põlvkonna ülesanne Eesti iseseisvust taastada. „Meie ülesanne on seda hoida, tugevdada ja edasi anda. Sest me ei taha, et meie lapsed ja lapselapsed küsiksid meilt – mida te tegite vabadusega, mis oli teile 20. augustil 1991 tagasi võidetud?“ rõhutas Hussar.

„Õigus vabadusele ja vabale tulevikule on iga rahva võõrandamatu õigus. Just seepärast mõistame ka ukrainlaste võitlust väga selgelt. Nende võitlus puudutab kogu Euroopat,“ toonitas Hussar.

President Alar Karis tänas 20. augusti klubi liikmeid ettepoole vaatava tarkuse ja üksmeele leidmise eest. „Ma tänan Islandit teie julguse ees toetada Eestit iseseisvuse taastamise teel. Eestlastele jääb alatiseks meelde teie otsustavus aastail 1990 ja 1991, mil te astusite demonstratiivselt ja mõjukalt Balti rahvaste poolele. Sestap kannab Tallinna kesklinnas, meie välisministeeriumi ees pea 30 aastat Islandi väljaku nime,“ ütles Karis.

Karis tõi esile, et Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi kokkuleppena sündinud toonase parlamendi selge ja liigse sõnarikkuseta otsus – taastada Eesti riiklik iseseisvus – arvestas minevikku ja olevikku kogu oma keerukuses ning seadis väga selge sihi ettepoole läbi Põhiseaduse Assamblee loomise.

„See, et uue põhiseaduse kirjutamisse kaasati kõik poliitilised jõud, oli riigielu tuleviku korraldamisel olulise tähtsusega,“ toonitas Karis. Ta lisas, et siis oli siin saalis seda vajalikku tarkust ja mõistmist, et Eesti tulevikutee vajab üksmeele otsimist ja üksmeele leidmist meie ühiskonnas.

Karis toonitas, et tulevikku ei looda vaid rasketel tundidel. Tulevikku loome igapäevaste otsustega ja valikutega. Ning ka nendel juhtudel on vajalikud otsused, mis peavad meid koondama üksmeele otsimiseks ja mitte ajama eri suundadesse erakondasid või huvisid pidi.

„Arvan, et enesekindlus ja vastutus ongi kaks olulist märksõna, mis andsid sisu ja värvi 20. augustile 1991. Need on toonud meid tänapäeva ning enesekindlus ja vastutus kannavad meid ka edasi,“ ütles Karis.

Ants Veetõusme meenutas aega 35 aastat tagasi. „Täna, 20. augustil, oleme siin Toompea lossi saalis, et tähistada Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamise 35. aastapäeva. See saal on näinud Eesti riigi kõige olulisemaid hetki. Ta on näinud riigi arengut, riigi kaotust ja riigi taastamist. Aga üks otsus, mis siin majas tehti, on suurem kui kõik teised: otsus taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus,“ rõhutas Veetõusme.

„See otsus ei olnud pelgalt poliitiline samm, vaid ka moraalne ja ajalooline samm, mis ütles: Eesti ei ole kadunud. Eesti ei ole vaikima pandud. Eesti on meie oma — ja meie kohus on hoida teda,“ ütles Veetõusme.

Ta selgitas, et 35 aastat tagasi ei olnud miski iseenesestmõistetav. „Meie ümber oli ebakindlus, hirm, teadmatus. Kuid oli ka midagi veel tugevamat: rahva usk, et Eesti peab saama vabaks. See usk oli sündinud palju varem — meie kodudes, meie kultuuris, meie keeles, meie mälus. See oli sündinud lauludes, mida lauldi sosinal, ja lippudes, mida hoiti peidikutes,“

Ta tõi esile, et 20. august 1991 ei olnud juhuslik hetk. See oli ajalooline murdepunkt, millele eelnes pikk tee. Meenutagem — 40. kiri, fosforiidisõda, loominguliste liitude ühispleenum, lauluväljak, Balti kett, öölaulupeod, rahva enesekindluse kasv. Need olid poliitilised teod ja rahva otsused. Need olid sammud, mis viisid meid siia, kus me täna oleme.

Veetõusme pidas tähtsaks, et meie iseseisvuse taastamise loos oli ülioluline Balti riikide koostöö. Ta meenutas: „Eesti, Läti ja Leedu ülemnõukogud tegid neil aastatel koostööd, mis oli oma olemuselt erakordne. See koostöö ei olnud formaalne, vaid sisuline ja strateegiline. Me jagasime teavet, kooskõlastasime samme, hindasime riske“.

