Kohtumisel tänas Vaga asepresidenti sooja vastuvõtu eest ning tõi esile, et iga Eesti delegatsiooni visiit Taiwani kinnitab kahe riigi tugevat partnerlust ja sõprust.

„Taiwani majanduslik edu, innovatsioon ning ühiskonna vastupidavus on Eestile suureks inspiratsiooniks. Näeme üha rohkem võimalusi teha koostööd kõrgtehnoloogia, kaitsetööstuse, investeeringute ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Eesti ja Taiwan on täna lähedasemad kui kunagi varem,“ ütles Vaga.

Tema sõnul avaldab Eesti tunnustust Taiwani ulatuslikele reformidele riigikaitses.

„Taiwan ei tugevda üksnes oma relvajõude, vaid investeerib ka tehnoloogilisse innovatsiooni, ühiskonna valmisolekusse, küber- ja kognitiivsesse julgeolekusse ning aktiivsesse diplomaatiasse. See saadab selge sõnumi, et demokraatiat ja vabadust kaitstakse,“ märkis Vaga.

Vaga tõi esile, et Eesti liigub samas suunas, investeerides tänavu riigikaitsesse 5,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, arendades kaasaegseid kaitsevõimeid ning toetades jätkuvalt Ukrainat.

Kohtumisel arutati ka Eesti ja Taiwani praktilise koostöö kiiret arengut. Eesti jagab Ukrainast saadud õppetunde, mis aitavad tugevdada ka Taiwani valmisolekut. Lisaks käsitleti koostööd kaitsetööstuses, sealhulgas Taiwani Riikliku Chung-Shani Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi (NCSIST) ja Eesti ettevõtete vahel.

Delegatsioon märkis, et koostöö laieneb ka teistes valdkondades. ESTDEV ja Taiwani Rahvusvahelise Koostöö ja Arengu Fond (ICDF) on sõlminud strateegilise koostööleppe, Taiwania Capital on investeerinud Eesti tehnoloogiasektorisse ning kahe riigi vahel tihenevad kultuuri- ja haridusvahetused. Eesti toetab jätkuvalt ka Taiwani sisulist osalemist Maailma Terviseorganisatsiooni tegevuses.

„Eestit ja Taiwani lahutab geograafia, kuid ühendavad väärtused. Taiwani humanitaarabi Ukrainale näitab, et nad jagavad meiega samu väärtusi ja panustavad, et Euroopa mandril toimub sõda lõppeks vabaduse võiduga. Eesti ja Taiwanil on aga ka suur potensiaal teha majandusalast koostööd tehnoloogiasektoris. Taiwani hiljutine investeering Eesti ettevõttesse Skeleton Technologies on tiheda majanduskoostöö algus. Vabadus, demokraatia, innovatsioon ja avatud ühiskonda – need ühised väärtused teevad meie partnerluse tugevaks ning annavad kindlust, et saame koos üle kõikidest proovikividest,“ ütles Vaga.

Eesti–Taiwani sõprusrühma delegatsiooni kuulusid lisaks Vagale Riigikogu liikmed Peeter Tali, Hanah Lahe, Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Kalle Laanet.

Visiidi käigus kohtus delegatsioon Taiwani asepresidendi Hsiao Bi-khimiga, Taiwani parlamendi spiikri Han Kuo-yuga, välisministri, asekaitseministri, Julgeolekunõukogu peasekretäri Joseph Wu, Taiwani Riikliku Chung-Shani Teadus- ja Tehnoloogiainstituudi (NCSIST), Rahvusliku paleemuuseumi juhtkonna, Majandus- ja Kaubandusministeeriumi ning riikliku Taiwania Capital investeerimisfondi esindajatega.

Kohtumistel keskenduti Eesti ja Taiwani parlamentaarse koostöö edendamisele, julgeoleku- ja kaitseküsimustele, kaitsetööstuse ja kõrgtehnoloogia koostööle, investeeringutele, kultuurivahetusele ning demokraatlike riikide koostöö tugevdamisele rahvusvahelisel tasandil.

