Riigikogu XV koosseisu VI istungjärgul menetles rahanduskomisjon 30 õigusakti. Selle
hulgas 6 otsuse eelnõu, 24 seaduse eelnõu. Neist vastu võetud 13, tagasi lükatud 7, tagasi
võetud 1 ja 9 eelnõu jäi menetlusse.

Rahanduskomisjon oli järgmistele eelnõudele juhtivkomisjoniks:
1. 625 SE – Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse
muutmise seaduse eelnõu (menetluses);
2. 626 SE – Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse
muutmise seaduse eelnõu (tagasi võetud täiskogul menetlemata);
3. 633 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest
tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon)
eelnõu (vastu võetud 15.10.2025);
4. 638 OE – Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine
Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused” eelnõu
(tagasi lükatud 10.09.2025);
5. 640 UA – Vabariigi Valitsus algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seadus, teistkordne
menetlemine (menetluses);
6. 652 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu
(menetluses);
7. 661 SE – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Tanel Kiige,
Jaak Aabi, Andre Hanimäe, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova algatatud
käibemaksuseaduse muutmise eelnõu (tagasi lükatud 08.10.2025);
8. 671 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (menetluses);
9. 672 OE – Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile”
eelnõu (tagasi lükatud 11.12.2025);
10. 677 SE – Rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seadus
(vastu võetud 12.11.2025);
11. 680 SE – Isamaa fraktsiooni algatatud maksurahu kehtestamise seaduse eelnõu (tagasi
lükatud 12.11.2025);
12. 690 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse
eelnõu (vastu võetud 03.12.2025);
13. 692 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise
tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise
lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (vastu võetud
23.10.2025);
14. 694 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse
eelnõu (vastu võetud 12.11.2025);
15. 712 SE – Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks
tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise
seaduse eelnõu (tagasi lükatud 12.11.2025);
16. 718 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi
vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest
hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli
ratifitseerimise seaduse eelnõu (vastu võetud 05.11.2025);
17. 720 OE – Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2024. aasta
majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (vastu võetud 03.12.2025);
18. 721 SE – Isamaa fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse kodualuse
maa maksuvabastuse taastamiseks eelnõu (tagasi lükatud 12.11.2025);
19. 728 SE – 16 Riigikogu liikme algatatud hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu
seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse
muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 03.12.2025);
20. 730 SE – Isamaa fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi
põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu (menetluses);
21. 733 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu
(vastu võetud 03.12.2025);
22. 734 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse
ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise
seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 03.12.2025);

23. 736 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse
muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 03.12.2025);
24. 737 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (vastu
võetud 10.12.2025);
25. 741 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise
seaduse, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 17.12.2025);
26. 745 OE – Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele õiglase astmelise tulumaksu kehtestamise kohta” eelnõu
(menetluses);
27. 746 OE – Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise
kohta” eelnõu (menetluses);
28. 765 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Andorra Vürstiriigi vahelise
tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja
maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise
seaduse eelnõu (menetluses);
29. 782 SE – Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks
tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise
seaduse eelnõu (menetluses);
30. 783 OE – Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamisele 9-le protsendile“
eelnõu (menetluses). 

Rahanduskomisjon andis Euroopa Liidu asjade komisjonile 6 arvamust ja
riigikaitsekomisjonile 1 arvamuse.

1. 07.10.2025, 11.11.2025 ja 15.12.2025 toimunud arutelude tulemusel arvamuse andmine
riigikaitsekomisjonile tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) kohta;
2. 13.10.2025 arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile. Eesti seisukohad
Euroopa Liidu väärtpaberistamise raamistiku muudatuse kohta – COM(2025) 825,
COM(2025) 826;
3. 09.12.2025 arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile. Eesti seisukohad
Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028–2034 kohta – COM(2025) 570,
COM(2025) 571, COM(2025) 572;
4. 09.12.2025 arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile. Eesti seisukohad
Euroopa Liidu nõukogu otsuse kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite
süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL, Euratom) 2020/2035 –
COM(2025) 574;
5. 09.12.2025 arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile. Eesti seisukohad
Euroopa Liidu programmide ja eelarve tulemuslikkuse raamistiku kohta
eelarveperioodiks 2028– 2034;
6. 09.12.2025 arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile. Eesti seisukohad
loodava Euroopa Fondi ning riiklike ja piirkondlike partnerluskavade ehk riigiplaanide
raamistiku kohta Euroopa Liidu eelarveperioodiks 2028-2034 – COM(2025) 552,
COM(2025) 558, COM(2025) 565;
7. 15.12.2025 arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile. Eesti seisukohad
Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi eelnõu suhtes, millega muudetakse tubakatoodete
aktsiisiga maksustamise direktiivi – COM(2025) 580.

1. 03.11.2025 küsis komisjon majanduskomisjonilt, kultuurikomisjonilt ja
sotsiaalkomisjonilt arvamust hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse,
hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise
seaduse eelnõu (728 SE) kohta.

