Roman German

kaasaegne internetipank

noreply@blogger.com (Roman German) — Mon, 18 Dec 2006 14:58:00 +0000

Lugupeetud Hansapank!

Mitmenda parooli peaksin oma paroolikaardilt sisestama?

Kus olid sina kui Ilves presidendiks sai?

noreply@blogger.com (Roman German) — Mon, 25 Sep 2006 16:34:00 +0000

Maarja kirjutab, et siis kui Ilves presidendiks sai oli tema metsas seenel.

Kui Ilves presidendiks sai, olin mina Soomes ja mängisin Eesti Päevalehe võistkonnaga sealse Õhtulehe Iltan Sanomat vastu jalgpalli.
Teise poolaaja alguses karjus keegi mikrofoni, et uus president on Ilves. Selle peale hakkas enamus Eestlaste meeskonnast juubeldama - paljud soomlased vist ei saanudki kohe aru, mis oli juhtunud.

Kus olid sina kui Ilves presidendiks sai?

PS. Mäng jäi viiki

Kas tead neid poode

noreply@blogger.com (Roman German) — Sun, 24 Sep 2006 15:41:00 +0000

kus peab soojaletist ostmiseks järjekorranumbri võtma?

Võibolla oled ka tähele pannud, et tavaliselt on leti peal väikene karp, kuhu saab pärast kauba kättesaamist oma numbri visata.

Poodi sattudes ja sooja -või salatiletist midagi ostes kägrutan alati selle numbri enne äraviskamist pisikeseks "kuuliks".

Ligi 2 aasta jooksul, mil olen enda puhul sellist käitumist täheldanud, olen poes olles huviga jälginud nii võõraste kui ka sõprade käitumist järjekorranumbritega - erinevalt minust viskab ligi 90% inimestest selle ära väiksemagi kortsutamiseta.

Olen kindel, et see kas inimene kägrutab järjekorranumbri ära või mitte, räägib midagi nende isiksuse kohta. Aga mida täpselt, seda ma ei tea.

Kas siin on veel keegi, kes poes järjekorranumbrid enne äraviskamist alati ära kägrutab?

Miks sa seda teed?

PS! Pangas jätan ma oma järjekorranumbri alati kortsutamata telleri lauale.

Lingid - 23.08.2006

noreply@blogger.com (Roman German) — Wed, 23 Aug 2006 13:35:00 +0000

Time.com | 50 kõige lahedamat kodulehte - Ajakirja Time nimekiri 2006. aasta ägedaimatest kodulehtedest.

DomainRookie.com | Hilarious Domain Name Mispronouncings - Kuidas domeeninimesid on võimalik mõista mitmeti

Montoni kodulehekülg - lihtsalt ilus

Rate.ee blokeerib ligipääsu uudistesaidile minut.ee

noreply@blogger.com (Roman German) — Wed, 23 Aug 2006 13:09:00 +0000

Lehitsedes rate.ee-d leidsin lehekülje, kus pakutakse allalaadimiseks programmi, mis võtab maha rate.ee külastamist takistava blokeeringu.

Oma imestuseks avastasin antud faili sisu notepadiga vaadates, et see sama fail blokeerib ka ligipääsu uudistesaidile minut.ee

Read, mis blokeerivad ligipääsu minut.ee-le
echo 127.0.0.1 minut.ee >> %HOSTSFILE%
echo 127.0.0.1 www.minut.ee >> %HOSTSFILE%

Asudes antud blokaadi tagamaid uurima jõudsin välja eestikeelsele Vikipeedia lehele, mis muuseas kirjutab:

2004. aasta kevadel hakkas veebis ringi levima Windowsi jaoks kirjutatud .bat-skripte (lühikesi programme), mis käivitamisel blokeerisid arvuti juurdepääsu rate.ee-sse. Eesti Päevalehe andmetel sai see alguse kellegi 15-aastase Tartu koolipoisi Hugo kirjutatud Visual Basicu programmist Hugo.vbs, mis käivitamisel lisas rea Windowsi hosts-faili, nii et rate.ee suunati arvutis ümber leheküljele, mis ütles:

“Ligipääs blokeeritud! Vabandame, Teie ebasündsate ning alaealisi ahistavate piltide tõttu olime sunnitud sulgema Teie kasutaja juurdepääsu Rate.ee suhtluskeskkonnale määramata ajaks. Teie Rate.ee”.

