Kolmapäeval kell 14 alanud ja neljapäeva hommikuni kestnud istungil jõudis Riigikogu neist lõpuni menetleda 28 – parlament võttis vastu kaheksa seadust, ühe otsuse ja lõpetas 19 eelnõu teise lugemise. Menetlemata jäänud eelnõude arutamist jätkas Riigikogu tänasel istungil, mil lõpetati ka ülejäänud viie eelnõu teine ja ühe eelnõu esimene lugemine.

Kuna kõik täiendava istungi päevakorda planeeritud punktid said sel istunginädalal arutatud, siis pühapäevaks kokku kutsutud täiendavat istungit ei toimu. Järgmisele istungile koguneb Riigikogu esmaspäeval.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu täiendavat istungit pühapäeval ei toimu

Eelnõuga muudetakse laste vaktsineerimise korraldust koolides ja nähakse ette, et vanemad, kes on lapse vaktsineerimisega nõus, ei pea enam esitama kooliõele eraldi kirjalikku nõusolekut. Vaktsineerimine on jätkuvalt vabatahtlik ning need lapsevanemad, kes ei soovi last vaktsineerida, saavad sellest jätkuvalt keelduda.

Eelnõuga kaotatakse toitlustusasutuste tervisetõendi nõue. Praegu nõutud tervisetõendid on olemuselt formaalsed, need ei pruugi vastata reaalsele olukorrale ega pakkuda kaitset. Tööandjale jääb kohustus vältida nakkustekitajate levikut ning kaitsta riskirühmi töökohal.

Eelnõu suurendab inimeste tervise kaitset ka hooldekodudes. Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks laiendatakse infektsioonikontrolli nõudeid tervishoiuasutustest ka teistesse kõrge riskitasemega keskkondadesse, sealhulgas ööpäevaringsetesse hoolekandeasutustesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid (EKRE), Priit Sibul (I), Aivar Kokk ja Kalle Grüthal.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE), mille eesmärk on parandada mereolukorra teadlikkust, tõhustada Kaitseväe julgeolekuala kaitse meetmeid ning luua võimalus ja selged tingimused, et kaasata liitlasi vajadusel Eesti riigipiiri valve ja korrakaitse tegevustesse.

Eelnõu näeb ette meetmed, et tagada Kaitseväe mereolukorra teadlikkus Eesti merealal. Kaitsevägi saab eelnõuga õiguse põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit. Kaitseväe juurde luuakse merelise ohutuse komisjon. Eelnõuga täpsustatakse ka laevade kontrollimise riigilõivu määra.

Samuti antakse Kaitseväele paremad võimalused julgeoleku seisukohalt olulisi objekte kaitsta. Muu hulgas defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ulatus – 300 meetrit –, et laiendada ja täpsemalt piiritleda Kaitseväe õigusi seal toimuva kontrollimiseks.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (901 SE), mille eesmärk on tagada, et lastele osutatav abi lähtuks nende tegelikest vajadustest ja huvidest ning abi osutamine oleks koordineeritud ja läbipaistev.

Muudatustega eristatakse senisest selgemalt olukorrad, kus sekkumine eeldab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja juhtrolli, ning juhtumid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selles valdkonnas, kus lapsel raskused ilmnesid. Eelnõuga toetatakse võrgustikutöö tegemist lastekaitses ning muudetakse lastekaitsetöötaja poolt lastekaitselise juhtumikorralduse algatamise aluseid, vähendades seeläbi lastekaitsetöötajate töökoormust.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga lastekaitsetöötaja ülesandeid lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel, sealhulgas lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitemenetlustes. Eelnõuga täpsustatakse sellistes täitemenetlustes ka kohtutäituri ja politsei rolli ning luuakse alus täitetoimingu peatamiseks juhtudel, kus selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.

Menetluse käigus viidi eelnõusse perehüvitiste seaduse muudatus, mille järgi tõstetakse üksikvanema lapse toetus seniselt 80 eurolt 100 eurole kuus.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE), mis laiendab rahuajal mehitamata õhusõidukite, nende seas droonide ja õhupallide seire- ja tõrjevõimalusi.

Eelnõuga pannakse paika asutuste rollijaotus mehitamata õhusõidukitest tulenevale ohule reageerimisel ning ohu seirel ja tuvastamisel. Muu hulgas näeb eelnõu ette, milliseid meetmeid ja sunnivahendeid on eri asutustel õigus mehitamata õhusõidukite ohu korral kasutada. Samuti nähakse eelnõuga ette õhuruumi seirega seotud osaliste vastastikune infovahetus, et luua ühine seirepilt.

Muudatuste tulemusel saab Kaitsevägi paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone, samuti osaleda aktiivselt korrakaitselise ohuga mehitamata õhusõidukite seires ja tõrjes. Politsei- ja Piirivalveametile luuakse eelnõuga võimalused reageerida senisest tõhusamalt uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele.

Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet saavad õiguse tõrjuda mehitamata õhusõidukeid oma territooriumil. Kaitseliit saab samuti õiguse reageerida ohtlikele droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel, samuti on edaspidi nii Kaitseväge kui ka Kaitseliitu võimalik kaasata suurüritustel drooniohu korral avaliku korra tagamisse.

Lisaks loob eelnõu võimalused, et riigikaitseobjektide valdajad, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvad ettevõtted, saaksid oma taristut paremini kaitsta, seejuures kasutada seireseadmeid. Riigikaitseobjektide kaitset korraldavatele turvaettevõtjatele ja siseturvakorraldajatele antakse õigus tõrjuda valvataval objektil droone ja kasutada selleks ka erivahendeid.

Menetluse käigus tehti eelnõusse mitu muudatust, sealhulgas lisati säte, mille järgi saab juriidilisele isikule mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete rikkumise eest määrata kuni 400 000-eurose trahvi.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE), mille eesmärk on reguleerida üldise kaitsevalmiduse osana lahinguvalve ja selle käigus täidetavad ülesanded.

Eelnõu kohaselt määratletakse lahinguvalve Kaitseväe rahuaja tegevusena, mille eesmärk on hoida Kaitseväe üksused valmisolekus, et tagada kiire reageerimine kõrgendatud ohule või ründele ning neid tõrjuda, suurendades seejuures Kaitseväe üldist valmidust ja võimet riiki kaitsta.

Muudatuste kohaselt saavad ajateenijad ja reservväelased kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks väljaõppele täita ka reaalseid teenistusülesandeid. Kaitseväe alalise valmiduse raames ülesannete täitmine toimub üksnes vajaliku väljaõppe olemasolul, tegevväelasest ülema juhtimisel ning seaduses sätestatud alustel ja korras.

Eelnõu täpsustab ka ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi lahinguvalves osalemisel, sealhulgas jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise aluseid. Kaitseliidu seaduse muudatustega täpsustatakse Kaitseliidu kaasamist Kaitseväe tegevustesse.

Lisaks muudab eelnõu paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustamise korra ning vabastab kaitseväekohustuse täitmisega seotud sõidu- ja toidukulude hüvitised tulumaksust.

Menetluse käigus täpsustati eelnõus, millised tingimused peavad olema täidetud, et ajateenijale ja reservväelasele saaks anda lahinguvalve ülesande. Ajateenija või reservväelane peab selleks olema eelnevalt läbinud vajaliku erimeetme rakendamise ja vahetu sunni kohaldamise väljaõppe ning vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe. Vajaliku väljaõppe nõuded ja läbiviimise korra kehtestab muudatuse kohaselt Kaitseväe juhataja.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise Riigikogu liikmete Lea Danilson-Järgi, Helir-Valdor Seederi, Tõnis Lukase, Jaanus Karilaidi, Priit Sibula, Andres Metsoja, Henn Põlluaasa ja Ants Froschi algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (869 SE), millega soovitakse tagada, et laste järjestikuse sünni korral ei jää vanemad ilma varasema vanemapuhkuse ajal tööturul toimunud palgakasvust.

Eelnõu näeb ette, et vanemahüvitist suurendatakse keskmise palga kasvu võrra, et vanematel poleks vaja majanduslikel põhjustel järgneva lapse saamist edasi lükata. Algatajate sõnul toetab muudatus sündmust ning väikelastega perede paremat toimetulekut ja heaolu, eriti olukorras, kui tööturul on toimunud kiire palgakasv.

Läbirääkimistel võttis sõna Reili Rand (SDE).

Toimus riigikaitseraporti arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena

Riigikaitsekomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riigikaitsekomisjoni raporti „Riigi valmisolekust julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks halvenevas julgeolekuolukorras“ mõju seadusandlusele“ arutelul tegid ettekande raportöör Meelis Kiili ja riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas.

Riigikaitsekomisjoni raporti koostamist juhtinud Meelis Kiili rääkis seda tutvustades, et raporti eesmärk ei olnud hinnata üksikuid relvasüsteeme, Kaitseväe üksusi või ministeeriumide tegevusi eraldiseisvalt, vaid hinnata Eesti riigi valmisolekut tervikuna olukorras, kus julgeolekukeskkond on viimase 15 aasta jooksul järjepidevalt halvenenud. Ta rõhutas, et raport ei käsitle poliitilisi eelistusi, vaid Eesti riigi valmisolekut mõjutavaid süsteemseid küsimusi.

Kiili sõnul tehti süvaanalüüs Venemaa strateegilisest käitumisest, analüüsides nii Venemaa ametlikke dokumente, Ukraina sõja kogemust kui ka laiemat arengut, mida sageli kirjeldatakse nimetusega „Projekt Rossija“. Raportöör tõi esile viimase 20 aasta sõjalist sekkumist Gruusias, Krimmis, Donbassis, Ukrainas aga ka operatsioone nii Süürias kui ka Kesk-Aafrikas ning nendele lisandunud energiavõrkude, sidevõrkude ja tsiviiltaristu ründamist.

„Vaatasimegi ajajoonel kõrvuti kahte protsessi: Venemaa tegevusi, teiselt poolt Eesti otsuseid. Ja jõudsime ju raportis ühe olulisema tähelepanekuni: mitmed Eesti otsused ei peegelda julgeolekuolukorra halvenemist, mõningal juhul näeme isegi vastupidist tendentsi,“ märkis ta ja tõi esile, et raporti koostamise käigus ilmnes korduv probleem, et strateegilise mõjuga otsuste puhul ei olnud võimalik tuvastada terviklikke mõjuanalüüse, mis oleksid hinnanud otsuste mõju riigi valmisolekule, julgeolekule või rahvuslikele huvidele tervikuna.

Kiili puudutas ettekandes energiajulgeoleku olulisust, vajadust eelistada kaitsekoostöös näiteks Türgi asemel koostööd Läänemere maade ja Põhjala riikidega, jõukohase riigikaitse mudeli rakendamist, riigikaitse jaoks vajalike ressursside tagamist ja reservarmee mudelit.

„Raporti peamine sõnum on, et Eesti peab muutuma valmisoleku strateegilise juhtimise ja rahvuslike huvide kaitses teadlikuks, mõõdetavaks ja järjepidevaks riiklikuks tegevuseks. Julgeolek ei teki üksikutest projektidest. Julgeolek tekib siis, kui kogu riik liigub ühise eesmärgi suunas, sest sõda ei küsi, kas oleme valmis, sõda näitab, kas oleme valmis,“ sõnas Kiili.

Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas andis ülevaate raporti koostamise protsessist ja probleemidest, millega raporti töögrupp raporti koostamisel kokku puutus. Kunnase sõnul oli raporti eesmärk esitada soovitused kaasajastatud Eesti julgeolekupoliitika aluste koostamiseks ja õigusloomeks. Selleks töötati läbi riigi julgeolekut kujundav õigusruum ja alusdokumendid, analüüsiti nende toimivust muutuvas julgeolekukeskkonnas ning kaardistati laiapindse riigikaitse ja sellest johtuva riigi valmisoleku sõlmküsimused. Raport hindab riigi tegutsemisvalmidust rahu-, kriisi- ja sõjaolukorras, samuti institutsioonide tegevuste vastavust laiapindse riigikaitse põhimõtetele.

