Väliskomisjonide delegatsioonid külastavad ka Läti idapiiri, et saada ülevaade piiriolukorrast ja Balti kaitsevööndi rajamisest. Lisaks väliskomisjonide delegatsioonidele osalevad kohtumisel Läti Kaitseministeeriumi, relvajõudude ja piirivalve esindajad.

Riigikogust osalevad kohtumisel ka väliskomisjoni liikmed Ester Karuse ja Henn Põlluaas.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Balti riikide väliskomisjonid arutavad Lätis regiooni julgeoleku tugevdamist

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson sõnas, et komisjonide ühisel istungil oli sisuline ja avameelne arutelu ning tähelepanu keskmes Ukraina. „Eesti piiririigina tajub olukorda selgelt. Näeme, et õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks tuleb jätkata Ukraina toetamise ning Venemaale surve avaldamisega. Alles siis, kui agressor mõistab, et sõjaga jätkamine ei too soovitud tulemust, saab ta olla valmis päriselt läbi rääkima. Lähiajal Venemaaga kõnelusi alustada ei saa, küll aga saab Euroopa tegutseda selle eesmärgi nimel ning jätkata oma julgeoleku tugevdamisega,“ lausus Mihkelson.

Kallas andis istungil ülevaate Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika aktuaalsetest küsimustest, viidates, et kõige suurem tähelepanu on praegu Ukrainal ja Lähis-Idal.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid arutasid ELi kõrge esindaja Kaja Kallasega välispoliitika küsimusi

Riigikogu kiitis veebruaris esimese parlamendina heaks Euroopa Nõukogu kokkuleppe, millega asutatakse Ukraina-vastase agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee, ning kuu aega hiljem ratifitseeriti Eesti parlamendis konventsioon, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon. Hussari sõnul kutsub Riigikogu ka teisi riike üles need lepped kiiresti ratifitseerima.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas kohtumisel Euroopa Nõukogu rolli õiguse ja õigluse kaitsel Euroopas. „Kui tahame taastada rahu ja stabiilsuse Euroopas, peame tegema kõik, et agressioonikuriteod ei jääks karistuseta,“ ütles ta. Tema sõnul on peasekretäri visiit äärmiselt oluline enne nädala lõpus Moldovas toimuvat Euroopa Nõukogu ministrite kohtumist, kus võetakse vastu resolutsioon eritribunali halduskokkuleppe heakskiitmiseks ja astutakse seega samm edasi eritribunali loomisel.

Mihkelson juhtis tähelepanu, et Venemaa strateegilised eesmärgid pole muutunud, mistõttu tuleb Euroopal teha senisest veelgi rohkem, et Ukraina võidule aidata. „Praegu võime olla optimistlikumad kui veel paar kuud tagasi, sest Ukraina võitleb vapralt, me toetame neid ja Ungari valimiste järel on Euroopa ühtsem, kuid me pole teinud piisavalt,“ märkis ta ning lisas, et sellepärast on just praegu vaja suurendada survet Venemaale ja toetust Ukrainale.

Mihkelsoni sõnul loob Ukraina võit ja Venemaa lüüasaamine eeldused vaba, ühtse ja õigusriigi põhimõtteid austava Euroopa kujunemisele, andes Ukraina kõrval uue lootuse ka Valgevenele ja Gruusiale. „Kaotus agressioonisõjas võib tekitada väikese lootuse ka Venemaal, et oma kuritegude eest vastutuse võttev ning imperialismi hülgav ühiskond võiks kunagi kaugemas tulevikus taas liituda Euroopa õigusruumiga,“ ütles ta.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar ja Mihkelson rõhutasid Venemaa vastutusele võtmise olulisust

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas julgeolekupoliitika alusdokumendis kaitseinvesteeringute kõrval aktiivse diplomaatia olulisust. „Peame tugevdama võidunarratiivi liitlaste seas, sest üksnes Vene imperialismi otsustav tagasilöömine Ukrainas loob eeldusi kestliku rahu taastamiseks Euroopas ja ühes sellega ka meie julgeoleku tugevdamiseks,“ ütles ta.

Valitsuse esitatud alusdokument kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks vajalikke tegevusi viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Muu hulgas rõhutatakse dokumendis, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad olema vähemalt viis protsenti SKPst ning lisaks tuleb riigi rahastusega säilitada riigikaitseülesannete täitmiseks vajalikud võimed ja korvata olulisimad mittesõjalised võimepuudujäägid.

Riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni tänasel ühisistungil tutvustas Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõu (908 OE) peaminister Kristen Michal. Riigikaitsekomisjon tegi üksmeelselt ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. mail ja selle esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu otsustab valitsuse koostatud julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise kahel lugemisel. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti julgeolekupoliitika uus alusdokument jõuab Riigikogu ette

Kahepäevase konverentsi „Defence24 Days“ fookuses on julgeolekuolukord Euroopas ja NATO idatiival, regionaalne koostöö ja liitlassuhete tugevdamine, kaitsetööstuste arendamine ning uute tehnoloogiate kasutamine lahinguväljal. Üritusel osalevad riigijuhid, julgeoleku- ja välispoliitika eksperdid ning kaitsevaldkonna esindajad mitmelt poolt maailmast.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Mihkelson esineb kaitse- ja julgeolekukonverentsil Poolas

Reedel külastavad väliskomisjonide juhid Skrunda linna lähedal paiknevat Mežaine treeningala, kus räägitakse Läti Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe esindajatega Venemaalt ja Valgevenest lähtuvatest ohtudest ning kaitsevõime tugevdamisest NATO idatiival.

NB8 formaadis toimuv kohtumine ühendab väliskomisjonide juhte Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Islandi ja Taani parlamendist.

Mihkelson sõidab komisjonide esimeeste kohtumiselt edasi Suurbritanniasse, kus ta osaleb Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhetele keskenduval Ditchley foorumil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Mihkelson osaleb Põhja- ja Baltimaade väliskomisjonide juhtide kohtumisel Lätis

„Kohalik hoiak oli selge, tegemist on absurdi ja lolli naljaga. Narva ei olnud selle adressaat, eelkõige ikka eestlased ja meie liitlased,“ ütles Kross, kelle sõnul kavatseb uurimiskomisjon Narva teemadega edasi tegeleda ja linna ka külastada. „On selge, et Narva on infosõja surve all. Tihti ei ole see suunatud Narvale, kuid linn saab mõjudega pihta.“

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Venemaa mõjutustegevus ja sekkumine Eesti ja teiste lääneriikide siseasjadesse pigem kasvavas trendis. „Venemaa tegevuse eesmärk on ühiskonda lõhestada, tekitada riigi ja tema institutsioonide suhtes usaldamatust ning nõrgestada meie vastupanuvõimet. Ühisistungil saime kinnitust, et kohalike arvamused ja infooperatsioonid on kaks erinevat asja. Igal juhul peame ise olema aktiivsed ühiskonna usaldusse panustajad,“ ütles ta.

Komisjonide ühisel istungil osalesid Narva Muuseumi, Eesti Rahvusringhäälingu, Narva Eesti Gümnaasiumi ja Narva Noorteparlamendi esindajad. Arutelus jäi kõlama, et tasakaalustatud meediaruum on olulisem kui kunagi varem ning sihipäraselt tuleb võidelda desinformatsiooni leviku ja mõjuga.

Komisjonide ühisistungil räägiti ka noorte hoiakutest ja identiteedist Narvas, igapäevasest infotaustast ja sotsiaalmeedia rollist, infotarvitamise harjumusest ning eestikeelse hariduse ja kultuuriruumi tähtsusest. Istungil tõdeti, et eraldi tuleb tähelepanu pöörata noortele ning nende õppimis- ja eneseteostuse võimalustele.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid käsitlesid Venemaa infosõja mõju Ida-Virumaal

Mihkelsoni sõnul sai kohtumistel kinnitust, et Eesti ja Jaapani suhted on väga head. „Eesti on Jaapanis tuntud oma e-riigi ja küberkaitse teemadega. Kutsusime oma kolleegid külla, et jätkata heade suhete tihendamist ja lahenduste leidmist ühistele väljakutsetele. Mis täna toimub Euroopas, võib homme toimuda Ida-Aasias,“ sõnas ta.

Ta toonitas, et praeguses ettearvamatus maailmas, kus reeglitel põhinev maailmakord on löönud kõikuma, peavad samu demokraatlikke väärtusi kandvad riigid tegutsema koos. „Jaapanist vaadates on Põhjala ja Balti riikide piirkond stabiilne, edukas ja sarnase maailmakäsitlusega ehk kõik eeldused tulemuslikuks koostööks on olemas,“ ütles Mihkelson.

Kohtumistel arutati läbivate teemadena Venemaa agressioonisõda Ukrainas, Iraani sõda ja selle mõju nafta hinnale ning koostööd mõlema riigi suurima strateegilise partneri Ameerika Ühendriikidega. Jaapan on olnud väljaspool NATOt Ukraina suurim toetaja.

Väliskomisjoni delegatsioon kohtus Tokyos Esindajatekoja väliskomisjoni esimehe Konosuke Kokuba ja liikmete, Jaapani-Eesti sõprusrühma liikmete, Nõunikekoja välis- ja kaitseasjade komisjoni esimehe Ryuji Satomi ning asevälisministri Ayano Kunimitsuga. Saadikutel olid kohtumised ka peaministri büroos.