Artikli lõpus oli esialgu ka veebiaadress, kust seda programmi tõmmata sai. Hiljem see eemaldati ja Päevaleht avaldas vastava kommentaari.[1] Populaarne "Eesti Slashdot" — minut.ee — kirjutas selle kohta[2] ja lisas aadressi Hugo.vbs programmile minut.ee serveris. Sellele vastuseks kirjutas rate.ee looja Andrei Korobeinik oma blokeerimisprogrammi, mis väidetavalt eemaldab blokeeringu rate.ee-lt ja "ei tee midagi muud".[3] Peale seda ilmunud minut.ee lugu aga näitas, et tegelikult Korobeiniku skript lisaks rate.ee-lt blokeeringu eemaldamise ka blokeerib minut.ee saidi (tehes seda Windowsi hosts-faili tühjendamise teel).

Kuna ma ei olnud siiamaani sellest "sõjast", midagi kuulnud, siis igastahes oli tegemist väga huvitava lugemisega.

Eesti tervishoiupoliitika

noreply@blogger.com (Roman German) — Tue, 22 Aug 2006 10:29:00 +0000

Järgneb tõestisündinud lugu ja lõige MSNi vestlusest sõbraga

M says:
on tervishoipoliitika küll
M says:
võid oma blogi sõber M-ist jutu kirjutada
M says:
kellele teatatakse täna
M says:
et jou sul sai kolm aastat tagasi kokku lepitud mandliopi aeg, et sai küll oktoobrisse lepitud aga me ise tõstisme augustisse
M says:
et miks sa ei uurinud seda ise ja ei käinud 2 nädalat tagasi vereproovi andmas
M says:
fakk jee ma mäletan seda kolme aastat tagasi sõlmitud värki
Roman says:
ma teen copy-paste MSNist
M says:
kusjuures
M says:
ma sain selle teada ainult tänu oma sugulasele kes töötab perearstikmeskuses ja uuris välja mu ema palvel et kuna on opiaeg tegelt
M says:
täna siis helistas et: homme on
M says:
nad vist arvasid et ma suren ennem ära ja pole seda kohta vaja hoida
M says:
ja am ei süüdista perearsti selles probleemis vaid haiglat
M says:
kes ei vaevu teavitada

Tarkvaraarendus

noreply@blogger.com (Roman German) — Wed, 16 Aug 2006 09:08:00 +0000

Ülikooli kogemusega vs. kogemuseta inimeste rahaline olukord.

noreply@blogger.com (Roman German) — Tue, 15 Aug 2006 11:44:00 +0000

Viimase aja tööjõupuuduse valguses on paljud kuulnud uudiseid, kus vähese haridusega ehitajatele makstakse palka 20-25 000 krooni kätte.

Käies nädalavahetusel Saaremaal puhkamas nägin mitmeid vanu sõpru ja tuttavaid, kes keskkooli hariduse jätkamise asemel otsustasid minna Soome ehitama või autosid remontima.

Tahes tahtmata läksid mõtted sellele, et ülikooli haridusega inimesed peaksid tänu suurematele teadmistele oma elu jooksul teenima kokkuvõttes (üldjuhul) rohkem kui kesk- või põhiharidusega inimesed.

Hetkel on olukord selline, et keskmine tudeng lõpetab ülikooli paraja õppelaenuga (minu puhul näiteks 49 500 krooni, kuid ma ei ole veel lõpetanud).

Inimene, kes läks pärast keskkooli kohe tööle, on selleks ajaks soetanud endale ilusa auto (või paar) ja muulgi moel jalad alla saanud.
Selleks ajaks kui tudeng lõpetab ülikooli on tema keskharidusega sõber oskusliku majandamise korral temast rahaliselt 6-8 aastat ees.