„Hea meel on tõdeda, et riigikaitseraporti järeldused on uutes julgeolekupoliitika alustes valdavas osas arvesse võetud. Üheksast käsitletud teemast kuus on dokumenti integreeritud sisuliselt täiel määral ning kolm osaliselt või piirangutega. Võib järeldada, et raporti keskne sõnum tugevdada strateegilist juhtimist, vastutust, valmisolekut ja julgeolekupoliitika rakendamise tulemuslikkust on julgeolekupoliitika alustes selgelt kajastunud,“ rääkis Kunnas. Ta täpsustas, et täielikult või suurel määral on aktsepteeritud ettepanekud, mis puudutavad strateegilist juhtimist ja vastutust, parlamentaarset järelevalvet, ohupõhist planeerimist, kaitsetööstuse ja teadus- ja arendustegevuse rolli, tulemuspõhist hindamist ning moraalse vastutuse ja juhtimiskultuuri tugevdamist. Suuremad erinevused puudutavad energiapoliitika ja regionaalse juhtimise küsimusi, kus raporti ettepanekud on arvesse võetud osaliselt.

Kunnas märkis, et veelgi suurem on raporti mõju seadusandlusele. „Seadusandlust käsitava raporti osa kokkuvõttes tõdeb raporti töögrupp, et Eesti praegune riigikaitse seadusruum on valdavalt rahuajale keskendunud ning sel puudub kriisi- ja sõjaaja vajaduste täitmiseks piisav terviklikkus ja sidusus,“ tõdes ta ja selgitas, et olukorra parandamiseks ja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu probleemide lahendamiseks esitasid raporti töögruppi kuuluvad endistest tegevväelastest Riigikogu liikmed Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman ja Peeter Tali eelnõu kohta tervikliku muudatusettepanekute paketi, mis käsitles töögrupi tuvastatud puuduste kõrvaldamist täies mahus. „Mul on siinkohal tõesti siiras heameel tõdeda, et 2. juunil võtsime 64 poolthäälega siinsamas Riigikogu suures saalis kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse koos sellesse orgaaniliselt integreeritud muudatusettepanekutega vastu.“

Samuti puudutas Kunnas oma ettekandes kohtute seaduse muutmise eelnõu, mis käsitleb riigikaitsekohtu loomist. „Ka peab töögrupp vajalikuks julgeolekuasutuste seaduse muutmist, et Kaitseväe Luurekeskusele antaks julgeolekuasutuse õigused. Veel tuleb töögrupi hinnangul kõrvaldada negatiivsed muudatused, mis puudutavad Kaitseväe pensionisüsteemi terviklikkust. Need eelnõud on valmis esitamiseks ning esitatakse meie poolt veel enne kevadistungjärgu lõppu,“ kinnitas ta. „Riigikaitseraporti töögrupile seatud peamine ülesanne – riigikaitsealase seadusandluse ülevaatamine ja parandamine –, me saame lugeda selle täidetuks.“

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets (EKRE), Jaanus Karilaid, Raimond Kaljulaid, Peeter Ernits, Rene Kokk (I) ja Alar Laneman.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu arutas riigikaitseraportit olulise tähtsusega riikliku küsimusena

Arutelul võib iga Riigikogu liige esitada igale ettekandjale ühe küsimuse. Pärast ettekandeid ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik saadikud.

Kella 14ni kestvat istungit saab otseülekandes jälgida Riigikogu veebilehel ning istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus algab olulise tähtsusega küsimusena riigikaitseraporti arutelu

Seletuskirja kohaselt on Eesti vanglahoonete ülalpidamine nende tühjenemise tõttu liiga kulukas. Vanglarent aitab hoida vangla töös, tagada väljaõppinud vanglapersonalile töö ning vähendada riigi kulu tühjade vanglapindade ülalpidamisel, pannes need riigieelarvesse tulu teenima.

Seaduse kohaselt saab vangi Eesti vanglasse karistust kandma võtta juhul, kui sarnased kuriteod on Eesti seaduste kohaselt karistatavad, täideviidav karistus ei ole ebamõistlikult karm ning ajavahemik kohtuotsuse jõustumise ja selle täitmisele pööramise alguse vahel ei ületa kolme aastat. Ühtlasi näeb seadus ette, et ennetähtaegse vabanemise regulatsioon välisvangidele ei kohaldu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Lukas Isamaa ja Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Peeter Ernits.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 ja selle vastu oli 35 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) (865 SE), millega võetakse Eesti õigusruumi üle vaigistushagi eest kaitsmise direktiiv.

Uue regulatsiooni eesmärk on kindlustada väljendusvabadus ja kaitsta demokraatlikku arutelu vaigistavate kohtumenetluste eest. Seni on vaigistushagisid olnud keeruline tavapärastest laimukaebustest eristada, mistõttu annab Euroopa Liidu direktiiv kohtutele selgemad kriteeriumid ilmselgelt põhjendamatute nõuete tuvastamiseks.

Seadusega saavad kohtud konkreetsed hoovad pahatahtlike menetluste varases faasis peatamiseks. Edaspidi saab kohus ilmselgelt põhjendamatu nõude kohe rahuldamata jätta, kusjuures kõik menetluskulud jäävad hageja kanda ning kostjal tekib õigus nõuda kuritarvitusliku hagi eest kahjuhüvitist. Samuti on kohtul õigus määrata hagejale kuni 9600 euro suurune rahatrahv ning avalikustada kohtulahend koos hageja isikuandmetega.

Lisaks luuakse muudatustega kaitse kolmandate riikide eest, mis tähendab, et Eesti kohtud ei tunnusta näiteks Venemaal tehtud kohtuotsuseid, kui need tulenevad vaigistushagidest.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70 ja vastu oli üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse (652 SE), mis valmistab ette krediiditeaberegistri loomist. Register laseb pankadel ja teistel laenuandjatel laenuvõtjate maksevõimet paremini hinnata ja aitab ennetada ülelaenamist.

Register hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaks või kiirlaen. Seaduse kohaselt peavad Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad laenuandjad edastama registrisse info iga inimese võetud laenude kohta ning enne uue laenu andmist peavad nad kontrollima, millised kohustused inimesel juba olemas on. Sellise info ühte registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab lõhkilaenamist.

Menetluse käigus lisati seadusesse muudatused, mis on seotud krediidiinkassode kohustusega esitada krediiditeaberegistrile andmeid. See on vajalik, et registris sisalduv teave oleks terviklik, ajakohane ja vastaks registri eesmärgile võimaldada krediidiandjatel hinnata võimalikult täpselt tarbija krediidivõimelisust.

Loodavale registrile antakse ligipääs neile isikutele, kel on seadusest tulenev kohustus laenusoovija krediidivõimelisust hinnata, ning sealt tohib infot pärida vaid inimeste kohta, kes on krediiti taotlenud või soovivad krediidilepingut muuta. Seadusega reguleeritakse ka laenuinfo säilitamist ja võimaldatakse inimestel seada endale laenukeeld.

Registripidamise ülesanne on plaanis delegeerida erasektorile ning katta kulud teenustasudega. Sarnaselt teistele finantssektori ettevõtjatele seatakse registripidajale ja tema tegevusele selged nõuded ja reeglid.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 73 ja vastu kolm Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) (727 SE), millega minnakse järgmisest aastast seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning loetakse nõusolekuta seksuaalvahekord vägistamiseks.

Kui praegu on vägistamisega tegemist vaid siis, kui kannatanu kallal kasutati vägivalda või ta oli abitus seisundis ehk polnud võimeline osutama vastupanu või toimunust aru saama, siis seaduse järgi on nõusolekuta vahekord vägistamisena karistatav ka siis, kui ohvri kallal vägivalda ei tarvitatud. Muudatuse kohaselt tuleb mõlemal poolel veenduda, et partner on seksuaaltegevusega nõus.

Menetluse käigus lisati seadusesse sätted, kus on sõnastatud, mis nõusolek seaduse mõistes on. Muudatuse järgi peab korraga täidetud olema neli tingimust: nõusolek peab olema antud teadlikult ja vabatahtlikult, see peab olema väljendatud sõnaliselt või muul selgelt arusaadaval viisil enne suguühet või muud sugulise iseloomuga tegu ning olemas olema kogu selle teo jooksul.

Samuti viidi seadusesse muudatus sugulise iseloomuga teo defineerimiseks. Muudatuse järgi on sugulise iseloomuga tegu karistusseadustiku tähenduses suguühe ning muu kehaline tegevus, millel on objektiivselt seksuaalne tähendus ja mille korral kahjustatakse oluliselt teise inimese seksuaalse enesemääramise õigust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Stig Rästa Eesti 200 ja Madis Timpson Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Andre Hanimägi.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 69 ja selle vastu oli kaheksa Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse (824 SE), millega korrastatakse kultuuri- ja spordivaldkonnas antavate preemiate ja stipendiumide süsteemi.

Kultuuripreemiate osas nähakse seaduses konkreetse arvu asemel ette preemiate piirarv. Edaspidi antakse väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal kuni kolm elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Määratavate preemiate arvu ja suuruse üle hakkab otsustama kultuuriminister.

Spordipreemiate liigid ja määramise korra kehtestab muudatuse järgi valitsus ning preemia suuruse valdkonna eest vastutav minister. Mõlema preemialiigi puhul esitab kandidaadid valitsusele minister vastavalt komisjonide ettepanekutele. Kultuuripreemiate komisjoni liikmed kinnitab edaspidi valitsuse asemel kultuuriminister.

Seaduse kohaselt kaovad senised spordistipendiumid, mille vahendid suunatakse ümber. Spordistipendiumide asemel saab taotleda sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.

Menetluse käigus jäeti muudatustest välja kultuuristipendiumide kaotamine. Seega jäävad stipendiumid alles, kuid muutub nende eesmärk ja sihtrühm. Praegu on kultuuristipendium mõeldud tudengitele, ent kuna hariduse omandamiseks nii Eestis kui ka välismaal on mitmeid stipendiume, siis kujundatakse stipendium ümber nii, et seda saaks taotleda noored, kuni 35-aastased kõrghariduse juba omandanud loovisikud, et toetada nende professionaalse tegevuse alustamist oma erialal, enese täiendamist ning rahvusvaheliste kontaktide loomist.

Seejuures on kultuuristipendiume edaspidi lihtsam taotleda, kuna seda pole enam vaja teha loomeliitude kaudu. Stipendiumide määramine hakkab toimuma ministri määruse alusel. Kultuuristipendiumi suuruseks on seletuskirja järgi kavandatud senise 2300 euro asemel 10 000 eurot ning kultuuristipendiumideks kokku 50 000 eurot aastas.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 66, vastu neli ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (830 SE), mis võimaldab gümnaasiumisse ja kutsekooli astujatelt küsida kooli- ja erialavaliku eelistusi. Menetluse käigus tehtud muudatustega vabastatakse noortelaagrid käibemaksust ning võimaldatakse kõigi koolijuhtidega sõlmida tähtajatu tööleping.

Seaduse järgi võib gümnaasiumisse ja kutsekooli õpilasi vastu võttes edaspidi küsida ja arvestada õpilaskandidaadi koolieelistusi ning gümnaasiumis õppesuuna ja kutseõppeasutuses õppekava eelistusi. Kool saab õiguse otsustada, kas ja millises ulatuses eelistusi arvesse võtab ning kuidas need suhestuvad teiste vastuvõtukriteeriumidega, nagu vestlus, test ja eksamihinded. Kui kool soovib seda võimalust kasutada, tuleb see ette näha kooli vastuvõtutingimustes ja -korras. Muudatus ei puuduta tänavust vastuvõttu.

Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse, et õpilaskandidaat võib põhivastuvõtu käigus ühes koolis kandideerida kuni kolmele õppekavale, et piirata ülemäärast kandideerimist. Täiendava vastuvõtu ajal sellist piirangut ei ole. Õpilaskandidaat järjestab kutseõppeasutuste õppekavad, millele ta kandideerib, oma eelistustest lähtudes pingeritta.

Muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Seaduse järgi võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu koolist välja arvata täisealise gümnaasiumiõpilase, kui tal on õppeaasta jooksul enam kui kahes õppeaines üle poole kursusehinnetest puudulikud. Seejuures on edaspidi väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses ning gümnaasiumide kodukorras täiendavaid koolist välja arvamise aluseid kehtestada ei saa.

