Rahanduskomisjoni liige Maris Lauri selgitas, et sellise info ühte kesksesse registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab inimeste lõhkilaenamist. „Krediiditeaberegister hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see siis kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaksud, aga ka kiirlaenud,“ märkis Lauri.

Ta ütles, et teiseks lugemiseks lisati eelnõusse muudatused, mis on seotud krediidiinkassode kohustusega esitada andmeid krediiditeaberegistrile. See on vajalik, et registris sisalduv teave oleks terviklik, ajakohane ja vastaks registri eesmärgile võimaldada krediidiandjatel hinnata võimalikult täpselt tarbija krediidivõimelisust.

Loodavale registrile antakse juurdepääsuõigus üksnes nendele isikutele kellel on seadusest tulenev kohustus hinnata tarbijakrediidilepingut sõlmida sooviva isiku krediidivõimelisust. Sealjuures tohib registrist pärida infot üksnes nende inimeste kohta, kes on krediiti taotlenud või soovivad krediidilepingut muuta. Nimetatud juhtudel on krediidiandja kohustatud tegema registrisse päringu inimese krediidivõimelisuse hindamiseks.

Ligipääs registri infole on ainult pankadel ja teistel ametlikel laenuandjatel. Inimesel võimaldatakse seada endale laenukeeld. Samuti sätestatakse tähtajad inimeste laenuinfo säilitamise tähtaja kohta. Näiteks õigeaegselt tagastatud laenude puhul säilitatakse pärast laenu tagasimaksmist üks kuu pluss kaheksa päeva.

Registripidamise ülesanne on plaanis delegeerida erasektorile, kulud kaetakse teenustasudega. Eelnõuga sätestatakse registripidajale ja tema tegevusele läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatele selged reeglid ja nõuded. Kava kohaselt võiks register tööle hakata 2029. aastal.

Rahanduskomisjon otsustas saata krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE) teisele lugemisele 3. juunil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Rahanduskomisjon saatis krediiditeabe jagamise eelnõu teisele lugemisele

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit, põhjus on kütuste aktsiisitõusu ära jätmine alates 1. maist.

Tulusid suurendatakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt täiendavalt 20 miljoni dividendi võtmisega, sest RMK äritulu oli eelmisel aastal kavandatust 24 miljonit suurem.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann märkis, et arvestades lisaeelarve raames otsustatud meetmetega, CO2 kulude nihutamise ning täiendavalt Riigi Kinnisvara AS-i positsiooniparanduse ning Hexest Materials investeeringute täpsustamisega püsib valitsussektori eelarvepuudujääk käesoleval aastal 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel, mis oli Rahandusministeeriumi kevadprognoosis.

„Tulude suurendamiseks on otsustatud võtta Riigimetsa Majandamise Keskuselt  täiendavaid dividende puhaskasumi arvelt. Lisaeelarve meetmed on sihistatud ning peamine eesmärk on lisaks Eesti.ai algatuse rahastamisele idapiiri ehitusega jätkamine, kütuse- ja elektriaktsiisi tõusude ärajätmise mõju katmine käesoleval aastal ning Eesti Kultuurkapitalile hasartmängumaksust saamata jäänud toetuse hüvitamine,“ selgitas Akkermann. Ta viitas asjaolule, et lisaeelarve sisaldab ka muid meetmeid ja kulude ümbertõsteid, kuid kokkuvõttes need eelarvetasakaalu ei mõjuta.

Ministrid esitasid kokku 29,3 miljoni euro ulatuses ettepanekuid vähendada 2026. aasta eelarvesse kavandatud kulusid. Selle arvelt avaneb valitsusel võimalus katta käesoleval aastal prioriteetsete valdkondade lisavajadusi.

„Kõiki muudatusi arvestades paraneb valitsussektori eelarvepositsioon 2026. aastal 15 miljoni euro võrra, kuid jääb protsendina SKPst kevadprognoosi tasemele. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1% SKPst ja eelarvetasakaalu parandamisega jätkatakse sügisel riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise käigus,“ toonitas Akkermann.

Riigikogu võttis 10. detsembril 2025. aastal vastu 2026. aasta riigieelarve, mille tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Komisjoni istungil andsid selgitusi rahandusministeeriumi esindajad eesotsas minister Jürgen Ligiga.  

