Link uudisele: Väliskomisjon: Eesti ja Euroopa Liit peavad toetama USA ja Iisraeli ühisoperatsiooni Iraanis

Rahvusvaheline delegatsioon kohtub visiidil asepresidendi Hsiao Bi-khimi, parlamendi aseesimehe Johnny C. Chiangi, välisministri Lin Chia-lungi ja asevälisministri François Wu, asekaitseministri Hsu Szu-chieni ning Rahvusliku Julgeolekunõukogu peasekretäri Joseph Wuga. Samuti kohtuvad saadikud Taipeis erakondade ning mõttekodade ja vabaühenduste esindajatega. Visiidi käigus külastavad saadikud ka Kinmeni saari.

Visiidil osalevad Eesti, Leedu, Soome, Rootsi, Poola, Saksamaa ja Ukraina saadikud, kes kuuluvad Ukraina toetuseks loodud üleilmsesse parlamentaarsesse võrgustikku United4Ukraine.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Mihkelson osaleb seitsme riigi parlamendisaadikute ühisvisiidil Taiwanile

Seletuskirja kohaselt puhkesid Iraanis protestid mullu 28. detsembril seoses Iraani riaali järsu langusega USA dollari suhtes, mis on süvendanud inflatsioonikriisi ja oluliselt halvendanud elanikkonna toimetulekut. Protestid algasid Teherani Suure basaari kaupmeeste streigiga ning levisid seejärel teistesse Iraani provintsidesse. Algsetest majanduslikest nõudmistest on meeleavaldused kujunenud laiemaks vastuseisuks Iraani teokraatliku režiimi autoritaarsele valitsemisele.

„Iraani võimud on reageerinud protestidele äärmusliku repressiooniga. Sõltumatute allikate hinnangul on meeleavalduste mahasurumise käigus hukkunud tuhanded inimesed ning tuhandeid on meelevaldselt vahistatud. Režiim kasutab süstemaatiliselt hirmutamist ja vägivalda, sealhulgas ähvardab meelsusavaldajaid surmanuhtlusega, rikkudes rängalt rahvusvahelisi inimõiguste norme ja Iraani rahvusvahelisi kohustusi,“ märgitakse seletuskirjas.

Olukorda on seletuskirja järgi saatnud ka ulatuslikud piirangud sõna- ja teabevabadusele. Sõltumatute järelevalveorganisatsioonide andmetel on Iraanis rakendatud internetiühenduse blokeerimist ja muid digitaalse tsensuuri meetmeid, mis takistavad avalikkuse õigust suhelda ja saada usaldusväärset teavet kriitilisel hetkel.

„Iraani sisemine repressioon ja agressiivne välispoliitika on lahutamatult seotud. Iraan on kujunenud osaks autoritaarsete režiimide teljest ning on aktiivne Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja toetaja Ukraina vastu, sealhulgas relvaabi ja sõjalise koostöö kaudu, ohustades rahvusvahelist julgeolekut ja ÜRO põhikirja põhimõtteid,“ seisab seletuskirjas.

Riigikogu mõistab täna tehtud avalduses ühemõtteliselt hukka Iraani võimude süstemaatilised ja ulatuslikud inimõiguste rikkumised ning rõhutab, et püsiv rahu ja stabiilsus ei ole võimalikud ilma Iraani rahva põhiõiguste ja -vabaduste austamiseta.

Riigikogu peab avalduse kohaselt vajalikuks jätkata rahvusvahelist survet Iraani režiimile, sealhulgas sihitud sanktsioonide kaudu režiimi juhtkonna, julgeolekuaparaadi ja inimõiguste rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes. Samuti kutsub parlament toetama Iraani kodanikuühiskonda, sõltumatut meediat ja internetivabadust, seisma järjekindlalt inimõiguste eest Iraanis ning toetama sõltumatuid uurimismehhanisme Iraani võimude poolt toime pandud massiliste kuritegude dokumenteerimiseks.