Koolid saavad edaspidi võimaluse pärida põhikooli lõpetamise ja lõputunnistuse andmeid otse Eesti Hariduse Infosüsteemist. Seni on õpilaskandidaadid pidanud oma lõputunnistuse ise koolidele esitama. Muudatus vähendab bürokraatiat, hoiab kokku aega ja ressursse ning on proportsionaalne riive õppija privaatsusele, kuna pärida saab üksnes vältimatult vajalikke andmeid, milleks on põhikooli lõpetamise fakt ja lõputunnistuse hinded.

Mõjutusmeetmete seast jäetakse välja õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus. Seadus näeb ette, et mõjutusmeetmete rakendamise üle otsustab ainult direktor või tema volitatud isik. Praegu saab teatud juhul mõjutusmeetme üle otsustada õppenõukogu.

Menetluse käigus täiendas Riigikogu noorsootöö seadust õigusselguse aspektist nii, et noortele korraldatud laagrid on käibemaksuvabad, arvestades, et noortelaagrite pakutavad tegevused on oma sisult haridusliku iseloomuga. Noorte püsi- ja projektlaagri läbiviimiseks on vaja tegevusluba ning laagri juhatajatele ja kasvatajatele on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded.

Samuti tehakse seadusega muudatus, et tagada riigi- ja munitsipaalkoolide juhtide võrdne kohtlemine. Praegu on erinevate seaduste koosmõjus tekkinud olukord, kus riigikoolide juhtidega tuleks erinevalt teistest üldhariduskoolide juhtidest sõlmida justkui viieaastane tööleping. Kehtestatakse põhimõte, et kõikide koolijuhtidega sõlmitakse tähtajatu tööleping.

Läbirääkimistel võttis sõna Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 71 ja vastu viis Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse (883 SE), mille eesmärk on korrastada isikuandmete töötlemise ja toetuse haldamise registri regulatsioon.

Seaduse kohaselt ei saa toetuse saaja nõuda riigivastutuse seaduse alusel intressi, kui toetuse tagasinõudmise otsus hiljem tühistatakse, kuid selle tõttu pole tekkinud kahju. Praegune kord võimaldab nõuda intressi ka juhul, kui toetuse saaja ei ole reaalselt kahju kandnud – edaspidi on kahjunõude aluseks tegelikult tekkinud kahju.

Samuti täpsustatakse registris töödeldavate isikuandmete kategooriaid. Andmete säilitamise osas täpsustatakse, et isikuandmed anonüümitakse pärast esmast säilitamistähtaega ning pärast põhitähtaja lõppu hoitakse andmeid üksnes statistilisel eesmärgil registris veel viis aastat, misjärel need kustutatakse.

Interregi programmide puhul sätestatakse seaduse tasandil menetluskeelena inglise keel, et piiriüleses koostöös oleks menetluskeel ühtne.

Seaduse vastuvõtmist toetas 72 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (682 SE), millega ratifitseeritav kokkulepe võimaldab tuua Rootsist Eestisse vanglakaristust kandma kuni 600 kinnipeetavat.

Seletuskirja kohaselt väheneb Eesti kinnipeetavate arv pidevalt, samas kui vanglate ülalpidamiskulud on endiselt suured. Vanglakohtade väljarentimine võimaldab hoida Tartu Vanglat töös, tagada piirkonnas siseturvalisuse valdkonna töökohtade säilimine ja luua neid juurde ning saada riigieelarvesse vähemalt 30–60 miljonit eurot lepingujärgset tasu. Rootsile pakub leping lahendust vanglasüsteemi ajutisele ülekoormusele.

Kokkuleppe kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Kinnipeetavate saabumine on plaanis korraldada järk-järgult, et vangla jõuaks teha vajalikud ettevalmistused. Esimesed Rootsi kinnipeetavad on plaanis Tartu Vanglasse paigutada augustis. Kokku võimaldab leping Eestisse tuua kuni 600 kinnipeetavat.

Kokkuleppes sätestatakse õigused ja kohustused ning reguleeritakse nii karistuse täideviimist, vangla tingimusi kui ka näiteks kulude jaotust ja järelevalvet. Eesti võtab vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid – julgeolekuriskid koos võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega on Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi koostöös kindlaks tehtud. Leping näeb ette, et hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppemist saadetakse välisvang tagasi Rootsi ning ta vabaneb seal.

Leping allkirjastati mullu juunis Stockholmis. Rootsi parlament ratifitseeris lepingu 3. juunil. Kokkulepe jõustub 30. päeval pärast seda, kui nii Eesti kui ka Rootsi on täitnud selleks vajalikud riiklikud nõuded ja sellest teineteisele kirjalikult teatanud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof, Riina Sikkut ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Aivar Kokk, Andres Metsoja, Lea Danilson-Järg ja Mart Maastik Isamaa, Martin Helme, Rain Epler, Helle-Moonika Helme, Evelin Poolamets, Anti Poolamets, Rene Kokk, Siim Pohlak, Mart Helme ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Margit Sutrop Reformierakonna ja Kalev Stoicescu Eesti 200 fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsioonitud Peeter Ernits, Varro Vooglaid, Kalle Grünthal, Ants Frosch, Jaak Valge, Henn Põlluaas ja Alar Laneman.

Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamist toetas 43, selle vastu oli aga 51 Riigikogu liiget.

Lõpphääletusel toetas seaduse vastuvõtmist 52 ja selle vastu hääletas 42 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika aluste“ heakskiitmine“ (908 OE). Otsusega kiidetakse heaks Eesti julgeolekupoliitika uuendatud alusdokument, mis kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks vajalikke tegevusi.

Julgeolekupoliitika alused seavad Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Dokument käsitleb julgeolekut laia riigikaitse põhimõttel, paneb senisest suuremat rõhku elanikkonnakaitsele ja näeb muu hulgas ette, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad ka edaspidi olema vähemalt viis protsenti SKPst.

Menetluse käigus tehti otsusesse muudatus, mille kohaselt peab peaminister Riigikogule Eesti julgeolekupoliitikast ülevaate andma senisest tihemini ehk korra aastas.

Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marko Mihkelson Reformierakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist. Samuti võttis sõna fraktsioonitu Varro Vooglaid.

Otsuse vastuvõtmist toetas 77 ja vastu oli üks Riigikogu liige.

Teise lugemise läbis 19 eelnõu

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE), millega muudetakse kohtumenetlus paindlikumaks ja kiiremaks ning lahendatakse peamised pahatahtliku venitamise viisid, nagu kohtuistungilt põhjuseta puudumine, menetluse jooksul üllatustõendite esitamine või kaitsjate sage vahetamine.

Eelnõuga laiendatakse kohtuliku arutamise võimalusi olukorras, kus süüdistatav hoiab kohtust kõrvale. Praegu ei saa istungit üldjuhul ilma süüdistatavata pidada, ent eelnõu järgi saab kohut mõista ka nii, et süüdistatav ei viibi kogu aeg saalis. Eelnõuga nähakse ette võimalus määrata riigi õigusabi korras asenduskaitsja, et menetlus ei peaks jääma asendamiste tõttu pooleli.

Samuti võimaldab eelnõu pooltel kokku leppida aspektides, mille osas neil vaidlust ei ole ja mida kohtumenetluse raames uurida pole tarvis, antakse kohtule võimalus määrata mõistlik aeg kohtuistungil peetavatele kõnedele, täpsustatakse ristküsitluse reegleid, et vältida vaidlusi küsitlusjärjekorra üle, ning võimaldatakse hõlpsamalt kohut pidada videosilla vahendusel.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonitud Peeter Ernits ja Varro Vooglaid.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (612 SE), millega täpsustatakse loodusobjektide kaitse alla võtmise korda ja tehakse erandeid looduskaitselistes piirangutes, et täita riigikaitse eesmärke.

Menetluse käigus tehti eelnõusse muudatusi, millest olulisemad tulenevad õiguskantsleri soovitusest luua õigusselgus ranna- ja kaldakaitses. Looduskaitselised piirangud peavad olema põhjendatud ja selgelt sõnastatud. Omavalitsus saab rohkem otsustusvabadust ranna- ja kaldakaitsevööndi määramisel linnades, alevites ja alevikes, mis ühtib üleriigilise planeeringu suunaga tihendada olemasolevat tiheasustust.

Eelnõuga nähakse ette, kuidas määrata hüvitus- või leevendusalasid, mille eesmärk on kompenseerida sellise tegevuse mõju, mis kahjustab liiki või elupaika. Hüvitus- ja leevendusalad kooskõlastatakse Keskkonnaametiga ning kantakse Eesti looduse infosüsteemi.

Omavalitsuse roll üldplaneeringu kehtestajana on lahendada erinevate huvide tasakaal nii, et ehitamisega ei seataks ohtu ranna- ja kaldakaitse eesmärke. Teatavatel juhtudel on vaja näha ette maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuse määramine.

Eelnõuga täpsustatakse ehituskeeluvööndi ulatust rannas ja kaldal üleujutusohuga aladel. Täpsustatakse, et kõik piirangud algavad merepiirist ja kui üleujutus ulatub kaugemale kui seaduses sätestatud ehituskeeluvööndi laius, on vööndi piiriks üleujutusala piir. Eelnõu kohaselt võib väljaspool linna, alevit või alevikku ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.

Eelnõu kohaselt saab avaliku hüve eesmärgil väiksema aja- ja ressursikuluga kaalutlusotsusega lubada ehituskeeluvööndisse avalikuks kasutamiseks mõeldud spordi- ja puhkerajatiste ehitamist, mille tegemiseks ei ole vaja planeeringuga vähendada ehituskeeluvööndit ja mille lubamist ehituskeeluvööndisse otsustab edaspidi linnas, alevis või alevikus omavalitsus. Kohalik omavalitsus võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada üldplaneeringuga.

Eelnõu annab võimaluse, et riigikaitse seisukohalt olulistel aladel ei pea Keskkonnaameti loal looduskaitselisi töid alati tegema. Riigikaitse põhjustel võib näiteks loobuda sookoosluste taastamisest, kui sel pole suurt mõju looduskaitsele ja looduskahju saab leevendada muul moel. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ehituskeeluvööndisse rajada ehitisi Keskkonnaameti nõusolekuta.

Eelnõuga muudetakse ka jahiseadust, millega võimaldatakse väljastada elektrooniline jahiluba. Jahindusega seotud andmete haldamine koondatakse jahinduse infosüsteemi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist.

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 13, vastu 48 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE), millega koondatakse keeleõppe korraldus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse, et lõpetada killustatus mitme ministeeriumi vahel ja tagada ühiskonna ja tööturu jaoks toimivamad lahendused.

Eelnõu eesmärk on parandada eesti keele kasutamise nõuete täitmist ja tõhustada järelevalvet. Järelevalve keelenõuete täitmise üle muutub rangemaks ning suurendatakse sunniraha ja trahve. Sunniraha ülemmäär eraisikule tõuseb eelnõu järgi 640-lt 1280-le ja juriidilisele isikule 9600 eurole. Samuti korrigeeritakse trahvimääri juriidilistele isikutele eesti keele kasutamise kohustuse rikkumise eest. Nähakse ette trahvi ülemmäär 10 000 eurot ning teatud laiema mõjuga juhtumite puhul kuni 15 000 eurot. Praegu on sunnirahad ja trahvid väikesed, mis sageli tähendab, et vajadusel sunniraha ja trahv tasutakse, ent tegevust ei parandata.

Eelnõuga tuuakse seadusesse asjaajamiskeele laiem mõiste. Eestikeelset asjaajamist nõutakse kõigis avaliku sektori teenuseid osutavates asutustes ning avalik-õiguslikes asutustes ja omavalitsustes. Seega eeldatakse eelnõu järgi eestikeelset asjaajamist näiteks ülikoolides ning kohalikes volikogudes ja komisjonides, kus arutelu peab toimuma eesti keeles. Keelenõuete erandid jäävad kehtima tippspetsialistidele ja välismaalt ajutiselt saabuvatele õpetajatele rahvusvahelistes või võõrkeelsetes õppekavades.