Rahanduskomisjon otsustas saata riigi 2026. aasta lisaeelarve eelnõu (910 SE) täiskogu istungile 18. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Rahanduskomisjon saatis riigi 2026. aasta lisaeelarve esimesele lugemisele

Komisjoni viimaste nädalate istungitel on samal eesmärgil andnud aru nüüdseks kõikide valdkondade ministrid.

Rahanduskomisjon on teist aastat järjest kutsunud kõikide valdkondade ministrid komisjoni ette, et saada terviklik ülevaade riigieelarve kasutamisest. Arutelude keskmes on eelkõige olnud Riigikogu poolt ministeeriumide valitsemisaladele eraldatud piirmääraga eelarve kasutamine. Rahanduskomisjon pööras tavapärasest rohkem tähelepanu programmitegevuste mõõdikutele. Alates käesolevast aastast kehtivad riigieelarve seaduse muudatused, mille kohaselt peavad riigieelarve seletuskirjas toodud mõõdikud olema selgelt seotud eelarvega.

Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul selgus arutluste käigus, et võrreldes varasema aastaga on kogu riigieelarve piirmääraga eelarve jäägid oluliselt vähenenud, mis näitab, et finantsplaneerimine ministeeriumides on paranenud.

„Ülevaadete käigus pidasime oluliseks jälgida, kuidas eelarve kasutamine ja jäägid mõjutasid tegelike tulemuste saavutamist, et paremini hinnata, kas riigi raha kasutatakse eesmärgipäraselt ja tõhusalt,“ ütles Annely Akkermann.

Ta märkis, et komisjon keskendus programmitegevuste jääkidele, mis ületavad ühe miljoni euro piiri. Ministrid selgitasid nende jääkide tekkimise põhjuseid ning mõju püstitatud eesmärkide täitmisele. Esialgsetel andmetel ulatus piirmääraga eelarve jääk kogu riigi peale ligikaudu 390 miljonit eurot, samas kui piirmäärata kasutamata eelarve maht oli umbes 1,7 miljardit eurot. Viimase summa hulgas on lõviosa ülekantavaid vahendeid pikemaajaliste projektide rahastamiseks, kasutamiseks avatud ELi programmide jäägid ja süsinikuheite kauplemistulu sealhulgas tulu, mille kasutamise osas pole veel otsuseid.

„Arutelud ministritega näitasid, et mõõdikute järgimine on eesseisva eelarveprotsessi üks võtmeküsimusi. Eesmärk on, et mõõdikud annaksid riigieelarve kohta rohkem sisulist ja võrreldavat infot,“ märkis Akkermann. „Maksumaksja peab saama eelarvest teada, mille jaoks ja kui palju on vaja raha. Mõõdikud peavad olema rohkem seotud rahaga, mis konkreetseks aastaks või mitmeaastaseks projektiks on eraldatud,“ ütles ta.

2027. aasta riigieelarvega seotud programmi tegevuse mõõdikute muudatused peavad ministeeriumid Rahandusministeeriumi esitama hiljemalt 1. juuniks, et ministeeriumid saaksid rahanduskomisjonist saadud tagasisidet arvesse võtta juba järgmise aasta eelarve koostamisel.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Rahanduskomisjon kuulas valdkondade ministrite ülevaateid 2025. aasta riigieelarve täitmisest

„Muudatuse kohaselt vähendatakse vabalt kaubeldavate aktsiate nõuet 25-lt protsendilt 10-le protsendile. See loob rohkematele ettevõtetele võimaluse börsile tulla,“ ütles Akkermann. Ta lisas, et turu korraldaja saab ka hinnata piisavust muude kriteeriumide alusel, näiteks investorite arvu või ettevõtte turuväärtuse põhjal. Eelnõuga parandatakse ka investeerimisanalüüside kättesaadavust, et investoritel oleks rohkem usaldusväärset teavet. Selleks leevendatakse analüüside rahastamise piiranguid ning luuakse selgem raamistik emitendi rahastatud analüüsidele, et tagada nende läbipaistvus.

Lisaks lihtsustatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud kasvuturgude loomist, mis aitab neil kaasata kapitali varasemas arengufaasis ja toetab ettevõtluse arengut.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (882 SE) täiskogu istungile 6. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Rahanduskomisjon toetas väärtpaberituru seaduse muutmist

„Komisjon ei toetanud seda ettepanekut, sest eelnõus toodud aktsiisitõusude ärajätmine leevendab juba hinnatõusu,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.