Selle artikli juures on väike graafik, mis peaks ülalpool kirjeldatut iseloomustama. Rohelise joonega tähistasin ülikoolis käinud inimest ja sinisega neid, kes pärast põhi- või keskkooli kohe tööle läksid.

Üldtunnustatud idee järgi peaksid kulutused, mis on tehtud kõrghariduse omandamiseks hilisemal eluperioodil suurema sissetuleku näol ennast ära tasuma.

Mul on aga järjest rohkem tunne, et rahaliselt heaks eluks ei ole ülikool enam nii vajalik ja seega ei pruugi minu tehtud graafik tänapäeval enam paika pidada.

Kas võib olla nii, et tänapäeval ei jõuagi paljud kõrgeltharitud inimesed oma sissetulekutega kõrghariduseta(sinine joon) inimestele järgi?

SMS-laen petturite teenistuses

noreply@blogger.com (Roman German) — Tue, 15 Aug 2006 07:47:00 +0000

Delfi kirjutab:

Rakveres tegutsenud pettur kasutas augustis Eesti laenuturule jõudnud uut teenust ja võttis võõra nimel 2000 krooni laenu, mis kannatanul tuleb nüüd koos intressidega ära maksta.
Kannatanu rääkis korravalvuritele, et eelmise nädala alguses pöördus tema poole noormees, kes kurtis, et tal varastati rahakott koos raha ja pangakaartidega ära ning nüüd ei saa ta pangast ega automaadist raha kätte.
Heasüdamlik kodanik nõustus ettepanekuga, et noormees kannab telefoni teel oma arvelt tema arvele 2000 krooni. Summast võib vastutulelik mees 300 krooni endale jätta, lubas hädaline. Nii saigi pettur kodaniku isikuandmed.

SMS-laenu enda või sõbra nimele saate vormistada, kui saadad lühinumbrile 17100 sõnumi sisuga: Laen Taotletav laenusumma (1000/2000/3000) Tähtaeg (15/30) Eesnimi Perekonnanimi Isikukood Elukoht Pangakonto number

Näiteks: "Laen 1000 15 Jaan Orav 30201301030 Taeva 50-1, Tallinn 221001517122"

Täpsemalt on kirjas laenuandja kodulehel www.ferratum.ee

EPIC 2014

noreply@blogger.com (Roman German) — Tue, 08 Aug 2006 12:09:00 +0000

Maarja kirjutab Mobi ajaveebis M-aailm, sellest et internet sai eile 15 aastaseks.

Tema postitusega seoses meenus 2004. aastal valminud lühifilm EPIC 2014.
Muuseas ennustatakse seal, et juba lähitulevikus koostavad uudisterobotid igale inimesele personaalsed uudised.
Näiteks kui Postimees, Päevaleht ja Äripäev kirjutavad artikli, et sinu sõber Toomas tegi trammiteel avarii ja seetõttu tramm nr 3 ei sõida vähemalt õhtul kella 20-ni, siis uudisterobot genereerib Sulle nende uudiste põhjal täiesti uue uudise võttes aluseks sinu huvid ja tutvusringkonna rate.ee-s(kus ka Toomas sinu sõber on).

Juhul kui sõidad trammiga, siis selline personaliseeritud uudis soovitab töölt kojuminemiseks loomulikult alternatiivset bussiliini.

PS! Ilmunud on ka väikeste muudatustega lühifilm EPIC 2015

SMS pettus?

noreply@blogger.com (Roman German) — Mon, 07 Aug 2006 08:50:00 +0000

Mai lõpus potsatas minu postkasti reklaamkiri, kus ärgitati saatma SMSi märksõnaga LOOS lühinumbrile 16 900. Ühe sõnumi saatmise hind oli 39 krooni.

Auhinnana lubati koguni 500 000 krooni.

Toona uurisin reklaamitud lehte aadressil www.raha24.net (praegu pole seal enam midagi) ja suhtusin asja natukene ebausklikult.

Kogemusele toetudes tundus, et Eesti turul ei ole sellise reklaamiga võimalik teha SMS mängu, mille auhinnafond oleks pool miljonit krooni.