VI istungjärgul oli komisjoni menetluses 2 kollektiivset pöördumist:

1. Jana Guzanova algatatud kollektiivne pöördumine „Rahvaalgatus toidukaupadele
kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks“. Arutelu toimus komisjonis 11.11.2025.
Osales: esitajate esindaja Jana Guzanova;
2. Annely Ojametsa algatatud kollektiivne pöördumine „Nõuame eestlaste
finantstühistamise lõpetamist!“ Arutelu toimus komisjonis 04.11.2025. Osales: esitajate
esindaja Annely Ojamets.

Toimusid kohtumised huvigruppide, valdkonna ministeeriumide ja ametkondadega

1. 09.09.2025 sai komisjon ülevaate Eesti pangavälise krediidituru uuringust. Osalesid Eesti
Krediidiandjate Liidu esindaja Siim Juks ja Jevgeni Belavin, Tartu Ülikooli esindaja,
uuringu autor Mark Kantšukov, Finantsinspektsiooni esindaja Siim Tammer,
Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonnajuhataja asetäitja Thomas
Auväärt ja nõunik Anastasia Nõmmik;
2. 15.09.2025 tutvustasid eelarvenõukogu aseesimees Viljar Arakas ja nõunik Lauri Punga
komisjonile ülevaadet Rahandusministeeriumi 2025. aasta majandusprognoosi kohta;
3. 16.09.2025 andis rahandusminister ülevaate II poolaasta olulisematest eelnõudest;
4. 01.10.2025 tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi komisjonile Vabariigi Valitsuse
algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE), ülevaate ministeeriumide
valitsemisala eelarvest andsid sotsiaalminister Karmen Joller ja kultuuriminister Heidy
Purga;
5. 03.10.2025 andsid ülevaate ministeeriumide valitsemisala eelarvest taristuminister Kuldar
Leis, siseminister Igor Taro, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes
Terras, kaitseminister Hanno Pevkur, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning
haridus- ja teadusminister Kristina Kallas;
6. 06.10.2025 andsid ülevaate ministeeriumide valitsemisala eelarvest kliimaminister Andres
Sutt ning justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta;
7. 07.10.2025 andis ülevaate ministeeriumi valitsemisala eelarvest välisminister Margus
Tsahkna;
8. 14.10.2025 sai komisjon ülevaate Euroopa Liidu mitmeaastasest finantsraamistikust 2028-
2034. Osalesid: Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu poliitika talituse juhataja Meelis
Meigas, välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas ja riigieelarve osakonna juhataja
Kadri Tali;

9. 04.11.2025 toimus hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu 671 SE arutelu ja huvigruppide kaasamine. Osalesid:
EHLÜL juhatuse esimees Uno Silberg, EHLÜL juhatuse liige Annely Ojamets, Tartu
Hoiu-laenuühistu esindaja Märt Riiner, Eesti Panga vanemökonomist Indrek Saapar, Raha
HLÜ juhatuse esimees Alar East, Kambja Hoiu-laenuühistu esindaja Linda Sossi, Maaelu
Edendamise Hoiu-laenuühistu nõukogu liige Andrus Ristkok, Rahandusministeeriumi
finantsteenuste poliitika osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt ja nõunik Anastasia
Nõmmik;
10. 06.11.2025 toimus Riigikogu liikmete Timo Suslov, Anti Haugas, Tanel Tein, Kristo Enn
Vaga, Madis Timpson, Jüri Jaanson, Kristina Šmigun-Vähi, Diana Ingerainen, Stig Rästa,
Tarmo Tamm, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Marek Reinaas, Ando Kiviberg, Peeter Tali,
Toomas Uibo algatatud hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse,
hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise
seaduse eelnõu (728 SE) arutelu ja huvigruppide kaasamine. Osalesid:
Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonnajuhataja Rainer Osanik, jurist
Kersti Rahlin, maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Maret Mets, Maksu- ja Tolliameti
aktsiiside osakonna juhtivspetsialist Ranno Aednurm, Rahapesu Andmebüroo esindajad
Kati Tee ja Laura Aus, Eesti Hasartmängude Korraldaja Liidu esindajad Triin Suvi,
Bridgit Pavlov, Madis Haug ja Tõnis Rüütel, Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse
tegevjuht Silver Sternfeldt, Audiitorkodu esindaja Märt-Martin Arengu ning Eesti Loto
tegevjuht Triin Agan ja finantsjuht Üllar Udras;
11. 11.11.2025 andis Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonnajuhataja Martin Põder komisjonile ülevaate Eesti osalemisest Euroopa
Stabiilsusmehhanismis;
12. 18.11.2025 toimus Vabariigi Valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu
(652 SE) arutelu ja huvigruppide kaasamine. Osalesid: Aktiva Finance Group OÜ
nõukogu esimees Ülar Maapalu, tegevjuht ja juhatuse esimees Argo Virkebau,
FinanceEstonia juhatuse liige Katri Tomson ja krediidiandjate töögrupijuht Martin Länts,
GS Core tegevjuht Sofia Kirsimaa, AS Creditinfo Eesti nõukogu liige Elari Tammenurm,
Pangaliidu krediiditeabe toimkonna juht Maarita Meri, Rahandusministeeriumi
finantsteenuste poliitika osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt ja osakonna nõunik
Mirjam Rannula;