Lisainfo:

Kristo Enn Vaga
Riigikogu Eesti–Taiwani parlamendirühma esimees
+372 5626 7733
kristoenn.vaga@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti–Taiwani sõprusrühm Taiwanis: Eesti ja Taiwan on lähedasemad kui kunagi varem

Raidi selgitusel Tiibeti eksiilvalitsuse hinnangul toimib seadus surmahoobina algsele Hiina rahvavabariigi poolsele põhiseaduslikule lubadusele Tiibeti tegeliku autonoomia kohta. „Seadus soodustab rahvastiku ümberpaigutamist ja marginaliseerib tiibeti keelt, lahutab tiibetlasi süstemaatiliselt nende esivanemate kodumaast, ajaloost ja vaimsetest traditsioonidest. Eesmärk ei ole lihtsalt integratsioon, vaid eraldiseisva Tiibeti identiteedi järkjärguline asendamine truudusega riiklikult määratletud „Hiina rahvale” (Zhonghua Minzu),“ selgitas Raid.

„Tiibeti identiteedi kriminaliseerimine: seadus seab eesmärgi „luua Hiina rahvale tugev kogukonnatunne” ning esitab Tiibeti usupraktikate, keele ja kultuuritraditsioonide säilitamist separatismi ilmingutena,” märkis Raid.

Ühisavaldusele alla kirjutanud Riigikogu liikmed mõistavad seaduse teravalt hukka ja sedastavad, et seadusel puudub Tiibeti rahva silmis moraalne legitiimsus. Kuigi Euroopa Parlament ja ÜRO on juba väljendanud tõsist muret kõnealuse õigusakti tagajärgede pärast, on vaja kiiresti tugevamaid ja otsustavamaid meetmeid, leiavad nad.

“Riigikogu liikmed kutsuvad üles: ametlikult edastama Hiina valitsusele oma tugevat vastuseisu kõnealusele seadusele, paludes tagasi lükata seaduse rakendamist ja nõuda selle kehtetuks tunnistamist. ÜRO organeid ja mehhanisme tegutsema Hiina assimilatsioonipoliitika kiireloomuliseks läbivaatamiseks ja kasutama kõiki olemasolevaid rahvusvahelisi vahendeid, et vältida edasisi kultuuriliste, keeleliste ja usuliste õiguste rikkumisi Hiina võimude poolt. Avaldame Pekingile ühtset diplomaatilist survet, et lahendada Hiina-Tiibeti konflikt rahumeelselt tõelise ja vastastikku lugupidava dialoogi kaudu; toetame Tiibeti eksiilvalitsuse jõupingutusi Tiibeti kultuuri ja identiteedi säilitamisel ja edendamisel paguluses,” seisab protestikirjas.

Protestikirjale kirjutasid alla Riigikogu liikmed Juku-Kalle Raid, Ando Kiviberg, Toomas Uibo, Yoko Alender, Kalle Laanet, Jaak Valge, Hanah Lahe, Tarmo Tamm, Ester Karuse, Annely Akkermann, Vilja Toomast, Jüri Jaanson, Marek Reinaas, Anti Allas, Riina Sikkut, Tiit Maran, Leo Kunnas, Heljo Pikhof, Irja Lutsar, Diana Ingerainen, Tõnis Lukas, Tanel Tein, Peeter Tali , Mario Kadastik, Pipi-Liis Siemann, Henn Põlluaas, Margit Sutrop, Kristo Enn Vaga, Eerik-Niiles Kross, Priit Sibul, Liina Kersna, Raul-Stig Rästa, Anti Poolamets, Züleyxa Izmailova, Katrin Kuusemäe, Helir-Valdor Seeder, Luisa Rõivas, Kalev Stoicescu, Kristina Šmigun-Vähi, Urmas Reinsalu, Tanel Kiik, Evelin Poolamets, Mati Raidma, Mart Võrklaev, Timo Suslov, Mait Klaassen, Madis Kallas, Anti Haugas, Õnne Pillak, Meelis Kiili ja Lea Danilson-Järg.

