Esitajate sõnul andnuks eelnõu valitsusele suunise käsitleda uute elektritootmisvõimsuste rajamist riikliku prioriteedina, mis omakorda aitaks parandada elektri varustuskindlust, vähendada impordisõltuvust, suurendada puhta energia tootmist, langetada elektrihindu ning tugevdada Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Aab ja Evelin Poolamets (EKRE).

Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 10, vastu kuus ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja 51 Riigikogu liikme poolehoidu.

Esimesel lugemisel lükati tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja lahendus Vene-Ukraina sõja tõttu Eesti kodanikele ja elanikele tekkinud varaliste kahjude hüvitamiseks“ eelnõu. (863 OE) Eelnõuga sooviti, et valitsus asuks looma Eesti elanikele Venemaa Ukraina-vastasest sõjast tulenevate varakahjude hüvitamise mehhanismi.

Esitajad märkisid seletuskirjas, et kui droon või drooni osa või muu sõjalise tegevusega seotud objekt peaks kahjustama inimese kodu, autot või muud vara, ei ole kannatanul praegu võimalik kahjude korvamiseks hüvitist saada. Seetõttu peaks valitsus leidma nende sõnul olukorrale kiire ja toimiva lahenduse.

Lõpphääletusel oli eelnõu poolt üheksa Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja 51 Riigikogu liikme poolehoidu.

Esimesel lugemisel lükati tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mootorikütuste hinnatõusu mõjude leevendamiseks Eesti Vabariigis registreeritud sõidukite kasutajatele“ eelnõu (874 OE), millega sooviti, et valitsus töötaks välja meetmed, mis tagaksid Eesti tavatarbijaile bensiin 95 ja diislikütuse kättesaadavuse hinnaga kuni 1,4 eurot liiter. Esitajate sõnul lähtub eelnõu vajadusest leevendada inimeste igapäevast toimetulekukoormust, piirata kütusehinna tõusu mõju transpordikuludele ja luua tarbijatele hinnakindlus.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme (EKRE).

Lõpphääletusel oli eelnõu poolt üheksa Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja 51 Riigikogu liikme poolehoidu.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu lükkas tagasi kolm otsuse eelnõu

Muudatused võimaldavad omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt arendustele reageerida, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole 10 aasta jooksul arendustegevust alustatud. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.

Seadusega loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel, ning edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel. Kui omavalitsuse eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Ühtlasi jääb ära maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp.

Menetluse käigus lisati seadusesse mitmeid muudatusi, mis võimaldavad planeerimisalase tegevuse korraldajal määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole seda sätestatud. Samuti lisati uue planeeringute infosüsteemi kasutuselevõttu ettevalmistavad sätted, mille alusel hakkab toimuma isikuandmete kogumine ja säilitamine. Edaspidi tekib võimalus saata loodava infosüsteemi kaudu planeeringu- ja selle mõjualasse jäävatele isikutele massiteateid planeeringu algatamise või muude planeeringuga seotud menetlustoimingute kohta, et tagada parem kaasatus.

Maa- ja Ruumiamet saab muudatustega õiguse kontrollida nii omavalitsuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse tegevuse tähtaegsust ning omavalitsuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel, nõudes teavet ja tehes vajadusel ettekirjutusi õigusvastasuse või põhjendamatu viivituse kõrvaldamiseks. Lisaks täpsustatakse tehnovõrkude ja -rajatistega arvestamise kohustust nii üld- kui ka detailplaneeringutes ning nähakse ette tähtaja seadmine detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks ja detailplaneeringu muutmise võimaluse lisamine. Muu hulgas loobuti muudatustest, millega plaaniti kaotada planeeringuteadete avaldamise kohustus üleriigilistes ja maakonnalehtedes.

Veel viidi seadusesse muudatused, millega jäetakse riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse ning nähakse ette, et Maa- ja Ruumiameti haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel on sunniraha ülemmäär 9600 eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tarmo Tamm Eesti 200 fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 51, vastu seitse ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (860 SE), millega muudetakse tasude maksustamise reegleid, kui teenust osutatakse eraisikute vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel.

Praegune kord näeb ette, et kui eraisik ostab teiselt eraisikult võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid, näiteks eluaseme hooldus-, remondi- või lapsehoiuteenust, peab ta kandma teenust osutava inimese töötamise registrisse, esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Seadusega need kohustused kaotatakse ning pannakse sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus sarnaselt tulumaksuga teenustasu saajale.

Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht. Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, aga ka lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 47 ja selle vastu hääletas 17 Riigikogu liiget.

Kuus eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE), mille eesmärk on suurendada ühtse õigusruumi loomisega kriisideks valmisolekut. Eelnõu ühendab kolm senist riigikaitse ja kriisiõiguse seadust – hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja riigikaitseseaduse – üheks tervikuks, et parandada kriisideks valmistumist ning nende lahendamist.

Eelnõu suurendab kriisiaegset rolliselgust ehk seda, kes ja mida kriisi ajal teeb. Nii teavad riigiasutused, omavalitsused, elutähtsa teenuse osutajad ja teised kriitiliselt olulised ettevõtted oma rolli kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Säilib põhimõte, et igaüks valmistub erinevates kriisides oma ülesandeid täitma ning samal tasandil algab ka kriisi lahendamine.

Peaminister kui kriisiolukorra juht sekkub asutuste kriisiülesannete täitmisesse, kui otsus mõjutab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi täitmist või valitsuse tegevuse ühtsust ja koordineeritust kriisiolukorra lahendamisel. Sõjalises kaitses suureneb Kaitseväe tegutsemisvabadus vahetu ohu korral, sealhulgas selleks, et tuua liitlased kiiremini Eestisse.

Kohalikud omavalitsused saavad eelnõu kohaselt kindlad kriisiülesanded. Nende hulka kuuluvad elutähtsate teenuste, näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamine, evakuatsioonikohtade ettevalmistamine ja evakuatsiooni toetamine, olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumine ning kohalike elanike teavitamine.

Rolliselguse suurendamiseks loob valitsus üleriigilise kriisiplaani, mis koondab kriisideks valmistumise ja nende lahendamise ning mille alusel koostavad teised asutused oma plaanid.

Menetluse käigus viidi eelnõusse ulatuslikult muudatusi, nende seas muudeti mitmeid peatükke, sätteid ning ka eelnõu pealkirja ja jõustumisaega. Muudatuse kohaselt jõustub eelnõu 1. juuli asemel 1. oktoobril, et täitevvõim jõuaks ette valmistada vajalikud rakendusaktid.

Muu hulgas täiendati eelnõu Riigikogu ja presidendi ülesannetega, muudeti senised julgeolekupoliitika alused julgeolekustrateegiaks ning täpsustati Riigikaitse Nõukogu koosseisu. Muutub ka Kaitseväe juhataja ametisse nimetamise kord: edaspidi on Kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks vaja Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõusolekut ehk sisulist ja siduvat heakskiitu, millele eelneb Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne Riigikogu täiskogus. Teiste muudatuste seas lisati eelnõusse eraldi sõjavangide kohtlemist käsitlev peatükk.

Läbirääkimistel võtsid sõna Meelis Kiili Reformierakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 11, vastu aga 53 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE), millega muudetakse õppelaenusüsteem paindlikumaks ja õppelaen tudengitele kättesaadavamaks.

Eelnõuga kaotatakse alates 2026. aasta septembrist õppelaenu taotlemisel käendaja või kinnisvaratagatise nõue, et laenu saaksid taotleda ka need noored, kel seni polnud võimalik sobivat käendajat leida. Tagatise asemel hinnatakse edaspidi laenutaotleja maksekäitumist ning kui ta ei ole täitnud panga või mõne teise laenuandja ees oma muid kohustusi, võib pank õppelaenu andmisest keelduda.

Eelnõuga muutuvad soodsamaks ka laenutingimused. Õppelaenu intressimäär on eelnõu järgi senise kuni kolme protsendi asemel kuni 1,5 protsenti, millele lisandub kuue kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, mis on sellest õppeaastast kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.

Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis eelnõu järgi pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20-lt 25 aastale. Pikem tagasimakseperiood võimaldab vähendada igakuiseid laenumakseid ja hajutada finantskoormus pikemale perioodile. Praegu võtab õppelaenu aastas umbes 1800 üliõpilast, mis on neli protsenti võimalikest laenusaajatest. Muudatuste tulemusel laenuvõtjate arv eelduslikult kasvab.