13. 09.12.2025 tutvustasid Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu poliitika talituse juhataja
Meelis Meigas, välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas ning nõunik Merlin Sepp
komisjonile ühtse paketina Eesti seisukohti Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta
aastateks 2028–2034, Euroopa Liidu nõukogu otsust, mis käsitleb Euroopa Liidu
omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL, Euratom)
2020/2035, Euroopa Liidu programmide ja eelarve tulemuslikkuse raamistikku
eelarveperioodiks 2028– 2034 ning loodavat Euroopa Fondi ning riiklike ja piirkondlike
partnerluskavade ehk riigiplaanide raamistikku Euroopa Liidu eelarveperioodiks 2028-
2034.

Komisjoni välistegevus (vastuvõetud delegatsioonid, välislähetused,
videokonverentsid ja kohtumised)

1. 17.-18.09.2025 osales komisjoni esimees Annely Akkermann Islandi Vabariigis
Reykjavikis Põhjamaade Investeerimispanga Kontrollikomitee istungil;
2. 29.-30.09.2025 toimus Billundis Euroopa Liidu eesistuja maa Taani parlamendi poolt
korraldatav EL stabiilsuse, majandusjuhtimise ja koordineerimise konverents (SECG).
Osalesid: komisjoni esimees Annely Akkermann, komisjoni liige Riina Sikkut ja
komisjoni nõunik Kristo Varend;
3. 12.-16.10.2025 osales komisjoni liige Mart Võrklaev Maailmapanga ja Rahvusvahelise
Valuutafondi (IMF) korraldataval parlamentaarsel võrgustiku konverentsil Ameerika
Ühendriikides;
4. 15.10.2025 toimus kohtumine Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Piotr Serafiniga.
Osalesid: komisjoni esimees Annely Akkermann ja ametnik Andres Ando;
5. 31.10.2025 toimus rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni kohtumine riigiraportit
koostava Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooniga. Osalesid:
Missiooni juht Vincenzo Guzzo- missjoonijuht, Bingjie Hu, Carlos de Resende, Hugo
Rojas-Romagosa, Eesti Panga esindaja IMFi juures Krista Kollo, rahanduskomisjoni
esimees Annely Akkermann, liikmed Maris Lauri, Mart Võrklaev, ametnikud Andres
Ando ja Kristo Varend ning majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas.

Link uudisele: Rahanduskomisjoni tegevuse ülevaade VI istungjärgul (08.09.2025 – 18.12.2025)

Akkermann ütles, et kohtumisel selgitasime Soome kolleegidele meie maksubaasi kujunemist. Kõne all oli majanduse kasvutegevuste rahastamine riiklikest vahenditest, Eesti ettevõtete tulumaksumudel, kas ELi maksustamise miinimumdirektiiv avaldab survet majandustegevuses suuremateks muutusteks.

Samuti arutasime kaitse-eelarvega seotud küsimusi ja missugused arengud kaasnevad tulevikus seoses sellega ning kuidas on see seotud kavandatava Euroopa Liidu kaitse-eelarvega.

Eduskunta rahanduskomisjoni liikmed eesotsas esimehe Markus Lohiga tutvustasid Soome maksusüsteemi ja riigi rahanduses lahendamist vajavaid probleeme, samuti riigikaitselist koostööd.

Akkermanni sõnul on nii Eestil kui ka Soomel sarnaseid probleeme, mis vajavad kiiret ja sisulist lahendamist.

Kohtumisel osalesid veel rahanduskomisjoni liikmed Maris Lauri, Riina Sikkut, Aivar Sõerd ja Diana Ingerainen.

Link uudisele: Rahanduskomisjon arutas Soome kolleegidega aktuaalseid küsimusi

Rahanduskomisjon käsitleb õiguskantsleri ettepanekut taas järgmisel nädalal, kuid komisjoni liikme Mart Võrklaeva sõnul näib ka rahanduskomisjonis valitsevat sel teemal konsensus. „Nõustume õiguskantsleriga, et auto hävimise või näiteks varguse korral terve aasta eest mootorsõidukimaksu küsimine võib olla põhiseadusega vastuolus ja riivata inimeste õiglustunnet, ning peame õigeks teha need parandused seadustes,“ ütles ta.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega vastuolus, kuna neis puuduvad sätted, mis arvestaksid vara hävimise või muid kasutusest väljalangemise juhtumeid. Liiklusseaduses puuduvad tema sõnul ka mitmed olulised registreerimistasu administreerimist reguleerivad sätted.

Madise selgitas oma ettepanekus, et kui auto registreeritakse kalendriaasta kestel, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda aasta lõpuni jäävate päevade eest. Kui aga mootorsõiduk hävib näiteks aasta esimesel päeval, nõutakse tema sõnul maks sisse kogu aasta eest, vaatamata sellele, et maksustatavat vara enam pole. „Kui inimene jaksab osta uue auto, tuleb tal maksu maksta vara eest, mida tal enam ei ole, ja ka vara eest, mis tal on. Kui vara tegelikult ei eksisteeri (see on hävinud või kadunud), siis maksuobjekt tegelikult puudub. Vara hävimise korral ei saa tagasi ka mootorsõidukimaksu teist osa – registreerimistasu,“ kirjutas ta.