Seega saatsin 30. mai emailile info@raha24.net järgmise sisuga emaili:

Tere!

Lihtsalt hakkas huvitama üks küsimus - kas te plaanite oma kampaania auhinnad maksta välja ainult SMS tulust saadavate vahendite arvelt?

Kui nii, siis on käibe poolest tegemist Eesti suurima SMS-teenusega =)

Roman German

Oma kirjale sain järgmise vastuse:

Tere Roman,

Kuna SMS-kampaania pole praktiliselt jõudnud veel alatagi, on vara
prognoosida, kas lisavahendite kaasamine on vajalik. Hätta me igatahes ei
jää.  :)

Vastus saadeti aadressilt info@raha24.net ja kirja all ei olnud ühtegi nime. Seega minu üks eesmärkidest - saada teada antud kampaania taga oleva inimese kontaktandmed(ja hiljem nende tausta uurida) kukkus läbi.

Minu 11. juulil saadetud kirjale enam vastust ei tulnud:

Hei!

Huvi pärast küsin, kuidas raha24.ee projektil läks? Palju sõnumeid te kogusite (juhul kui see saladus ei ole)

Parimat,
Roman German

Täna on antud SMS loos kui ebaseaduslik jõudnud ka meediasse - väidetav korraldaja eitab oma osalust. Täpsemalt saate lugeda siin ja siin. Nagu selgub antud loo Delfi kommentaaridest, siis mitmed inimesed saatsid langesid pettuse ohvriks ja saatsid sõnumeid.

Kuigi minu väikesest kirjavahetusest ei selgu, kes tegelikult antud ettevõtmise taga on, siis leidsin emaili headerit uurides sellise rea nagu
Message-ID: <2923.82.131.3.114.1149017797.squirrel@mail.seksimaias.com>

Võibolla on see mingi vihje?

www.epl.ee

noreply@blogger.com (Roman German) — Mon, 07 Aug 2006 08:14:00 +0000

Eesti Päevalehel tuli lõpuks välja oma uue kodulehega - www.epl.ee

Kuna olen loomupäraselt kõike uut kergelt omaksvõttev inimene, siis eeldan seda tihti ka teiste inimeste puhul.

Sageli ekslikult.

Minu tähelepanu pälvis tõsiasi, et uuel Eesti Päevalehe saidil oleval küsitlusel "Kas uus EPL Online on parem kui vana?" on vastanud ca 50% inimestest "üldse mitte".

Oleme ausad - minu tõekspidamised lähevad siin üldsuse arvamusega lahku. Uus EPL Online on palju parem kui vana. Vaadake näiteks seda uut ja ilusat kujundust :)

Paistab, et inimesed vajavad aega uuega harjumiseks.

Minu lemmik Tallinna kaart

noreply@blogger.com (Roman German) — Tue, 25 Jul 2006 15:45:00 +0000

Viimasel ajal on mitmed inimesed küsinud, milliselt Tallinna kaardilt on internetis kõige mugavam ja kiirem aadressi ja bussipeatuste otsinguid sooritada.
Minu lemmiku leiate siit.
Kaart töötab Flashis ja on palju kiirem ja selgem kui kõik teised kaardid, mida "Eesti internetis" näinud olen.

Kahju, et nii head kaarti kogu Eesti kohta ei ole!

Uus Eesti Päevaleht Online - test.epl.ee

noreply@blogger.com (Roman German) — Fri, 21 Jul 2006 13:36:00 +0000

Täna lõunal saadeti välja kõikidele Eesti Päevaleht Online lugejatele kiri, kus neil palutakse testida uut Eesti Päevalehe kodulehekülge.
Hea uudis on see, et selle lehekülje testimiseks ei pea olema EPL Online'i registreerunud kasutaja.

Eesti Päevalehe uus koduleht on kõikidele testimiseks ja katsetamiseks avatud internetis aadressil test.epl.ee

Oma arvamuse uue kodulehe kohta saab jätta siin.

