Valitsuse esitatud eelnõuga kiidetakse heaks Eesti julgeolekupoliitika uuendatud alusdokument, mis kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks vajalikke tegevusi.

Julgeolekupoliitika alused seavad Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Dokument käsitleb julgeolekut laia riigikaitse põhimõttel, paneb senisest suuremat rõhku elanikkonnakaitsele ja näeb muu hulgas ette, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad ka edaspidi olema vähemalt viis protsenti SKPst.

Riigikaitsekomisjoni ettepanek on korraldada Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika aluste“ heakskiitmine“ eelnõu (908 OE) teine lugemine ja seega ka lõpphääletus 10. juunil.

Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikaitsekomisjon tegi muudatuse Eesti julgeolekupoliitika aluste eelnõusse

Stoicescu märkis, et Moldova loomulikud peamised partnerid riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas on tema naaberriigid Rumeenia ja Ukraina.

Stoicescu kohtus Chișinăus Moldova parlamendi kaitsekomisjoni esimehe Lilian Carpi ja liikmete ning Moldova-Eesti parlamendirühma esimehe Andrian Cheptonariga. Samuti olid tal kohtumised reintegratsiooni asepeaministri Valeriu Chiveri, kaitseministri Anatolie Nosatîi ning välisministeeriumi ja sõjaväeakadeemia esindajatega.

Kohtumistel arutati Eesti ja Moldova koostöö tihendamist ning ettevalmistusi Euroopa Liiduga liitumiseks, aga ka Venemaa jätkuvat agressioonisõda Ukrainas ja piirkondlikku julgeolekuolukorda laiemalt.

Chișinăust sõitis Stoicescu edasi Ukrainasse, kus ta osales Odessas toimunud Musta mere julgeolekufoorumil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Stoicescu: Eesti toetab Moldovat ELiga liitumisel ja julgeoleku tugevdamisel

Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik ning keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest nähakse ette ka hüvitis. Keeleeksamil ja -kursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.

Samuti näeb seadus ette, et kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisele või ajateenistusse ilmumata jätmisel. Ettekirjutuse täitmata jätmisel määratava sunniraha ülemmäär tõuseb seadusega 640 eurolt 1280 eurole. Haldussunnimeetmete rakendamine aitab tagada, et kutsealused ei saaks tahtlikult vajaliku keeletaseme omandamisega viivitada ja seeläbi kõrvale hoida ajateenistusse asumisest.

Seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbimine piisavat eesti keele oskust, et mõista käske, järgida ohutusnõudeid ja osaleda väljaõppes, ning muudatus võimaldab Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele.

Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba mullu novembris vastu võetud seadusega, ent kui president jättis selle välja kuulutamata, otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga. Eelnõu töötas välja riigikaitsekomisjoni moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu liikmete kõrval Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.

Riigikogu võttis riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) (825 SE) vastu 76 poolthäälega.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu toetas ajateenijatele B1-tasemel keeleoskusnõude seadmist

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas julgeolekupoliitika alusdokumendis kaitseinvesteeringute kõrval aktiivse diplomaatia olulisust. „Peame tugevdama võidunarratiivi liitlaste seas, sest üksnes Vene imperialismi otsustav tagasilöömine Ukrainas loob eeldusi kestliku rahu taastamiseks Euroopas ja ühes sellega ka meie julgeoleku tugevdamiseks,“ ütles ta.

Valitsuse esitatud alusdokument kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks vajalikke tegevusi viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Muu hulgas rõhutatakse dokumendis, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad olema vähemalt viis protsenti SKPst ning lisaks tuleb riigi rahastusega säilitada riigikaitseülesannete täitmiseks vajalikud võimed ja korvata olulisimad mittesõjalised võimepuudujäägid.

Riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni tänasel ühisistungil tutvustas Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõu (908 OE) peaminister Kristen Michal. Riigikaitsekomisjon tegi üksmeelselt ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. mail ja selle esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu otsustab valitsuse koostatud julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise kahel lugemisel. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti julgeolekupoliitika uus alusdokument jõuab Riigikogu ette

Foorumile on kutsutud kaitsekomisjonide juhid Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Saksamaa ja Poola parlamendist.