Eelnõuga kehtestatakse 50-eurone riigilõiv keeleeksami kolmanda ja järgnevate sama taseme soorituste eest, et eksamit ei kasutataks õppimisvahendina. Praegu esitatakse ka palju vaideid, lootuses, et eksamitulemus paraneb. Eelnõuga lisatakse võimalus, et tulemus võib ka langeda.

Samuti koondatakse ühtsesse süsteemi toetuste ja stipendiumide jagamine, et vähendada halduskoormust ja parandada rahastuse sihitatust.

Menetluse käigus viidi eelnõusse muudatus, mille kohaselt nimetatakse keeleseaduses eesti keele piirkondlike erikujude kaks ajaloolist keelekuju. Kehtiv säte, mille kohaselt riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude kaitset, kasutamist ja arendamist, saab selgema sisu. Täienduse järgi on eesti keele piirkondlik erikuju põhjaeesti või lõunaeesti ajaloolisel keelealal kujunenud keelekuju ning eesti keele piirkondliku erikuju põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas erikujus.

Muudatusettepanek lähtub kogukondade ja keeleteadlaste taotlustest anda piirkondlikele keelekujudele tugevam seadusandlik staatus ja teha vahet eesti keele põhjaeesti ja lõunaeesti erikujudel, koheldes samas kõiki keelekujusid võrdselt.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Allas, Madis Kallas, Riina Sikkut ja Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Tõnis Lukas ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (743 SE), millega ajakohastatakse ehitusõigust ning muudetakse ehitus- ja planeerimisprotsessid lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks.

Eelnõuga plaanitavad suurimad muudatused puudutavad projekteerimistingimusi. Eelnõu kohaselt pole edaspidi vaja muuta detailplaneeringut, vaid piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse krundile lisada väiksem abihoone, nagu saun, kuur või garaaž. Samuti piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse muuta rajatava hoone aluspinda või korruste arvu, täpsustada rajatise liiki, näiteks asendada elektriküte maakütte vastu, või rajada uue hoone juurde varjend. Varjend peab edaspidi olema igal uuel hoonel.

Eramajade ja paariselamute puhul plaanitakse loobuda kasutuslubade taotlemisest. Eelnõu kohaselt piisab lihtsustatud kasutusteatisest ehitisregistris, mis kajastab hoone põhiandmeid. Ehitusteatise kehtivus pikeneb eelnõu kohaselt neljale aastale. See tähendab, et ehitamise viibimisel ei pea omavalitsust mitu korda teavitama.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka vanade hoonete registris seadustamisel. Selgemaks muutub õigusliku aluseta ehitiste registrisse kandmine, mis annab inimestele võimaluse oma kinnistud ja hooned korrektselt registrisse kanda. Enne 2015. aasta 1. juulit ehitatud hoonete puhul on seadustamise eelduseks hoone ohutus ning ehitised, mis on rajatud enne 22. juulit 1995, loetakse automaatselt õiguspärasteks. Lisaks kaob senine 500 euro suurune riigilõiv, mida tuli seadustamata hoonete registrisse kandmisel maksta.

Menetluse käigus viidi eelnõusse muudatus, millega täpsustatakse tehnovõrgu ja -rajatise ümberehitamise mõistet ning sätestatakse, et ümberehitamiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus tehnovõrk või -rajatis lammutatakse ja selle asemele ehitatakse olemuslikult sarnane tehnovõrk või -rajatis.

Samuti täiendati eelnõu paragrahviga, mis võimaldab riigitee koosseisus rajada elektroonilise side taristut. Muudatuse eesmärk on tagada elektroonilise side taristu kulutõhus rajamine ja kasutada ära ühisehituse sünergia eeliseid. Seletuskirjas viidatakse, et nõnda saab vältida hilisemat lisakulu ja võimalust, et juba rajatud teed tuleb hiljem ümber ehitada.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (779 SE), mille mõte on kaitsta tarbijaid ebaausate kauplemisvõtete eest ning tagada, et toote müügiargumendina kasutatavad roheteemalised väited ka päriselt tõele vastaks.

Kui ettevõtja soovib oma tooteid turundades kasutada selliseid väiteid nagu „keskkonnasõbralik“, „biolagunev“ või „energiatõhus“, siis tuleb tal eelnõu järgi oma väidete tõele vastavust tõestada ja eksperdilt kinnitus saada. Eelnõu järgi on edaspidi keelatud ise välja mõeldud kestlikkusmärgised ja tarbijaid eksitavad väited toote eluea või parandatavuse kohta. Märgised peavad põhinema sertifitseerimissüsteemil või olema kehtestatud avaliku sektori asutuse poolt. Järelevalvet hakkab tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes teeb juba praegu ebaausate kauplemisvõtete kasutamise üle järelevalvet.

Menetluse käigus täpsustati eelnõus, et tootja või kaupleja võib enne uute nõuete jõustumist ehk enne tänavu 27. septembrit toodetud kaupade ja pakendite puhul kasutada aasta jooksul parandusmärget, kui kauba pakendil esitatud keskkonnaalased väited või kestlikkusmärgised ei vasta uutele nõuetele.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (781 SE), millega kaasajastatakse Eesti postiturgu.

Traditsiooniliste postiteenuste valdkonnas on sisuliselt tegu monopoolse turuga, samas kui kullerteenustes toimub aktiivne konkurents. Muutuv turg ja rahvusvahelised trendid tingivad vajaduse uuendada universaalse postiteenuse korraldust, rahastamist ja kogu postiturule kehtivaid nõudeid. Eelnõuga lihtsustatakse postiteenuse osutamise loamenetlust, mis jääb kohustuslikuks vaid universaalse postiteenuse osutamisel. Teiste postiteenuste puhul piisab majandustegevusteate esitamisest.

Menetluse käigus tehti eelnõusse muudatus, millega viiakse perioodilise väljaande edastamise teenus universaalse postiteenuse koosseisu. Lisaks loobutakse universaalse postiteenuse taskukohase tasu piirhinna kehtestamisest ning asendatakse see Konkurentsiameti kooskõlastatud ja ministri kehtestatud põhjendatud tasuga, kus arvestatakse kulupõhisuse põhimõttega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk, Mart Maastik ja Urmas Reinsalu Isamaa ning Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist.

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 20, vastu aga 46 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (788 SE), mille eesmärk on muuta riigihangete kord lihtsamaks ja kiiremaks ning vähendada halduskoormust. Selleks lihtsustatakse oluliselt alla rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete reegleid ning kaotatakse senine kolmetasandiline piirmäärade süsteem, jättes alles vaid lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära. Ühtlasi tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi, et viia need vastavusse muutunud majandusolukorraga.

Seletuskirja kohaselt lihtsustab riigihanke piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse laiendamine pea poolt riigihangetest ning kasvatab lihtsama menetlusega väikeostude osakaalu, samas kui suuremahulised ja suurema riskiga lepingud jäävad endiselt rangema kontrolli alla. Lisaks luuakse eelnõuga võrgustikusektori tarbeks uudne lihtsustatud menetlus.

Eelnõuga tehakse bürokraatia vähendamiseks ka teisi muudatusi, näiteks antakse hankijale võimalus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust või valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid konkreetses hankes kohaldada. Riigikaitse valdkonnas riigihangete kiiremaks korraldamiseks luuakse eelnõuga täiendav alus väljakuulutamiseta menetluse korraldamiseks.

Menetluse käigus tehtud muudatustega vabastatakse Eestis taastuvenergia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused riigihangete reeglitest. Lisaks saab riigihangete erandi taotluse Euroopa Komisjonile esitada ka hankija kui sektoris tegutsev turuosaline, kellel praegu sellist õigust ei ole.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (812 SE), millega rakendatakse Euroopa Liidu alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlevat määrust. Eelnõu võimaldab luua tervikliku ülevaate elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide asukohtadest ning nende kättesaadavusest, sealhulgas sellest, kas laadijad on parasjagu vabad. See parandab tarbijate võimalusi oma liikumist planeerida ja toetab liikuvusteenuste ja digilahenduste arengut.

Muudatused puudutavad laadimis- ja tankimistaristu käitajaid ning digiteenuste pakkujaid, kes koondavad ja kuvavad tarbijatele liikumisinfot. Eelnõu avaldab mõju eelkõige suurematele energia- ja kütuseettevõtetele ning taristu käitajatele, sealhulgas Enefitile, Eleportile, Alexelale, Elektrumile, Terminalile, Nestele, Ignitisele ja Circle K-le. Neil tekib kohustus teha taristuandmed standardiseeritult kättesaadavaks, mis suurendab mõningal määral halduskoormust, kuid parandab teenuste kvaliteeti ja andmete usaldusväärsust.

Pädevaks asutuseks määratakse eelnõuga Transpordiamet ning riiklikuks juurdepääsupunktiks kavandatakse Eesti teabevärav. Riikliku juurdepääsupunkti funktsiooni loomist rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava andmehalduse reformi raames.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.

Teise lugemise läbis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE), mille eesmärk on parandada Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu soolist tasakaalu ja poliitilist sõltumatust.

Eelnõu kohaselt peavad ERRi nõukogus esindatud olema mõlema soo esindajad. Algatajate sõnul toovad mõlemast soost esindajad nõukogu otsustusprotsessi erinevaid kogemusi, vaatenurki ja teadmisi, mis vähendab kallutatuse riski ning suurendab rahvusringhäälingu ja selle nõukogu usaldusväärsust.

Menetluse käigus tehti eelnõusse viis muudatusettepanekut, millest kolm suurendavad rahvusringhäälingu poliitilist sõltumatust. Komisjon täiendas eelnõu sättega, mille järgi peab ERRi tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast valitud esindajaid olema nõukogus ühe võrra rohkem kui on Riigikogus fraktsioone, et tagada rahvusringhäälingu sõltumatus. Kehtiva seaduse kohaselt nimetatakse nõukokku neli asjatundjat, ent fraktsioone on parlamendis praegu kuus. Samuti nähakse ette, et Riigikogu peab valdkonna tunnustatud asjatundjaid ERRi nõukokku määrama avaliku konkursi kaudu.

Veel täiendati eelnõu sättega, mille kohaselt ei tohi valdkondlik ekspert olla erakonna juhtorgani liige, ning täpsustati, millises tööalases suhtes võib nõukogu liige olla mõne meediateenuse osutajaga. Muudatuse järgi pole nõukogu liikmel lubatud töötada meediateenuse osutaja juures juhtival ametikohal ega teha sellist tööd, kus ta saab otsustada meediateenuse osutaja tegevuse, programmi või toimetusliku sisu üle, näiteks peatoimetaja või uudistejuhina. Samas ei takista sõnastus üksikute kaastööde tegemist ega arutelus osalemist.

Lisaks täiendati eelnõu põhimõttega, mille järgi makstakse nõukogu liikmele tasu vastavalt tema nõukogu koosolekutest osavõtule. Muudatusettepanek näeb ette sellegi, et kui kalendrikuus koosolekut ei toimu, siis nõukogu liikmele tasu ei maksta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Lea Danilson-Järg, Priit Sibul, Aivar Kokk ja Helir-Valdor Seeder Isamaa, Reili Rand, Tanel Kiik ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist. Sõna võttis ka fraktsioonitu Peeter Ernits.

Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 13, vastu aga 53 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE), mille eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise reegleid nii, et alaealisi saaks tööle võtta senisest paindlikumalt ning neil oleks paremad võimalused omandada varast töökogemust ja kujundada tööharjumust. Varajane töökogemus aitab paranda noorte lähtepositsiooni tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus.

Eelnõuga saavad noored loa vaheajal rohkem töötada. Kui praeguste reeglite järgi võib noor tööl käia pool vaheaega, siis edaspidi võib ta suvevaheajal tööd teha kuni kaks kuud, ühe nädala pikkusel koolivaheajal võib edaspidi töötada viis päeva ning kahe nädala pikkusel koolivaheajal 10 päeva.