Lisaks määratleb Riigikogu avalduses Islami Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) terroristliku organisatsioonina ning kutsub Euroopa Liitu, selle liikmesriike ja teisi demokraatlikke riike üles sama tegema, arvestades organisatsiooni rolli terroritegevuse toetamises, rahvusvahelise õiguse ning Iraani rahva vastu suunatud massilises inimõiguste rikkumises ja repressioonides. Ka kutsub Riigikogu kõiki vaba maailma riike üles mitte vaikima inimõiguste rikkumistest ning seisma kindlalt Iraani rahva õiguse eest elada vabas, turvalises ja inimväärses ühiskonnas.

Riigikogu 68 liiget esitasid Riigikogu avalduse „Iraani rahva toetuseks“ eelnõu (802 AE) menetlusse eelmisel kolmapäeval.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu avaldab toetust Iraani rahvale ja mõistab hukka ulatuslikud inimõiguste rikkumised

Mihkelson vahetab Ukraina-NATO parlamentidevahelise nõukogu (UNIC) kaasesimehe kohal välja NATO Parlamentaarse Assamblee Leedu delegatsiooni juhi Audronius Azubalise. Nõukogu Ukraina-poolse kaasesimehena jätkab Ukraina parlamendi esimene aseesimees Oleksandr Kornijenko.

Mihkelson ja Kornijenko tegid täna nõukogu istungil ka ühisavalduse, kus mõistsid teravalt hukka Venemaa jõhkrad ja süstemaatilised õhurünnakud, mille eesmärk on tekitada eriti talvekuudel tsiviilelanikele võimalikult palju kannatusi, ning kutsusid liitlasi otsustavalt tegutsema, sealhulgas kiirendama sõjalise abi andmist.

Nad avaldasid toetust ka jõupingutustele, mille eesmärk on saavutada õiglane ja püsiv rahu, mis tagab Ukrainale iseseisva ja sõltumatu tuleviku, ning märkisid, et parim tee rahuni jõudmiseks on toetada Ukraina kaitsevõimet. Samuti avaldasid nad toetust Venemaa külmutatud varade kasutamisele Ukraina ülesehitamise, taastamise ja kaitse toetamiseks.

NATO peakorteris toimunud nõukogu istungil esinesid NATO Parlamentaarse Assamblee president Marcos Perestrello de Vasconcellos ning NATO peasekretär Mark Rutte, kes vastas ka saadikute küsimustele. Aruteludes osalesid mitmed NATO liikmesriikide suursaadikud, nende seas Eesti alaline esindaja NATO juures Jüri Luik, ning riikide sõjalised esindajad.

UNIC on NATO Parlamentaarse Assamblee ja Ukraina Ülemraada liikmetest koosnev nõukogu, mille fookuses on NATO ja Ukraina parlamentaarne koostöö. Nõukogul on oluline roll ka NATO Parlamentaarse Assamblee seisukohtade kujundamisel, mis puudutavad Ukraina toetamist Venemaa algatatud agressioonisõjas ja Ukraina euroatlandi integratsiooni.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Mihkelson sai Ukraina-NATO parlamentidevahelise nõukogu kaasjuhiks

Samas rõhutas ta, et ELiga liitumise teel on oluline täita väga täpselt kõik kriteeriumid, ellu viia kõik vajalikud reformid ning järgida ELis kokku lepitud põhimõtteid ja väärtusi. „EL on viimase aasta-kahe jooksul näidanud selget tahet keskenduda koostööle ja muuta ühendus tugevamaks, et räägiksime maailmas ühel häälel. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika elluviimiseks vajame liikmesriikide ühtsust,“ ütles ta ja tõi Euroopa olulisima teemana esile Venemaa agressioonisõja Ukrainas.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Serbia spiikriga kohtudes, et arvestades maailmalaval toimuvaid dramaatilisi muutusi, Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning sõda lääneliitlaste vastu laiemalt, on Eesti kui geostrateegiliselt tundlikus piirkonnas asuva väikeriigi esimene ülesanne töötada selle nimel, et hoida NATO ja EL ühtsed.

„Eesti on olnud järjekindlalt seisukohal, et kandidaatriigid peavad järgima ja tunnustama ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtteid. Praegu on see veelgi olulisem kui varem,“ ütles Mihkelson, kelle sõnul peab EL just nüüd olema ühtne ja tugev ning teadma täpselt, mille eest ta seisab ja mida kaitseb. „Küsimus Serbia suhetest Venemaaga on määrav, et näha, kas oleme samadel seisukohtadel,“ lisas ta.

