Jalaväemiine keelustavast konventsioonist taganemise otsustas Riigikogu halvenenud julgeolekuolukorrale viidates mullu juunis ning Eesti lahkumine jõustus eelmise aasta detsembri lõpus. Koos Eestiga lahkusid konventsioonist ka Soome, Läti, Leedu ja Poola, kusjuures Soome plaanib käivitada teadaolevalt sel sügisel jalaväemiinide tootmise.

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu märkis, et Ottawa konventsioonist taganemine ilma seadust muutmata ning jalaväemiinide kasutamist ja varumist võimaldamata ei ole mõttekas ega õigustatud. „Pealegi on meie ülejäänud naaberriigid ja liitlased, kes samuti konventsioonist taganesid, juba astunud või astumas konkreetseid samme. Ärme jääme neist maha,“ ütles ta.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kui konventsioonist lahkumisega sooviti anda Eesti Kaitseväele suurem paindlikkus ja vabadus valida lisarelvasüsteeme ja -lahendusi, mida vajadusel kasutada, siis ei saa välistada ka näiteks Soomest läbi Eesti territooriumi korraldatavat jalaväemiinide vedu Läänemere piirkonna riikidesse. Seletuskirjas juhitakse ühtlasi tähelepanu, et NATOsse kuuluvad Ameerika Ühendriigid, kelle üksused paiknevad Eesti territooriumil, ei ole Ottawa konventsiooniga ühinenud.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikaitsekomisjon algatas eelnõu jalaväemiinide veo lubamiseks

Arutelul võib iga Riigikogu liige esitada igale ettekandjale ühe küsimuse. Pärast ettekandeid ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik saadikud.

Kella 14ni kestvat istungit saab otseülekandes jälgida Riigikogu veebilehel ning istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus algab olulise tähtsusega küsimusena riigikaitseraporti arutelu

Valitsuse esitatud eelnõuga kiidetakse heaks Eesti julgeolekupoliitika uuendatud alusdokument, mis kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks vajalikke tegevusi.

Julgeolekupoliitika alused seavad Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Dokument käsitleb julgeolekut laia riigikaitse põhimõttel, paneb senisest suuremat rõhku elanikkonnakaitsele ja näeb muu hulgas ette, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad ka edaspidi olema vähemalt viis protsenti SKPst.

Riigikaitsekomisjoni ettepanek on korraldada Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika aluste“ heakskiitmine“ eelnõu (908 OE) teine lugemine ja seega ka lõpphääletus 10. juunil.

Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikaitsekomisjon tegi muudatuse Eesti julgeolekupoliitika aluste eelnõusse

Stoicescu märkis, et Moldova loomulikud peamised partnerid riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas on tema naaberriigid Rumeenia ja Ukraina.

Stoicescu kohtus Chișinăus Moldova parlamendi kaitsekomisjoni esimehe Lilian Carpi ja liikmete ning Moldova-Eesti parlamendirühma esimehe Andrian Cheptonariga. Samuti olid tal kohtumised reintegratsiooni asepeaministri Valeriu Chiveri, kaitseministri Anatolie Nosatîi ning välisministeeriumi ja sõjaväeakadeemia esindajatega.

Kohtumistel arutati Eesti ja Moldova koostöö tihendamist ning ettevalmistusi Euroopa Liiduga liitumiseks, aga ka Venemaa jätkuvat agressioonisõda Ukrainas ja piirkondlikku julgeolekuolukorda laiemalt.

Chișinăust sõitis Stoicescu edasi Ukrainasse, kus ta osales Odessas toimunud Musta mere julgeolekufoorumil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Stoicescu: Eesti toetab Moldovat ELiga liitumisel ja julgeoleku tugevdamisel

Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik ning keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest nähakse ette ka hüvitis. Keeleeksamil ja -kursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.

