Nende sõnul on kõige tõhusam viis liitlaste julgeoleku tugevdamiseks ja Venemaa edasise agressiooni ärahoidmiseks tagada, et Venemaa sõda Ukraina vastu lõpeks strateegilise lüüasaamisega. Selle eesmärgi saavutamiseks kutsuvad nad NATO liitlasriike ja partnereid üles keskenduma 10 prioriteedile.

Mihkelsoni ja Kornijenko sõnul tuleb muuta Ukraina õhukaitse esmaseks prioriteediks, tagada püsiv ja prognoositav laskemoonaga varustatus, tugevdada Ukraina kaitsetööstusbaasi, laiendada luure ja rekke alast abi, kiirendada droonidesse ja droonitõrjevõimekusse investeerimist, pühenduda pikaajalisele väljaõppe ja relvajõudude arendamisele, tagada prognoositav mitmeaastane rahastus, jätkata ja tugevdada Venemaale avaldatavat majanduslikku survet, tugevdada Ukraina positsiooni kõikidel tulevastel läbirääkimistel ning valmistuda eelseisvaks talveks juba praegu.

„Lähikuud toovad kaasa püsivaid tagajärgi Euroopa ja Atlandi-ülesele julgeolekule. Ukraina toetamine on investeering demokraatliku maailma kollektiivsesse kaitsesse,“ rõhutavad Ukraina-NATO parlamentidevahelise nõukogu kaasesimehed. Nad kutsuvad ühisavalduses kõiki NATO liitlasi ja partnerriike üles näitama ühtsust, otsustavust ja strateegilist ettenägelikkust, mis on vajalikud tagamaks, et Ukraina saavutab võidu, Venemaa agressioon kukub läbi ning Euroopas taastatakse üleüldine, õiglane ja püsiv rahu.

Mihkelsoni ja Kornijenko juhitav Ukraina-NATO parlamentidevaheline nõukogu (UNIC) on NATO Parlamentaarse Assamblee ja Ukraina Ülemraada liikmetest koosnev nõukogu, mille fookuses on NATO ja Ukraina parlamentaarne koostöö. Nõukogul on oluline roll ka NATO Parlamentaarse Assamblee seisukohtade kujundamisel, mis puudutavad Ukraina toetamist Venemaa algatatud agressioonisõjas ja Ukraina euroatlandi integratsiooni.

Mihkelson viibib Kiievis, et osaleda koos oma Euroopa kolleegidega Ukraina iseseisvuspäeva tähistamisel. Nendest üritustest võtab osa ka Riigikogu liige Hanah Lahe.

Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Mihkelson ja Kornijenko kutsuvad liitlasi üles suurendama toetust Ukraina võidu nimel

Lisaks foorumil osalemisele kohtub Mihkelson täna Chișinăus Moldova välisministri Mihai Popșoiga. Homme on tal kohtumine Moldova parlamendi väliskomisjoni juhi Doina Ghermaniga.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Mihkelson arutab Moldovas ELi laienemist ja demokraatia tugevdamist

Mihkelsoni sõnul ei soovi Venemaa sõjategevust lõpetada ning ka näiteks Ameerika Ühendriikide pingutused pole Venemaad päevakski peatanud. „Praegu on otsustav hetk, kus tuleb suurendada survet Venemaale – läbirääkimised tulevad kõne alla vaid siis, kui Venemaa on selleks survestatud,“ ütles ta. „Me teame, mida tähendab kaotada iseseisvus. Ja me teame ka seda, et mitte igasugune rahu pole õiglane ega ka kestev.“

Rääkides juuli algul toimuvast NATO tippkohtumisest Ankaras, ütles Mihkelson, et Eestile on oluline saavutada kohtumisel parimad võimalikud tulemused tugeva ja ühtse sõnumi näol. „On ülioluline, et tippkohtumine näitaks liitlaste väga tugevat ühtsust – et artikkel 5 on kindel ja keegi meid lõhestada ei saa. Samuti on oluline see, kui kiiresti jõuavad liitlaste kaitsekulud soovitud tasemele,“ sõnas ta.

Mihkelson tänas Türgit kollektiivkaitse tugevdamise, sealhulgas Balti õhuturbemissioonil osalemise eest. Kohtumisel arutati ka Eesti ja Türgi kaitsekoostöö teemasid, sealhulgas kaitsehangete seisu ja kaitsetööstusettevõtete koostööd. Samuti räägiti parlamentide koostööst, kaubandus- ja kultuurisuhete ning turismi arendamisest, olukorrast Lähis-Idas ning arengutest Armeenias.

Lisaks Mihkelsonile osalesid kohtumisel väliskomisjoni liikmed Eerik-Niiles Kross ja Luisa Värk.