Kui praegu võib olenevalt noore vanusest pereettevõttes töötada vaid kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami valdkonnas, siis eelnõu järgi see piirang kaob ja noored võivad töötada mis tahes valdkonna perefirmas. Samuti lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega, et võimaldada näiteks noortemaleva korraldajal võtta kiirelt tööle maleva ootenimekirjas olev noor, kui mõni malevasse vastu võetud noor loobub malevas osalemisest vahetult enne töö algust. Samuti ühtlustatakse alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus täiskasvanute omaga – see hakkab olema 28 kalendripäeva.

Menetluse käigus laiendati eelnõu sisu oluliselt. Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamise kõrval lisandusid eelnõusse mahukad ja põhimõttelised muudatused tööõiguses, sealhulgas ELi direktiivide ülevõtmine, palkade läbipaistvuse regulatsioon ning palgapeegli kui uue riikliku digilahenduse loomine. Palgapeegel on tööandjatele vabatahtlikult kasutamiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Isamaa fraktsiooni kuuluvad Priit Sibul, Aivar Kokk ja Urmas Reinsalu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõneles Tanel Kiik.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE), mis ajakohastab Euroopa Liidu panganduspaketile vastavalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtimis- ja tegutsemisnõudeid.

Eelnõuga täpsustatakse pankade juhtimise ja riskijuhtimise reegleid ning kehtestatakse selgemad nõuded nii juhtide ja võtmeisikute valimisele kui ka vastavuskontrollile. Eelnõuga korrastatakse ka pankade komiteede süsteemi, et muuta nende ülesanded ja moodustamine selgemaks. Menetluse käigus tehti eelnõusse muudatus, mis annab krediidiasutustele lisaaega, et vajalikud komiteed moodustada ja nõuded täita.

Lisaks täpsustab eelnõu pankade ühinemise, varade ülekandmise ja kolmandate riikide pankade filiaalide asutamise reegleid ning annab Finantsinspektsioonile täiendavad järelevalvevahendid.

Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli seitse, vastu aga 33 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (849 SE), millega tehakse muudatusi kõrghariduse korralduses, et suurendada õppimisvõimaluste paindlikkust, tugevdada kõrgkoolide rahastamise jätkusuutlikkust ning parandada õppe vastavust tööturu vajadustele.

Eelnõu annab ülikoolidele lisavõimalusi kaasata eraraha. Kõrgkool saab õppetasu küsida eestikeelsel üheaastasel magistriõppekaval õppimise eest. Praegu on kõrgkoolides 30 alla kaheaastast magistriõppekava, ent ülikoolidel on soov avada ka uusi.

Samuti võib õppekulude hüvitamist nõuda kolmandate riikide kodanikelt, kes tulevad siia doktoriõppesse. Doktoriõppes õppivatest inimestest moodustavad 40 protsenti välismaalased, kellest omakorda kolmveerand on kolmandatest riikidest. Praegu neilt õppetasu küsida ei saa.

Eelnõuga ajakohastatakse ka proviisoriõpet, et see vastaks paremini tööturu vajadustele. Proviisoriõpet saab edaspidi korraldada eraldiseisvate bakalaureuse- ja magistriõppekavade alusel. Praegu on see integreeritud õpe. Pärast farmatseudiõppe bakalaureuse lõpetamist võib suunduda tööturule üld- või haiglaapteeki. Proviisorina töötamiseks peab läbima ka magistriõppe, mis võimaldab tööle asuda ka näiteks ravimiteadlasena ravimitööstuses.

Lisaks tuuakse seaduse tasandile kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon ning sätestatakse kõrgharidusasutuste üle tehtav järelevalve.

Menetluse käigus tehti eelnõusse muudatus, mille eesmärk on, et rakenduskõrgkoolide kutseõppeasutuste karjäärimudelit ei rakendataks rakenduskõrgkoolides, vältimaks dubleerivat kvaliteedihindamist kõrg- ja kutsehariduses.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (866 SE), mille eesmärk on luua automaatsele haldusmenetlusele selge ja tehnoloogianeutraalne õiguslik raamistik.

Automaatne haldusmenetlus on menetlus, kus otsused või toimingud tehakse automaatselt, ilma inimese otsese sekkumiseta, kasutades selleks infotehnoloogilisi lahendusi. Automaatset menetlust kasutatakse juba mitmes valdkonnas, kuid puudu on sõnaselge õiguslik raamistik, mis määraks automaatse haldusmenetluse rakendamise piirid.

Muudatuste eesmärk on tagada haldusmenetluse kiirus, tõhusus ja õiguspärasus, et pakkuda paremini toimivaid ja isikukesksemaid teenuseid ning tugevdada usaldust riigi vastu. Eelnõu näeb ette selge teavituse automaatse haldusmenetluse toimimise kohta, et inimene teaks, miks tema suhtes otsus tehti ja millised on tema võimalused seda otsust vaidlustada.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE), millega tehakse kohtupidamise kiirendamiseks muudatusi kohtukorralduses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning kohtulõivudes. Menetlusõiguse muudatustega soovitakse lihtsustada lihtsate asjade läbivaatamist, et optimeerida ja vähendada kohtute töökoormust. Näiteks halduskohtumenetluses saab kohus teha selgetel juhtudel otsuse juba eelmenetluses ilma istungita.

Kohtukorralduse muudatuste eesmärk on tõhustada kohtuhaldust, kohtute töökorraldust ja spetsialiseerumist, et kiirendada keerulisemate asjade arutamist. Eelnõuga muutuvad esimese ja teise astme kohtud kohtuhalduse korraldamisel ja eelarvemenetluses Riigikohtu kõrval iseseisvaks põhiseaduslikuks institutsiooniks. Kohtusüsteemi strateegilist juhtimist hakkab suunama kohtute nõukogu ning kohtute igapäevaseid tugiteenuseid hakkab korraldama uus kohtuhaldusteenistus. Kohtunike spetsialiseerumise suurendamiseks näeb eelnõu senise kahe asemel ette üheksa spetsialiseerumissuunda. Lisaks kaotatakse rahvakohtunike süsteem.

Riigilõivumäärade tõstmine tsiviil- ja halduskohtumenetluses aitab seletuskirja kohaselt katta vähemalt osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu, välistada pahatahtlikud või perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunata vaidluse osapooli kompromissile. Tsiviilasjades suurenevad lõivud keskmiselt 50 protsenti ning halduskohtusse pöördumisel keskmiselt 200 protsenti. Vähemkindlustatud inimestele säilib menetlusabi võimalus ning rahvusvahelise kaitse taotlejad on riigilõivust vabastatud.

Menetluse käigus viidi eelnõusse mitu muudatust, millest ühega nähakse ette, et maakohtutes on kokku 164, ringkonnakohtutes 47 ja halduskohtutes 25 kohtuniku ametikohta. Muudatus ei välista kohtunike arvu ajutist ületamist seaduses sätestatud erandjuhtudel, kuid tagab, et kohtusüsteemi tavapärane toimimine lähtub selgelt määratletud kohtunike arvust. Lisaks tõstetakse muudatustega kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär 71 aastale ning loobutakse teenistusvanuse pikendamise menetlusest.

Läbirääkimistel võttis sõna Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu (879 SE), millega luuakse õiguslik alus eelnõude uuele andmekogule Sätla, et ühes keskkonnas oleks jälgitav kogu õigusakti elukaar alates algatusest kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Uue andmekoguga tekib võimalus kaasata juba varases faasis poliitika kujundamisse eri osapooli ja huvirühmi.

Riigi koosloome keskkond Sätla on täpsustatud sõnastuse kohaselt andmekogu, milles koostatakse ja menetletakse õigusaktide eelnõusid ja muude dokumentide kavandeid ning avalikustatakse asjaomane menetlusteave kuni nende dokumentide heakskiitmise või allakirjutamise ja avaldamiseni Riigi Teatajas või muus õigusaktidega sätestatud korras.

Kui keskkond on valmis, siis asendab andmekogu ka praeguse eelnõude infosüsteemi. Uute funktsioonide abil hoiavad õigusloomes osalejad tehnilisele tööle kuluvat aega kokku hinnanguliselt 1855 tööpäeva aastas. Lisaks toetab uus andmekogu üleminekut dokumendipõhiselt õigusloomelt andmepõhisele lähenemisele, mis parandab andmete kasutatavust ja loob eeldused edasiseks automatiseerimiseks.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE), mis täpsustab ametiisikute toimingupiirangu regulatsiooni, sealhulgas piirangu rikkumise kuriteokoosseisu.

Eelnõuga sõnastatakse selgemalt toimingupiirangu ja seotud isiku mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda. Muu hulgas täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse enda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses.

Tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele luuakse eelnõuga erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende erialast tööd. Tervishoiutöötaja ei pea seotud isiku suhtes toimingupiirangut kohaldama, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo talle või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Toimingupiirangut ei kohaldata ka vandeadvokaatidele ja vandeadvokaadi abidele õigusteenuse osutamisel ning avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajatele teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamisel.

Toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu täpsustatakse eelnõuga nii, et kriminaalvastutus järgneb üksnes juhtudel, kus ametiisiku käitumine tekitab avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise. Lisaks pannakse eelnõuga huvide deklaratsiooni esitajatele kohustus deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui ollakse äriühingu tegelik kasusaaja.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), millega luuakse õigusraamistik rahumeelse tuumaenergia tootmiseks ja kasutamiseks Eestis. Eelnõu paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, kuid ka lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku.

Riikliku tuumaregulaatori funktsioon koos kõigi selle rolliga kaasnevate õiguste ja kohustustega luuakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla. Muu hulgas sätestatakse eelnõuga jaama rajamiseks astmeline loasüsteem, mis koosneb eelhinnangust, ehitusloast, katsetamisloast, käitamisloast ja dekomissioneerimisloast. Tuumaregulaator alustab eelnõu järgi tegevust 1. jaanuaril 2027.

Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Tuumajaama kasutusest kõrvaldamiseks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu käitaja kogub jaama tööajal raha jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks. Eelnõu sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted.

Menetluse käigus viidi eelnõusse muudatus, millega lisatakse tuumajaama ehitamise menetlusse täiendav poliitiline otsustuskoht – tuumajaama ehitamise üle otsustamisel peab lisaks tuumaregulaatorile ja valitsusele sellele oma heakskiidu andma ka Riigikogu.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (861 SE), mille eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud õhukvaliteedi raamistikuga ning vähendada väiksema keskkonnamõjuga ettevõtete halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust.

ELi direktiiviga kehtestatakse senisest rangemad õhukvaliteedi piirväärtused ning täpsustatakse nõudeid õhukvaliteedi seirele, andmete kättesaadavusele ja avalikkuse teavitamisele. Eelnõu rakendamine aitab parandada Eesti elanike elukeskkonda, vähendada saastest tingitud tervisekahjusid ning täita ELi kliima- ja keskkonnaeesmärke.

Eelnõu toob peamiselt kaasa uued nõuded riigile ning vähemal määral kohalikele omavalitsustele. Alates 2030. aastast peavad käitajad järgima uusi õhukvaliteedi piirväärtusi, mistõttu tuleb ettevõtetel hinnata oma tegevuse vastavust õhukvaliteedi uutele piirväärtustele ja vajadusel rakendada meetmeid nende tagamiseks. Muudatused puudutavad ka omavalitsuste rolli õhukvaliteedi parandamisel. Kui õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused on ületatud või on oht nende ületamiseks, peab omavalitsus koostama õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava ja kaasama sellesse ka heiteallikate käitajad.

Seire ja andmete avalikustamiseks nähakse ette õhukvaliteedi indeks, mis põhineb Euroopa Keskkonnaameti metoodikal ja mida uuendatakse kord tunnis. Kuna olemasolevatele 1–5 MWth põletusseadmetele hakkavad kehtima rangemad õhusaaste piirväärtused, toob see 449 katlamajale kaasa vajaduse muuta õhusaasteluba. Sellega seoses tehakse bürokraatiat vähendav muudatus, mis lubab väikestel katlamajadel minna õhusaasteloa taotlemiselt üle lihtsale registreeringule.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (882 SE), mille eesmärk on arendada Eesti kapitaliturgu, lihtsustada ettevõtete rahastuse kaasamist ja laiendada investeerimisvõimalusi. Muudatused põhinevad suuresti Euroopa Liidu regulatsioonil.