Eelnõu eesmärk on leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud energiakandjate hinnasurvet Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Eelnõuga tühistatakse 2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisimäärade tõusud mootorikütustele, kütteõlidele ning maagaasile ja elektrienergiale. Muudatus aitab ohjeldada inflatsiooni ja toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet olukorras, kus regiooniüleselt hinnad kasvavad.

Seega kehtivad edasi praegused aktsiisimäärad. Need on: bensiinid, sh lennukibensiin (1000 l) 591 eurot, diislikütus, kerge kütteõli (1000 l) 428 eurot. maagaas (1000 m3) 56,42 eurot, vedelgaas (1000 kg) 79,91 eurot, raske kütteõli (1000 kg) 490 eurot, põlevkivikütteõli (1000 kg) 481 eurot, veeldatud mootorimaagaas (1000 kg) 60,9 eurot, mootorimaagaas (1000 m3) 43,66 eurot ja elektriaktsiis (1 MWh) 2,1 eurot.

Julgeolekuolukorrast ja sellest tingitud tarnehäiretest maailmaturu tulenevalt on energiahindade järsk tõus loonud uue majandusliku keskkonna, kus varasemalt planeeritud maksutõusude rakendamine algsel kujul ei ole otstarbekas. Vajalik on tagada majanduslik stabiilsus olukorras, kus jaemüügihinnad reageerivad globaalsetele kriisidele kiiresti. Kuna praegune hinnatõus on tingitud pakkumispoolsetest takistustest, on riigi samm suunatud täiendava maksukoormuse lisamise vältimisele.

Rahanduskomisjon otsustas, et kui valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) eelnõu (857 SE) teine lugemine lõpetatakse 13. aprillil, siis tehakse ettepanek lülitada eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus 15. aprilli täiskogu istungi päevakorda.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Rahanduskomisjon saatis aktsiisitõusude ärajätmise eelnõu teisele lugemisele

„Eelnõu näeb ette, et sotsiaalmaksu kohustus inimeste vahelistelt teenustelt läheb teenuse saajalt üle teenuse osutajale,“ ütles Akkermann. Ta lisas, et see suurendab maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust.

Praegu näeb kehtiv regulatsioon ette reegli, et füüsiliselt isikult võlaõigusliku lepingu alusel teenust ostes peab teenust saav füüsiline isik kandma teenust osutava isiku töötamise registrisse, esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid – kohustuslikku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakset. Samas tulumaksu kinnipidamise kohustus sellises olukorras puudub.

Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt (kuni 183 päeva) ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht.

Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, samuti erinevatele lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku sõnul lõpetab eelnõu olukorra, kus tavalisest inimesest tehakse ühe väikese teenuse ostmisel sisuliselt raamatupidaja ja tööandja. „Kui inimene tellib teiselt inimeselt näiteks remondi-, lapsehoiu- või muu üksiku teenuse, ei peaks ta tegelema registrite, deklaratsioonide ega maksuarvestusega. Maksukohustus peab olema arusaadav ja paiknema seal, kus tulu tegelikult tekib,“ ütles Korobeinik. Tema sõnul on praegu keeruline hinnata, milline saab olema eelnõu mõju maksulaekumisele.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (860 SE) täiskogu istungile 21. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Rahanduskomisjon saatis sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu esimesele lugemisele

Ta tõi esile Kolme Mere algatuse juhtmõtte, milleks on meie piirkonna taristuinvesteeringute puudujäägi kaotamine ja põhja-lõuna ühenduste tugevdamine transpordi, energia ja digitaalvaldkonnas.

„Arutelud eelarvete ja ühenduvuse üle toimuvad keerulises julgeolekuolukorras. Heaolu saab õitseda ainult seal, kus valitsevad ohutus ja stabiilsus,“ toonitas Akkermann.

Akkermann rõhutab oma sõnavõtus vastupanuvõime ja sõjalise mobiilsuse olulist, mis võimaldab kriisi ajal vägede kiiret liikumist üle piiride. Suur osa sellest on praktiline ja tsiviilotstarbeline: raudtee- ja maanteetranspordi läbilaskevõime, sildade koormusstandardid ja koostalitusvõime. „Targalt investeerimine sellesse parandab igapäevast ühenduvust ja vähendab hilisemaid hädaolukorra kulusid,“ märkis ta.

