Praegu saavad patsiendid taotleda erandkorras ravimite rahastust Tervisekassa juhatuse otsuse alusel, kui seda toetab raviarsti kirjalik seisukoht. Seejuures on erandit võimalik kasutada ainult siis, kui tegu on ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetellu kantud või müügiloata ravimiga. Eriti haruldaste ehk ultraharvikhaiguste ravimid enamasti nendele tingimustele ei vasta, mistõttu ei ole neid võimalik erandkorras rahastada. Rahastamise tavamenetlus võib kesta aga kolm kuni 13 kuud.

Eelnõuga soovitakse ultraharvikhaiguste ravimite rahastamise korda lihtsustada, nii et iga kord ei peaks eraldi esitama ravimite või tervishoiuteenuste loetelu muutmise taotlust. Seletuskirja kohaselt võimaldaksid muudatused hüvitada aastas senisest kiiremini umbes kolme kuni viit uut ravimit, mida vajaks vastavalt umbes kuus kuni üheksa patsienti aastas ning millele kuluks aastas hinnanguliselt 160 000–900 000 eurot. 2023. aastal rahastas Tervisekassa 43 ultraharvikhaigusega patsiendi ravi 4,6 miljoni ja 2024. aastal 55 patsiendi ravi 6,5 miljoni euro eest.

Samuti võimaldab eelnõu Tervisekassal kompenseerida apteekides valmistatavaid ravimeid, mille eest tuleb patsientidel praegu ise maksta. Eelnõu kohaselt luuakse õiguslik alus, mille kohaselt saab Tervisekassa hinnata rahastuse põhjendatust ning võtta patsientidelt tasu maksmise kohustuse osaliselt üle. Samuti luuakse eelnõu järgi enimkasutatavatele apteegis valmistatavatele ravimitele standardretseptid.

Arstiretsepti või tellimislehe alusel apteegis valmistatud ravimeid kasutatakse peamiselt siis, kui patsient ei saa tööstuslikult valmistatud alternatiivi manustada, alternatiivid puuduvad või need on vähem efektiivsed. 2024. aastal valmistati retseptikeskuse andmetel 28 734 ekstemporaalset ravimit 17 512 patsiendile kogusummas umbes 220 000 eurot. Oluliste apteegis valmistatavate ravimite hüvitamise võimaldamisega kaasneb Tervisekassale kulu hinnanguliselt 200 000–300 000 euro ulatuses aastas.

Veel tunnistatakse eelnõuga kehtetuks haiguste loetelu kehtestamise regulatsioon, mis asendatakse ravimite loetelus soodusmäära kehtestamise põhimõtetega, et kiirendada ravimite kättesaadavust tagavaid menetlusi. Lisaks ühtlustatakse eelnõuga välisravi ja riigisisese ravi korraldust ning muudetakse vastav menetlus kiiremaks ja selgemaks.

Komisjonis tutvustas eelnõuga plaanitavaid muudatusi sotsiaalminister Karmen Joller.

Sotsiaalkomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (välisravi ning ultraharvik-, ekstemporaalsed ja soodusravimid) eelnõu (764 SE) täiskogu istungi päevakorda 14. jaanuaril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Sotsiaalkomisjon toetab eriti haruldaste haiguste ravimite rahastamiskorra muutmist

Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et komisjoni aseesimehe volituste lõppemisel valitakse komisjoni esimees ja aseesimees üheaegselt.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Sotsiaalkomisjon valis uue aseesimehe

Ta viitas asjaolule, et Tervisekassa tulud on tänavu 2 354,7 miljonit, kulud 2 522,3 miljonit, seega puudu on 168 miljonit eurot. Meil on adra seadmiseks kolm aastat armuaega, nii kauaks jätkub puudjäägi katteks eelmiste aastate reserve ja jaotamata tulemit.

„Tänasel kohtumisel soovisime saada teavet, kuidas kulutatakse eraldatud vahendeid tervishoiusüsteemis, et raviteenused oleksid kättesaadavad,“ ütles Akkermann.

Ta lisas, et Tervisekassa ees seisev ülesanne on väga keeruline, sest Eesti kulutab tervishoiule võrreldes naaberriikidega suhteliselt väiksese osa rahvamajanduse kogutulust, samas rahvastik vananeb, uued ravimid ning ravimeetodid on kallid ja tervishoiuteenuste patsientide omaosalus on juba niigi liigagi kõrge. Lihtsaid lahendusi ei ole.

Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane ja juhatuse liige Pille Banhard tõid esile, et kroonilised haigused põhjustavad märkimisväärse koormuse tervishoiusüsteemile ning põhjustavad alanevaid probleeme, mille hulgas on tervishoiutöötajate puudus, ravikulude kallinemine, tervishoiu kasvav finantsdefitsiit, tervishoiuteenuste kättesaadavuse langus ning samuti inimeste kõrge ja kasvav omaosaluskoormus. Kuni 80% Tervisekassa poolt finantseeritavatest ravikuludest on seotud krooniliste haigustega.

Sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson tunnustas tegevussuunda, mille kohaselt peab raviteekond on inimkeskne ja sujuv ning viima parima tulemuseni.

„Me peame tulevikus panustama rohkem inimeste teadlikkuse tõstmisele, kuidas oma tervist hoida. See on kõige suurema potentsiaaliga koht minu hinnangul. Ma arvan, et uues Tervisekassa arengukavas peaks sellele tähelepanu pöörama,” ütles Timpson.

Kohtumisel märgiti, et tervishoiu automatiseerimise protsess on tähtis, et säästa tervishoiutöötajate ja inimeste aega. Tervisekassa kinnitusel fokusseeritakse Terviseportaali ja Tervise Juhtimise Töölauale loodavatele funktsionaalsustele nii inimestele, tervishoiutöötajatele kui seotud osapooltele, mille hulgas on teavitused, sotsiaaltöötaja osalus raviteekonnas, triaaž, uuringutele broneerimine, eelinfo kogumine enne visiiti, patsiendijuhendid, otsustustoed jne.

Tervisekassa andmetel on ravikindlustatud isikuid seisuga 31. jaanuar 1 284 652.

Link uudisele: Rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühisel istungil arutati Tervisekassa finantstervist

Samuti registreeriti Hele Everaus Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Muutus kolme komisjoni ja ühe fraktsiooni koosseis

Sotsiaalkomisjoni uueks esimeheks sai Madis Timpson, aseesimehena jätkab Riina Solman. Komisjoni senine esimees Õnne Pillak astus tagasi, kuna asus juhtima Reformierakonna fraktsiooni.

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimeheks valiti senine riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees Maris Lauri, komisjoni aseesimehena jätkab Aivar Kokk. Varem juhtis erikomisjoni uue valitsuse rahandusministriks saanud Jürgen Ligi.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehena jätkab Urmas Reinsalu ning komisjoni aseesimeheks valiti Mart Võrklaev.

Riigikogu komisjonide erakorralised istungid kutsuti juhivalimisteks kokku pärast uue valitsuse ametisse astumist ning sellega seotud muudatusi Riigikogu ja komisjonide koosseisus.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu neli komisjoni valisid endale uued juhid

Komisjoni kuuluvad veel Kalle Grünthal, Andre Hanimägi, Karmen Joller, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind ja Kristina Šmigun-Vähi.

Link uudisele: Sotsiaalkomisjoni esimeheks valiti Õnne Pillak

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et sotsiaalkomisjoni enamus ei toetanud täna samuti seaduse muutmata kujul vastuvõtmist ja homme asutakse seda muutma.

Kütt märkis, et kõik me unistame abielludes, et me ei lähe lahku, vaid peame kuldpulmi ja kasvatame lapsed koos suureks, aga kahjuks ei lähe alati nii. “Seetõttu on vaja, et oleks täiesti üheselt mõistetav, kuidas ja kas kärgperede lahkuminekul tekkivate kohtuvaidluste puhul suure pere toetus mõjutab elatise suurust,” märkis ta. “Samuti peab olema tagatud suurte ja väikeste perede võrdne kohtlemine.”

Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse (703 UA) kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60-lt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 euroni kuus. Seadus näeb ette, et alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.