Mihkelson tunnustas ühtlasi Serbia endise pikaaegse peaministri ja praeguse parlamendi esimehe soovi teha Eesti ja teiste Balti riikidega rohkem koostööd ning oma vaateid põhjalikumalt selgitada, nimetades paremat teineteisemõistmist väga vajalikuks.

Kolmapäevast kuni reedeni kestval visiidil kohtus Serbia parlamendi esimees Tallinnas ka president Alar Karisega. Lisaks külastab ta e-Eesti Esitluskeskust, E-Riigi Akadeemiat ja ettevõtet Nortal.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar ja Mihkelson arutasid Serbia spiikriga ELi laienemist

„Iraani võimud on reageerinud protestidele äärmusliku repressiooniga. Sõltumatute allikate hinnangul on meeleavalduste mahasurumise käigus hukkunud tuhanded inimesed ning tuhandeid on meelevaldselt vahistatud. Režiim kasutab süstemaatiliselt hirmutamist ja vägivalda, sealhulgas ähvardab meelsusavaldajaid surmanuhtlusega, rikkudes rängalt rahvusvahelisi inimõiguste norme ja Iraani rahvusvahelisi kohustusi,“ märgitakse seletuskirjas.

Olukorda on eelnõu esitajate sõnul saatnud ka ulatuslikud piirangud sõna- ja teabevabadusele. Sõltumatute järelevalveorganisatsioonide andmetel on Iraanis rakendatud internetiühenduse blokeerimist ja muid digitaalse tsensuuri meetmeid, mis takistavad avalikkuse õigust suhelda ja saada usaldusväärset teavet kriitilisel hetkel.

„Iraani sisemine repressioon ja agressiivne välispoliitika on lahutamatult seotud. Iraan on kujunenud osaks autoritaarsete režiimide teljest ning on aktiivne Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja toetaja Ukraina vastu, sealhulgas relvaabi ja sõjalise koostöö kaudu, ohustades rahvusvahelist julgeolekut ja ÜRO põhikirja põhimõtteid,“ seisab seletuskirjas.

Avalduse eelnõu kohaselt mõistab Riigikogu ühemõtteliselt hukka Iraani võimude süstemaatilised ja ulatuslikud inimõiguste rikkumised ning rõhutab, et püsiv rahu ja stabiilsus ei ole võimalikud ilma Iraani rahva põhiõiguste ja -vabaduste austamiseta.

Riigikogu peab eelnõu kohaselt vajalikuks jätkata rahvusvahelist survet Iraani režiimile, sealhulgas sihitud sanktsioonide kaudu režiimi juhtkonna, julgeolekuaparaadi ja inimõiguste rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes. Samuti kutsub parlament eelnõus toetama Iraani kodanikuühiskonda, sõltumatut meediat ja internetivabadust, seisma järjekindlalt inimõiguste eest Iraanis ning toetama sõltumatuid uurimismehhanisme Iraani võimude poolt toime pandud massiliste kuritegude dokumenteerimiseks.

Lisaks määratleb Riigikogu eelnõus Islami Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) terroristliku organisatsioonina ning kutsub Euroopa Liitu, selle liikmesriike ja teisi demokraatlikke riike üles sama tegema, arvestades organisatsiooni rolli terroritegevuse toetamises, rahvusvahelise õiguse ning Iraani rahva vastu suunatud massilises inimõiguste rikkumises ja repressioonides. Samuti kutsub Riigikogu eelnõu kohaselt kõiki vaba maailma riike üles mitte vaikima inimõiguste rikkumistest ning seisma kindlalt Iraani rahva õiguse eest elada vabas, turvalises ja inimväärses ühiskonnas.

Riigikogu väliskomisjon arutab avalduse eelnõu (802 AE) täiskogu ette arutlusele ja hääletusele saatmist neljapäeval.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu liikmed andsid üle avalduse eelnõu Iraani rahva toetuseks

„Meie eesmärgiks on alati olnud ja jääb ka edaspidiseks õiglane ja püsiv rahu, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel ja austab täielikult Ukraina territoriaalset terviklikkust, iseseisvust ja sõltumatust. Sellist rahu pole võimalik saavutada agressorile järeleandmisi tehes või talle soovitut andes,“ ütlevad komisjonide juhid Eesti initsiatiivil tehtud avalduses.