Akkermann ütles, et Eesti tervitab tippkohtumise deklaratsioonis sisalduvat lubadust tugevdada Kolme Mere algatuse parlamentaarset mõõdet, et tihendada koostööd valitsuste, ekspertide ning äri- ja investeerimisringkondadega.

Eesti põhiline ja jätkuv huvi on kasutada 3SI praktilise vahendina meie piirkonna taristuinvesteeringute puudujäägi vähendamiseks koostöös usaldusväärsete partneritega, et ergutada majandust ja toetada julgeolekut, sealhulgas sõjalist liikuvust. Koostöö toetab ka meie huve ELis taristuprojektide kaasrahastuse saamisel. Eestile on 3SI osalemine olnud edukas: panustasime 3SI investeerimisfondi (3SIIF) 20 miljonit eurot, tagasi oleme saanud 130 miljoni euro jagu investeeringuid.

Tänavuse 3SI eesistuja Horvaatia prioriteedid on regiooni kerksuse ja konkurentsivõime tõstmine taristuarenduste kaudu, sealhulgas ühendused lõuna- ja idasuunaliste transpordikoridoridega, samuti uute  investeeringute toomine regiooni. Tähtsal kohal on suhted strateegiliste partneritega, nii USA kui ka uute globaalsete partnerite kaasamine. 3SI formaadi praktiline kasutegur on taristuteemade toomine kõrgetasemeliste poliitiliste arutelude keskmesse, et toetada planeeritavate ja töösolevate taristuarenduste nähtavust ja haaret ning lisakapitali toomist regiooni.

Kolme Mere algatus (Three Seas Initiative, 3SI) on piirkondlik koostööformaat, mis ühendab Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvaid riike ning kuhu kuuluvad Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

Kolme Mere algatus on Eesti jaoks oluline koostööformaat. 2020. aastal oli Eesti Kolme mere algatuse koordinaator ning võõrustas 19. oktoobril 2020 Kolme mere virtuaalset tippkohtumist ning 30. juunil 2020 algatuse välisministrite kohtumist. Eesti on liitunud ka Kolme mere algatuse investeerimisfondiga.

Kolme Mere algatus sündis 2015. aastal ühisest soovist arendada Euroopa Liidu põhja-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi, et suurendada regiooni majanduskasvu ja kerksust.

Tippkohtumise veebileht.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kolme Mere algatuse parlamentaarne tippkohtumine keskendub taristuprojektidele

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et eelnõu eesmärk on leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud energiakandjate hinnasurvet Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. „Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast ja sellest tingitud tarnehäiretest maailmaturul, on energiahindade järsk tõus loonud uue majandusliku keskkonna, kus varasemalt planeeritud maksutõusude rakendamine algsel kujul ei ole otstarbekas,“ selgitas Akkermann.

„Energiakandjate aktsiisitõusupäev on tulevalt kehtivast seadusest 1. mai. Kui see olnuks 1. juuli, siis võinuks ära oodata kevadise majandusprognoosi ning täpselt eelarve ja eelarvestrateegia enne paika timmida. Käesoleval juhul aga on otstarbekas loobuda maksutõusust enne kui see kehtima hakkab,“ ütles Akkermann. „Aeg surub peale, mistõttu menetleme eelnõu kiirendatud tempoga,“ lisas ta. Akkermann nentis, et kõnealuse maksulangetuse kulu eelarvele ei ole suur, jääb veerandi protsendi kanti. „Tõsi, eelarve on kaitsekulude järsu tõusu tõttu ülimalt pingeline. Siiski on aasta lõpuni veel minna ning vajadusel saab lisaeelarvega vastavalt kevadisele majandusprognoosile korrektuure teha.“

Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut pidas samuti vajalikuks menetleda eelnõu kiirendatud korras, et seadus saaks jõustatud enne 1. maid. „Eelnõu muudatused tulenevad vajadusest tagada majanduslik stabiilsus olukorras, sest jaemüügihinnad reageerivad globaalsetele kriisidele kiiresti,“ märkis Sikkut ja lisas, et riigil on vaja kiiresti astuda samm, et vältida täiendavat maksukoormuse lisandumist. Muudatus aitab ohjeldada inflatsiooni ja toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet olukorras, kus regiooniüleselt hinnad kasvavad.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) eelnõu (857 SE) täiskogu istungile 23. märtsil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Rahanduskomisjon saatis aktsiisitõusude ärajätmise eelnõu esimesele lugemisele

2025. aasta eelarvesse kavandatud piirmääraga kulude eelarvest jäi kasutamata 390 miljonit eurot. „Eelarve täitmise andmed võivad täpsustuda kuni maikuu lõpuni, mistõttu on tegemist esialgsete andmetega. Jääk on vähenenud eelmise aastaga 211 mln eurot ehk 35 protsenti,“ ütles Akkermann. Ta ütles, et rahanduskomisjonil on pärast täpsustatud andmete laekumist kavas analüüsida mulluse eelarve täitmist ja jääkide kasutamist aprillikuus koos valdkondade ministritega.