Avalduse täistekst eesti keeles ja inglise keeles.

Lisainfo:

Juku-Kalle Raid
Tiibeti toetusrühma esimees
6316562
juku-kalle.raid@riigikogu.ee

Link uudisele: 51 riigikogu liiget protesteerivad Hiina rahvavabariigi seaduse vastu, mis seab ohtu väikerahvad

Parlamendirühm lisab, et mittetunnustamispoliitika jäi USA ametlikuks välispoliitika peajooneks kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal. Pärast Eesti taasiseisvumist 1991. aastal alustas Ameerika Ühendriikide saatkond juba oktoobris oma tööd Tallinnas.

„Ameerika Ühendriigid on läbi aastakümnete olnud Eesti Vabariigi üks olulisemaid ja usaldusväärsemaid liitlasi. Jagame ühist ja kindlat pühendumust julgeoleku tugevdamisele, majandussuhete edendamisele ning vabaduse kaitsmisele,“ kirjutab rühm avalduses.

Eesti–USA parlamendirühma avaldusele kirjutasid alla aseesimees Peeter Tali ja liikmed Aivar Sõerd, Anti Poolamets, Kristo Enn Vaga, Mario Kadastik, Enn Põlluaas, Annely Akkermann, Vadim Belobrovtsev, Eero Merilind, Heljo Pikhof, Lauri Laats, Ando Kiviberg, Helmen Kütt, Jüri Jaanson, Vladimir Arhipov, Ester Karuse, Raimond Kaljulaid, Kadri Tali, Kersti Sarapuu, Helle Moonika Helme, Mart Helme ja Eerik-Niiles Kross.

Lisainfo:
Peeter Tali
Eesti–USA parlamendirühma aseesimees
6316556
peeter.tali@riigikogu.ee

Link uudisele: Parlamendirühm õnnitleb USA rahvast riigi 250. aastapäeva puhul

„See tähtpäev tähistab olulist sündmust Eesti Vabariigi ajaloos ning omab erilist kohta ka Euroopa juudi kogukondade ajaloos. 1925. aastal vastu võetud vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus andis Eesti juutidele võimaluse rajada oma kultuuriline omavalitsus – samm, mis pälvis rahvusvahelist tunnustust ja kinnitas noore Eesti Vabariigi pühendumust vabadusele, võrdsusele ja vähemuste õiguste austamisele.

Eesti iseseisvumine tõi kaasa põhimõttelise muutuse siinsete juutide elus. Sajandite jooksul erinevate võõrvõimude all elanud juudi kogukond sai Eesti Vabariigis täielikud kodanikuõigused ning võimaluse vabalt arendada oma kultuuri, haridust ja kogukondlikku elu. Eesti juudi kultuurautonoomia kujunes eeskujuks, mille vastu tunti huvi ka paljudes teistes riikides.

Juba sada aastat tagasi hakkasid arenema sidemed Eesti ja juudi rahvusliku kodu ülesehitajate vahel tollases Briti mandaadi all olnud Palestiinas. Eesti Vabariik kanti esimese riigina Juudi Rahvusfondi Kuldraamatusse tunnustusena Eesti poolt juudi kogukonnale võimaldatud kultuurautonoomia eest.

Eesti juudi kultuurautonoomia vägivaldse katkestamise tõid kaasa 1940. aastal alanud okupatsioonid. Nõukogude Liidu okupatsioon hävitas vähemusrahvuste kultuurilise omavalitsuse ning sõltumatu kodanikuühiskonna. Sellele järgnenud Natsi Saksa okupatsioon püüdis hävitada Eesti juudi kogukonda ennast.

Eesti riigi taastamisega 1991. aastal avanes juudi kogukonnal võimalus jätkata seal, kus vaba Eesti areng oli pool sajandit varem katkestatud. Tänapäeval on Eesti juudi kogukond elujõuline, nähtav ja hinnatud osa Eesti ühiskonnast ning oluline sild Eesti ja Iisraeli ning laiemalt kogu juudi maailma vahel.