Eelnõu muudab ettevõtetele börsile tuleku paindlikumaks, vähendades vabalt kaubeldavate aktsiate nõude 25 protsendilt 10 protsendile. Kui ka see tingimus ei ole täidetud, saab turu korraldaja hinnata piisavust muude kriteeriumide alusel, näiteks investorite arvu või ettevõtte turuväärtuse põhjal. See loob rohkematele ettevõtetele võimaluse börsile tulla.

Samuti parandatakse investeerimisanalüüside kättesaadavust, et investoritel oleks rohkem usaldusväärset teavet. Selleks leevendatakse analüüside rahastamise piiranguid ning luuakse selgem raamistik emitendi rahastatud analüüsidele, et tagada nende läbipaistvus.

Lisaks lihtsustatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud kasvuturgude loomist, mis aitab neil kaasata kapitali varasemas arengufaasis ja toetab ettevõtluse arengut.

Ühe eelnõu teine lugemine jäi pooleli

Riigikogu kolmapäevasel istungil jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE) teine lugemine. Eelnõu vähendab koolides vaktsineerimisega seotud bürokraatiat, täpsustab nakkushaigustega seotud mõisteid ja nõudeid ning paneb paika kaasaegsed haiguspuhangute ning kriiside puhul käitumise põhimõtted.

Eelnõuga muudetakse laste vaktsineerimise korraldust koolides ja nähakse ette, et vanemad, kes on lapse vaktsineerimisega nõus, ei pea enam esitama kooliõele eraldi kirjalikku nõusolekut. Vaktsineerimine on jätkuvalt vabatahtlik ning need lapsevanemad, kes ei soovi last vaktsineerida, saavad sellest jätkuvalt keelduda.

Eelnõuga kaotatakse toitlustusasutuste tervisetõendi nõue. Praegu nõutud tervisetõendid on olemuselt formaalsed, need ei pruugi vastata reaalsele olukorrale ega pakkuda kaitset. Tööandjale jääb kohustus vältida nakkustekitajate levikut ning kaitsta riskirühmi töökohal.

Eelnõu suurendab inimeste tervise kaitset ka hooldekodudes. Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks laiendatakse infektsioonikontrolli nõudeid tervishoiuasutustest ka teistesse kõrge riskitasemega keskkondadesse, sealhulgas ööpäevaringsetesse hoolekandeasutustesse.

Eelnõu teine lugemine jätkub läbirääkimistega kell 10 algaval neljapäevasel istungil.

Edasi lükkub veel viie eelnõu arutelu

Tööaja lõppemise tõttu lükkub kolmapäevase istungi päevakorrast edasi nelja valitsuse algatatud eelnõu arutelu. Neljapäevase istungi päevakorda lükkub Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE), lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (901 SE), korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE) ning Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE) teine lugemine.

Lisaks lükkub neljapäevase istungi päevakorda Riigikogu liikmete Lea Danilson-Järgi, Helir-Valdor Seederi, Tõnis Lukase, Jaanus Karilaidi, Priit Sibula, Andres Metsoja, Henn Põlluaasa ja Ants Froschi algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (869 SE) esimene lugemine.

Kolmapäevane istung lõppes juhataja vaheaja võtmisega neljapäeval kell 9.38

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu kaheksa seadust ja ühe otsuse

Kokkuleppe kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Kinnipeetavate saabumine on plaanis korraldada järk-järgult, et vangla jõuaks teha vajalikud ettevalmistused. Esimesed Rootsi kinnipeetavad on plaanis Tartu Vanglasse paigutada augustis. Kokku võimaldab leping Eestisse tuua kuni 600 kinnipeetavat.

Kokkuleppes sätestatakse õigused ja kohustused ning reguleeritakse nii karistuse täideviimist, vangla tingimusi kui ka näiteks kulude jaotust ja järelevalvet. Eesti võtab vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid – julgeolekuriskid koos võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega on Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi koostöös kindlaks tehtud. Leping näeb ette, et hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppemist saadetakse välisvang tagasi Rootsi ning ta vabaneb seal.

Leping allkirjastati mullu juunis Stockholmis. Rootsi parlament ratifitseeris lepingu 3. juunil. Kokkulepe jõustub 30. päeval pärast seda, kui nii Eesti kui ka Rootsi on täitnud selleks vajalikud riiklikud nõuded ja sellest teineteisele kirjalikult teatanud. Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks ka lepingu rakendamiseks vajalikud muudatused Eesti õiguses (773 SE).

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (682 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu 42 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendilepingu

Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse, et õpilaskandidaat võib põhivastuvõtu käigus ühes koolis kandideerida kuni kolmele õppekavale, et piirata ülemäärast kandideerimist. Täiendava vastuvõtu ajal sellist piirangut ei ole. Õpilaskandidaat järjestab kutseõppeasutuste õppekavad, millele ta kandideerib, oma eelistustest lähtudes pingeritta.

Seadusega muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Seaduse järgi võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu koolist välja arvata täisealise gümnaasiumiõpilase, kui tal on õppeaasta jooksul enam kui kahes õppeaines üle poolte kursusehinnetest puudulikud. Seejuures on edaspidi väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses ning gümnaasiumide kodukorras täiendavaid koolist välja arvamise aluseid kehtestada ei saa.

Koolid saavad edaspidi võimaluse pärida põhikooli lõpetamise ja lõputunnistuse andmeid otse Eesti Hariduse Infosüsteemist. Seni on õpilaskandidaadid pidanud oma lõputunnistuse ise koolidele esitama. Muudatus vähendab bürokraatiat, hoiab kokku aega ja ressursse ning on proportsionaalne riive õppija privaatsusele, kuna pärida saab üksnes vältimatult vajalikke andmeid, milleks on põhikooli lõpetamise fakt ja lõputunnistuse hinded.

Mõjutusmeetmete seast jäetakse välja õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus. Seadus näeb ette, et mõjutusmeetmete rakendamise üle otsustab ainult direktor või tema volitatud isik. Praegu saab teatud juhul mõjutusmeetme üle otsustada õppenõukogu.

Menetluse käigus täiendas Riigikogu noorsootöö seadust õigusselguse aspektist nii, et noortele korraldatud laagrid on käibemaksuvabad, arvestades, et noortelaagrite pakutavad tegevused on oma sisult haridusliku iseloomuga. Noorte püsi- ja projektlaagri läbiviimiseks on vaja tegevusluba ning laagri juhatajatele ja kasvatajatele on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded.

Samuti tehakse seadusega muudatus, et tagada riigi- ja munitsipaalkoolide juhtide võrdne kohtlemine. Praegu on erinevate seaduste koosmõjus tekkinud olukord, kus riigikoolide juhtidega tuleks erinevalt teistest üldhariduskoolide juhtidest sõlmida justkui viieaastane tööleping. Kehtestatakse põhimõte, et kõikide koolijuhtidega sõlmitakse tähtajatu tööleping.

Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (830 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu viis Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu koolieelistuste küsimist võimaldava seaduse

Michal ütles, et Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) missiooni lõppjärelduste hulgas on erinevaid järeldusi ning muu hulgas soovitatakse vähendada eelarvemiinust. „Minu soovitus oleks pool protsenti allapoole tulla järjest iga aasta, siis me jõuame kenasti kolme protsendi sisse, mis on 2030. aasta eesmärk, ja sealt edasi veel allapoole,“ lausus peaminister ja viitas, et järgmist eelarvet tehes peaks sihtima 4,5 protsendist väiksemat eelarvemiinust.

Ta lisas, et soovituste seas on ka pensionisäästude stimuleerimine ja maksubaasi edasise kitsendamise vältimine. Peaministri hinnangul on praegune umbes 35-protsendine maksutase paras. Michal tõi infotunnis välja ka OECD hinnangud, mille järgi on Eesti avalik sektor tõhus, ärikeskkond hea, maksusüsteem lihtne, tööturg vastupidav ja haridus kvaliteetne.

Peaminister Kristen Michal vastas veel Helmen Küti küsimusele inimeste toimetuleku, Rain Epleri ja Anastassia Kovalenko‑Kõlvarti küsimustele Rail Balticu, Züleyxa Izmailova küsimusele laste heaolu ja Mart Helme küsimusele julgeoleku kohta.

Taristuminister Kuldar Leis vastas Tõnis Lukase küsimusele Tartu põhjapoolse ümbersõidu kohta ning Aivar Koka küsimusele Rail Balticu teemal. Energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Sutt vastas Aleksandr Tšaplõgini küsimusele tehingutest energeetikas.

Infotunni stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu infotunnis käsitleti Eesti majanduse hetkeseisu

Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõus (928 SE) on antud suund Eesti järkjärguliseks sõltuvuse vähendamiseks imporditavatest fossiilkütustest. Eelnõu tugevdab majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimet kliimamuutustele. Selleks luuakse selge raamistik, mis suunab majanduse arengut puhta energia kasutuselevõtu, ressursitõhususe ja kliimaneutraalsuse poole.

Eelnõu toetab ettevõtete konkurentsivõimet, soodustab innovatsiooni ja vähese heitega tehnoloogiate arengut. Olulisel kohal on kohalike ressursside suurem väärindamine ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine, mis aitavad vähendada kulusid ja sõltuvust välistest sisenditest. Samuti parandab keskkonnahoidliku arengu suund ettevõtete ligipääsu rahastusele ning tugevdab nende positsiooni rahvusvahelistel turgudel.

Eelnõu väljatöötamisel on otsitud tasakaalu erinevate põhiseaduslike väärtuste vahel, kuivõrd ühelgi põhiõigusel, huvil ega eesmärgil ei ole automaatset esikohta teiste ees. See tähendab, et kliimakindla majanduse seaduse põhimõtete rakendamisel tuleb kaaluda ka teisi huvisid ja eesmärke, sealhulgas riigikaitselisi. Eelnõus defineeritakse kliimaga seotud mõisted ja sätestatakse kliimaeesmärgid ning põhimõtted, mis toetavad kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Tiit Maran Eesti 200 ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist. Sõnavõtuga Keskerakonna fraktsiooni nimel esines Peeter Ernits.

Isamaa, Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 19, vastu oli 47 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ning eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Tänasel istungil läbis esimese lugemise ka valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (892 SE), millega võetakse üle ELi direktiiviga tehtud muudatused, mille eesmärk on parandada elektrituru korraldust, et energiaturg oleks hästi lõimitud. See võimaldab liikmesriikidel saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu, tagab ühtlasi varustuskindluse ja toetab CO₂ heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk.

Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid kitsaskohti, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütuse hindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Eelnõuga kavandatavad muudatused tagavad, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside eest ning võrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise menetluse lahendamise ajal.

Võrguühenduse kasutajate võimalus sõlmida paindlik ühendumisleping piirkondades, kus elektrivõrgu võimsus uutele liitujatele on piiratud, julgustab ka võrguettevõtjaid hajaasustusi arendama, kuna neil on kindlus, et planeeritud võrgu tugevdamine on prioriteet. Paindlikke ühendumisi võimaldatakse alalise lahendusena piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning võrguühendust taotlevatele võrgukasutajatele muudetakse võimalikult nähtavaks eeldatavad piirangud, mis paindliku ühendumise lepingu puhul kehtivad.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.

Eelnõule ei laekunud muudatusettepanekuid ning selle esimene lugemine lõpetati.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (862 SE) eesmärk on tagada senisest tõhusam kriminaalmenetluse ja rahvusvahelise koostöö toimimine.

Eelnõuga nähakse ette elektroonilise side teenuste ja infoühiskonna teenuse osutajate, kes asuvad väljaspool Euroopa Liitu, kuid osutavad teenuseid Euroopa Liidus, samuti teenuseosutajate, kes asuvad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid osutavad teenuseid teises liikmesriigis, kohustus määrata või nimetada ettevõte või seaduslik esindaja, et tagada kriminaalmenetluse eesmärgil otsuste ja määruste vastuvõtmine ja täitmine.

Teave ettevõtete ja esindajate nimetamise kohta edastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes keskasutusena teeb koostööd teiste liikmesriikide keskasutuste ja Euroopa Komisjoniga.