Kuidas tõestada arvutile, et oled inimene?

noreply@blogger.com (Roman German) — Tue, 18 Jul 2006 18:24:00 +0000

Kindlasti olete näinud kodulehti, kus peab oma arvamuse sisestamiseks kinnitama, et teie puhul on tõepoolest tegemist inimesega.
Selle jaoks on kusagil kommentaari lisamise juures väike pilt raskelt äratuntava tähekombinatsiooniga, millest tuleb kõigepealt aru saada ja siis kuskile lahtrisse kirjutada.

Juhul kui kirjutad transformeerunud tähed õieti välja, oled tõestanud, et sinu puhul on tegemist inimesega. Arvutid taolise tegevusega väidetavalt hakkama ei saa.

Veel hiljuti oli selline tehniline lahendus parim moodus spambotide (reklaami postitavad automaatsed scriptid) vastu võitlemiseks.

Nüüd on olemas uus ja spambotidele palju keerulisem CAPTCHA projekt.
Nimelt lehekülje hotcaptcha.com autorid on valmis saanud süsteemiga, mis tõmbab piltide hindamise lehelt www.hotornot.com 9 erinevat pilti ja käsib nende seast välja valida 3 kõige ilusamat(mõistagi, on ülejäänud 6 koledad). Sellega saavad hakkama ainult inimesed.

Hotornot.com töötab sarnaselt Eestimaise rate.ee-ga - kasutajad panevad oma pildid internetis avalikult nähtavale ning teised kasutajad annavad neile hindeid. Pärast väga paljusid pildi hindamisi tekib usaldusväärne andmebaas, kus ilusamate inimeste piltidel on märgatavalt kõrgemad keskmised hinded kui koledatel.

Hotcaptcha.com kasutab seda ära huvitaval moel ning kuvab alati 3 kõrge keskmise hindega ja 6 madala keskmise hindega pilti.
Väidetavalt suudavad ainult inimesed nende 9 pildi seast valida välja 3 kõige ilusamat.

Kas poleks vahva, kui saaksime turvalisuse huvides internetipangas lisaks paroolide sisestamisele ka ilusatel naistel klikkida?

Mis on sinu hind?

noreply@blogger.com (Roman German) — Wed, 12 Jul 2006 11:59:00 +0000

Kuni selle aasta alguseni arvasin, et olen võrreldes teiste omavanustega suhteliselt heal järjel.

Siis lugesin ma kogemata seda artiklit ja otsustasin oma veendumusele saada kinnitust ka arvudes.

Tuli välja, et ma eksisin.
Tuli välja, et minu väärtus rahas on ca -35 000 krooni(jah, miinus 35 tuhat).

Sinu väärtus rahas

Oma rahalise väärtuse leidmiseks liida kokku kõikide oma varade väärtus ja lahuta nendest kõikide oma kohustuste kogusumma.

Varade hulka kuuluvad näiteks sularaha, aktsiad, pensioniosakud, kinnisvara, autod jne.

Kohustuste hulka kuulub kõik see, mis viib raha taskust välja - eelkõige laenud ja liisingu tagasimaksed.

Oma netoväärtuse raportit analüüsides jõudsin järeldusele, et minu probleem seisnes selles, et kulutasin iga kuu ära kogu oma raha.

Kuidas oma netoväärtust kasvatada?

Olukorra parandamiseks ja selleks, et muuta oma negatiivne rahaline väärtus positiivseks, otsustasin iga kuu hakata raha kõrvale panema.

Juulis 2006 on minu netoväärtus esimest korda rohkem kui 0 krooni. Juhul kui otsustaksin täna müüa maha kõik oma varad ja likvideerida kõik võlad jääks mul kulutamiseks üle 2251 krooni.
(Neile kes naerma hakkasid - igastahes on see parem kui olla võlgu 35 000 tuhat).

Oma netoväärtuse arvutamine näitab seda kui palju ollakse mingil kindlal ajahetkel väärt. Kuna arvesse võetakse ainult varad ja kohustused(jättes välja head ideed ja hariduse), siis on tegemist väga objektiivse arvestusega.