Ühisistungil esinesid tervitustega Islandi president Halla Tómasdóttir, Läti Seimi spiiker Daiga Mieriņa ning Andris Teikmanis Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubist, samuti Leedu Seimi spiiker Juozas Olekas ja Leedu Signaatorite Klubi president Birute Valionyte.

Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäeva tähistamine algas piduliku riigilipu heiskamisega, jätkus 20. augusti kivile mälestuskimpude asetamise ja juubelimargi esitlusega Valges saalis.

Postmark jutustab Eesti iseseisvuse taastamise lugu. Jaan Saare kujundatud margil saavad kokku Ülo Nugise ajalooline haamrilöök ja laulva revolutsiooni sündmused. Sellest saab kujunduses alguse sinimustvalge lipp, mille alumine serv järgib Tallinna laulukaare kuju ning selle all on kujutatud 1988. aastal lauluväljakule kogunenud inimesi. Postmargiga moodustavad terviku esimese päeva ümbrik ja tempel. Ümbriku kujundus keskendub laulvale revolutsioonile ning esimese päeva tempel Ülemnõukogu otsusele Eesti riiklikust iseseisvusest. 

Pidulikul istungil lõi meeleolu segakoor HUIK! Ode Pürgi dirigeerimisel.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus oli Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulik ühisistung

Parlamentide esimehed peavad hädavajalikuks Venemaa vastutusele võtmist agressioonikuriteo, sõjakuritegude ja rahvusvahelise õiguse pideva rikkumise eest. Samuti rõhutavad nad tiheda koostöö vajadust sarnaselt mõtlevate partneritega, et seista vastu Venemaa katsetele saavutada oma sõjategevusele rahvusvaheline legitiimsus, sealhulgas takistades Venemaa rahvusvahelistel spordi- ja kultuuriüritustel osalemise normaliseerimist. Spiikrid kinnitavad toetust ka Ukraina täielikule ELiga ühinemisele ja pöördumatule liikumisele NATO suunas.

„Pidades silmas Venemaa ebaseadusliku, provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja kaugeleulatuvaid tagajärgi ning Ukraina toetajate vastu suunatud hübriidohtusid, jätkame aktiivset koostööd ELi ja NATO idapiiride tugevdamise, kestvate desinformatsiooni levitamise kampaaniate vastu võitlemise ning ELi välispiirile suunatud koordineeritud rändesurvega tegelevate algatuste elluviimisel,“ ütlevad parlamentide esimehed.

Nad avaldavad heameelt NATO Ankara tippkohtumise tulemuste üle, millega kinnitati liitlaste ühtsust ja pühendumust kollektiivsele kaitsele, ning rõhutavad, et Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma julgeoleku tugevdamise eest, osaledes NATOs usaldusväärse ja võimeka liitlasena. „NATO tugev kohalolek, sealhulgas USA vägede kohalolek Balti piirkonnas, on tõhusa ja usutava heidutuse oluline osa,“ märgivad spiikrid.

Ühisavalduse kohaselt jätkatakse koostööd ka selleks, et tugevdada Balti riikide positsiooni ELi uue mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel. Samuti märgivad nad avalduses ära Leedu ELi Nõukogu eesistumise, mis algab 2027. aasta jaanuaris ning mille prioriteetideks on ELi ja Euro-Atlandi piirkonna julgeolek ja kaitse, laienemine, konkurentsivõime, tehnoloogiline areng, jätkusuutlikkus ja majanduslik vastupidavus, sisejulgeolek ning rände ja välispiiride tõhus haldamine, sotsiaalkindlustus ning demograafiliste probleemide lahendamine.

Läti ja Leedu spiikrid viibivad Tallinnas, et osaleda Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäeva tähistamisel.

Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles

Fotod kohtumisest (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti, Läti ja Leedu spiikrid kinnitavad toetust Ukrainale ja rõhutavad koostöö tähtsust

Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles, et 35 aastat tagasi kogunesid tuhanded inimesed üle Eesti kaitsma sündivat vabadust ning sama vastutust tuleb kanda ka täna. Ta rõhutas, et vabaduse hoidmine eeldab usku oma riiki, keelde ja kultuuri. „Vabadus ei ole enesestmõistetav,” ütles Hussar, viidates nii Eesti ajaloolisele kogemusele kui ka Ukraina tänasele võitlusele.

„Eestlus ei ole lihtsalt emotsioon või passiivne tunne, et „olen eestlane“. See muutub nähtavaks siis, kui inimene võtab teadliku vastutuse selle eest, mis talle kuulub. Täna tähendab see vastutust hoida meie vabadust ja riiki, keelt ja kultuuri, toetada neid, kes võitlevad oma ellujäämise ja vabaduse eest, ja kanda hoolt, et see lipp siin tornis ei peaks enam kunagi kogema võõrast ülemvõimu,” kõneles Hussar.