Eesti juudi kogukonna aktiivne kultuuri-, haridus- ja ühiskondlik tegevus annab tunnistust sellest, et sada aastat tagasi rajatud traditsioon elab edasi ka tänapäeval. Eesti riik peab oluliseks tagada, et juudi kogukond saaks jätkuvalt turvaliselt ja vabalt oma identiteeti, kultuuri ja usuelu hoida ning edasi arendada.

Praegused sõbralikud ja tihedad suhted Eesti ja Iisraeli vahel toetuvad samadele väärtustele – demokraatiale, õigusriigile, vabadusele ning inimväärikuse austamisele. Samuti on need suhted rajatud Eesti juudi kogukonna olulisele panusele meie ühiskonna arengusse läbi paljude põlvkondade.

Juudi kultuurautonoomia sajandat aastapäeva tähistades meenutame uhkusega üht Eesti demokraatia ja sallivuse olulist saavutust ning avaldame tunnustust Eesti juudi kogukonnale tema panuse eest meie ühisesse ajalukku ja tänasesse päeva. Koos vaatame julgelt tulevikku.

Palju õnne Eesti juudi kultuurautonoomia 100. aastapäeva puhul!

Am Yisrael Chai!“

Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees on Eerik-Niiles Kross ning sinna kuuluvad veel Vadim Belobrovtsev, Meelis Kiili, Lauri Laats, Juku-Kalle Raid, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Vilja Toomast ja Kristo Enn Vaga.

Lisainfo:
Eerik-Niiles Kross
Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees
eerik-niiles.kross@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti-Iisraeli parlamendirühm õnnitleb Eesti juudi kultuurautonoomia 100. aastapäeva puhul

„Arstid näevad suitsetamise tagajärgi oma vastuvõttudel iga päev. Selle mõju tuntakse nii inimeste tervises, elukvaliteedis kui ka tervishoiusüsteemi koormuses. Viimase veerandsajandi jooksul oleme suitsetajate osakaalu rohkem kui poole võrra vähendanud, mis näitab, et ennetustöö ja teadlikkuse kasv on kandnud vilja. See on oluline edasiminek, kuid siin ei saa pidama jääda. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2040 tubakavaba põlvkond, kus tubakat kasutab vähem kui viis protsenti elanikkonnast, ning selle eesmärgi poole peab liikuma ka Eesti,“ ütles Merilind.

Tema sõnul ei piisa selle sihini jõudmiseks ainult keeldudest. „Vaja on tõenduspõhist lähenemist, mis aitab ennetada sõltuvuste teket, toetab loobujaid ning annab inimestele võimaluse teha teadlikke tervisevalikuid. Just sellistele lahendustele keskendub ka tänane konverents,“ lisas Merilind.  

Konverentsil keskendutakse psühholoogilise abi ja sõltuvusnõustamise kättesaadavusele, tubakakahjude vähendamise rahvusvahelisele kogemusele ning sellele, millised ennetus- ja regulatsioonimeetmed aitavad kõige tõhusamalt vähendada tubakatoodete tarvitamist. Samuti arutatakse, kuidas tugevdada inimeste vaimset ja füüsilist heaolu, et ennetada sõltuvuste kujunemist juba varases etapis.

Ajakava:

10.00 Moderaator Hannes Hermaküla sissejuhatus 
10.05 TANK toetusrühma esimehe Eero Merilind tervitus
10.00 – 10.30 „Suitsetamise ja nikotiinitoodete kasutamise trendid Eestis“, Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel
10.30 – 10.50 „Suitsetamise ja nikotiini mõju südame-veresoonkonnale: terviseriskid ja ennetusvõimalused“, Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa
10.50 – 11.10 „Ära minust eeskuju võta“, sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo 
11.10 – 11.30 „Miks tekib sõltuvus ja kuidas seda ravida?“, Toompargi Vaimse Tervise keskuse psühhiaater dr Margus Lõokene 
11.30 – 12.00 Paus
12.00 – 13.00 Paneeldiskussioon „Kuidas kujundada toimiv tubaka- ja nikotiinipoliitika Eestis?“. Osalevad Riigikogu liige ja perearst dr Eero Merilind, PERH-i onkoloog-ülemarst ja Eesti Vähiliidu president dr Vahur Valvere, Narva haigla juht Üllar Lanno, Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi ning Politsei- ja Piirivalveameti ennetusteenuse omanik Gerli Grünberg. Paneeldiskussiooni modereerib Hannes Hermaküla. 