Samuti näeb seadus ette, et kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisele või ajateenistusse ilmumata jätmisel. Ettekirjutuse täitmata jätmisel määratava sunniraha ülemmäär tõuseb seadusega 640 eurolt 1280 eurole. Haldussunnimeetmete rakendamine aitab tagada, et kutsealused ei saaks tahtlikult vajaliku keeletaseme omandamisega viivitada ja seeläbi kõrvale hoida ajateenistusse asumisest.

Seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbimine piisavat eesti keele oskust, et mõista käske, järgida ohutusnõudeid ja osaleda väljaõppes, ning muudatus võimaldab Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele.

Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba mullu novembris vastu võetud seadusega, ent kui president jättis selle välja kuulutamata, otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga. Eelnõu töötas välja riigikaitsekomisjoni moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu liikmete kõrval Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.

Riigikogu võttis riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) (825 SE) vastu 76 poolthäälega.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu toetas ajateenijatele B1-tasemel keeleoskusnõude seadmist

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas julgeolekupoliitika alusdokumendis kaitseinvesteeringute kõrval aktiivse diplomaatia olulisust. „Peame tugevdama võidunarratiivi liitlaste seas, sest üksnes Vene imperialismi otsustav tagasilöömine Ukrainas loob eeldusi kestliku rahu taastamiseks Euroopas ja ühes sellega ka meie julgeoleku tugevdamiseks,“ ütles ta.

Valitsuse esitatud alusdokument kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks vajalikke tegevusi viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Muu hulgas rõhutatakse dokumendis, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad olema vähemalt viis protsenti SKPst ning lisaks tuleb riigi rahastusega säilitada riigikaitseülesannete täitmiseks vajalikud võimed ja korvata olulisimad mittesõjalised võimepuudujäägid.

Riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni tänasel ühisistungil tutvustas Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõu (908 OE) peaminister Kristen Michal. Riigikaitsekomisjon tegi üksmeelselt ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. mail ja selle esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu otsustab valitsuse koostatud julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise kahel lugemisel. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti julgeolekupoliitika uus alusdokument jõuab Riigikogu ette

Foorumile on kutsutud kaitsekomisjonide juhid Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Saksamaa ja Poola parlamendist.

Riigikogu riigikaitsekomisjon on Balti riikide parlamentide riigikaitsekomisjonidega iga-aastaseid töökohtumisi pidanud alates 1998. aastast. Alates 2011. aastast võtavad kohtumistest osa ka Põhjamaade, Saksamaa ja Poola kaitsekomisjonide esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Stoicescu ja Kunnas osalevad Lätis julgeoleku ja riigikaitse foorumil

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kutsus kaitseministrit ja siseministrit üles maksimaalselt kiirendama ja tõhustama droonikaitsele suunatud jõupingutusi, rõhutades, et varem planeeritud tempot tuleb tõsta. „Me peame kõigepealt endale ning seejärel Eesti elanikele selgeks tegema, mis on meie võimalused parima võimaliku droonikaitse tagamiseks terves Eestis, kuid eriti idapiiri naabruses,“ ütles ta.

Stoicescu meenutas, et sarnane juhtum leidis aset mullu augustis ning kui toona Koruste küla põllul plahvatanud droon ei tekitanud purustusi, siis seekordne intsident toimus suuremale asustatud alale – Narvale – palju lähemal. „Taolised intsidendid on iga kord võimalikud, kuniks Venemaa Ukraina-vastane agressioon jätkub ning Ukraina püüab hävitada agressori taristut, mis asub Eesti idapiiri läheduses,“ märkis ta ning lisas, et iga korraga kasvab kahjuks risk, et juhtum võib tuua ka inimestele kahju.

Stoicescu sõnul saavad kõik aru, et Eesti õhuruumi tungivaid droone ei ole võimalik sajaprotsendiliselt kahjutuks teha, kuid tõhusus peab olema maksimaalne. „Vaadakem Ukraina numbreid, mille puhul iga päev sadadest agressori droonidest üksikud jõuavad sihtmärgini,“ ütles ta ning tegi ettepaneku pöörata droonikaitse puhul erilist tähelepanu Narvale, Narva-Jõesuule ja piiriäärsetele elektrijaamadele.