Riigikogu riigikaitsekomisjon on Balti riikide parlamentide riigikaitsekomisjonidega iga-aastaseid töökohtumisi pidanud alates 1998. aastast. Alates 2011. aastast võtavad kohtumistest osa ka Põhjamaade, Saksamaa ja Poola kaitsekomisjonide esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Stoicescu ja Kunnas osalevad Lätis julgeoleku ja riigikaitse foorumil

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kutsus kaitseministrit ja siseministrit üles maksimaalselt kiirendama ja tõhustama droonikaitsele suunatud jõupingutusi, rõhutades, et varem planeeritud tempot tuleb tõsta. „Me peame kõigepealt endale ning seejärel Eesti elanikele selgeks tegema, mis on meie võimalused parima võimaliku droonikaitse tagamiseks terves Eestis, kuid eriti idapiiri naabruses,“ ütles ta.

Stoicescu meenutas, et sarnane juhtum leidis aset mullu augustis ning kui toona Koruste küla põllul plahvatanud droon ei tekitanud purustusi, siis seekordne intsident toimus suuremale asustatud alale – Narvale – palju lähemal. „Taolised intsidendid on iga kord võimalikud, kuniks Venemaa Ukraina-vastane agressioon jätkub ning Ukraina püüab hävitada agressori taristut, mis asub Eesti idapiiri läheduses,“ märkis ta ning lisas, et iga korraga kasvab kahjuks risk, et juhtum võib tuua ka inimestele kahju.

Stoicescu sõnul saavad kõik aru, et Eesti õhuruumi tungivaid droone ei ole võimalik sajaprotsendiliselt kahjutuks teha, kuid tõhusus peab olema maksimaalne. „Vaadakem Ukraina numbreid, mille puhul iga päev sadadest agressori droonidest üksikud jõuavad sihtmärgini,“ ütles ta ning tegi ettepaneku pöörata droonikaitse puhul erilist tähelepanu Narvale, Narva-Jõesuule ja piiriäärsetele elektrijaamadele.

Riigikaitsekomisjoni esimees kinnitas, et droonikaitse jääb ka edaspidi komisjoni teravdatud tähelepanu alla. „Eesti peab selles valdkonnas senisest märksa rohkem tegema ja saavutama. Ka seadusandluses liigume kiiresti edasi, et anda võimalus Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi asutustele, sealhulgas Kaitseväele ning Politsei- ja Piirivalveametile tegutseda igal ajahetkel efektiivselt, arvestades, et Eestis erinevalt Ukrainast valitseb seaduslikus mõttes rahuaeg,“ ütles Stoicescu.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikaitsekomisjon arutas Auvere droonijuhtumit ja droonikaitset

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson märkis, et kui praeguse kokkuleppe kohaselt annab peaminister Riigikogule Eesti julgeolekupoliitika kohta ülevaate ühe korra nelja aasta jooksul, siis seda on liiga vähe, vaadates, kui dünaamiline on julgeolekuolukord maailmas. „Riigikogu täiskogus toimub iga aasta algul välispoliitika arutelu ning igal sügisel ka Euroopa Liidu poliitika arutelu. Eesti julgeolekupoliitika arutelu peab samamoodi Riigikogus toimuma hakkama korra aastas,“ ütles ta.

Riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon kujundasid oma seisukoha, arutades Eesti julgeolekupoliitika alusdokumendi uuendamist. Komisjonid on uue dokumendi koostamist koos Riigikantselei esindajatega alates eelmisest sügisest korduvalt arutanud ning teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas alusdokumenti muuta. Ettepanekuid on tehtud nii sõnastuste kui ka ohtude ja prioriteetide kohta, mida dokument peaks kas täiendavalt või senisest põhjalikumalt käsitlema.

Lähikuudel Riigikogu menetlusse jõudev julgeolekupoliitika alusdokument kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi viies tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus, elanikkonnakaitse ja riigi toimimine, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Muu hulgas rõhutatakse dokumendis, et Eesti kaitsekulud peavad püsima vähemalt viie protsendi tasemel SKPst.

Julgeolekupoliitika alusdokumendi koostab valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta algul.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Komisjonid soovivad iga-aastast julgeolekupoliitika arutelu täiskogus

Eelnõu kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused oskama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, peab ta tegema kohustuslikus korras B1-taseme keeleeksami.

Seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbiviimine piisavat eesti keele oskust, mida on vaja nii käskude mõistmiseks, ohutusnõuete järgimiseks kui ka väljaõppes osalemiseks. „Senine praktika on näidanud, et napi keeleoskusega ajateenija ei pruugi ka kogu sõjaväelise väljaõppe jaoks olulist materjali päriselt omandada, vaid osa sellest võib jääda mehaanilise, ilma tegeliku arusaamiseta päheõppimise tasemele. Puuduliku keeleoskusega ajateenija ei pruugi aru saada sõduri ellujäämiseks vajalikest suunistest ja käskudest,“ seisab eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune ei soorita B1-taseme eksamit, peab ta läbima ühe aasta jooksul Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning tegema eksami uuesti. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Kui kutsealune jätab korduvalt kas keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada näiteks juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab juba praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmata jätmisel.

Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldab muudatus Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele. Eelnõuga nähakse ette ka keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest hüvitise maksmine. Keeleeksamil ja keelekursustel osalemise kogukulud  – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.

Algselt soovis riigikaitsekomisjon ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba novembris vastu võetud seadusega, ent kui president selle välja kuulutamata jättis, võeti vastav säte seadusest välja ja otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga. Eelnõu töötas välja riigikaitsekomisjoni moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu liikmete kõrval Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.

Kaitseväeteenistuse seadust muutva eelnõu plaanib riigikaitsekomisjon Riigikogu menetlusse anda järgmisel esmaspäeval.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikaitsekomisjon algatab eelnõu ajateenijatele keeleoskusnõude seadmiseks

Stoicescu tänas Saksamaad pühendumuse eest Euroopa kaitsele, sealhulgas tähelepanuväärse panuse eest kollektiivkaitsesse NATO idatiival. „Saksamaa kontingent paikneb Leedus ning oleme tänulikud, et nad kaitsevad NATO piiri kogu Baltimaades,“ ütles ta.

Kaitsekomisjonide kohtumisel räägiti Venemaa agressioonisõjast Ukrainas ja hübriidrünnakutest Euroopas ning kinnitati vajadust jätkata sõjaliste võimete arendamist, sealhulgas peeti tähtsaks ka kaitsetööstusettevõtete tihedat koostööd. Samuti kinnitasid komisjonide liikmed Ukraina jätkuva toetamise ning partner- ja liitlassuhete tugevdamise olulisust.

Lisaks Stoicescule osalesid kohtumisel riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ja komisjoni liige Anti Poolamets.

Eelmisel aastal valitud Bundestagi kaitsekomisjon eesotsas esimehe Thomas Röwekampiga viibib Eestis oma esimesel välisvisiidil, mille käigus külastatakse ka teisi Balti riike.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikaitsekomisjon arutas Saksamaa kolleegidega Euroopa kaitsevõime tugevdamist

Stoicescu sõnul asub ajateenijate keeleoskusnõude kehtestamiseks vajalikku eelnõu koostama Riigikogu liikmetest ning ministeeriumide, Kaitseväe ja teiste asutuste esindajatest koosnev töögrupp. „Mõistame keelenõude vajadust ühtmoodi ning suur eeltöö on juba tehtud. Loodame mõne nädala jooksul jõuda lõpuni läbi mõeldud tekstini, mille riigikaitsekomisjon saab Riigikogu menetlusse anda,“ ütles ta.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (664 UA) esmakordselt vastu novembris. Seaduse eesmärk on senisest paremini kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid Kaitseväe tegevusse. Selleks luuakse muudatustega uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus. Muu hulgas loobutakse seadusega reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.

Menetluse käigus viidi seadusesse ka muudatus, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama vähemalt kesktasemel eesti keelt. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate väljaõpe eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist.

President Alar Karis jättis seaduse detsembri algul välja kuulutamata. Tema hinnangul rikutakse seadusega võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. President pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu täiskogu otsustaski 17. detsembril asuda seadust muutma. Riigikaitsekomisjon tegi täna Riigikogu juhatusele ettepaneku korraldada selle teine lugemine täiskogus 21. jaanuaril ning kui see lõpetatakse, siis viia kolmas lugemine läbi 28. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikaitsekomisjon algatab ajateenijatele keelenõude kehtestamiseks eraldi eelnõu