Lisainfo:
Eero Merilind
Riigikogu tubaka, alkoholi ja narkootiliste ainete kahjude vähendamise toetusrühma esimees
6316474
eero.merilind@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus arutatakse tubakakahjude vähendamise võimalusi

Tema sõnul on ühelt poolt vajalik otsida riigieelarvesse täiendavaid tulukohti. „Kui rahvusvahelised digihiiud teenivad Eesti turult reklaamitulu, peaksid nad siia ka panustama,“ märkis Hanimägi.

Teisalt puudutab küsimus tema hinnangul ka Eesti meediaruumi tulevikku. „Siin makse maksvad meediamajad kannavad vastutust usaldusväärse ajakirjanduse ja avaliku arutelu püsimise eest. Samal ajal liigub üha suurem osa reklaamirahast rahvusvahelistele digiplatvormidele. Kui tahame usaldusväärset ajakirjandust, tuleb siin leida parem tasakaal,“ lisas Hanimägi.

Toetusrühma eesmärk on algatada Riigikogus ja avalikkuses sisuline arutelu digiplatvormide reklaamimaksu võimalikkuse, mõju ja sobiva mudeli üle. Rühm soovib analüüsida teiste Euroopa riikide kogemust ning otsida lahendust, mis sobiks Eestile.

Digiplatvormide reklaamimaksu toetusrühma kuuluvad Riigikogu liikmed Andre Hanimägi, Madis Kallas, Tõnis Mölder, Kristo Enn Vaga, Marek Reinaas, Andrei Korobeinik, Priit Sibul, Hanah Lahe, Jaak Aab, Tanel Kiik ja Peeter Ernits. Toetusrühma esimeheks valiti Andre Hanimägi ja aseesimeheks Kristo Enn Vaga.

Lisainfo:
Andre Hanimägi
Digiplatvormide reklaamimaksu toetusrühma esimees
6316518
andre.hanimagi@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu liikmed soovivad maksupanust suurtelt digiplatvormidelt

“Aruteludes keskendutakse muu hulgas sellele, kuidas toimib TI-Hüppe õpirakendus gümnaasiumis, millised eetilised, juriidilised, sotsiaalsed ja tehnilised riskid kaasnevad tehisaru kasutamisega ning mida näitavad uuringud Eesti noorte valmisoleku kohta kasutada tehisaru õppetöös,” ütles Sutrop.

Seminaril käsitletakse nii hariduspoliitilisi valikuid, TI-Hüppe algatust kui ka noorte tegelikke tehisaru kasutamise praktikaid eesmärgiga mõtestada, milline võiks olla tehisaru roll Eesti hariduse tulevikus.

Kella 9–14 toimuvat seminari saab jälgida veebiülekandes. Videosalvestisi saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Lisainfo:

Margit Sutrop
Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimees
631 6630
margit.sutrop@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogus arutatakse tehisaru mõju haridusele

Saadikute sõnul on Eesti otsestes rahvuslikes huvides rahvusvahelisele õigusele tuginev reeglitepõhine maailmakord ning kurjuse telje riigid on seda aastaid pea karistamatult lõhkunud. „USA ja Iisraeli sõjalised löögid Iraanile nõrgestavad Iraani režiimi ja tema autokraatlikke liitlasi, kelle nähtavaks eesmärgiks on maailmakorra muutmine. Iraani, Põhja-Korea ja Venemaa autokraatlikud režiimid loovad ebastabiilsust kogu maailmas. Iraani, Põhja-Korea ja Hiina toel jätkab Venemaa vallutussõda Ukrainas. Iraani droonitehnoloogia, eriti Shahed-tüüpi relvasüsteemid, moodustab Ukraina rahva terroriseerimiseks Ukraina linnade ja tsiviiltaristu vastu suunatud Vene õhurünnakute selgroo,“ ütlevad nad ja lisavad, et seepärast ei ohusta Iraani režiim mitte ainult Iisraeli ja Lähis-Ida piirkonna, vaid otseselt ka Euroopa ja Eesti julgeolekut.