Samas saab õiguskantsleri sõnul registreerimistasu tagasi, kui mootorsõiduk viiakse välismaale. „Mõlemal juhul on tehniliselt võimalik hävinud vara maksustamist vältida: samalaadsed arvutused tehakse aasta keskel registreeritud mootorsõiduki maksustamisel ja mootorsõiduki välismaale viimisel. Juhul kui riik saab maksu juurde määrata, on päevapõhine maksuarvestus võimalik, aga kui maksusummat tuleb vähendada, siis seadus päevapõhist maksuarvestust ette ei näe,“ märkis Madise ning tegi Riigikogule ettepaneku viia seadused põhiseadusega kooskõlla.

Ettepaneku arutamisel Riigikogu täiskogus esinevad ettekandega õiguskantsler ning Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoni esindajad. Pärast ettekandeid ja küsimuste-vastuste vooru avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, ning seejärel toimub hääletus. Õiguskantsleri ettepanek leiab toetust, kui selle poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu. Ettepaneku arutamise aja määrab Riigikogu juhatus.

Kui õiguskantsleri ettepanek leiab täiskogus toetust, teeb Riigikogu esimees rahanduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, et viia seadused põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Põhiseaduskomisjon toetab mootorsõidukimaksu seaduse muutmist

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, aseesimees Andrei Korobeinik, liikmed Maris Lauri ja Aivar Sõerd selgitasid Eesti maksusüsteemi erinevaid aspekte.

Akkermann märkis, et Eesti maksusüsteem on selge ja arusaadav ning maksude maksmine on tehniliselt lihtne. Eestlased on maksukuulekad, mõistavad maksude olemust ning maksude maksmise vajadust.  Samas suurem osa ELi tasandi reeglitest, eriti otseste maksude valdkonnas, tekitavad tihti meie süsteemi ebavajalikku keerukust juurde. „Seetõttu tervitame väga Euroopa Komisjoni projekti ELi maksusüsteemi lihtsustamiseks ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise eesmärgil,“ tõi Akkermann esile Eesti seisukoha.

Ta selgitas, et Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem ei tekita ettevõtjatele perioodipõhist tulumaksukohustust, vaid maksustab üksnes ettevõttest väljavõetud kasumit, mis võimaldab kasumi reinvesteerimist. Erandiks vaid pankade maksustamine ja ajutiselt kehtiv julgeolekumaksu komponent.

Eesti seisis tugevalt vastu käibemaksu digiajastu paketi platvormimajandust puudutavale osale. See oleks tekitanud ebaõiglase täiendava maksukoormuse nendele ettevõtetele, kes osutavad majutus- ja reisijaveoteenust läbi platvormi, aga ei ole käibemaksukohustuslased.

Euroopa Parlamendi maksukomisjoni liikmetel olid kohtumised veel rahandusminister Jürgen Ligi, Maksu- ja Tolliameti ning äriühingute esindajatega.

Link uudisele: Rahanduskomisjon kohtus Euroopa Parlamendi maksukomisjoni delegatsiooniga

Ta viitas asjaolule, et Tervisekassa tulud on tänavu 2 354,7 miljonit, kulud 2 522,3 miljonit, seega puudu on 168 miljonit eurot. Meil on adra seadmiseks kolm aastat armuaega, nii kauaks jätkub puudjäägi katteks eelmiste aastate reserve ja jaotamata tulemit.

„Tänasel kohtumisel soovisime saada teavet, kuidas kulutatakse eraldatud vahendeid tervishoiusüsteemis, et raviteenused oleksid kättesaadavad,“ ütles Akkermann.

Ta lisas, et Tervisekassa ees seisev ülesanne on väga keeruline, sest Eesti kulutab tervishoiule võrreldes naaberriikidega suhteliselt väiksese osa rahvamajanduse kogutulust, samas rahvastik vananeb, uued ravimid ning ravimeetodid on kallid ja tervishoiuteenuste patsientide omaosalus on juba niigi liigagi kõrge. Lihtsaid lahendusi ei ole.

Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane ja juhatuse liige Pille Banhard tõid esile, et kroonilised haigused põhjustavad märkimisväärse koormuse tervishoiusüsteemile ning põhjustavad alanevaid probleeme, mille hulgas on tervishoiutöötajate puudus, ravikulude kallinemine, tervishoiu kasvav finantsdefitsiit, tervishoiuteenuste kättesaadavuse langus ning samuti inimeste kõrge ja kasvav omaosaluskoormus. Kuni 80% Tervisekassa poolt finantseeritavatest ravikuludest on seotud krooniliste haigustega.

Sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson tunnustas tegevussuunda, mille kohaselt peab raviteekond on inimkeskne ja sujuv ning viima parima tulemuseni.