Teisel lugemisel viis parlament eelnõusse täpsustused, et selgemalt reguleerida uuele õppelaenude süsteemile üleminekut. Muudatus näeb ette, et enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud jäävad üldjuhul kehtima nende sõlmimise aegsetel tingimustel, kuid kui laenusaajal ei ole tagasimaksekohustust veel tekkinud, võib ta viia oma lepingud krediidiasutusega kokkuleppel üle uuele regulatsioonile. Inimesele, kellel tagasimaksekohustus on juba tekkinud ja kes ei ole õpinguid jätkanud, sellist õigust ei anta, kuid tal säilib võimalus muuta krediidiasutusega kokkuleppel intressimäära.

Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist. Sõna võttis ka fraktsioonitu Jaak Valge.

Teise lugemise läbis maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE), mille eesmärk on tagada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säästlik kasutamine ja vältida olukordi, kus püük koondub ebasobivatesse tingimustesse vaid üldise laevade väljumispiirangu tõttu.

Praegu on valitsustevahelise kokkuleppe alusel lubatud Peipsi järvel teha kokku kuni 600 laevaväljumist aastas, sealhulgas 300 peenesilmalise ja 300 suuresilmalise püügivahendiga. 2023. aastast rakendunud individuaalkvoodid on aga näidanud, et üldine väljumiste lagi ei sobitu uue süsteemiga: see võib tekitada surve püüda lubatud saak võimalikult kiiresti, mis omakorda suurendab ülepüügi, tagasiheite ja varjamise riski.

Eelnõu täpsustab kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, püügiloa väljastamise tingimusi ning seda, kuidas arvestatakse püügivahendiga tehtud veealale väljumisi. Muudatused võimaldavad kaluritel paremini valida püügi aega, lähtudes ilmastiku- ja veeoludest, ning vähendavad vajadust teha püük võimalikult kiiresti üldkvoodi täitumise hirmus. Uut püügikorraldust on kavas rakendada 2026. aasta teisest poolest.

Teisel lugemisel täpsustati eelnõus muu hulgas kalalaeva lisamise õiguse kasutamist ja pikendati selle kehtivust 66 kuule, sealhulgas anti selgus õiguse tagasiulatuva kohaldamise kohta. Samuti täpsustati püügivõimsuse jaotumist ning kehtestati selgemad alused püügivahendiga veealale väljumiste arvu ja selle arvestamise määramiseks, eristades need püügivõimalustest. Lisaks korrigeeriti täiendavate püügivõimaluste jaotamise põhimõtteid, et arvestada enam ettevõtjate tegelikku püügikasutust.

Teise lugemise läbis sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE), mille kohaselt saavad tervishoiutöötajad endale retseptiravimit välja kirjutada erandlikus olukorras kergema haiguse tavapäraseks raviks või varem määratud kroonilise haiguse ravi jätkamiseks. Kehtiv seadus lubab tervishoiutöötajatel retseptiravimeid välja kirjutada vaid teiste inimeste ravimiseks.

Seletuskirja kohaselt lähtub muudatus eeldusest, et ka ennast ravides peab tervishoiutöötaja tegutsema professionaalselt, lähtudes kehtivatest ravijuhenditest, ravimitega seotud regulatsioonidest ja kutse-eetika nõuetest. Tervishoiutöötaja peab võimalikult objektiivselt hindama oma pädevuse piire ka ennast ravides ning vajadusel pöörduma patsiendina teise tervishoiutöötaja poole.

Eelnõuga lisatakse ravimiseadusesse ka volitusnorm, mille alusel saab minister kehtestada loetelu ravimite toimeainetest, mille välja kirjutamine on tervishoiutöötajal endale kui patsiendile piiratud või keelatud.

Läbirääkimistel võttis sõna Diana Ingerainen Eesti 200 fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (773 SE), mis võimaldab Eesti vabu vanglapindu rendile anda välisriikidele. Eelnõu järgi saab Eesti vanglates täide viia välisriigi kohtu mõistetud vanglakaristusi, kui on sõlmitud vastav välisleping. Kokkuleppe peavad ratifitseerima mõlema riigi parlamendid.

Seletuskirja kohaselt on Eesti vanglahoonete ülalpidamine nende tühjenemise tõttu liiga kulukas. Vanglarent aitaks hoida vangla töös, tagada väljaõppinud vanglapersonalile töö ning vähendada riigi kulu tühjade vanglapindade ülalpidamisel, pannes need riigieelarvesse tulu teenima.

Eelnõu järgi saab vangi Eesti vanglasse karistust kandma võtta juhul, kui sarnased kuriteod on Eesti seaduste kohaselt karistatavad, täideviidav karistus ei ole ebamõistlikult karm ning ajavahemik kohtuotsuse jõustumise ja selle täitmisele pööramise alguse vahel ei ületa kolme aastat. Ühtlasi näeb eelnõu ette, et ennetähtaegse vabanemise regulatsioon välisvangidele ei kohaldu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lea Danilson-Järg ja Urmas Reinsalu Isamaa, Helle-Moonika Helme, Rene Kokk, Martin Helme, Evelin Poolamets, Siim Pohlak ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Stig Rästa Eesti 200 fraktsioonist.

Isamaa fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Katkestamist toetas 16, kuid selle vastu oli 43 Riigikogu liiget.

Riigikogus läbis teise lugemise ka valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE), millega võetakse Eesti õigusruumi üle vaigistushagi eest kaitsmise direktiiv.

Uue regulatsiooni eesmärk on kindlustada väljendusvabadus ja kaitsta demokraatlikku arutelu vaigistavate kohtumenetluste eest. Seni on vaigistushagisid olnud keeruline tavapärastest laimukaebustest eristada, mistõttu annab Euroopa Liidu direktiiv kohtutele selgemad kriteeriumid ilmselgelt põhjendamatute nõuete tuvastamiseks.

Eelnõuga saavad kohtud konkreetsed hoovad pahatahtlike menetluste varases faasis peatamiseks. Edaspidi saab kohus ilmselgelt põhjendamatu nõude kohe rahuldamata jätta, kusjuures kõik menetluskulud jäävad hageja kanda ning kostjal tekib õigus nõuda kuritarvitusliku hagi eest kahjuhüvitist. Samuti on kohtul õigus määrata hagejale kuni 9600 euro suurune rahatrahv ning avalikustada kohtulahend koos hageja isikuandmetega.

Lisaks luuakse eelnõuga kaitse kolmandate riikide eest, mis tähendab, et Eesti kohtud ei tunnusta näiteks Venemaal tehtud kohtuotsuseid, kui need tulenevad vaigistushagidest.

Läbirääkimistel võttis sõna Annely Akkermann Reformierakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis 11 eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõu (908 OE). Eelnõuga kiidetakse heaks Eesti julgeolekupoliitika uuendatud alusdokument, mis kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks vajalikke tegevusi.

Julgeolekupoliitika alused seavad Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Dokument käsitleb julgeolekut laia riigikaitse põhimõttel, paneb senisest suuremat rõhku elanikkonnakaitsele ja näeb muu hulgas ette, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad ka edaspidi olema vähemalt viis protsenti SKPst.

Riigikogu otsustab valitsuse koostatud julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise kahel lugemisel. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.

Eelnõu esimene lugemine algas juba eilsel istungil, kuid jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli. Täna jätkus arutelu läbirääkimistega, kus osalesid Vladimir Arhipov Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Reformierakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Alar Laneman.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE), mis laiendab rahuajal mehitamata õhusõidukite, nende seas droonide ja õhupallide seire- ja tõrjevõimalusi.

Eelnõuga pannakse paika asutuste rollijaotus mehitamata õhusõidukitest tulenevale ohule reageerimisel ning ohu seirel ja tuvastamisel. Muu hulgas näeb eelnõu ette, milliseid meetmeid ja sunnivahendeid on eri asutustel õigus mehitamata õhusõidukite ohu korral kasutada. Samuti nähakse eelnõuga ette õhuruumi seirega seotud osaliste vastastikune infovahetus, et luua ühine seirepilt.