Türgi väliskomisjoni esindus viibib Tallinnas, et osaleda täna alanud ja homseni kestval kohtumisel Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonidega. Kohtumisel arutatakse julgeolekuolukorda ja rahvusvahelise korra muudatusi, samuti Ukraina edasist toetamist ja NATO tippkohtumiseks valmistumist. Delegatsioonid külastavad ka Välisluureametit, kus räägitakse julgeolekuolukorra arengutest, ning küberturvalisuse ettevõtet CybExer Technologies.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Mihkelson: Venemaa agressioonisõda Ukrainas tavapäraste kõnelustega ei lõppe

Komisjonide delegatsioonid külastavad visiidi käigus ka Välisluureametit, kus räägitakse julgeolekuolukorra arengutest, ning küberturvalisuse ettevõtet CybExer Technologies.

Riigikogust osalevad Mihkelsoni kõrval kohtumisel väliskomisjoni liikmed Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross ja Luisa Värk.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Eesti, Läti, Leedu ja Türgi väliskomisjonid kohtuvad Tallinnas

Komisjonide juhid kohtuvad visiidil mitmete USA Kongressi liikmetega, nende seas Senati väliskomisjoni esimehe James Rischi ja Esindajatekoja väliskomisjoni Euroopa alamkomisjoni esimehe Keith Selfiga. Saadikud osalevad ka välisminister Marco Rubio kuulamisel Esindajatekoja väliskomisjonis.

Samuti on delegatsioonil kohtumised Riikliku Julgeolekunõukogu praeguste ja endiste esindajatega, kelle hulka kuuluvad presidendi eriabi Charles McLaughlin ja USA endine eriesindaja Ukrainas Keith Kellogg. Lisaks kohtuvad saadikud välisministeeriumi ja kaitseministeeriumi esindajate, diplomaatide ning juhtivate mõttekodade esindajatega.

Lisaks Mihkelsonile osalevad visiidil Poola Seimi väliskomisjoni esimees Paweł Kowal, Soome Eduskunna kaitsekomisjoni esimees Heikki Autto ja Leedu endine kaitseminister Dovilė Šakalienė. Visiiti korraldab Poola mõttekoda Casimir Pulaski Fond, kes on ka maineka Varssavi julgeolekufoorumi korraldaja.

Pärast komisjonide juhtide visiiti osaleb Mihkelson neljapäeval veel ka Esindajatekojas toimuvatel kohtumistel, mida korraldab demokraatlike riikide Hiina-poliitika koordineerimiseks loodud parlamentidevaheline ühendus IPAC (Inter-Parliamentary Alliance on China).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Mihkelson osaleb NATO idatiiva komisjonide juhtide ühisvisiidil USAsse

Mihkelson märkis, et Venemaa agressioonisõda ei ole võimalik lõpetada vaid läbirääkimiste laua taha istudes. „Venemaa pole valmis aktsepteerima ühtki kokkulepet, mis tooks meid lähemale õiglasele ja püsivale rahule. Oleme selles faasis, kus Venemaa tunnistab ainult jõudu,“ ütles ta ning lisas, et praeguse seisuga ei ole läänemaailm teinud piisavalt, et Venemaad sõja lõpetamisele survestada.

Mihkelsoni sõnul on ainus tee jääda ühtseks, toetada Ukrainat ning tugevdada survet Venemaale, seda nii sanktsioonide karmistamise kui ka Venemaa täiendava rahvusvahelise isoleerimise kaudu. „Euroopa järgmine kavandatav sanktsioonipakett, mille osaks on täielik mereteenuste keeld Venemaa naftat vedavatele alusele, mõjutaks Venemaad tugevalt,“ ütles ta.

Mihkelsoni sõnul on erakordselt oluline ka sõnum, mille NATO annab järgmisel tippkohtumisel Ankaras. „Tahame näha lääneliitlasi Ukrainat rohkem toetamas. Eesti kaitsekulud on ettenähtavas tulevikus üle viie protsendi SKPst ning Ukraina sõjaliseks toetuseks eraldame igal aastal vähemalt 0,25 protsenti SKPst. Kui kõik liitlased teeksid sama, oleks Ukraina palju paremas olukorras,“ ütles ta.

Mihkelson rõhutas ka USA jätkuva kohaloleku tähtsust Euroopas. Samuti räägiti kohtumisel kaitsehangetest, olukorrast Lähis-Idas ning India ja Vaikse ookeani piirkonnas, samuti Hiina mõjust ja arengutest Venemaal.