Parlamendirühmad märgivad, et Eesti on USA vankumatu liitlane ja Iisraeli lähedane sõber, ning kinnitavad taas toetust tugevale transatlantilisele ühtsusele ühistele ohtudele vastu seismisel. „Me kiidame heaks USA ja Iisraeli ühisoperatsiooni Iraanis ning avaldame mõlema riigi relvajõududele ja kaitseväelastele täielikku toetust ja soovime neile edu,“ seisab avalduses.

Saadikud soovivad jõudu ja vaprust Iisraeli rahvale, kes elab taas Iraani raketi- ja droonirünnakute all, ning mõistavad teravalt hukka Iraani rünnakud Iisraeli ja tema naabrite vastu. „Need rünnakud näitavad Iraani režiimi tõelist olemust. Rünnakud tsiviilsihtmärkide ja energiataristu vastu on eriti jäledad ega tohi jääda karistuseta. Demokraatlik maailm peab näitama, et agressioon piirkonna riikide vastu ning eelkõige tahtlikud rünnakud, mis seavad ohtu tsiviilelanike elu ja elutähtsa taristu, toovad ründajale kaasa tagajärjed,“ ütlevad nad.

Avalduses kutsutakse demokraatlikke riike üles säilitama ja tugevdama poliitilist, diplomaatilist ja majanduslikku survet Iraani režiimile, sealhulgas selle raketi- ja droonitööstusele, Islami Revolutsioonilisele Kaardiväele ning kõigile struktuuridele, kes vastutavad agressiooni eest välismaal ja repressioonide eest kodumaal. Saadikud meenutavad, et Riigikogu on kuulutanud Islami Revolutsioonilise Kaardiväe terroristlikuks organisatsiooniks ja kutsunud teisi demokraatlikke riike üles tegema sedasama, ning kordavad seda üleskutset.

„Rõhutame, et Iraani tulevik peab kuuluma tema rahvale. Iraani rahvas vajab demokraatliku maailma kindlat, ühtset ja põhimõttelist toetust autokraatliku režiimi kukutamisele. Üksnes nii saab kestlikult tagada, et Iraan ei omanda kunagi tuumarelva, ei ekspordi enam sõda ja terrorit ning et Iraani rahvas saab lõpuks valida endale vaba, turvalise ja väärika tuleviku,“ seisab parlamendirühmade ühisavalduses.

Avaldusele on alla kirjutanud Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees Eerik-Niiles Kross ning liikmed Meelis Kiili, Juku-Kalle Raid, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Vilja Toomast ja Kristo Enn Vaga. Tali kuulub aseesimehena ning Kross, Sõerd ja Vaga liikmetena ka Eesti-USA parlamendirühma. Samuti on Eesti-USA parlamendirühmast ühisavaldusele alla kirjutanud Martin Helme, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Jüri Jaanson, Mario Kadastik, Raimond Kaljulaid, Ester Karuse, Ando Kiviberg, Toomas Kivimägi, Eero Merilind, Henn Põlluaas, Mati Raidma, Luisa Rõivas, Kersti Sarapuu, Pipi-Liis Siemann, Margit Sutrop, Kadri Tali, Urve Tiidus ja Kristina Šmigun-Vähi.