Peaminister Kristen Michal sõnas oma kõnes, et Eesti on kolme ja poole kümnendiga kasvanud riigiks, kelle poole vaadatakse maailmas austusega. Tema sõnul on Eesti edu taga rahva tahe, töökus ja julgus teha otsuseid, mis vaatavad kaugemale kui homne päev. Samas rõhutas ta, et vabadus vajab hoidmist ka tulevikus. „Vabadus ei püsi iseenesest. Riik ei saa kunagi valmis,” sõnas Michal.

Õnnistussõnad lausus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Ta sõnas pidulikul lipuheiskamise tseremoonial, et taasiseseisvumispäev tuletab meelde, kui oluline on anda vabaduse väärtust edasi järgmistele põlvkondadele. Viilma sõnul ei tohi see, mis ühe põlvkonna jaoks oli ime, muutuda järgmiste jaoks enesestmõistetavuseks.

20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme meenutas, et sinimustvalge lipp oli laulva revolutsiooni aastatel julguse ja vabaduse sümbol. Ta kutsus nooremat põlvkonda kandma edasi vastutust hoida Eesti riiki ning selle väärtusi: „Iseseisvas Eesti Vabariigis kasvanud noored on need, kellele anname teatepulga. Just seetõttu on teie käes nüüd vastutus – hoida Eestit nii, et seda lippu ei peaks enam kunagi peitma.”

Kuberneri aeda olid hommikul üles rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad. Tseremoonial laulsid üheskoos kammerkoor Avis Animi, segakoorid Huik! ja Noorus, Tallinna 21. kooli kammerkoor ning Mulgi segakoor. Neid saatis Tallinna politseiorkester. Dirigeerisid Riivo Jõgi, Leiu Ryland-Jones, Ode Pürg, Roland Viilukas ja Kristjan Õmblus.

Riigikogu esimehe Lauri Hussari kõne lipuheiskamisel 20.08.2026

Peaminister Kristen Michali kõne lipuheiskamise tseremoonial 20.08.2026

EELK peapiiskop Urmas Viilma õnnistussõnad lipuheiskamise tseremoonial 20.08.2026

20. Augusti Klubi presidendi Ants Veetõusme kõne lipuheiskamise tseremoonial 20.08.2026

Fotod lipuheiskamiselt (fotogalerii täieneb päeva jooksul; fotode autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 56669508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Pika Hermanni torni heiskasid sinimustvalge Teletorni legendaarsed kaitsjad

19. augustil kell 17 avab Riigikogu esimees Lauri Hussar Toompea lossi kunstisaalis iseseisvuse taastamise juubeliaastapäevale pühendatud Anu Raua, Christi Küti ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tudengite ühise põimevaibanäituse „Pärandist põimitud“.

20. augustil Toompeal toimuvad sündmused

Kell 7 toimub Kuberneri aias pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia.

Tseremoonial kõnelevad Riigikogu esimees Lauri Hussar, peaminister Kristen Michal ja 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Lipuheiskamist assisteerivad Jüri Joost, Peeter Milli, Jaanus Kokk ja Uno Kasväli – mehed, kes 35 aastat tagasi kaitsesid teletorni 22. korruse tehnikakeskust Pihkva dessantväelaste eest.

Kuberneri aeda on hommikul üles rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad. Esinevad kammerkoor Avis Animi, Mulgi segakoor, segakoor HUIK!, segakoor Noorus ja Tallinna 21. Kooli kammerkoor dirigentide Kristjan Õmbluse, Ode Pürgi, Leiu Ryland-Jonesi ja Roland Viilukase juhatamisel, samuti Tallinna Politseiorkester, mida dirigeerib Riivo Jõgi.

Sündmusest on võimalik osa saada ka ETV ja ETV+-i vahendusel.

NB! 20. augustil ei ole Pika Hermanni torn avatud, selle asemel on kõik Eesti pidupäeva tähistajad palutud kell 15 Kuberneri aias algavale suurkontserdile.

Kell 9 toimub oikumeeniline tänujumalateenistus Toomkirikus. Samal ajal toimub Riigikogus Eesti, Läti ja Leedu spiikrite kohtumine.

Kell 10 asetatakse lilled 20. augusti mälestuskivile Toompea jalamil.

Mälestustseremoonial kõneleb 20. Augusti Klubi liige Ants Käärma, mälestuskimbu asetab 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme. Tseremoonial asetatakse mälestuskimbud teiste seas Eesti Vabariigi presidendi, Riigikogu, valitsuse, Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubi ja Leedu Signaatorite Klubi poolt.

Kell 11 esitletakse Toompea lossi Valges saalis iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud marki.