Panen siia kaasa ühe väga lihtsa exceli faili, millega igaüks saab oma netoväärtust arvutada.

Kui palju oled väärt sina?
Jäta oma väärtus kommentaaridesse!

Aita Zidane-il peaga itaallast lüüa

noreply@blogger.com (Roman German) — Tue, 11 Jul 2006 14:33:00 +0000

Itaallased on valmis saanud vahva mänguga, kus tuleb Zinedine Zidane'i rollis peaga itaallast Marco Materazzit rindkerre lüüa.
Mänguga saab tutvuda siin.
Edit: eelmine link enam ei töötanud - panin mängu oma serverisse.

Delfi pilt - pilt.delfi.ee

noreply@blogger.com (Roman German) — Fri, 07 Jul 2006 11:38:00 +0000

Lisaks Jüri Kaljundi poolt kirjeldatud Delfi ID-le on delfi välja tulnud uue teenusega - Delfi pilt.

Delfi pilt pakub võimalust oma pilte 100 mega ulatuses üles laadida ning neid sõpradega jagada.

Pärast ca 10 minutilist testimist õnnestus luua oma kasutaja ja katsetamiseks uploadida üks album.
Kuigi Delfi pilt jääb kaugele alla oma välismaistele konkurentidele, on ta siiski kodumaine asi. Arvestades Delfi suurt osakaalu Eesti turul peaks olema selge, et vähegi kasutatava teenuse puhul muutub pilt.delfi.ee väga populaarseks.

Järjest rohkem paistab, et täiusliku viimistluse asemel toob rohkem edu uute teenuste kiire väljatoomine ja siis nende muutmine vastavalt kasutajate tagasisidele. See on teatavasti ka MySpace-i* üheks edu aluseks.

Hea: Pilte saab alla laadida ka originaalsuuruses
Halb: Pildid tuleb üleslaadimiseks lisada ükshaaval - puudub võimalus lisada terveid albumeid zip failina.

*MySpace on USA rate.ee - ainuke sait internetis, mis annab Google-le rohkem trafficut kui ta Google-lt vastu saab. 8,2% Google-i trafficust tuleb MySpaceilt.

Virtuaalne leiubüroo

noreply@blogger.com (Roman German) — Wed, 05 Jul 2006 13:21:00 +0000

Eesti Politsei on hakkama saanud tänuväärse algatusega - nimelt pannakse veebi välja politsei poolt leitud esemete pildid ja lühikirjeldused.
Virtuaalses leiubüroos on hetkel olemas vaid Tallinnast leitud mobiiltelefonid ja jalgrattad, kuid pressiteade ütleb, et peatselt lisandub teave politsei käes olevate leidude kohta üle Eesti.
Kuna hetkel on üleval üksikud esemed (19 tk), siis on asjadest ka rahuldav ülevaade. Esemete hulga suurenedes tuleb kindlasti lisada otsingumootor.

Politsei poolt juba teostatud ideed edasi arendades saaks luua web 2.0 rakenduse, kuhu ID kaardiga sisselogides saavad inimesed üles panna oma kadunud eseme kirjelduse ja pildid.
Paljud inimesed ei vaevu mobiiltelefoni kaotamisel politseid teavitama, kuna avalduse kirjutamine võib olla väga aeganõudev protsess.
Selline vahevariant võiks rahuldada mõlemaid - inimesed saavad ilma avaldust kirjutamata teavitada teisi oma kaotusest ja politsei saab mingigi ülevaate, kui palju tegelikult kuritegevust on.

Mis see feedburner veel on?

noreply@blogger.com (Roman German) — Wed, 28 Jun 2006 13:06:00 +0000

Kui sa oled nagu mina, siis sa loed mõndasid blogisid regulaarselt oma RSS lugejaga.

Kui sa oled nagu mina, siis on sul oma väike blogi ja sa oled loomult uudishimulik - sind huvitab kui palju inimesi sinu blogi loeb ja kui paljud teevad seda RSS lugejaga (need lugemised teadupärast lehe külastamise arvus ei kajastu).