Muudatuste tulemusel saab Kaitsevägi paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone, samuti osaleda aktiivselt korrakaitselise ohuga mehitamata õhusõidukite seires ja tõrjes. Politsei- ja Piirivalveametile luuakse eelnõuga võimalused reageerida senisest tõhusamalt uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele.

Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet saavad eelnõu kohaselt õiguse tõrjuda mehitamata õhusõidukeid oma territooriumil. Ka Kaitseliit saab eelnõuga õiguse reageerida ohtlikele droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel, samuti on edaspidi nii Kaitseväge kui ka Kaitseliitu võimalik kaasata suurüritustel drooniohu korral avaliku korra tagamisse.

Lisaks loob eelnõu võimalused, et riigikaitseobjektide valdajad, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvad ettevõtted saaksid oma taristut paremini kaitsta, seejuures kasutada seireseadmeid. Riigikaitseobjektide kaitset korraldavatele turvaettevõtjatele ja siseturvakorraldajatele antakse õigus tõrjuda valvataval objektil droone ja kasutada selleks ka erivahendeid.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Andre Hanimägi. Sõna võtsid ka Urmas Reinsalu Isamaa ja Kristo Enn Vaga Reformierakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE), mille eesmärk on vähendada eri valdkondades ettevõtjate halduskoormust.

Seletuskirja kohaselt vabastatakse liialt bürokraatlike nõuete täitmisest alkoholi jaekaubanduse ettevõtjad, sideettevõtjad, lõhkematerjali vedajad, reisiettevõtjad, väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad ning tarbijavaidluste komisjoni puudutavate muudatuste puhul kõik kauplejad, kes osutavad tarbijale teenust või müüvad kaupu. Lisaks nõuete vähendamisele muudetakse eelnõuga mitmeid riigilõive.

Alkoholiseaduse muudatustega kaotatakse muu hulgas müügisaali nõue alkohoolsete jookide jaemüügil e-kaubanduses ja avalikel üritustel ning asendatakse kassaaparaadi omamise kohustus tehingu kellaajalise fikseerimise nõudega. Elektroonilise side seaduses ühtlustatakse raadio- ja sageduslubade kehtivusajad ning vähendatakse aruandlusnõudeid. Lõhkematerjaliseaduses lihtsustatakse riigisisese lõhkematerjali veo korda, asendades loakohustuse teavitamiskohustusega.

Lisaks tõhustatakse eelnõuga tarbijavaidluste komisjoni tööd, tehakse väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine ühekordseks ning muudetakse reisiettevõtjatele lihtsamaks esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile dokumente.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE), millega luuakse strateegiliselt olulistele investeeringutele kiirendatud menetlus, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis kiiremaks ja prognoositavamaks. Muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringute kaasamist, kaitsetööstuse arendamist, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist.

Eelnõuga kehtestatakse kriteeriumid strateegilise investeeringu staatuse määramiseks ning luuakse erimenetlused projektidele, mille asukoht ei ole veel lõplikult paigas või mis sobituvad juba olemasolevatesse planeeringutesse. Samuti lihtsustatakse eelnõuga riigi eriplaneeringute menetlusi: kaotatakse eraldi algatamise etapp, vähendatakse dubleerivaid hindamisi ning võimaldatakse varasemat ja paindlikumat keskkonnamõju hindamist.

Lisaks luuakse eelnõuga strateegiliste projektide jaoks ühtne kontaktpunkt, mis hakkab menetlusi koordineerima ja jälgima tähtaegadest kinnipidamist.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Tamm Eesti 200 fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE), millega keelatakse loomade heaolu kaitseks koerte püsiv ketis pidamine ja zoofiilia ning tõstetakse loomakaitseseaduse rikkumise eest ette nähtud karistusmäärasid.

Eelnõuga keelatakse koerte püsiv ketis pidamine alates 2027. aasta 1. jaanuarist. Erandina võivad need, kes on seni oma koera ketis pidanud ega saa teda turvaliselt vabaks lasta, jätkata sama pidamisviisi kuni 2032. aastani.

Eelnõu kehtestab rangemad nõuded varjupaikadele, kellele hakkab alates 2028. aastast kehtima tegevusloa nõue. Muu hulgas täpsustab eelnõu, millised andmed peab varjupaik looma uuele omanikule kaasa andma.

Samuti täpsustatakse eelnõuga veterinaararsti rolli looma eutanaasia läbiviimisel ning keelatakse selgesõnaliselt zoofiilia ja seda kujutava materjali tootmine ja levitamine. Eelnõu suurendab ka loomakaitseseaduse rikkumise eest ette nähtud karistusmäärasid.

Läbirääkimistel võttis sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE), mis täpsustab ametiisikute toimingupiirangu regulatsiooni, sealhulgas piirangu rikkumise kuriteokoosseisu.

Eelnõuga sõnastatakse selgemalt toimingupiirangu ja seotud isiku mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda. Muu hulgas täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse enda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses.

Tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele luuakse eelnõuga erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende erialast tööd. Tervishoiutöötaja ei pea seotud isiku suhtes toimingupiirangut kohaldama, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo talle või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Toimingupiirangut ei kohaldata ka vandeadvokaatidele ja vandeadvokaadi abidele õigusteenuse osutamisel ning avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajatele teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamisel.

Toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu täpsustatakse eelnõuga nii, et kriminaalvastutus järgneb üksnes juhtudel, kus ametiisiku käitumine tekitab avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise. Lisaks pannakse eelnõuga huvide deklaratsiooni esitajatele kohustus deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui ollakse äriühingu tegelik kasusaaja.

Läbirääkimistel võttis sõna Ando Kiviberg Eesti 200 fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (901 SE), mille eesmärk on tagada, et lastele osutatav abi lähtuks nende tegelikest vajadustest ja huvidest ning abi osutamine oleks koordineeritud ja läbipaistev.

Muudatustega eristatakse senisest selgemalt olukorrad, kus sekkumine eeldab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja juhtrolli, ning juhtumid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selles valdkonnas, kus lapsel raskused ilmnesid. Eelnõuga toetatakse võrgustikutöö tegemist lastekaitses ning muudetakse lastekaitsetöötaja poolt lastekaitselise juhtumikorralduse algatamise aluseid, vähendades seeläbi lastekaitsetöötajate töökoormust.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga lastekaitsetöötaja ülesandeid lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel, sealhulgas lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitemenetlustes. Eelnõuga täpsustatakse sellistes täitemenetlustes ka kohtutäituri ja politsei rolli ning luuakse alus täitetoimingu peatamiseks juhtudel, kus selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE), mille eesmärk on parandada mereolukorra teadlikkust, tõhustada Kaitseväe julgeolekuala kaitse meetmeid ning luua võimalus kaasata liitlasi piirivalvesse ja korrakaitsesse.

Eelnõu näeb ette meetmed, et tagada Kaitseväe mereolukorra teadlikkus Eesti merealal. Kaitsevägi saab eelnõuga õiguse korraldada suurenenud ohu korral laevaliiklust ja kehtestada piiranguid või anda vastav ülesanne Transpordiametile. Kaitseväe juurde luuakse ka merelise ohutuse komisjon.

Samuti antakse Kaitseväele eelnõuga paremad võimalused julgeoleku seisukohalt oluliste objektide kaitseks. Muu hulgas defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus, et laiendada Kaitseväe õigusi seal toimuva kontrollimiseks.

Lisaks loob eelnõu selged tingimused, et kaasata liitlasi vajadusel Eesti piirivalve ja korrakaitse tegevustesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalev Stoicescu Eesti 200 ja Meelis Kiili Reformierakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE), mille eesmärk on reguleerida üldise kaitsevalmiduse osana lahinguvalve ja selle käigus täidetavad ülesanded.

Eelnõu kohaselt määratletakse lahinguvalve Kaitseväe rahuaja tegevusena, mille eesmärk on hoida Kaitseväe üksused valmisolekus, et tagada kiire reageerimine kõrgendatud ohule või rünnakule, kasvatades seejuures Kaitseväe üldist valmidust ja võimet riiki kaitsta.

Muudatuste kohaselt saavad ajateenijad ja reservväelased kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks väljaõppele täita ka reaalseid teenistusülesandeid. Kaitseväe alalise valmiduse raames ülesannete täitmine toimub üksnes vajaliku väljaõppe olemasolul, tegevväelasest ülema juhtimisel ning seaduses sätestatud alustel ja korras.