Eelnõule ei laekunud kahe lugemise vahel muudatusettepanekuid. Teine lugemine lõpetati.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (881 SE), mis näeb ette, et alates 1. novembrist lõpeb riikliku alkoholiregistri tegevus. Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja lihtsustada alkoholitoodete turuletoomist.

Edaspidi ei pea alkoholitootjad ja maaletoojad oma tooteid registrisse kandma, vaid saavad need kohe turule viia, tingimusel, et tooted vastavad nõuetele ja on ohutud. Samuti kaob mitu täiendavat aruandluskohustust, näiteks kohustus esitada laborikatse protokoll või veini liikumise aruanne.

Muudatus vähendab ka riigi halduskoormust, sest Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea enam registrit ülal pidama ning saab vabaneva ressurssi suunata järelevalvesse.

Eelnõule ei laekunud muudatusettepanekuid ning teine lugemine lõpetati.

Vastu võeti üks otsus

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ (938 OE) nimetatakse Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Evelin Poolamets. Muudatus on vajalik, kuna senise nõukogu liikme Varro Vooglaiu volitused lõppesid ennetähtaegselt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist lahkumise tõttu 14. mail.

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.

Nõukokku kuuluvad veel Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Valdo Randpere Eesti Reformierakonna, Marek Reinaas Eesti 200 ja Priit Sibul Isamaa fraktsioonist. Valdkonna asjatundjatest nõukogu liikmed on Paavo Nõgene, Raul Rebane, Rein Veidemann ja nõukogu esimees Sulev Valner.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Eelnõu poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei olnud ükski rahvasaadik. Otsus võeti vastu.

Istung lõppes kell 13.27.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE), mille kohaselt vähenevad riigi tulud 24 miljonit ja kulud suurenevad 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenevad eelnõu kohaselt 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot.

Eelnõuga suunatakse 10,98 miljonit eurot kulusid ja investeeringuid Eesti.ai projektidele, millega muu hulgas soovitakse parandada inimeste AI-oskusi ja muuta avalik sektor tõhusamaks. 17 miljonit eurot eraldatakse idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused. Täpsustatakse ka ASi Riigi Kinnisvara ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid ning eraldist Eesti Kultuurkapitalile suurendatakse hasartmängukorraldajate vabatahtlikult riigieelarvesse tehtud maksete ja nendelt tasutud tulumaksu võrra.

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.

Eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.

Teiseks lugemiseks lisas rahanduskomisjon eelnõusse üksikvanema lapse toetuse tõusu 80 eurolt 100 eurole alates 1. septembrist 2026. Muudatusega kaasneb riigieelarvele 2026. aastal lisakulu ligikaudu 600 000 eurot, mis kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala IT investeeringute eelarve arvelt, lükates projekte edasi järgmisesse aastasse. Alates 2027. aastast arvestatakse lisakuluga riigi eelarvestrateegia 2027–2030 koostamise käigus.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin (KE), Aivar Kokk (I), Urmas Reinsalu (I), Helmen Kütt (SDE), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) ja Vladimir Arhipov (KE).

Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust, sest selle poolt hääletas 17 ja vastu 41 Riigikogu liiget.

Eelnõu teine lugemine lõpetati ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 10. juuni kell 17.15.

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu

Valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE). Eesti on allkirjastanud Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, kuid see tuleb ka ratifitseerida.

Euroopa Liidu jaoks on tekitanud väljakutseid olukorrad, kus energiaharta lepingut tõlgendatakse kui ELi-siseseid suhteid hõlmavat instrumenti, kuigi see ei ole kunagi olnud energiaharta mõte. EL, Euratom ja liikmesriigid ei ole soovinud ega saanudki energiaharta kaudu luua omavahelisi kohustusi, sest energiaharta on kujundatud välispoliitilise vahendina energiakoostööks kolmandate riikidega. ELi sisemine energiapoliitika põhineb ulatuslikel ja detailsetel siseturuõigusnormidel, mis reguleerivad liikmesriikide vahelisi suhteid.

Euroopa Liit ja liikmesriigid näitavad kokkuleppega, et harta artikkel 26 alusel moodustatud vahekohtus ei saa lahendada ELi liikmesriigi ja EList pärit investori vahelist vaidlust energiakoostöö asjades, vaid neid vaidlusi tuleb lahendada ELi õiguse kohaselt. Vahekohtud võivad lahendada asju, kus vaidluse teine pool on kolmas riik või kolmanda riigi investor. ELi-siseste vaidluste lahendamiseks puudub vahekohtutel kohtualluvus.

Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on kujundada selge rahvusvaheline õigusinstrument, mida vahekohtud ja muud vaidlusorganid peavad rahvusvahelistes vaidlustes arvesse võtma. Kokkulepe järgneb deklaratsioonile, mis käsitleb Komstroy kohtuasjas (Moldova vs. Komstroy, kohtuasi C-741/19) Euroopa Kohtu tehtud otsusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi.

Kokkuleppe osapool ei ole Ungari, kes ei nõustunud lepingus viidatud Euroopa Liidu aluslepingute õigusliku alusega. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (924 SE) täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo õigusi saada maksude kontrollimiseks ja rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige pangakontode ja kontoandmete kohta. Sätestatakse selgelt, et MTAl on õigus nõuda maksumenetluses teavet ka krediidiasutustelt ning see õigus hõlmab ka pangasaladust.

Täpsustatakse ja piiritletakse, milliseid andmeid võib MTA küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Kui MTA küsib teavet täitmisregistri kaudu, peab korralduses edaspidi olema selgitus faktiliste asjaolude kohta, sealhulgas põhjendus, miks ei olnud võimalik vajalikke andmeid saada maksukohustuslaselt endalt. See muudab andmete küsimise läbipaistvamaks ja aitab piirata põhjendamatut sekkumist isiku õigustesse.

Rahapesu Andmebüroo puhul täpsustatakse, et tal on õigus saada põhjendatud juhtudel täitmisregistri kaudu kontoandmeid, sealhulgas konto saldot ja kontoväljavõtet. Samuti nähakse ette, et füüsilist isikut tuleb kontoväljavõtte päringust teavitada viie aasta möödumisel, kui teavitamist takistavad seaduses sätestatud alused on ära langenud. See kohustus hakkab kehtima nende päringute suhtes, mis tehakse pärast seaduse jõustumist.

Eelnõu kohaselt lühendatakse seniseid säilitamistähtaegu, et vähendada isikuõiguste riivet. Osa andmete säilitamist puudutavatest sätetest jõustub hiljem, 30. juunil 2027.

Muudatuste taust on õiguskantsleri tähelepanekutes, et MTA juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on kehtivas seaduses ebaselgelt reguleeritud ning RABi õigus saada pangakonto väljavõtet ei ole piisavalt selgelt sätestatud. Eelnõuga püütakse need õigused selgemalt ja konkreetsemalt seadusesse kirjutada.

Lisaks piiritletakse andmesubjekti õigusi andmetöötlusega tutvumisel ning sätestatakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlas alused, millal ja milliseid õigusi võib RAB piirata. Samuti korrastatakse RABi järelevalve regulatsiooni ja parandatakse sätete sõnastust, lähtudes Riigikohtu hiljutisest tõlgendusest ning vajadusest muuta rahapesu tõkestamise järelevalve regulatsioon terminoloogiliselt täpsemaks.

Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõuga (925 SE) võetakse Eesti õigusesse üle kaks ELi kindlustusdirektiivi. Eesmärk on kehtestada kindlustusandjate finantsraskuste varajase sekkumise ja kriisilahenduse raamistik ning ajakohastada kindlustusregulatsiooni, et tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta kindlustusvõtjaid ning muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja tulevikukindlamaks.

Eelnõu lihtsustab nõudeid ja turule sisenemise tingimusi eelkõige väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele. Näiteks ei pea nad koostama likviidsusriski juhtimise plaani ega kliimamuutuste stsenaariume ning nende riske ja maksevõimet hinnatakse iga kahe aasta järel, mitte igal aastal. Samuti ei pea nad hindama makromajanduslikke tegureid.

Eelnõuga pikendatakse järelevalve ja avalike aruannete tähtaegu kõigile kindlustusandjatele ning ajakohastatakse kindlustusandjate kapitali- ja investeerimisreegleid, et soodustada pikaajalisi aktsiainvesteeringuid ja vähendada turukõikumiste mõju.

Muudatustega tugevdatakse riskijuhtimist ja järelevalvet ning suurendatakse tähelepanu kliima- ja kestlikkusriskidega arvestamisele. Kindlustusandjad on kohustatud koostama kliimamuutuste stsenaariumid, kui kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad neid oluliselt. Samuti peavad kindlustusandjad koostama tegevusplaani, kuidas mõõta, jälgida ja vähendada keskkonna-, sotsiaal- ja muid kestlikkusega seotud riske. Lisaks tuleb kindlustusandjatel suurendada juhtorganite koosseisu mitmekesisust ja soolist tasakaalu.

Kindlustusvaldkonna kriisilahenduse regulatsioon loob võimaluse sekkuda raskustesse sattunud kindlustusandja korral varakult, et taastada kindlustusandja finantsseisund enne tõsiste probleemide tekkimist ning vajadusel rakendada meetmeid, mis kaitsevad kindlustusvõtjaid ja finantsstabiilsust. Kriisilahendus algatatakse üksnes juhul, kui muud lahendused ei ole piisavad ja see on vajalik avalikes huvides.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Vastuse sai üks arupärimine

Riigikogu liikmete arupärimisele, mis käsitles pöördukse efektist tulenevaid huvide konflikte Kliimaministeeriumi haldusalas (nr 1004), vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Päevakorrast jäi välja arupärimine Eesti inimeste toimetuleku ja finantstervise halvenemise kohta (nr 960), mille pidi vastama peaminister Kristen Michal. Arutelu jäi ära peaministri ajakava muutumise tõttu ja arupärijate nõusolekul.

Toompea lossis toimus riigikaitse suurõppuse ILVES 2026 raames varjumisõppus, mis tõi kaasa vaheaja Riigikogu istungil.

Istung lõppes kell 18.52.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus läbis lisaeelarve eelnõu teise lugemise

Komisjoni liige Mihkel Lees alustas ettekannet tõdemusega, et lapsed liiguvad liiga vähe. „Maailma Terviseorganisatsioon soovitab lastel liikuda vähemasti 60 minutit päevas. Eestis täidab selle soovituse vähem kui pool lastest,“ sõnas ta. „Sellel on tagajärjed. Ligikaudu 78% kooliõpilastest kogeb iganädalasi tervisekaebusi. Juba esimeses klassis on ülekaalulisi või rasvunud lapsi rohkem kui iga neljas ja neljandaks klassiks on selliseid lapsi juba iga kolmas. Samal ajal ei suuda ligi 70% noortest ajateenistuse alguses täita Kaitseväe füüsilise testi miinimumnõudeid,“ loetles ta ja nentis, et need arvud ei räägi meile ainult laste ja noorte kehalisest võimekusest, need räägivad laste tervisest ja tulevikuväljavaadetest.

Lees tõi esile, et on teaduslikult tõestatud, et regulaarne liikumine parandab keskendumisvõimet, õpitulemusi ja vaimset heaolu. Füüsiliselt aktiivsetel lastel esineb vähem ärevust ja depressiooni sümptomeid ning nad tulevad paremini toime igapäevaste pingetega. „Liikumine ei ole üksnes sportlik tegevus, see on üks tõhusamaid vaimse tervise murede ennetusmeetmeid, mis meil üldse olemas on. Sama kehtib ka füüsilise tervise kohta. Regulaarne liikumine vähendab ülekaalu, südame-veresoonkonna haiguste, teise tüübi diabeedi ja paljude teiste krooniliste haiguste riski,“ rääkis ta.