Samuti osalesid komisjoni liikmed koos ekspertidega ümarlauaaruteludel Tokyo Ülikooli julgeoleku-uuringute keskuses, rahvuslikus kaitseuuringute instituudis ja Sasakawa rahufondis. Kohtuti ka Euroopa Liidu, Ukraina ja teiste Euroopa suursaadikutega.

Enne Jaapanisse suundumist oli komisjoni esindus alates 29. märtsist visiidil Filipiinidel. Väliskomisjoni delegatsiooni kuuluvad lisaks esimehele komisjoni liikmed Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross ja Henn Põlluaas.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Väliskomisjon Jaapanis: Euroopa ja Ida-Aasia julgeolekut ei saa lahutada

Kohtumistel räägiti Eesti kogemustest e-riigi teenuste ja küberkaitse arendamisel ning märgiti, et on olemas kõik eeldused rakendada ellu veebruaris allkirjastatud digivaldkonna koostöömemorandum. Samuti olid kõne all Euroopa Liidu ja Filipiinide vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimised, mis on jõudnud lõpusirgele. „Loodame, et leping saab peatselt ametlikult sõlmitud ja jõustatud, sest viimased vabakaubanduslepingud on toonud mõlemale poolele kasu,“ ütles Mihkelson.

Lisaks arutati kohtumistel rahvusvahelistes organisatsioonides tehtavat koostööd. Filipiinid on sel aastal Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) eesistujariik ning kandideerib ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks.

Väliskomisjoni delegatsioon kohtus Manilas Filipiinide Senati väliskomisjoni esimehe Erwin Tulfo, senaatorite Loren Legarda ja Bam Aquino, Esindajatekoja väliskomisjoni aseesimehe Dino Tanjuatco ja välisministri Theresa Lazaroga. Samuti olid delegatsioonil kohtumised Euroopa Liidu suursaadiku ning Kaitseministeeriumi, Presidendi Kantselei ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega.

Manilast suunduvad saadikud edasi Jaapanisse, kus kohtutakse Esindajatekoja väliskomisjoni esimehe Konosuke Kokuba ja liikmete, Jaapani-Eesti sõprusrühma liikmete ning Nõunikekoja välis- ja kaitseasjade komisjoni esimehe Ryuji Satomiga. Saadikutel on kohtumised ka Jaapani Välisministeeriumis ja Tokyo Ülikoolis. Samuti kohtuvad väliskomisjoni liikmed mitmete diplomaatiliste esinduste ja mõttekodade esindajatega.

Väliskomisjoni delegatsioon, kuhu kuuluvad lisaks esimehele komisjoni liikmed Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross ja Henn Põlluaas, on Filipiinidel ja Jaapanis 29. märtsist 3. aprillini.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Väliskomisjon Filipiinidel: reeglitel põhinev maailmakord on meie mõlema huvides

Tema sõnul on väliskomisjon hoidnud kiiresti arenevat Aasia regiooni aastaid oma fookuses ning on varem külastanud nii Uus-Meremaad ja Austraaliat kui ka Taiwani ja Lõuna-Koread. „Filipiinid asuvad strateegilises piirkonnas, kus pannakse proovile rahvusvaheline õigus ning riikide koostöö Hiina ja Venemaa tegevuse osas. Jaapan on oluline piirkonna julgeoleku kujundaja, maailma üks suurimaid majandusi ning juhtiv tööstus- ja tehnoloogiariik,“ osutas Mihkelson ning märkis, et tegu on reeglitepõhise ja demokraatliku maailmakorra toetajatega, kellega suhete arendamine aitab ühiste väärtuste edendamisele kaasa.

Väliskomisjoni delegatsioon kohtub Manilas Filipiinide Esindajatekoja väliskomisjoni aseesimehe Dino Tanjuatco ja mitme senaatori, samuti välisministri Theresa Lazaro ning presidendi kantselei juhi Ralph Gonzalez Rectoga.

Tokyos kohtub delegatsioon Esindajatekoja väliskomisjoni esimehe Konosuke Kokuba ja liikmete, Jaapani-Eesti sõprusrühma liikmete ning Nõunikekoja välis- ja kaitseasjade komisjoni esimehe Ryuji Satomiga. Samuti on saadikutel kohtumised Jaapani Välisministeeriumis ja Tokyo Ülikoolis. Mõlemas riigis kohtuvad väliskomisjoni liikmed veel ka mitmete diplomaatiliste esinduste ja mõttekodade esindajatega.

Väliskomisjoni delegatsioon, kuhu kuuluvad lisaks esimehele komisjoni liikmed Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross ja Henn Põlluaas, on Filipiinidel ja Jaapanis 29. märtsist 3. aprillini.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Väliskomisjoni delegatsioon sõidab visiidile Filipiinidele ja Jaapanisse