„Me peame tulevikus panustama rohkem inimeste teadlikkuse tõstmisele, kuidas oma tervist hoida. See on kõige suurema potentsiaaliga koht minu hinnangul. Ma arvan, et uues Tervisekassa arengukavas peaks sellele tähelepanu pöörama,” ütles Timpson.

Kohtumisel märgiti, et tervishoiu automatiseerimise protsess on tähtis, et säästa tervishoiutöötajate ja inimeste aega. Tervisekassa kinnitusel fokusseeritakse Terviseportaali ja Tervise Juhtimise Töölauale loodavatele funktsionaalsustele nii inimestele, tervishoiutöötajatele kui seotud osapooltele, mille hulgas on teavitused, sotsiaaltöötaja osalus raviteekonnas, triaaž, uuringutele broneerimine, eelinfo kogumine enne visiiti, patsiendijuhendid, otsustustoed jne.

Tervisekassa andmetel on ravikindlustatud isikuid seisuga 31. jaanuar 1 284 652.

Link uudisele: Rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühisel istungil arutati Tervisekassa finantstervist

1. 01.10.2024 toimus komisjoni erakorraline istung. Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse (513 SE) arutelu;
2. 07.11.2024 toimus komisjoni erakorraline istung. Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE) teiseks lugemise ettevalmistamine;
3. 11.11.2024 toimus ühine istung Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoniga. Teemal Euroopa Kontrollikoja aastaaruande arutelu Euroopa Liidu 2023. aasta eelarve kohta. Osales Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus;
4. 14.11.2024 toimus komisjoni erakorraline istung Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (509 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine; Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (463 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine arutelu;
5. 29.11.2024 toimus komisjoni erakorraline istung. Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu (512 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamise arutelu ja Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamise arutelu.

Riigikogu XV koosseisu IV istungjärgul menetles rahanduskomisjon 28 õigusakti. Selle hulgas 6 otsuse eelnõu, 22 seaduse eelnõu. Neist vastu võetud 16, tagasi lükatud 6, tagasi võetud 1, saadetud täiskogu päevakorda 1 ja 4 eelnõu jäi menetlusse.

1. 418 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud magusa joogi maksu seaduse eelnõu (menetluses);
2. 422 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 18.09.2024);
3. 432 SE – Isamaa fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (tagasi lükatud 24.09.2024);
4. 434 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 13.11.2024);
5. 440 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis” eelnõu (vastu võetud 11.09.2024);
6. 450 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (vastu võetud 11.09.2024);
7. 462 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 13.11.2024);
8. 463 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 04.12.2024);
9. 464 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 13.11.2024);
10. 471 SE – Isamaa fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (tagasi võetud 23.09.2024);
11. 487 OE – Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta” eelnõu (tagasi lükatud 22.10.2024);
12. 488 SE – Isamaa fraktsiooni esitatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (tagasi lükatud 06.11.2024);
13. 489 SE – Isamaa fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse osalise kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (tagasi lükatud 11.11.2024);
14. 492 OE – Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile” eelnõu (tagasi lükatud 07.11.2024);
15. 495 OE – Rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsus „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2024.–2025. aasta tegevuse kontrollimiseks”(vastu võetud 25.09.2024);
16. 503 OE – Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (vastu võetud 04.12.2024);
17. 509 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 04.12.2024);
18. 510 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 11.12.2024);
19. 511 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 20.11.2024);
20. 512 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu (vastu võetud 11.12.2024);
21. 513 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (vastu võetud 11.12.2024);
22. 517 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 04.12.2024);
23. 520 SE – Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (saadetud täiskogu päevakorda 12.12.2024);
24. 525 SE – Isamaa fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu (tagasi lükatud 17.12.2024);
25. 535 OE – Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta” eelnõu (menetluses);
26. 538 SE – Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (menetluses);
27. 539 SE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (menetluses);
28. 542 OE – Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu (vastu võetud 18.12.2024).

Rahanduskomisjon andis Euroopa Liidu asjade komisjonile kokku 3 arvamust.

1. 22.10.2024 arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile. Eesti seisukoht Euroopa Investeerimispanga põhikirja muudatuste kohta;
2. 11.11.2024 arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile. Eesti seisukohad elektroonilise maksuvabastussertifikaadi kasutusele võtmise kohta – COM(2024) 278, COM(2024) 279;
3. 09.12.2024 arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile. Eesti seisukohad Moldova majanduskasvu kava kohta – COM(2024) 469, COM(2024) 470.