Nende sõnul eeldab olukorra edukas lahendamine Venemaa pidevat survestamist ja Ukraina vankumatut toetamist. „Mitte midagi Ukraina kohta ilma Ukrainata ja mitte midagi Euroopa kohta ilma Euroopata. Õiglane ja püsiv rahu on ilma nende põhimõteteta võimatu. Me kutsume tungivalt Euroopa juhte omavahel kohtuma ning ootame Euroopa Ülemkogult ühtset ja põhimõttelist seisukohta,“ seisab avalduses.

Väliskomisjonide esimeeste sõnul ei saa tõelised läbirääkimised alata, kui Ukrainal soovitatakse juba ette nõustuda Venemaa nõudmistega. „Impeeriumide ajastu on läbi ja Euroopa ei tunnista seaduslikena mingeid Venemaa „julgeolekuhuve“, mis ulatuvad riigi piiride taha, ega anna Venemaale õigust kujundada Euroopa julgeolekukorda. Igasugune kokkulepe peab keskenduma sõja lõpetamisele, Ukraina tuleviku kindlustamisele ja riigi ülesehitamise toetamisele,“ ütlevad nad.

Nende kinnitusel peavad Ukraina julgeolekutagatised olema tõelised – põhinema õiguslikult siduvatel kohustustel ja Ukrainasse paigutatud tahtekoalitsiooni vägede toetusel ning vajalikel võimekustel agressioonide tõrjumiseks tulevikus. „Ukrainale ei tohi seada piiranguid seoses riigi relvajõududega ega välis- või sisepoliitikaga, sellal kui Venemaa jääb neist puutumata. Vähim nõue on, et Venemaa peab oma väed okupeeritud territooriumidelt välja viima ning tegema koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada julmade kuritegude toimepanijate vastutus oma tegude eest,“ sõnavad nad.

Komisjonide juhid märgivad, et kõik läbirääkimised peavad algama viivitamatu relvarahuga. „Euroopa julgeolek, Ukraina sõltumatus – sealhulgas riigi õigus valida ise enda liitlased – ja õiglane karistus selle sõja jooksul toime pandud kuritegude eest on punased jooned, millest me ei tagane,“ toonitavad nad ning lisavad, et Euroopa peab seisma ühtse, põhimõttekindla ja kõigutamatuna. „Meie väärtused, meie julgeolek, meie mandri tulevik sõltub meie võimest tagada, et saavutatud rahu väärib kantud ohvreid ning Ukraina vaprust ja vastupidavust – rahu peab võrsuma õiglusest, õigusest ja kestvast julgeolekust.“

Kui algselt ühinesid avaldusega väliskomisjonide esimehed Eesti, Belgia, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Leedu, Läti, Luksemburgi, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Taani, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriigi parlamendist ning Euroopa Parlamendist, siis hiljem liitusid sellega ka Austria, Kreeka ja Sloveenia parlamendi väliskomisjonide juhid. Eestist kirjutas ühisavaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Euroopa väliskomisjonide juhid: õiglast ja püsivat rahu agressorile järeleandmisi tehes ei saavutata

Samuti kohtuvad komisjonide juhid Põhjamaade Investeerimispanga peasekretäri Heikki Cantelliga, kellega räägitakse Ukraina ülesehitusest. Koos Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituudi esindajaga käsitletakse Hiina rolli, sealhulgas Hiina ja Taiwani suhteid. Lisaks külastavad väliskomisjonide esimehed Soome piirivalve patrull-laeva Turva ning kohtuvad piirivalve juhtidega, kellega arutatakse merejulgeoleku ja piirikaitse tugevdamist.