Riigikaitsekomisjoni esimees kinnitas, et droonikaitse jääb ka edaspidi komisjoni teravdatud tähelepanu alla. „Eesti peab selles valdkonnas senisest märksa rohkem tegema ja saavutama. Ka seadusandluses liigume kiiresti edasi, et anda võimalus Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi asutustele, sealhulgas Kaitseväele ning Politsei- ja Piirivalveametile tegutseda igal ajahetkel efektiivselt, arvestades, et Eestis erinevalt Ukrainast valitseb seaduslikus mõttes rahuaeg,“ ütles Stoicescu.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikaitsekomisjon arutas Auvere droonijuhtumit ja droonikaitset

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson märkis, et kui praeguse kokkuleppe kohaselt annab peaminister Riigikogule Eesti julgeolekupoliitika kohta ülevaate ühe korra nelja aasta jooksul, siis seda on liiga vähe, vaadates, kui dünaamiline on julgeolekuolukord maailmas. „Riigikogu täiskogus toimub iga aasta algul välispoliitika arutelu ning igal sügisel ka Euroopa Liidu poliitika arutelu. Eesti julgeolekupoliitika arutelu peab samamoodi Riigikogus toimuma hakkama korra aastas,“ ütles ta.

Riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon kujundasid oma seisukoha, arutades Eesti julgeolekupoliitika alusdokumendi uuendamist. Komisjonid on uue dokumendi koostamist koos Riigikantselei esindajatega alates eelmisest sügisest korduvalt arutanud ning teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas alusdokumenti muuta. Ettepanekuid on tehtud nii sõnastuste kui ka ohtude ja prioriteetide kohta, mida dokument peaks kas täiendavalt või senisest põhjalikumalt käsitlema.

Lähikuudel Riigikogu menetlusse jõudev julgeolekupoliitika alusdokument kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi viies tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus, elanikkonnakaitse ja riigi toimimine, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Muu hulgas rõhutatakse dokumendis, et Eesti kaitsekulud peavad püsima vähemalt viie protsendi tasemel SKPst.

Julgeolekupoliitika alusdokumendi koostab valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta algul.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Komisjonid soovivad iga-aastast julgeolekupoliitika arutelu täiskogus

Eelnõu kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused oskama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, peab ta tegema kohustuslikus korras B1-taseme keeleeksami.

Seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbiviimine piisavat eesti keele oskust, mida on vaja nii käskude mõistmiseks, ohutusnõuete järgimiseks kui ka väljaõppes osalemiseks. „Senine praktika on näidanud, et napi keeleoskusega ajateenija ei pruugi ka kogu sõjaväelise väljaõppe jaoks olulist materjali päriselt omandada, vaid osa sellest võib jääda mehaanilise, ilma tegeliku arusaamiseta päheõppimise tasemele. Puuduliku keeleoskusega ajateenija ei pruugi aru saada sõduri ellujäämiseks vajalikest suunistest ja käskudest,“ seisab eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune ei soorita B1-taseme eksamit, peab ta läbima ühe aasta jooksul Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning tegema eksami uuesti. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Kui kutsealune jätab korduvalt kas keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada näiteks juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab juba praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmata jätmisel.

Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldab muudatus Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele. Eelnõuga nähakse ette ka keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest hüvitise maksmine. Keeleeksamil ja keelekursustel osalemise kogukulud  – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.

Algselt soovis riigikaitsekomisjon ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba novembris vastu võetud seadusega, ent kui president selle välja kuulutamata jättis, võeti vastav säte seadusest välja ja otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga. Eelnõu töötas välja riigikaitsekomisjoni moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu liikmete kõrval Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.

Kaitseväeteenistuse seadust muutva eelnõu plaanib riigikaitsekomisjon Riigikogu menetlusse anda järgmisel esmaspäeval.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikaitsekomisjon algatab eelnõu ajateenijatele keeleoskusnõude seadmiseks