Kohtumised, ümarlauad, konverentsid, foorumid

1. 10.09.2024 andsid Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus ja analüütik Lauri Punga komisjonile ülevaate Eelarvenõukogu arvamusest majandusprognoosi kohta;
2. 23.09.2024 tutvustas Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas komisjonile Rahandusministeeriumi ülevaadet taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamise kohta;
3. 23.09.2024 tutvustas Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonnajuhataja Rainer Osanik komisjonile ülevaadet rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest;
4. 01.10.2023 tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi komisjonile Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE), ülevaate ministeeriumide valitsemisala eelarvest andsid justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, siseminister Lauri Läänemets, välisminister Margus Tsahkna ning taristuminister Vladimir Svet;
5. 07.10.2024 ülevaate ministeeriumide valitsemisala eelarvest andsid haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja kaitseminister Hanno Pevkur;
6. 08.10.2024 ülevaate ministeeriumide valitsemisala eelarvest andsid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kliimaminister Yoko Alender, terviseminister Riina Sikkut, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo;
7. 10.10.2024 toimus komisjonile Riigieelarve andmebaasi töölaua koolitus. Osalesid Rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken Lipp ja kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Irina Satsuta;
8. 14.10.2024 ülevaate ministeeriumide valitsemisala eelarvest andis kultuuriminister Heidy Purga;
9. 15.10.2024 ülevaate ministeeriumide valitsemisala eelarvest andis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman;
10. 15.10.2024 ülevaate valitsemisala eelarvest andis riigisekretär Taimar Peterkop;
11. 04.11.2024 toimus komisjonis Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine. Huvigruppide kaasamine. Osalesid: Riigikontrolör Janar Holm ja Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, Õiguskantsleri Kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman ja vanemnõunik Kristi Lahesoo, Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ja eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken Lipp, Raamatupidamise toimkonna aseesimees Ago Vilu;
12. 05.11.2024 toimus komisjonis alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine. Huvigruppide kaasamine. Osalesid: Philip Morris Eesti välissuhete juht Kai Tammist, Eesti Õlletootjate Liidu esindaja Jaan Härms, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu tegevjuht Kadri Maasik, JTI esindaja Henry Aigro, Foxtrot Uniform Capital OÜ (MTÜ E-sigareti kaupmeeste liidu liige) Lili Kuusk, Nicorex Baltic OÜ tegevjuht (MTÜ E-sigareti kaupmeeste liidu liige) Diane Sirelpuu, Sigari Maja OÜ esindaja Maksim Moškov; Dannemann Cigarrenfabrik GMBH esindajad Margus Reiland, Mart Jürgenson;
13. 12.11.2024 toimus komisjonis „Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse“ eelnõu (509 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamine. Huvigruppide kaasamine. Osalesid: Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras, Eesti Tööandjate Keskliitu tegevjuht Hando Sutter, analüütik-nõunik Raul Aron, MTÜ Teadveloleku kompetentsikeskus juhatuse liige Kadri Mägi-Lehtsi, Tuleva Fondid AS juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich, Ambla Metsaühistu juhatuse liige Toomas Lemming, Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri nõunik Vootele Veldre, Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro;
14. 19.11.2024 toimus komisjoni kohtumine Finantsinspektsiooni esindajatega. Osalesid: juhatuse esimees Kilvar Kessler ning juhatuse liikmed Andres Kurgpõld ja Siim Tammer;
15. 19.11.2024 toimus komisjoni „Julgeolekumaksu seaduse“ eelnõu (512 SE) teiseks lugemiseks ettevalmistamise arutelu. Huvigruppide kaasamine. Osalesid: Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja Raul Aron, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA esindaja Oscar Õun, Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja Kaia Vask, Eesti Kaupmeeste Liidu esindaja Raul Puusepp, TKM Grupi esindaja Marit Vooremäe;
16. 09.12.2024 andis Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin Põder komisjonile ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest ESM-is;
17. 16.12.2024 sai komisjon ülevaate käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest.

Komisjoni välistegevus (vastuvõetud delegatsioonid, välislähetused, videokonverentsid ja kohtumised)

1. 25.09.2024 toimus rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni esindajate kohtumine Šoti parlamendi esindajatega;
2. 03.-04.10.2024 toimus Budapestis eesistuja maa Ungari parlamendi poolt korraldatav EL stabiilsuse, majandusjuhtimise ja koordineerimise konverents (SECG). Osales: komisjoni nõunik Andres Ando;
3. 21.-22.10.2024 toimus USAs Washington D.C-s Globaalse Parlamentaarse võrgustiku, Maailmapanga ja IMF- i korraldatav aastakonverents. Osales rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev.

Link uudisele: Rahanduskomisjoni tegevuse ülevaade IV istungjärgul (09.09.2024-19.12.2024).pdf

„Peame kõik suurendama ühist survet Venemaale, et lõpetada tema agressioonisõda. Tervitame G7+ Ukraina toetamise laenumehhanismi ja selleks Venemaa varadelt teenitud erakorraliste tulude kasutamist, mis on oluline samm ja tuleb ellu viia esimesel võimalusel. Venemaa on põhjustanud Ukrainale kujuteldamatut kahju ning peab selle eest vastutust kandma,” märkis Võrklaev.

Ta lisas, et Eesti keskendub lähitulevikus Ukraina energiasektori toetamisele, lisaks tugevale sõjalisele abile. „Panustame Ukraina Energia Toetusfondi ning tarnime Ukrainale Eesti Elektrijaamadest pärit kasutatud tehnikat, mis aitab haavatavatel gruppidel külmal talvel toime tulla,” sõnas ta.

Võrklaev lõpetas oma sõnavõtu tähelepanekuga: „On irooniline, et arutame neid küsimusi asutuse ruumides, kus agressor on aktsionär. Peame astuma järgmised sammud.”