390 miljoni euro osas, mis oli eelarves kavandatud eelmisel aastal kulutamiseks, otsustab iga valdkonna minister eraldi, milleks seda ülejääki kasutada. Otsused on vaja teha maikuu lõpuks.

„Järgmiseks küsivad rahanduskomisjoni liikmed ministritelt selgitusi kasutamata jäänud vahendite ja oma valdkonna tegevuste planeerimise parandamise kohta,“ ütles rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut.  

„Arutluse käigus tõdeti, et eelarve jäägi komponente tuleb eraldi analüüsida ja vajadusel muuta arvestamise metoodikat, et saada parem ülevaade sellest, millised vahendeid ei kasutatud planeeritud mahus, mida laekus kavandatust rohkem ning kui palju oli olukordi, kus tulude laekumine ja nende arvelt kulude tegemine jäävad erinevatesse eelarveaastatesse,“ lisas ta.

Suurema osa kasutamata eelarvest moodustas piirmäärata eelarve. Ülevaade näitab, et selle hulgas on süsihappegaasi kvoodi müügist saadud tulu 618 miljonit eurot, mida kasutatakse valitsuse varasema otsuse kohaselt eesseisvate projektide rahastamiseks. Samuti on selle hulgas ka 874 miljonit eurot välistoetusi Euroopa Liidult, mida riik on tegelikult plaanitud kulutada projektidele mitme aasta jooksul. Tuludest sõltuvate kulude jääk on 1,6 miljardit eurot.

Kui võrrelda kasutamata jäänud vahendeid viimaste aastate lõikes, siis 2025. aastal oli see 2,07 miljardit eurot ehk 10% ning 2024. aastal 2,14 miljardit eurot  ehk 11%. Tendents näitab vähenemise suunda.

Rahandusministeeriumi andmete kohasel kujunes 2025. aasta eelarve puudujäägiks 1,3 protsenti SKP-st.

2025. aasta riigieelarvesse oli planeeritud tulu 17,8 miljardit eurot ja laekus 18,3 miljardit eurot, mis on 103,1 protsenti.

Arutluse käigus tõdeti, et on vaja muuta kasutamata raha arvestamise metoodikat, et tulevikus oleks eraldi välja toodud vaid need vahendid, mis oli mõeldud konkreetseks aastaks ja mis jäi kasutamata ning vaja on eraldi välja tuua vahendid, mille kasutamiseks on veel aega.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Rahanduskomisjon sai ülevaate  2025. aasta riigieelarve täitmisest

„Mitmete teemade kõrval käsitletakse konverentsil näiteks ka küsimusi, kuidas toetada riiklikku konkurentsivõimet ja samal ajal edenda mahajäänud piirkondade ümberkujundamist ning milline on demograafiliste muutuste mõju majanduskasvule ja pensionisüsteemidele,“ selgitas Sarapuu.

Tänavusele konverentsile 11.-13. märtsil on registreerunud enam kui 140 parlamendiliiget ja 60 parlamendiametnikku peaaegu 50 riigist.

OECD globaalne parlamentaarne koostöövõrgustik pakub parlamendiliikmetele üle maailma võimaluse pidada koos OECD ekspertidega dialoogi ühiste väljakutsete üle valdkondades nagu majanduslikud ja sotsiaalsed väljavaated, kliimameetmed, tehisintellekt ja palju muud.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) eesmärk on edendada majanduslikku arengut, pakkudes selleks vajalikke analüüse ja avalikke andmeid, olles foorumiks parimate praktikate vahetamiseks. Organisatsiooni kuuluvad 38 kõrgema sissetuleku ja inimarenguindeksiga riiki.

OECD analüüside kohta leiab rohkem infot nende kodulehelt https://www.oecd.org

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: OECD riikide parlamendisaadikud arutavad Pariisis tööstuspoliitikat