Eelnõu täpsustab ka ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi lahinguvalves osalemisel, sealhulgas jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise aluseid. Kaitseliidu seaduse muudatustega täpsustatakse Kaitseliidu kaasamist Kaitseväe tegevustesse.

Lisaks muudab eelnõu paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustamise korra ning vabastab kaitseväekohustuse täitmisega seotud sõidu- ja toidukulude hüvitised tulumaksust.

Läbirääkimistel võttis Eesti 200 fraktsiooni nimel sõna Kalev Stoicescu ning Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Alar Laneman.

Esimese lugemise läbis riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE), mis täpsustab Euroopa Liidu küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmise järel seaduses kasutatavaid termineid ning võrgu- ja infosüsteemide turvameetmete rakendamise ulatust.

Eelnõuga ühtlustatakse küberturvalisuse 2. direktiivi ja küberturvalisuse seaduse termineid ning luuakse osalistele selgem arusaam Riigi Infosüsteemi Ameti võrgu- ja infosüsteemide alase järelevalve ulatusest. Lisaks seotakse eelnõuga direktiivi rakendusmäärusega kehtestatavad turvanõuded selgemalt teenustega, mida rakendusmäärus puudutab.

Eesti õigusesse üle võetud küberturvalisuse 2. direktiivi eesmärk on ühtlustada küberohtude haldamise reegleid ja tõsta küberturvalisuse taset ELis.

Esimese lugemise läbis ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud korruptsioonivastase seaduse täiendamise seaduse eelnõu (851 SE), mis laiendab huvide deklaratsioonis avaldatavate andmete ringi, et suurendada avaliku võimu teostamise läbipaistvust.

Eelnõu näeb ette, et ametiisik peab esitama huvide deklaratsioonis andmed ka selle kohta, milliste Eestis või mujal riikides registreeritud organisatsioonidesse ta kuulub ning kas tal on lisaks Eesti kodakondsusele ka mõne teise riigi kodakondsus. Algatajate sõnul aitab muudatus avalikkusel paremini mõista avaliku võimu teostajate tausta ning paremini hinnata nende võimalikke sidemeid organisatsioonide ja teiste riikidega.

Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (844 SE), millega sooviti langetada bensiini-, diisli-, gaasi- ja kütteõlide aktsiis Euroopa Liidu miinimummäärani ning alandada viiele protsendile toiduainete käibemaksumäär. Algatajate sõnul oli eelnõu eesmärk vähendada kütusehindade tõusust tingitud ostujõu langust ning pidurdada toiduainete hinnatõusu.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 35 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istung lõppes kell 00.04

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu planeerimismenetlusi kiirendava seaduse

„Kiired maksutõusud. Mul on hea uudis,“ vastas Michal. „Aasta alguses langetasime kiiresti makse – kiiremini kui kunagi varem,“ lausus peaminister, kelle sõnul jääb tulumaksu langetuse tulemusel inimestele kätte 780 miljonit eurot. Michal lisas, et ära on jäetud ka ettevõtete tulumaks ja tulumaks esimesest eurost. „Ma arvan, et sellele maksutasemele me peaksime umbes jääma. See 35 protsenti tundub olevat jõukohane ja paras.“

Teedeehituse edasilükkamisest rääkides ütles peaminister, et ehkki vahepealsetel aastatel teedeehitusse raha nappis, siis nüüd on automaks, mille aastamaksuraha läheb teedeehitusse. „Järgmise nelja aastaga 380 miljonit läheb teedeehitusse,“ lausus Michal ning lisas, et teedeehituse probleemi saab lahendada nii, et seda maksuraha kasutatakse arukalt.

„Kärped erinevates valdkondades – vastab tõele, me oleme pidanud kärpima. Viimase kolme aasta kokkulepe on see, et kümme protsenti kärbime kõike, mis ei ole pensionid, õpetajad, Kaitsevägi, politsei ja nii edasi,“ ütles peaminister. Ta toonitas, et kärpeid on vaja selleks, et panustada kaitsesse, viidates meie julgeolekut ähvardavale naabrile.

Peaminister Kristen Michal vastas Helir‑Valdor Seedri küsimusele julgeoleku, Lauri Laatsi küsimusele lühinägeliku poliitika, Martin Helme küsimusele Eestit ähvardava chapodi-foobia, Urmas Reinsalu küsimusele poliitika, Helmen Küti küsimusele erihoolekande ja Helle‑Moonika Helme küsimusele riigi olukorra kohta.

Kultuuriminister Heidy Purga vastas Heljo Pikhofi küsimusele Rahvusooper Estonia juurdeehituse kohta. Haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallas vastas Aleksandr Tšaplõgini küsimusele hariduse olukorra ning Lea Danilson‑Järgi küsimusele perekonnaõpetuse kohta.

Infotunni stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu infotunnis käsitleti valitsuse poliitilisi otsuseid

Julgeolekupoliitika alused seavad Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Dokument käsitleb julgeolekut laia riigikaitse põhimõttel, paneb senisest suuremat rõhku elanikkonnakaitsele ja näeb muu hulgas ette, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad ka edaspidi olema vähemalt viis protsenti SKPst.

Riigikogu otsustab valitsuse koostatud julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise kahel lugemisel. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jätkuvad läbirääkimised homsel istungil. Lisaks lükkuvad homsesse ka korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE), alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) ja planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE) esimene lugemine.

Pärast istungi lõppemist toimub istungisaalis Pärnu riiklikult tähtsa multihalli toetusrühma asutamise koosolek.

Istung lõppes kell 12.55.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Uuendatud julgeolekupoliitika aluste eelnõu esimene lugemine Riigikogus jäi pooleli

Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Seadusega paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Olulise uuendusena nähakse seadusega ette piirimenetluse rakendamine, mis võimaldab teha otsuseid juba piiril. Menetluse ajal ei teki taotlejal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral saab inimese kiiremini tagasi saata.

Samuti muudab seadus menetlused ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, et vältida olukordi, kus varjupaigataotlusi esitatakse järjest eri riikides. Täiendavalt luuakse ELi-ülene rändeinfosüsteem, mis parandab andmete kogumist ja vahetamist ning aitab menetlusi tõhustada.

Seadus täpsustab ka varjupaigataotlejate kohustusi ning näeb ette selgemad tagajärjed nende täitmata jätmisel. Näiteks saab vajadusel piirata taotleja liikumisvabadust, sealhulgas kohustada teda elama kindlaksmääratud kohas või regulaarselt end registreerima. Samal ajal tugevdatakse taotlejate õiguskaitset, võimaldades tasuta õigusabi juba menetluse alguses.

Lisaks käivitub ELis püsiv solidaarsusmehhanism, mille kaudu saavad riigid rändesurve korral üksteist rahaliselt, ekspertide ja tehnika lähetamisega või vajadusel inimeste ümberpaigutamisega toetada.

Teisel lugemisel viidi seadusesse muudatus, millega laiendatakse pagulase pereliikme määratlust. Riigikohus leidis tänavu kevadel, et kehtiv seadus on põhiseadusega vastuolus osas, kus see ei loe pagulase pereliikmeks enne Eestisse saabumist temaga tegelikus kooselus elanud faktilist elukaaslast, kellega abiellumine või kooselu registreerimine oli pagulase päritoluriigis elukaaslaste tahtest sõltumata õiguslikult võimatu.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme EKRE ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu 20 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga (910 SE) vähenevad riigi tulud 24 miljonit ja suurenevad 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenevad eelnõu kohaselt 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot.

Eelnõuga suunatakse 10,98 miljonit eurot kulusid ja investeeringuid Eesti.ai projektidele, millega muu hulgas soovitakse parandada inimeste AI-oskusi ja muuta avalik sektor tõhusamaks. 17 miljonit eurot eraldatakse eelnõuga idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused. Eelnõuga täpsustatakse ka Riigi Kinnisvara ASi ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid ning hüvitatakse Eesti Kultuurkapitalile hasartmängumaksust saamata jäänud toetus.

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.