„See tähendab, et Venemaa ei peaks olema IMFi ja Maailmapanga laua taga,“ selgitas Võrklaev ning viitas, et lisaks teiste kolleegide tugevatele Ukrainat toetavatele sõnumitele tõi Soome rahandusminister oma sõnavõtus teravalt välja, et IMF ja Maailmapank pingutavad ülemaailmse finantsstabiilsuse ja majanduskasvu nimel, kuid pea igal kohtumisel ja analüüsides nähakse, kui suur on Venemaa täiemahulise sõja negatiivne mõju nii majandusele kui ka inimeste toimetulekule. „See töötab otseselt vastu meie ühistele pingutustele,” kommenteeris Võrklaev ümarlaual toimunut.

Maailmapanga aastakoosolekute raames toimuv ministrite Ukraina ümarlaud toob kokku kõrgetasemelised ametnikud ja rahandusministrid üle kogu maailma, et arutada Ukraina toetuse prioriteete ja koordineerida rahvusvahelisi abivahendeid. Arutelud keskenduvad Ukraina majanduse ja finantssüsteemi taastamisele, Venemaa agressiooni põhjustatud kriiside leevendamisele ning võimaluste leidmisele, kuidas rahvusvaheline kogukond saaks kõige tõhusamalt panustada Ukraina ülesehitamisse.

Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosolekutel ning nende raames toimuvatel kohtumistel Washingtonis osalevad ka Eesti Panga president Madis Müller ning keskpanga ja rahandusministeeriumi eksperdid. Kahepoolsed kohtumised korraldatakse IMFi ja Maailmapanga juhtivate ametnikega, Ukraina valitsuse ja keskpanga, USA rahandusministeeriumi ja föderaalreservi ning teiste riigi- ja erasektori esindajatega.

Lisainfo: Mart Võrklaev, 5132166
mart.vorklaev@riigikogu.ee

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Võrklaev IMFi ja Maailmapanga aastakoosolekul: Peame Venemaaga seoses astuma järgmised sammud

Akkermann tõi esile, et majandusest kiiremini kasvavad sotsiaalkulud ning seda seetõttu, et suureneb pensionäride arv ja indekseerimine toob kaasa ka pensionide kasvu. „Püsikulude katmiseks vajame ka püsivaid maksutulusid, sest pensionid ei ole ju kõrged – keskmine pension on vähem kui pool keskmisest palgast ja seda suhet madalamaks teha ei saa,“ lausus ta ning lisas, et ainus võimalus on leida riigile püsivaid tulusid juurde.

Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik märkis, et suur inflatsioon on viinud reaalse elatustaseme languseni Eestis. „Isegi kui järgmisel aastal majandus kasvab näiteks 0,5 protsenti, jääb inimeste ostujõud endiselt väiksemaks. Praegu on Eesti ostujõud langenud samale tasemele, kus see oli Taavi Rõivase valitsuse ajal, mis tähendab, et oleme elatustaseme poolest tagasi langenud seitse aastat,“ ütles ta.

Korobeiniku sõnul on Eesti majanduspoliitika suurimaks probleemiks valitsuse tegevuse ebakindlus ja selge majanduskasvu strateegia puudumine. „Eesti on juba teist aastat järjest Euroopa Liidus majanduskasvu näitajate poolest viimane. Sel aastal on Eesti ainus riik Euroopas, kus majandus langeb, samal ajal kui kõik teised riigid, sealhulgas Ukraina ja Venemaa, näitavad kasvu. See on tingitud asjaolust, et valitsus võtab raha kõige haavatavamate elanike taskust – pensionärid, maal elavad inimesed, suured pered –, selle asemel et maksustada pankade ülikasumeid või rakendada astmelist tulumaksu,“ lisas ta.

Suvisest majandus- ja rahandusprognoosist andsid rahanduskomisjoni erakorralisel istungil ülevaate rahandusminister Jürgen Ligi ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Valitsus peab kinnitama nelja järgneva aasta eelarvestrateegia, heaks kiitma järgmise aasta riigieelarve eelnõu ja need Riigikogule esitama hiljemalt septembri lõpus.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Rahanduskomisjon sai ülevaate suvisest majandusprognoosist

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et eelnõule laekunud 374 muudatusettepanekut seoti iga muudatusettepanekute esitaja kohta paragrahvide kaupa kokku 33 muudatusettepanekuks ja rahanduskomisjon tegi omalt poolt eelnõus kolm muudatust. Akkermanni sõnul puudutavad 29. juulil Riigikogu täiskogu istungil teisele lugemisele saadetavad rahanduskomisjoni poolsed eelnõu muudatused ennekõike sotsiaalvaldkonda.