NB8 formaadis toimuv kohtumine ühendab väliskomisjonide juhte Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Islandi ja Taani parlamendist.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Mihkelson osaleb Põhja- ja Baltimaade väliskomisjonide juhtide kohtumisel Soomes

Lisaks Eesti ja Iisraeli koostööle räägiti kohtumisel ka Venemaa agressioonisõjast Ukrainas ning arutati olukorda Lähis-Idas. Samad teemad olid fookuses Iisraeli välisministri kohtumisel väliskomisjoni ja Eesti-Iisraeli parlamendirühma liikmetega.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tõi esile, et välis- ja julgeolekupoliitikas, sealhulgas Eesti-Iisraeli suhetes, valitseb Riigikogus tugev konsensus, mida on näidanud nii täiskogu, väliskomisjoni kui ka parlamendirühma avaldused.

Mihkelsoni sõnul seisavad mõlemad riigid praegu vastamisi eksistentsiaalsete ohtudega, mistõttu on julgeolekualane koostöö erilise kaaluga. Tema sõnul on Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukrainas otseselt seotud julgeolekuolukorraga mujal maailmas, sealhulgas Lähis-Idas. „Ebastabiilsuse kasv ühes maailma nurgas mõjutab otseselt olukorda ka siin ja vastupidi. Seetõttu on vaja, et demokraatlike riikidena töötaksime tihedalt koos,“ ütles ta.

Iisraeli suursaatkonna avamine on kahepoolsetes suhetes tema sõnul ajalooline hetk. „Nii väikese riigi jaoks nagu Eesti on oluline, et meie sõbrad, liitlased ja partnerid on siin esindatud,“ ütles Mihkelson.

Iisraeli välisminister kohtus täna ka peaminister Kristen Michali, välisminister Margus Tsahkna ja kaitseminister Hanno Pevkuriga ning avas Tallinnas Iisraeli suursaatkonna.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Hussar: saatkonna avamine Tallinnas annab Eesti ja Iisraeli koostööle uue hoo

Mihkelsoni sõnul andsid kohtumised võimaluse tutvustada Eesti seisukohti ning käsitleda Eestile olulisi julgeolekuküsimusi ka laiemalt. „Austraalia peamine julgeolekualane fookus on Vaiksel ookeanil ja suhete tasakaalustamisel Hiinaga. Rõhutasime kohtumistel, et rahu taastamiseks Euroopas ja stabiilsuse säilitamiseks India ja Vaikse ookeani piirkonnas on aidata Ukraina agressori üle võidule,“ ütles ta ning lisas, et Austraalia on Eestiga väga sarnaselt mõtlev riik, kus enamik elanikkonnast toetab Ukrainale suurema sõjalise abi andmist.

Väliskomisjoni delegatsioon, kuhu esimehe kõrval kuulusid komisjoni liikmed Henn Põlluaas ja Juku-Kalle Raid, kohtus Austraalias nii parlamendi, valitsuse kui ka mõttekodade esindajatega. Pealinnas Canberras kohtus delegatsioon Austraalia parlamendi välis-, kaitse- ja kaubanduskomisjoni, Austraalia-Eesti parlamendirühma esimehe ja mitmete saadikute, Välisministeeriumi esindajate ning maaväe ülema kindralleitnant Simon Stuartiga. Mihkelsonil oli eraldi kohtumine ka Austraalia luurejuhi Andrew Sheareriga.

Riigikogu esindajad võtsid osa mitmetest ümarlauaaruteludest, nende seas diskussioonidest Austraalia Strateegilise Poliitika Instituudis ja Austraalia Rahvusülikooli Euroopa õpingute keskuses. Komisjoni esimees esines Konrad Adenaueri Fondi korraldatud julgeolekukonverentsil ja pidas Austraalia Rahvusvaheliste Suhete Instituudis külalisloengu. Visiidi käigus kohtuti ka New South Walesi Ukraina kogukonnaga ning visiidi lõpus käisid saadikud Sydneys Eesti Majas ja kohtusid kohalike eestlastega.

Enne Austraaliasse suundumist külastas väliskomisjoni delegatsioon Uus-Meremaad. Eesti parlamendikomisjoni delegatsioon pole varem neis riikides visiidil käinud. Väliskomisjoni visiit kestis 21. oktoobrist kuni tänaseni.

Lisainfo ja kommentaarid:
Marko Mihkelson, 514 1442

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Väliskomisjon Austraalias: demokraatlikud jõud peavad kokku hoidma