Ühisavalduse täistekst

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Parlamendirühmad tegid Iraani ohu kõrvaldamise toetuseks ühisavalduse

Konverentsi avaettekande esitab rahvastikuteaduste professor Allan Puur, kes käsitleb Eesti demograafilise olukorra hinnanguid ning nende muutumist ajas. Eesti peretoetuste ja perepoliitika hetkeseisust annab ülevaate Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Helen Meumers, rahvastikukriisi kultuurilisi ja väärtustest tulenevaid põhjuseid käsitleb kirjandusteadlane Maarja Vaino, geograaf Anneli Kährik arutleb, kuidas mõjutab sündimust kodu hind, majanduslikke mõjusid käsitlevad majandustegelased Indrek Neivelt ja Heido Vitsur, perekonna ja lähisuhete rolli käsitleb keeleteadlane Martin Ehala ning konverentsi lõpetab rahvastikuteadlane Mark Gortfelder, kes käsitleb väärtusnihkeid Eesti ühiskonnas.

Riigikogu konverentsisaalis kell 11 algavat konverentsi saab jälgida veebiülekande vahendusel ja selle videosalvestist hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Konverentsi kava

10.30–11.00 osalejate saabumine
11.–11.05 Marko Pomerants, sissejuhatus moderaatorilt
11.05–11.10 Lea Danilson-Järg, tervitus perede ja demograafia Riigikogu toetusrühmalt
11.10–11.30 Allan Puur, rahvastikuteadlane „Kuidas Eesti rahvastiku nüüdisolukorda hinnata?“
11.30–11.50 Helen Meumers, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja „Laste ja perede toetamine Eestis: olukord ja suunad“
11.50–12.10 Maarja Vaino, kirjandusteadlane „Kuidas mõjutab emaduse olemust selle mõiste kaaperdamine?“
12.10–12.30 Anneli Kährik, geograaf „Eluasemepoliitika kui rahvastikupoliitika: kas Eesti sündimus sõltub kodu hinnast?“
12.30–12.50 kohvipaus
12.50 –13.10 Indrek Neivelt, majandustegelane „Mida võib tähendada elanike arvu vähenemine kümnendiku või veerandi võrra Eesti majandusele?“
13.10–13.30  Heido Vitsur, majandustegelane „Lootus saab kaduda ainult siis kui ei hoolita.“
13.30–13.50 Martin Ehala, keeleteadlane „Kui enam pole ühtset normatiivset peremudelit, tuleb õppida kestlikku armastust“ 
13.50–14.10 Mark Gortfelder, rahvastikuteadlane„Väärtusnihe ja selle mõju sündimusele ning rahvastikupoliitikale“ 

Lisainfo:
Lea Danilson-Järg
Riigikogu perede ja demograafia toetusrühma esimees
lea.danilson-jarg@riigikogu.ee
5522238

Link uudisele: Riigikogus toimub konverents Eesti rahvastikukriisist

„Nendime, et piirkonna kõikidel riikidel on õigus suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatusele. Avaldame toetust Aserbaidžaani Vabariigile oma territooriumil püsiva rahu loomisel, lõimumisel ja ülesehitamisel,“ kirjutab rühm.

Samal ajal rõhutab parlamendirühm kestva rahu ja stabiilsuse tähtsust Lõuna-Kaukaasias ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimist. „Peame oluliseks dialoogi, usalduse suurendamist ja piirkonna rahumeelset arengut. Eesti–Aserbaidžaani parlamendirühm väärtustab meie riikide vahelist parlamentaarset koostööd ning kinnitab valmisolekut seda ka edaspidi tugevdada,“ kirjutab parlamendirühm ühises avalduses.

Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees on Maria Jufereva-Skuratovski ning sinna kuuluvad Jaak Aab, Vadim Belobrovtsev, Züleyxa Izmailova, Aleksei Jevgrafov, Ester Karuse, Toomas Kivimägi, Aivar Kokk, Eerik-Niiles Kross, Lauri Laats, Andres Metsoja, Heljo Pikhof, Juku-Kalle Raid, Urmas Reinsalu ja Aivar Sõerd.

Parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada meie riiki mujal maailmas.

Lisainfo:
Maria Jufereva-Skuratovski
Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees
6316616
maria.jufereva-skuratovski@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti–Aserbaidžaani parlamendirühm avaldab kaastunnet Aserbaidžaani rahvale Xocalı veresauna 34. aastapäeval