Kui sa pole nagu mina, siis see postitus sind ei huvita ja sa jätad selle lugemise vahele :)
(Või lähed ja uurid, mis imeloom see RSS on ? )

Selleks, et teada saada, kui paljud inimesed sinu blogi oma RSS lugejaga regulaarselt loevad on targad inimesed aadressil www.feedburner.com välja mõelnud teenuse, mis võtab sinu olemasoleva RSS voo aadressi, töötleb seda ja annab sinu blogi jaoks välja uue RSS voo, mida siis olemasoleva asemel jagama hakata.

Sellise RSS voo aadressi muutmise peamine eelis on selles, et hiljem on võimalik Feedburneri kodukalt näha kui palju lugejaid sul kokku on ning kui paljud on päevade lõikes otsustanud sinu blogi lugema hakata.

Just Feedburner on olnud üks neid paljuräägitud veebiteenuseid, millest igal pool välismaa bloginduses (ja isegi mainstream ajakirjanduses - CNN ) räägitakse. Sellest hoolimata tundub, et enamik Eesti blogijaid, kes on Feedburnerist kuulnud, ei tea milleks antud teenus hea on.

NB! Veel enne suve lõppu soovin teada saada, miks on kasulik oma blogi postitusi märgistada (tagging). Kui keegi teab, siis võiks öelda.

Uus Eesti Päevaleht Online

noreply@blogger.com (Roman German) — Fri, 16 Jun 2006 08:00:00 +0000

Tänaseks on uue Eesti Päevalehe internetiväljaandega jõutud niikaugele, et olemas on uue internetilehe väljatoomist kajastav blog aadressil uus.epl.ee
Kõige huvitavam on vast see, et sealt saab näha ka tulevase Päevalehe koduka kujundus ja avaldada selle kohta arvamust.

Kritiseeriga mind!

noreply@blogger.com (Roman German) — Wed, 14 Jun 2006 08:46:00 +0000

Paar päeva tagasi tuli mulle üks rahateenimise idee, mis pikamal mõtlemisel aina rohkem meeldima hakkas. Kuna ma olen loomult selline, et lähen uute asjadega väga lihtsalt kaasa, siis mõtlesin et kordki kasutan ära oma blogi jõudu ja panen idee avalikult välja kõikidele kritiseerimiseks. Kuna ma ise ei ole idee valdkonnaga 100% kodus, siis ootan, et just teie selle idee asjalikult maha teeksite.

Idee ise on järgmine:

Ostan laenuga korteri mõnes Eesti väikelinnas ja üürin selle välja. (ja nii mitu korda järjest :)
Korteri ostan nii pika laenu tagasimakse tähtajaga, et igakuine laenu tagasimakse on väiksem kui üürist saadud tulu(isegi juhul kui 12-st kuust on korter välja üüritud näiteks 9-l kuul).
Seega saaksin iga kuu korteri üürist mingi summa, mille maksaksin ära laenu tagasimakseks ja selle vähese, mis jääks üle, jätaksin endale.

Miks see idee hea on:
- rahavood on alati positiivsed (üürniku olemasolul igakuiselt väike suhteliselt kindel kasum)
- Plaani saab sisuliselt lõputult palju kordi uuesti ja uuesti teha (mis ongi minu eesmärk), suurendades nii tükk haaval aeglaselt aga kindlalt kasumit

Miks see idee halb on:
- tegemist on järjest ebapopulaarsema kinnisvaraäriga (emotsionaalne põhjus - seega mitte väga tõsiseltvõetav)
- püsiva kasumi (positiivse rahavoo) tagamiseks peab olema tagatud püsiva üürniku olemasolu (Otsesed mõjutajad: üüri hind, riigi majanduslik seis, korteri asukohalinna suurettevõtete majanduslik olukord)
- rahavoogude kasumlikkus või kahjumlikkus sõltub jooksvatest pangaintressidest (kuigi saan omanikuna üürihinda langetada või tõsta on alati kuskil mingi piir; vajadusel saab võtta fikseeritud intressiga laenu)