Esitlusel võtavad sõna Riigikogu esimees Lauri Hussar, Omniva juhatuse esimees Martti Kuldma, 20. Augusti Klubi esindaja Aldo Tamm ning margi kunstnik Jaan Saar. Postmargi keskmes on ajaloolisel fotol põhinev kujutis Ülo Nugise haamrilöögist. Sellest saab kujunduses alguse sinimustvalge lipp, mille alumine serv järgib Tallinna laulukaare kuju ning selle all on kujutatud 1988. aastal lauluväljakule kogunenud inimesi. Postmargiga moodustavad terviku esimese päeva ümbrik ja tempel. Ümbriku kujundus keskendub laulvale revolutsioonile ning esimese päeva tempel Ülemnõukogu otsusele Eesti riiklikust iseseisvusest. Marki, esimese päeva ümbrikut ning esimese päeva templit on kõikidel huvilistel võimalik soetada alates kella 15-st Toompea lossi ees asuvast Omniva telgist. Arveldamine toimub üksnes kaardimaksega.

Kell 12 toimub XV Riigikogu ja 20. Augusti Klubi pidulik ühisistung.

Pidulikul istungil kõnelevad Riigikogu esimees Lauri Hussar, president Alar Karis ja 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme.

Tervitustega esinevad Islandi president Halla Tómasdóttir, Läti Seimi spiiker Daiga Mieriņa ning Andris Teikmanis Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubist, samuti Leedu Seimi spiiker Juozas Olekas ja Leedu Signaatorite Klubi president Birute Valionyte.

Istungil laulab segakoor HUIK! Ode Pürgi dirigeerimisel.

Istungit kannavad üle ETV ja ETV+.

Kell 13 toimub Riigikogu konverentsisaali nimetseremoonia ja mälestustahvli avamine, mille käigus nimetatakse Riigikogu konverentsisaal 20. augusti saaliks.

Nimetseremoonial kõnelevad Riigikogu aseesimees Arvo Aller, 20. Augusti Klubi esindaja Ignar Fjuk ning Riigikogu liige Jaak Valge. 

Kell 15 algab Kuberneri aias tasuta pidupäevakontsert „Mineviku hääl. Tuleviku kõla“. Kontserdil kohtub Eesti pärimusmuusika tänapäevase elektroonilise helikeelega.

Lavale astuvad SADU, NOËP, Puuluup, EiK, Duo Ruut, Sander Mölder, torupillide kvartett ja löökpillide kvartett. Artistid avavad kontserdil stiilipiire ületava maailma, kus regivärss, rahvapillid, rütmimasinad ja elektroonilised tekstuurid loovad täiesti uue kõlakogemuse.

Kontsert kestab umbes 16.20ni.

Kontserdi produtsendiks on Danel Pandre.

Kontserdile saab kaasa elada ka ETV ja ETV+i vahendusel.

1991. aasta 20. augustil kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest“. Taastati riik, mis oli välja kuulutatud 24. veebruaril 1918. Tänavu tähistame 35 aasta möödumist sellest ajaloolisest päevast.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: 20. augustit tähistatakse tänavu erilise pidulikkusega

Lisaks eelseisvatele pidustustele puudutasid riigijuhid kohtumisel 29. augustil toimuvat referendumit Islandi Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimiskõneluste taasavamise üle ning enne seda, 27. augustil toimuvat NB8 ehk Põhja-Balti koostöö formaadi riikide parlamentide spiikrite kohtumist. Nii Riigikogu esimees kui ka Islandi president märkisid Põhja-Balti koostöö tähtsust. „NB8 on väga eriline riikide perekond – meie heade suhete kohta on mõningase kadedusega uurinud nii mõnigi teine riik. Jään ka referendumi päevaks Islandile ning ootan põnevusega autelusid mõlema poolega,“ märkis Hussar.

Ühtlasi arutasid riigijuhid tehisaru revolutsiooni, vajadust võita noorte usaldus neid paremini otsustusprotsessidesse kaasates, samuti vajadust rääkida tõtt ning seista oma väärtuste ja põhimõtete eest suurusest olenemata.

Kohtumisel osales ka Eesti–Islandi parlamendirühma esimees Margit Sutrop. Islandi poolelt osales kohtumisel kultuuri, innovatsiooni ja kõrghariduse minister ja Põhjamaade koostöö minister Logi Már Einarsson.

Islandi president osaleb ka homme toimuvatel Eesti taasiseseisvumispäeva pidustustel, sealhulgas kell 7 algaval pidulikul lipuheiskamisel Kuberneri aias ning ütleb tervitussõnad kell 12 algaval XV Riigikogu ja 20. Augusti Klubi pidulikul ühisistungil.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar Islandi presidendile: meie rahvaid seob väga eriline sõprus