„Nädala alguses toimus erakorraline istung, kus arutasime koos rahanduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni, Sotsiaalministeeriumi ja Puuetega Inimeste Koja esindajatega Sotsiaalministeeriumi tehtud ettepanekuid, mis puudutasid puuetega inimesi ning mootorsõidukimaksu mõju neile,” selgitas Akkermann

„Rahanduskomisjonis täna heakskiidu saanud eelnõust ei leia enam puuetega inimesi puudutavat maksuerisust, kuid tõusevad mitmed neile suunatud toetused ja kasvab riigi osalus abivahendite soetamisel. Lisaks on plaanis puuetega inimestele maksta ühekordset toetust, et leevendada automaksu ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise jõustumise ajavahet,” sõnas Annely Akkermann.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku sõnul on puuetega inimeste toetuste tõus ääretult vajalik, kuna suhtelise vaesuse näitajad on puuetega inimestel oluliselt kõrgemad kui ülejäänud elanikkonnal.

„Ükskõik milline maksutõus on haavatavale sihtgrupile raske. On igati tervitatav, et seni ettevalmistamisfaasis olnud puuetega inimeste toetuste suurendamine saab mootorsõidukimaksuga koos juba praegu tehtud. Koos toetuste tõusuga väheneb veel abivahendite omaosalus nii lastele kui ka täisealistele ja tööealised inimesed saavad taotleda soodustusega abivahendeid ilma puude või töövõime langust määramata. Tänu neile muudatustele paraneb abivahendite kättesaadavus ja need jõuavad kiiremini abivajajateni,” ütles Pillak.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetust makstakse eelnõu järgi igal kuul keskmise, raske või sügava puudega inimesele puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Muudatusettepaneku kohaselt suurendatakse raske ja sügava puudega laste ja tööealiste toetusi ning ühtlustatakse raske ja sügava puudega tööealise toetus kindlale summale (toetus ei sõltu enam funktsiooni kõrvalekaldest). Sellega tagatakse puuetega inimestele oluline lisatoetus igakuises eelarves. Ühtlasi ümardatakse ülespoole keskmise puudega lapse ja tööealise puudetoetus ning vanaduspensioniealiste puudetoetused. Muudatus mõjutab kõiki raske ja sügava puudega lapsi ja tööealisi inimesi.

Seadusemuudatusega on plaanis suurendada raske ja sügava puudega laste toetusi vastavalt 180 eurole ja 270 eurole, mis toob puudega laste peredele igakuise lisatoetuse 18,91 eurot ja 28,36 eurot. Lisaks tõstetakse sügava puudega tööealiste toetust 100 euroni, mis tagab neile 46,3–56,53 lisaeurot kuus. Raske puudega tööealiste toetus ühtlustatakse 50 eurole, võimaldades neile lisatoetust 0,91–15,22 eurot kuus.

Samuti on plaanis 2025. aastal maksta ühekordset puudetoetust raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele, et kompenseerida mootorsõidukimaksuga lisanduvaid kulusid enne puudetoetuste tõusu seaduse jõustumist.

Rahanduskomisjon kiitis heaks ka muudatusettepaneku puude raskusastme ja vähenenud töövõime nõude kaotamiseks abivahendite riigipoolse soodustuse alusena. Muudatuse tulemusel ei ole üheski vanuserühmas enam abivahendi riigipoolse soodustusega saamise aluseks tuvastatud puude raskusaste või töötukassa hinnatud vähenenud töövõime. Soodustuse saamise aluseks on edaspidi inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab välja spetsialist, kes abivahendi tõendi väljastab.

Alla 18-aastaste laste puhul tähendab muudatus seda, et kõikidele lastele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab riik abivahendi piirmääras 90%. Kõikidele tööealistele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab riik abivahendi vajaduspõhiselt 40–90% ulatuses vastavalt abivahendite loetelule.

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu saadetakse Riigikogu täiskogu erakorralistel istungitel teisele ja kolmandale lugemisele 29. juulil. Vastavalt eelnõule on seaduse jõustumine planeeritud 1. jaanuariks 2025, puuetega inimeste igakuised toetused ja abivahendeid puudutavad sätted jõustuksid juunis 2025.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Rahanduskomisjon tegi muudatused mootorsõidukimaksu seaduse eelnõusse

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et komisjon otsustas mitte toetada seaduse muutmata kujul vastuvõtmist ja soovib arutada seda täiskogu istungil esimesel võimalusel. „Rahanduskomisjon langetas otsuse pärast arutelusid Presidendi Kantselei, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajatega, et leida lahendus võrdse kohtlemise printsiibi tagamiseks,“ ütles Akkermann.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse (364 UA) vastu 12. juunil. Seadusega kehtestatav mootorsõidukimaks hakkab koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu. Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma valiku ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist.

President Alar Karis jättis seaduse 25. juunil välja kuulutamata, leides, et selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet. Ta märkis, et kuigi seaduse järgi ei maksustata mootorsõidukimaksuga füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimestele kasutamiseks, ning samuti ei pea niisuguse sõiduki eest tasuma registreerimistasu, ei laiene kumbki vabastus inimesele, kelle liikumispuue on sellist laadi, et ta ei vaja sõiduki ümber ehitamist või kohandamist. President pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ning viia see põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu täiskogus toimub välja kuulutamata seaduse uuesti arutamine praeguse plaani kohaselt järgmisel nädalal. Arutelul esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid toetavad mootorsõidukimaksu seaduse muutmist