Seletuskirja kohaselt paraneb valitsussektori eelarvepositsioon muudatustega 15 miljonit eurot, kuid eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme EKRE, Diana Ingerainen Eesti 200, Andrei Korobeinik Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Annely Akkermann Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Eesti Keskerakonna fraktsioon, Isamaa fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust, sest selle poolt hääletas 31 ja vastu oli 45 Riigikogu liiget. Eelnõu esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 29. mai.

Vastuse sai viis arupärimist

Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlesid hinnatõusu leevendamist ja inimeste toimetulekut (nr 969) ning riigi osalusega äriühingute kulutusi motivatsiooni- ja tänuüritustele (nr 972), vastas rahandusminister Jürgen Ligi.

Arupärimisele Omniva erastamise ja universaalse postiteenuse ning perioodika kojukande jätkumise kohta (nr 971) vastas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Arupärimistele, mis puudutasid riigi registripoliitikat (nr 970) ja laste vastu suunatud seksuaalkuritegude karistuspoliitikat (nr 973), vastas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Istung lõppes kell 22.49.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

Merilind märkis, et vähktõbi on teema, mis puudutab peaaegu iga Eesti peret ning tegi kokkuvõtte vähktõve statistikast öeldes, et näiteks 2023. aastal diagnoositi Eestis 9843 uut vähijuhtu, ligikaudu 3500 inimest sureb Eestis igal aastal vähi tõttu, pahaloomulised kasvajad põhjustavad ligi veerandi kõigist surmadest ning praegu vajab umbes 56 000 inimest vähiravi või vähiga seotud jälgimist. Samas avaldas ta ka heameelt selle üle, et osavõtt sõeluuringutest on tõusnud 62–65 protsendini, HPV-vaktsineerimine on laienenud poistele, on loodud vähitõrje võrgustik ESTCAN, on arendatud raviteekondi ja kodulähedast ravi ning palliatiivraviteenuseid rahastatakse alates 2025. aastast.

Merilinnu sõnul need sammud näitavad, et Eesti liigub õiges suunas, kuid Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 vaheraport ütleb, et süsteemsed probleemid ei ole veel lahendatud. „Kes on lugenud seda vahehindamist, see teab: ainult 13 protsenti tegevustest on süsteemselt rakendunud, aga 45 protsenti tegevustest ei ole veel rakendunud. See tähendab, et probleem ei ole meil teadmiste puuduses, probleem on elluviimise võimekuses,“ tõdes ta. „Üks teine OECD raport ütleb, et kõige edukamad riigid, mida nad teevad? Nad ennetavad rohkem, nad avastavad varem ja juhivad raviteekonda terviklikumalt. Euroopa vähitõrje tegevuskava hinnangul on kuni 40 protsenti vähkidest ennetatavad.“

Samuti juhtis Merilind oma ettekandes tähelepanu sellele, et sõeluuringud päästavad elusid ja on muutunud järjest kättesaadavamaks. Ta rõhutas HPV-vastaste vaktsiinide tõhusust ning ka kogu elustiili hõlmava ennetustöö olulisust. Lisaks märkis ta vajadust tugevdada perearsti ja esmatasandi rolli, et süsteem leiaks abi vajava inimese õigel ajal üles. Merilind rääkis ka diagnostika kiirendamise vajalikkusest, selgelt juhitud raviteekonna olulisusest ning tõdes, et Eestis on puudus onkoloogidest, radioloogidest, patoloogidest, meditsiinifüüsikutest ja õdedest. Samuti selgitas ta vähijuhtumite kasvu põhjusi, tunnustas patsiendiorganisatsioonide rolli ning käsitles ravimite kättesaadavuse ja vähitõrje rahastamise küsimusi.

Eesti Vähiliidu president Vahur Valvere rõhutas vähitõrje teema riiklikul tasandil käsitlemise olulisust. Ta tänas sotsiaalkomisjoni vähiteema tõstatamise eest ning märkis, et vähk on Eestis jätkuvalt oluline rahvatervise probleem, millel on nii meditsiinilised kui ka sotsiaal-majanduslikud mõjud.

Valvere sõnul on vähiregistri andmetel vähihaigete viie aasta elulemus 65 protsenti ning see näitaja on paranemas. Kokku on registris arvel üle 70 000 vähipatsiendi, haigestumus on olnud pikaajalises tõusutrendis ning prognoosi kohaselt võib esmajuhtude arv 2030. aastaks ulatuda 11 000-ni. Vähiliidu president käsitles ettekandes eraldi meeste ja naiste peamisi vähivorme ning haigestumistrende. Meestel on kõige sagedasem eesnäärmevähk, millele järgnevad nahavähk ja kopsuvähk. Naiste seas on esikohal rinnavähk, järgnevad nahavähk ning jämesoolevähk. Valvere tõi esile, et mitmete vähivormide puhul on elulemus paranenud, kuid näiteks kopsu- ja kõhunäärmevähk avastatakse sageli hilises staadiumis, mis mõjutab ravitulemusi. Ta selgitas ka, et Eesti ja Põhjamaade elulemuse erinevused tulenevad suuresti sõeluuringute suuremast hõlmatusest neis riikides, mis võimaldab haigust varem diagnoosida.

Valvere peatus ka vähitõrje strateegilisel arengul. Ta meenutas varasemat riiklikku strateegiat ning sellele järgnenud perioodi, mil terviklik lähenemine oli nõrgem. Sellest ajendatuna algatas vähiliit analüüsi ja kampaania „Terve Eestiga vähi vastu“, mille tulemusel liitus Eesti 2019. aastal maailma vähideklaratsiooniga. Praegune vähitõrje tegevuskava 2021–2030 loodi enam kui saja eksperdi kaasabil ning selle eesmärk on vähendada haigestumist, pikendada eluiga pärast diagnoosi ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti.

Ühtlasi kinnitas Valevere Merilinnu esile toodud edusamme ning tõi näiteks ka mobiilsed diagnostikalahendused, mille abil on suurendatud sõeluuringutes osalemist ning avastatud varases staadiumis haigusjuhte. Samas rõhutas ta, et paljud probleemid püsivad. Vähitõrje tegevuskava vahehindamine näitab, et süsteemselt on rakendunud vaid väike osa kavandatud tegevustest. Probleemid puudutavad eelkõige juhtimist, vastutuse jaotust, andmete kasutamist ja inimressurssi. Ta tõi esile, et vähivaldkonna arste ja spetsialiste napib ning nende töökoormus on suur. Valevere sõnul on vaja selgemat koordineerimist, paremat prioriseerimist ning tegevuste elluviimise eelduste süsteemset hindamist.

Lisaks peatus Valvere patsiendikesksusel ja tugiteenustel ning rõhutas patsiendiorganisatsioonide rolli. Ta tõi näiteid vähiliidu tegevusest ning rahvusvahelisest koostööst, sealhulgas ekspertpatsientide koolitamisest, mis aitab kogemust ja teadmisi laiemalt jagada. „Need neli sümpaatselt naeratavat daami on tegelikult rinnavähist tervenenud, keda me võime nimetada nüüd ekspertpatsientideks rinnavähi alal, kes selle koolituse edukalt läbisid ja vähiliidu podcast’i kaudu oma kogemusi ja teoreetilisi teadmisi jagavad,“ soovitas ta.

Ettekande lõpetuseks rõhutas Valvere koostöö vajadust ja vähivastase töö paratamatust. „Kui meie koos ei tegele vähiga, siis tegeleb vähk meiega ja meie lähedastega,“ ütles ta, lisades, et eesmärk on liikuda tervema ja vähivabama Eesti suunas.

Eesti Vähitõrje Võrgustiku kliiniline juht ja onkoloog Rille Pihlak rõhutas oma ettekandes, et vähijuhtude arv kasvab ning haigus puudutab üha sagedamini ka nooremaid inimesi. Pihlak tõi esile, et Eestis diagnoositakse vähki rohkem kui sünnib lapsi, mis näitab probleemi ulatust. Kuigi vähi suremus on mõnevõrra vähenenud, ei ole see langenud sama kiiresti kui südame-veresoonkonna haiguste puhul. Tema sõnul mõjutavad olukorda nii elanikkonna vananemine kui ka sagenenud haigestumine alla 50-aastaste hulgas. Pihlak rõhutas, et viivitused diagnostikas ja ravis muudavad ravi kulukamaks ning vähendavad paranemisvõimalusi. Tema sõnul aitab varasem tegutsemine päästa elusid ja säästa ressursse.