Sotsiaalkomisjoni liige kirjeldas juba töös olevaid liikumisaktiivsuse tegevuskava, liikumisõpetuse reformi koolides, Tartu Ülikooli liikumislabori eestvedamisel toimuvast „Liikuma kutsuva kooli“ programmi ja Eesti Olümpiakomitee loodud programmi „Sport koolis“. Lees pani ette, et nende programmide laiendamist kõikidesse Eesti koolidesse, samuti laste kehalise aktiivsuse monitoorimise vajadust ning vajadust pöörata senisest rohkem fookust ka lasteaialaste kehalise aktiivsuse suurendamisele. Ühtlasi tuleb Leesi sõnul keskvalitsusel ja omavalitsustel jätkata investeeringuid liikumist toetavasse avalikku ruumi.

Samuti tõi Lees esile, et praegu panustab riik nimetatud programmidesse kokku vähem kui miljon eurot aastas. „Samal ajal arvutused näitavad, et nende programmide täiemahuline rakendamine nõuaks suurusjärgus 13 miljoni euro suurust investeeringut aastas. Ma näen, et mõnel kolleegil läksid silmad päris suureks. Te mõistate, et see ei ole väike summa. Siin tuleb appi võtta nii keskvalitsuse kui ka omavalitsuste rahakotid, siin tuleb usutavasti appi võtta ka Euroopa toetusraha. Ma tean, et seda ka Kultuuriministeerium näiteks „Sport koolis“ programmi tarbeks juba plaanimas on. Aga kui me teame seda, et iga ennetusse suunatud euro toob meile selle suurusjärgus 16 eurot tagasi, siis see raha on tegelikult ju mõistlikult kulutatud,“ rääkis ta.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori esindaja Merike Kull rääkis oma ettekandes, et vähene liikumisaktiivsus ühiskonnale väga kulukas. „Meie naabrid soomlased on arvutanud välja selle kulu riigile. Seda on hinnatud ligi 3,2 miljardit – miljardit! – eurot aastas, vähese liikumisaktiivsuse kulu riigile aastas. „Seetõttu ei ole vähene liikumisaktiivsus üksnes terviseprobleem, vaid ka majanduslik väljakutse.“

Kull märkis, et lapsevanemaid ei tohi jätta laste vähese liikumise probleemiga üksi, vaid lahendused peavad olema süsteemsed ning tegi ülevaate neljast valdkonnast, kus saab kõige süsteemsemalt mõjutada laste ja noorte liikumisaktiivsust. Nendeks on kool, organiseeritud sport, avalik ruum ja andmepõhine otsustamine.

Kull tõi esile, et just koolis on võimalik jõuda kõikide lasteni ja pika aja vältel. „Kui me tahame laste ja noorte liikumisaktiivsust süsteemselt parandada, siis peab liikumine olema loomulik osa iga lapse ja noore koolipäevast. „Liikuma kutsuv kool“ on üks tõenduspõhistest lahendustest, mis pakub terviklikku, süsteemset lähenemist kogu koolipäevale ja ka koolikeskkonnale, alates sellest, kuidas koolipäev on üles ehitatud, kas seal on liikumisvõimalusi, ja kõikide koolipäeva elementide kaupa liikumisvõimaluste loomist, sealhulgas koolitegevuse, huvitegevuse ja aktiivse kooliteeni välja,“ kirjeldas ta. Kull lisas, et liikumine toetab ka vaimset tervist, õpilaste omavahelisi suhteid ja seeläbi ka üldist koolirõõmu ja motivatsiooni õppimiseks. „Seda kinnitab ka ulatuslik uuring, kus valimis on üle 100 000 lapse, et enam liikumisvõimalusi koolipäeva jooksul seostub paremate suhete ja suurema koolirõõmuga kõikides vanuseastmetes,“ lausus ta. „Seega, meie esimene ettepanek on, et kõik Eesti lapsed ja noored saavad õppida liikumist ja tervist toetavas koolis. Selleks peaks „Liikuma kutsuv kool“ jõudma enamikuni Eesti koolidest.“

Kulli sõnul on teine oluline suund, mis puudutab kõiki lapsi ja noori, liikumisõpetus. Eesti liikumisõpetuse ainekava on üks Euroopa tugevamais, kuid kavast üksi ei piisa. Ettekandja juhtis tähelepanu sellele, et kui algklassides on nädalas kolm liikumisõpetuse tundi, siis alates kuuendast klassist väheneb tundide maht kahele ja gümnaasiumis on keskmiselt alla ühe tunni nädalas. „Pole põhjust imestada, et kui gümnaasiuminoored lõpetavad gümnaasiumi, siis nad ei täida kehaliste võimete miinimumtesti,“ tõdes ta. „Kolmas kooliaste ja gümnaasium on eriti kriitiline, seal me vajame kiireid lahendusi. Seal ei ole selleks süsteemi tasandil tuge, et lapsed oleksid terved ja tugevad ja kehalised võimed areneksid.“

Kolmanda olulise suunana tõi Kull esile organiseeritud spordis osalemise. Ühelt poolt on probleem selles, et kõige vähem osalevad kõige keerukama majandusliku olukorraga perede lapsed. See näitab, et ligipääs huviharidusele Eestis ei ole kõigi laste jaoks võrdne. Teisalt jääb märkimisväärne osa lapsi sportimisest kõrvale, sest ei soovi osaleda saavutusspordis. Kulli sõnul peaks saavutusspordi ja harrastusspordi vahel liikumine olla sujuv ja võimalik.

Neljandana peaks Kulli sõnul avalik ruum toetama aktiivset liikumist ja sportimist kõikides vanuserühmades. „See tähendab turvalisi kooliteid, rattateid, koolihoove ning mitmekesiseid mängu- ja liikumisalasid, mis kutsuvad liikuma nii koolipäeva sees kui ka koolipäevajärgselt ja üksi ja ka koos perega. See on vastus ka sellele, kuidas saame toetada lapsevanemaid,“ märkis ta. Viimasena tõi Kull esile andmepõhise otsustamise tähtsust ehk vajadust käivitada üleriigiline laste ja noorte kehaliste võimete monitooring. 

Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski kinnitas, et riigikaitse ei ole ainult sõjaline võimekus, riigikaitse on ühiskonna vastupidavus. „See tähendab, et meie kaitsevõime sõltub oluliselt ja otseselt sellest, millises seisus on meie inimeste tervis, eriti aga noorte füüsiline valmisolek, vaimne vastupidavus ja soov panustada millessegi, mis on suurem kui üksikisik ise. Just noored on need, kelle ülesanne on edasi kanda meie reservarmee jätkusuutlikkust,“ rääkis ta. 

Rannaveski tegi ülevaate ajateenijate seas läbi viidavast kompleksuuringust ning nentis, et vaid veerand ajateenijatest suudab teenistuse alguses täita füüsilise võimekuse normid, mida Kaitsevägi neilt ootab. “Kuigi teenistuse lõpuks suudab seda ligi kaks kolmandikku, tähendab ka see puudujääk olulist järeleandmist reaalse kaitsevõime tagamises,“ märkis ta.

Rannaveski tõi muu hulgas esile, et terviseseisundi hindamise põhjal tuleb igal aastal ligi 5000 noort meest jätta ajateenistusse kutsumata või anda neile ajapikendus mõne tervisehäire ravimiseks. Mõlemal juhul on selle peamine põhjus jätkuvalt psüühika- ja käitumishäired ning lihasluukonna haigused. Peale selle läbib igal aastal terviseseisundi hindamise ligikaudu 10 000 kutsealust. See tähendab, et viimasel kolmel aastal on iga viies hindamine lõppenud tulemusega, et kutsealune kas ajutiselt või püsivalt ei sobi ajateenistusse mõne vaimse tervise probleemi tõttu.

Kaitseressursside Ameti peadirektor nentis, et kõige enam tekitab muret noorte koondumine kahte äärmusse. „Ühel pool on noored, kelle elu on muutunud liiga mugavaks ja passiivseks, nad ei ole kehaliselt aktiivsed, neil puuduvad huvid, kohustused ja sotsiaalsed oskused, sest neilt ei nõuta midagi. Kutsealustena iseloomustab neid motivatsioonipuudus, ärevus, kohanemis- ja keskendumisraskused, vähene vastupidavus ning raskus pingutada. Teisel pool on noored, kellelt oodatakse kogu aeg maksimaalset sooritust – head hinded, pidev trenn, enesearendus, sotsiaalne edukus. Kutsealustena näeme nende puhul läbipõlemist, ärevust, uneprobleeme ja kohanemisraskusi. Nõrk psühholoogiline vastupidavus on see, mis ühendab mõlemat äärmust, sest osa ühiskonnast ei sea noortele erilisi nõudmisi, teine osa avaldab pidevat survet,“ kirjeldas ta.

„Tugev riik ei tähenda ainult hästi relvastatud riiki. Tugev riik tähendab ühiskonda, kes on valmis vastu pidama füüsiliselt, vaimselt ja ühises väärtusruumis. Me peaksime igaüks iseendalt ja üksteiselt üheskoos küsima, mida me teeme selleks, et järgmine põlvkond oleks tugevam kui eelmine. Noorte tervise, vaimse ja füüsilise vastupidavuse eest hoolitsemine on kogu ühine ühiskonna vastutus, nii nagu ka riigikaitse,“ rääkis Rannaveski.

Eesti Olümpiakomitee asepresident Gerd Kanter nentis, et Eesti seisab silmitsi vaikse kuid laastava kriisiga, mille lahendamiseks on vaja liikumisrevolutsiooni. Kanter tõi oma kõnes esile, et liikumine ei ole ainult lihastele, see on väga selge aju arengu kütus. „Dopamiini ja endorfiini, nende roll – need on aju looduslikud stressi leevendajad. Laps, kes ei liigu, on bioloogiliselt kaitsetu ärevuse ja depressiooni vastu,“ märkis ta.

Kanteri sõnul on lapsevanemate roll laste liikuma suunamisel unustatud ja alahinnatud. „Kui kodu ei väärtusta liikumist ja kui vanema ainus vaba aja veetmise viis on ekraan, ei suuda ükski koolireform last liikuma panna. Riik peab toetama ja koolitama ka peresid. Aktiivne eluviis ja värskes õhus viibimine peab olema pere ühine normaalsus, mitte karistus või kohustus,“ toonitas ta ning tõi esile vajadust digihügieeni järele. „Nutivaba koolipäev ei ole laste kiusamine, see on nende vaimse ja füüsilise tervise kaitsmine. Kui me võtame vahetunnist ära ekraani, tagastame me lastele nende loovuse, sotsiaalsuse ja füüsilise liikumisvajaduse. Piirates ekraane, me sunnime aju otsima uusi stiimuleid füüsilisest maailmast,“ rääkis ta ja kutsus üles nutipiirangute koolidesse toomist seaduse tasandil.

Samuti tunnustas Kanter „Liikuma kutsuva kooli“ kooli saavutusi, mille muudatused, tõstavad lapse igapäevast sammude arvu tuhandete võrra ilma igasuguse sunnita ja kutsus üles looma programmi „Liikuma kutsuv lasteaed“. Ühtlasi osutas ta programmi „Sport koolis“ panusele ja vajadusele tuua see esimesse kooliastmesse. „Esimeses kooliastmes programm „Sport koolis“ on meie parim relv ebavõrdsuse vastu. See tagab, et ka vähemkindlustatud või ääremaade lapsed saavad professionaalset liikumisõpetust ja harjumusi kogu eluks,“ sõnas ta.

Kanter toonitas, et üks liikumisharjumuse juurutamise võtmeküsimus on lastele turvalise koolitee tagamine. „Kui me soovime soodustada laste iseseisvat liikumisharjumust, siis keskkond ja taristu omavad selles väga suurt mõju. Laste autoga uksest ukseni sõidutamine, niinimetatud isiklik taksoteenus võtab neilt ära viimasegi igapäevase baasliikumise. Samas, aktiivne koolitee jalgsi või rattaga võib katta kuni poole lapse igapäevasest liikumisvajadusest,“ lausus ta ja toonitas vajadust korralike rattateede ja -parklate järele koolide ümbruses.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid (I), Kristina Šmigun-Vähi (RE), Tanel Kiik (SDE), Arvo Aller (EKRE), Tanel Tein, Timo Suslov, Anti Poolamets ja Jüri Jaanson.

Fotod (laekuvad istungi järel, autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu arutas laste kehalise aktiivsuse tõstmist olulise tähtsusega riikliku küsimusena