Riigikogu täiskogus toimub välja kuulutamata seaduse uuesti arutamine kolmapäeval kell 9 algaval erakorralisel istungjärgul. Arutelul esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni esindaja, kellele võivad Riigikogu liikmed esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning seaduse edasine menetlemine jätkub teise ja kolmanda lugemisega kolmapäeval peetaval uuel erakorralisel istungjärgul.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Komisjonid teevad Riigikogule ettepaneku asuda perehüvitiste seadust muutma

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt kinnitas, et toetab eelnõu. „Tegu on väga hea eelnõuga. Eeskätt rõõmustab õdede õiguste laienemine,“ viitas ta, et seaduse vastuvõtmisel saavad eriõed sarnaselt pereõdedele õiguse teatud ravimite retsepte välja kirjutada. Ühtlasi saavad õed õiguse välja kirjutada töövõimetuslehti. „Mure on siiski patsientide teavitamise korraldamisega, kui peaks perearsti otsing ebaõnnestuma ja perearsti teenust hakkab korraldama haigla. Niisamuti see, kui pikk aeg on mõiste „ajutine lahendus“,“ nentis Kütt.

Samuti lisatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse elamisõiguse alusel Eestis elava isiku ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva ravikindlustatud isiku õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Peale selle tekib perearstidel kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui muutub perearsti tegevuskoht.

Istungil toodi välja, et perearsti eriala omandanud noortest arstidest pooled ei asunud viie aasta jooksul pärast hariduse omandamist tööle nimistut omavate arstidena, vaid töötasid mõnel muul ametikohal lepingulise arstina. Noorte arstide perearstina tööle asumise julgustamiseks võimaldatakse neil tööd alustada lühema nimistuga, et anda alustavale perearstile aega patsientidega tutvuda ja tööga kohaneda.

Istungil osales tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (533 SE) täiskogu istungile 6. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Link uudisele: Sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutused

Töötukassa on Mölderi sõnul praeguseks töötasu hüvitisi välja maksnud rohkem kui 110 000 inimesele ja kokku on hüvitistele kulunud üle 120 miljoni euro. Hüvitisteks on praeguse seisuga ette nähtud 250 miljonit eurot ja see raha tuleb Töötukassa reservist.

Mölder ütles, et kuni piirangud kehtivad, tuleks jätkata hüvitiste maksmist neile sektoritele, keda piirangud otseselt puudutavad. „Töötasu hüvitise maksmist tuleks pikenda vähemalt ühe kuu võrra, kuid kriteeriumid peaksid olema praegusest kitsamad,“ täpsustas ta.

Komisjoni esimees lisas, et Riigikogu teeb kõik selleks, et aidata kaasa kavandatavatele uuendustele. „Juba on juttu olnud nn tööampsudest, mis lubaks töötutel väikeseid tööotsi teha nii, et nad ei kaotaks töötuskindlustushüvitist. Samuti on plaanis suurendada töötuskindlustushüvitise määra ja kestust,“ ütles Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt tõi ühe vajaliku muudatusena esile ka töötuskindlustuse laiendamine juhatuse liikmetele ja FIEdele. „Kriisi esimestest päevadest peale on esitatud meile küsimusi FIEde kohta, kes jäid kõrvale nii KredExi kui ka Töötukassa meetmetest. Lisaks FIEdele ja juhatuse liikmetele jäid töötasu hüvitise saajate ringist välja võlaõiguslike lepingutega töötavad isikud, kes sarnaselt töölepinguga töötavatele isikutele on maksnud töötuskindlustusmakset. Töötavaid inimesi ei tohiks hüvitiste maksmisel ebavõrdselt kohelda. Hea, et ka selles osas jää liigub,“ rääkis Kütt.

„Kardetavasti oleks töötasu hüvitisteta meie töötute hulk palju suurem olnud ja praegu on hädavajalik, et Töötukassa jätkaks hüvitiste maksmist ka pärast maikuud. Lisaks ootab Riigikogu esimesel võimalusel töötushüvitiste muudatusi, mis tooks süsteemi paindlikkust juurde, tõstaks toetuste suurusi ning mis peamine – välistaks inimeste vaesusriski sattumist,“ lisas Kütt. Samas ei tohiks nende muudatustega kaasnev kulu jääda Küti sõnul Töötukassa kanda, kes on selleks vajalikud vahendid kogunud sihtotstarbelise maksuna meie töötajatelt. „Vastavate kulude katmiseks peab valitsus esimesel võimalusel lisaraha leidma.“

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Link uudisele: Sotsiaalkomisjon tutvus Töötukassa kriisimeetmete ja tulevikuprognoosidega

HEV õpilaste koolide üleandmisega seotud arutelu kultuurikomisjonis ja sotsiaalkomisjonis jätkub.

Link uudisele: Komisjonid tutvusid HEV õpilaste koolide üle andmisega kohalikele omavalitsustele