Selgituseks - minu eesmärk ei oleks teenida tulu korterite hinna võimaliku tõusu või languse pealt. Ühtegi korterit ei ostaks ma eesmärgiga, et loodetavast hinna tõusmisest tulevikus kasumit lõigata - see on spekuleerimine(sellega ma ei tegele).
Igakuiselt peavad rahavood olema positiivsed ka juhul kui korterite omahind langeb.
Eesmärk on osta mitmeid kortereid ja kõikide pealt väikest kasumit lõigata - kokku tuleks seega loodetavasti suur kasum :)

Millega tuleb veel arvestada?
- Üürides korterid välja ametlikult lisandub üüridele alati tulumaks
- Üürileandja kohustused - väike remont, torude parandamine jne (ettenägematuteks juhtudeks tuleb luua igale korterile oma reservfond)
- Üüri mitte maksvada üürnikud
- Millised on ettevõtetele antavate laenude tingimused?

reklaampostitus

noreply@blogger.com (Roman German) — Fri, 02 Jun 2006 08:32:00 +0000

Priit Kallas Sevenline internetiturundusest kingib teisele, kolmandale, viiendale ja seitsmendale inimesele, kes tema blogile viitab, ära 4 raamatut "the cluetrain manifesto" (tasuta internetis loetav).
Kes soovib samuti seda toredat raamatut võita, saab rohkem infot siit.

Loodan, et ma olen üks õnnelikest!
Priit, kuidas ma raamatu kätte saan?

:)

Kuidas lihtsalt oma raha 60 kordseks kasvatada

noreply@blogger.com (Roman German) — Wed, 24 May 2006 13:24:00 +0000

Kuna viimastel päevadel on olnud Eestis ja ka mujal börsid suhteliselt kiires languses, otsivad investorid võimalusi oma riskide maandamiseks.

Oleme leidnud kõikidele Eesti investoritele lollikindla ja äärmiselt kasuliku rahategemise mooduse.
Selleks tuleb teil maha müüa kõik mis vähegi väärtuslik ja vahetada see paberist ühe, kahe, kümne või 500 kroonisteks.

Kui see rahapatakas on käes, siis saate te oma raha ära müüa (kasudega).

Hinnad on järgmised:
1 kroon - 2 dollarit
2 krooni - 2,5 dollarit
10 krooni - 50 dollarit
500 krooni - 75 dollarit

Kõige kasulikum on müüa 10 krooniseid! Arvutasin ruttu, et kui oma palga 10 kroonistena müüki panen, võin teenida üle poole miljoni krooni. Pole paha ühe kuu kohta.

Eesti kõige rikkamaks Euroopa riigiks!

Kergitame saladusteloori nagi.ee-lt

noreply@blogger.com (Roman German) — Mon, 22 May 2006 08:50:00 +0000

Mis siis ikkagi on Jüri Kaljundi poolt promotud uus portaal nagi.ee ?

Natukene targemaks saab, kui sisestada Google-sse otsingusõna "pildid".

Paremal tulbas kuvatakse sellise otsingu peale meile järgmine nagi.ee reklaam:

Sinu fotod Internetis

Pane oma digifotod netti.
Kutsu sõbrad ja tuttavad vaatama.

Olgugi et hiljutise pilt.ee pankroti tõttu on turul veel ruumi ja ühte domineerivat "piltide hoidmise portaali" ei ole esile kerkinud, on Eestis tegemist suhteliselt konkurentsitiheda turusegmendiga.

Ootan huviga, kuidas erinetakse album.ee, pildid.ee, pildid.com ja mitmete teiste Eesti piltide üles riputamiseks mõeldud saitidest. Eeldan, et Nagi puhul on oluliseks osaks midagi sotsiaalse võrgustiku taolist, mis võib hästi rakendatuna anda eelpool mainitute ees olulise eelise.

Hakkajatele pakun välja idee teha Eesti oma videote postitamise portaal. Youtube.com värske eduloo ja interneti püsiühenduste kiiruste tõusu varjus oleks kahtlemata tegemist huvitava ja kasutatava ideega.