Esindajatekoja delegatsioon kohtus Eestis kahepäevase visiidi käigus ka presidendi, kaitseministri, välisministri ja Mereväe väejuhatuse esindajatega.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Mihkelson: sõja lõpetamiseks tuleb tugevdada survet Venemaale

Uues formaadis kohtumise kutsus kokku Prantsusmaa Rahvusassamblee väliskomisjoni esimees Bruno Fuchs ning ka Mihkelson osales eelmise aasta lõpus selle algatamiskoosolekul.

Euroopa riikide väliskomisjonide esimehed arutavad täna kogu päeva kestval kohtumisel Ukraina edasist toetamist ja Euroopa julgeoleku tugevdamist. Räägitakse ka Euroopa strateegilisest autonoomiast ning sellest, kuidas veelgi tihendada Euroopa riikide parlamentide koostööd.

Pärast kohtumist sõidab Mihkelson Vilniusesse, et osaleda alates reedest koos teiste NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmetega assamblee kevadistungjärgul. Riigikogust osalevad assamblee töös ka delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ja liige Urmas Reinsalu.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Mihkelson osaleb Euroopa väliskomisjonide esimeeste kohtumisel Pariisis

Väliskomisjonide delegatsioonid külastavad ka Läti idapiiri, et saada ülevaade piiriolukorrast ja Balti kaitsevööndi rajamisest. Lisaks väliskomisjonide delegatsioonidele osalevad kohtumisel Läti Kaitseministeeriumi, relvajõudude ja piirivalve esindajad.

Riigikogust osalevad kohtumisel ka väliskomisjoni liikmed Ester Karuse ja Henn Põlluaas.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Balti riikide väliskomisjonid arutavad Lätis regiooni julgeoleku tugevdamist

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson sõnas, et komisjonide ühisel istungil oli sisuline ja avameelne arutelu ning tähelepanu keskmes Ukraina. „Eesti piiririigina tajub olukorda selgelt. Näeme, et õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks tuleb jätkata Ukraina toetamise ning Venemaale surve avaldamisega. Alles siis, kui agressor mõistab, et sõjaga jätkamine ei too soovitud tulemust, saab ta olla valmis päriselt läbi rääkima. Lähiajal Venemaaga kõnelusi alustada ei saa, küll aga saab Euroopa tegutseda selle eesmärgi nimel ning jätkata oma julgeoleku tugevdamisega,“ lausus Mihkelson.

Kallas andis istungil ülevaate Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika aktuaalsetest küsimustest, viidates, et kõige suurem tähelepanu on praegu Ukrainal ja Lähis-Idal.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu komisjonid arutasid ELi kõrge esindaja Kaja Kallasega välispoliitika küsimusi

Riigikogu kiitis veebruaris esimese parlamendina heaks Euroopa Nõukogu kokkuleppe, millega asutatakse Ukraina-vastase agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee, ning kuu aega hiljem ratifitseeriti Eesti parlamendis konventsioon, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon. Hussari sõnul kutsub Riigikogu ka teisi riike üles need lepped kiiresti ratifitseerima.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas kohtumisel Euroopa Nõukogu rolli õiguse ja õigluse kaitsel Euroopas. „Kui tahame taastada rahu ja stabiilsuse Euroopas, peame tegema kõik, et agressioonikuriteod ei jääks karistuseta,“ ütles ta. Tema sõnul on peasekretäri visiit äärmiselt oluline enne nädala lõpus Moldovas toimuvat Euroopa Nõukogu ministrite kohtumist, kus võetakse vastu resolutsioon eritribunali halduskokkuleppe heakskiitmiseks ja astutakse seega samm edasi eritribunali loomisel.

Mihkelson juhtis tähelepanu, et Venemaa strateegilised eesmärgid pole muutunud, mistõttu tuleb Euroopal teha senisest veelgi rohkem, et Ukraina võidule aidata. „Praegu võime olla optimistlikumad kui veel paar kuud tagasi, sest Ukraina võitleb vapralt, me toetame neid ja Ungari valimiste järel on Euroopa ühtsem, kuid me pole teinud piisavalt,“ märkis ta ning lisas, et sellepärast on just praegu vaja suurendada survet Venemaale ja toetust Ukrainale.

Mihkelsoni sõnul loob Ukraina võit ja Venemaa lüüasaamine eeldused vaba, ühtse ja õigusriigi põhimõtteid austava Euroopa kujunemisele, andes Ukraina kõrval uue lootuse ka Valgevenele ja Gruusiale. „Kaotus agressioonisõjas võib tekitada väikese lootuse ka Venemaal, et oma kuritegude eest vastutuse võttev ning imperialismi hülgav ühiskond võiks kunagi kaugemas tulevikus taas liituda Euroopa õigusruumiga,“ ütles ta.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar ja Mihkelson rõhutasid Venemaa vastutusele võtmise olulisust