Pihlaku sõnul ei takista Eestit teadmiste puudus. Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 annab selged suunised, kuid riik ei ole neid ühtlaselt ellu viinud. Vahehindamine näitab, et suur osa tegevustest jäi rakendamata ning areng sõltus sageli üksikute inimeste algatusest. Ta tõi esile juhtimis-, koordineerimis-, andmete kasutamise ja inimressurssidega seotud puudujäägid.

Samuti nimetas Pihlak valdkonnad, kus edasiminek on olnud aeglane, sealhulgas kirurgiline ravi, laste onkoloogia ja vähihaigete toimetulek pärast ravi. Tema sõnul saab osa probleeme lahendada otsuste ja parema korraldusega, kuid mitmed eesmärgid eeldavad püsivat rahastust ja süsteemset planeerimist. „Miks me täna ka teie ees jällegi oleme, on see, et meil on mitmeid otsuseid vaja teie käest. Meil on vaja püsirahastust vähitõrje tegevuskavale, meil on vaja, et te toetaksite ka Euroopa vähimissiooni edasist rahastust ja meil on ka mitmeid riiklikke otsuseid, mida me saame koos ära teha,“ ütles Pihlak Riigikogu ees. Vähitõrje rahastamist käsitledes rõhutas Pihlak, et riik ei ole tegevuskavale kehtestanud püsirahastust, samas kui teised riigid investeerivad sellesse kindla summa elaniku kohta. Praegu sõltuvad arengud projektirahastusest ja killustatud toetustest, mis ei võimalda järjepidevat arengut. Ta pidas oluliseks ka Euroopa vähimissiooni rahastuse jätkumist.

Ettekande lõpus nimetas Pihlak otsused, mida riik peab tema hinnangul tegema: valmis tegema haiglavõrgu arengukava, laiendada õdede rolli, tagada patsiendiorganisatsioonide stabiilne rahastus ning tugevdada esmatasandit.

Istungil neljandana kõnelenud MTÜ Onkoloogika esindaja Kristel Leif keskendus vähipatsiendi kogemusele ning rõhutas vajadust kaasata patsiendid otsustusprotsessi võrdväärsete partneritena. Ta tõi esile, et lisaks meditsiinilistele teadmistele on vaja arvestada inimeste käitumise, sotsiaalsete vajaduste ja teenusedisaini küsimustega.

Leif tutvustas end neljanda staadiumi vähipatsiendina ning selgitas, et soovib seista selle eest, et vähipatsiendid oleksid nähtavad ja kaasatud. Tema sõnul ei ole patsiendi aktiivne roll Eesti tervishoiusüsteemis veel tavapärane. Ta kirjeldas isiklikku kogemust, kus diagnoosi järel tundis ta, et süsteem käsitles teda pigem objektina ning otsuseid tehti tema eest. „Minu ümber olid väga pädevad inimesed, keda ma täiel raual usaldan ja kes hakkasid tegema valikuid minu eest. Ja kui mul tekkisid mingisugused küsimused, kui ma tundsin, et ka mul on sõnaõigus enda tervise osas – kui ka mina oskan infot otsida, kui ka mina oskan teha ettepanekuid selle kohta, mida mina vajan –, siis üsna kiiresti ma tundsin, et ma olen natukene liiga palju,“ tõdes ta. Leifi hinnangul kasvab patsientide soov osaleda oma ravi puudutavates otsustes ning seda ressurssi tuleks teadlikult kasutada ning rohkem toetada.

Ettekandes tõi Leif esile vähipatsiendi teekonna keerukuse ja üksilduse. Tema sõnul jäävad patsiendid sageli ilma vajalikust toest ajal, mil nad seda kõige enam vajavad, eriti pärast haiglakülastust või aktiivravi lõppu. Ta rõhutas, et abi vajavad lisaks patsientidele ka nende lähedased, kellele puudub sageli selge tugi ja nõustamine. Leif juhtis tähelepanu sellele, et ühiskonnas räägitakse vähist peamiselt ennetuse ja annetamiste kontekstis, kuid vähem käsitletakse igapäevaelu vähiga. Tema sõnul peab avalik arutelu hõlmama ka seda, kuidas inimesed vähiga elavad, töötavad ja ühiskonnas osalevad. „Me peame hakkama rääkima sellest, et inimesed elavad vähiga ja ka vähiga on võimalik elada väga normaalset elu, on võimalik osaleda ühiskonnas, on võimalik kasvatada lapsi, teha karjääri, joosta maratone, kandideerida Riigikokku, asutada ettevõtteid,“ sõnas ta ja rõhutas vajadust vähendada haigusega seotud stigmat.

Olulise teemana tõstis Leif esile palliatiivravi laiemat tähendust, märkides, et seda käsitletakse sageli ekslikult üksnes elulõpuravina. Tema sõnul peaks palliatiivravi algama kohe pärast diagnoosi, et toetada inimese toimetulekut kogu raviteekonna vältel.

Leif käsitles ka infosüsteemide ja teenuste killustatust. Tema hinnangul ei leia patsiendid sageli üles neile mõeldud teenuseid, kuna info on hajutatud ja raskesti kättesaadav. Ta rõhutas vajadust luua selgemad raviteekonnad ning pakkuda patsientidele tuge navigeerimisel, näiteks teekonnakoordinaatorite abil.

Samuti tõi Leif välja, et patsiendiorganisatsioonid täidavad täna olulist rolli, kuid nende tegevus põhineb suuresti vabatahtlikul tööl ja ebakindlal rahastusel. Tema sõnul peaks riik senisest rohkem toetama kolmanda sektori organisatsioone ning kaasama neid süsteemselt vähitõrjesse.

Kõne lõpus rõhutas Leif, et patsientide kogemust ja teadmisi tuleb väärtustada ning kasutada tervishoiusüsteemi arendamisel. Tema hinnangul aitaks tugevam koostöö riigi, ekspertide ja patsientide vahel paremini vastata vähipatsientide tegelikele vajadustele ning parandada nende toimetulekut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid, Katrin Kuusemäe (RE), Tanel Kiik, Irja Lutsar (E200) ja Peeter Ernits.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu käsitles olulise tähtsusega riikliku küsimusena vähitõrje hetkeseisu ja perspektiive

Riigikogu liikmed saavad igale ettekandjale esitada ühe küsimuse. Pärast ettekandeid ja küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta esmalt fraktsioonide esindajad ja seejärel kõik Riigikogu liikmed.

Lisaks on kella 8.30–14 Riigikogu ees Lossi platsil võimalik tutvuda Balti riikides unikaalse kompuutertomograafia bussiga, milles on Eesti üks moodsaim tehisaruvõimekusega kompuutertomograafia aparaat, mida kasutatakse kopsuvähi tuvastamises. Eesti Vähiliidu mobiilset kompuutertomograafi tutvustab ja küsimustele vastab Viljandi Haigla radioloogiakliiniku juhataja Andrus Aavik.

Kell 10 algavat täiskogu istungit saab otsepildis jälgida Riigikogu veebilehel. Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
5558 3993
maris.meiessaar@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu käsitleb vähitõrje hetkeseisu olulise tähtsusega riikliku küsimusena

Direktiivi kohaselt peavad kõik ELi liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetama teavet, mida on vaja süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Teabevahetus toimub üldjuhul ööpäev läbi töötavate ühtsete kontaktpunktide kaudu. Teiste ELi liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja Europolile tuleb tagada oma riigi asutustega samaväärne ligipääs kuritegevust puudutavale teabele, et avastada ja ennetada kuritegusid, viia läbi kriminaalmenetlusi või kuritegevuse vastaseid operatsioone.

Lisaks viiakse seadusega terrorismialase teabevahetuse reeglid vastavusse ELi isikuandmete kaitset käsitlevate õigusnormidega.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 54, vastu neli ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse (772 SE), mille eesmärk on tõhustada riigi osaluse valitsemist ning muuta nõukogude ja siseauditi regulatsioon selgemaks ja paindlikumaks.

Ministeerium kui osaluse valitseja saab seaduse kohaselt ise valida ja tagasi kutsuda oma esindaja riigi äriühingu nõukogus ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. See vähendab nimetamiskomitee töökoormust ja annab osaluse valitsejale suurema paindlikkuse. Nende sihtasutuste hulk, kus üks nõukogu liige tuleb nimetada rahandusministri ettepanekul, väheneb 59-lt 20-le. See kohustus jääb ainult suurematele sihtasutustele.

Oluliselt tõstetakse siseauditi kohustuse rakendumise lävendeid. Uus kohustus tekib, kui bilansimaht ületab 15 miljonit eurot või tulud 10 miljonit eurot. Siseaudiitorist saab loobuda vaid juhul, kui puudub auditikomitee kohustus ja kasutatakse osaluse valitseja või asutaja siseauditi üksust. Siseauditi kohustusega äriühingute arv tõuseb 18-lt 19-le ja sihtasutuste arv väheneb 47-lt 20-le.

Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse tulemuslikkuse hindamise lihtsustamiseks tugevdatakse osaluse valitseja rolli järelevalvajana. Nii äriühingu osaluse valitsejale kui ka sihtasutuse asutajaõiguste teostajale antakse selgesõnaline õigus tutvuda nõukogu töö ja siseauditi dokumentidega, näiteks protokollide ja audititulemustega.

Menetluse käigus lisati seadusesse muudatus, mis lubab Ukraina abistamiseks lihtsustatud korras annetada lisaks riigi äriühingutele ka nende tütarettevõtjatel. Erandi kehtivust pikendatakse kolme aasta võrra ehk 2030. aasta lõpuni.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna ja Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (796 SE), mille kohaselt peab saama veebiostust 14 päeva jooksul loobuda sama lihtsalt, kui internetipoest asja soetada. Selleks peab veebipoes olema taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. Seaduse järgi peab ka teenuse lõpetamine olema sama lihtne kui teenuse tellimine. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei saa enam nõuda, et näiteks interneti- või mobiilsidelepingu saab sõlmida veebis, aga selle lõpetamiseks peab minema kontorisse.

Ühe olulise muudatusena näeb seadus ette õiguse nõuda veebis asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.

Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja olema kasutajale arusaadav ka väikesel ekraanil.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 62, vastu seitse ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) (825 SE), mille kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused valdama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt.

Seadus näeb ette, et kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, tuleb tal sooritada B1-taseme keeleeksam. Kui kutsealune B1-taseme eksamit ei soorita, peab ta aasta jooksul läbima Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning seejärel eksami uuesti tegema.

Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik ning keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest nähakse ette ka hüvitis. Keeleeksamil ja -kursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.

Samuti näeb seadus ette, et kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisele või ajateenistusse ilmumata jätmisel. Ettekirjutuse täitmata jätmisel määratava sunniraha ülemmäär tõuseb seadusega 640 eurolt 1280 eurole. Haldussunnimeetmete rakendamine aitab tagada, et kutsealused ei saaks tahtlikult vajaliku keeletaseme omandamisega viivitada ja seeläbi kõrvale hoida ajateenistusse asumisest.

Seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbimine piisavat eesti keele oskust, et mõista käske, järgida ohutusnõudeid ja osaleda väljaõppes, ning muudatus võimaldab Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele.

Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba mullu novembris vastu võetud seadusega, ent kui president jättis selle välja kuulutamata, otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Kalev Stoicescu Eesti 200 fraktsioonist. Reformierakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Alar Laneman.

Seaduse vastuvõtmist toetas 76 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse (829 SE), millega tunnistatakse kehtetuks praeguseks lõppenud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (SAPARD) rakendamise sätted.

Programmiga toetati aastatel 2001–2004 Euroopa Liidu vahenditest kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. Eestile eraldati kokku 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni ulatuses. Praeguseks on programmi rakendamine täielikult lõppenud, sealhulgas on möödunud ka toetuse tagasinõudmise tähtajad.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 55 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Kolm eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE), mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada planeerimismenetlusi.

Seletuskirja kohaselt võimaldavad muudatused omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt arendustele reageerida, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole 10 aasta jooksul arendustegevust alustatud. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.

Eelnõuga loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel, ning edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel. Kui omavalitsuse eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Ühtlasi jääb eelnõu kohaselt ära maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp.

Enne eelnõu teise lugemise katkestamist tänavu märtsis tehti eelnõusse mitmeid muudatusi, mis võimaldavad muu hulgas planeerimisalase tegevuse korraldajal määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole toimingu tegemiseks tähtaega sätestatud. Samuti lisati eelnõusse uue planeeringute infosüsteemi kasutuselevõttu ettevalmistavad sätted, mille alusel hakkab toimuma isikuandmete kogumine ja säilitamine. Muudatustega luuakse võimalus saata loodava infosüsteemi kaudu planeeringu- ja selle mõjualasse jäävatele isikutele massiteateid planeeringu algatamise või muude planeeringuga seotud menetlustoimingute kohta, et tagada parem kaasatus.

Maa- ja Ruumiamet saab muudatustega õiguse kontrollida nii omavalitsuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse tegevuse tähtaegsust ning omavalitsuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel, nõudes teavet ja tehes vajadusel ettekirjutusi õigusvastasuse või põhjendamatu viivituse kõrvaldamiseks.

Lisaks täpsustatakse muudatustega tehnovõrkude ja -rajatistega arvestamise kohustust nii üld- kui ka detailplaneeringutes ning nähakse ette tähtaja seadmine detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks ja detailplaneeringu muutmise võimaluse lisamine. Muu hulgas jäetakse eelnõust välja muudatused, millega plaaniti kaotada planeeringute teadete avaldamise kohustus üleriigilise levikuga ja maakonnalehtedes.

Teise lugemise jätkamisel viidi eelnõusse veel neli muudatusettepanekut, millega jäetakse riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse ning nähakse ette, et Maa- ja Ruumiameti haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel on sunniraha ülemmäär on 9600 eurot. Lisaks laiendatakse omavalitsuse kaalutlusõigust projekteerimistingimuste andmisel ning täpsustatakse mitme sätte jõustumisaega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tarmo Tamm Eesti 200 fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu (831 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi eesmärk on tugevdada ELi välispiiri kaitset, kiirendada rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlusi ning tagada liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism.

Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Olulise uuendusena nähakse eelnõuga ette piirimenetluse rakendamine, mis võimaldab teha otsuseid juba piiril. Menetluse ajal ei teki taotlejal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral saab inimese kiiremini tagasi saata.

Samuti muudab eelnõu menetlused ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, et vältida olukordi, kus varjupaigataotlusi esitatakse järjest eri riikides. Täiendavalt luuakse ELi ülene rändeinfosüsteem, mis parandab andmete kogumist ja vahetamist ning aitab menetlusi tõhustada.

Eelnõu täpsustab ka varjupaigataotlejate kohustusi ning näeb ette selgemad tagajärjed nende täitmata jätmisel. Näiteks saab vajadusel piirata taotleja liikumisvabadust, sealhulgas kohustada teda elama kindlaksmääratud kohas või regulaarselt end registreerima. Samal ajal tugevdatakse taotlejate õiguskaitset, võimaldades tasuta õigusabi juba menetluse alguses.

Lisaks käivitub ELis püsiv solidaarsusmehhanism, mille kaudu saavad riigid rändesurve korral üksteist rahaliselt, ekspertide ja tehnika lähetamisega või vajadusel inimeste ümberpaigutamisega toetada.

Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatus, millega laiendatakse pagulase pereliikme määratlust. Riigikohus leidis tänavu kevadel, et kehtiv seadus on põhiseadusega vastuolus osas, kus see ei loe pagulase pereliikmeks enne Eestisse saabumist temaga tegelikus kooselus elanud faktilist elukaaslast, kellega abiellumine või kooselu registreerimine oli pagulase päritoluriigis elukaaslaste tahtest sõltumata õiguslikult võimatu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Helir-Valdor Seeder ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 13, vastu aga 44 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (860 SE), millega muudetakse tasude maksustamise reegleid, kui teenust osutatakse eraisikute vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel.

Praegune kord näeb ette, et kui eraisik ostab teiselt eraisikult võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid, näiteks eluaseme hooldus-, remondi- või lapsehoiuteenust, peab ta kandma teenust osutava inimese töötamise registrisse, esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Eelnõuga need teenustasu maksja kohustused kaotatakse ning pannakse sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus sarnaselt tulumaksuga teenustasu saajale.

Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht. Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, aga ka lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets, Martin Helme ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Aivar Kokk ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Katkestamise poolt oli 13, kuid selle vastu hääletas 44 Riigikogu liiget.

Ühe eelnõu teine lugemine katkestati

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise reegleid nii, et alaealisi saaks tööle võtta senisest paindlikumalt ning neil oleksid paremad võimalused omandada varast töökogemust ja kujundada tööharjumust. Varajane töökogemus aitab paranda noorte lähtepositsiooni tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus.

Eelnõuga saavad noored loa vaheajal rohkem töötada. Kui praegu kehtivate reeglite järgi võib noor tööl käia pool vaheaega, siis edaspidi võib ta suvevaheajal tööd teha kuni kaks kuud, ühe nädala pikkusel koolivaheajal võib edaspidi töötada viis päeva ning kahe nädala pikkusel koolivaheajal 10 päeva.

Kui praegu võib olenevalt noore vanusest pereettevõttes töötada vaid kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami valdkonnas, siis eelnõu järgi see piirang kaob ja noored võivad töötada mis tahes valdkonna perefirmas. Samuti lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega, et võimaldada näiteks noortemaleva korraldajal võtta kiirelt tööle maleva ootenimekirjas olev noor, kui mõni malevasse vastu võetud noor loobub malevas osalemisest vahetult enne töö algust. Samuti ühtlustatakse alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus täiskasvanute omaga – see hakkab olema 28 kalendripäeva.

Teise lugemise eel laiendati eelnõu sisu oluliselt. Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamise kõrval lisandusid eelnõusse mahukad ja põhimõttelised muudatused tööõiguses, sealhulgas ELi direktiivide ülevõtmine, palkade läbipaistvuse regulatsioon ning palgapeegli kui uue riikliku digilahenduse loomine. Seetõttu katkestas Riigikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul eelnõu teise lugemise.

Neli eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu ei võtnud vastu 24 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamisest ning heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformimise vajadusest“ eelnõu (858 AE), millega sooviti teha Euroopa Komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele ettepanek algatada heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik reform, et ELi kliima- ja energiapoliitika toetaks tasakaalustatult nii keskkonnaeesmärkide saavutamist kui ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut ja inimeste toimetulekut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist.

Avalduse vastuvõtmist toetas 15, kuid selle vastu hääletas 41 Riigikogu liiget ja üks saadik jäi erapooletuks. Seega ei saanud eelnõu avaldusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (840 SE), mis oleks andnud kohalikele omavalitsustele õiguse piirata oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste arvu. Samuti oleks eelnõu andnud omavalitsustele rohkem õigusi reguleerida koostööd rendiettevõtetega.

Algatajate sõnul aitaksid muudatused vähendada kergliikuritega ja pisimopeedidega seotud õnnetuste arvu ning tagada sellise linnaruumi, kus oleks ohutu liigelda nii jalakäijatel kui ka jalgrataste, pisimopeedide ja kergliikuritega sõitjatel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mario Kadastik Reformierakonna ja Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 39 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud diislikütuse aktsiisi tähtajalise langetamise seaduse eelnõu (868 SE), millega sooviti langetada diislikütuse aktsiis kolmeks kuuks Euroopa Liidu miinimummäärani, milleks on 1000 liitri kohta 330 eurot. Algatajate sõnul aitaks ajutine langetus vähendada kütusehindade järsu tõusu mõju.

Läbirääkimistel võttis sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 36 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.

Samuti lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (823 SE), millega sooviti kehtetuks tunnistada hasartmängumaksu etapilist langetust ette nägevad seadusemuudatused. Algatajad märkisid seletuskirjas, et netikasiinode maksulangetused on põhjendamatud ja kahjustavad riigi rahandust.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 34 ja selle vastu oli seitse Riigikogu liiget.

Ettekandja puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (839 SE) esimene lugemine.

Istungi rakendamisel teatati plaanist moodustada Riigikogu liikme Anti Poolametsa algatusel Eesti filmikunsti toetusrühm.

Istung lõppes kell 21.11

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu võttis vastu viis seadust

Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik ning keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest nähakse ette ka hüvitis. Keeleeksamil ja -kursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.

Samuti näeb seadus ette, et kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisele või ajateenistusse ilmumata jätmisel. Ettekirjutuse täitmata jätmisel määratava sunniraha ülemmäär tõuseb seadusega 640 eurolt 1280 eurole. Haldussunnimeetmete rakendamine aitab tagada, et kutsealused ei saaks tahtlikult vajaliku keeletaseme omandamisega viivitada ja seeläbi kõrvale hoida ajateenistusse asumisest.

Seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbimine piisavat eesti keele oskust, et mõista käske, järgida ohutusnõudeid ja osaleda väljaõppes, ning muudatus võimaldab Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele.

Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba mullu novembris vastu võetud seadusega, ent kui president jättis selle välja kuulutamata, otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga. Eelnõu töötas välja riigikaitsekomisjoni moodustatud töörühm, kuhu kuulusid Riigikogu liikmete kõrval Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti ning Integratsiooni Sihtasutuse esindajad.

Riigikogu võttis riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) (825 SE) vastu 76 poolthäälega.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu toetas ajateenijatele B1-tasemel keeleoskusnõude seadmist

Teema tõstatas Aivar Kokk, kes juhtis tähelepanu sellele, et vähihaigeid ja raskelt haigeid lapsi toetavad sihtasutused täidavad sageli lünki, kuhu riiklik süsteem ei ulatu. Ta rõhutas, et annetustest kogutud raha jõuab osaliselt maksude kaudu riigile tagasi, ning küsis, kas riik võiks neid organisatsioone senisest rohkem toetada näiteks maksusoodustuste või kaasrahastuse kaudu. „Kas riik näeb neid sihtasutusi lihtsalt heategevusena või partneritena, kes aitavad päästa elusid ja täita lünki, kuhu riiklik süsteem alati ei ulatu?” küsis Kokk.

Joller vastas, et kõigi mittetulundusühingute tegevus on oluline ning riik ei saa teha erandeid üksikute valdkondade kaupa, arvestamata laiemat pilti. Ta rõhutas, et Sotsiaalministeerium toetab organisatsioone strateegilise partnerluse kaudu, lähtudes riiklikest eesmärkidest. „Riik näeb partneritena ja riik toetab neid organisatsioone nii tegevuskulude osas kui ka erinevate projektide elluviimise osas,” ütles Joller. Tema sõnul on näiteks puuetega ja krooniliste haigustega inimeste valdkonnas strateegiliseks partneriks EPIKoda ning lisaks toimuvad mitmesugused taotlusvoorud, mille kaudu rahastatakse konkreetseid teenuseid ja projekte.

Minister selgitas ka, et suur osa abivahenditest ja teenustest, mida raskelt haiged vajavad, on juba riigi poolt rahastatud. „Abivahenditele kulub aastas umbes 26 miljonit eurot ja see on ainult rehabilitatsioonisüsteemi kaudu rahastatav osa,” märkis Joller. Rääkides vähiravifondidest, selgitas ta, et näiteks fond Kingitud Elu toetab sageli ravimeid, mida Tervisekassa ei saa rahastada teadusliku tõendatuse või müügiloa puudumise tõttu.

Sotsiaalminister nentis oma vastuses, et riigi võimalused ei ole piiramatud. „Me kindlasti tahaks teha rohkem, aga kui ressurssi ei ole, siis peame suunama need ressursid sinna, kus saame kõige parema tulemuse,” ütles Joller.

Sotsiaalminister vastas infotunnis ka Heljo Pikhofi küsimusele erihooldekande kohta.

Lisaks sotsiaalministrile osales infotunnis ka peaminister Kristen Michal, kes vastas Lauri Laatsi küsimusele fiskaalpoliitika kohta, Martin Helme küsimusele Eesti õigusriigi kohta, Reili Ranna küsimusele laste ja perede kohta, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele õiglase ülemineku fondi ebaõigluse kohta, Anti Poolametsa küsimusele Eesti ajaloo käsitlemise kohta, Aleksandr Tšaplõgini küsimusele gaasielektrijaamade ehitamise kohta ja Mart Helme küsimusele ajaloolise mälu kohta.

Infotunni stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Infotunnis arutati heategevusorganisatsioonide rolli ja riigi toetust raskelt haigete abistamisel